Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"leviala" - 368 õppematerjali

leviala ehk areaal: Tamme leviala on lai. Tammed kasvavad peaaegu kogu Euroopas ning Väike-Aasias. Eestis leidub paiguti, kõige enam Lääne-Eestis.
thumbnail
4
doc

Islami usk

Surnut väga ei leinata, sest see näitab, et Jumalat ei usaldata. Muhameedlase elu määravad mitmesugused käsud ja keelud. Veini ega teisi alkohoolseid jooke tarbida ei tohi. Sealiha või veretoite süüa ei tohi. Et saada söögiks kõlblikku liha, tuleb loom tappa õige kombe kohaselt. Keelatud on ka liigkasuvõtmine, hasartmängud ning kauplemises on kindlad reeglid. Tööd peab tegema ausalt. Levik ja suunad Islam on maailmausundite hulgas oma leviala suuruse poolest teisel kohal. Tänapäeval elab moslemeid igas riigis. Eeldavasti on moslemeid umbes 700 miljonit. Praegu on islamiusulisi eriti palju Aafrikas. Rohkesti on muhameedlasi Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afkanistaanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias. Kokkuvõte Islami usk põhineb kindlatel reeglitel, mille kõik leiame Koraanist. Viis korda päevas palvetamine annab elule kindla rütmi...

Usuõpetus
100 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Etruskide kunst

­ 3. saj eKr Leviala ­ praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel. Toscana maakond Itaalias (tusci ­ etruskid) Tegevusalad: maaharimine, metallurgia ja meresõit. Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia ­ lukomoonid. Kultuuri kõrgaeg 7. ­ 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida. ETRUSKI KUNST Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst. Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid...

Kunstiajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ilves

Tugevad küünised on täielikult sisse tõmmatavad, ilma küünise jälgedeta jalajäljed on ümarad (läbimõõt 8-13 cm). Ilvest peetakse kõige muutlikuma värvusega kaslaseks maailmas. Elupaik- Ilves kui bioloogiline liik asustab põhja poolkera parasvöödet. Tema leviala põhjapiiriks on alad, kus lumekatte paksus on 40- 50cm. Eestis elab põhialaliik, kes on asustanud siinseid alasi peaaegu kogu jääajajärgsel perioodil, kuid pole siin kunagi massiline olnud. 1966a. loendati Eestis kõigest 60 ilvest. Ilveste arvu järsku suurenemist võib seletada peamiselt saakloomade arvu tunduva suurenemise, aga ka tagasihoidliku jahipidamisega. Kuigi saakloomi on külluses, on ilves võrdlemisi paikse eluviisiga, ning elab aastaid ühes kandis ulatudes 300-3000 ha....

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Viirpapagoi

papagoisid. PALJUNEMINE Sugukpsus: 5. elukuul. Pesitsusaeg: Lunapoolsetel aladel augustist jaanuarini, phjapoolsetel juunist septembrini. Pesakondade arv: Toidukllusest olenevalt 1-3. Munade arv: 5-6. POJAD Linnupojad kooruvad 17-20 peva mdudes,. Algul toidavad vanalinnud neid papagoipiimaga, mis on ssivesikuterohke ning meenutab imetajate piima. Hiljem hakkavad saama pugust vljagatavat poolseeditud toitu. Pojad on lennuvimelised umbes kuu aja vanuselt. - Viirpapagoide leviala . Elavad Austraalias, vljaarvatud mandri rannikuosa. Vaid rmusliku pua korral juavad viirpapagoid rannikualadele...

Loodusõpetus
2 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Nastik ja rästik

Ülahuule moodustavad 7 (harva 6 või 8) ülahuulesoomust (supralabialia), millest kolmas ja neljas moodustavad silma alumise ääre. Silma ees asetseb ainult üks soomus (praeoculare), selle taga enamasti 3 või 4 silmatagust soomust (postocularia). Nastik elab kogu Euroopas (välja arvatud kõige põhjapoolsemad alad) ja Aasias kuni Mongooliani, samuti Põhja-Aafrikas. Ta on ainus roomaja rästiku kõrval, kelle leviala ulatub põhjapolaarjooneni. Eestis on ta levinud rohkem Lõuna- ja Lääne-Eestis, saartel ja rannikul kuni Pirita jõeni. Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel, niisketes metsades ja lamminiitudel, Lääne-Eestis ka mererandades. Hästi sobivad rabad. Ta ei sõltu veest nii palju kui teised nastikuliigid, nagu näiteks Natrix maura ja veenastik. Veekogu lähedus on vajalik eriti noortele nastikutele....

