10 000 taimeliigist on ohustatud 3000 ja 27 hävimas. Naturavõrgustik põhineb kahel direktiivil: nn linnudirektiivil mille eesmärk on kaitsta linde, nn loodusdirektiivil mille ülesanne on kaitsta looma ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti Liigid ja elupaigatüübid, mille kaitseks tuleb luua Natura 2000 alad, on kirjas loodus ja linnudirektiivi lisades. Oluline on kaitsta elupaigatüüpe: mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus; mille leviala on piiratud; mis esindavad elupaiga tüüpilisi omadusi vähemalt ühes biogeograafilises piirkonnas. Natura alad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kahte tüüpi alad: lindude ja nende elupaikade kaitseks moodustatud linnualad Eesti nimekirjas on kokku 136 liiki, neist 65 on esindatud ka linnudirektiivi I lisas. Linnualadeks saavad kõik tähtsad alad, mis on valitud rändlindude peatuspaikade kaitseks. Sellele lisanduvad nii
saada vajalikud andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja edasise geoloogilise uuringu suunamiseks. Maagikeha- konkreetse geomeetrilise kujuga maagist koosnev maavaralasund. Põlevkivi Põlevkivi e. kukersiit: Ordoviitsiumi kujunenud orgaanilise aine kuhjum, koosneb 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest, peamiselt mikroskoopiliste vetikate jäänustest. Territoriaalselt hõlmab kukersiidikihtide leviala 50 000 km2. Stratigraafiliselt hõlmab Ülem-Ordoviitsiumi Kukruse lademe. EESTI maardla- 3940 km2 , tootsa kihindi moodustavad 7 kukersiidi kihti ja 6 lubjakivi vahekihti, maksimaalse paksusega 2.9 m maardla põhjaosas. TAPA leiukoht- kasutuselevõtmise raskuste ja põlevkivi madala kvaliteedi tõttu on see käesoleval ajal bilansist maha arvatud. Kasutamine: 90% energeetikas, 8% põlevkiviõli tootmiseks, 2% põlevkivijääkide kasutamine ehitusmaterjalide tootmiseks.
4GHz juures ning hajutatud spektriga järjestatud modulatsiooniviisil (DSSS). DSSS tagab kiire ning suhteliselt häireteta andmevahetuse väikeste ühikvõimsuste juures. Samas tekivad raadiolingi kasutuselevõtuga uued ohud, seda eriti andmeturvalisuse juures, kuna võrgus suhtlejate pealtkuulamiseks ei pea kurjategija enam füüsiliselt samas kohas viibima. WLAN pakub kuni 11Mbps andmeedastuskiirust väikeste vahemaade taha.Sobiva võimenduse olemasolul võib raadiovõrgu leviala suurendada kümnete kilomeetrite taha. WLAN kasutab võrguliiklusel Etherneti põhimõtteid, erinevus on ainult füüsilise kihi 'juhtmetustamises'. WLAN-i puhul ei ole raadiolingi jaoks füüsikalisi piire ühes võrgus korraga olevate klientide arvule. Üks WaveLAN element võib katta rohkem kui 5000 ruutmeetrise maa-ala. Punkt- punkt ühenduse korral võimaldab WLAN ühendust pidada kuni 8 km kaugusele, veel võimsamate antennidega võib see kaugus ulatuda kuni 40 km-ni. Punkt-
allergikutele ning liikumispuudega inimestele. Romantilises stiilis toad seitsmendal korrusel pakuvad katuseakendest imeilusat vaadet taevalaotusesse. Samal korrusel asub ka hubane saun, mis mahutab 6 inimest. Kõikides tubades on dial-up võimalus, hotellis on 67 4 internetipüsiühendusega tuba. Hotelli esimesel korrusel ning kuuenda korruse konverentsisaalis on traadita interneti leviala. Hotellis asuvas à la carte restoranis pakutakse toite, mis on inspireeritud vahemere võimalusterohkest köögist. Elegantses ja sisekujunduses trendikalt minimalistlikku joont järgiva kujundusega restoranis Café Palace on suur valik külmi ja kuumi jooke. Menüüst leiab igaüks midagi: salatid, kihilised võileivad, supid, pastad, pizzad, grillitud road. Restoranis pakume lõuna- ja õhtusööke kuni 70-le inimesele. Restoranis on 82 kohta. Lobbys
26.Kuidas tekib hübriid, too näiteid hübriididest? Kui on paaritunud kaks erinevat liiki. Tavaliselt nad hukkuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest. Muul mära ja eesel, liiger lõvi ja tiiger, bestler beluuga ja sterlet, sebroid sebra ja hobuse või eesli ristand 27.Nimeta liigitekke peamised tegurid? mutatsioon, geenitriiv, looduslik valik 28.Mis kindlustab uue liigi püsima jäämise? arvukuse tõus, leviala laienemine, ristumisbarjääri teke, gegraafiline eraldatus 29.Selgita mikro- ja makroevolutsiooni sarnasusi ja erinevust. Mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele 30.Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass) 31.Kirjelda makroeviolutsiooni kolme vormi; too näiteid. Progress e evolutsiooniline täiustumine Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke
Pääsuke Referaat Pääsulased (Hirundinidae) on värvuliste seltsi kuuluv lindude sugukond. Siia kuulub ka eesti rahvuslind suitsupääsuke. Piirpääsuke kuulub taksonoomiliselt hoopis pikatiivaliste seltsi. Eestis elavad pääsulased · Kaldapääsuke (Riparia riparia) · Räästapääsuke (Delichon urbica) · Suitsupääsuke (Hirundo ...
