avatakse vihmavarju. Meduusid liiguvad tõugetega. Toituvad planktonist ja väikestest kaladest. Meduus ei jälita saaki Paljunemine ja areng · Paljuneb suvel · Emase meduusi sugunäärmetes arenevad munad, mis liiguvad suusagaratesse, kus nad viljastatakse ja millest arenevad vastsed · Vastne areneb polüübiks. · Järgmisel kevadel lõigustub polüübi keha ketasteks, millest arenevad uued täiskasvanud meriristid. Meduusi leviala · Esineb madalates rannikuvetes kogu maailmas. Midagi huvitavat · Rahvapärased nimetused: meremullikas, merevasikas, tüüding, merekell, merenatt, nõlk, nälk · Jaapanlased ja hiinlased söövad meduusisalateid · Meduus kohastub kergesti erinevate veetemperatuuridega.
Must Mamba KEEGI Leviala · Must mabma elab Aafrikas · Oranz on musta mamba levila · Roheline on tema võimalik levila Värvus Musta mamba nimi ei Täiskasvanud mustad tähenda seda, et nad mambad ise võivad olla musta värvi oleksid, oliivirohelist, pruuni või vaid kui nad avavad läikiv-halli värvi. Noored oma suu siis on selle mustad mambad sisemus mustjas. (loetakse, et kõik mamba perekonna noormaod) on rohelist värvi. Must Mamba on surmavalt mürhine Ta on maalila kiireim madu, tema liikumis kiirus võib olla kuni 20 km/h Kirjeldus Mustad Mambad on suhteliselt kõhnav ja pikad maod, kelle pikkus on 2,53,2 m Täiskasvanud must mamba kaalub...
KaelusPapagoi (Psittacula krameri) Linnu kirjeldus Kaeluspapagoi on paigalind, kes on tuntud oma roheka sulestiku ja valju hääle poolest. Kaeluspapagoid on üldjoontes rohekad, ent pea muutub kukla suunas sinakaks. Kurgualune on must, samuti kui nokast silma poole kulgev kitsas riba. Tiiva pikkus on 16 cm, üldpikkus umbes 42 cm. Leviala Elutseb Aafrikas kuni kuni Põhja- Etioopiani. Veel leidub teda lõunaosas(India). Teda on toodud Euroopasse ja USA- sse. Liigi arvukus kasvab. Pesitsus Emane muneb 3-4 muna umbes kolm päeva pärast pesategemist. Isane söödab emast haudumise ajal, mis kestab 22-24 päeva. Suled kasvavad 35 päeva vanuselt ning iseseisvuse saavutavad pojad 65 päeva vanuselt. Toitumine Kaeluspapagoi toitub suuremalt jaolt puuviljadest ja pähklitest. Lendab ka põldudele, kus sööb kultuurtaimede seemneid. Lemmikloomana Kaeluspapagoid on olnud populaarsed lemmikloomad juba sajandeid. Vanas-Kreekas ja Roomas peeti...
Neandertallane nimi Click icon to add picture Click icon to add picture Neandertali inimese leviala Neandertallane Homo neanderthalensis Click to edit Master text styles Euraasias kujunes Second level Third level püstisest inimesest (Homo Fourth level erectus) Fifth level Aafrikas kujunes samuti püstisest inimesest ja kujunes tarkinimese (Homo sapiens) esivanemaks.