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Meduus

Meduusid liiguvad tõugetega. Toituvad planktonist ja väikestest kaladest. Meduus ei jälita saaki Paljunemine ja areng · Paljuneb suvel · Emase meduusi sugunäärmetes arenevad munad, mis liiguvad suusagaratesse, kus nad viljastatakse ja millest arenevad vastsed · Vastne areneb polüübiks. · Järgmisel kevadel lõigustub polüübi keha ketasteks, millest arenevad uued täiskasvanud meriristid. Meduusi leviala · Esineb madalates rannikuvetes kogu maailmas. Midagi huvitavat · Rahvapärased nimetused: meremullikas, merevasikas, tüüding, merekell, merenatt, nõlk, nälk · Jaapanlased ja hiinlased söövad meduusisalateid · Meduus kohastub kergesti erinevate veetemperatuuridega....

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Karud

See liik on suhteliselt haruldane ja säilinud põhiliselt suurtel looduskaitsealadel. Kohati ilmuvad nad aga ka inimasulate lähedusse, kus toituvad puuviljadest ja põllusaadustest. Mehhiko pruunkaru Mehhiko pruunkaru, tuntud ka mehhiko grilsi nime all, on üks pruunkaru arvukatest alamliikidest ning on kõige tõenäolisemalt juba välja surnud. Nende kahvatupruunide karude looduslik leviala ulatus Alam-Californiast üle Texase ja New Mexico kuni Põhja- Mehhiko Sanora, Chihuahua, Coahuila ja Duango provintside. Kogu sellel maa-alal on talumehed karusid pidevalt taga kiusanud. Viiekümnendate aastate lõpus elas Chihuahua linnast põhja pool veel vaid 3 tosinat pruunkaru. Aastal 1961 läks ühel kohalikul talumehel 16-pealine kari kaotsi ning ta pani selle kahju karude arvele. Loomapidajate hulgas tõusis paanika ning nad kihutasid jahimehi igal võimalikul juhul viimaseid...

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Rakendusbioloogia õppematerjalid

Põhjused: Keskkonna muutmine, hävimine ja saastamine; Metsaraie; Soode kuivendamine; Elupaikade häviminemine seoses imimpopulatsiooni kasvuga; Ohtlike liikide hävitamine; Reostus - pestitsiidid, raskmetallid; Jahipidamine; Röövpüük ja kaubitsemine; Haruldaste liikide kollektsioneerimine; Võõrliikide sissetoomine; GMO-de järjest ulatuslikum kasvatamine Liigi spetsialiseerunud toiduvalik või leviala , aeglane sigimine vms. Tagajärg: Praegu tuntakse Maal kokku umbes 1,6 miljardit liiki. Iga päev kaob neist igavikku 50 ­ 100. Järgmise paarikümne aasta jooksul võib kaotsi minna iga neljas praegu Maal elavatest liikidest. Üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes ­ kui toiduahelaid mõjutades toob kaasa ettearvamatuid tagajärgi, Tulevase kasutamise võimalus ­ leida uusi ravimtaimi; Kultuurtaimede eellased ja lähedased liigid on ülioluline materjal...

Bioloogia
137 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Evolutsiooniõpetus

Suunav valik seisneb keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemises. Suunav valik leiab aset elutingimuste kindlasuunalisel muutumisel või organismide asumisel uude keskkonda. Lõhestav valik seisneb kahe või enam keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. Lõhestav valik toimub juhul, kui liigi leviala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Võivad varieeruda temperatuur, niiskus ja teised füüsikalised tingimused. Samuti võivad leviala erinevates piirkondades kujuneda erisugused olelusvõitluse suhted teiste liikidega. Loodusliku valiku kõikidel vormidel on sama mehhanism: isenditeebavõrdse paljunemise tagajärjel kujunevad ja jäävad püsima organismirühmadele kasulikud tunnused- kohastumused. Kohastumine...

Bioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ökoloogilised globaalprobleemid

Metsaraie; Soode kuivendamine; Elupaikade häviminemine seoses imimpopulatsiooni kasvuga; Ohtlike liikide hävitamine; Reostus - pestitsiidid, raskmetallid; Jahipidamine; Röövpüük ja kaubitsemine; Haruldaste liikide kollektsioneerimine; Võõrliikide sissetoomine; GMO-de järjest ulatuslikum kasvatamine Liigi spetsialiseerunud toiduvalik või leviala , aeglane sigimine vms. Tagajärg: Praegu tuntakse Maal kokku umbes 1,6 miljardit liiki. Iga päev kaob neist igavikku 50 ­ 100. Järgmise paarikümne aasta jooksul võib kaotsi minna iga neljas praegu Maal elavatest liikidest. Üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes ­ kui toiduahelaid mõjutades toob kaasa ettearvamatuid tagajärgi, Tulevase kasutamise võimalus ­ leida uusi ravimtaimi;...