Et üldse selles ühiskonnas ellu jääda kolib osa kunstnikke üle uute suurde ja tulusasse 1 http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=5&menyy_id=849&alam=21&tekst_id=850 harru- massimeediasse ja reklaami. Reklaam kui kunsti ära kasutamine, kus kunst on kui reklaami kriitika. Et asi töötaks piisavalt kindalt siis reklaamis kasutatakse kliseekujundite ja reklaami retoorika iseärasuste nihestamist. Ülisuured reklaamid, mis on meeletult odavad ning leviala on tuntavalt suurem kui kunstinäitusel. See on kui väljakutse ja eneseteostuse koht kunstnikele, kes annavad end ära reklaamisfääridesse teenima sümbolistlikku ökonoomiat. Plakatid, kus ilutsevad peal lakoonilised laused topeltkodeeritud sõnumitega ning kaks korda suurema artikulatsiooniga. See tekitab vaatajas ambivalentse seisundi, mis lõpptulemusena toidab passiivsust ja ükskõiksust, mida niigi teeb üldsus. Toimub täielik ajupesu ja
igale töötajale meelepärane. 1.2 Tallink Express Hotel Samal päeval külastasime ka Tallink Express Hotelli, kus meile tehti ka lühikene tutvustav ekskursioon. Tallink Express Hotel on Tallinna kesklinnas asuv kolmetärni hotell. Hotellis on 163 mugavat moodsa vannitoaga tuba, milles on üks lai (double) või kaks kitsast (twin) voodit. Toa hinnas sisaldub hommikusöök, traadita Interneti (WiFi) leviala ning parkimine. Eraldi toad on mittesuitsetajatele ning ka allergikutele ja erivajadustega inimestele. Tasu ühe lemmiklooma kohta on 14 öö. Peredele pakutakse kahekohalisi tube, kus on lisaks lahtikäiv sohva. Majutus kuni 17-aastastele vanematega tuba jagavatele lastele on tasuta. Beebivoodid on tasuta, lisavoodi hind on 24,93 . Hotellis asub 120-kohaline kohvik ExpressCafé, kus pakutakse hommikusööki, mitmekesist lõuna- ja õhtusöögimenüüd ning populaarset supibuffet'd
Pea ülapoolel on väga suured soomused. Ülahuule moodustavad 7 (harva 6 või 8) ülahuulesoomust (supralabialia), millest kolmas ja neljas moodustavad silma alumise ääre. Silma ees asetseb ainult üks soomus (praeoculare), selle taga enamasti 3 või 4 silmatagust soomust (postocularia). Nastik elab kogu Euroopas (välja arvatud kõige põhjapoolsemad alad) ja Aasias kuni Mongooliani, samuti Põhja-Aafrikas. Ta on ainus roomaja rästiku kõrval, kelle leviala ulatub põhjapolaarjooneni. Eestis on ta levinud rohkem Lõuna- ja Lääne-Eestis, saartel ja rannikul kuni Pirita jõeni. Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel, niisketes metsades ja lamminiitudel, Lääne-Eestis ka mererandades. Hästi sobivad rabad. Ta ei sõltu veest nii palju kui teised nastikuliigid, nagu näiteks Natrix maura ja veenastik. Veekogu lähedus on vajalik eriti noortele nastikutele.
Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. 5 Arukask on levinud peaaegu kogu Euroopas (Euroopa lõunaosas ainult mägedes) ja Aasiaedelaosas. Idas ulatub leviala Siberi lääneosani. Eestis on arukask sage puu. Tavaliselt kasvab arukask puurindes puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, peaaegu kõikides kooslustes. Arukask on külmakindel ja mullaviljakuse suhtes vähenõudlik. Ta eelistab kergemaid liivsavi- või saviliivmuldi, väga kuivadel muldadel (näiteks nõmmemetsades) kiratseb põõsana. Arukask on väga valgusenõudlik. Raiendikes ja põlendikes kasvab ta kiiresti, kuid varjus hukkub peagi, mistõttu viljakal pinnasel vahetub sageli kuusega.
praetud kala, maksa-, kalkuni- ja ühepajatoidud, ahju- ja keedukartulid, punapeediroad, juustu- ja riisisalat, kodujuust, toorsalatid, mõdu, kali ja tee. Kui lisada köömneid talviste kartulite keeduvette saad tulemuseks värske kartuli maitse! KÖÖMNED Looduslikult levivaid ja laialdase kasutusalaga maitsetaimi on meie kliimaoludes üsna vähe. Üks eranditest on harilik köömen, mis on tuntud joogi- ja toidulisand ning ka ravimtaim. Köömnel on väga ulatuslik leviala ja me same teda leida Euroopas, Aasias ja hiljem jõudis ta ka Ameerikasse. Euroopas kasvab köömen juba kiviajast alates ja juba siis on temaga toitu maitsestatud. Eestlasetele on köömen oluline sellepärast, et ta kasvab päris hästi siinses kliimas, tal on ulatuslik levik ja ka sellepärsta, et teisi maitsetaimi on Eestis vähe. Eestlased on andnud sellele taimele palju nimetusi, näiteks keemled, köemlid, kömmlid, köömred, küümlid jm. Arvatavasti kõik need
Kui populatsiooni osad satuvad erinevatesse tingimustesse, tekivad neil erinevad kohastumused ja peagi on nad üksteisest nõnda erinevad, et nad pole enam võimelised viljakaid järglasi andma, st tekib ristumisbarjäär. Ristumisbarjääriks nimetatakse organismide omadusi, mis takistavad üht liiki organismi ristumast teist liiki organismiga. Erinevalt arenevatest tütarpopulatsioonidest võib tekkida uusi liike. Uue liigi tekkele võib aluse panna ka liigi leviala suurenemine. Hübriidid tekivad eri liiki loomade ristamisel, näiteks emase hobuse ja isase eesli ristamisel on saadud muul, sebra ja hobuse ristamisel on saadud sebroid, kellel on hobuse keha, kuid sebra triibud. BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID Tõendeid evolutsiooni ehk elusorganismide ajaloolise arengu kohta on mitmeid : · Kivistised ehk fossiilid · Eri liiki organismide ehituse sarnasused · Mandunud elundid · Luute varajase arengu sarnasus eri liikidel
pinnapealne. Arukase vili Arukase vili on väike veidi pikliku kujuga kahe laia tiivaga pähklike. Seemned valmivad juuli lõpus või augustis. Nad on kollakaspruunid, veidi läikivad. Sügisel võivad need tuule abil lennata päris kaugele. 5 Levik ja kasvukohad Arukask on levinud peaaegu kogu Euroopas (Euroopa lõunaosas ainult mägedes) ja Aasia edelaosas. Idas ulatub leviala Siberi lääneosani. Tavaliselt kasvab arukask puurindes puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, peaaegu kõikides kooslustes. Arukask on külmakindel ja mullaviljakuse suhtes vähenõudlik. Ta eelistab kergemaid liivsavi- või saviliivmuldi, väga kuivadel muldadel (näiteks nõmmemetsades) kiratseb põõsana. Arukask on väga valgusenõudlik. Raiendikes ja põlendikes kasvab ta kiiresti, kuid varjus hukkub peagi, mistõttu viljakal pinnasel vahetub sageli kuusega.
karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor ka ise olla mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskjaahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. (Nt toitub ristämblik toakärbsest.) Taimtoidulise looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet nimetatakse herbivooriaks. (Herbivoorid on nt lehetäi, maipõrnikas, viidikas, metskits.) 5. Populatsiooniökoloogia: populatsiooni mõiste, struktuur ja muutused selles. Igal liigil on oma leviala ehk areaal. See on territoorium, mida teatud liigi isendid asustavad. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Mida suurem on tihedus, seda pingelisem on populatsioonisisene konkurents. 6. Ökosüsteemi mõiste, struktuur (biotsönoos ja ökotoop), näitajad (liigiline
(Disarming the malaria. Christian R. Engwerda and Michael F. Good. 2008 Nature Publishing Group). Kokkuvõte Malaaria on tänapäeva maailmas üks tõsisemaid haigusi, millel on 300- 500 miljonit kliinilist haigusjuhtu ja millesse sureb üle miljoni inimese aastas. Selle vastu on algatatud mitu projekti nii ravi läbi kui ka vaktsiini abiga. Vaktsiini arendus on aga takerdunud mitmetel põhjustel. Esiteks on malaariatekitajaid mitu liiki, kelle leviala ja oht inimesele on mõneti erinev. Teiseks ja olulisemaks põhjuseks peetakse vaktsiini vähest efektiivsust. Vähese efektiivsuse all mõtlen seda, et kuna vaktsiini põhieesmärk on ikkagi malaaria likvideerimine, siis praegused vaktsiinid selleks võimelised ei ole. Siiski on leitud mitmeid lähenemisteid, kuidas see haigus seljatada. Üheks lootustandvamaks on malaariatekitaja leviku takistamine seksuaalse faasi halvamisega. Teiseks
värsked jaoülemad saavad oma juhioskused proovile panna. Kursused kulmineeruvad suurõppusega "Kevadtorm". 6 Sportimine ja vaba aeg Teenistusest vaba aega võib veeta sõdurikodus, kus on võimalik vaadata televiisorit ning videofilme. Sõdurikodus on ka puhvet. Staabi- ja sidepataljonil on väga hea tasemega raamatukogu. Samuti on olemas tänapäevane arvutiklass ning on olemas wifi leviala. On võimalik külastada muuseume ja näitusi, käia teatris või kinos. Samuti käiakse mõndadel ajateenijate soovitatud üritustel. Kes soovi avaldab, saab minna ka kirikusse. 2005. aastal oli Üksik-sidepataljon Eesti Kaitseväe parim väeosa spordis. Aktiivselt spordiga tegelejatel on võimalus iseseisvateks treeninguteks. On olemas nii pataljoni siseselt kasutatavad võimalused ning samuti saab käia Kalevi spordihallis. 01.02
Juhendajad: Tiit Paaver Katrin Kaldre Tartu 2011 Sissejuhatus Karpkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm, keda inimene on mitmeid aastaid juba kasvatanud ja aretanud. Karpkala on üpriski suur kala. Eestis esineb kahte liiki karpkala: soomuskarp ja peegelkarp ( ka nahkkarp). Karpkala on hea kalakasvatuslik objekt oma vähenõudlikkuse tõttu. Põhiline leviala on Musta, Kaspia ja Araali mere vesikondades. Rahvasuus tuntakse teda kui karp, karvikala ja karbikala. Karpkala looduskaitse alla ei kuulu.( Tartu Ülikool) 1. Bioloogia 1.1 Süstemaatiline kuuluvus Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi ( Cypriniformes ) karpkalalaste sugukonda ja( Cyprinidae ) omanimelisse perekonda ( Cyprinus ).(Wiki, 2012) 1.2 Välimus Karpkala on suur kala, kes on seljalt tumehall-sinine või mustjaspruun ja külgedelt kollakaspruun
kõvaketta ruumi, CDROM drive. · Win 95/98/ME: 486 protsessor või kõrgem, 8 MB RAM (16 MB soovitatav), 12 MB vaba kõvaketta ruum (miinimum). · Win 3.x: 386SX protsessor või kõrgem, 4 MB RAM (Windows 3.1 või 3.11 jookseb suurendavas mudelis), 10 MB kõvaketta vaba ruum (miinimum). · MS DOS: XT PC või kõrgem, 640K RAM (DOS v5.0 või kõrgem), 7 MB vaba kõvaketta ruum (miinimum). · Norby: WiMAX teenus: mõnekümne meetri suuruse leviala asemel võimaldab traadita internetiühendust kümnete kilomeetrite tagant. WiMax on WiFist kiirem, stabiilsema sidekvaliteediga ja sobib seetõttu hästi telefoniteenuse tarbeks. Tänan kuulamast!
Teine eelis on signaalide vastuvõtu suur tundlikus kohal, mida saab nimetada ,,surnud tsooniks" (tunnelites, nõgudes, kitsastel tänavatel, siseruumides, tihedas metsas). A-GPS tehnoloogia puudused Kõige suurem puudus on see, et A-GPS ei funktsioneeri mobiilsidevõrgu levialast väljas. Mõned A-GPS vastuvõtjad on ühendatud raadiomooduliga (GSM) ja ei saa startida, kui raadiomoodul on väljalülitatud. Seejuures pole GSM (GPRS) leviala olemasolu kohustuslik A-GPS mooduli startimiseks. (http://ru.wikipedia.org/wiki/A-GPS) A-GPS toimib üle mobiilse internetiühenduse. Satelliitide andmed edastatakse spetsiaalsest serverist, mis neid reaalajas jälgib. Eestis toimib A-GPS teadaolevalt EMT ja Elisa võrgus. (http://et.wikipedia.org/wiki/A-GPS) Osad mobiilioperaatorid ei luba omalt poolt kasutada A-GPS positsioneerimist, selgeid põhjuseid välja toomata. Eestis lubab A-GPS positsioneerimist näiteks EMT, mis läbi
6. Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus). Uued liigid tekivad looduses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel. Uued liigid võivad tekkida, siis kui: a)Populatsioon jaguneb teisest isoleeritud osadeks - populatsiooni erinevates osades kujunevad sealsetele keskonnatingimustele vastavad kohastumused ning nii muutuvad isendid aja jooksul üha erinevamaks.Populatsiooni jaotumise võib tingida nt. mäestiku teke. b)Liigi leviala laieneb - kui soodsal sigimisaastal osa loomapopulatsioonist rändab uutele aladele. Uutes tingimustes tekivad kohastumused, mis aja jooksul kinnistuvad ja lõpuks tekib nii uus liik. 7. Kuidas tõestab evolutsiooni paleontoloogia? Kivististe võrdlemine tänapäevaste organismidega näitab, kelle tänapäevast organismid põrmuvad ja kuidas nad aja jooksul muutunud on. 8. Kuidas tõestab evolutsiooni võrdlev anatoomia?
RAKVERE GÜMNAASIUM ILVES Referaat Ilves ehk Lynx lynx on kaslaste sugukonna ilvese perekonda kuuluv loomaliik. Ilvese ladinakeelses nimes Lynx lynx viitab esimene Lynx perekonnale ning teine täpsustab, millise liigiga on tegemist. Eestis tegutsevat ilvese liiki nimetatakse Lynx lynx lynx'iks. Osa uurijaid arvab ilvese kassi perekonda. Sel juhul on ilvese nimi Felis lynx. Looduses elab ilves keskmiselt kümneaastaseks, 14-17 aastat juba harva. Ilves on kõige aktiivsem õhtuti ja hommikuti ning ta puhkab peamiselt keskpäeva ja kesköö paiku. Eestis mahalastud ilvestel avastatakse kõige sagedamini sügelislestadest Sarcoptes ja soolenugilistest põhjustatud haigusi. Keeritsuss avastatakse 2040% jahitud ilvestest. Ilvese levila saared asuvad Itaalia, Austria, Sveitsi ja Tsehhi mägimetsades, Balkanil ja Slovakkia, Ukraina ja Rumeenia Karpaatides, Poola Bialowiezas ja Valgevene Belovezas. Päris-leviala algab Põhja-Läti ja Lõun...
6. Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus). Uued liigid tekivad looduses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel. Uued liigid võivad tekkida, siis kui: a)Populatsioon jaguneb teisest isoleeritud osadeks - populatsiooni erinevates osades kujunevad sealsetele keskonnatingimustele vastavad kohastumused ning nii muutuvad isendid aja jooksul üha erinevamaks.Populatsiooni jaotumise võib tingida nt. mäestiku teke. b)Liigi leviala laieneb - kui soodsal sigimisaastal osa loomapopulatsioonist rändab uutele aladele. Uutes tingimustes tekivad kohastumused, mis aja jooksul kinnistuvad ja lõpuks tekib nii uus liik. 7. Kuidas tõestab evolutsiooni paleontoloogia? Kivististe võrdlemine tänapäevaste organismidega näitab, kelle tänapäevast organismid põrmuvad ja kuidas nad aja jooksul muutunud on. 8. Kuidas tõestab evolutsiooni võrdlev anatoomia? Erinevate organismide ehituse võrdlemine võimeldab sarnasteste põhjal
areng ja muutumine, keskkondade liigirikkus. Piirav ehk limiteeriv tegur keskkonnategur, mis kõige tugevamini piirab organismi toimetulekut. Näiteks vee ja lämmastiku kättesaadavus määrab, kus ja kui hästi taimed suudavad kasvada. Liikide levik sõltub nende kohanemisvõimest: Liikidele on omane, et kui nende isendite arv kasvab, püüavad nad oma levialat laiendada. Osa isendeid kohaneb paremini ja võib oma ökonisi piires leida uue soodsa elupaiga. Iga liigi leviala katab vaid need alad, kus on täidetud liigi isendite nõuded elupaigale, enamike liikide lviala ei ole väga lai, põhjuseks on geograafiline barjäär (mäestik) või bioloogiline tegur (konkureeriv liik vms). Liikidevahelised suhted Konkurents organisme vastastikku negatiivselt mõjutav suhe, mis tuleneb sellest, et ressursse (toit, elupaik) kõigile ei jagu. Kahjulik mõlemale. Konkurentsivõimelisem on see liik, mille populatsioonid püsivad elujõulisematena ning paljunevad kiiremini.
pikkuseks ja asustavad Lõuna-Ameerika lääneosa mäestikualasid kuni 3600 meetrit üle merepinna. See liik on suhteliselt haruldane ja säilinud põhiliselt suurtel looduskaitsealadel. Kohati ilmuvad nad aga ka inimasulate lähedusse, kus toituvad puuviljadest ja põllusaadustest. Mehhiko pruunkaru Mehhiko pruunkaru, tuntud ka mehhiko grilsi nime all, on üks pruunkaru arvukatest alamliikidest ning on kõige tõenäolisemalt juba välja surnud. Nende kahvatupruunide karude looduslik leviala ulatus Alam-Californiast üle Texase ja New Mexico kuni Põhja- Mehhiko Sanora, Chihuahua, Coahuila ja Duango provintside. Kogu sellel maa-alal on talumehed karusid pidevalt taga kiusanud. Viiekümnendate aastate lõpus elas Chihuahua linnast põhja pool veel vaid 3 tosinat pruunkaru. Aastal 1961 läks ühel kohalikul talumehel 16-pealine kari kaotsi ning ta pani selle kahju karude arvele. Loomapidajate hulgas tõusis paanika ning nad kihutasid jahimehi igal võimalikul juhul viimaseid
16.00. Esimesel kahel päeval tundsin küll väsimust ja töö tundus raske aga kolmandast päevast väsimus kadus ja olin kohanenud juba ning seega ka töö tundus palju, palju kergem. Cafe Shakespeare on 100 kohaga hubane ja mõnus koht ajaveetmiseks, kus pakutakse päevapraade ja suppe, rikkalikke ja maitsvaid toite a'la carte menüüst kuni suupisteteni. Igal õhtul mängib seal elav muusika. Suveperioodil on ka avatud kaunis terass vaatega linnale. Kohvikus on tasuta wifi leviala. Shakespeare on avatud pühapäevast neljapäevani kella 11.00-st kuni õhtul kella 23.00-ni ja reedest laupäevani kella 11.00-st kuni 01.00-ni. Praktika peamisteks ülesanneteks oli igapäevane köögi töö: tooraine ettevalmistamine, tükeldamine, päevaprae, suupistete ja puuvilja valikute valmistamine, kuupäeva kleepsude vahetamine, koristamine, praadimine jm. Kui antud töö lõpetasin ja kohe uut tööd mulle ei antud siis võisin
mõnel pool võib kujuneda ka väikesi kolooniad, nagu neid on stepi-tuuletallajatel. Tuuletallajate ränne ja lisainfot tuuletallajate kohta Kui ümbruskond on sobiv, jääb tuuletallajate paar pärast munemist mõnikord paigale, enamasti aga rännatakse mujale ja võetakse seal sisse kindel toitumisterritoorium. Põhjapoolsemad pistrikud lendavad talveks Lääne-Euroopasse, mõnikord isegi Aafrikasse. Tuuletallaja on rändlind ka Euroopa leviala idaosas. Hõlpsam on ju saagi leidmine kõrgest rohust kui paksu lume alt - see sunnibki lindu minema lendama ja pidama jahti mujal. Eestis muutub tuuletallaja tavaliseks alles aprilli alguses, kuigi tuuletallaja esimesed isendid jõuavad Eestisse juba märtsi keskpaigas. Tuuletallajate kevadine läbiränne kestab maini. Arvukam sügisene läbiränne jääb augustisse ja septembrisse, viimaseid isendeid võib näha kuni novembrini. Tuuletallaja arvukus vähenes Eestis 1970.-1980
kindlaksmääramine. 5. Asustamise läbiviimine kalade käsitlemise nõudeid (nii kalade vajadusi kui seadusesätteid) järgides. 6. Asustamise tulemuste hindamine. Milleks asutatakse? 1. Kompensatoorne asutamine(kompenseerida inimtegevusega tekitatud kahju) 2. Asutamine varude säilitamiseks 3. Asutamine kalavarude suurendamiseks 4. Liigi säilitamiseks 5. Liigi(populatsiooni) taastamiseks 6. Uue populatsiooni loomiseks ehk liigi leviala laiendamiseks. Taastootmise meetodid · Sõltuvalt taastootmise projekti eesmärgist valitakse asustamismeetod ja asustusmaterjal. Asustatavad vanuserühmad: 1. Vastsete asustamine 2. Järelkasvatatud maimude ja samasuviste kalade asustamine. 3. Siirdekalade laskujate asustamine. 4. Suure asustusmaterjali (mitmeaastased isendid) asustamine. 5. Suguküpsete isendite asustamine. Kalade käitlemine asutamisel
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Keskkonnaseisundi analüüs Laheda vallast õppeaines ,,Ökoloogia ja keskkonnakaitse" PK.0059 Tehnika ja tehnoloogia eriala TT BAK 1 Üliõpilane: ,,....." ............... 2013. a ................................................... Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada ja hinnata minu koduvalla, Laheda vald, praegust keskkonnaseisundit. Lisaks sellele veel tuua välja võimalikke lahendusi loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Laheda vald asub Põlvamaal ning see on üks piirvald Põlva- ja Võrumaakonna vahel. Lõunast on Laheda vald piiritletud Lasva ja Võru vallaga, idast Veriora vallaga, Läänest Kanepi vallaga ja põhjast Põlva vallaga. Laheda va...
Kärbseseeni mainitakse Eestis esmakordselt ühes 229 aastat tagasi ilmunud raamatus. Seal nimetati neid Kerpse senteks. Kärbseseenel on palju ilusaid nimesid erinevates keeltes: hollandi vliegenwam, prantsuse mousseron, taani flueswamp, saksa Fliegenpilz, inglise fly agaric jne. Siiski on kärbseseente ja üldse meie seente seas kõige ohtlikumad valge ja roheline kärbseseen. Käesolevas referaadis leian vastused küsimustele, kas Austraalias leidub kärbseseeni, millede looduslik leviala on seal? Palju liike on Eestis ja mitu liiki on Austraalias ning kas need ka kattuvad? Milliseid liike võib kohata nii Eestis kui ka Austraalias? Kus asub rohkem mürgisemaid kärbseseente perekonna esindajaid, kas Eestis või Austraalias? Kas ka Eestis olevad kärbseseened on mõjutatud inimtegevusest? 3 1. Kärbseseened Uuritavad liigid: Käesolevas töös on käsitletud 18 Eestis ja 7 Austraalias paiknevat kärbseseent (Tabel 1.).
Kõik see sõltub müra tugevusest, keskkonnast, künklikul, kaljusel maal ärritus suurem. Tiiviku pöörlemisel tekib infraheli laadne müra. Inimorganismile mõjub väga halvasti, põhjustades väsimust, iiveldust, unisust, hirmu, ärevust ning reageerimiskiiruse tasakaalu nõrgenemist. Põhjuseks on, et inimeste siseorganid võnkuvad sagedustega 3-12 Hz. Infraheli võib inimese siseelundid viia resonantsi. Elektrituuliku vibratsioon levib kilomeetreid, kriitiline leviala on kuni 100 m tuulikust. Põhjustades vibratsioonitõve, mille tagajärjel tekivad kesknärvisüsteemi talitluse häired (kiire väsimine ja peavalu) ja kuulmisnärvi kahjustused. Häirivaks võib kujuneda ka nii inimestele kui teistele elusolenditele tiivikute pöörlemisest tekkinud vilkumine, mis tekib valguskiire katkemisest ja või peegeldumisest tuuliku labadelt. Vilkuv valgus provotseerib krampe. Teatud pöörlemiskiiruste juures ja vaataja asukohast