Käsitletavad teemad Välimus Levik ja elupaik Paljunemine Toitumine Välimus Kaks seljauime, rinna- ja kõhuimed paiknevad peaaegu kohakuti Pruunikal kehal ning uimedel on näha tumedaid täppe. Kaks eraldi seisvat pikka kõhuime Suhteliselt suur suu Aeglase kasvuga(nt. 25 cm pikkuseks ja250 g raskuseks kasvab u. 10 aastaga.) Enamasti 14-25cm pikk Levik ja elupaik Looduslik leviala Venemaa Kaug-Ida piirkond, Hiina kirde piirkond ja Korea magevetes. On jõudnud ka Kesk- ja Ida-Euroopasse. Kehva ujunana eelistab aeglase vooluga või seisuveega veekogusid Taimestikurohked veekogud Paljunemine Paljunemisvõimeliseks saab umbes 4-6 cm pikkusena. Kudemiseks vajalik suviselt soe vesi. Marja valvab isakala. Isakala liigutab uimedega vett, et tagada soodsad arengutingimused ja peletab
perekonnast. Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Neil on tugevluustik. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul peeniseluu ja lühike juppsaba. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. Pruunkaru kehapikkus on 100 280 cm, õlakõrgus umbes 90150 cm. Sabapikkus on ainult 621 cm. Kaal on leviala eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad. Karul on väga halb nägemine ja väga hea haistmine. Toidu pooles ton tegu segatoidulise kiskjaga. Suveperioodil sööb marju ja seeni, kevadeti ja sügiseti murrab ka loomi. Eelistab elupaigana rabadega metsamassiive, kus esineb tuulemurdu. Karu ei ole Eestis looduskaitse all. Jahihooaeg kestab 1. augustist kuni 31. oktoobrini. Jahilubade arv sõltub sellest, milline Karu arvukus parasjagu on.
puutüvedel paistavad nad lindudele vähem silma. · Lõhestav valik - levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad · Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine Olelusvõitlus · Ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest asjaoludest Darwin Liikide teke Liik on looduslik organismirühm, kelle isendeid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma leviala. Geograafiline ehk allopatriline liigitekke · Ühe liigi jagunemine kaheks või enamakas geograafilise isolatsiooni tõtt (mäeahelike teke, mandrite triiv) Sümpatriline liigiteke · See seisneb ühe, algse liigi jagunemisel kaheks või enamaks ilma ruumilise (geograafilise) isolatsioonita, ühise levila piires. · Algne liik jaguneb üksteisest ikka enam eristunud alajaotusteks spetsialiseerumisega erinevatele ökoloogilistele nishodele · nt. parasiteerimine eri liiki peremeesorganismidel
30-08.30 Summa kokku 60’le inimesele: 780€ Toitlustamine Hommikusööki pakume igapäev alates (7:00 – 12:00). Lõuna- ja õhtusöögid pakume teile restoranis, ettetellitud grupimenüü alusel ja ettekandmisega. Kõik lõuna- ja õhtusöögid toimuvad pika ühise laua taga.. Summa: Hommiku-, lõuna- ja õhtusöögid 1200€ Lisateenused Parkla (Kaameraga jälgitav parkla – tasuta teenus) Internetipunkt ja WiFi leviala (Internetipunkt on talassohotelli II korrusel raamatukoguruumis – tasuta teenus. Tasuta WiFi leviala restoranis, lobby-baaris, seminariruumis ja panoraamsaalis) Kauplus (Lai valik suveniire ja esmatarbekaupu) Toit hotelli numbrituppa (Kui hindad privaatsust, saad eelneva ettetellimisega sööke numbrituppa tellida) Piljard (Piljardi mängimise võimalus spaa*** hotelli II korruse puhkeruumis.
Üheksavöölane on vöölaste sugukonda rüüvöölase perekonda kuuluv napihambuline. Üheksavöölased on eraklikud loomad, aktiivsed harilikult öösiti. Nende keha on kaetud kõva, sarvplaadikestest moodustatud rüüga. Pead, jalgu ning saba kaitsevad tugevad kilbised.Üheksavöölane on kõige enam levinud vöölane. Hästi tunneb ta end nii lagendikel kui Lõuna-Ameerika vihmametsades. Ta elas looduslikult Kesk-Argentiinast põhja poole kuni Mehhikoni. Inimtegevuse tulemusena pole tema leviala kahanenud, vaid hoopis laienenud, sest farmerid näevad teda kahjurputukate hävitajana. Nii elab üheksavöölane tänapäeval USA-s kuni Kansase, Tennessee ja Lõuna-Carolinani. Oletatakse, et ta suudab oma leviala laiendada kuni Indiana, Ohio, Pennsylvania ja New Jerseyni. Üheksavöölane elab metsades ja põõsastikes. Ta kaevab urge vooluveekogude kaldaisse, alati puude-põõsaste lähedusse. Urg koosneb ühest sirgest käigust
o Taoismi põhimõte on dao(või ka Tao), mis tähendab teed, aga ka toimimisviisi, eluseadust jpm; o Tao ühendab ja on aluseks kõigile nähtavatele esemetele ja tegevustele o Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga; o Taoismi põhiteos on "Daodejing" ("Raamat teost ja väest"); o Vana pärimuse järgi arvatakse, et selle autoriks on 6. saj elanud Laozi, keda peetakse ka taoismi rajajaks. Laozi Leviala ja sümbolid o Taoism on levinud praegustel Hiina aladel, aga ta on ka tugevasti mõjutanud Korea, Jaapani ja Kagu- Aasia maade kultuuri; o Selle usundiga on seotud ka yin ja yang, taoistlik alkeemia, taoistlik meditsiin jpm. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Yin ja Yang
6. Rudiment on inimestel ja loomadel olevad üleliigsed kehaosad, mida pole vaja, kuid mis on vajalikud alamatele loomadele. Näiteks sabakont. 7.Bioloogilise evolutsiooni tõendid: Maal elavad organismid, paleontoloogilised leiud, looduslik valik, biogeograafilised tõendid. *Süstemaatika on elusorganismide grupeerimisega seotud teadus. *Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja leviala. *Süstemaatilised üksused järjekorras: Liik, perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond. *Eluslooduse liigid: Bakterid, protistid, taimed, seened ja loomad. *Homo Sapines Sapiens. *Rassid on kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad. Negriidid, Europiidid, Mongoliidid.
järgmisesse põlvkonda. Looduslik valik võib avalduda neljal viisil: Stabiliseeriv loodulik valik toimib vähemuutuvas keskkonnas, eelistatakse tavapäraste, aga kõrvaldatakse äärmuslike tunnustega isendeid. Suunav looduslik valik toimib kindlasuunaliselt muutuvas või uues keskkonnas, eelise saavad tavapärasest erinevate tunnuste kandjad. Lõhestav ehk diferentseeriv loodulik valik toimib liigi leviala eri osades, kus valiku suund on erinev. Suguline valik esineb lahksugulistel loomadel ja kujundab sugupoolte erinevusi. Kokkuvõtvalt: Valiku vorm Kus toimub? Keda eelistab? Stabiliseeriv püsivas keskkonnas nn keskmist, väljakujunenud kohastumuste kandjaid
Liivtatik 8. klass Anu Roosna Iseloomustus: ● Oranžpruun. ● Väikesed poorid ja torukesed on pruunist oliivpruunini ning muutuvad katsumisel siniseks. ● Pikk jalg on pruun, punase ja oliivja varjundiga, ülaltpoolt kollakas. ● Seeneliha on sidrunkollane. ● Kuiva kübaraga, mis on pigem sametine kui limane. ● Kübara läbimõõt on 6–13 cm. Leviala ja kasvukoht. ● Kasvab Euroopas ja Põhja-Ameerikas. ● Üks tavalisemaid Eesti puravikulisi. ● Kasvab väikeste kogumikena okkakõdus okasmetsades ja sageli ka nõmmedel liivasel happelisel mullal. Kasutamine: ● Liivtatik on söögiseen, mida pole tarvis kupatada. ● Lõnga värvimine. Midagi huvitavat: ● Esimesena kirjeldas liivtatikut teaduslikult Olof Swartz 1810 nime Boletus variegatus all. Tänapäevase nime andis liivtatikule 1898 Otto Kuntze. ● Soome k. "kangastatti", rootsi k. "sandsopp". Kasulikkus: ● Toiduahelas ● Värviseen ● Moodustab mükoriisa kaheokkaliste mändideg...
