Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"leviala" - 368 õppematerjali

leviala ehk areaal: Tamme leviala on lai. Tammed kasvavad peaaegu kogu Euroopas ning Väike-Aasias. Eestis leidub paiguti, kõige enam Lääne-Eestis.
thumbnail
10
doc

Referaat kärplased

Talvel on ta üleni või osaliselt valge(v.a must sabaots). Isane on emasest suurem. Sügisene karvavahetus algab kõhult, kust levib edasi külgedele ja seljale ning seejärel üle kogu keha, lõpuks pea. Kevadine karvavahetus algab peast, laieneb üle keha ja lõpuks kõhu. (Euroopa Imetajad, Eesti entsüklopeedia kirjastus). Leviala Selle looma leviala ulatub Püreneedest, Alpidest ja Iirimaast üle kogu Euroopa ning teda leidub ka Gröönimaal. Eestis esineb nii mandril kui ka saartel , kuid pole kuigi arvukas. Kärp eelistab metsatukki, risustunud metsaservi, põõsastikke, jõelamme, põlde jms. (Loomade elu 7. köide Imetajad ) Toitumine Ta püüab kõikvõimalikke närilisi kuni mügride ja hamstriteni. Sageli rüüstab linnupesi, sööb ka konni, kalu, näljaga ka kadakamarju...

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Jätkusuutlik areng

Ökoloogilised probleemidtingivad inimese ja looduse suhete ümberhindamise vajaduse, mille tulemusena kujundatavat uut lähenemisviisi esitatakse jätkusuutlikkuse kontseptsioonina. Analoogselt ökoloogilistele kooslustele nõrgenevad ja kaovad leviala avatuse suurenemise (näiteks globaliseerumise) tingimustes inimtegevuse tagajärjel ka paljud varem suhtelises isolatsioonis arenenud sotsiaalsed, kultuurilised, poliitilised ja majanduslikud kooslused. Positiivseks tunnistatud muutuste kõrval ilmnevad ühiskonna arengus ka nähtused ja tendentsid, mida käsitletakse ühiskonda kahjustavatena. Inimkond ei käi hoolimatult ümber mitte ainult loodusega, vaid ka enda poolt loodud sotsiaalsete, kultuuriliste ja muude väärtustega...

Ühiskonnaõpetus
175 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Raadiote ülevaade

Nimi Sky Plus Raadio Elmar Kuku raadio Russkoe radio Power Hit Star FM Vikerraadio Spin FM Radio Keel eestikeelne eestikeelne eestikeelne venekeelne eestikeelne eestikeelne eestikeelne eestikeelne Jutu-või · horoskoop · uudised · uudised Eestist ja · poliitika · muusika · mängud · uudised · muusika muusika · uudised · õnnesoovid maailmas toimuvast · sündmused · uudised · muusika · ilmaennustus raadio · tüngakõned · horoskoop · spordisündmused maailmas · mängud · perepilt · muusika · mängud · arutlus perekonnast · kultuur · ilmateade · pol...

Meedia
25 allalaadimist
thumbnail
2
doc

NATURA 2000

· 180 roomajate ja kahepaiksete liigist kolmandik · 150 kalaliigist kolmandik · 10 000 taimeliigist on ohustatud 3000 ja 27 hävimas Natura-võrgustik põhineb kahel direktiivil: · nn linnudirektiivil, mille eesmärk on kaitsta linde · nn loodusdirektiivil, mille ülesanne on kaitsta looma- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti Oluline on kaitsta elupaigatüüpe: · mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus; · mille leviala on piiratud; · mis esindavad elupaiga tüüpilisi omadusi vähemalt ühes biogeograafilises piirkonnas. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kahte tüüpi alad: · lindude ja nende elupaikade kaitseks moodustatud linnualad · pool-looduslike ja looduslike elupaikade ning kaitset vajavate taimede ja loomade kaitseks moodustatud loodusalad Eestis leidub ligi 60 loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 51 looma- ja taimeliiki ning...

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

(ristämblik ja toakärbes) o Taimtoidulise looma- taimeriigi vahelist toitumissuhet nimetatakse herbivooriaks. o Herbivoorid on lehetäi, maipõrnikas, viidikas ja metskits. o Hulk loomaliike on segatoidulised ehk omnivoorid ­ nad toituvad nii taimedest kui ka loomadest. o Nendeks on näiteks metssiga ja karu. Ökosüsteemid Igal liigil on oma leviala ehk areaal. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Mis iseloomustab populatsiooni? o Sama popultasiooni isendid saavad vabalt omavahel ristuda, sest nad elavad samas elupaigas. o Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. o Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. o Ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos...

