Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini- ja loomakasvatuse instituud Lindude rõuged VL. 0073 Lindude haigused Tartu 2013 Etioloogia • Sugukond: Poxviridae • Perekond: Avipoxvirus • DNA-viirus • Replikatsioon 12-24 tundi pärast nakatumist naha epiteelirakkudes. • Tabandab nii kodu- kui metslinde. • Diagnoositud 60 linnuliigil. • Aeglase levikuga. • 1-2 kuud • Nahakoorikutes säilib viirus mitu kuud kuni aasta. Epidemioloogia • Nakatab mõlemast soost ja • Satub organismi igas vanuses linde. peroraalselt, hingamisteede ja • Haigus on levinud mehaaniliste endeemiliselt kogu maailmas. vigastuste kaudu. • Nakkusallikaks on haiged • Viirust levitavad ka linnud.
Kannatanu viktiimne käitumine ja kuritegelik käitumine on teineteisega seotud ja osutavad vastastikust tugevdavat mõju. On vaja uurida vastasmõju kannatanute viktiimse käitumise tüübi ja õigusvastase käitumise eri tüüpide vahel, selle intensiivsuse ja püsivusega. Aktuaalne on vägivaldsete kuritegude ennetamise teaduslik analüüs viktimoloogilisel alusel. See aktuaalsus on seletatav kõigepealt kuriteoohvrite viktiimse käitumise suure levikuga või ohvrite järgneva agressiivse käitumisega. Seega antud uurimistöö kokkuvõtteks võib teha järgmised järeldused: 1. Kriminaalne viktimoloogia uurib ainult neid, kes on kuriteo ohvrid. See haru areneb aktiivselt, töötab läbi olulise mahuga informatsiooni erinevate kuritegude ohvrite ja asjaolude kohta. 63 2
Eestis. Lubjakivid tekivad enamasti meredes, laguunides, harvemini magedates veekogudes. Koosnevad kaltsiidist, harvemini aragoniidist. Kõige enam on levinud merepõhjas settinud lubjakivid. Kujunevad sooja kliimavöötme meredes kuni nõmesaja meetri sügavuses. Kui esineb suurel hulgal organismide jäänuseid, siis nim. lubjakivi struktuuri organogeeniliseks, kui organismide jäänused on kivimis purustatud tükikestena, loetakse struktuuri detriidiliseks. Väga laialdase levikuga, neid esineb kõigi geoloogiliste perioodide vältel kujunenud setete seas. Kriit – valge pudev väikestest pulbrilistest kaltsiiditerakestest ja üherakulistest lubivetikatest, foraminifeeridest koosnev kivim. Eriti ulatslikult leidub seda keskaegkonna kriidiajastu setetes. Dolomiidid koosn. valdavalt mineraal dolomiidist, kuid lisandina võib neis esineda samasid mineraale, mis lubjakivideski. Mikroskoopiliselt sarnased lubjakividega ja nende eraldamiseks
materjalist, liigniiskuse astmest ja põhjavee koostisest. Gleimullad asuvad madalatel tasandikel ja nõgudes ning liigniiskus võib olla tingitud nii kõrgest põhjaveest kui ka pealevalguvast pinnaveest. Huumuskatte all asuvates horisontides on savirikkamad leostunud, leetjad ja näivleetunud gleimullad, üldiselt suurendab gleistumine ka lasuvustihedust. Levik. Gleimullad on levinud kogu Eestis madalamatel pinnavormidel ja hõlmavad ~28% kogu maafondist ja ~17 % põllumaast. Suurema levikuga on leostunud ja küllastunud gleimullad. Suuremad gleimuldade alad paiknevad Madal-Eestis (Pärnumaa, Läänemaa, Raplamaa lõunaosa ning saared). Rohkesti leidub neid ka Võrtsjärve ja Peipsi ümbruses, Põhja-Eesti rannikul ja Valga piirkonnas Kaasnevad mullaliigid on kõrgematel pinnavormidel sarnase geneetilise tekkega gleistunud ja kuivad mullad, madalamatel aladel turvastunud ja soomullad. Viljakus: Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega,
Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln
Vahemereline loodusvöönd Merili Männilaan Virtsu kool 8.klass Asend ja kliima 30-ndad ja 40-ndad laiuskraadid Vahemere ümbruses, mandrite läänerannikul - Californias ja Tsiilis, Lõuna-Aafrika ja Austraalia edelarannikul. Päikesepaisteline suvi Jahe ja külm talv Taimestik Rohkesti haruldasi ja piiratud levikuga liike Taimed taluvad hästi põuda Ülekaalus igihaljad põõsad: salvei, rosmariin, oleander Tsaparrali vöönd- igihaljaste põõsastike kõige levinum koht Vahemerelised põõsastikud on levinud erinevate erodeeritud ning toitainetest vaesunud muldadel Sagedased põlengud ja kitsede kasvatamine soodustab Tsiiili keskosa- üle 1500 taimeliigi (nt. palmid ja arvukad kaktused) Kapplinna ümbrus- üle 6000 taimeliigi (tuntuim seal prootea)
Seal, kus on säilinud looduslik taimkate, levivad liigirikkad puisniidud või salumetsad. Levivad enamasti Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Leetunud mullad on iseloomulikud keemiliselt koostiselt vaestele liivadele. Leetunud mullad tekivad enamasti ilma rohttaimedate männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont. Nende tunnuseks on valkjashall leet- ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitaineterikas sisseuhtehorisont. Gleimullad on pindalalt suurima levikuga. Tunnuseks on kõrge põhjaveeseisu või kestva ülavee tõttu kujunenud sinakas- või rohekashall gleihorisont. Pindmine horisont koosneb vaid osaliselt lagunenud orgaanilisest ainest toorhuumusest. Lääne-Eestis on rajatud gleimuldadele rohkesti rohumaid ja põlde. Soomullad on Eestis laialdase levikuga ning jagunevad nagu soodki madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadeks. Neid muldi iseloomustab üle 30cm paksune turbahorisont, mille all on gleihorisont.