Function Device), mis saavad toite elektrivõrgust. Topoloogia × ZigBee võrgukiht toetab nii radiaalset kui ka puukujulist võrgutopoloogiat ja üldisi silmusvõrgutopoloogiaid × Radiaalvõrkudes peab koordinaator olema keskne sõlm. Nii puuvõrgud kui ka silmusvõrgud lubavad ZigBee ruuterite kasutamist, laiendamaks suhtlust võrgukihis. ZigBee eelised × Odavus × Väike võimsus -> pikk aku kestvus -> väiksemad akud × Suur töökindlus × Lai leviala ZigBee puudused × ZigBee-ga ühilduvate seadmetega asendamine võib olla kallis × Hetkel saadaval vähesed lõppseadmed × Ohtlik kasutada ametlikuks isiklikuks infoks Turvalisus × ZigBee spetsifikatsiooni järgi tuleb igale protokolli kihile määrata turvatase. Mälu kokkuhoiu nimel kasutavad kõik kihid sama 128bitist võrguvõtit. Vastavalt turvatasemele võib kihtidel lisaks olla veel 32bitine paketiloendur, mida kasutatakse krüpteerimisel vajamineva juhusõna
Klass: Imetajad Selts: Kiskjalised Sugukond: Koerlased Perekond: Koer Liik: Hunt Hunt ehk hallhunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik. Leviala Kunagi elasid hundid igal pool Euroopas. Kuid 17. sajandist alates suudeti nad peaaegu kõikjalt Lääne-Euroopast hävitada. Hundid jäid elama ainult mägedesse ja Ida-Euroopasse. Tänapäeval nende levila Euroopas ei vähene, vaid koguni suureneb, kui neile selleks võimalus antakse. Hundi levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, v.a. Aafrikas, Põhja-Ameerika lõunaosas ning igilume ja -jääga kaetud aladel.
Päevase ja ööpäevase lahti olekuga ajaga kohad ning ka piiratud lahtiolekuga. Ettevõtted on jaotatud vastavalt tarbimise viisile. On võimalik tarbida kohapeal, väljaspool ettevõttet ja tema teritooriumil. Serveerimine jaguneb kolmeks. Automaadid ja masinateenindus. Teiseks iseteenindus liinilt või letist. Teenindamine lauda millega kaasneb söögitarvate serveerimine ja kaasa serveerimine. Müügivormide hulk pole kasvanud, kuid kasvanud on nende vormide leviala. Seitse levinud müügivormi on letimüük, anknamüük (põhiline bensiinijaamades öösiti ning ka muudes öömüügikohtades), catering, food - corts, take - away, function, home - delivery (vähem kasutatav müügivorm) Rakvere Eragümnaasium Mari-Liis Vilgelm .
Atlantis Merilys Kängsepp & Helena Kullasaar Kontakt Lahtiolekuajad: P-N 12.00-24.00 R,L 12.00-01.00 Tel +372 7 385 495 [email protected] Turundamine · Hinnad jäävad vahemikku 1.90 19.10. · Restorani kohta saab infot eelkõige kodulehelt www.atlantis.ee Sissepääs · Üpris kerge leida, kuna asub hea koha peal. · Restorani teeb silmatorkavaks Atlantise suur reklaamsilt. · Kodulehel on piisavalt infot. Ruum · Valgustus- hästi palju heledamate valgustega lampe + elav leek hubases kaminas. · Helitaust · Ooteruum / garderoob Mööbel · Seal on väga mugav mööbel ja see sobib sealse saaliga väga hästi kokku. Midagi pole üleliia. · Lisandid · Kaitstud seljatagune Teenindaja Teenindaja plussid: · Abivalm...
Bioloogia- Kordamine Kontrolltööks Mõisted: · ökoloogia- teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · elupaik- ala, kus valitsevad organismirühmad eluks ja järglaste kasvatamiseks sobivad tingimused. · koloonialisus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm. · sümbioos- kasulik kooselu eri liiki organismide vahel. · sümbiont- sümbioosis elavad organismid. · kommensalism- erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele- kommensiaalile kasulik, teisele kahjulik. · konkurents- sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. · Parasitism- erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. · peremees- organism, kelle arvel parasiit elab. · pesaparasitism- siis, kui võõrvanemad kasvatavad üles teise lo...
Viimased 3000 aastat oli hiidhirvede jaoks ka raske periood, sest siis olid selleaja kiviaja jahimehed tippus. 3,5 meetri pikkune ulatus koos sarvedega aitas kaasa nende väljasuremisele, sest isahirvel ei olnud võimalik siseneda tihedatesse metsa aladesse, ja kivi aja jahimehed vajasid palju süüa, ning seetõttu ei olnud hiidhirvel tihti võimalik jahimeeste käest ära saada, sest ta jäi lihtsalt metsas kinni. Hiidhirved leviala oli iirimaalt kuni venemaani, kuid viimased ellujäääjad on tuvastatud uraali mägede tagant, Aasia ja Euroopa vahelt. Neid on vahest ka kutsutud iirihirvedeks, sest enamus säilmed on leitud iirimaalt. Isase hiidhirv
varjus. Suve veedab rohukonn maismaal , kuid talveune veedavad nad suurtesse rühmadesse kogunenuna mutta , siseveekogude põhja . Rohukonna maksimaalseks elueaks on mõõdetud 18 aastat , kuid looduses võivad nad elada 4-6 aastat. Rohukonnad toituvad põhiliselt mardikatest, kahetiivalistest, nälkjatest ja sihktiivalistest. Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. Viimaste sajandite jooksul on rohukonna leviala nihkunud kagust loode suunas . Seda on põhjustanud kliima soojenemine ja inimtegevus ning eriti metsade maharaiumine. Neil aladel, kust rohukonn on kadunud, on tema asemele tulnud rabakonn. Rohukonnad on Eestis looduskaitse all ! Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Rohukonn
Hellenismi ajal ehitati hiiglaslikke või väikesi kujutisi Rhodose koloss- u. 37 m kõrgune päikesejumal Heliose pronkskuju kunstis kajastati tundeid, ägedaid võitlusi (näoilmed rahulikud) nt: friis Pergamoni altari külgedel- 130 m pikkune 2.3 m kõrgune kajastab lahingut jumalate ja gigantide vahel Lakooni gruppkajastab Trooja preestri ja tema poegade tapmist madude poolt Etruski kunst 8. 3. saj eKr leviala praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel Hauakambrid: 1. kivisesse maapinda raiutud tunnelid 2. ümmargused kupliga kaetud hauakünkad 3. kivist ehitatud majataolised hauakambrid 4. mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne sageli sisustatud eluruumina; seintele maalitud uksed ja aknad; kaunistatud seinamaalide,skulptuuride ja käsitööesemetega Etruski tempel: 1. sarnanes Kreeka templiga
Must lesk Latrodectus mactans Süstemaatiline kuuluvus liik: Latrodectus mactans perekond: Leskämblik sugukond: Keraämbliklased selts: Ämblikulised klass: Ämblikulaadsed hõimkond: Lülijalgsed riik: Loomad Geograafiline leviala Neid võib peamiselt leida Ameerika kirdeosast ja Kanada kaguosast, Eestist neid leitud ei ole Ehitus Täiskasvanud emane on umbkaudu 38 mm pikk ja tema diameeter ulatub 6,4 millimeetrini. Emaste mõõtmed varieeruvad suuresti, seda eriti mune kandvate emaste hulgas. Paljudel emastel leskedel võib esineda oranz või punane laik kohe võrgunäsade kohal. Isane on suuruselt palju väiksem, jäädes oma keha diameetrilt reeglina alla 0,75 cm
kõnelejat) > idasaami keeled o Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat) o Kemi saami keel (väljasurnud) o koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murded; umbes 500 kõnelejat) o Akkala saami keel (väljasurnud) o Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat) o turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat) 2.2.Keelte leviala Saami keelte leviala. Tumedamalt on märgitud omavalitsused, kus saami keel on ametlik keel. 1. lõunasaami 2. Umeå saami 3. Piteå saami 4. Lule saami 5. põhjasaami 6. koltasaami 7. Inari saami 8. Kildini saami 9. turjasaami 3.Kultuur ja folkloor 3.1.Kirjakeele ja kirjanduse taust Laplastel on kujunenud mitu kirjakeelt, millele panid aluse religioossed tõlketeosed XVII ja XVIII sajandil. Oma kirjakeel on lõunasaami, Lule saami, põhjasaami, Inari saami, koltasaami ja Kildini saami keeltel
papagoisid. PALJUNEMINE Sugukpsus: 5. elukuul. Pesitsusaeg: Lunapoolsetel aladel augustist jaanuarini, phjapoolsetel juunist septembrini. Pesakondade arv: Toidukllusest olenevalt 1-3. Munade arv: 5-6. POJAD Linnupojad kooruvad 17-20 peva mdudes,. Algul toidavad vanalinnud neid papagoipiimaga, mis on ssivesikuterohke ning meenutab imetajate piima. Hiljem hakkavad saama pugust vljagatavat poolseeditud toitu. Pojad on lennuvimelised umbes kuu aja vanuselt. - Viirpapagoide leviala. Elavad Austraalias, vljaarvatud mandri rannikuosa. Vaid rmusliku pua korral juavad viirpapagoid rannikualadele