Keskkonnaökoloogia
172 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Nagu päris - näituseanalüüs

Nende tunnuseks on läbi aastate olnud uurimuslik iseloom, erinevate kultuuri- ja eluvaldkondade vaheliste seoste avamine ning esteetilise ja eetilise dimensiooni ühendamine. Näiteks "Lapsed ja moodne kunst" (1995­1997); "Tallinna Punane Raamat" (2000); "Eesti märk" (2001); "Kingitused tulevikku" (2003). Alates 2005. aastast tegutseb stuudio juures laste ja noorte Kunstiteadlikkuse Keskus, mille ülesandeks on laiendada kunsti leviala ­ tuua kunst inimestele lähemale ning saavutada kunstiteadlikkuse kasv Eesti ühiskonnas. Tegevusvormideks on näitused, avatud töötoad, keskkonna- ja ühiskonnatundlikud projektid ning erinevas vormis koolitused, samuti teabevahendus. Tegu on maalinäitusega, mis näeb välja nagu fotonäitus. Esmapilgu pettis täiesti ära, astusin uksest sisse ja vaatasin, et väljapanek loodusfotodest, kui aga süvenema hakkasin taipasin et tegu on maalidega...

Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vahemereline põõsastik ja mets

Seal on suur erosioonikiht. Muld on muutunud viljakaks ja kiviseks. Taimestik: Kuna vahemerelise loodusvööndi pindala on üsna väike, esineb siin rohkesti haruldasi ja väga piiratud levikuga taimeliike. Ülekaalus on enamasti igihaljastest liikidest koosnevad põõsastikud, näiteks rosmariin ja oleander, mis sisaldavad palju eeterlikke õlisid. Vööndi katkendliku leviala tõttu on vahemerelise taimestiku liigiline koosseis ja välisilme erinevatel mandritel suhteliselt erinev. Sellele on palju kaasa aidanud kõrged mäestikud ja laiad kõrbed. Taimedel on lehed jäigad, kaetud vaha või vaigukihiga. Nad on kitsad või kaetud karrakestega. Vahemerelisest vööndist on pärit sellised vanad põllukultuurid nagu nisu, oder, porgand ja lina. Tänapäeval on seal oliivi-, viinamarja- ja viigipuuistandused. Loomastik...

Geograafia
57 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Romantismi konspekt

Kirjanduse kontrollt nr 5 1. Romantism kirjandusvooluna (aeg, leviala , olemus, tunnused, anrid, esindajad) 2. Romantism inglise ja saksa kirjanduses 3. Pukini loomingu iseloomustus. Pukin romantikuna 4. Lermontovi loomingu iseloomustus. Lermontov romantikuna 5. Ajaloolise romaani iseloomustus. W.Scott ja J.F.Cooper 6. V.Hugo romantikuna (proosa- ja draamaloomingu iseloomustus) 1. romantiline vaimuliikumine 18-19 saj. Algus saksa ja inglismaalt, ning levis kiiresti Lne-euroopast vljapoole....

Kirjandus
60 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Konspekt Botaanika raamatust

Kui muutused soodustavad ellujäämist paljunemiseni ning järglaste saamist olemasolevates ökoloogilistes tingimustes, siis omandavad muutunud isendid populatsioonis aja jooksul üha suurema osatähtsuse. Nihet soodustab populatsiooni kas või osaline isoleeritus naaberpopulatsioonidest. Geograafiline isoleeritus seisneb populatsioonide ruumilises eraldatuses liigi areaali katkelisuse või suure leviala eri osades paiknemise tõttu. Ökoloogiline isoleeritus avaldub populatsioonide asumises eri kooslustes, erinevais kasvukohatingimuses. Ajaline isoleeritus avaldub populatsioonide eri õitsemisperioodidena aastas või eri tolmlemisajana ööpäevas. Reproduktiivne isoleeritus kujuneb tolmlemis- või viljastusmehhanismi eristumisena, mis väldib tolmlemist või viljastamist teistest populatsioonidest pärineva õietolmuga või tingib järglaspõlvkonna eluvõimetuse. Ka mõiste ristumisbarjäär...