Kõik see sõltub müra tugevusest, keskkonnast, künklikul, kaljusel maal ärritus suurem. Tiiviku pöörlemisel tekib infraheli laadne müra. Inimorganismile mõjub väga halvasti, põhjustades väsimust, iiveldust, unisust, hirmu, ärevust ning reageerimiskiiruse tasakaalu nõrgenemist. Põhjuseks on, et inimeste siseorganid võnkuvad sagedustega 3-12 Hz. Infraheli võib inimese siseelundid viia resonantsi. Elektrituuliku vibratsioon levib kilomeetreid, kriitiline leviala on kuni 100 m tuulikust. Põhjustades vibratsioonitõve, mille tagajärjel tekivad kesknärvisüsteemi talitluse häired (kiire väsimine ja peavalu) ja kuulmisnärvi kahjustused. Häirivaks võib kujuneda ka nii inimestele kui teistele elusolenditele tiivikute pöörlemisest tekkinud vilkumine, mis tekib valguskiire katkemisest ja või peegeldumisest tuuliku labadelt. Vilkuv valgus provotseerib krampe. Teatud pöörlemiskiiruste juures ja vaataja asukohast
nõrk, rände pikkus võib olla mõnikümmend kuni mõnisada kilomeetrit. Üldtuntud on põtrade lahkumine intensiivse küttimise aladelt ja nende tagasipöördumine jahihooaja lõppedes. Kuna 7 põtradel puudub ,,koduinstinkt", ei pruugi oma sünnikohast lahkunud isendid sinna enam tagasi ilmuda ning jäävad peatuma sobivaks osutunud alale ja lahkuvad sealt, kui tingimused muutuvad ebasoodsaks. Põdra leviala Põder ujumas Arvukus Eestis ei ole põder looduskaitse all. Meie metsades elab üle 10 000 isendi (Euroopas kokku arvatakse olevat 500 000). Rahvapäraselt kutsutakse põtra metsauhkuseks ja sarvikuks. Vaenlasteks on karu ja hunt, vasikatele ka ilves, inimene piirab põtrade arvukust küttides. Hunt murrab suvel põdravasikaid, talvel täiskasvanud loomi. Uurimused näitavad, et paksu
Ühel Eesti pikaaegsemate traditsioonidega hotellil on pikk ja värvikas ajalugu, mis ulatub aastasse 1972. Hotellihoone oli Eesti esimene pilvelõhkuja ning sellest on kujunenud üks linna sümboleid ja lahutamatu komponent Tallinna legendaarses siluetis. Sokos Hotel Viru pakub palju erinevaid võimalusi nii tööreisil kui puhkusel viibijale. Hotellis on mugavad numbritoad, kaasaegne konverentsikeskus, suur restoranimaailm ning ilukeskus ja tunnisaunad. Traadita interneti leviala katab kõik hotelli üldruumid ja numbritoad. Hotell paikneb sama katuse all Viru Keskusega , mis on Tallinna trendikaim ostu- ja meelelahutuskeskus. Hotelli naabruses asuvad mitmed teatrid, kontserdipaigad ja meelelahutuskohad. Autosõit hotellist Tallinna Reisisadamasse kestab 5 minutit ning lennujaama 10 minutit. Hotellitoad Sokos Hotel Viru pakub 516 mugavat ja kaasaegset tuba vaatega merele või linnale. Eraldi korrused on mittesuitsetajatele ja suitsetajatele
kääbuspuid ja -põõsaid . Alpiiniume rajatakse peamiselt botaanikaaedades. 5 6 1 Mägitaimede bioloogilised kohastumused 1. Mägitaimi leidub kõigil mandritel. 2. Looduslik leviala algab 1800 1900 m kõrguselt (okasmetsad asenduvad kidurate kääbuspuudega). 3. Mägitaimede kidur kasv ja värviküllus on tingitud nende loodusliku kasvukoha tingimustest: · kasvuperiood on lühike · kevad algab hilja ja järsku kohe pärast lume sulamist hakkavad mägitaimed kiiresti õitsema · valgus on intensiivne · päevad on pikad ja temperatuur tõuseb päeval kõrgele see soodustab ainevahetust ja kiirendab taimede arenemist, mille
Võime oletada, et nn. etnograafilisel asualal püsis vadja keel ja iseteadvus kauem, sest see territoorium asus suurtest kauba- ja liiklusteedest eemal ning oli omaaegsete keskustega majanduslikult ja poliitiliselt nõrgemalt seotud. Ajalooallikatele, keele- ja arheoloogia toetudes võime väita, et vadjalastega asustatud ala on ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui lõunasuunas: 13. sajandi alguses küündis vadjalaste leviala tõenäoliselt Ida- ja Kirde-Eestist läänes Inkere (Izhora) jõeni idas ning Soome lahest põhjas Oudova (Gdovi) linna jooneni lõunas. Kultuur Asudes etnilisel kontaktalal pole vadjalased saanud konsolideeruda rahvaks, mistõttu on õigem kõnelda vadja hõimust ning vadja murretest. Käesoleva aastasaja alguseks oli vadja keel ja iseteadvus aga suuresti hääbunud. Sajandi esimestel kümnenditel vadja külades viibinud uurijate sõnul kõneles juba siis
26. 27. LIIGITEKE JA MAKROEVOLUTSIOON 28. Millised kaks võimalust on liigi defineerimisel ? Bioloogiline def. – võimeline saama viljakaid järglasi Morfoloogiline def. – anatooniliste tunnuste erinevus 29. Geograafilise isolatsiooni tüübid+näited. Geograafiline barjäär (mägi, ookean) 30. Bioloogilise isolatsiooni tüübid+näited. Ristumisbarjäär: ajaline, käitumuslik ja mehaaniline 31. Kes on endeemsed liigid ? Liik, mille leviala on suhteliselt piiratud ja väike 32. Millised on makroevolutsiooni tüübid+näited. Mitmekesisus – kohastumine uue keskkonnaga Evolutsiooniline täiustamine – keerukamate ehitustega organismide tekke Väljasuremine – massiline liikide hävimine ELUSLOODUSE KLASSIFITSEERIMINE 33. Kes süstematiseeris eluslooduse ? Carl von Linne 18. saj 34. Oskad eluslooduse klassifikatsiooni suuremast üksusest väiksemaks hundi näitel.
kaitse.(Natura 2000 portaal) Euroopa Liidu kaitsealade võrgustiku Natura 2000 peamiseks ülesandeks on kaista kõiki Euroopa Liidu jaoks olulisi elupaiku, millega kindlustatakse taimestiku ja loomastiku säilimine ning tagatakse looduslike koosluste elujõulisus tulevikus. Vahemeres on välja surnud kõige põhjapoolsem korallriff; meie silme all on hävinud näiteks euroopa naaritsa populisatsioon peaagu kogu leviala ulatuses; paljud inimtegevuse poolt ohustatud liigid on sattunud erinevate riikide punastesse raamatutesse; liikide väljasuremine Euroopas on saavutanud enneolematu hoo; tõsiseks probleemiks on võõrliikide invasioon inimese abiga ja seeläbi muutuvad või hävivad antud piirkonnale omased kooslused; pöördumatult väheneb eluslooduse mitmekesisus. Samas aruka planeerimisega, kus arvestatakse võrdselt kolme
Seda on palju kritiseeritud, sest hilisem geneetiline informatsioon näitab, et geneetiliselt kaugetel populatsioonidel võib olla sarnane välimus ja vahel esineb suur morfoloogiline erinevus väga lähedastel populatsioonidel. Sellest hoolimata on enamik teatud liikidest kirjeldatud ainuüksi morfoloogiast lähtuvalt. Kasutatakse siiani näiteks taimede puhul. Geneetilised liigid On sarnaste tunnustega isendite rühmad, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja leviala. Liigid põhinevad isendite või populatsiooni DNA sarnasustel. Feneetilised liigid Põhinevad fenotüübil. Mikroliigid Liigid, mis paljunevad ilma meioosi või viljastamiseta, nii on iga generatsioon eelnevaga identne. Äärmiselt raske on liiki defineerida nii, et definitsioon sobiks kõikidele looduslikult eksisteerivatele organismidele. Arutelu bioloogide hulgas, kuidas defineerida ja tuvastada tõelisi liike, nimetatakse liigiprobleemiks. Bioloogide hulgas on
27.Millest sõltub puurkaevu mõjuraadius? veejuhtivusest, konstruktsioonist ja filtri materjalist, kaevu töötava osa pikkusest ja paiknemisest veekihis, puurimise meetodist. 28.Enamlevinud ioonid põhjavees: kaltsium-, magneesium-, vesinikkarbonaat-, naatrium-, kaalium-, kloriid-, sulfaat-, nitraatioonid. 29.Kus Eestis avanevad aluskorra kivimid? Eestis aluskord ei paljandu. 30.Kambriumi lade Eestis, avamus ja kivimid: Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala üle kogu Eesti, välja arvatud Mõniste kerkel. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. 31.Ordoviitsiumi lade Eestis, avamus ja kivimid: Ordoviitsiumi lademete avamused paiknevad Põhja-Eestis. Ladestu moodustavad purdkivimid, karbonaatkivimid ja kukersiit. 32.Siluri lade Eestis, avamus ja kivimid: Siluri ladestu avaneb Kesk- Eestis ning Lääne-Eesti saartel. Ladestu koosneb väga erinevaist karbonaatkivimeist. 33
1. SEENERIIK 4 1.1. Seentest üldiselt 4 1.2. Kes külvab seeni? 5 2. PUNANE KÄRBSESEEN 8 2.1. Nimetus erinevates keeltes 8 2.2. Punase kärbseseene ehitus 8 2.3. Aktiivsed ained punases kärbseseenes 9 2.4. Leviala 10 3. PUNANE KÄRBSESEEN ANIMISTLIK-SAMANISTLIKES KULTUURIDES 11 3.1. Tarvitamisjuhud 11 3.1.1. Sakraalsed ja sellelähedased toimingud 11 3.1.2. Eepiliste jms lugude ettekandmine 12 3.1.3. Töö ja füüsilised pingutused 12 3.1.4. Nautejuhud 13 3.2
võrk. Täielikult ühendatud – ühendus kõigi võrgusõlmede vahel. Selle realiseerimine on väga kallis ja piiratud. Töökindlus on täiuslik. Kasutatakse militaaralal. Matcalfi seadus: Iga võrgu väärtus on võrdeline võrgusõlmede ruuduga. LAN – local area network, kohtvõrk. Füüsilised mõõtmed paarsada meetrid. Võimalik suurendada vaheseadmetega. CAN – campus area network. Mõõtmed suuremad, TTÜS 1-1.5 km. MAN – metropol area network. Leviala kümned kilomeetrid. RAN – rural area network, erijuht MANist. Paikneb nt maakohtades, kus on asustus hõre. Kasutatakse näiteks raadioliideseid. Internet – suurim. Võrgu/ühenduse loomuse võimalused: Ahelkommunikatsioon – praktikas parim infoedastusviis. Kui on vaja kanalit, siis luuakse vastav ühendus, kui kanal on vaba, aga kanal pole alati saadaval. Näiteks lauatelefon. Pakettkommunikatsioon – andmete ülekandeks parim
omapäi. Mõnikord peavad ilvesed pesakonniti või paariti jahti, suurem omavaheline suhtlemine leiab aga aset jooksuajal veebruaris-märtsis, mil ulatuslike koduterritooriumide piirid segi paisatakse. Kui ilvesepere metsas liigub, astuvad tagumised loomad täpselt eeskäija jälgedesse. Selleks et teada saada, kas sinu ees on ühe või mitme looma jäljed, tuleb ilvese rada põhjalikult uurida. Konkurents teiste liikidega: Toitumise osas on ilvesele suurimaks konkurendiks hunt. Hundi leviala on ilvese omast suurem ja ühtlasem. Kus on palju hunte, seal on ilveseid vähe. Skandinaavias hunte ei ole, välja arvatud väikesed saarekesed Kesk-Rootsis ja Ida-Soomes, kuid seal puuduvad ka metskitsed, kes on ilveste põhitoiduks, ning ilvesed peavad leppima jänestega. Rootsis on metskitsi ja seega ka ilveseid rohkem kui Soomes. Vahel murravad ilveseid ka ahmid ehk kaljukassid, keda Eestis ei leidu. Maadel, kus kattuvad erinevate kaslaste levialad, toimib
Tallinna Ehituskool Eestis enimi levinud puiduliigid REFERAAT Koostaja: Hardi Piirmaa Rühm 12 Juhendaja: Alar Kurg Page 1 of 14 Tallinna Ehituskool SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 SISU.................................................................................................................... 3 Harilik Kuusk.................................................................................................... 3 Suurus.......................................................................................................... 4 Tüve koor........................................................................................
