6. Käitlemisettevõtte struktuur, tehnoloogia ja seadmed 7. Puhastamine ja desinfitseerimine 8. Kahjuritõrje 9. Isiklik hügieen 10. Enesekontrolli põhimõtted 11. Toitu käsitlevad õigusaktid 12. Toitu käitleva töötaja kohustused ka vastutus toiduhügieeninõuete täitmise eest vastavalt tööülesannetele. NÕUDED PRÜGIKASTIDELE 1. ...kaas peab peal olema......(avatud prügikast laseb bakteritel vabalt levida ja meelitab ligi kahjureid) ENESEKONTROLLI NÄIDISPLAAN sisaldab järgmisi andmeid: 13 1. Tootekirjelduse koostamine 2. Toote tarbijarühmade selgitamine 3. Tehnoloogilise skeemi koostamine ja kinnitamine 4. Tootmisprotsessi etappide kontroll, korrigeeriv tegevus ja registreerimine 4.1 tooraine ostmine 4.2 tooraine vastuvõtmine 4
Miks siis on rukkilillest kui umbrohust nii raske vabaneda? Seepärast, et rukkilille eluviisid on aastatuhandete jooksul muutunud väga sarnaseks tema kaaslase rukki või talinisu omadega. Kõigepealt valmib enamik rukkilille seemneid koos rukki seemnetega. Vilja koristades satuvad viljaterade hulka ka rukkilille seemned. Teiseks on rukkilille seemned sarnased rukkiteradega ja nii on neid raske üksteisest eraldada. Tõsi, rukkilille seemnetel on kahvatupruunid lendkarvad ja nii võivad need levida ka tuule, loomade ja vee abil. Üks olulisemaid sarnasusi rukkilille ja rukki eluringis on aga see, et mõlema seemned idanevad sügisel ja elavad talve üle noorte taimede või idanditena. Seega võib rukkilille pidada isegi kaheaastaseks: esimesel aastal kasvavad augustis või septembrikuus idanenud seemnetest noored taimed, kes teisel aastal kasvatavad kõrge harunenud varre, millel puhkevad kaunid õied.
sõiduplaaniga liini teenuseid. 4. Cabotage - vedu ühe riigi erinevate sadamate vahel (riigi sisene meritsi vedu). · Sadamad kui mere- ja maismaatranspordi integreerijad Sadama roll riikide arengus - 1998.a. veebruaris Washingtonis Maailmapanga aasta konverentsil ameeriklased Gallup ja Sach tulid välja tõdemusega, et erinevate maade majanduslik areng on tingitud kahest asjaolust: juurdepääsust meresadamatele ja kliimast, mis ei lase levida massilistel haigustel. Teadlased on veendunud, et laevanduskulude jätkuval vähenemisel toimub majanduslik integratsioon ja spetsialiseerumine, suurema tõenäosusega nende riikide vahel, kellel on võimalik kauba vahetust pidada meritsi või suuremate jõgede kaudu. Ameeriklased rõhutavad sadamate kasvavat tähtsust majanduslikus kasvus ja seda, et majanduse kasvust huvitatud valitsused on suunatud välja arendama oma sadamate võrgu, kui seda aga ei ole siis
areaal; Sekundaarne areaal otsese või kaudse inimtegevuse mõjul muutunud areaal; Potentsiaalne areaal elutingimustelt sarnased alad, kuhu võiks liiki introdutseerida (sisse tuua) 133. Levila vt areaal 134. Endeem liik või muu takson mille levik piirdub mingi suhtelisetl väikese maa-alaga. Vähese leviku põhjuseks võib olla taksoni noorus või vastupidi, reliktsus (levila on ahenenud) 135. Neoendeem noor takson, mis pole veel laialt levida jõudnud. 136. Paleoendeem kauges minevikus tekkinud takson, mis on endeemne levila kahanemise tõttu. 137. Relikt ehk jäänuk. liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal. Relikte liigitatakse vanuse, levila vähenemise põhjuse jms. järgi. 138. Levimine populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega. 139. Levik liigi territoriaalne paiknemus. 140
organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. 1 Globaliseerumise negatiivne külg Arenenud riikides rahutused kuna töökohti luuakse põhiliselt arengumaades.osades valdkondades tekib siis tööpuudus, kes on madalama kvalifikatsioonitga jääb tööta. Suureneb sisseränne (tööturg on avatud) ja sellega võib kaasneda konfliktid kultuuri ja usu pinnal. Haigused võivad kiiremini levida (nt. linnugripp) Suureneb lõhe arenenud ja arengumaade vahel, vaesemad maad ei suuda konkureerida, vaesemad riigid kaotavad majandusliku sõltumatuse, kaovad riikide isikupärad, suurenevad rahvusvahelised ränded. Globaliseerumise positiivne külg Kõrgelt arenenud riikidel on võimalus arengumaades odavamalt toota. Arengumaades on odav tööjõud, madalamad maksud, niipalju ei pöörata tähelepanu saastamisele. On suuremad võimalused leida oma toodetele suurem turg
Suurem osa selgrootuid areneb moondega. Nende munadest koorunud järeltulijad on vastsed, kes on esialgu kujult hoopis teistsugused kui vanemad ja kes kasvades muutuvad. Vastsed saavad oma eluga iseseisvalt hakkama. Kuna nende eluviis ja elupaik erineb suuresti vanemate omast, ei konkureeri nad viimastega toidu pärast. Näiteks toituvad kiilid lendavatest putukatest, nende vastsed on aga hoopis veeloomad ja toituvad väikestest veeselgrootutest. Selline areng aitab osal loomadel ka levida. Näiteks ookeanipõhja kinnitunud meriroosid ja korallid on just vastseeas ujumisvõimelised. Milline on putukate eluring? Paljude putukate elutsüklis eelneb valmikule mitu arengujärku. Suuremal osal tiibadega putukatel erinevad arengujärgud üksteisest oluliselt nii välimuse kui ka eluviisi poolest ja üleminek ühest järgust teise on järsk, sel juhul on tegu täismoondega. Ühe põlvkonna vältel läbivad need putukad muna, vastse, nuku ja valmiku järgu
Kailimantani vihmametsade hävitamine Referaat Tartu 2010 1.Sisukord 1.Sisukord...................................................................................................................................2 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3.Ülevaade..................................................................................................................................4 3.1.Asukoht............................................................................................................................4 3.2.Taimkate...........................................................................................................................4 3.3.Loomastik.........................................................................................................................5 ...