Bioloogia
81 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kooslus ja populatsioon

Niidukooslus jaguneb kaheks: taime- ja loomakooslus. Taimekooslusesse kuuluvad õistaimede kooslus, sõnajalgtaimede kooslus ja sammaltaimede koolsus. Loomakooslus jaguneb imetajate koosluseks, putukate koosluseks ja roomajate koosluseks. Need kooslused jagunevad eraldi erinevateks populatsioonideks. Metsakooslus Metsakooslusesse kuuluvad kõik puud, mis kasvavad koos metsas. Mida vanem on mets, seda liigirikkam on metsa eluskooslus. Nende liikide leviala võib olla väga piiratud. Leviala on territoorium, millel liigi isendid elavad. (Pedaste, 08.05.10) 5 Populatsiooni põhiomadused ja parameetrid Algselt oli mõiste populatsioon kasutusel sotsioloogias rahvastiku kirjeldamisel, kuid omab ökoloogias laiemat mõistet. See tähistab suvalise bioloogilise liigi isendi kogumit. Populatsioone uuriv ökoloogiaharu kannab vastavalt demökoloogia nime. See haru tegeleb...

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti kui globaliseerunud riik

Tehnoloogia arengutase - Interneti kasutajate arv Eestis on 2008 aasta andmetel 762 000. Järjest rohkem on hakatud kasutama mobiilset internetti. Näiteks on Tallinn maailmas kõige parema traadita interneti (täpsemalt WiFi) kättesaadavuse parima kümne seas. Kokku on Eestis 1142 WiFi leviala , millest 348 asuvad Tallinnas Eesti on esimene riik, kus võeti kasutusele e-hääletamine. See ja eelnev näitab, et Eesti on väga kõrgelt arenenud infotehnoloogia valdkonnas. See omakorda võib tuua Eestisse firmasid, kes tegelevad IT arendusega ja kuna 21. Sajandit on nimetatud informatsiooniajastuks, võib just see hakata tulevikus Eestile palju kasumit tooma. Isiklikud kontaktid - Euroopa Liit ja Schengeni viisaruum on teinud reisimise ELis väga lihtsaks...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ökoloogia

(sääsk, kirp, lutikas) · Kisklus ­ röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe (ristämblik ja toakärbes) · Herbivooria ­ taimetoidulise looma ja taimeliigi vaheline toitumissuhe (lehetäi, metskits) Herbivoor ­ osa taimtoidulisi loomi toitub üksikutest taimeliikidest, teised aga pole toidu suhtes nii valivad Mükorüsa ­ taime ja seene kooselu Mügarbakterid ­ liblikõiega taime juurtel elavad Ökosüsteem Areaal ­ liigi leviala , territoorium, mida teatud liigid asustavad, jaguneb populatsioonideks. Populatsioon ­ ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid Populatsiooni arvukus ­ sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tiheduse ­ näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Mida suurem on tihedus, seda pingelisem on populatsioonisisene konkurents. Biotsönoos ­ ühel territooriumil elavad paljude liikide populatsioonid moodustavad elukoosluse...

Bioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Referaat Kurelised

Tait (Gallinula chloropus) elutseb mageveekogudel kõikidel mandritel peale Austraalia ja Uus-Meremaa. Lauk ehk vesikana (Fulica atra) Põhja Euroopa populatsioon rändab oktoobrikuus lõinasse ja naaseb pesitsuspaika aprillis. Põhja-Aafrikast läbi parasvöötme Euroopani, kuni Siberi idaosa, Jaapani, Hiina, Kagu-Aasia ja Indiani. Esineb samuti Uus-Guineal ja Austraalias. Väikehuigu leviala peamiselt Euroopa idapool, kohati ka Kesk-Euroopas. Aasias jäävad tema pesitsusalad läänepoolsematele aladele. Talvituma rändavad väikehuigud Aafrikasse ja lõunapoolsematele Aasia aladele. 2.2. Iseloomulikud tunnused Kurelised on suured pikkade jalgade ja pika kaelaga linnud. Erandina on kureliste seas ka mõõdukalt pika kaelaga linde ja lühikeste jässakate jalgadega linde ja on ka jässaka kehaehituse, pikkade jalgade ja lühikese kaelaga....