Ilves elab ükskõik millised metsas, peaasi oleks see, et süüa ja kaitset saaks. Ta sööb jäneseid ja metskitsi. Ilves sünnitab 2-3 poega ja ta ei karda vett. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaslased.htm) 3.4 Puuma Puuma näeb välja natuke nagu lõvi. Ta on punakas-kollakaspruun või hall, kuigi täielikult musti või valgeid puumasid on ka nähtud. Ta on umbes 1.5-2.5 meetrit pikk ja kaalub umbes 40-80 kilogrammi. Tal on suur leviala ja talle meeldivad soostunud dzunglid, troopilised metsad või lagendikud. Ta sünnitab 2-3 poega. Ta sööb kõiki imetajaid, millest tal jõud üle käib. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaslased.htm) 3.5 Serval Kaslane, kes elutseb Aafrikas. Ta elutseb savannialadel Saharast lõunas. Tal on pikad kõrvad, kõrged jalad ja punakaspruun mustatäpiline nahk. Ta on 100-120 cm pikk ja kaalub 7-19 kg. Serval saab hüpata kuni 3 meetri kõrgusele. Ta sööb linde,
Liigitekke eelduseks on muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Kui muutused soodustavad ellujäämist paljunemiseni ning järglaste saamist olemasolevates ökoloogilistes tingimustes, siis omandavad muutunud isendid populatsioonis aja jooksul üha suurema osatähtsuse. Nihet soodustab populatsiooni kas või osaline isoleeritus naaberpopulatsioonidest. Geograafiline isoleeritus seisneb populatsioonide ruumilises eraldatuses liigi areaali katkelisuse või suure leviala eri osades paiknemise tõttu. Ökoloogiline isoleeritus avaldub populatsioonide asumises eri kooslustes, erinevais kasvukohatingimuses. Ajaline isoleeritus avaldub populatsioonide eri õitsemisperioodidena aastas või eri tolmlemisajana ööpäevas. Reproduktiivne isoleeritus kujuneb tolmlemis- või viljastusmehhanismi eristumisena, mis väldib tolmlemist või viljastamist teistest populatsioonidest pärineva õietolmuga või tingib järglaspõlvkonna eluvõimetuse. Ka mõiste ristumisbarjäär
251 liiki Euraasia FE- esineb peaaegu kõikjal Euraasia parasvöötmes. Järvkaised. 200 liiki Eurosiberi FE- massilisuse kese on Lääne- ja Kesk-Euroopas, areaal jätkub sealt kaugele Siberisse. Harilik kuusk, valge karikakar, harilik näsiniin. 442 liiki Euroopa FE- massilisuse kese on Lääne- ja Lõuna-Euroopas, areaal ulatub üksikute eraldi asetsevate leiukohtadena Põhja- ja Ida-Euroopasse. Kollane ülane, harilik palderjan, sinine käoking. 449 liiki Aasia FE- loodusliku leviala massilisuse kese on Aasia teatavas piirkonnas, väljaspool Aasiat on looduslikke leiukohti vähe. Aedtulp. Ameerika FE- looduslik levila on Põhja- ja/või Lõuna-Ameerikas, tulnukana leidub ka mujal. Harilik elupuu. 2 flooraelemendid- liikide rühm, millesse kuuluvate liikide areaal e. levila geograafiliselt enam-vähem kattub 7 Endeemne FE- levik piirdub suhteliselt väikese maa-alaga (valdkond, mäestik, saar). Eesti
INTRODUKTSIOON Introduktsiooniks nimetatakse võõrliikide sissetoomist. Introdutseeritud liike nimetatakse eksootideks ehk võõpuuliikideks. Eestisse on introdutseeritud üle 500 erineva liigi, näiteks harilik sirel, siberi lehis, harilik hobukastan, suur läätspuu jne. AKLIMATISATSIOON Aklimatisatsiooni korral viiakse liik looduslikust areaalist erinevatesse tingimustesse. Aklimatiseerumine on organismi kohanemine uue elukoha tingimustega väljaspool looduslikku leviala.Eestisse introdutseeritud taimeliikidest on aklimatiseerunud need, mis suudavad edukalt talve üle elada ja viljuda, kuid päris ilma inimeseabita nad meie looduses levida ei suuda(harilik ebatsuuga, torkav kuusk, harilik kuldvihm.) NATURALISATSIOON Liigi viimisel sarnastesse tingimustesse loodusliku areaaliga võib ta seal täielikult kohaneda ja anda ka vabalt looduslikku uuendust. Sellist liiki nimetatakse naturaliseerunuks.
· Hobuse ja eesli hübriid muul on viljatu. · Paljudel liikidel takistab omavahelist ristumist ruumiline eraldatus ehk geograafiline eraldatus lähte liigist · Erinevate liikide levilad on üksteisest eraldatud nt. Veekogude, mägede, distantsi tõttu · Geograafiline isolatsioon on peamine asjaolu uue liigi tekkimiseks. Uue liigi ellujäämine sõltub · 3 asjaolust: · Isendite arvu tõusust · Leviala laienemisest · Ristumisbarjääri tekkimisest Bioloogilise evolutsiooni tõendid · Evolutsioon ehk liikide põlvnemine ja arenemine üksteisest. · Vahetut teavet sellest annavad: kivistised, sarnasused erinevate liikide vahel, rudimendid, sarnasus lootelises arengus ja sarnased keha valgud. · Kõige vahetumat teavet, sellest et üks liik on teisest arenenud annab palentoloogia ehk
Budism Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Budismi määratletakse erinevalt, mõned autorid räägivad budismist kui ühest religioonist omasuguste hulgas. Teised näevad selles põhiliselt filosoofiat eksistentsi probleemide mõistlikku ja läbimõeldud käsitlust, kujutades budismi pigem intellektuaalse ja külmalt ratsionaalse õpetusena. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat ning peavad budistlikku meditatsiooni ravimiks meie ühiskonna hädade vastu. Antud teema valisingi just selle mitmetahulisuse, huvitava maailmavaate ning budistide iseääraliku kultuuri tõttu. Oma töös keskendun eelkõige budismile üldiselt, kuna budismi liike on väga erinevaid ja kõigi nende käsitlemine oleks väga mahukas. 1.Budismist üldiselt Budismiks (ka buddhism, budalus, buda usk) nimetatakse Buddha Skjamuni filosoofiat ja õpetusi ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioone, õpetuste kogumeid ja kultuuri, mis on...
turbasammaldest, kelle koduks on rabad, nad konkureerivad peamiselt toiteainete ja elupaikade pärast Uruhiir ja leethiired konkureerivad rabades, olles sarnaste eluviisidega, toidu ja elupaikade pärast. Rästik ja nastik on rabades elutsevad roomajad, kes konkureerivad toidu ja elupaikade pärast (söövad võiksemaid imetajaid ja kahepaikseid) Rohukonn ja rabakonn toituvad mõlemad peamiselt putukatest ja konkureerivad peale toidu ka elupaikade pärast, kuigi rohukonna leviala on laiem. Ahven ja haug on pea ainukesed raba veekogudes elavad kalad, mõlemad on röövkalad ja konkureerivad toidu ja elupaikade pärast, samas kui haug on suurem ja tema toiduis on võimaluse korral ka ahvenad. Taimtoidulisus Põder külastab toiduotsinguil rabasaari, kus kasvavad kõrrelised, mis on põdrale toiduks. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