kolmandad ei reageeri muutusele üldse. Käopoeg koorub harilikult teistest varem, 12. päeval. Areng Koorudes on paljas, pesakaaslastest veidi suurem Kasvab väga kiiresti. Väljaviskamisrefleks: Harilikult vabaneb kasuõdedest ja -vendadest 3. või 4. päeval. Allesjäänud surevad enamasti nälga, sest käopoeg ahnitseb kõik endale. Pesast lahkub kolmenädalaselt. Levik ja ränne Väga laia levikuga: Euroopas ja Aasias, ka polaarjoone taga, Aafrikas. Eestis kõikjal sage. Rändlind. Talvitab troopilises ja Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Aasias, Araabia poolsaarel. Saabuvad alles maikuus. Äraränne algab vara - juuli keskel. Elupaik ja -viis Elupaik mitmekesine, seotud pesaperemeeste levikuga. Metsad, metsastepid, veekogude kaldatihnikud, pargid, aiad, asulate servaalad, mäestikud. Teekonda talvituspaigast alustavad suure parvena, aga kohale jõuavad üksikult.
ja viljakat karja. Enim tuntud jumalad on Peko ja Uku. Hoolega jälgiti rahvakalendrit, mille tähtpäevi järgitakse tänase päevani (näiteks hingedepäev). Eesti religioon on tugevaid mõjutusi saanud ka naabritelt. Näiteks, on Lõuna-Eesti usund Põhja-Eesti omast veidike erinev. Elu arenguga arenes ka võimalus reisida ning uutelt aladelt toodi tihti kaasa uusi teadmisi, mis omakorda arendas religiooni mitmes mõttes. Kristlik kultuur hakkas levima Eestisse üldise ristiusu levikuga 13. Sajandil. Enne ristiusustamist kutsuti eestlasi paganateks. Alguses toimus misjonäritöö rahulikult. Selle üheks eestvedajaks Liivimaal oli munk Meinhard. Kuid kuna Liivimaal polnud erilisi tulemusi ristiusustamisel märgata kuulutas Rooma paavst Liivimaa vastu ristisõja. Eestlased võitlesid jõudsalt, kuid kahjuks tulutult, kristluse levikuga kodumaa pinnale. 1208- 1227 oli vabadusvõitluse periood. Kahjuks toimus ristisõdade nime all röövimine ja elanike tapmine,
toitainerikas sisseuhtehorisont. Näivleetunud mullad: Lõuna ja Kesk-Eesti moreentasandikel. Tekivad savikale või kahekihilisele lähtekivimile, mis ei lase vihma ja lumesulamisvett kergesi sügavale liikuda. Selle kihi peale koguneb vesi, mis tekitab mullaprofiili leethorisonti meenutava valkja kihi. Lõuna-Eestis keskmise huumusesisaldusega põllumullad. Loodusliku taimkatte puhul on neil levinud salu- ja laanemetsad. Gleimullad moodustavad pindalalt suurima levikuga ning omaduselt väga vahelduvate mullatüüpide rühma. Ühiseks tunnuseks on gleihorisont. Pindmine horisont koosneb vaid osaliselt lagunenud org. ainest- toorhuumusest. Liivast lähtekivimil tekkinud gleimullad on tavaliselt leetunud. Lubjarikkal kujunenud muldadel kasvavad soostunud lehtpuumetsad. Lääne-Eestis on rajatud gleimuldadele rohkesti rohumaid ja põlde. Soomullad on Eestis laialdase levikuga ning jagunevad madalsoo, siirdesoo ja rabamuldadeks
Mekasse korraldati iga-aastaseid suuri palverännakuid ja seega muutus Meka tähtsaimaks usukeskuseks; 5) judaismi ja kristluse mõjul tõusis paljude jumalate seas esile üks peajumal, Allah; 6) Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi, kus nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ning sellest tulenevalt sai Muhamedi kuulutatud usk nimetuse ,,islam". Millistel põhjustel käisid araablaste vallutused käsikäes islami levikuga? Mis tagas araablastele kiire sõjalise edu? kujunes arusaam, mille kohaselt kogu maailm jaguneb kaheks suureks piirkonnaks: islami kojaks ja sõja kojaks. Kinnistus veendumus, et pühas sõjas langenud pääsevad taevasse, ootamata ära viimset kohtupäeva, mille tulekut prohvet kuulutas. Edu tagas see, et Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium olid sel hetkel laastavast sõjast nõrgestatud. Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palju araabia päritolu palgasõdureid, kes ei
liikuva pinnasevee toimel. · Vaadake üle : Mullatüüpide iseloomustus ( Kus levivad ? Millest koosnevad ? jms ) Paepealne muld. ( Põja ja LääneEestis, kivised, põuatundlikud, lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal ) Leetunud muld / leedemuld. ( Ilma rohttaimedeta männimetsade all > leedemullad, rohttaimede all mõnele rikkamale lähtekivimile > leetunud mullad ) Soomuld. ( Eestis laialdase levikuga, 30cm + turbahorisont, mille all on gleihorisont ) Gleimuld. ( Suurima levikuga Eestis, rohkem LääneEestis, gleihorisondist koosnev ) Tehismullad. ( Esineb rohkem IdaVirumaal, põlevkivi ja fosforiidikarjäärides, suuremates kruusakarjäärides, muld tekib ning areneb ise ) Rähkmullad. ( Põhja ja LääneEesti paealadel, paksema moreenihorisondi peal, kõrge toitainega muld ) · Milliseid niite nimetatakse primaarseteks / sekundaarseteks niitudeks ?
Lammasmäelt KUNDA KULTUURI ASUSTUSE ISELOOMUSTUS Asulakohad paiknevad veekogude ääres (arvestada tuleb tolleaegset jääajajärgset tänasest tunduvalt laialdasemat vetevõrku, tulenevalt toiudvarumisest ja liikumisteedest. Asulad ilmselt hooajalised kasutuses Asulakohti teada alla 100 koha. Tihedamalt Võrtsjärve joone, kus tolleaegne vetevõrk tänapäevasest ulatuslikum. Kesk-Eesti leiuala võib seostuda kohaliku tulekivi levikuga. Juhuleide üle Eesti Leiud ei peegelda ilmselt kogu asustuse levikut, sest kiviaegsest asustusest jää vähe jälgi (luu ja tulekivileiud) ja asustuse hooajalise iseloomu tõttu on asulakohtade kultuurkiht õhuke, leida raske. Ka ei kattu asulad praegusega Matuse leide vähe, puuduvad hauarajatised Elatusalad Elati väikestes rühmades (arvatavasti 2-3 sugulasperekonda), omati püügipiirkondi (reviire)
K eskaeg. Romaani ja gooti stiili võrdlus läbi arhitektuuri. Rooma stiili kujunemine. Karolingide ajal sõltus ehituskunst peamiselt keisri õukonnast ja seetõttu oli väga kitsa levikuga. 11. Sajandil kasvas aga kiviehitiste tähtsus kõikjal Lääne-Euroopas. Kristluse leviku tagajärjel muutus Euroopas ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekord hoopis teistsuguseks kui Venemaal ja Bütsantsis. Ristiusu levikuga kaasnes massiline kirikute ja kloostrite rajamine. Ehitiste rajamisel kasutati mõningaid Roomas tuntud võtteid, selliseid nagu ümarkaar ja silindervõlv. Just Rooma ehitusvõtete kasutamisele võtmine andis ajaloolastele aluse nimetada 10.-12. Sajandil tekkinud kunstiliigile nimetuseks romaani stiil. Romaani stiili tunnused. Kristluse levikuga kaasnev kirikute ehitamine jättis oma tunnusmärgi romaani stiili. Nimelt peamiseks kirikute ehitustüübiks kujunes romaani stiilis basiilika
Hurt (18391907) on rõhutanud: Kui me ei saa saada suureks jõult ega arvult, siis võime saada suureks kultuurilt". J.Hurda eriline teene oli rahvaluule kogunemise algus. Ühtlasi asus ta kogutud rahvaluule trükis avaldama, millega ta pani aluse eesti rahvaluule teaduslikule väljaannetele. Carl Robert Jakobson (18411882) asutas oma ideede levitamiseks ajalehe ,,Sakala" Oma ilmumisajal aastatel 18791882 oli see ,,Eesti Postimehe" kõrval teine laia levikuga eesti ajaleht. C.R.Jakobson kirjutas ka õpikuid eesti koolidele. Raamat ,,Kooli tegemise raamat" (1867). Just selle raamatu kaudu jõudsid eestlaste teadvusse meie esimesed kirjanikud, eriti Lydia Koidula. Õpikule lisaks avaldas Jakobson põllumajandusalaseid käsiraamatuid, andis laulukooride tarbeks välja noodikoguseid jne. Jakobsoni vaadete arengus etendas tähtsat osa Peterburi patriootideks nimetatud eesti haritlaste rühm, kellega ta 1860
pinnase või aluspinnasega. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Suhteliselt püsiv, läbipaistvus sõltub lisanditest, põhjavesi on üldreeglina värvitu, kuid sooveed pruunid, üldreeglina lõhnatu ja maitsetu. 10. Iseloomusta vabapinnalist põhjavee kihti Vabapinnalise vee korral veepind üldiselt kopeerib maapinda, kuigi samas tasandab seda. Esimene põhjavee kiht vettpidaval kihil, näiteks savi pidemel. Regionaalse levikuga. Iseloomustatakse tihti paksusega. Toiteala kattub levikualaga. Veepinna rõhk on võrdne atmosfäärse rõhuga. Toitumine: sademed, sügavamatest põhjavee kihtidest, veekogudest (inversioon). Režiimi tugev seotus klimaatiliste teguritega. Nõrk reostuskaitstus. Mida sügavam kiht, seda paremini kaitstud. Ülaveekiht-vabapinnalise põhjavee erivorm, tavaliselt lokaalse levikuga. Toiteala langeb kokku voolualaga, sageli on teke tehnogeene. Reostuskaitstus sisuliselt puudub
HIV, teisisõnu human immunodeficiency virus, on viirus, mis nõrgestab inimese immuunsüsteemi. Kui viirus satub inimese organismi, ründab ta ennekõike inimese vereringluses liikuvaid valgeid vereliblesid. Kuna viirus on raskelt eristatav omades omadusi mitmetelt erinevatelt bakteritelt, võtab valge verelible ta omaks ning nakatub seekaudu. HI-viirus ründab raku DNA koodi ning seetõttu on läbi raku pooldumise edasi kantud. HIV nakkuse viimast faasi nimetatakse AIDSiks. HIV levikuga on seotud hulga müüte, mis segavad nakatunul normaalses ühiskonnas toimetulekut, sest põhjustavad hirmu teistele. HI-viirus kandub edasi sugulisel teel, see tähendab, et kui ei kasutata kaitsevahendeid vahekorda astudes. Lisaks ka vere ning rinnapiima kaudu, seda näiteks kasutades ühist süstalt (võib juhtuda näiteks tatoveerimiskeskustes või harva ka haiglates) või elundeid siirdades. Kuigi rinnapiim on HIV üks levikuviisidest, on tänu tänapäeva
Kaltsiumsulfaat ehk kips Keemiline valem: CaSO4*2H2O Molekulmass 172,17; tihedus (g/cm³)|2,31 Kips on tavaline mineraal, sulfaatsetest mineraalidest kõige laialdasema levikuga. Kips on mineraalina suhteliselt pehme. Puhas kips on värvuselt valge või värvitu, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, sinakaks, punakaks või pruuniks. Esineb massina, kristallidena või kiudja agregaadina. Tekkelt on kips evaporiit, sarnanedes haliidi ja sülviiniga. Et kaltsiumsulfaat lahustub vees väiksemal määral kui näiteks naatriumkloriid või kaaliumkloriid, hakkab ta ka varem lahusest välja kristalliseeruma.
1. Mis on mis? Leia järgmiste mõistete, sõnade, nimede tähendused, kirjuta oma vihikusse Meka, Kaaba tempel, Allah, Muhamed, islam, moslem, koraan, raamatu rahvad, prohvet, Mediina, kaliif, dzihaad, emiir 2.Kuidas mõjutasid araablaste traditsioonilised uskumused ning kristlus ja judaism islami kujunemist? (lk 50) 3. Millal, kuidas, kus tekib islam? Missugune oli Muhamedi roll islami tekkes? (lk 50-51) 4. Millistel põhjustel käisid araablaste vallutused käsikäes islami levikuga ja mis tagas araablaste kiire sõjalise edu? (lk 52-53)Ei ole vajalik, aga kui huvitab, vasta siis. II osa: lk 56-61 Islam. Usk ja kultuur 1. Iseloomusta Koraani (tee ideekaart): mida sisaldab, millest on juttu, milline on tähtsus (lühidalt märksõnadega, kokku u 8 joont) 2. Koosta konspekt islami viie tugisamba kohta (vormista punktidena, kasuta märksõnu) 3. Seleta sõnu, mõisteid: sunna, sunniit, siiit, imaam, sariaat, mosee 4
Viies tase Taimestik Taimestik on väga haruldane, palju igihaljaid taimi. Kunagi kasvasid seal metsikud metsad aga need hävisid metsateulkahjudes ja inimtegevuse läbi. Loomastik Vahemerelise vööndi loomastikus leidub vähe ainuüksi sellele vööndile omaseid loomalike. Enamasti on siin tegemist naabervööndites elutsevate või veelgi laiema levikuga loomadega. Känguru Muflon Inimeseelu vahemerelises vööndis Vahemerelises vööndis on väga tiheda inimasustusega piirkonnad juba pikka aega. Tegeldakse ka vähesel määral põllumajandusega, karjakasvatamisega. Vahemere maad tööstus tegeleb pealmiselt: põllumajandustoorme töötlemisega. Valmistatakse veini, konserveeritakse puu- ja aedvilju, oliividest tehakse õli ja selle puust erinevaid tarbe esemeid. Suurel jaol tegeldakse ka reisijatega ehk turismiga.
Elusolendid kasvavad, paljunevad, arenevad, rakuline ehitus, reageerivad välistele ärritustele, aine ja energia vahetus. Protistid: vetikad ja seened, algloomad. Hõimkonnad: Kulendviburloomad (harilik amööb), ripsloomad (händkingloom), tippeosloomad (koksiidilised). Taimviburloomal on kloroplastid ja nad sünteesivad a loomv. Ple. Looduses vabalt elavad viburloomad toituvad viburite abil, mis oma toovad osakesed rakusuu juurde. Parasiitsete algloomade ehitus on sageli lihtsustunud sest nad ei pea ise niipalju toime tulema kuna nad kasut Peremeesrakku. Organell ja ülessanne: Seedevakuool (sisaldab seede ensüüme), sekretoorsed vakuoolid (võivad sisaldada valke lammutavaid ensüüme), ekskretoorsed vakuoolid (neis on eritised ja jääkained), tuikekublik (rakusisese osmootse rõhu reguleerimine), paisatid (kaitseorganellid, halvavad saakobjekti talitluse). Tsüst - tihe kest mis tekib vegetatiivsete vormide ümber kui nad vähenevad oluliselt mõõtm...
Vaja oli arhitektidel ja maalikunstnikel 5. Võrdle palazzosid! Mis neid iseloomstab? Mille poolest nad vastanduvad gootikale? Kumb neist on vanemat tüüpi? Vanemad on raskepärased, laotud tellistest ja kaetud suurte kiviplokkidega. Kadunud on teravkaar, akna- ja ukseavad on nelinurksed või ümarkaarsed. Uuemad on peenemad ja kergemad. 6. Kes on uuema palazzotüübi looja? Millised on tema teened teoreetikuna? Leon Battista Alberti. Ta on seotud uue palazzotüübi levikuga, kus korruste akende vahele paigutati pilastrid. Hakkas kirikuehituses kasutama antiikeeskujusid.
Parasvöötme okasmetsad Suurima levikuga Kasvavad aeglaselt Suhteliselt hõredad nt USA Väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha) Metsad koosnevad vähestest puuliikidest – peaaegu kõiki kasutatakse tarbepuiduna (tselluloosi ja paberi tootmiseks, ehitusmaterjaliks) Parasvöötme lehtmetsad Pindala on vähenenud – põllumajandustegevuse ja asutuse tihenemise tõttu Tootlikumad, aastane juurdekasv 5-10 m3/ha Liigiliselt mitmekesisemad kuid okasmetsad Kasutataks eelkõige mööblitööstuses Parasvõõtme segametsad Pindala on vähenenud – põllumajandustegevuse ja asutuse tihenemise tõttu Aastane j...
Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tulemused Revolutsioon on riigipööre, valitsuse vahetumine ja riigikorra muutmine. Riigpööre algab tavaliselt sellepärast, et inimesed ei ole riigikorraga rahul, näiteks puudub võrdsus, igale ühele ei jagu toitu jne. Revolutsioon Prantsusmaal algas 1789 aastal ja lõppes 1799 aastal ehk kestis 10 aastat. Püüan anda ülevaate, mida Prantsuse revolutsioon kaasa tõi. Positiivseteks tulemusteks oli see, et kaotati kuninga absoluutne monarhia ja tekkis vabariik. Kaotati seisused ja inimesed olid nüüdsest võrdsed ja vabad. Talupoegadest said maaomanikud ja riigis tekkis rahvustunne. Valgustusideede levikuga hakati väärtustama inimese mõistust ja põhinema katsetel. Vähenes kirikumõju ja hakati haridust tähtsustama. Negatiivseteks tulemusteks oli see, et oli palju vägivalda ja rahva ülestõusu, kus tapeti väga paljusid inimesi, isegi kun...
eutroofsetes veekogudes migratsioon on häiritud mesotroofsetes ja turbulentsi korral eutroofsetes järvedes Krüptomonaadid Rhodomonas, Leitud laias toiteainete Taluvad muutlikku Laia ökoloogilise levikuga Cryptomonas vahekorras mineralisatsiooni Krüsofüüdid Ochromonas Tüüpilised dominandid Suvel madalatel Levinud põhjapoolsetes (oligotroofses) oligotroofsetes järvedes temperatuuridel, eelistavad oligotroofsetes järvedes Dinobryon (meso- ja neutraalset-happelist järve Samuti leitud mägedes,
revolutsioonis. Ateist võib olla ka esoteerikast huvituja. · Jumala eitamisel pannakse väärtuste tippu või ilmavaate aluseks midagi muud - "ebajumal" nt: kultuur, inimene (humanism), riik (totalitarism), tehnika, tähed (täheõpetus), partei jne. · Ateism, kui termin, pärineb algselt halvustavast epiteedist inimeste või uskude kohta, mis ei ühildunud tõeks peetud religioonidega. Vabamõtlemise, teadusliku skeptitsism ja religioonikriitika levikuga hakkas termin omandama spetsiifilisemat tähendust, mistõttu kasutatakse seda üha enam iseloomustamaks oma usulisi veendumusi või nende puudumist.
Globaalprobleemid 1. Tuumakatastroofi oht 2. Sotsiaalsed probleemid (vaesus, narkomaania, alkoholism, haigused jne.) 3. Lokaalsed konfliktid 4. Keskkonnaprobleemid 5. Infotehnoloogia levikuga kaasnevad probleemid 6. Rahvastikuprobleemid Rahvastikuprobleemid 1. rahvaarvu kiire kasv teatud maailma piirkondades suure sündimuse tõttu (Aasias elab praegu kõige rohkem inimesi, Aafrikas kasvab rahvaarv kõige kiiremini, kasvab ka Ladina-Ameerika rahvastik) Rahvastiku kasvu põhjused :pereplaneeringu puudumine, pidevad uued sünnitajad, religioossed tõekspidamised, põhimõte, et" palju lapsi on elujõu tunnus" , põllutöö vajab
kalad » Trummiõõnes on kolm kuulmeluukest » Neljaosaline süda kahepaiksed » Elavad pea-aegu igas keskkonnas linnud » Ligi 4500 liiki Selts Kiskjalised »toituvad teistest loomadest »Väga erineva suurusega Napihambulised »tugevad küünised ja Vaalalised silmahambad »Eriti laia levikuga on koerlased ja Londilised karulased Sugukond Karulased »Segatoidulised »Elavad Ameerikas, Aasias ja Euroopas Koerlased »Lühike koon ja saba »Hea haistmismeel Kärplased »Suur keha ja pea »Jässakad käpad Kaslased »Hetkel 8 liiki Hüäänlased Perekond Ailuropoda »5 liiki, kellest 4 on välja surnud
Puude jagunemine 5 puuliigiks( mitte bioloogiline) 1)Väärispuud - väga ilus ja vastupidav ( eebenipuu ) 2)Kõvad lehtpuud - suhteliselt tugev ( pöök ) 3)Tarbeokaspuu - laia kasutusalaga ( mänd, kuusk ) 4)Väheväärtuslikud puuliigid - laialt ei tarvitata ( lepp, paju ) 5)Erikasutusega liigid - koor, vili, vm. on tähtsam kui puit(korgipuu, heveapuu, datlipalm) Maailma metsatüübid: Ekvatoriaalsed vihmametsad 1.juurdekasv kiire 2.Arvestuslank kuni 50m3/ha aastas 3.Ülekaalus väheväärtuslikud ja erikasutusega liigid 4.Sobiv oleks valikraie 5.Ülitähtsad ökoloogiliselt Lähisekvatoriaalsed metsad ja hõrendikud 1.Niiske ja kuiv aastaaeg vahelduvad 2.Arvestuslank sõltub niiske aastaaja pikkusest (20-30) 3.Väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega liigid, väheväärtuslikud 4.Väärtuslikud metsad Niisked lähistroopilised metsad 1.Mandrite idarannikutel 2.Suvi niiske, talv kuiv 3.Arvestuslank 15-20 4.Tarbeokaspuu, kõva lehtpuu, väärispuu 5.Väga väärtusl...
Eesti loomastik Allikas: Vikipeedia Eesti loomastik ehk Eesti fauna on üldmõiste, mis hõlmab endas Eestis looduslikult elavaid, juhukülalisena Eestisse sattuvaid ja inimese poolt koduloomadena peetavaid loomi. Käesolev artikkel keskendub neist kahele esimesele. · Eesti zoogeograafiline kuuluvus Üldiselt on Eesti üleminekualaks Lääne-palearktilise ja Ida-palearktilise subregiooni vahel. Loomastikus on valdavad transpalearktilise, ka holarktilise, Eurosiberi ja Euroopa levikuga liigid. Merefauna järgi (Läänemeri) kuulub Eesti Ida-Atlandi boreaalsesse subregiooni. Siseveekogude fauna põhjal kuulub Eesti Palearktilise regiooni Vahemere subregiooni Balti provintsi. Eesti on oma asukoha tõttu väga paljude liikide levila piiril (enamasti põhja- või läänepiiril) mistõttu põhja-, lääne-, ja idapoolsete naaberaladega võrreldes on siinne fauna suhteliselt liigirikkam. Eesti fauna koostis Eesti faunat võib maailma mastaabis lugeda üsna liigivaeseks
ning meie ümber toimuvast. Ammustel aegadel ja ka tänapäeval on kõigil vabadus kujutada läbi kunsti ükskõik millist pilti, kuid on olnud ka aegu, kus loomulikuks peeti vaid ühte nägemust. Rooma riigist kuni 20. sajandini domineerisid kunstistiilid, mis rõhutasid kujutletavat pilti võimalikult reaalsena. Nende hulka kuuluvad nii barokk, klassitsism, romantism kui ka muidugi realism, mis eraldi kunstivooluna kujunes välja 19.saj keskel. See kõik aga muutus impressionismi levikuga Prantsusmaal alates 1870. aastast. Impressionistid üritasid jäädvustada muljet, mida nad püüdsid ümbritsevast elust ja loodusest. Kui varasematel aegadel olid maalid nii tasakaalustatud, et näis, nagu inimesed teadlikult poseeriksid, siis impressionismis oli tihtipeale pildi serv lõiganud pooleks mõne eseme või tegelase. See ajas aga vanad tegijad marru ning teosed tekitasid palju kära nii maalimisviisi kui ka vabameelse sisu tõttu.
Ahven Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud peaaegu kogu Euraasias, Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Marjalint on pikk torujas moodustis, mis moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus olevatele puunottidele ja kividele.
Varakristlik kunst tekkis seoses ristiusu levikuga. EesAasias tekkinud ristiusk hakkas Rooma riigi aladel levima pärast Jeesus Kristuse surma. Ristiusku levitasid Peetrus ja Paulus. Jeesuse vanim õpilane. Suri Roomas märtrisurma umbes aastatel 6467. Maetud sinna, kus tänapäeval kerkib Vatikanis maailma suurim kristlik pühavaimu Peetri kirik. Olid kasutusel 1.4. sajand. Looduslikud koopad või pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõnikord kilomeetrite pikkuselt kulgesid linnade all. Katakombides leiduvad esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina ja laemaalid. Meenutavad rooma seinamaale. Temaatikas pole enam erootilisi motiive ja kõike, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Kujutati sageli stseene, mis kujutasid surma. Maaliti kergeid ja lendlevaid figuure. Lähedased hellenistlikule seinamaalile. Vabalt s...
AHVEN Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud peaaegu kogu Euraasias, Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Marjalint on pikk torujas moodustis, mis moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus olevatele puunottidele ja kividele
Ahven Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud peaaegu kogu Euraasias, Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Marjalint on pikk torujas moodustis, mis moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus olevatele puunottidele ja kividele
liigid elundite sise- ja välispinnal. Või hõljuvad, plankton. Liiguvad kulendite abil, millega ka toitu haaravad. Enamik elav vees, eeskätt merevees, kuid rühm amööbe on parasiidid. Harilik amööb läbimõõt kuni 0,25mm, elab lompide ja tiikide põhjas mudakihil. Kuju muutub pidevalt, kulendid võivad tekkida amööbi igas välispinna punktis. Keskkonna soojenedes aktiivsus suureneb, kui liiga kõrgel temperatuuril pidurdub. Düsenteeria siseamööb Ülemaailmse levikuga inimese parasiit, elutseb peamiselt pimesoole ja käärsoole valendikus ning soole limaskestas, vahel ka maksakoes. Inimese nakatavaks vormiks on tsüst. Seedeelundkonnas tsüsti kestad lahustuvad, raku jagunemine lõpeb, tekivad 8 väikest amööbi väikesed vegetatiivsed vormid. Toitub soolesisust ning olulist kahju inimesele ei tekita. Soodsates oludes muutub väike vegetatiivne vorm suureks vegetatiivseks vormiks, kinnitub sooleseinale ning
vaidlustatakse see. Üha rohkem anti ruumi ühisimprovisatsioonidele. Vastuvooluna sellele oli saateta soolo, mille käivitajaks oli Gary Burton. Plaadikompaniid ja produtsendid mängisid jazzrockis ja fusionmuusikas suuremat rolli kui seda seni. Neil oli rohkem sõnaõigust otsustada, mida salvestada, kui muusikuil endil. Nad võtsid otsuseid vastu rohkem äri, kui muusika peale mõeldes. Seoses jazz üha suurema rahvusvahelise levikuga on sellele paljudes maades püütud lisada kohaliku rahvamuusika elemente- etnojazz.
Tekivad männimetsade alla, neil puudub huumushorisont. Nende tunnuseks on valjkashall leet- ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitaineterikas sisseuhtehorisont. *Näivleetunud mullad- Lõuna ja Kesk-Eestis moreentasandikel. Tekivad savikatele kihtidele, mis ei lase vihma- ja lumesulamisvett kergesti sügavamale liikuda. Selle kihi peale koguneb vesi, mis tekitab leethorisonti meenutava valkja kihi. Keskmise huumussisaldusega põllumullad. *Gleimullad- suurima levikuga. Nende ühiseks tunnuseks on kõrge põhjaveeseisu või kestva ülavee tõttu kujunenud sinakas- või rohekashall gleihorisont. Pindmine horisont koosneb toorhuumusest. Liivast lähtekivimil tekkinud gleimullad on tavaliselt leetunud. Leet- gleimuldadel kasvavad männikud.Lubjarikkal morenil kujunenud leostunud ja leetjatel gleimuldadel kasvavad soostunud lehtpuumetsad. Lääne-Eestis on rajatud gleimuldadele rohkesti rohumaid ja põlde.
Soolajärveplankton ehk salinoplankton Läänemere fütoplankton. Fütoplankton. Liigiline koostis sõltub otseselt soolsusest. Sinivetikad. Koloniaalsed vetikad. Iseloomustab rakutuuma puudumine, on levinud peamiselt magevees. Läänemere planktonis esinevad liigid on kohastunud eluks riimvees ning taluvad soolsust kuni 8 (10) . Sinivetikad arenevad kõige intensiivsemalt suvekuudel, kui merevee pinnakihtide tõuseb üle 14-15º Rohevetikad - koloniaalselt mageveelise levikuga vetikad on Läänemere piirkonnas esindatud väheste liikidega. Väikese soolsusega rannikuvetes suureneb rohevetikate liikide arv järsult. Rohevetikad arenevad soojal aastaajal. Mändvetikad - üherakulised v. koloniaalsed vetikad. Riimvees on esindatud suurem arv liike kui meres v. magevees. Rohevetikate kõige massilisem arenemine toimub külmal aastaajal, eriti kevadel. Läänemere plankton. Läänemere bakterid, fütoplankton ja zooplankton moodustavad koosluse, mis
sajandil. Enne seda tekkis ja arenes eesti kirjakultuur ja arenes välja kirjakeel. Kirjakultuur tekkis 13.sajandil, kui eestlasega asutatud aladele tungisid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") märkis oma ladinakeelsesse ajaraamatusse (Henriku Liivimaa kroonika) sakslastega kaasas olnud preester Henrik. Esimeste eestikeelsete raamatute ilmumine 16.17. sajandil oli seotud Saksamaa reformatsiooniliikumisega ja trükikunsti levikuga. Vani m e esti ke elt sisaldanud raamat pole säilinud, kuid selle kohta on teateid, et 1525.aastal taheti Riiga viia raamatu vaat, milles olid saksake elsed luterlikud raamatud ja liivi, läti ning e e stikeelsed missatekstid. Raamatud kästi põleta
POLIITILISED IDEOLOOGIAD Ideoloogiate roll: võivad ühiskonna arengut pidurdada või kiirendada. Laia levikuga on ideoloogiad, mis pakuvad lahendusi paljudele probleemidele. Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia ei ole erapooletu:ühtesid nähtusi taunib, teisi peab soovitavaks. Poliitiline ideoloogia annab oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Parempoolsed ideoloogiad soosivad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. Need on: 1. LIBERALISM Ülim väärtus indiviidi vabadus. Riik peab kindlustama vabaduse seaduste ja kohtusüsteemi abil.
Tunnused: Suure pea ja pika, pardinokka meenutava ninamikuga röövkala. Päraku ja seljauim on vastastikuse asetusega. Värvus ja muster on väga varieeruvad. Selg ja pea on enamasti mustjasrohelised, küljed heledamad oliivrohelised või kollaka varjundiga hallid. Kõht ja kurgualune hallikas või kollakasvalge. Mõõtmed: Emaskala on oluliselt suurem kui isane ja eluiga pikem. Suurim haug: 19.9k g, 17 aastat vana. Tavaliselt kuni 50cm pikad. Levik ja elupaik: Kõige laiema levikuga kalaliik Eesti sisevetes. Elab jõgedes, ojades, järvedes ning mere rikkaliku taimestikuga aladel. Eriti rohkesti Väinameres. Havisid võib elada ka turbaaukudes, karjäärides ja tiikides. Paikse eluviisiga, ei hoidu parvedesse ning pikemaid rändeid teeb ainult kudemisperioodil. Sigimine: Koeb jäämineku ajal aprilli keskel, merelahtedes isegi märtsi lõpus. Kudemispaigad on üleujutatud madalaveelised luhad. Kudemisaladele saabuvad esimesena noorde isased havid
loopealsed e. alvarid - põldusid suures osa pole. RÄHKMULD - põhja ja lääne eestis - paksem moreenikiht - toitainerikas, küllaltki hea viljakus - teravaservalised kivid e. rähk (lubjakivist tekkinud) - suures osas põldudeks üles haritud - esineb ka looduslik taimkate Leostunud, leetjas LEET- e. väljauhtekiht ( hele, sest toitained on uhutud sügavamale. Leetmuldi esineb eriti okasmetsades. ) - kesk ja ida eestis. KLEIMULD - pindalalt suurima levikuga - kleihorisont - kõrge põhjavesi - savine SOOMULD - 30cm turbahorisonti LAMMIMULD - kabla väändu üleujutuse aladel TEHISMULD N: Kirde- Eesti tasandikud ERODEERITUD- Lõuna Eestis, kõrgustikel , kus on huumushorisont ära uhutud. ELUJAOD e. pealeuhtemullad - mäejalamitel,nõgudes , paksu huumushorisondiga muld Eesti viljakaimad mullad on leostunud ja leetjad mullad. Kesk Eestis ja Pandivere kõrgustiku ümbrus. MULLA KAITSE
paberit, tselluloosi. Metsavarude hindamine: 1. Metsamaa pindala 2. Metsasuse % 3. Puiduvaru 4. Metsa keskmine aastane juurdekasv Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu: 1. Kõige hinnatumad on ilusa vastupidava puiduga väärispuud (sandlipuu, eedenipuu), mis kasvavad troopilistes metsades 2. Kõvad lehtpuud (tamm, pöök) 3. Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis) 4. Omaette rühma moodustavad erikasutusega puuliigid, millelt saadakse näiteks mahla (heveapuu), koort (korgipuu), vilju (datlipalm) jne.