Ökoloogia
48 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Bioloogilise mitmekesisuse väljasuremine

Aasias,PAmeerikas Stegosaurused kriit p9m; taimtoidulised Hiidürgvähid devon p3m; meres Hiidkiilid karbon Tiivasiruulatus 0,7m Pareiasaurused triias p3m; (kahepaiksetaolised Euroopas, Aafrikas, Hiinas roomajad) Stegosaurused 19. Ja 20. sajandil hävinud imetajad ja linnud Liik Leviala Hävimise aeg Päriskänguru Macropus greyi Austraalia 1927 Kariibi munkhüljes (Monachus tropicalis) Kariibi meri 1962 Hobuantiloop Hippotragus leucophaeus LõunaAafrika 1800 Merisk Haematopus maedewaldoi Kanaari saared 1914 Naerukakk (Sceloglaux albifacies) UusMeremaa 1914 Kolmvärvaara (Ara tricolor) Kuuba 1885...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Neandertallane, powerpoint

Neandertallane nimi Click icon to add picture Click icon to add picture Neandertali inimese leviala Neandertallane Homo neanderthalensis Click to edit Master text styles Euraasias ­ kujunes Second level Third level püstisest inimesest (Homo Fourth level erectus) Fifth level Aafrikas ­ kujunes samuti püstisest inimesest ja kujunes tarkinimese (Homo sapiens) esivanemaks....

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eluslooduse süsteem ja evolutsioon

Eluslooduse süsteem ja evolutsioon Ettevalmistus kontrolltööks 1. Mis on liik ? - Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja leviala ning kes omavahel ristudes annavad suguvõimelisi järglasi. 2. Millega tegeleb süstemaatika ? - Süstemaatika tegeleb liikide süstematiseerimisega. 3. Nimeta eluslooduse süsteemi põhiüksused. - Liik, perekond, sugukond, selts, klass , hõimkond. (Kasvav järjekord) 4. Missugustesse riikidesse jaotatakse elusloodus ? - Bakterid, protistid, taimed, seened, loomad 5. Mis on bioloogiline evolutsioon ?...

Bioloogia
87 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ekvatoriaalne vihmamets

Ekvatoriaalne vihmamets Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kõrgeproduktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustadesveeringet. Levik Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja niiske troopilise kliimavöötme piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas (Amasoonias neid nimetatakse ka selvadeks, Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk- Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna- Austraalias, Tansaanias, Kanad...

Geograafia
52 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Bioloogia eksami piletid

2.Looduslik valik, valiku vormid Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Loodusliku valiku vormid: stabiliseeriv valik ­ säilitab liigid suunav valik ­ viib uute kohastumuste, liikide ja organismi tüüpide tekkeni. lõhestav valik ­ liigi leviala kas liiga suur või tekib geograafiline isolatsioon. Kohastumine- organismirühmale konkreetse keskkonna suhtes kasulike tunnuste teke, kohastumused on pärilikud; n: varje-ja hoiatusvärvus Kohanemine- individuaalne ja mittepärilik muutus, võib olla pöörduv, suhteliselt kiire; n: inimese silmapupilli avardumine ja ahenemine minnes pimedast valguse kätte ning vastupidi Kõrbetaimede kohastumused- sügav juurestik, lihakad lehed/varred vee kogumiseks, või...

Bioloogia
236 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Malaaria

Christian R. Engwerda and Michael F. Good. 2008 Nature Publishing Group). Kokkuvõte Malaaria on tänapäeva maailmas üks tõsisemaid haigusi, millel on 300- 500 miljonit kliinilist haigusjuhtu ja millesse sureb üle miljoni inimese aastas. Selle vastu on algatatud mitu projekti nii ravi läbi kui ka vaktsiini abiga. Vaktsiini arendus on aga takerdunud mitmetel põhjustel. Esiteks on malaariatekitajaid mitu liiki, kelle leviala ja oht inimesele on mõneti erinev. Teiseks ja olulisemaks põhjuseks peetakse vaktsiini vähest efektiivsust. Vähese efektiivsuse all mõtlen seda, et kuna vaktsiini põhieesmärk on ikkagi malaaria likvideerimine, siis praegused vaktsiinid selleks võimelised ei ole. Siiski on leitud mitmeid lähenemisteid, kuidas see haigus seljatada. Üheks lootustandvamaks on malaariatekitaja leviku takistamine seksuaalse faasi halvamisega. Teiseks...

Bioloogia
28 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun