Majanduskriisi lõppedes riiklikku sekkumist majandusse vähendati. SUURBRITANNIA. Peale I maailmasõda laiendati demokraatiat: anti üldine valimisõigus meestele alates 21.eluaastast piiratud valimisõiguse andmine naistele- alates 30. eluaastat Toimusid muudatused senises parteisüsteemis: varasemal perioodil olid Inglismaal vaheldumisi võimul kaks parteid - Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei peale I mmaailmasõda kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule Leiboristlikule Parteile (ka Tööerakond; loodi1906), mis esindas eeskätt tööliste huve Tööerakond oli esialgu võimul vähe - 1924.aastal mõned kuud ja 1929-1931; seega kujundasid Suurbritannia poliitikat sõdadevahelisel perioodil konservatiivid Suur majanduskriis algas Suurbritannias hiljem (1931.a.) ja polnud nii laiaulatuslik, kui USA-s ja Saksamaal
Prantsusmaast sai vabariik, Austria keisririigist sai Austria-Ungari keisririik (st ungarlased said rohkem õigusi) jne. 11. Kuidas valitseti Inglismaad 19. saj. I poolel? (lk 111) Nimeta peamised parteid! (lk 108) Inglismaad valitses kuninganna Victoria, aga ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga. Tegelik võim oli valitsuse ja parlamendi käes. Peaminister muutus poliitilise elu keskseks tegelaseks. Peamised parteid olid konservatiivid ja liberaalid. 12. Iseloomusta iirlaste olukorda 19. saj. Inglise võimu all! Kuidas üritasid iirlased oma olukorda parandada? (lk 109) Iirimaa oli vaene piirkond, maa oli enamasti Inglise aadli käes. Talupojad olid rentnikud ja nende õlul lasus ränk maksukoorem. Katoliku usku iirlased ei võinud olla riiklikus ametis, ei tohtinud maad osta ega protestantidest inglastega abielluda. Katoliiklased võisid valida aga ise kandideerida Iiri parlamenti ei tohtinud. 18
· 1919 esimene naissaadik parlamendi alamkojas (leedi Nancy Astor) · 1928 naistele üldine valimisõigus 21.eluaastast · 1929 Inglismaa sai esimese naisministri 2) muudatused senises parteisüsteemis (vt konspekt: Suurbritannia 20.sajandi algul ja Poliitilised õpetused) varasemal perioodil olid Ing-l vaheldumisi võimul kaks parteid - Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei peale I ms kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule Leiboristlikule Parteile (ka Tööerakond; loodi1906), mis esindas eeskätt tööliste huve Tööerakond on esialgu võimul vähe > 1924.aastal mõned kuud ja 1929-1931 Seega kujundasid Suurbritannia poliitikat sõdadevahelisel perioodil konservatiivid 3) olulisemad sisepoliitilised sündmused: 1926 esimene ja seni ainud üldstreik (4 miljonit töölist streikisid 9 päeva, kauem kestis
Euroopas selgelt välja kujunenud. Senised feodaalühiskonna seisused (aadlikud, vaimulikud, linnakodanlikud ja talupojad) asendusid kodanluse ja töölisklassiga, klassivõitlus muutus järjest olulisemaks ühiskonna arengu edasisel kujundamisel. 2) 19. saj kasvas majandusliku arengu tagajärjel linnatööliskond, kelle elu ja töötingimused olid väga rasked (vähemalt 12-tunnine tööpäev). 3) puudus hoolekande- ja sotsiaalkindlustussüsteem 4) liberaalid jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse. Jaguneb: 1) revolutsiooniline suund: eesmärgiks kiirel/vägivaldsel teel õiglase ühiskonna rajamine 2) reformistlik: parandada tööliste elu kapitalismi tingimustes, kindlustada kõigi inimeste inimväärne eksistents, kõrvaldada sotsiaalsed konfliktid 1840. aastatel sai alguse marksistlik suund. Karl Marxi arvates on ajalugu eelkõige klassivõitluse
vastuoludega ning absolutism oli Inglismaalt ammu kaotatud, seega riigis valitses parlamentaarne monarhia, aga sellegipoolest ei jäänud Inglismaa revolutsiooniideede poolt puutumatuna, kuna oli palju selliseid inimesi kes pooldasid Prantsusmaa demokraatiat: nad tahtsid ümberkorraldusi ja uuendamist. Inglismaa poolitikas konkureerisid neile vajaliku võimu pärast 2 parteid : toorid ja viigid ja peale 1832. aastal toimunud parlamendireformi tekkisid neist konservatiivid ja liberaalid. Kuna Iirimaa kaotas oma parlamentaarsuse 18. sajandi lõpul, siis ühendati see Inglismaaga ja edaspidi valiti Iirimaa esindajad Inglise parlamenti kelleks võisid olla ainult protestandid. Kuigi Parlamendireform suurendas valimisõiguslike kodanike arvu jättis see siiski töölised endiselt valimisõigustest ilma, seega tahtsid nad uut Parlamendireformi, mis oleks muutnud parlamendi tõeliseks rahvaesinduseks. 1837. aastal troonile tulnud kuninganna Victoria tõstis monarhia
tiiva. Kumbki pool ei pooldanud venestamist ja neil mõlemal oli üks eesmärk: eestlaste esiletõus omal maal. Vahe oli lihtsalt selles, et nad nägid selleks erinevaid teid. Võitluse käigus toimus lähenemine, kuid kunagi ei saadud nii lähedasteks, et oleks võinud toimuda liitumine. Kahe mehe vaated olid lihtsalt nõnda erinevad. Mõlemad pooled said aru, et eesmärgi teostamiseks on vajalik nii majandusik kui ka kultuuriline areng. Lisaks Pätsile ja Tõnissonile, kes oli nn liberaalid, oli Eestis veel kaks poliitilist ringkonda. Konservatiivid moodustasid peaasjalikult baltisaksa aadlid, kes nagu nimigi ütleb, pooldasid kõike vana ja järele proovitut. Kolmas ringkond oli sotsialistlik leer ehk sotsiaaldemokraadid, kelle eestvedajateks olid Peeter Speek ja Mihkel Martna. Nende ajaleheks oli "Uudised", mis nagu "Postimeeski" ilmus Tartus. Nende juhtlause oli: rahvus pole mitte ühtne tervik, vaid jaguneb vaenulikeks klassideks
Tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail Demokraatlikku riigikorra valisid paljud sõjapäevil ja pärast sõda tekkinud uued riigid. Tugevad demokraatlikud suurriigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA . Demokraatlikud riigid olid veel Eesti, Ungari, Bulgaaria, Kreeka , Jugoslaavia, Hispaania, Portugal, Saksamaa, jne. 3. Peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail nimetus, selgitus, Liberalism kujunes poliitiliseks liikumiseks 19. sajandil. Liberaalid kaitsesisd isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Olid uuendajad ja tormasid kõike muutma. Konservatism - poliitiline liikumine nemad pooldasid seda, mis juba ajaloos läbi proovitud Nad otsisid tuge mineviku kogemustest. Olid vaoshoitumad ja tormanud kõike uuendama. 19. saj lõpul hakkasi siiski ka konservatistid pooldama vabaturgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatiivide vastasteks kujunesid
-Poliitilise süsteemi olulisemad elemendid: poliitilise tegevuse osalised; poliitiline tegevus ise, selle vormide mitmekesisus; poliitika sotsiaalsed institutsioonid; poliitiline ideoloogia; poliitiline kultuur. b) liberaalne ideoloogia Liberaalide arvates oli nii majanduse kui muude elualade arengu eelduseks üksikisiku vaba algatus ja tegutsemisvabadus. Liberalism kaitses eeskätt jõukamate ja haritumate kodanike huve ning oli suhteliselt mõõdukas. Liberaalid pooldasid küll parlamentarismi, kuid mitte üldist valimisõigust. Ka oli siis liberalism tihedalt seotud rahvuslusega. Poliitiline-õiguslik võrdsus ei välista majanduslikku ja sotsiaalset võrdsust Liberalismiideed leidsid esimest korda järgimist seadusandluses 1688. aastal Inglismaal, kui parlament võttis vastu õiguste seaduse. c) konservatiivne ideoloogia
süsteemiga. Ideoloogia on idee korrastatud kogum, mis rõhutab teatud vaartusi. Poliitiliste ideoloogiate eristamiseks kasutatakse mõisteid parempoolsus ja vasakpoolsus. Parempoolsus Liberalismi all mõeldakse vabameelsust. Liberaalses ühiskonnas on esiplaanid indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Riik peab suutma tagada avaliku korra ning sõltumatu kohtusüsteemi. Majanduses peavad liberaalid vajalikuks vaba konkurentsi, avatud turge ja võimalikult vähest riigi sekkumist. Ei poolde kõrgeid makse ega rohkeid seadusi ning eeskirju. Tänapäeval saab rääkida ka nn sotsiaalliberaalidest: riik peab majandust reguleerima ja looma sotsiaalpoliitika, mis tagaks kõigile kodanikele võrdsed võimalused ja eeldused sotsiaalseks heaoluks. Konservatismi all mõeldakse alalhoidlikku ellusuhtumist, mis püüab säilitada juba saavutatut
TEEMA NR. 1 -- Absolutism tähendas seda et riiki valitses kuningas, tsaar või sultan ja tal oli piiramatu võim. Enne 17. saj. oli kuningal abiks riigi valitsemiseks seisuste esinduskogud mida praegu nim. parteideks. Kuid 17. ja 18. saj loobusid valitsejad seisuste esinduskogust. Nüüd andis kuningas ise seadusi välja. Absolutismi riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. -- Kuningas ei usaldanud enam suurfeodaale. Ta kutsus oma kuninga kotta hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Kuningavõim eelistas pigem võtta teenistusse madalama päriltoluga inimesi, sest nende truudusele võis kindel olla. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja kas oma nooruse või siis huvipuuduse tõttu tegelikus valitsemisest kõrvale jäi. -- 17 saj. loodi alalised sõjaväed. See nõudis ka senisest suuremaid kulutusi, riik pidi varustama sõjaväge varustustega ning riietas üesugustesse riie...
- Sekkub rohkem riigi majandusse ja jaotab maksupoliitika abil ümber tulusid (rikkamatelt vaesematele, väliskaubanduselt tervishoidu jne). - Pakub teenuseid (näiteks haridus, tervishoid jne), millest turg pole huvitatud. - Pehmendab turukonkurentsi. - Vähendab elukaarest (inimeste noorusest / vanadusest) tulenevaid riske. - Majandusliku tõhususe kõrval pööratakse tähelepanu sotsiaalsele õiglusele: a) liberaalid (parempoolsed) leiavad, et sotsiaaltoetuste suurendamine peab olema sõltuvuses majanduskasvu suurusest / kogutud varudest. b) sotsiaaldemokraadid (vasakpoolsed) leiavad, et majandust ei tohi arendada inimarengu arvelt. · Heaoluühiskonnaga on tegu juhul, kui kuni pool avalikest kuludest läheb riigi sotsiaalsfääri vajaduste rahuldamiseks. · 1960.-1970.aastateks saavutati enamikus arenenud tööstusriikides olukord, kus
Eluaastast ja valimisõiguse said ka naised, kes olid 30 aastased kaotati 10 aasta pärast ) . Tänu naisõiguslastele ( sufrazettidele ) said valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. Liberalism ja konservatism olid juba mõnda aega Euroopas tuntud. Liberalism oli uuendustele vastuvõtlikum ja kaitses isikuõigusi ja vabaturumajandust. Konservatism pooldas aga seda, mis oli juba ajaloos järgi proovitud. 19. sajandi lõpul hakkasid nad ka pooldama seda, mida liberaalid ning tänu sellele kaotasid liberaalid oma senise mõju. Konservatiivide põhiliseks vastaseks kujunesid tööliserakondade huve kaitsvad sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid ( nende erakondi nimetatakse pahempoolseteks ). Suurbritannias esindas tööliste huve Leiboristlik partei. Nende erakondade arvates on riigi kohus toetada abivajajaid ja nad soovisid, et kõigil oleks võrdsed elutingimused. Töölistele valimisõiguse andmine suurendas nende poolehoidjate arvu
s.t. et valitsejal pidi olema piisavalt palju võimu ja alamad pidid alandlikult kuuletuma. Püha Liit ja Nelikliit kaitsesid neid põhimõtteid. Viimane korraldas aeg-ajalt kongresse, kus suurriikide juhid kooskõlastasid oma tegevust. Viinis ei kuulutatud välja rahvusvaheliste suhete üldpõhimõtteid, mida edaspidi igal üksikul juhul rakendada. Selle asemel kehtestati kord, mis tulenes võimust ja poliitilisest reaalsusest. Liberaalid on hakanud Viini kongressi suhtuma üldiselt halvakspanuga, nimelt territoriaalsete muudatuste pärast, mis viidi ellu enesemääramist eirates. Konservatiivid seevastu on imetlenud ja kiitnud Viini lahendusi nende realismi pärast, mis puutub suurriikide vahelistesse suhetesse, ja selle eest, et need aitasid mitmekümneks aastaks säilitada rahu. 2) Selle lagundamine õpik lk.167 Põhitegurid: - siseriiklikud pinged ja rahutused, mis tingivad Püha Liidu tegevuse
perioodil kujunes suureks ühiskondlikuks probleemiks Suure Prantsuse revolutsiooni ajal välja kuulutatud vabaduse kaitse. Võitluses reaktsiooniliste jõududega kujunes liberaalide e. Vabaduse pooldajate liikumine. Liberalismi eelkäijaks või isegi selle rajajaks on peetud John Locke'i, kes väitis , et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesed ühiskondliku lepinguga, mis ei ole neid aga vabadustest ilma jätnud. Liberaalid seadsid esiplaanile üksikisiku vabaduste kaitse. Põhivabadusteks pidasid nad sõna-, trüki-, koosolekute, ühingute ja südametunnistuse vabadust. Enamik liberaale arvas, et oma ideaale suudavad nad ellu viia rahulikul teel. John Locke'i teosed · (1689) ,, Kiri seoses tolerantsusega" · (1690) ,, Teine kiri seoses tolerantsusega" · (1692) ,, Kolmas kiri tolerantsusest" · (1689) ,, Kaks uurimust valitsusest" · (1690) ,, Essee inimlikust mõistusest"
JUDAISM juudi rahvaste usk *Etniline usund -emaliin, ema roll traditsioonide edam andmises on väga oluline. Ema on kindel kui aga isa ei pruugi olla nii kindel Ema peab olema sellest rahvusest ja siis on ka lapsed selle rahvuse esindajad. Ema on alati judaismis patrioot. -Iisraeli usund, varasem judaïsmi vorm on muistne iisraeli usund, mis on kujunenud tänapäeva judaismiks. -Heebrea hõimud, heebrea hõimudest on see rahvas välja kasvanud. *Esiisa Aabrahami, mees kellega jumal sõlmis lepingu.Tal oli poeg nimega Iisak.Aabraham oli justkui muster usklik, kes oli valmis oma poega ohverdama. Omakorda Iisakul oli poeg Jaakob, kes abiellus Raheliga ja sai temaga 12 poega, kellest areneski iisraeli rahvas. *Iisraeli rahvas - 12 suguharu - Kuningas Taavet umb 1000 ema. Nö ideaalne valitseja. Sellega seostub ...
Lubati piire mitte rikkuda. 1928. a. Briand(Prantsusmaa)-Kellogi(USA) pakt Kohustuti loomuma sõjast ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Alla kirjutas 15 riiki, hiljem lisandus 48 riiki. Demokraatlikud riigid. I MS järel algul tänu võitjariikidele demokraatia mõju kasvas. Suurenes demokraatlike riikide arv ja laienesid demokraatlikud vabadused (üldine valimisõigus). Ideoloogiad. Liberaalid kaotasid populaarsust. Konservatiivid võitsid valijaid juurde. Sotsiaaldemokraadid muutusid väga populaarseks seoses valimisõiguse laienemisega töölistele. USA. - Majanduse tõus peale I MS. - Kuiv seadus (alkoholi keeld) järgnes maffia mõju plahvatuslik suurenemine ja korruptsioon. - President Hoover vähendas riigi osa majanduses miinimumini, et kriisist välja tulla. Võttis vastu reformikava ,,New Deal" (,,Uus kurss"): 1. Riik organiseeris hädaabitöid ja uusi töökohti. 2
rohkem makse, raha laekub sotsiaalvaldkonna edendamiseks, tagamaks kõigile väärika elatustaseme. Kommunism on radikaalne vasakpoolne ühiskonnakäsitlus majandus on riigistatud, eraomand puudub. Mentaliteediks on, et kõigilt vastavalt võimalusele ja kõigile vastavalt vajadusele. Kuigi tänaseks hetkeks on vasak- ja parempoolsus üksteisele lähenenud. Mõlemad rõhutavad aktiivse kodaniku ideaali, st kodanikul pole ainult õigused, aga ka kohustused. Teiseks suhtumine heaoluriiki, mida liberaalid enam ei eita. Kõige suurem erinevus on säilinud suhtumises võrdsusesse uusparempoolsed leiavad, et elatustaseme määrab indiviidi isiklik pingutus, samas kui uusvasakpoolsed on veendumusel, et riik peab sekkuma, luues uusi töökohti, tegema vajatava hariduse kättesaadavaks ja kontrollima palgapoliitikat. Erakonnad. Agentuurid, mis koondavad kokku teatud sotsiaalsete gruppide huvid ja propageerivad valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi, mis on üks erakonna
Parlamendihooned paiknevad Strasbourg`is, Luksemburgis, Brüsselis. Eesti omab Euroopa parlamendis 6 kohta, Läti 9, Leedu 13, Maltal 5, Suurbritannial on 78 kohta. Euroopa parlamendi saadiku valib Eestis rahvas. Kandidaat peab olema vähemalt 21- aastane teovõimeline Eesti kodanik/ Euroopa kodanik. Saadikud töötavad fraktsioonides parteide lõikes. Euroopa Rahvaparteis on Tunne Kelam (Isamaaliit), Euroopa Sotsialistid: M. Mikko, K. Saks, A. Tarand (Eestis sotsiaaldemokraadid); Euroopa Liberaalid: Toomas Savi (Reformierakond), S. Oviir (Keskerakond). Vaata ül. Õpikust. Koostanud: Madis Somelar 3 Euroopa Liidu Nõukogu Otsustusorgan, sinna kuuluvad liikmesriikide vastavad ministrid (sõltuvalt päevakorrast). Peasekretär on ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Javier Solana. Tööpaik on Brüssel, välja arvatud aprill, juuni ja okt, mil töötab Luksemburgis. Euroopa Kohus 27 kohtunikku (üks igast liikmesriigist), 8 kohtujuristi.
korralduse alusel. Esile kerkis terav troonipärimisküsimus ja sellega seotud usuprobleemid. Charles II järglaseks oli määratud tema vend(troonil James II nime all), kes aga oli katoliiklane. Kardeti, et ta taastab katoliikluse Inglismaal. Opositsioon esitas kandidaadiks Jamesi tütre Mary ning tolle mehe Oranje Willemi. Nende pooldajad said nimeks viigid, Jamesi omad aga toorid. Viigidest ja tooridest kujunesid Inglismaa poliitilised parteid 19. saj. Vastavalt liberaalid ja konservatiivid. 1688. ühinesid viigid ja toorid katoliikliku James II vastu. Inglise troon kuulutati vabaks, valitsema kutsuti Mary ja Willem ning suure laevastiku ja armeega saabunud Willem kukutas James II. 1689. kokku tulnud parlament kuulutas Oranje Willemi William III nime all Inglismaa kuningaks. Kuna riigipööre toimus veretult, on seda hinnatud kui Kuulsat revolutsiooni. Samal aastal võttis parlament vastu Õiguste billi
ehk range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. Independendid-1580. aastail kujunenud Inglise protestantlik usulahk. Inglise 1640.60. aasta revolutsiooni ajal poliitiline vool, puritaanide vasak tiib, leppimatud kuningavastased. , õiguste bill- deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad , toorid konservatiivid, viigid liberaalid. Nii nimetati neid enne 1832 aasta parlamendireformi, tööstusrevolutsioon-periood 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. , tsartism- töölisliikumine Suurbritannias 183654, mida põhjustas rahulolematus 1832. aasta parlamendireformi ja 1834. aasta vaesteseadusega. Nõuti üldist
elemente näiteks rahvahääletuste näol, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda ehk rahvas kaasatakse osalusprotsessi (kairi.wiseman.ee). 2. DEMOKRAATIA LIIGITUS IDEOLOOGILISTE SÜSTEEMIDE TASANDIL 2.1. Liberaaldemokraatia Liberaalne demokraatia taotleb just indiviidi vabadust ja õigusi ning on iseloomulik lääneriikide demokraatiatele. Liberaalide jaoks tähendab demokraatia eelkõige enamuse reeglite piiravat mõju. Seepärast rõhutavad liberaalid, et reeglite / seaduste põhiline eesmärk seisneb indiviidi enda vabaduse ja õiguste kaitses. Sellest aga tuleneb, et enamuse reegleid endid tuleb piirata, et need ei rööviks indiviidilt tema põhilisi tsiviilõigusi - õigust vabalt rääkida ja palvetada, õigust olla avalikus ametiteenistuses, õigust omandusele jne. Liberaaldemokraatide jaoks on indiviidi vabadus ja parteide poliitiline konkurentsivõime õiges suhtes neil oleva varanduse ja rahaga ning
Põhjused: 1) 1840. aastaiks oli eraomandusel ja turumajandusel baseeruv, st kapitalistlik ühiskond Euroopas selgelt välja kujunenud. Senised feodaalühiskonna seisused (aadlikud, vaimulikud, linnakodanlikud ja talupojad) asendusid kodanluse ja töölisklassiga 2) 19. saj kasvas majandusliku arengu tagajärjel linnatööliskond, kelle elu ja töötingimused olid väga rasked (vähemalt 12-tunnine tööpäev). 3) puudus hoolekande- ja sotsiaalkindlustussüsteem 4) liberaalid jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse. Jaguneb: 1) revolutsiooniline suund: eesmärgiks kiirel/vägivaldsel teel õiglase ühiskonna rajamine 2) reformistlik: parandada tööliste elu kapitalismi tingimustes, kindlustada kõigi inimeste inimväärne eksistents, kõrvaldada sotsiaalsed konfliktid 1840. aastatel sai alguse marksistlik suund. Karl Marxi arvates on ajalugu eelkõige klassivõitluse ajalugu
riigiametnikeks määrati venelased. Toetati õigeusu kirikut ja usuvahetust. Seda ei sunnitud küll peale, kuid usku vahetanud inimestele võimaldati soodustusi, anti maid juurde vms. Õppetöö koolides, alates vallakoolidest, lõpetades Tartu Ülikooliga, viidi üle venekeelsele õppele. Aeg Alates 1880-dest aastates. VII XX saj. algus 1. Sajandialguse poliitilised rühmitused, juhid, pooldajad, põhiseisukohad. Tartu liberaalid Häälekandjaks oli ,,Postimees", eestvedaja Jaan Tõnisson, rühmitusse kuulusid ka Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl August Hindrey, Peeter Põld. Neid pooldasid Lõuna- Eesti haritlased ja taluperemehed. Nende põhiseisukohaks oli, et haridus olgu eestikeelne ja eestlastel olgu oma õigused. Nad ei sallinud ka kadakasakslust. Venemaad nägid nad ette pigem parlamentaarse monarhiana. Tallinna radikaalid Häälekandjaks ,,Teataja". Eestvedaja Konstantin Päts, rühmitusse kuulusid samuti A. H
ning vastu võtta põhiseadus, kuid oma olemuselt edumeelne manifest oli hilinenud ega suutnud enam revolutsioonilist liikumist peatada. · Manifesti toetuseks toimus Tartus eesti seltside meeleavaldus, mille ees lehvis esmakordselt avalikult sini-must-valge lipp. Manifestis lubatud õigusi ära kasutades moodustas Jaan Tõnisson esimese eesti erakonna Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Siia kuulusid "Postimehe" ümber koondunud liberaalid. "Uudiste" toetajad moodustasid Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (ESDTÜ). · Süvenesid revolutsioonilised meeleolud ja mõisate rüüstamine jätkus. Mässu lõpetamiseks saatis valitsus Balti kubermangudesse täiendavalt sõjaväge. Sõjaväekohtud mõistsid mitusada inimest surma, sadu saadeti sunnitööle ja asumisele ning karistati ihunuhtlusega. Kultuur KIRJANDUS : · Eduard Vilde
1) Ühiskondlik poliitilised suunad 20.saj algul? Tartu liberaalid Rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv Postimees(1896). Seda asus toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Postimees tahtis edendada eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, olles venestamise ja saksastamise vastu. Postimees sekkus ka kohalikku poliitikasse ning üritas lugejatele selgitada, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning see tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga. Peeti
Tekkisid uued seltsid, tugevnesid poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. Milline poliitiline suund tekib Eestis? Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia Millisesse erakonda võiks kuuluda? Liberalism- majanduskaubandus, isikuvabadus, erinevad uuendused Konservatism- valitsus reguleerib kõike, säilitada vanad traditsioonid, patriotism, oma huvikapitalide kaitsmine Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl august Hindrey, Peeter Põld jt). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astudes välja venestamise ja saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Eeskujuks kõneldi eesti keeles. Toetajaskond jõukam talurahvas ja haritlased.
Ühiskonnaõpetus Sissejuhatus ühiskonnaõpetusse Mis on ühiskond? Esimene definitsioon ühiskond on kollektiivsel identiteedil põhinev inimsuhtlus. Esiteks on meil kommunikatsioon, mis meid seob. Teiseks see kommunikatsioon põhineb millelgi, näiteks meie tundmustel või identiteedil. Identiteet võib põhineda rahvusel (eestlased), religioonil (kristlased), ajaloolistel (USA mitterahvuslus, võimaluste maa), majanduslikel (rikkad, vaesed), poliitilistel (sotsialistid, liberaalid) väärtustel ja eesmärkidel. Ühistunnetus liidab väärtuste tunnetajad ja eesmärkide taotlejad ühtseks meieks. Nendevahelise suhtluse tagajärjel tekib ühiskond. Teine definitsioon ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Kui suur on inimhulk? - See oleneb situatsioonist, ühtset piiri ei saa tõmmata. Mida tähendab korrastatus? Mis korrastab? Kui korrastatud peab olema kooselu? Kas peab olema riik, et oleks ühiskon...
Seal kehtestati turumajandusreeglid palju varem kui mujal Euroopas. Kontrastid rikkuse ja vaesuse vahel olid suured. 1900 loodi Leiboristlik Partei (tööerakond), mis soovis parandada töölisklassi olukorda parlamentaarsel teel. Inglise-Buuri sõda õõnestas konservatiivide poliitilisi positsioone. 1906 pääses võimule Liberaalse Partei valitsus, mis püüdis leida kompromisse tülides teiste riikidega. 1911 anti Iirimaale autonoomia. Sisepoliitikas kuulustasid liberaalid sõja vaesusele. 1909 esitas valitsus parlamentile nn revolutsioonilise eelarve. Revolutsioonilisus väljendus selles, et see nägi ette suurmaaomanditelt ja suurtuludelt võetavate maksude järsku suurendamist. Seda raha oli vaja valitsuse sotsiaalprogrammide rahastamiseks. Samade vahendite arvelt ehitati ka drednoodi tüüpi uusi sõjalaevu. "Revolutsiooniline eelarve" kutsus esile konservatiivide vastuseisu. Järgnes parlamentaarne
Ericssoni tehastes, samuti Rootsi tuletikud. Rootsi metsatööstus orienteerus 19. sajandi lõpul tselluloositootmisele. Suuremaid pankureid oli Wallenbergide perekond. RIIGIKORRALDUS. 20. sajandi alguses oli Rootsi oma riigikorralduselt parlamentaarne monarhia. Parlament Riksdag koosnes kahest kojast. Kuningaks oli Oskar II, kuid riigiasjadega tegeles ta poeg, kes 1907. a. ka troonile asus Gustav V nime all. Kui sajandivahetusel püüti igati tugevdada kuningavõimu, siis 1905. a. said liberaalid tunduva ülekaalu parlamendis konservatiivide ees. Nii moodustati esimene liberaalide valitsus koos sotsiaaldemokraatidega (vasakpoolne valitsus), mis võttis 1912. a. vastu töökaitse seaduse, hiljem seati sisse ka vanaduspension ning suurt võitlust peeti alkoholismiga. UNIOONI KRIIS. Rootsi ja Norra vahel oli 1814. a. sõlmitud personaalunioon, mis tähendas, et kummalgi riigil oli oma parlament (Norras Storting) ja valitsus. Sellega oli
a.: Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liidriks Villem Reiman - edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele Eesti Üliõpilaste Selts kujunes eesti haritlaste jaoks tähtsaks kooskäimiskohaks, 1884 pühitseti EÜS- i lipuks sinimustvalge lipp, loeti ,,Kalevipoega" Jakob Hurda üleskutse 1888 rahvaluule kogumiseks 4) Venestusreformide tulemused: 5) Iseloomusta 3 suunda Eesti poliitilisel maastikul XX saj algul: liberaalid, radikaalid, sotsiaaldemokraatia -.esindajad, ideed, väljaanne, toetajad. K.Päts, J.Tõnisson: LIBERAALID RADIKAALID SOTSIAALDEMOKRAATIA VÄLJAANN Postimees Teataja Uudised E ESINDAJA Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek (Kuna erakondlik tegevus
MIS ON FI... 4.Mis on tõe koherentsusteooria ja kuidas seda kritiseerida? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga ,,filosoofia"? Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria (ld cohaerentia 'sisemine seos') kohaselt on tõene Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. Teiste väidetega kooskõlas ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks loomulik matemaatikas, kus väite tõesust hinnatakse selle alusel, kas ta järeldub aksioomidest 2.Mida tähendab, et filosoo...
Peale sõda(1919) oli Euroopas : 13 vabariiki ja 12 monarhiat. Demokraatlikud ideoloogiad seni olid olulised liberalism ja konservatist konsercatiivid hakkasid tegelema rohkem majandusküsimustega (vaba turg, riigi mittesekkumine majandusse) (sellega meelitati liberaalide valijad endale liberaalid kaotasid hääli ka sotsiaal-demokraatidele. Toetati riigi suuremat sekkumist majandusse Kõrgemate maksude kehtestamine abivajajate aitamiseks (ebavõrdsuse vastu) SAKSAMAA Saksamaa pärast I MS Poliitiline olukord *raskes olukorras, oli sunnitud kapituleeruma 1919 a Compiegne rahuga *keisrivõim kaotatakse *1918 a tuleb kokku Üle Saksamaa Nõukogukongress (enamik sotsiaal
suhted ja inimesed, keda kohtame, armastame ning valime oma lähedasteks? Pere ei tähenda ainult meest, naist ja üht-kaht last. See on grupp inimesi, kes üksteist armastavad ja hoiavad. Muutuvad perekonnaga seotud väärtused, süveneb minakeskne kultuur, mis eelistab individuaalseid valikuid kogukondlikele huvidele. Kui traditsionalistid on mures traditsiooniliste pereväärtuste kadumise ja perekonnapiiride hägustumise pärast, siis nendest vastaspoolel asuvad nn liberaalid, kes näevad perevormide mitmekesistumises ja pereväärtuste muundumises elu loomulikku arengut. Nad leiavad, et perevormide mitmekesistumine ja individuaalsete valikute laienemine rikastab igaühe individuaalset elu ning võimaldab tuua demokraatiat peresuhetesse. Üha olulisemaks muutub karjäär kui individuaalsete püüdluste väljendus. Näiteks ei ole abielunaise seisund naise väärtushinnangutes enam nii kõrge kui varem, aktsepteeritud on üksiku karjäärinaise staatus. Perekond on
alluma keisrile ja riigipäevale plaanis föderatiivne keisririik. Hiljem preisi, saksimaa ja hannoveri ,,kolme kuninga uniooniga" ühines 28 keskmist ja väikest saksa riiki, hakkas välja kujunema saksa föderaalriik Preisi juhtimisel. Venemaa püüdis saksa tugevnemist takistada ja tegi austriaga kokkuleppe, kes oli liidrirollis. 1850-60 arenes kiiresti saksa majandus, toimus hoogne industrialiseerimine, taastati Saksa tolliliit. 1859. asutasid liberaalid saksa rahvusliidu mis oli esimene ülesaksamaaline erakond. 1862. määras Wilhelm I preisi valituse juhiks Otto von Bismarcki, riiki juhititi nagu absolutistlikku võimu, maapäevaga kinnitamata. 1866 provotseeris bismarck austria sõda preisi vastu ja võitis, sõlmiti praha rahu, likvideeriti Saksa Liit. 1867. sõlmiti Põhja saksa liit kuhu kuulus 19 riiki ja kolm vabalinna. See oli föderaalriik, kõrgem võimuorgan riigipäev, riigipeaks preisi kuningas, juhtiv ametiisik
Kuna vajati tugevat sõjaväge ja liitlasi, kehtestati üldine sõjaväekohustus ja tugevdati armeed. Liitlasteks said Venemaa ja Inglismaa. Teostades usinat koloniaalpoliitikat, hõivas Prantsusmaa rohkelt uusi valdusi. 31. Inglismaa. Kuninganna Victoria valitses aastatel 1837 1901. Tööerakond 1893.aasta Isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas 1) Millised parteid olid Inglismaal? Liberaalid ja konservatiivid. 2) Mis võimaldas olla Inglismaal 19. sajandi keskel juhtiv tööstusmaa maailmas? Edu aluseks oli varem toimunud tööstuslik pööre. Samuti oli nende käsutuses asumaade odav tooraine ja tööjõud, mis võimaldas kvaliteetset kaupa odavamalt toota. Inglise raha oli maailma usaldusväärseim valuuta ning riikide vahel sõlmiti vabakaubanduslepinguid. 3) Miks loodi ametiühinguid?
tööstusdemokraatia, korporatiivne demokraatia. (Rinne, 2013) Nendest kõigist võib leida lühikirjelduse järgnevatel lehekülgedel. 4 2 DEMOKRAATIA LIIGID 2.1 Liberaalne demokraatia Liberaalne demokraatia taotleb just indiviidi vabadust ja õigusi ning on iseloomulik lääneriikide demokraatiatele. Liberaalide jaoks tähendab demokraatia eelkõige enamuse reeglite (the rule by the majority) piiravat mõju. Seepärast rõhutavad liberaalid, et reeglite / seaduste põhiline eesmärk seisneb indiviidi enda vabaduse ja õiguste kaitses. Sellest aga tuleneb, et enamuse reegleid endid tuleb piirata, et need ei rööviks indiviidilt tema põhilisi tsiviilõigusi - õigust vabalt rääkida ja palvetada, õigust olla avalikus ametiteenistuses, õigust omandusele jne. Liberaaldemokraatide jaoks on indiviidi vabadus ja parteide poliitiline konkurentsivõime õiges suhtes neil oleva varanduse ja
Joonis iseloomustab ressursside liikumist erinevate klasside vahel. Vaid põllumehed on need, kelle juurest väljub rohkem nooli, sest raha, mille eest maaomanikud ja käsitöölised ostavad põllumeestelt kaupa, loob põllumeeste käes uut väärtust juurde. /1, lk324/ 6 Klassikaline periood. Majandusteaduses märgib klassikaline periood majandusliku liberalismi väljakujunemist. Majanduslikud liberaalid seavad esikohale inimese töö, ainult see muudab looduses olevad varad inimesele kasutamiskõlblikuks. Teoreetiline majandusteadus saab alguse A.Smithi raamatu ,,Uurimus rahvaste rikkuse olemusest ja põhjustest" ilmumisega. Klassikud pidasid tähtsaks turu vaba toimimist. Riigi rolli nähti vaid õigussüsteemi loojana. Klassikalisele koolkonnale on iseloomulik tegelemine majanduskasvu küsimustega. Uuriti suhtelisi hindu ja turumehhanismi, et mõista nende mõju majandusele. /1, lk 324-325/
korraga. Konservatiivid kaitsesid riigi põhiseaduslikku korda, nende peamiseks vaenlaseks sai sotsialism, mis taotles kõigi inimeste võrdsust ja õigusi vaestele töölistele. Majanduslik liberalism sündis 18.sajandi teisel poolel ning rõhutas täieliku majandusvabaduse tähtsust. Poliitiline liberalism tekkis 19. Sajandi teisel kümnendil vastukaalus Viini kongressil kokkulepitud absolutistliku valitsemisviisi taastamisele ja kodanikuõiguste allasurumisele. Liberaalid nõudsid, et riigi seadused kehtiksid võrdselt kõigile. Inimene peaks olema võimalikult vaba, et iseseisavalt kellestki teisest sõltumata tegutseda. Seadused peaksid tagama kõigile kodanikele põhiõigused: sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabaduse ning usulise sallivuse. Riigi ülesandeks jääb olla vaid õiglane vahekohtunik, kes jälgib, et ühe inimese tegutsemisvabadus ei hakkaks piirama teise õigusi
Naisõiguslased(sufrazetid) korraldasid protestiüritusi. Saksamaa koondas oma vabanenud väe Itaalia rindele ja saavutas Caporetto lahingus (24. oktoober) suure võidu. Itaalia vägi paisati Piave jõeni vang langes üle 250 000 Itaallase. 19. Prantsusmaa - Oli III Vabariik ja toimusid riigisisesed võitlused( mitmepartei süsteem) Dreyfusi afäär- süüdistati Saksamaa kasuks spioneerimises. Pooldajad-humanistid, vabariiklased, liberaalid. Vastased- monarhistid, katoliiklased, rahvuslased jne. Dfeyfusi võitis, demokraatia võitis. 1906- kirik lahutati riigist. Prantsusmaal toimusid ka mässud ja streigid, Prantsusmaa püüdis ennast Saksamaa eest kaitsta 20. Austria-Ungari - palju rahvusi ja palju segadust, puudus ühtne poliitika, kõik rahvused tahtsid erinevaid erakondi, sotsiaalprobleemid, rahvuslik probleem(kõik tahtsid autonoomiat). 21
mitmetähenduslikkus kehtib abstraktsioonide puhul, millele ühiskonnas pole võimalik vastavusse seada konkreetset käega katsutavat, silmaga nähtavat, kõrvaga kuuldavat või muul moel üheselt tajutavat. (Demokraatia, 2004) 2 1. DEMOKRAATIA LIIGID Ülevaade demokraatia erinevatest liikidest. 1.1 Liberaaldemokraatia Liberaalne demokraatia taotleb indiviidi õigusi ja vabadust ning on iseloomulik lääneriikide demokraatiatele. Liberaalid rõhutavad, et seaduste põhieesmärk on indiviidi enda vabaduse ja õiguste kaitse. Liberaaldemokraatide jaoks on indiviidi vabadus ja parteide poliitiline konkurentsivõime õiges suhtes neil olevate ressurssidega ning mingit ümberjaotamist või reguleerimist riigi poolt ei vajata, kui siis vaid minimaalsel määral. Liberaalne demokraatia on kõige paremini esindatud USA-s, kus individuaalsed kodanikuõigused on läbi ajaloo olnud olulised ning püsivad aktuaalsena ka tänapäeval
MAJANDUSPOLIITIKA Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemateks ja parandades otsustusprotsessi. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed Majanduspoliitika puhul on oluline rõhutada selle tihedat seotust majandusteooriaga. Majanduspoliitilise teooria ülesandeks on maj...
Väitis, et teadmiste allikaks kogemused. oluliseks ettevõtlikkus, õigustas monopole, kunn valitsegu koos parlamendiga; John Milton luuletaja. kaitse trükivabadust, kaitses abielulahutust, pooldas parlamenti; Vastupidiselt arvas Thomas Hobbes-kaitses absolutistlikku kuningavõimu, eitas isikuvabadusi; John Locke arvas, et kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile, kaitses üksikisiku vabadusi liberalismi rajaja. tema ideoloogias võtsid üle viigid e. liberaalid. Omandi kaitse. 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal tsaarivõimu ja kiriku vastuolud; loodi patriarhi amet; loodi Kloostriprikaas, mille hallata jäi kiriku valdustes elav rahvas; papid-lihtvaimulikud; possaadid-kaubanduslik- käsitöönduslik linnaosa; kiriku materiaalsed huvid; patriarh Nikon viis läbi reformi(jumalateenistuse kord, ristilöömine, kirikutekstide kontroll); osad vaimulikud keeldusid uuendusi vastu võtmast tekkisid vanausulised e. raskolnikud; Venemaa ja L-
" Sotsialismi õpetused jagunevad: 1) Revolutsioonilised sotsialimisõpetused taotlevad õiglase ühiskonna rajamist vägivalla teel. 2) Reformistlikud õpetused taotlevad tööliste olukorra parandamist reformide teel. Kõige olulisem oli Karl Marxi teooria ta pani aluse klassivõitluse teooriale. Ühiskonnal on 2 vastandlikku klassi ja klassivõitlus viis ühiskonda edasi. Kui Inglismaal 1906. aastal loodi tööerakond, kaotasid liberaalid senise mõju. Tuntumad ideoloogiad Liberalism kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Seda ideloogiat iseloomustab järgmine: 1) Isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega 2) Ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastandlikune sallivus ja humanism ehk inimkesksus 3) Mõistus ja teadmised on kõikvõimsad ja ühiskond vajab pidevat reformimist vastavalt teaduse arengule
nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes, ei suudetud luua stabiilset valitsust, demokraatia autoriteet nõrgenes rahva silmis Demokraatlikud ideoloogiad 1. 19 saj liberalism ja konservatism peamised 2. 20. saj konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega (Inglise konservatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei) 3. Liberaalid kaotasid konservatistidele ja sotsiaaldemokraatidele valijaid 4. 20 saj Tööpartei ehk Leiboristlik Partei SBR sotsiaaldemokraadid Ameerika Ühendriigid 1. Kasvas väline võimsus, kodanike jõukus, taheti teha lõpp alkoholi tarbimisele nn kuiv seadus (inimesed ei loobunud- kuritegevus e maffia, rikastus salaalkoholi toel ja mõju suurenes) 2. Ameerika tundus olevat tuhande võimaluse maa Ameerika üheks rikkaimaks meheks tõusnud president Herbert Hoover 3
TARTU KÕRGEM KUNSTIKOOL Fotograafia osakond Kristin Hansen FEMINISMI ARENG KIVIAJAST TÄNAPÄEVANI Essee Juhendaja: Kristina Tamm Tartu 2017 Feminismi eesmärk on juba 19.sajandi klassikalisest realismist saati olnud luua võrdsus kõikide inimeste õigustele ning vabadusele. Mina aga panen selle fakti kahtluse alla ning küsin, kas feminismi eesmärk on tõesti koguaeg olnud luua võrdseid õiguseid meeste ja naiste vahel või on see läbi aja transformeerunud? Miks feminism üldse tekkis? Kas see võis tekkida naiste ning meeste suure erinevuse tõttu või on siin ka muud põhjused? Seda on küsinud ka ajaloolane Joan Scott. ,,Kas naised on samasugused kui mehed? ...
· 1884. a sini-must-valge lipu pühitsemine Otepää kirikus · Villem Reiman karskusseltside tegevus · 1888. a rahvaluule suurkogumine, Hurt ,,Vana Kannel" · 1891. a esimene päevaleht Postimees, Hermann 4) Venestusreformide tulemused · Vene keele oskuse vajalikkus asjaajamiskeelena · Nõrgestas baltisakslaste võimu · Soodustas eestlaste sotsiaalset mobiilsust 5) Iseloomusta 3 suunda Eesti poliitilisel maastikul XX saj algul: liberaalid, radikaalid, sotsiaaldemokraatia -.esindajad, ideed, väljaanne, toetajad. K.Päts, J.Tõnisson Liberaalid Tartus · Jaan Tõnisson rahvuslik-kultuuri esindaja · Põhilised ideed: edendada eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, astuti venestamise ja saksastamisele vastu · Ajaleht: Postimees rõhutati eesti keele tähtsust; usuti, et eestlased ei peaks sekkuma Venemaa poliitikasse, vaid ainult Eesti omasse · Toetajad: Rahvusmeelsed haritlased, jõukas linnarahvas Lõuna-Eestis
5 keelati. Weimari vabariik on lõppenud ja Hitler hakkab valitsema erakorraliste volituste alusel. Hitleri diktatuuri rajamine · Juulis keelatai kõik parteid. · Kohe alustatakse repressiivaparaadi kujundamisega, esimene koonduslaager rajatakse Dachaus(1933), kuhu saadetakse kommunistid, hiljem liberaalid jms. · SA raames oli loodud juba Hitleri ihukaitse Schutzstaffel(SS), kelle munder on must. (Pruun on partei värv.) (Hugo Boss kavandab kõik mundrid.) SS hakkab tähtuselt tõusma, selle juhiks saab Heinrich Himmler. SS-ist saab Hitleri põhiline toetuspunkt. SA hakkab langema ebasoosingusse. · Endisest poliitilisest politseist luuakse uus GESTAPO, mis allutatakse samuti Himmlerile.
Venemaa kokkuvarisemine 1917.a. alguseks oli Venemaa revolutsiooni lävel. Maailmasõjas osalemine käis talle üle jõu. Süvenevast kriisist olid tunnistuseks: Rahutused sõjaväes palju hukkunuid, halb varustamine Majanduslik kaos tööjõupuudus, toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, majandus halvatud Keisrivõimu autoriteedi langus moraalne laostumine Rahulolematuse üldine kasv aktiviseerus töölisliikumine, isevalitsuse vastu astus ka järjest rohkem haritlasi, kodanlasi ning isegi aadlikke Veebruarirevolutsioon Puhkes Petrogradis veebruari lõpul. Põhjuseks oli linna halb varustamine toiduga. Ülestõusnute poole läksid üle ka sõjaväelased. 27.veebruariks oli võim pealinnas mässajate käes. Nikolai II andis 3.märtsil 1917 allkirja dokumendile, millega loobus oma troonist ning riigijuhtimine läks üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal Pärast keisrivõimu langemist tekkis Venemaal kaksikvõim. Ühel pool oli Petrogradi Tööliste ...
kasulik. 5. MacCallumi etteheide negatiivse ja positiivse vabaduse eristamisele: neg. ja pos. vabaduse näol pole tegemist kahe erineva vabaduse liigiga. Vabaduse diskussiooni saab analüüsida ühte tüüpi vabaduse kolme eri aspekti kaudu: S(ubjekt) on vaba C-st (takistustest), tegema A (taotlusi, sihte) 6. Erimeelsused vabaduse takistamise küsimuses: Liberaalid: Vabaduse piiramine ainult siis, kui keegi kavatsuslikult takistab. Sotsialistid: Inimesed vastutavad oma tegude eest, mis mõjutavad kaudselt, kuid siiski kausaalselt (nt vaesed kapitalistlikus ühiskonnas ei ole vabad) 7. Milles seisneb küsimus vabaduse väärtusest: milline on vabaduse staatus teiste väärtuste hulgas (tõde, õiglus) ja kas vabadus kaalub need üle? 8
(http://et.wikipedia.org). 8 3. DEMOKRAATIA LIIGITUS IDEOLOOGILISTE SÜSTEEMIDE TASANDIL 3.1 Liberaaldemokraatia Liberaalne demokraatia taotleb just indiviidi vabadust ja õigusi ning on iseloomulik lääneriikide demokraatiatele. Liberaalide jaoks tähendab demokraatia eelkõige enamuse reeglite piiravat mõju. Seepärast rõhutavad liberaalid, et reeglite / seaduste põhiline eesmärk seisneb indiviidi enda vabaduse ja õiguste kaitses. Sellest aga tuleneb, et enamuse reegleid endid tuleb piirata, et need ei rööviks indiviidilt tema põhilisi tsiviilõigusi - õigust vabalt rääkida ja palvetada, õigust olla avalikus ametiteenistuses, õigust omandusele jne. Liberaaldemokraatide jaoks on indiviidi vabadus ja parteide poliitiline konkurentsivõime õiges suhtes neil oleva varanduse ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