Zooloogia
12 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Bioloogia riigieksamiks

Rakuline ehitus Eeltuumsed (prokarüootne) Päristuumsed (eukarüootne) 2. Paljunemine Suguline Sugurakkude olemasolu Viljastumine (kahe raku ühinemine) Nt. Imetajad, roomajad, linnud, putukad Mittesuguline Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) Vegetatiivne ­ erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad; pungumine) 3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid Autotroofid ­ ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid) Heterotroofid ­ kasutavad valmis orgaanilist ainet METABOLISM (ainevahetus kõik kokku) = ASSIMILATSIOON(süntees)...

Bioloogia
308 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Koeratõud

3 Puudel................................................................................................................................................3 Taks...................................................................................................................................................4 Kollid.................................................................................................................................................5 Inglise mastiff....................................................................................................................................7 Setter...

Loodusõpetus
16 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Evolutsioon

biosfäär · Puudub looduslik valik Geneetilise muutlikkuse allikad: 1. . Mutatsioonid *geenmutatsioon *generatiivsed mutatsioonid 2. Kombinatiivne muutlikus ­ suguline paljunemine 3. Geenisiire e. Geeni vool­ geneetilise materjali kandumine ühest populatsioonist teise. Põhjused: migrats. Ja selle järgnev ristumine Tagajärg: soodsate alleelide levimine üle liigi leviala , populat. Geneetiline ühtlustumine, tagatakse liigi terviklikkus, liigi püsimine 4. Geneetiline tiiv ­ pop. Geneetilise struktuuri juhuslik muutus. Põhjused: Katastroofid, üleujutused, paks lumi Tagajärg: isendite järsk vähenemine, uus pop. Kujuneb vähestest isenditest, hauldane alleel võib ära kaduda *Populatsiooni iseloomustab geenifond ja geeniline struktuur. Olelusvõitluse põhjustab: paljunemine, ressursside nappus...

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aaloe

Aaloe Aloe vera Aaloe on kaktusesarnane taim liilialiste sugukonnast. Tal on teravatipulised lehed, mis lehekaenlas on paigutatud rosettidena. Lehtede zeleetaolist mahla on ammustest aegadest kasutatud raviks ja kosmeetilisel otstarbel. Aaloeõli Kasutatakse naha pehmendamiseks, meditsiinis ravitakse aaloeekstraktiga hingamisteede ja seedeelundkonna haigusi. Pilte Teaduslik nimetus: Aloe vera Suurus: 15 cm kuni 15,2 m kõrge Kasvukoht: Soojad ja kuivad troopilised piirkonnad Leviala: Arvatakse pärinevat Vahemere aladelt, praegu kasvatatakse mitmel pool palju Paljundamine: Õite ja seemnetega Kasutatud materjalid: · Looduse entsüklopeedia · http://aloeveraforeverproducts.com/images/aloe1.jpg ...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
2
wps

Hallhüjes

Eesti rannikuveed asuvad hallhülge pideva leviala kaguosas. Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kes armastab oma lesilaid teha inimestest kaugele. Hallhüljestel on isasloomad suuremad kui emasloomad. Hallhüljes ei ole väga nõudlik toituja. Tema põhitoiduks on kala. Ta on pikaealine imetaja. Elupaik Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kelle peamised lesilad (1) asuvad inimeste poolt asustatud randadest kaugel. Rannalähedal näeb hallhülgeid peamiselt kevadeti ja sügiseti kui nad lähevad kudema suunduvate järgi. Eestis asuvad hallhüljeste lesilad peamiselt Lääne-Eestis. Soome lahes on teada ainult kaks pidevalt kasutatavat lesilat - Uhtju ja Malusi saar. Eestis on umbes 1700-1900 isendit. Hallhüljeste arvukus tähtsamatel kogunemisaladel kevadise kar...

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Rabapistrik

Emaslind on umbes kolmandiku võrra kogukam kui isane. Segamini võib ajada... Sarnane teiste pistrikulistega. Väikepistrik on palju väiksem, tal on vähem märgatav 'vunts' ja rohkem vöödiline saba. Jahipistrik on suurem, laiemate tiibadega ja tal puudub 'vuntsi' märk. Lisaks, istudes ei ulatu teiste pistrikute tiivaotsad sabani. Levik ja rändamine. Rabapistriku leviala on väga suur. Põhja pool on ta rändlind, soojematel aladel aga paiga- või hulgulind. Kus võib kohata... Eestis võib rabapistrikku kohata suurtes rabades. Eluiga. Rabapistrik elab kuni 15 aasta vanuseks. Eluviis. Rabapistrik eelistab elupaikadeks suuremi avaraid rabasid, rannikualasid, jõeorge ning luhtasid. Tavaliselt rabapistrik ise pesa ei ehita, vaid kasutab teiste lindude sobiva suurusega pesi vanade kõrgete puude otsas. Maapinnal või kaljudel...

Metsakaitse
6 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Ilves

Mõnikord peavad ilvesed pesakonniti või paariti jahti, suurem omavaheline suhtlemine leiab aga aset jooksuajal veebruaris-märtsis, mil ulatuslike koduterritooriumide piirid segi paisatakse. Kui ilvesepere metsas liigub, astuvad tagumised loomad täpselt eeskäija jälgedesse. Selleks et teada saada, kas sinu ees on ühe või mitme looma jäljed, tuleb ilvese rada põhjalikult uurida. Konkurents teiste liikidega: Toitumise osas on ilvesele suurimaks konkurendiks hunt. Hundi leviala on ilvese omast suurem ja ühtlasem. Kus on palju hunte, seal on ilveseid vähe. Skandinaavias hunte ei ole, välja arvatud väikesed saarekesed Kesk-Rootsis ja Ida-Soomes, kuid seal puuduvad ka metskitsed, kes on ilveste põhitoiduks, ning ilvesed peavad leppima jänestega. Rootsis on metskitsi ja seega ka ilveseid rohkem kui Soomes. Vahel murravad ilveseid ka ahmid ehk kaljukassid, keda Eestis ei leidu. Maadel, kus kattuvad erinevate kaslaste levialad, toimib...

Ökoloogia
36 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Islami usk

Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Islam http://en.wikipedia.org/wiki/Islam http://portfoolio.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/File/Islam.pdf http://www.islam.pri.ee/pdf/uurimus.pdf küsimused Kust ja millal sai islami usk alguse Moslemite suurim leviala ? Kes on Allah? Üks tuntuim mausoleum. Tänan kuulamast! Riini Tsääro 10m...

Religioon
20 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Evolutsioon

· Paljudel liikidel takistab omavahelist ristumist ruumiline eraldatus ehk geograafiline eraldatus lähte liigist · Erinevate liikide levilad on üksteisest eraldatud nt. Veekogude, mägede, distantsi tõttu · Geograafiline isolatsioon on peamine asjaolu uue liigi tekkimiseks. Uue liigi ellujäämine sõltub · 3 asjaolust: · Isendite arvu tõusust · Leviala laienemisest · Ristumisbarjääri tekkimisest Bioloogilise evolutsiooni tõendid · Evolutsioon ehk liikide põlvnemine ja arenemine üksteisest. · Vahetut teavet sellest annavad: kivistised, sarnasused erinevate liikide vahel, rudimendid, sarnasus lootelises arengus ja sarnased keha valgud. · Kõige vahetumat teavet, sellest et üks liik on teisest arenenud annab palentoloogia ehk...

Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Meteoriidid, asteroidid, komeedid

Tartu Veeriku Kool METEORIIDID, ASTEROIDID, KOMEEDID Referaat füüsikast Autor: Liina Ots Klass: 9a Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Universum on suur ja laialdane, kus võib veel praegugi leida põnevaid ja avastamata taevakehi. Varasematel aegadel on nende ,,mahalangemine" tekitanud palju hirmu. Tänapäeva teadmiste juures aga kasutavad teadlased sellealast informatsiooni kui olulist infoallikat teiste taevakehade koostise ja ka maailmaruumi kohta. Antud 2 referaadis antakse ülevaade meteoriitidest, nende koostisest ja kraatritest Eestis. Samuti käsitletakse komeete ja asteroide. Meteoriidid 1. Üldiseloomustus Meteoriidid on astero...

Füüsika
55 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Must-ninasarvik e. teravmokk-ninasarvik

Must-ninasarvik Triinu Bergmann Must-ninasarvik · Teatakse ka kui teravmokk- ninasarvik · Ladina keeles Diceros bicornis · Kuulub kabjaliste seltsi, ninasarvikliste sugukonda ning ninasarviku perekonda. Triinu Bergmann Leviala Must-ninasarvik elab Aafrikas Kenyas, Tansaanias, Kamerunis, LAV-is, Nambiimias ja Zimbawes. Põhiliselt Triinu leviala on Aafrika idarannikul. Bergmann Välimus · Täiskasvanud isendi kõrgus võib olla 140­170 cm. · Pikkuseks on 3,3 kuni 3,6 meetrit. · Kaaluda võivad nad 800 kuni 1400 kg. · Neil on tugev sarvega ülamokk, mida kasutatakse ründamiseks, puudelt lehtde napsamiseks jne. · Neil on suured kõrvad, mida saab suunata vastavalt vajadusele. Triinu Bergmann Välimus Triinu Bergmann Toitumine...

Geograafia
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun