VOOLUVEEKOGUDE ELUSTIKU ERIPÄRA Sirje Vilbaste Zooloogia ja Botaanika Instituudi jõgedebioloogia rühma teadur [email protected] Kava · Mõisted · Hüdrobioloogilise rezhiimi ja elutingimuste erinevused vooluveekogudes ja seisuveekogudes · Planktoni eripära · Bentose eripära · Makrofütobentose e. suurtaimestiku eripära · Kalastiku eripära Hüdrobioloogilise rezhiimi ja elutingimuste erinevused vooluveekogudes ja seisuveekogudes Vooluveekogud Seisuveekogud Vee liikumine Üldine, ühesuunaline, pidev Osaline, mitmesuunaline, aeglane Veetaseme muutumine Kiire, sagedane, ulatuslik Aeglane, harvaesinev, väikese ulatusega Veevahetuse aeg Lühike Pikk Sügavus M...
1. Etno jazz.................................................................................4-5 2. Uno Naisoo elulugu................................ ...................................6-7 KASUTATUD ALLIKAD... ...............................................................8 3 Etno jazz Seoses jazzi`i üha suurema rahvusvahelise levikuga on sellele paljudes maades püütud lisada kohaliku rahavamuusika elemete. Selleks andis mõnelgi pool inspiratsiooni modal jazz, mille hramooniline alus tunduvalt erineb varasemate voolude traditsioonilisets harmooniast. Etniline jazz on üks etnomuusika paljudest vormidest. Seda jazzi liiki samastatakse sageli Maailmamuusikaga. Enne 1990-ndaid peeti teda Maailmamuusika eelkäijaks. Etniline jazz kogus populaarsust üheksakümnedate ajal,
Erinevaid hardcore muusika stereotüüpe pilaval saidil [1] on emo kidi näitena tegelane prehistoric emo. Tegelase nimi on humoorikas viide sellele, et emo mood, kui selline on suuresti oma identiteedi minetanud ehk siis teisisõnu välja suremise äärel. Asjaolu, et üldiselt ei tehta scenesteridel ja emodel vahet on põhjustanud palju vaidlusi seoses teemadega, et milline siiski on emo muusika -ja välimus. Avalik arvamus Seoses emo-subkultuuri levikuga on avalikkuses kujunenud välja stereotüüpne kujutlus emost, millel pole enam otsest seost muusika ega subkultuuriga. Vastavalt laienenud tähendusele peetakse emo all silmas teatud tüüpi introvertset ja eemaletõmbunud noorukit, kes erineb eakaaslastest nii pooldatavate väärtuste kui välimuse poolest. Selleks, et teenida ära emo nimetus piisab ainult mõne emo-subkultuurile omase tunnuse omamisest. Sageli peetakse emo all sellises tähenduses silmas lihtsalt ülitundlikku ehk
karbonaatsed gleimullad, mis asetsevad pael ja rähkmoreenil, on kivised, õhukesed ja heitliku veereziimiga; leostunud ja leetjad gleimullad ehk glei-pruunmullad on savistunud horisondiga, kujunenud karbonaatsel moreenil ja on parimad gleimullad; küllastunud ja küllastumata gleimullad on veesettelise lähtekivimiga. Gleimullad on levinud kogu Eestis madalamatel pinnavormidel ja hõlmavad ~28% kogu maafondist ja ~17 % põllumaast. Suurema levikuga on leostunud ja küllastunud gleimullad. Suuremad gleimuldade alad paiknevad Madal-Eestis (Pärnumaa, Läänemaa, Raplamaa lõunaosa ning saared). Rohkesti leidub neid ka Võrtsjärve ja Peipsi ümbruses, Põhja-Eesti rannikul ja Valga piirkonnas. Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi. Sügiseti ja kevaditi küllastuvad nad
kasutanud erinevaid meetodeid, valgustanud mingit ajajärku nii kitsalt kui ka väga laialt. Selliseid ajaühikuid, mil toimuvad suured murrangud erinevates kohtades, nimetatakse ajasõlmedeks. Sellised hetked on maailmajaloos pöördepunktideks. 1517. aasta oli suur pöördepunkt ajaloos. Reformatsioon tõi endaga kaasa palju uusi mõtteid. Selle levikule aitas palju kaasa pool sajandit varem leiutatud trükikunst. Kuigi lihtrahvas suures osas veel lugeda ei osanud, siis raamatute levikuga hakkasid ideed ka lihtrahva sekka jõudma. Raamatutetarkusi kanti edasi suuliselt ja see andis rahvale mõtteid ja julgust iseenda eest siesta. Ideed levivad kandjate kaudu, ka raamatute olemasolu on vaid eeldus, et neid ka loetakse. Näiteks Bastille' vallutamine ja Suur Prantsuse revolutsioon 1789. Aastal toimus sellepärast, et valgustusideed olid rahva seas juba levima hakanud. Prantsuse ühiskonnas levisid ideed salongide, kohvikute,klubide ja raamatukogude kaudu.
ärrituvus, unehäired, valud jne. Narkomaania on praeguses ühiskonnas väga levinud ning sellega kaasnevad probleemid ja tagajärjed tuleks tuua suuremas ulatuses avalikkuse ette. Nii on võimalik teadvustada narkomaania riske ning ennetada ka narkootikumide tarvitamist. Kindlasti on ka inimesi, kes lõpetaks tarvitamise, kui on rohkem teadlik tagajärgedest. Narkootikumide tarvitamise põhjused Narkomaania muutus Eestis eriti suureks probleemiks seoses HIV laialdase levikuga, mis sai alguse süstivatest uimastisõltlastest. Narkootikumide tarvitamise põhjuseid on väga palju ja neid on väga erinevaid. Kõige rohkem ühiskonnas levinud narkomaaniat soodustavad sotsiaalsed probleemid on näiteks töötus, vaesus, alkoholism ja vähene tervisealane teadlikkus( http://www.tai.ee/tegevused/tervise-edendamine/narkomaania-ennetamine). Inimesed otsivad lohutust narkootikumidest, mille tarvitamine lültab neid välja muust
sajandi 80-ndatel olid rõhutatud talje ja avara seelikuga, muutusid sajandivahetuseks sirgelõikeliseks. Toimus äge võitlus korseti vatsu, mis sajandeid oli naiste pihta nöörinud. Inglismaa hakkas edendama otstarbekamat moodi. Tähtsamaks saavutuseks olid rätsepakostüüm, mida inglise naised hakkasid 80.aastatel suurmoena meeste eeskujul kandma. Sajandivahetusel muutus see tavaliseks tänavariietuseks. Kuna kleit muutus lihtsamaks, kaotas oma toreduse ka kübar. Seoses kehakultuuri levikuga hakkas kujunema ka spordi- ja rannarõivastus. Ka meeste rõivastuses toimus pööre lihtsuse poole. Frakk jäi endiselt ainult pidulikuks riietuseks ning härrasmehe igapäevasesse riietusse hakkas tungima smoking. Meeste tänavaülikond oli põhijooned omandanud. Meeste palitu muutus lihtsamaks ja silinderkübara kõrvale tuli kaabu. Sellest ajast peale jätkus moepildis väljakujunenud riietuse baasil kiire vahelduste otsimine, alates üldsiluetist kuni lisanditeni.
Eesti muldkatte vanus. Praegune mullastik on tekkis peale mandrijää taandumist. (10 000- 11 000 aastat tagasi); Peamised mullatekke tegurid. Taimekooslused, lähtekivim, veeolud, kliima, taimestik, mulla vanus; Tänapäeval ka inimtegevus. Eesti muldade iseloomulikud tunnused. Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest; Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus; Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne- Eestis; Muldade kivisus. Peamised põhjused miks Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi. Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi tänu lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusele ning aastaaegade vaheldumisele. Iseloomusta leetmulda, soostunud mulda, paepealset ja rähkmulda. Leetmuld: On iseloomulik keemiliselt koostistelt vaestele muldadele; Tekib enamasti ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont; Tunnuseks on valkjashall leet- ehk väljauhtehor...
Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle vähenes. Algas põhjalik maade hindamine ja kaardistamine, mille järel talupoegade mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Vene aeg: Koos valgustusideede levikuga hakati Liivimaal üha enam kõnelema talurahva olukorra parandamise vajadusest. Kirikuõpetaja Johann Eisen kritiseeris feodaalset mõisamajandust ja ütles, et see vajab põhjalikke uuendusi. Eisen pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad väheviljakalt teorendilt majanduslikku ettevõtlikkust soodustavale raharendile. Enamik mõisnikest ei pidanud seda vajalikuks. 1765 kokkutulnud Liivimaa maapäeval esitas kindralkuberner Browne nõudmisi talurahva olukorra parandamiseks
Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Sageli jaotatakse inimõigused Karel Vasaki järgi kolme generatsiooni: - Esimese põlvkonna õiguste hulka kuuluvad kodaniku- ja poliitilised õigused, mis tulenevad Jean-Jacques Rousseau ja John Locke'i loomuõiguslikust filosoofiast. - Teise põlvkonna moodustavad need majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused, mis saavutasid tunnustuse 20ndal sajandil koos hüveolu riigi levikuga. - Kolmanda põlvkonna õiguste idee tekkis 1970ndatel peamiselt arengumaade toetuseks. See idee seisneb selles, et lisaks kahe esimese põlvkonna individuaalsetele huvidele, on olemas ka kollektiivsed grupiõigused, nt. enesemääramisõigus ja õigus arengule.
Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu toimel ning rõhu vähenemise suunas. Suhteliselt püsiv, läbipaistvus sõltub lisanditest. Põhjavesi on üldreeglina värvitu kuid sooveed pruunid, üldreegilina lõhnata ja maitsetu. 9. Vabapinnaline põhjaveekiht Esimene põhjavee kiht vett pidaval kihil, näiteks savi pidemel. Reziimi tugev seotus klimaatiliste teguritega. Nõrk reostuskaitstus. Mida sügavam kiht, seda paremini kaitstud. Regionaalse levikuga. Iseloomustatakse tihti paksusega. Toiteala kattub levikualaga. Veepinna rõhk on võrdne atmosfäärse rõhuga. Pinnavee hüdrauliline seotus põhjaveega. Toitumine: sademed, sügavamatest põhjavee kihtidest, veekogudest. Vabapinnalise vee korral veeping üldiselt kopeerib maapinda, kuigi tasandab seda. Ülaveekiht- vabapinnalise põhjavee eriviorm, sageli on teke tehnogeenne. Reostuskatitstus sisuliselt puudub. Kasutus lokaalne ja tihti lühiajaline,
patriotism olid segunenud, imperaatorit jumalikustati. Kui juriidilised probleemid olid lahendatud (usk oli legaalne), hakati otsima uue usu sisemist mõtet ja usku põhjendama. Otsiti tõendeid Kristuse ülestõusmise kohta. Jeruusalemmas püüti leida Jeesuse hauda. Samuti otsiti Kristuse sünnikohta ja püüti leida jälgi tema ja apostlite elust. Siinkohal on leidude autentsus väheoluline, oluline on leitu mõju kristlaste kogukonnale. (Lassus 1966) Kristliku kunsti teke on seotud usu levikuga rikkamate ja mõjukamate inimeste seas. Tekkis vajadus sulatada uus usk olemasolevasse ühiskonda. “Alates kristluse kuulutamisest riigiusuks 4. sajandi lõpul muutus maalikunst kiriku eksklusiivseks pärusmaaks ja algas selle aeglane eemaldumine Kreeka ja Rooma eeskujudest. 5. sajandist alates muutusid Kristuse elu kujutavad mosaiigid kirikuseinte eelistatud kaunistuseks.” (Calvalho de Magalhães 2005: 86)
on raskem aru saada, kust mingi heli tuleb. Helisid, mis jäävad inimese normaalsest kuuldepiirkonnast ülalpoole, nimetatakse ultrahelideks. Sinna kuuluvad nahkhiirte ja kashelottide kajalokatsiooniks kasutatavad häälitsused. Kuuldepiirist allapoole jäävaid helisid nimetatakse infrahelideks. Infrahelisid kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks väljaspool nägemispiirkonda näiteks elevandid. Kuna madalad helid on hea levikuga, siis on selline kasutus arusaadav. Mõned sellised madalsageduslikud võnkumised on inimesele paremini tajutavad läbi kehakontakti - kui näiteks võnkumine levib mingile kõvale pinnale, siis surudes kõrva sinna vastu, kuuleme heli paremini. Kuidas teha kindlaks oma ülemine kuulmispiir? Inimese kuulmisele aitavad kaasa ka kõrvalestad - väliskõrv. Nende abil saab täpsemalt määrata heliallikate asukohta ruumis
jäätmeid. Kõige puhtam ja kõige kallim meetod on lammutamine ja jäätmete ohutu ladustamine. Poolik lahendus on eemaldada ja ladustada suurem osa kõrge radioaktiivsusega osi. Tuumajaam konserveeritakse 20...50 aastaks. Kolmas lahendus on konserveerida jaam tuhandeteks aastateks. 4) Tuumareaktoris tekib plutooniumi, mis on kaasaegse tuumarelva oluline koostisosa. Tekkiva plutooniumi kogus sõltub reaktori tüübist. Tuumareaktorite levikuga kasvab oht tuumarelva levikuks. Tuumaelektrijaamade ehitamiseks tuleb algselt teha väga suuri kapitalimahutusi. Samas on juba eksisteerivate tuumajaamade käigushoidmine ja kütusekulu väikesed. Hiljutised vaatlused USA-s, Rootsis, Suurbritannias ja Soomes näitasid, et tuumaenergia suudab võistelda teiste energialiikidega vabaturu konkurentsis. Tuumaenergia puudused on: · Investorite leidmine. On vaja kedagi, kes paneks nii suure raha nii pikaks ajaks
muutused toimusid väga aeglaselt. Tehti ka uuendusi veoloomade paremaks kasutamiseks. Karjakasvatus arenes vähe, kasvatati üsna väheseid loomaliike. Tehnika arenes eelkõige tänu käsitöö koondumisele linnadesse, kus olid paremad võimalused sellega tegelemiseks. Arendati raua tootmist, tehti paremaid tööriistu, arendati välja efektiivsed tuuleveskid. Ehituskunstis toimus varakeskajal vähe, aga 11. sajandil toimus koos romaani stiili levikuga ka selles osas tõus. Ehituskunsti hinnati keskajal kõrgelt, seda peeti lausa juhtivaks kunstiks. Kehvadele maanteedele eelistati veetransporti. Kõige elavam oli liiklus Vahemerel. Hakati kasutama hiinlastelt õpitud uuendust - kompassi. Teine peatükk räägib keskaegsest maailmapildist. Keskaegse maailmapildi järgi kujutab kogu maailm endast vastandlike jõudude lepitamatut võitlust. Oldi väga usklikud ja usuti, et kuningas
Kroonikas on tähelepanekuid eestlaste kommete, usuni, keele, rahvalaulu,isiku ja kohanimede, põlluharimise ning muudegi elunähtuste kohta. Kroonikast saab teada, et siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi Maarjale(sellest ka nimi Maarjamaa). Esimene eestikeelne tõlge 18811883. Taani hindamisraamat 13.sajandil Taani munkade poolt registreeritud PõhjaEesti asulate nimekiri. Sisaldab 500 kohanime, lisaks isiku ja perenimed. Kirikukirjandus ristiusu levikuga kaasnes kirikute ja kabelite ehitamine. Aja jooksul nende tähendus avardus ja neist said kultuurikolded. Kiriku kaudu hakkas levima kirjasõna, esialgu käsikirjana, hiljem trükituna ( liturgilised tekstid). Eestikeelse trükisõna algus sellele pani aluse luterlus kui 1535 trükiti Wanradti ja Koelli katekismus Aabits õpik lugema õppimiseks, esimesed eesti keelsed aabitsad ilmusid 16. Sajandi lõpul, vanimad säilinud aabitsad pärinevad aga 17
sõjalisest võimsusest. Ära ei saa mainimata jätta ka Rooma keisririiki, kus toimus poliitika täielik realiseerumine kunstis. Augustuse monumendid kehastasid harmoonilist sünteesi, kodaniku uhkusest, autokraatlikust võimust ja kunstilisest prefektsionismist. Reklaami võib leida ka renessansskunstist, eriti 16. saj madalmaade graafikast, mis oli suuresti seotud religiooniga ja protestantlike ideede levikuga, mille eesmärgiks oli Piibli levitamine lihtinimese kätte ning visuaalne kujund pildil oli heaks kommunikatsioonivahendiks. Tolleaegese propagandistliku kunsti eesmärk oligi valada sõnasõjad epigrammilisse visuaalsesse vormi, sest nii oli võimalus vaid liigutada ka võhiklike ja jäikade inimeste meeli.1 Kujutav kunst oli mõjusam kui olid sõnad ja füüsilised karistused. 1 Harbison, Craig, „Renessansskunst põhja pool Alpe”, lk 112- 118
asjad mis on ka ruudulised ja musta värvi..Veel on väga populaarne emode seas enda needistamine.Ning kindlasti emode põhivärvideks loetletakse roosat ja musta. Emo stiili kohta on öeldud tihtipeale, et see on mood, mis taotleb täiesti mittemoekas olemist. Seda eriti üheksakümnendate keskpaigas, mil emo mood oli täielik vastand kõigele sellele, mis noorte seas populaarne on. Seoses emo-subkultuuri levikuga on avalikkuses kujunenud välja stereotüüpne kujutlus emost, millel pole enam otsest seost muusika ega subkultuuriga. Vastavalt laienenud tähendusele peetakse emo all silmas teatud tüüpi introvertset ja eemaletõmbunud noorukit, kes erineb eakaaslastest nii pooldatavate väärtuste kui välimuse poolest. Selleks, et teenida ära emo nimetus piisab ainult mõne emo-subkultuurile omase tunnuse omamisest. Sageli peetakse emo all sellises tähenduses silmas lihtsalt ülitundlikku
10. Miks on nöörkeraamika kultuuri nimetatud ka venekirveste kultuuriks? Milline võis olla venekirveste funktsioon? Sest nöörkeraamika kultuuri ajal hakati venekirveid valmistama. Võib arvata, et tegu oli luksusesemetega ja need ei olnud niiväga tööriistad vaid pigem rituaaliriistad ja ka relvad. 11. Miks on hakatud viimasel ajal teooriat eesti rahva kujunemisest ümber hindama? Sest pole selgeid arheoloogilisi tõendeid, et kammkeraamika- ja nöörkeraamika kultuuride levikuga oleks kaasnenud ulatuslik uue rahva sisseränne. 12. Miks on varast pronksiaega raske kiviajast eristada? Sest pronksiaega eristatakse eelkõige kiviajast leitud pronksesemete järgi, aga algselt ei valmistatud Eestis pronksesemeid vaid toodi neid sisse Kagust ja lõunapoolt. Raske on eristada ka selletõttu, et kinnitusmuistendeid teatakse vähe ja neid pole arheoloogiliselt põhjalikumalt uuritud. 13. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa pronksiaeg?
TALLINNA TEENINDUSKOOL Ester Pedosk 011MT Müra, müra põhjused,vältimine ja töötajakaitse Juhendaja: Heikki Eskusson Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................3 Mis on müra.................................................................................................................4 Müra allikad..................................................................................................................5 Mürast tingitud tervisehäired........................................................................................5 Tööandja kohustused seoses müraga........................................................................6 Müraprobleemide lahendused..............................................................
toimunud muutusi, kuid kuigi näib, et tagantjärgi on lihtsam selliseid sündmusi dateerida, on ka industriaalrevolutsiooni dateeritud väga erinevalt ja erinevatest tehnoloogilistest murrangutest lähtuvalt. Industriaalühiskonda iseloomustab see, et sissetulekuallikaks ja põhiliseks tööandjaks on tootmissektor. Postindustriaalse ajajärgu identifitseerimisega on veelgi raskem, sest seda on raske seostada konkreetsete tehnoloogiate levikuga või muutustega ühiskonnakorralduses. Ajajärku iseloomustab teenindussektori osakaalu TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon tõus ning info ja teadmiste olulisus majanduslikku kasvu taastootmises. Bell näeb iseloomustab postindustriaalset ühiskonda kaks olulist struktuurset muutust, mis seisnevad teoreetiliste teadmiste tähtsuse kasvus nii tootmises kui ka poliitiliste otsuste tegemises ja majanduse iseloomu muutumisest tootmisest teenindamise suunas, seda nii peamise
kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemepratuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. · Mägedes asuvad liustikud sulavad, see omakorda mõjutab seaseid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi). Pöögi levikuala muutus Soojenev kliima võimaldab pöögimetsadel kasvada senisest kaugemal põhjas. Loodusvööndid mägedes Mäed hõlmavad 20% maismaast ja on oluliseks veeallikaks paljudele jõgedele. Mitmed väiksema levikuga loodusvööndid võivad mägedes kaduda, liustike pindalad vähenevad. Sademete hulga muutused mõjutavad muldi ja sotsiaalmajanduislikku tegevust nagu põllumajandus, turism, hüdroenergia kasutamine, palgiparvetus. Looduse mitmekesisus Järsk kliima muutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul.
käenöörikeste rohkus, ruudulised särgid, helesinised kulunud teksajakid, teksariidest või värvimata linasest riidest õmmeldud ristkülikukujuline pika sangaga ja narmastega kott. Maailm pidas neid omamoodi veidrikeks, aru saamata, et hipiliikumise ideaalid on saamas paljude noorte elumotoks, kuna noored on enamasti sarnase maailmatunnetusega ja kuna teisalt olid lillelaste gruppidega altid liikuma igasugu loovisiksused. Raadiote ja süntesaatorite levikuga said esile kerkida bändid, kelle sõnum oli omasugustele ja mis seetõttu kuulsust kogusid. Hipiliikumisel oli kalduvus tasatootlikkusele. Ajalukku läinud Woodstocki muusikafestival oli maailma avalikkusele tõeline sokk. Festivalile kogunes 150 000 asemel hoopis 500 000 noort, kes kõik olid valmis heitma endalt käitumisnormide kammitsaid ja püüdsid Woodstockis avastada elu imesid. Woodstockist räägib üks oma aja hipisid: "Woodstock polnud lihtsalt kontsert
Otsene ehk vahetu demokraatia- oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Seda nimetatakse ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat kohalikus omavalitsuses. Teostamise peamine viis on referendum ehk rahvahääletus. Esindus- ehk vahendatud demokraatia- kujunes koos libearismi levikuga. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Põhiküsimus on kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning valitute vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. See näitab saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimstega ja annab saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Osalusdemokraatia- iseloomustab kodanikkonna pidev...
Usk mängib igapäevategemiste juures elutähtsat rolli. Enam kui 80% rahvastikus on hinduistid. See on enam eluviis kui usk- pühad rituaalid ja kombed on vaid väike osa sellest, mis teeb inimesest hea hindu. Hindud tegelevad igapäevaelu põhiküsimustega: sünd, töö, tervis, suhted ja surm. Kõige sellega aitab toime tulla regulaarne nõupidamine astroloogiga. Hinduim hakkas oma kaasaegset vormi võtma 4.sajandil pKr, kui tekkis suurem vajadus laiema levikuga religiooni järele. Laiemal pühendumisel põhinev ja seega suuremale hulgale inimestele sobiv bhakti asendas ohvritalitused, mida viisid läbi vaid brahmaanid. Öeldakse, et hindu panteonis on 330 miljonit jumalat, kuid neid võib käsitleda kui üheainsa jumaluse 330 miljonit palet. Juamal kolm kõige olulisemat kuju on Visnu, Brahma ja Siva. Visnu on universumi hoidja, neljakäeline jumal nuia, merekarbi, ketta ja lootosega. Tal on palju
(Isakar 2003) Püriit sisaldab rauda, aga rauamaagina ei saa kasutada seda, kuna sisaldab väävlit. (Karik, Truus 2003) Rohkelt leidub püriiti Alam-Ordoviitsiumis, kus selle kihi paksus ulatub kuni 30 cm-ni (Isakar 2003). Kõige suuremaid kuupide kobaraid (läbimõõt kuni 10 cm) võib leida Saastna rannalt, ka Uisu pangalt. Põhja-Eesti panga lääneosas (Valgejõest läänes) asetseb violetjaspruuni kildalise argilliidi ja tema all lasuva liivakivi vahel ulatusliku levikuga püriidikiht. Selles kihis on püriit peenekristalliline ja seetõttu jääb tema kuldne värvus sageli varjatuks ning on pigem hallikas (Maardu karjäär). (Kurvits 2006) Püriit (Vikipeedia 2009) 2.2. Galeniit Galeniit on sulfiidne mineraal keemilise valemiga PbS. Esineb kuubiliste kristallidena või tiheda teralise massina. Värvus seatinahall, metallilise läikega. Galeniit on raske, tema erikaal on üle 7.
5. Liivakivide ja aleuroliitidega esindatud Kambriumi - Vendi veekompleks. Kvarternaarisetetest katet võib käsiteda kui aeratsioonivööd, läbi mille Siluri veekompleks toitub. Kvarternaarisetted on kohati veerikkad, seda põhiliselt kevad- ja sügisperioodil. Siluri veekompleks levib kogu maardla alal. Vettandvateks kivimiteks on Alam- Siluri Raiküla lademe lõhelised dolokivi ja lubjakivi. Veekihi paksus on ligikaudu 60 meetrit. Sügavuse suurenedes kivimite lõhelisus väheneb. Pideva levikuga veepide puudub. Kvarternaarisetete all avanevat Raiküla lademe lubjakivi ja dolokivi iseloomustab suur veerikkus. Puurkaevude erideebit ületab valdavalt 5 l/s ja deebit muutub 2 5 l/s, alandusel 0,1 0,2 m. Veekiht on maardla-alal surveta, vabapinnaline veetase jääb maapinnast 6 8 m sügavusele, põhjaveevoolu üldine suund on kirdest edelasse. Kivimites on levinud ka karst, mis mõjutab põhjaveevoolu üldist suunda.
Noorte seas on kinnistunud arusaam, et alkohol on palju ohutum kui narkootikumid ning neil on ettekujutus, et erinevalt narkootikumide pruukimisest on alkoholi tarvitamisest tugeva soovi korral alati võimalik loobuda, sest see ei tekita sõltuvust. Samas ei teadvusta noored endale, et selline sõltuvus võib siiski tekkida. Teismelise organism on alkoholi kahjustava mõju suhtes väga tundlik. Teismelistel ja noortel täiskasvanutel suureneb surmajuhtude arv koos joomise levikuga. Alkoholisõltuvuse kujunemise tõenäosus on joomise alustamisel alla 15 aasta vanuses neli korda suurem kui neil, kes alustasid kahekümnendatel eluaastatel. Reklaami mõju noortele on väga suur. Alkohoolseid jooke reklaamivad plakatid ja reklaamklipid televisioonis näitavad glamuurseid alkoholi joojaid. Samuti mõjutavad teismelisi nooruslikult vormistatud alkoholikampaaniad. Teismelistele on reklaami mõju teistsugune kui täiskasvanutele
Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile. Tekstinäide Wanradti ja Koelli katekismusest: Nynda muysta se kolmandes palwe. Armas Issa erakeelda synu arman tachtman kaes/ medy lehasen kuryan tachtman/ ’Armas Isa, keela oma armuliku tahtmisega ära meie lihalik kuri tahtmine ..’ II Ebaühtlase kirjaviisiga kirikukirjanduse aeg 17. sajandil. Esimesed mahukamad ja laia levikuga kiriklikud trükised. Kirjaviis varieerub autoriti, on ülemsaksapärane. Sakslaste viljeldud eestikeelne juhuluule (Reiner Brocmann, Heinrich Göseken, Georg Salemann). Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: 1600–1606 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja Georg Mülleri 39 käsikirjalist jutlust. 1632–1638 Heinrich Stahli mõjuka kirikukäsiraamatu „Hand- vnd Haußbuch” neli osa. 1641–1649 Heinrich Stahli jutlustekogu „Leyen Spiegel” kaks osa.
sisetuum 5120-6371km.-tahke aine omadustega. 3)Biokronoloogiline areng ja aeg:Seda uurib stratigraafia-protsesside ajaline järjestus ja suhteline kiirus.1)kronostratigraafilised ühikud-kriteeriumiks aeg.a)Ladem- settinud.b)Ladekond-aegkonna vältel settinud(paleossoikum,mesosoikum jne) c)Ladestu- ajastu vältel settinud(kambrium,ordoviitsium,silur,devon,perm) d)Ladestik-vana,kesk ja hiliskambrium jne. e)ladejärk-väikseim globaalne ajaüksus. f)kohaliku levikuga lade.2)Litostratigraafilised ühikud-kriteeriumiks on kivim.(kihtkond,kihistu,kihistik,kiht) 3)Biostratigraafilised ühikud-aluseks on tsoon.Ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine. 4)Kainosoikum-65miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani.Nafta ja maagaas,pruunsüsi,turvas,kruus,liiv ,savi,väärismetallidemaagid.a)Paleogeen-E,65- 35,5milj.a.tagasi toimus kiire imetajate areng,ilmusid kiskjad,algelised kabjalised,vaalalised,delfiinid,närilised.Viimane suur merepealetung
kasutatud riiede poest. (Leemets 2003: 573) 3. MUGANEMINE Võõra sõna laenamise korral võib keel selle olemasolevale süsteemile sobivaks mugandada või hoopis hüljata ning leida mõiste tähise oma ainest. Muganemise all mõistetakse sõna häälikulist, grammatilist, ortograafilist, ning tähenduslikku kohanemist laenuvõtja keele struktuuris. Muganemine võib olla väga aeglane, kuna seda mõjutavad eri tegurid: esmalt laensõna kasutussagedus, laia levikuga sõna muganeb kiiremini; teiseks on oluline uue sõna funktsioon, üldkeelde laenatud sõna muganeb kiiremini kui erialakeele laen; kolmandaks mängib laenu muganemisel rolli laenamisviis, nimelt kõnekeelde laenatud sõna muganeb kiiremini kui kirjakeelde laenatud sõna. (Pedaja 2006: 29) Kohanemine on vastastikune protsess: nii nagu keele struktuur mõjutab uusi sõnu, kohaneb ka keele süsteem omakorda laenudega, ning pole välistatud muutused keele 3 P. Ariste, Keelekontaktid
Protesteerisid Vietnami sõja vastu Patsifistid, tahtsid „armastuse kultust“ Protesteerisid tarbijaühiskonna väärtustamise vastu „Make love, not war“ Õnn oli saavutatud narkootikumide teel Liikmed hülgasid üldtunnustatud eluviisi, käitumisnormi, riietuse. USA välispoliitika Teise maailmasõja järel USA sai Lääne demokraatlike riikide juhiks. Vabal ajal võitles kommunismi levikuga :D. 1947- Trumani Doktriin 1948-1952- Marshalli plaan 1949 – NATO 1950-53 – Korea sõda 1950- USA-Iisreali erisuhted. Eisenhoweri Doktriin. 1960. algus – JFK Paindliku Reageerimise Doktriin, mille alusel tuleb kommunismile vastu panna väikeseid ja lokaalseid sõdu pidades. 1964-1975 – Vietnami sõda 1970 – Nixoni Doktriin – Jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine
1. Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) 1804. aastal. Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik, tugevnes isevalitsuslik võim, kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsustega. Võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. 2. Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu, nad tahtsid taastada seadusliku monarhia ja vana korra, sellepärast jätkasid Prantsusmaa vastu sõjategevust. Ka kardeti oma võimu pärast. Suurimad sõjalised saavutused: 1. Prantsusmaa kontrolli alla läks Lääne-Saksamaa 100 väikeriiki, moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit 2. purustas Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus 3. alistas Preisimaa 4. alistas Ven...
Aasia suurriigid: Hiina, Jaapan, India JAAPAN: · 19041905 Vene-Jaapani sõda. Jaapanit tunnustatakse rahvusvaheliselt kui uut suurriiki · 1907 sõpruslepingud Prantsusmaa ja Venemaaga · 1910 Korea annekteerimine · 1927 Tanaka memorandum Jaapani ülemvõimu kehtestamine Aasias · 1931 Mandzuuria okupeerimine · 1936 Kominternivastane pakt- Venemaa vastane · 1937 Hiina-Jaapani sõja puhkemine, Hiina pm. vallutatatakse Jaapani poolt · 1940 Kolmikpakt · 1941 kallaletung USA-le, Pearl-Harborile · 1945 kapitulatsioon, II MS saab maailmas läbi (2.september) · 1946 põhiseadus · 1951 San Francisco rahuleping · 1951 julgeolekupakt USAga HIINA: · Suure pindala ja rahvaarvu ning pika ajalooga Hiina oli muutunud mahajäänud ja sisetülidest haaratud maaks, mida teised suurriigid olid omavahel mõjusfäärideks jaganud ning selle küljest ka tükke endale hõivanud. · 1911 noorhi...
3) 19301945 levis üle Euroopa, lisandusid uued voolud 4) 1945 ...... levis üle maailma, lisandusid uued voolud Miks tekkis abstraktsionism? 1)kunstis hakkas nähtava otsene ja täpne kujutamine tagaplaanile jääma 2)otsiti uusi kujutamisvõtteid 3)läbi kunstnike isiklike filosoofiliste otsingute 4)kunstnike reisimine 5)uued poliitilised suundumused ühiskonnas VARA KRISTLIK KUNST Vara Kristlik kunst tekkis seoses ristiusu levikuga. Roomas olid võimalused hooneid ehitada ja alates 4.saj. võime rääkida varakristlikust arhidektuurist. Nad ehitasid maa alla katakombe oma usukommete täitmiseks ja alates 4.saj maapealseid hooneid. Rooma all on leitud 900 km käike ja katakombe. Hakati viljelema seina ja laemaale. Kui ristiusk kuulutati seaduslikuks siis tuldi maa alt välja ja tekkis vajadus suurte pühakodade järele. Hakati ehitama kirikuid mille sisekujundusele pandi rohkem rõhku kui välisvaatele
81. mida tähendavad hereesia ja ketser? V: hereesia väärõpetus katoliku kiriku seisukohalt Ketser katoliku usust taganenud ususalgaja. 82. Mis on maagia? V: hinge ja loodusjõudude kasutamine. 83. mis on inkvisitsioon ja milline on jesuiitide tegutsemise põhimõte? V: uurimine kas mõni vaimulik on eksinud. Jesuiitide põhimõte eesmärk pühendab abinõu, ülla eesmärgi nimel on kõik lubatud. 84. mis on vabamüürlus ja millised on tema eesmärgid? V: rahvusvahelise levikuga kodanlik kõlbeline liikumine, tähtsustab üksikisiku täiustamist ja kõikide inimeste ühinemist tõe, armastuse ja vendluse vaimus. 85. Õigluse põhimõte. V: igaüks võib teha, mida tahab, kui see ei riku teise inimese sama õigust. 86. Millised on kaasajal kujuneva mõtlemise olulised tunnused? V: pluralism, aktualism, realism. 87. Mida väidab tõe koherentsiteooria? V: väide on tõene, kui ta on kooskõlas teiste, tunnustatud väidetega. 88. Mis on tunnetus?
teistsuguseid käsitlusviise. Üheks selliseks uudseks teemaasetuseks kujunes mikrorajoonide asustusarheoloogiline uurimine läbi pikkade esiajalooliste perioodide. Mikrorajoonide süvendatud tundmaõppimise kaudu püüti jõuda lähemale üldiste arengute mõistmisele muinasajal. Siiski ei väljunud uurimised kuigivõrd senise metodoloogia raamidest. Muistset asustust käsitleti üldises ja abstraktses võtmes, ranges vastavuses muististe levikuga. . Nii mõnigi tekkinud küsimus oli "ametliku arheoloogia" poolt ära vastatud, n-ö ette antud. Näiteks "teati", et pronksi- ja vanemal rauaajal elati isajärgse sugukondliku korra tingimustes ja tavaliselt patriarhaalsete suurperedena, seejärel need suurpered lagunesid väikeperedeks ning tekkisid territoriaalsed kogukonnad. Palju andis juurde senisest tihedam koostöö loodusteadustega ,nagu näiteks paleoökoloogidega. Mitmes arheoloogidele huvipakkuvas asustuspiirkonnas koostatud
Friedrich Gustav Arvelius 6 Otto Wilhelm Masing 7 Johann Heinrich Rosenplänter 8 Kasutatud materjal 9 Sissejuhatus 1730. aastatel hakkas Eesti aladel levima kirjaoskus, millest said kasu eelkõige koolmeistrid, kes hakkasid tegelema päevikute, kõnede, elulugude ja aruannete kirjutamisega ning nende trükkimise ja levitamisega. Kirjasõna levikuga kaasnes hulk inimesi, kes hakkasid huvi tundma eesti keelest, luulest ning kultuurist. Eriliselt näitasid huvi eestlaste vastu üles baltisakslased, peamiselt kirikuõpetajad, kelle meelest pidi ilmtingimata muutma talupoegade ja mõisnike omavahelist koostööd, ühiskonna seadustikku ning maailmapilti. August Wilhelm Hupel Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana.
Õigekeelsussõnaraamat (1999) ning Laanemäe (2000, 2003) on eetika mõiste võrdsustanud kõlblusõpetuse, –normide ja moraaliga. Eetika on juhend, mis määrab ära õige ja vale piirid. Ühtlasi kehtestab eetika erinevate poolte vahelised suhted, milles on alati üks domineerivam osapool. Mõiste arvutieetika võeti kasutusele 1970. aastail (TÜ Eetikakeskus). Arvutieetika tegeleb eetiliste probleemidega, mis on päevakorrale tulnud arvutite laiema levikuga maailmas. Arvutieetika problemaatika on seotud infotöötluse ja –kasutamisega (Laanemäe 2003, lk 68). Siinkohal tasub märkimist, et tegelikult on paberkandjal informatsioon tunduvalt turvalisem, kui digitaalsel kujul olev informatsioon (Praust 1997, lk 172; Laanemäe 2003, lk 68). Arvutites olev informatsioon on salvestatud arvuti mällu. Siinjuures on informatsiooni väärtus väga erinev. Näiteks tudengi arvutis olev õppematerjal omab palju väiksemat väärtust kui
tagastada. Teated peavad asuma kõigile nähtaval kohal, piisavalt suure kirjaga kirjutatud ning olema nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Lisaks müügikohtadesse teadete ülespanemisele tuleb kasutajad teavitada ka teabekampaaniate kaudu. Teabekampaanias käsitletavad teemad on sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tootja peab korraldama vähemalt ühe üleriigilise teabekampaania aastas meediakanalite, üleriigilise levikuga ajalehtede, ajakirjade ja muude sarnaste üldsusele kättesaadavate kanalite kaudu. 3. Keskkonnaministri 10.01.2008 määrus nr 5 "Kasutatud patareide ja akude käitlusnõuded" Määrusega on sätestatud akude ja patareide kogumise kord ning käitlemise nõuded. Patarei- ja akujäätmetest sortimiseks või ringlussevõtuks või kõrvaldamiseks ettevalmistamise käigus tuleb eemaldada vähemalt kõik vedelikud.
lõpul tuli kasutusele ka paber, mis oli odavam kui pärgament. Pärgamendilehtedest kokkuköidetud raamatut nimetatakse koodeksiks. Võimalik, et see lõi aluse keskaja teadustöö tekkele, sest neid raamatuid oli mugavam teadustööl kasutada.Valitsejad muidugi lugeda ei osanud nende tööks oli sõdida. Vahel tuli ette, et noorem poeg, kes oli varem kloostrisse pandud, pääses mingil põhjusel troonile ja nii sai vahel võimule ka haritud valitsejaid. Kirjasoskuse levikuga sai oluliseks see, kuidas kirjutada topos. Tekst oli suur autoriteet kui keegi midagi nägi ja sellest luges, uskus ta pigem teksti. Kirjutamise suur tõus algas 12. saj ja selle laialdasem maht saabus 13. saj. Selle põhjuseks oli peamiselt rahvaarvu suur tõus kloostrite laienemine, kus kirjutajad paiknesid; suurenes üleüldine kirjaoskajate arv. Euroopa oli keskajal palju suurem: algelised transpordivahendid, reisivaenulikum loodus koolmekohtade otsimine jms
Eesti teaduse biograafiline leksikon. Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn, 2000] (lk. 504) Raivo Mänd (sünd. 2. detsember 1954) Töötas 197- 1998 Eesti Teaduste Akadeemia zoloogia ja botaanika instituudis teadurina, laborijuhatajana, juhtivteadurina ja osakonnajuhatajana. 1986 a. kaitses teatuste kandidaadi kraadi ökoloogias. 1992. aastast kuni tänaseni töötab Tartu Ülikoolis loomaökoloogia korralise professorina. Raivo Mänd on avaldanud üle 40 artikli rahvusvahelise levikuga eelretsenseerivates teadusajakirjades ja on mitmete teadusliku või populaarteadusliku monograafia või teatmeteose autor (kaasautor). Lisaks on ta avaldanud arvukalt populaarteaduslike artikleid. Õpetab Tartu Ülikoolis käitumisökoloogiat, etoloogiat jt distsipliine. Männi juhendamisel on kaitstud 7 doktorikraadi ja mitu teadusmagistrikraadi. [http://et.wikipedia.org/wiki/Raivo_M% C3%A4nd] (30.03.08) Heinrich Roman Riikoja (aastani 1924 Reichenbach, 8.märts 1891- 31.oktoober 1988) ..
AHVEN Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud peaaegu kogu Euraasias, Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Marjalint on pikk torujas moodustis, mis moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus olevatele puunottidele ja kividele
tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare Kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kihtvulkaanid on laia levikuga. Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkanismi ilmingud, kuid kõige levinumad on nad kahtlemata mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril ehk subduktsioonivööndeis. Pursketüübid Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks plahvatuslikuks ja efusiivseks. Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukama iseloomuga - magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ja ei pääse nii kergelt kraatrist välja
punutud käenöörikeste rohkus, ruudulised särgid, helesinised kulunud teksajakid, teksariidest või värvimata linasest riidest õmmeldud ristkülikukujuline pika sangaga ja narmastega kott.Maailm pidas neid omamoodi veidrikeks, aru saamata, et hipiliikumise ideaalid on saamas paljude noorte elumotoks, kuna noored on enamasti sarnase maailmatunnetusega ja kuna teisalt olid lillelaste gruppidega altid liikuma igasugu loovisiksused. Raadiote ja süntesaatorite levikuga said esile kerkida bändid, kelle sõnum oli omasugustele ja mis seetõttu kuulsust kogusid. Hipiliikumisel oli kalduvus tasatootlikkusele. Ajalukku läinud Woodstocki muusikafestival oli maailma avalikkusele tõeline sokk. Festivalile kogunes 150 000 asemel hoopis 500 000 noort, kes kõik olid valmis heitma endalt käitumisnormide kammitsaid ja püüdsid Woodstockis avastada elu imesid.Woodstockist räägib üks oma aja hipisid: "Woodstock polnud lihtsalt kontsert
taasõilmitseda. Ehkki kuldkinga leidub hajusalt üle Eesti, on isendirohkemad populatsioonid Lääne-Eestis ja Läänesaartel ning Järva- ja Jõgevamaal, kus üheskoos võib kasvada tuhandeid kuldkingi. Need on selle liigi ühed suurimad populatsioonid kogu levila ulatuses. Looduskaitse Kaunis kuldking oli esimene parasvöötme orhidee, mis võeti kaitse alla. Kaunis kuldking kuulub III kategooria kaitsealustesse liikidesse. III kategooriasse kuuluvad üldiselt laia levikuga liigid, mida kaitstakse selleks, et vältida nende hääbumist."Hävimisohtu sattunud liikide kasvukohti ja elupaiku hoitakse kaitse all. Samal ajal püütakse uurida, kuidas nende liikide paljunemist soodustada. Peamiselt ohustab seda liiki ennekõike inimene õite noppimine, taimede väljakaevamine, metsade raiumine, võsastumine ja lageraie tulemusena kuldkinga populatsioon hävib. Ulatuslik raie
4. Plaatinametalline võrdlevad omadused · PM : hõbehallid, rasksulavad, väga rasked metallid · Os (Ir?) - suurima tihedusega metall(aine) üldse · Mehh. omadused : Pt - väga pehme ja plastne · (Pd peaaegu samal määral) · Os, Ru, Rh - haprad · Ir - tugev, jäik 5. Titaanirühma üldomadused · Levik maakoores. Ti - levinud metall, · kuid laialdasem kasutam. (lihtainena) - XX saj. II poolest · Zr - keskm. levikuga metall · Hf - hajutatud · 2 viimast väga lähedate omadustega, seetõttu raske teineteisest eraldada · (põhjus, miks Hf avastati alles 1923) · · Elektronkonfiguratsioon · elementide aatomite väline elektronkiht : s2 · eelviimane elektronkiht, d-alatase : d2 · üldiselt : (n - 1)d2ns2 n - perioodi nr · elementide o-a. ühendites II - IV (kõige tavalisem IV) · Ti-l ka kuni -I · · Aatomiraadiused ebatavaliselt lähedased,
Töö teises osas on valguse ja teiste keskkonnategurite mõju taimekasvule uuritud katseliselt. -4- 1. MURULAUK Mis on murulauk? Murulauk (ladina k:Allium schoenoprasum) on sibultaim, mida kasutatakse toidu maitsetamiseks ja kaunistamiseks. 1.1 PÄRITOLU Murulauk pärineb lauguliste perekonnast, Aasiast ja Euroopast Murulauk on laia tsirkumpolaarse levikuga taim. Põhja ja Lääne-Eesti loopealseil ja kuivades kadastikes kasvab madalakasvuline murulaugu teisend , mida toidutaimena tavaliselt ei kasvatata, kuid mõned teised murulaugu sordid on leherohkemad ning suuremakasvulisemad. Murulauk sai populaarseks alles keskajal, mil teda hakati ka aedades toidutaimena kasvatama. Päikesele avatud huumusrikka substraadiga peenral edeneb ta ideaalselt. Kauneid roosasid õisikuid külastavad meelsasti mesilased
CD-ROM (lühend inglisekeelsest väljendist "Compact Disc read-only memory") ehk laserketas tuntud Eesti keeles ka kui CD. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise mäluseade kaudu nagu: CD-pleier, CD-lugeja. Disketiseade Disketiseade (inglise keeles floppy disk drive, FDD) on andmesalvestusseade, mis võimaldab salvestada andmeid pehmest materjalist valmistatud ja tavaliselt kandilisse plastkesta vormindatud diskettidele. Seoses USB mälupulkade ning CD-ROM-ide ja DVD-ROM-ide laia levikuga on viimasel ajal diskettide kasutamine muutunud harvemaks. Helikaart Helikaart (inglise Sound Card) on seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale. Seda on vaja näiteks selleks, et arvuti igal käivitamisel lemmikmeloodiat mängiks või nupuvajutusel häälitseks ning multimeedia programme käsitledes heli kosta oleks. Helikaardil on vähemalt üks väljundpesa. Veel võib sel olla mikrofoni pesa, millesse
seejärel seljanka. Vene Köögi mõjutajad · XVIII sajandil hakkas vene kööki mõjutama LääneEuroopa kokakunst, alguses saksa, seejärel hollandi, hiljem prantsuse kokanduse mõjud. Euroopa eeskujul võeti kasutusele pliit koos kõigi oma kastrulite, praepannide ja vahukulpidega. Vene toidulaud täienes võileibade, salatite, pasteetide ja puljongitega, laienes nende roogade sortiment, mida praeti pannil. · Koos ristiusu levikuga jagunes vene köök kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaja range järgimine viis rohkearvuliste jahu, juurvilja, seene ja kalatoitude tekkimiseni. Paastu ajal ei tohtinud süüa liha ega piimatoite, mune ja suhkrut, range paast keelas isegi kala söömise. Paastu lõppedes saabusid pidupäevad lihasöömise aeg. Peamised toiduained ja nende kasutamine · Piim jatooted
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