Eostest tulevad välja zoospoorid, toimu haploidsete ühinemine, tekib diploidne plasmoodium. Limaseente puhul on tegemist hulgatuumse plasmoodiumiga, kus on tuhandeid rakutuumasid ühe rakumembraani sees. Hulgatuumne plasmoodium liigub, kui ta on noor, siis liigub pimedama poole, vanemana valguse poole. Noorena elavad kõdus, söövad baktereid ja seeni. Üks plasmoodium võib kaaluda mitu kilo, seejuures liigub suunatult. Vanaks saades hakkab ta valguse poole liikuma, et eosed saaksid tuulega levida. Plasmoodium on tavaliselt väga ere, paarikümne cm läbimõõduga. Eosed arenevad sporangiumites, kus on tugistruktuurid kapiliitsiumi niidid. Limaseen suudab minna läbi seina, auku jälgi jätmata. Hõimkond nuuterseened. Sarnanevad oma elutsüklilt limaseentega. Sinna kuuluvad kaks olulist taimeparasiiti: kapsanuuter, kartuli süvakärn. Riik Esiviburlased (stramenofiilid), ühtne evolutsiooniharu. Iseloomulik kaks viburit, teine vibur on n.-ö karvane.
taimedel põhja poole liikuda. Nii võivadki mõned ohustatud liigid jääda oma ökosüsteemi `saarele' lõksu ning välja surra. Kõrgemate temperatuuridega liiguvad põhja poole ka lõunamaadele iseloomulikud haigused nagu näiteks malaaria ja Lääne-Niiluse viirus . Malaaria kõige suuremaks ohuks on inimeste teadmatus - piirkonnas, kus malaaria ei ole üldjuhul probleemiks olnud võib see sooja ja niiske suvega väga ootamatult levida ning surmata sadu etteaimamatuid inimesi. Juba praegu on ohustab malaaria ligi poolt miljardit inimest iga aasta. Erinevate hinnangute kohaselt hävitatakse iga aasta ligi miljon hektarit Amazonase vihmametsa. Seda tehakse puidu tootmiseks ning põllumajanduseks kõlbuliku maa hankimiseks. Troopilised vihmametsad, nagu Amazonase piirkond, on koduks väga paljudele liikidele ning nende asemele istutatavad metsad ei hüvita kaugeltki tekitatud kahju. Parasvöötme metsades on olukord suhteliselt
paiknevad paralleelselt on ühesugune juhtivuse kiirus ja refraaktaarperiood. See tagab selle, et impulssid lõpetavad üksteist, kui nad distaalsemas juhtetee piirkonnas kokku põrkavad. Taassisestuse tekke on soodustatud siis, kui juhtivus on näiteks blokeeritud ühes haru pooles. Sellisel juhul levib impulss mööda mitte blokeeritud haru edasi ning jõudes blokeeritud haru distaalsesse lõpu võib ta levida mööda blokeeritud haru tagurpidi. Taassisestusring tekib kui impulss jõuab tagurpidi erutuvasse koesse, mis on peale eelmist impulssi taastunud, ning see impulss on võimeline juhteteed uuesti erutama. Taassisetusringi tekkeks on vajalik et oleks tegemist ühesuunalise blokaadiga. Kahesuunalise blokaadi korral ei saa toimuda impulssi levikut tagurpidi. Ühesuunaline blokaad esineb nendes piirkondades, kus naaberrakkude refraktaarperiood on heterogeenne
rakuvaheruumides, mida nimetatakse vesiikuliteks - lipiidirikkad. AM puhul ei arene juure pinnal erinevalt ektomükoriisast seenehüüfistikku ning juurekarvad säilivad. Seega väliselt koloniseeritud taimejuur koloniseerimata juuurest ei erine. Mullas moodustab seen taimejuure lähedal üksikutest hüüfidest koosneva võrgustiku Eosed -püsiva paksu kestaga -tuhanded tuumad -pikka aega püsivad -võivad levida tuule ja vee abil -võivad säilitada eluvõime peale selgrootute, lindude või pisiimetajate seedetrakti läbimist Ektomükoriisa; Seen moodustab juure ümber tihedalt põiminud hüüfide kihi –mantli, millest lähtuvad hüüfidmulda. Juurerakkude vahele tungivad hüüfid moodustavad keeruka võrgustiku –Hartigi võrgustiku. Üldjuhul ei sisene hüüfid taimerakku. Seened: kand-ja kottseenederinevad rühmad. Peremeestaimed: paljas-ja
13. Seismiliste lainete eri tüübid – kuidas üksteisest erinevad: a. P-lained, b. S-lained, c. pinnalained a. P-lained-pikilained, kivimkeha tihedust muutvad, kokkusuruvad, väljavenitavad impulsid, kõrge sagedus, lühike lainepikkus, levivad vedelikes ja tahkes kehas, maapind võngub edasi- tagasi, tekitavad maapinnas väikeseid muutusi. b. S-lained-ristlained, kivimkeha kuju muutvad lained, kõrge sagedus, lühike lainepikkus, levivad aeglasemalt kui pikilained, ei saa levida läbi vedelike c. pinnalained-levivad maavärina epitsentrist eemale piki maapinda, liiguvad mööda ringikujulisi trajektoore, kõige aeglasemad, liiguvad üles-alla. Põhjustavad kõige suuremaid purustusi. 14. Millised lained jõuavad esimesena seismogrammini? Miks just need? P-lained, sest need lained levivad igas keskkonnas. 15. Millistes piirkondades esineb tugevaid maavärinaid? Too näiteid ajaloo suurimatest maavärinatest. Jaapan on kõige aktiivsem maavärinate piirkond
pärast kuumutamist ja jahutamist (<48’C). Konkureeriva floora puudumisel soodustab kuumtöötlus spooride arengut (Doyle et al., 2007). B. cereus’e grupi bakterid on pinnase saprofüüdid ning neid leidub paljudes taimse päritoluga toiduainetes (riis ja pasta). Neid on isoleeritud ka liha, muna ja piimatoodetest. B. cereus’t on sageli isoleeritud toidutööstuses kasutatavatest aedviljadest, tärklisest ja vürtsidest. Ristsaastumise teel võib see levida ka teistele toiduainetele, s.h lihale. Kõrgetes kontsentratsioonides on seda isoleeritud ka veiste väljaheidetest, kust see võib sattuda otse rümbale. Udara kokkupuutel pinnasega võib B. cereus sattuda ebahügieenilisel lüpsmisel toorpiima. Spoorid pastöriseerimisel ei kahjustu ning konkurentsmikrofloora hävimisel saavad piimas vabalt kasvada ja paljuneda. B. cereus ei kasva temperatuuril alla 10 kraadi ja piimatoodetes, mida säilitatakse 4-8 kraadi juures. Psührotolerantsed tüved (B
· Juurepessu kahjustuste piiramiseks bioloogiliste ennetavate tõrjemeetodite rakendamine suviste raiete korral. Kändude töötlemiseks seadmete ja preparaatide soetamise toetamine. · Juuremädanike levikust tuleneva majanduskahju analüüs, juhendmaterjalide koostamine ja kahjustuste vältimiseks ennetavate metsamajandusvõtete rakendamine. 15 · Eestisse levida võivate ohtlike invasiivsete võõrliikide avastamise, seire ja esmaste kaitseabinõude süsteemi väljatöötamine ja rakendamine. · Üleeuroopalise metsaseireprogrammi täitmine adekvaatsete andmete hankimiseks metsade üldise seisundi, kahjustuste, elustiku mitmekesisuse ja aineringe kohta, eelkõige olulisemate toiteelementide (N, P, K, Ca, Mg) ning mikroelementide ja süsiniku akumulatsiooni kohta. · Kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine
υ0 - allika sagedus 25, Heli ja hääl. Hääl on kõris tekitatav ja suus kuuldele toodav heli, levib õhus pikilainetusena. Heliks nimetatakse elastses keskkonnas levivat mehhaanilist võnkumist, mille sagedus asub vahemikus 16... 20 000Hz(infra-ultra). Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides. Helilainete edasikandumiseks peab olema mingi keskkond, seega vaakumis heli levida ei saa. Helitaset mõõdetakse detsibellides(dB). Laine on võnkumiste ruumis levimine, mida põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. 26,* Gaaside kineetilise energia põhivõrrand P=2/3 E*n 27*, Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Ideaalne gaas on selline gaas, mille osakesed on punktmassid ning mille vahel vastastikmõju puudub.
väljaheiteid ja surnuid loomi, osa seeni toitub huumusest ja lagundab ka taimekõdu. Nt: kübar- ja torikseen. Seente roll looduses sümbiontidena: paljud seened elavad sümbioosis taimede, vetikate, loomade või bakteritega. Seenerakud suudavad väga edukalt mullast erinevaid aineid omastada. Sümbioos on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele. Sümbioos teiste organismidega varustab seeni energiaga, võimaldab neile sobiva elupaiga või aitab neil paremini levida. Seente roll looduses parasiidina: seened hangivad toitaineid seeneniitide abil otse teiste organismide rakkudest. Seenhaigused vähendavad saaki, rikuvad taimede välimust, kahjustavad puid. Taimelehtedel on parasiitseeni, puutüvedel on parasiteerivad torikseened. Jahukasteseened pidurdavad paljude kultuurtaimede kasvu. 2. Mis on mükoriisa? Seenerakud suudavad väga edukalt mullast erinevaid aineid omastada. Seetõttu on levinud
konjunktiviit (silmade sügelus, märgumine, punetus ja turse) Astma- avaldub lastel pikaajalise köhana, hingamisraskusena, hingeldusena, kidunete ja vilinatena. 3. Milliseid dermatoallergoose võib esineda lapseeas? Nõgeslööve ja atoopiline dermatiit, allergiline turse, ekseemid 4. Kirjelda atoopilise dermatiidiga lapse naha leidu? See avaldub sügeluse ja punetusena naha eri piirkondades. Võib levida kogu kehale, sageli nahk kratsitud ja infitseerunud. Väikelastel peamiselt põskedel, eelkooliealistel liigeste painutuspiirkondades ja noorukitel lisaks sellele ka tuharatel ja reite tagapinnal. Talvel võib esineda kämmaldel ja jalataldadel. 5. Selgita pollinoosi mõistet-olemust. Pollinoos ehk heinapalavik on haigus, mille põhjuseks on ülitundlikkus puude ja taimede õietolmu suhtes. Limaskestadele
täiskasvanutel 20…30%. Levik inimeselt inimesele on harv. Kopsuhaiguse risk tõuseb eelneva viirusliku hingamisteede haigusega või muu hingamisteedeprobleemi korral. Meningiidirisk on kõrgeim lastel ja eakatel. Kuigi haigus on üldlevinud, on ta sagedasem külmadel kuudel. Haigused. Meningiit. Peamine meningiiditekitaja pärast Hib-vaktsineerimise algust, raskemate tagajärgedega: suremus 20%, rasked jääknähud 20% (kuulmishäired). Võib levida KNS-i pärast baktereemiat, kõrva- või siinuste infektsioonhaigusi, peatraumat (subarahnoidaalruumi ja ninaneelu seose tekkimisel). Vastsündinutel harv, peamine lastel ja täiskasvanutel. Suremus ja tõsised neuroloogilised puudused on 4…20 korda tõenäolisemad kui teiste põhjustega meningiitide puhul. Pneumoonia. Ägeda algusega krupoosne pneumoonia, letaalsusega 5% (vanemaealistel, immunokompromiteeritutel). Algus: tõsised külmavärinad, palavik 39…41°C
Põhimõtted: Keskkonnaruum on piiratud Võrdsusprintsiip igal inimesel on võrdne õigus (kuid mitte kohustus) kasutada sama suurt hulka keskkonnaruumi Säästev ühiskond Tõsta radikaalselt ressursikasutuse efektiivsust. Säästvad tehnoloogiad, lõpptoodete ja teenuste kasutamine kas samal tasemel või piiratud vähenemine Avalikustamine ja avalikkuse kasutamine otsuste tegemisel kõikidel tasanditel Keskkonnaprobleemide lahendamine tekke kohal mitte lasta levida keskkonda. Säästva arengu seadus (1995) EESMÄRK: Tagada tervislik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud loodusressursid looduskeskkonda kahjustamata. § Säästva arengu alused. Põhiseadus igaühe kohustus ja vastutus säästa looduskeskkonda Looduskeskkonna saastumise minimiseerimine ja loodusvarade kasutamine loodusliku tasakaalu säilitavates kogustes on majandustegevuse põhinõudeid
tõttu 48 000 inimest. Meestel asub mlanoom kõige sagedamini seljapiirkonnas ja pea- kaelapiirkonnas. Naistel aga jalasäärtel ja reienahal. (Tampere I.a.) Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis nahale annab pigmendi ehk värvuse ning mille ülesanne on kaitsta nahka ultraviolettkiirguse eest. Ultraviolettkiirgus, mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNA-d. Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks. Melanoom võib levida organismis kiiresti ning seetõttu on oluline avastada ja ravida haigust varases staadiumis, sest varases staadiumis on haigus ravitav. (Niin 2009.) Mida tuleb sünnimärkide juures jälgida? 1. Ebakorrapärane kuju ehk asümmeetria. 2. Serva ebakorrapärasus. 3. Erinevad värvused ühes sünnimärgis. 4. Üle 5 mm läbimõõt. 5. Muutused sünnimärgi mõõtmetes. (Niin 2009.) Epidermaalsed kasvajd Healoomulised epidermaalsed kasvajad
Uutel autodel on seadeldised, mis vähendavad süsinikoksiidi väljapaiskumist heitgaasidega. Suitsetajad aga eelistavad seda sisse hingata. Lühiajalisel suitsetamisel su hingeõhk haiseb suitsu järele, su juuksed ja riided haisevad suitsu järele, sind võib tabada tugev köhahoog, su hambad ja sõrmed on kollaseks määrdunud ning suitsetamine on rahaliselt päris kulukas. Pikema aja jooksul võib tekkida suitsetaja köha, kopsuvähk (ning vähk on sihuke haigus mis võib levida ka teistesse elunditesse. Vähk võib tekkida ka muudesse elunditesse). Suits kahjustab veel sündimata last, võib tekkida bronhiit ning suitsetamine on üks peamisi südamehaiguste tekitajaid. See kahjustab tugevalt vereringet. Lõpetades suitsetamise, loobud tegelikult väga kergesti sõltuvusse viivast narkootikumist. Organismi harjumusest võõrutamine ja puhastamine sellest mõnuainest nõuavad aega.
probleeme (inimesed, seadmed). 39. Kirjelda juhtivusliku soojuslevi olemust. Millistes keskkondades see põhiliselt esineb (2 näidet)? Juhtivuslik soojuslevi levib aineosakeste liikumise tõttu. Esineb põhiliselt tahkes või vedalas keskkonnas. 40. Mida näitab aine soojusjuhtivustegur ? Võrrelda vabal valiku 2 aine (keskkonna) soojusjuhtivustegurite erinevust. Soojusjuhtivustegur näitab kui kiiresti suudab soojus teatud keskkonnas levida. 41. Millise 2 põhitingimusega (soojuslike protsesside efektiivsuse mõttes) peab arvestama küttepindade koostamisel? Küttepind peab olema tehtud soojusjuhtivast materjalist. Küttepinna paksus peaks olema võimalikult peenike (õhuke). 42. Kirjeldada konvektiivse soojuslevi olemust? Selgitada loomuliku konvektsiooni ja sundkonvektsiooni erinevust. Näited.
Ei saa olla samal ajal samas kohas Kokkupõrkel vahetavad energiat LAINED: Ei ole materiaalsed Saavad olla samal ajal samas kohas Saavad läbida üksteist ilma mõjuta Akustika Helilained e. kuuldav heli e. heli – keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised sageduste vahemikus 16 (20) Hz – 20 000 Hz. Vedelikes ja gaasides levib heli pikilainena, tahkistes ka ristilainena. Heli on keskkonnas levivad rõhu võnkumised NB! Heli ei saa levida vaakumis! Kosmoses ei ole heli! Heli levimise kiirus: Sõltub keskkonnatingimustest, mitte heliallika omadustest! Olulist rolli mängivad molekulide vahelised seosed, isel. Jäikus, kokkusurutavus. Mida jäigem ja raskem kokku suruda, seda suurem helikiirus. Aine tihedus. Heli levimise kiirus ei sõltu heli sagedusest! Õhus 344 m/s (30° C) (Temperatuuri tõustes 1° C võrra kasvab heli kiirus õhus ca 0.5 m/s) Heli energeetika: laine intensiivsus
• Sidusus suurendab linnakoosluste üldist stabiilsust ja vastupanu n reostusele • Hariduslikud eesmärgid Metsakultuurid • Monokultuurid • Liigivaesus ka alus- • taimestikus (erinevused loodusliku üheliigilise puistuga) • Kaasliikide ebapiisavus – kuivamine (mükoriisaseente vähesus, levivad juurehaigused) • Tihedad ja üheealised puistud – haigustel lihtne levida Agroökosüsteemid. Agroökosüsteemile omased tunnused, võrdlus loodusliku süsteemiga. AGROÖKOSÜSTEEM • Loodud inimese poolt bioproduktsiooni ehk saagi saamiseks • Inimmõju on suure tähtsusega, seejuures on oma osa ka looduslikel abiootilistel ja biootilistel teguritel • Ökosüsteem, mida inimene mõjutab põllumajanduslikel eesmärkidel • Selle erinevad komponendid eeldavad oma kooseksisteerimiseks jätkusuutlikku majandamist.
Närides ta lühendab ja teritab hambaid. Kobras on 100% taimetoitlane – puukoort, puuvõrseid ja rohttaimi. Kaalub 20-30 kg. Küttimine Hea liha. Nahk on väga ilus ja kõva. Kopranõre on paljude haiguste vastu. Kütitakse ka usu pärast. Paastude ajal ei sööda liha, kuid tohib süüa kala. Peetakse kobrast kalaks, sest ta elab vees. Praegu kütitakse, et teda hoida vaos ning mitte lasta levida kohtadesse, kus inimene metsa peab ja põllumajandust teeb. Praegu võib kasutada tulirelvi või kohe surmavaid raudu. Eluviis Tõenäoliselt on tegemist kõige rohkem elupaiku muutev loom. Loom, kes võitleb loodusliku tasakaalu eest. Tamme ehitab enamasti haavaokstest, -kaigastest. Levik ja arvukus Levib üle Eesti. Arvukus on kuskil 16 000-18 000, nendest 6 000 kütitakse. Sigimine Üks kord aastas.
looduslikke ja teistelt saatjatelt lähtuvaid häireid. Lühilaine - raadiolainete piirkond , kus lainepikkus on u. 10 - 100 m (sagedusvahemik 30000 - 3000 kHz). Lühilained levivad ruumilaineina, mis peegelduvad ionosfäärilt ja maapinnalt üks või mitu korda ning võimaldavad seepärast raadiosidet kümnete tuhandete kilomeetrite kauguselt; nad võivad levida mitmekordsete peegeldustena ümber maa. Ionosfääri seisund on muutlik ja sõltub koha geograafilisest asendist, aasta- ja kellaajast, kuid on mingi tõenäosusega prognoositav. Ionosfääri muutused põhjustavad feedingut. Suure leviulatuse tõttu tekitavad lühilainete vastuvõtul häireid ka üksteisest kaugel asuvad ühel lainepikkusel töötavad saatjad, eriti õhtuti ja öösiti
optimaalse (või kriitilise) piiri. Miks? Esitada vähemalt 3 põhjust. Toiduaine kvaliteet võib langeda - kõrbemine, soojusvahetus võib aeglustuda – katlakivi, tekib kihiline keemine mullilise keemise asemel. Soojusenergia kaod suurenevad. 3. Mida näitab aine soojusjuhtivustegur λ? Võrrelda vabal valikul 2 aine (keskkonna) soojusjuhtivustegurite erinevust. Näitab kui kiiresti suudab soojus teatud keskkonnas levida. Piim ja kondenspiim – piim juhib paremini ja kondenspiim halvemini, sest on rasvasem. 4. Millise 2 põhitingimusega (soojuslike protsesside efektiivsuse mõttes) peab arvestama küttepindade koostamisel? Mida õhem sein ja mida parem soojusjuht, seda parem. Vältima peaks täiendavate seinade tekkimist ning küttepind peaks olema kahjustamata. Peab arvestama erisoojusega ja matejali vastupidavusega. 5. Kirjeldada konvektiivse soojuslevi olemust
Temperatuuriväli, temperatuuri gradient ja soojusvoog. konvektsiooni tingimustele. et valida õige võrrand: voolamise Soojusjuhtivus. Fourier seadus ja soojusjuhtivustegur. d Soojusvahetuseks - teadus soojuse leviku protsessidest. režiim, selleks Reynoldsi arv Re ,kui Re<2300-siis Soojus, saab levida termodünaamilise tasakaalu puudumisel. Temperatuuriväli – Temperatuuri väärtused mingi süsteemi või keha kõikides punktides. laminaarne, Re>104 siis turbulentne. Temp.gradiendiks keha suvalises punktis k nim selle punkti A Sundvoolamisel (konvektsioonil) ja turbulentsel režiimil on juures oleva temp muutuse ja sellele muutusele vastavate
Enamik lastest ei tahaks nendega ühes klassis käia. Arvestades HIV-viirusega laste arvu (neil, kel juba sündides HIV), on neid nii koolides kui lasteaedades. Enamik tõenäoliselt Tallinnas ja Kirde Eestis. Neile, kes veel ei tea: HIV levib vaid kehavedelikega ja prenataalselt (sünnieelselt), perinataalselt (sünni ajal), rinnapiimaga, sugulisel teel, süstalde, vereülekandega. Viirus peab jõudma vereringesse. Ei ole leitud, et see saaks levida muul viisil. Väikestest lastest saab selle üle 80% emaihust, sünnil või rinnapiimaga. HIVkandjal emal võib sündida ka terve laps, kui ta on arstide järelevalve all ja saab vastavat ravi kohe raseduse algusest. Palju lihtsam on saada selliseid ebameeldivaid haigusi nagu b-hepatiit, mida on rohkem ja mis nakkab kergemini kui HIV, ja tuberkuloosi. USA-s on aastaid HIV-i levimist uuritud, sh koolides ja peredes nakatunud ja mittenakatunud pereliikmete vahel
- suurlinnade kasva, iseäranis U’s. 19saj elas 50% elanike 50tuh elanikega keskustes. Euroopas tekkis 19.saj palju suurlinnud, II pooleks oli juba 43 suurlinna. (18.saj lõpul olid vaid London ja Pariis). Eluolu linnas võrdluses maaga. Linnas inimeste sotsiaalne käitumine muutus. Eluruumide nappus- rendi hinnad kasvasid- erinevad pered elevad koos. Polnud võimalikud suured pered, tuumipered. Lahtuste arv oli 3,4 korda suurem, kui külas/maal. Anonüümne rahva hulk, mis lubas levida prostitutsioonil. Abieluväliste laste arv oli 2korda suurem. Kuritegevuse ja enesetappude kasv. Meeste suurem enneaegne suremus. Linnad suburaniseerusid- jõukamad oli linna keskustes, vaesemad valgusid äärelinnadesse. Iive oli negatiivne hoolimata noorest elanikkonnast. Alles 19.saj lõpuks saavutasid suremus näitajad parema tulemuse. Massimigratsioon (USAsse) ja selle peamised trendid 19. sajandil. 19.saj jooksul liikus 40milj inimest Euroopast välja
kasutatavaks soojuseks. Qkt=Qat+Qkf+Qv.õ+Qp, 29.Soojusvahetus, Temperatuuriväli, gradient ja arvutusega, 3. Tugevusarvutus (kuna on väga suured kus Qa- alumine kütteväärtus, Qkf- kütuse füüsikaline soojusvoog. Soojusvahetuseks nim. teadust soojuse kiirused). soojus, Qv.õ- õhuga seadmesse sisenev soojus, Qp- leviku protsessidest. Soojus, saab levida Rekuperatiivsoojusvaheti soojusbilanss ja kütuse pihustamisel auruga(aurusoojus). Soojuskaod: termodünaamilise tasakaalu puudumisel T=f(x,y,z,)- dimensioneerimine: 1). AG-st välj. gaasidega Q2, 2). Kütuse kemiliselt mittestatsionaarne. Temp.väljaks nim. temperatturi 1)Q=G 1c1 (t´1 -t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) Q-soojuskoormus; mittetäielik põlemine Q3, 3). Meh
levib nakkus kiiremini), ringi liikumise sagedusest (ringi liikumine soosib nakkuse levikut); 2) kui kaua nakatunud indiviid on teistele ohtlik, kui kaua nakatunu püsib elus või on haige; 3) haigustekitaja nakkavus, kui kergelt nakkus uuele indiviidile levib. Nakkushaiguste ajalugu Kiviajal kui inimkond elas küttide-korilastena ei esinenud suuri epideemiaid, kuna inimesed elasid nii hajutatult, et nakkustel ei olnud kellelegi edasi levida, kui üks inimene (või inimgrupp) oli nakatunud. Seetõttu olid nakkushaigused ka vähem virulentsed (vähem ohtlikud), kuna viiruse jaoks oli kasulik, et haige võimalikult kaua elus püsiks ja uute inimestega suhtleks. Kui tekkisid suuremad asulad ja hakati rohkem ringi liikuma (seoses kaubavahetuse ja sõjakäikudega), siis hakkasid inimeste seas levima epideemiad. Mitmed viirushaigused muutusid surmavamateks, kuna nakatunud inimene kohtas ka
nende lihaomadused olid rahuldavad. Tõug on madala sigivuse, kuid hea kohanemisega söötmis-pidamistingimuste suhtes. Neid võib edukalt pidada nii karjamaal kui ka betoonpõrandal.Sigu aretatakse puhtalt ning kasutatakse edukalt ka mitmete teiste tõugudega ristamiseks.Hämpsiri sead on omapärase värvusega: musta keret läbib valge vööt, mis kulgeb turjalt esijäsemetele. Standardi kohaselt ei tohi valge värvus levida kere tagaosale. Hampsiri sead on suure kasvuintensiivsusega, kasutavad efektiivselt sööta, tapmisel annavad pikki lihaselisi, õhukese pekiga rümpasid. Sigadel on hästi arenenud selja pikim lihas ja eriti lopsakad on singid. Rümba kvaliteet on hampsiritel üks paremaid ameerika tõugude seas. Eesti suure valge seatõu aretus algas 1914. aastal. Tõug on kõige arvukam Eestis läbi aastakümnete, kuid viimaste aastate ristandsigade arvu suurenemine vähendas nende osatähtsust.
Primaarne areaal looduslik, inimtegevusest enam-vähem mõjutamata; Sekundaarne areaal otsese või kaudse inimtegevuse mõjul muutunud; Potensiaalne areaal elutingimustelt sarnased alad, kuhu võik liiku sisse tuua. Endemism päriskodusus mingile alale ainuomaste taksonite olemasolu. (Piiratud levik). Endeem liik või muu takson, mille piirdub mingi suhteliselt väikse maa-alaga. a) Neoendeem (taksoni noorus) pole veel jõutud levida kõikjale, kus on sobivad elutingimused; b) paleoendeem e. relikt (reliktsus) levila on ahenenud. Relikt (jäänuk), liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreledes väiksemal alal. Liigitakatse vanuse, levila vähenemise põhjuste jms järgi. 55. Liikide levimine populatsioon asula või levila avardumine liigiomaste levimisviisidega. Sõltub: paljunemise kiirusest ja levimisviisidest. Levik liigi territoriaalne paiknemine. 56
Ruumide isolatsioon. Olenevalt ruumi kasutuseesmärgile isoleeritakse nende sisepind soojusisolatsiooniga (Joon. 10. a.ja b.), mis liimitakse või kinnitatakse tihvtidega. Tänapäeval kasutatakse selleks sünteetilisi kiud- ja vahtaineid. Kui selline isolatsioon on tulekindlast mittepõlevast materjalist, täidab ta ka tulekaitseisolatsiooni rolli. Helikaitseisolatsioon hoiab müra levimist mürarikkast ruumist ja ei lase sel levida üle laeva. Tihti on soojus- ja tulekaitseisolatsiooniks kasutatav materjal ka heli kinni pidav ja täidab ka seda rolli. Niiskusvastane isolatsioon kantakse "niiskete" ruumide põrandatele ja seintele. Ta kaitseb pinda korrosiooni eest. Tihti on selleks keraamilised plaadid. Need on kergesti hooldatavad ja hügieenilised. 3 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
Sissejuhatus materiaalse kultuuri uurimisse Teadustöö on süstemaatiline ja mõistuspärane uue informatsiooni hankimine. Teaduslikud väited ei või toetuda subjektiivsele arvamusele, vaistule, intuitsioonile, autoriteedile, propagandale või jumalikule ilmutusele. Uurimistöö tulemused koondatakse süstemaatilisteks teooriateks, üldisteks teooriateks, mis seletavad teatud asja või ala. Mõistuspärasus pürgib eristama teadust muudest inimesele iseloomulikest omadustest, jättes kõrvale üleloomuliku. Teadustöö peab vastama teatud teaduses kehtivatele reeglitele. Teadusel on võime oma vigu parandada: võimalus kontrollida, avalikkus. Teaduslikud allikad peavad olema avalikud, et oleks võimalik võimalikke ning tekkinud vigu parandada. Teadus tegeleb probleemidega, millele vähemalt teoreetiliselt on võimalik leida teaduslik vastus. Hea teadustöö algab alati hea küsimusega, kuna kui küsimust ei ole või ta ei ole õigesti sõnastatud, siis ...
Veel suhtles ta endiste koolikaaslaste, töökaaslaste ja naabritega. Kuigi pärast 1954. aastat oli poliitmaastikul sulaperiood saabunud, siis avalikult riiki kritiseerida ei julgetud. Jututeemasid ja -kaaslasi tuli valida äärmise tähelepanelikkusega. Olulisim suhtlemisviis oli vahetu suhtlemine. Levis palju kuulujutte. Tihti kuuldi olulist informatsioon just teiselt inimeselt, mitte ei loetud lehest. Nii võis levida näiteks poliitiline informatsioon, mida oldi kuuldud tuttavalt, kes oli seda omakorda kuulnud tuttavalt, kelle tuttav töötas asutuses, kust selle olulise informatsiooni levik alguse sai. Suurem suhtlus Tartust kaugemal või koguni välismaal elavate sugulaste ja tuttavatega käis kirja teel. Kirju kirjutati palju. Kiireloomulisemate sõnumite saatmiseks kasutati telegrammi. Vahel kasutas mu vanaema suhtlemiseks või asjade ajamiseks ka telefoni. Seda mu vanaemal
allergiat ei tekitaks. See juhtus näiteks GMO-sojaoaga, millesse oli siiratud brasiilia maapähkli geen. (Homutov, 2011) GMO-taimede ristumisel metsikute sugulasliikidega levivad võõrgeenid loodusesse. Hübriidtaimed annavad ka GMO-järglasi. See võib kaasa tuua ennenägematuid tagajärgi (nt. mürgikindlad umbrogud, putukaid tapvad taimed). (Homutov, 2011) Herbitsiidikindlad GMO-taimed võivad levida ümbritsevatesse elupaikadesse tõrjumatute umbrohtudena. Näiteks on herbitsiidikindel raps muutunud tõrjumatuks umbrohuks Kanadas. (Homutov, 2011) 1.5. Geneetiliselt muundatud loomad Nii fundamentaal- kui ka rakendusbiolooge ahvatles võimalus luua transgeenseid hulkrakseid organisme - loomi ja taimi. Esimene selline imetaja saadi 1981. a. See oli hiir, kelle genoomi oli viidud roti kasvuhormooni geen. Tulemus oli silmatorkav - hiir kasvas umbes kaks korda
Nimetus pärlkasvaja on tulenenud sellest, et tal on kalduvus pidevalt suureneda ja kahjustada kasvades keskkõrva ning lõpuks ka ümbritsevat luukude. Kolesteatoom võib aastate jooksul viia väga suure kõrvakahjustuseni ja tugeva kuulmislanguseni. Täpselt teadmata põhjustel moodustub tasku, mis on täidetud sarvestunud massiga ja mis suurenedes täidab kõrvas vaba ruumi. Suurenedes hakkab kolesteatoom kahjustama kuulmisluukesi ja ümbritsevat luukude, võib levida ka sisekõrva ning kahjustada kuulmisnärvi. Mõnikord tekib kolesteatoomile lisaks ka põletik ning kõrvast hakkab mäda erituma, keskkõrva limaskest muutub põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. Sümptomid: püsiv halvalõhnaline voolus kõrvast + kuulmislangus. Lisaks valu ja survetunne kõrvas, pearinglus. Kaasasündinud kolesteatoomi puhul võivad kaebused pikka aega täiesti puududa, sest kuulmise nõrkus ühes kõrvas võib jääda tähelepanuta
ja ka nende lihaomadused olid rahuldavad. Tõug on madala sigivuse, kuid hea kohanemisega söötmis-pidamistingimuste suhtes. Neid võib edukalt pidada nii karjamaal kui ka betoonpõrandal.Sigu aretatakse puhtalt ning kasutatakse edukalt ka mitmete teiste tõugudega ristamiseks.Hämpširi sead on omapärase värvusega: musta keret läbib valge vööt, mis kulgeb turjalt esijäsemetele. Standardi kohaselt ei tohi valge värvus levida kere tagaosale. Hampširi sead on suure kasvuintensiivsusega, kasutavad efektiivselt sööta, tapmisel annavad pikki lihaselisi, õhukese pekiga rümpasid. Sigadel on hästi arenenud selja pikim lihas ja eriti lopsakad on singid. Rümba kvaliteet on hampširitel üks paremaid ameerika tõugude seas. Eesti suure valge seatõu aretus algas 1914. aastal. Tõug on kõige arvukam Eestis läbi aastakümnete, kuid viimaste aastate ristandsigade arvu suurenemine vähendas nende osatähtsust.
Tehnoseadmete valikul ja paigaldamisel tuleks tagada, et seadmete tööst põhjustatud müratase eluruumides ei ületaks öisel ajal suurust 25 dBA (võrdluseks: Saksamaal on seadmete tööst põhjustatud öine lubatud müratase eluruumides 20 dBA). Tehnoseadmete tööst põhjustatud müra vältimine elamus nõuab igal konkreetsel juhul asjatundlikkust. Isegi juhul, kui seade on suhteliselt madala müravõimsustasemega, võib piirdekonstruktsioonide kaudu levida eluruumidesse müra, kui seadme ja kommunikatsioonide paigaldamisel ei rakendata vibratsiooni levikut takistavaid meetmeid. Sageli põhjustab liigse müra tekke seadmele ebasobiv tööreziim, eriti pumpade korral. See tekitab vee pulseerimine, mis torude kaudu edasi kandub. Torude jäigad kinnitused ja läbiviigud soodustavad vibratsiooni ülekannet piirdetarinditele. Selle tagajärjel eluruumis tekkivat müra iseloomustab ühetooniline "undamine"
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega.
dekondenseerunud olekus ning seal toimub geenide transkriptsioon ehk on transkriptsiooniliselt aktiivne interfaasis. On geenirikas. Eukromatiini iseloomustab histoonide kõrge atsetüleerituse tase (ning samuti on transkriptsiooniliselt aktiivsele kromatiinile omased histoonide metüleerimised). Tema replikatsiooni aeg on varieeruv. Heterokromatiin on transkriptsiooniliselt inaktiivne. Esineb tsentromeerides ja telomeerides. Heterokromatiini iseloomustab võime levida: kui on juba tekkinud hakkab toimuma ahelreaktsioon, mis viib ühe suurema osa kromatiini heterokromatiniseerumisele. Rakud peavad vaeva nägema selle tõkestamiseks. Heterokromatiini iseloomustavad deatsetüleeritud histoonid. Replikatsioon toimub hiljem. Heterokromatiin: on oluline tsentromeerides, heterokromatiini valgud seonduvad DNA kordustele mis on tsentromeeride ümbruses ning on vajalikud õigeks