reguleerivad näriliste arvukust aegade jooksul on erinevad viirused olnud ka üheks inimeste arvukust reguleerivaks teguriks (HIV tänapäeval, gripp, rõuged, katk) Viiruste leviku tüübid: Pandeemiline e ülemaailmne Endeemiline e teatud piirkonnas esinev (võib tähendada ka küllalt suurt piirkonda) Sporaadiline e harvade üksikjuhtudena Epideemiline e rändava levikuga, haigestumise puhangud liiguvad eri piirkondade vahel Enzootiline e teatava piirkonna loomadel esinev Epizootiline e rändab eri piirkondades loomadelt loomadele. Viirushaigused: · Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid · Nad sisenevad peremeesorganismi rakku või sisestavad sinna oma nukleiinhappe · Viiruslik nukleiinhape (DNA) integreerub peremeesraku kromosoomi, mõnede
parasvöötme õhk Temperatuur: suvel 24-25 soojakraadi ja talvel 4-7 plusskraadi Sademed: 200-600 mm/a, 1000 mm/a Tuuled: suvel passaadid, talvel läänetuuled Aastaajad: suvi, talv Mullad: Vahemerelises põõsastikus ja metsas on pruunmullad, mis on väga huumusrikkad. Seal on suur erosioonikiht. Muld on muutunud viljakaks ja kiviseks. Taimestik: Kuna vahemerelise loodusvööndi pindala on üsna väike, esineb siin rohkesti haruldasi ja väga piiratud levikuga taimeliike. Ülekaalus on enamasti igihaljastest liikidest koosnevad põõsastikud, näiteks rosmariin ja oleander, mis sisaldavad palju eeterlikke õlisid. Vööndi katkendliku leviala tõttu on vahemerelise taimestiku liigiline koosseis ja välisilme erinevatel mandritel suhteliselt erinev. Sellele on palju kaasa aidanud kõrged mäestikud ja laiad kõrbed. Taimedel on lehed jäigad, kaetud vaha või vaigukihiga. Nad on kitsad või kaetud karrakestega.
Kilpvulkaan Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest.Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm.Kihtvulkaanid on laia levikuga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Enamik ajaloolise aja suuremaid ja kuulsamaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad slakikoonused. Kihtvulkaanid on reeglina suuremad kui slakikoonused, kuid väiksemad kui kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks slakikoonuseid. Slakikoonus
- Tehumardi · Hiiu · Pärnu · Viljandi · Lääne Savi Savi ehk sau on purdsetenditest kõige peeneteralisem osa Savi iseloomulik tunnus on plastilisus ja voolitavus Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse Savi tarbe- ja reservvarud on 3768 tuhat m3 Leiukohad Kasutamine Savi kasutatakse põhiliselt keraamikas, kus sellest valmistatakse telliseid, ahjupotte, drenaazhitorusid, katusekive, tarbekeraamikat ja muud Ohtlikkus keskkonnale Ainult moreensavi on piiratud levikuga ja sisaldab enamasti palju kahjulikke lisandeid ja on seetõttu kasutamiseks vähesobiv. Ainus otsene kahju tekib savi kaevandamisel, mille tulemusena maastik muutub ja sellega mõjutab tihti negatiivselt seal leiduvaid koosluseid. Savi on viimastel aastatel rohkem kasutusele võetud kuna on pigem keskkonda säästva loomuga, teiste ehitusmaterialidega võrreldes. Aitäh kuulamast!
väärtpabereid, mis kuuluvad pakkumisse koguväärtusega vähem kui 2 500 000 eurot väärtpaberite emiteerimise või pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul. Informatsioon Avalikupakkumisena käsitletakse teavet väärtpaberite omandamise võimaluste kohta. Teave peab olema piisavalt täpne nii, et soovijatel oleks võimalik otsustada, kas väärtpabereid osta või mitte Väärtpaberite avalik pakkumine kuulutatakse välja teate avaldamisega vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Prospekt Väärtpaberite avaliku pakkumise korral avalikustatakse prospekt, mis sisaldab teavet nii pakutavate väärtpaberite kui ka neid väärtpabereid väljastava isiku ehk emitendi kohta. Prospektis avalikustatav teave annab võimaluse hinnata nii väärtpaberite kui ka emitendi finantsseisundiga seotud olulisi asjaolusid. See võib koosneda ühest või mitmest dokumendist. Prospekt avalikustatakse inglise keeles või
kuningannale, aga neil pole pääsu. Keskajal arvati, et õige elu algab alles peale surma. Ristiusu õpetuse järgi läksid usklikud inimesed paradiisi ja paganad põrgu. Keskaja inimesed võisid seda maali nähes kaotada eelkõige usku kuningate ja paavsti isikukultusele. Eelkõige just sellele, et viimased on jumala asemikud maa peal, sest peale surma oleme me ju kõik võrdsed. Kõige ees pukis istub kirikuõpetaja, just nemad võitsid ristiusu levikuga kõige rohkem. Talupoegi ähvardati ju põrguga, kui viimased kirikule "toetust" ei maksa. Võib-olla pani autor tema kõige ette, sest kirikuõpetajad ju levitasid sellist arusaama surma üle. Tänapäeva inimesed ei usu enam surmajärgsesse ellu nii suure õhinaga ja see usk ei ole enam aktuaalne. Seepärast vaatavad tänapäeva inimesed sellist maali justkui kerge pilkega ja teevad järelduse, et keskaeg oli pime. Uskuda vaid, millega suudeti panna miljoneid inimesi enda kasuks orjama.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