külmem ja tihedam vajub sügavamale. Päikese atmosfäär algab vahetult konvektsiooni vööndi kohalt ning ulatub Päikese nähtavast kettast väljapoole. Atmosfääriks loetakse Päikese seda piirkonda, mis on valguse jaoks läbipaistev. Atmosfäär jagatakse omakorda kolmeks osaks: (1) fotosfääriks, mille paksus on umbes 300 km – siin muundub konvektsiooni vööndist Päikese pinnale jõudnud energia valguseks, samuti infra- ja ultravalguseks ning teisteks elektromagnetlainetena levida saavateks kiirgusteks. Fotosfäär koosneb erilistest gaasimullidest – gloobulitest – läbimõõduga umbes 1000 km, mille temperatuur võib kõikuda vahemikus 4000 … 8000K. Graanulite vahele jäävad tumedamad ja külmemad alad – päikeselaigud. Päikeselaikude põhjal tehti kindlaks Päikese pöörlemine ümber oma telje tehes täispöörde umbes 25,38 ööpäevaga. Tähelepanuväärne on Päikese pöörlemise juures see, et Päike ei pöörle nagu tahke
moodustades nii mõõduandva üksuse. Piiskopp ühes vaimulikkudega ja rahvas (episcopus, capitulum resp. clerus et populus, näit. Osiliensis ete.) olid veel kaua paavstide silmis ning seepärast ka kirjades paavstidele, mis neilt abi otsisid, kaks mõõduandvat peategurit (v. näit. U B 578, 584, 586 j. t.), Paavstid olid nimelt veendunud, et seesuguse korra maksvusel saab ristiusk kõige paremini sel maal levida ja siis ka püsima jääda. See oli paavstidele aga peaasjaks. Sellepärast korraldasid nad ka ristisõdasid Liivimaale esmalt just vastristitute kaitseks (v. U. B. 12, 144, 167, 174, 183). Selle oma ideaali teostamisele kutsusid paavstid (ja mõned keisrid), vastupidiseid püüdeid ja nähtusi maha suruda katsudes, nagu meile mitmed säilinud kirjad ja dokumendid näitavad. Oma kirjas 3. I. 1225 (U. B. 71) Liivi ja Preisi noorkristlastele (ad fidem Christi conversis) võtab
erinevate elundkondade kujunemine aktiivse kulgemisvõime kujunemine aktiivne kulgemine ehk liikumine keskse toese kujunemine (seljakeelik või selgroog) keshasisene viljastumine püsisoojasus emakasisene areng ja sünnitus B. Uuest tüübist lähtuv kohastumine (adaptatiivne radiatsioon) erinevatesse elukeskkondadesse: 1) bioloogiliste eeliste olemasolu 2) vabade ökonisside olemasolu ehk keskkond, kuhu saab levida Makroevolutsioonis saame eristada kahte muutust: 1) Evolutsiooniline progress Suurem eristumine bioevolutsioonis toimib kõikidel tasanditel: o genoomitasandil unikaalne ja korduv o rakutasandil tsütoplasma ja rakustruktuurid o organismitasand eristuvad koed ja organid o liigitasand eristuvad populatsioonid o ökosüsteemitasand eristuvad erinevad kooslused
Sõltub keem ühendustest. Koeelektriline muutus on erutus. Erutuse juhtimise iseärasused nk. Saab kulgeda ühesuunaliselt-aferentsed. Sünaptiline-aeglustub, mida rohkem vahel on lülineuroneid. Erutus võib summeeruda. Erutus võib liituda nk. Võime saada nõrgematele ärritajatele väga tugeva ärrituse. Nk on võimelised rütmi omandama. Reageerivad vastavalt omandatud rütmile. Võime irradiatsioon-levik, laialilevimine. Kui üks nk on haaratud väga tugeva erutusimpulssi poolt, võib levida teistele nk-le, ka teised nk saavad erutuda. Saab tekkida ainult tugevate ärritusimpulsside tekkel. Vähene kehaline aktiivsus mõjutab ns, jääb loiumaks. Nk on omane järeltoime. Ühendab erinevaid nk. Loome kn uue loometee. Tekkivad uues seosed uute ns keskuste vahel. Pärast ärrituse lõppemist jäävad impulssid ringlema-järeltoime. Jätavad jäljed. Pidurdus kns. Pidurduvus on see mis taastab. Ns kurnaks üle. Suruda alla pidevat aktiivsust.
2. kui kaua nakatunud indiviid on teistele ohtlik, kui kaua nakatunu püsib elus või on haige 3. haigustekitaja nakkavus, kui kergelt nakkus uuele indiviidile levib. · Nakkushaiguste ajalugu - Kiviajal kui inimkond elas küttide-korilastena ei esinenud suuri epideemiaid, kuna inimesed elasid nii hajutatult, et nakkustel ei olnud kellelegi edasi levida, kui üks inimene (või inimgrupp) oli nakatunud. Seetõttu olid nakkushaigused ka vähem virulentsed (vähem ohtlikud), kuna viiruse jaoks oli kasulik, et haige võimalikult kaua elus püsiks ja uute inimestega suhtleks. Kui tekkisid suuremad asulad ja hakati rohkem ringi liikuma (seoses kaubavahetuse ja sõjakäikudega), siis hakkasid inimeste seas levima epideemiad. Mitmed viirushaigused muutusid surmavamateks, kuna nakatunud inimene kohtas ka lühikese
Pärast sõja lõppu võtsid ohjad enda kätte vabariiklased. Nad kaotasid kõik majanduspiirangud. Nad arvasid et riigivõim peaks tegelema ainult kõige tähtsamaga riigikaitse, välispoliitika, raha trükkimine jms. Kõike muud pidi reguleerima vaba turg. Niisugust poliitikat nimetatakse majanduslikuks liberalismiks. 1920.aastail võidutseski USA-s vabturg. Ametiühingute nõudmisi töötajate olukorra parandamiseks seostati kommunistide tegevusega. Hirm, et kommunism võib Euroopast levida ka Ameerikasse, tõi kaasa imelikke asju. Mõnes osariigis näiteks keelati ära evolutsiooniteooria õpetamine. Võeti kasutusele ka uusi tootmisviise ja tehnikaid. Alusati tarbekaupade hulgitootmisega. Elavnes ehitustegevus ning suurlinnadesse tulid pilvelõhkujad. Arenes reisilennundus. Autod levisid, Ford oli odav ning kättesaadav. Suureks probleemiks USA-s oli kuritegevuse kasv. Üheks põhjuseks oli alkoholi keelustamine. Suurlinnades tekkisid kuritegevuslikud rühmitused
kus see on sageli ainuvõimalik lahendus. Tavaliselt mõeldakse kaabelliinide all elektriliine, mis paiknevad maa all. Kaabelliinid võivad aga asuda ka hoonete sees, väljas, vees, õhus jm. Kaablite konstruktsioon on suhteliselt keerukas, sõltudes nimipingest, soonte arvust, materjalist ning töötingimustest. Kaablisooned, üks või mitu, paiknevad mantli sees, mis on ette nähtud kaitseks mehaaniliste vigastuste, korrosiooni ja niiskuse eest. Kaablis ei tohi niiskus levida piki- ega ristsuunas. Selleks on kaablis juhi kiudude vahel pikisuunaline ja juhtide vahel ristisuunaline veetõke. Keskpingekaablite isolatsioonimaterjaliks on ekstrudeeritud polüvinüülkloriid (PVC) ja polüeteen (PE, PEX, XLPE). Kaablimantli ülesanne on kaitsta isolatsiooni niiskuse eest ja kindlustada hermeetilisus. Mantli materjaliks on plii, alumiinium, plastmass (polüeteen) või ka kumm. Pliimantel on tavaliselt kaablitel, mida kasutatakse korrosiooniohtlikus keskkonnas ja vee all
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