kirjeldamisviisi. Kuidas laine käitub ühes kohas ja kuidas ta liigub ruumis edasi. Miks võib valguslainest rääkides silmas pidada ainult elektrivälja muutumist? See kõik, mis toimub elektriväljadega juhtub ka magnetväljadega. Valguse toime registreerimisel tekitab elektriväli signaali. Millised suurused iseloomustavad valguslainet? Periood, kiirus, sagedus ja lainepikkus. Kuidas on seotud omavahel lainepikkus, sagedus ja kiirus? Mida madalam on sagedus, seda suurem on lainepikkus ning leviala. Laine lõikumist ajaühikus näitab kiirus, mis on aeglasem. Millist valgust nimetatakse nähtavaks valguseks? Elektromagnetlainet, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760nm lühemaid ja pikemaid laineid inimesed ei näe. Millest koosneb valge valgus? Kes, millal ja kuidas selle avastas? Valge värvus koosneb kõikidest teistest värvidest. Selle avastas Isac Newton 17. sajandil, sest ta lahutas valguse prisma abil spektris. Mida tähendab lause: ,,Värvusaistingud on suhtelised"
Looduslikult on mingid levinud pea kogu PõhjaAmeerikas, kus ta puudub ainult mandri kirde ja lõunaosas. Euroopasse on teda toodud karusloomafarmidesse ja loodusesse lahti laskmise eesmärgil. Söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Toidukülluse perioodil soetab endale toiduvarusid. Kaasajal on ta kogu Euroopas laialt levinud ja oma leviala pidevalt laiendav liik. Ta oleks muidu igati sümpaatne, kuid tema tõttu on väljasuremise äärele langenud euroopa naarits. Seetõttu on kaasajal lubatud minke jahtida aastaringselt. Mink on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug. Elavad mingid vaikse vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede ja ojade kallastel. Kaldale rajavad nad uru, mille suue avaneb reeglina vee alla
Köömned Looduslikult levivaid ja laialdase kasutusalaga maitsetaimi on meie kliimaoludes üsna vähe. Üks eranditest oh harilik köömen, mis on tuntud joogi- ja toidulisand ning ka ravimtaim. Köömnel on väga ulatuslik leviala ja me same teda leida Euroopas, Aasias ja hiljem jõudis ta ka Ameerikasse. Euroopas kasvab köömen juba kiviajast alates ja juba siis on temaga toitu maitsestatud. Eestlasetele on köömen oluline sellepärast, et ta kasvab päris hästi siinses kliimas, tal on ulatuslik levik ja ka sellepärsta, et teisi maitsetaimi on Eseti vähe. Eestlased on andnud sellele taimele palju nimetusi, näiteks keemled, köemlid, kömmlid, köömred, küümlid jm. Aravatavasti
· 180 roomajate ja kahepaiksete liigist kolmandik · 150 kalaliigist kolmandik · 10 000 taimeliigist on ohustatud 3000 ja 27 hävimas Natura-võrgustik põhineb kahel direktiivil: · nn linnudirektiivil, mille eesmärk on kaitsta linde · nn loodusdirektiivil, mille ülesanne on kaitsta looma- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti Oluline on kaitsta elupaigatüüpe: · mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus; · mille leviala on piiratud; · mis esindavad elupaiga tüüpilisi omadusi vähemalt ühes biogeograafilises piirkonnas. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kahte tüüpi alad: · lindude ja nende elupaikade kaitseks moodustatud linnualad · pool-looduslike ja looduslike elupaikade ning kaitset vajavate taimede ja loomade kaitseks moodustatud loodusalad Eestis leidub ligi 60 loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 51 looma- ja taimeliiki ning
Karude madal viljakus 11 Pruunkarude arv maailmas 185 000 kuni 200 000. Pruunkarude levik ja arv maailmas 12 13 Karujaht Karujahi hooaeg kestab Eestis 1. augustist kuni 31. oktoobrini. 2009. aastal anti luba 60 karu laskmiseks, kuid hooaja lõpuks lasti vaid 4045 karu. 2010. aastal on samuti lubatud lasta 60 karu. 14 Alamliigid Laia leviala tõttu eristatakse mitmeid alamliike: Euroopa pruunkaru Süüria pruunkaru Grislikaru Siberi pruunkaru Kamtsatka pruunkaru Mandzuuria pruunkaru 15 Kasutatud kirjandus Pruunkaru bio.edu.ee Pruunkaru täiendav info Pruunkaru Vikipeedia Brown bear National Geographic The brown bear population in Estonia: current status and r Pruunkaru Referaat 16 Tänan tähelepanu eest!
Korgitamm Tony Jürisaar Juurikaru Põhikool 2010 Nimi Eesti ja Ladina keeles · Korgitamm (Quercus suber) http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Quercus_suber_JPG1.jpg Levikuala maailmas Korgitamme looduslik leviala on edela-Euroopa ja loode-Aafrika Taimekirjeldus Korgitamm on keskmise suurusega puu. Korgitamme koorest saadakse korgina kasutatavat materjali. Korgi äralõikamine ei kahjusta puud, see kasvab tagasi ja on taastuv loodusvara. Korgitamm on igihaljas puu. Korgitamm elab 150250 aastat. Esimest korda kogutakse korki 25 aasta vanustelt puudelt. Iga järgmise 912 aasta järel saab puult uuesti korki ja puu eluajal 12 korda
Võimaldab madala kiirusega andemeühendust internetiga ja tekstisõnumite vahetust. GPRS võimaldas andmevahetuskiirust kuni 56kbit/s. 3G ja 3,5G laiaribaline mobiilside tehnoloogia andmekasutuskiirusega kuni 2Mbit/s. Peale kõne- ja andmeside võimaldab edastada ka audio- ja videoinfot mobiilseadmetele üle maailma. 6) Kus paiknevad enamasti sülearvutis WiFi antennid? V: Ekraani taga. 7) Mis on maksimaalne 802.11b standardi traadita interneti leviala teoreetiline andmeside kiirus. V: 11Mbit/s. 8) Mida tuleb teha siis kui sülearvuti hakkab kasutades undama ja välja lülitama ja miks tuleb tegutseda kiirelt? V: Arvuti tuleks kiiremas korras viia puhastusse, sest on tolmu täis ja ei suuda jahutada, selle tõttu võib emaplaat katki minna. 9) Mis määrab sülearvuti liitium-ioon või liitium polümer aku eluea, mida tuleb kasutades jälgida.
liikuda erinevates suundades ja takistavad üksteise liikumist. 146. Kirjeldada visuaalse vaatluse ja kiirfilmimise meetodeid? Visuaalse vaatluse meetodil on võimalik saada laastu tekkest vaid kvalitatiivne ülevaade. Kiirfilmimiseta on võimalik laastu teket jälgida vaid väga väikestel lõikekiirustel. Kasutatakse peamiselt täisnurksel vabal lõikemisel. Teriku katsekehasse tungimisel selle poleeritud külgpind tuhmub ja kurrustub, mille järgi saab hinata deformatsioonide leviala. Kiirfilmimisega saab laastu teket jälgida kõikidel lõikeserva kuju ja kinemaatikaga määratud lõiketingimustel ka tööstuslikel lõikekiirustel, kuid uurida pole võimalik plastsete deformatsioonide leviala. 147. Kirjeldada jaotusvõrgu meetodit? Meetod on leidnud kasutamist täisnurksel vabal lôikamisel. Katsekeha poleeritud külgpindadele graveeritakse nn. jaotusvõrk üksteist puudutavad ringid läbimõõduga 0,05-0,15 mm või ruudustik samasuguse külje pikkusega nii, et need
on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Talvel elavad hundid koos. Kevadel jagunevad hundid paaridesse ja algab pereelu. Kõikidel hundipaaridel on oma märgistatud piirkonnad. Ükski hunt ei lähe teise hundi territooriumile. Leviala Kunagi elasid hundid igal pool Euroopas. Kuid 17. sajandist alates suudeti nad peaaegu kõikjalt Lääne-Euroopast hävitada. Hundid jäid elama ainult mägedesse ja Ida-Euroopasse. Tänapäeval nende levila Euroopas ei vähene, vaid koguni suureneb, kui neile selleks võimalus antakse. Hunt on peaaegu kõikjal eestis tavaline. Eestis elab 130140 hunti Hundi levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, v.a
Tootjad · Nike ei soovi oma tootjate ega tehaste nimetusi avaldada tänu mõnede organisatsioonide nagu näiteks CorpWatch karmile kriitikale. Aga teada on, et enamus tehaseid asuvad Aasias. Tuleva hooajakaup · Tegu on Nike WiFi ketsidega. Jalatsi keele katte sisse on ehitatud WiFi(traadita inerneti) otsija ja kanna sisse surve tundlik sisetald, mis määrab kuhu suunas sa lähed. Keele katte peal on ka 3 diood pirni, mis hakkavad kiiremini vilkuma, kui WiFi leviala tugevneb. Kasutatud kirjandus · www.nike.com · www.nikeplus.nike.com · www.en.wikipedia.org · http://www.wifi.ee/foorum2/ · http://www.engadget.com/2008/05/04/nikedunkswifiastep intherightdirection
Obligatoorsed parasiidid peavad kindlasti teatud eluperioodil peremehest toituma Fakultatiivsed parasiidid toituvad võimaluse korral peremehest, kuid peremehe puudumisel saavad ikkagi edasi areneda. Kisklus röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe Kiskja ehk karnivoor loom, kes sööb teisi loomi Herbivooria taimtoidulise looma ja taimeliigi vaheline toitumissuhe Omnivoor segatoiduline loom Areaal leviala, territoorim, mida teatud liigi isendid asustavad Populatsioon selle moodustavad ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid Biotsönoos ühel territoorimil elavate eri liikide elukooslus Ökotoop biotsönoosi elukeskkond Ökosüsteem isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne Toiduahel moodustatakse toitumissuhete alusel reastatud organismidest (tootjad, tarbijad, lagundajad)
enam edasi levida ei saa. Idsod arvavad, et ka atmosfääri CO2-sisladusel on ka oma roll selles kõiges: soodustab taimede kasvu, on taimedele väetiseks. Paljud bioloogid on leidnud uusi tõendeid, et liikidel on suurepärane kohastumisvõime. Hea näide selle kohta: uue taimekaitsevahendi kasutuselevõtmisel areneb mõne aastaga kahjurputukas, kellele mürk enam ei mõju. Ühed uurimused seevastu on näidanud, et temperatuuri tõusuga suurendas enamik liike edukalt oma leviala. Näiteks 1790. Ja 1990. aastate uurimused näitasid, et paljud Suurbritannia linnud on levinud sinna, kus neid varem ei esinenud. Lõunas elevate liikide levikupiir on nihkunud põhja suunas, samal ajal kui põhjapoolsed liigid lõuna poole liikunud pole. Väide, et temperatuuri tõus tapab korallid, on selges vastuolus teaduslike uurimustega, mis näitasid, et seos korallide ja üleilmse kliima soojenemise vahel puudub. Uuringud , mis
Aivar Siska 12.02.2012 Jaaguar Välimus Jaaguari kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 4070 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad. Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmametsades elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. Leviala ja elupaigad Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, elutsedes selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Jaaguari levila piirid on tänapäeval oluliselt kahanenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt. Toitumine Jaagua...
Norra Lemming Lemminguid tuntakse peamiselt nende “massiliste enesetappude” järgi. Nende jooksud pole üldsegi mingi mõttetu enesetapp, vaid mõnikord osadele traagiliselt lõppev võidujooks söögi peale. Sellele järgnev lemmingute arvukuse langus aitab säilitada arktilise ökosüsteemi loomade vahelist habrast tasakaalu. Välimus: Lemmingud on umbes 13 cm pikad, paksukesed ja tiheda karvaga pruuni värvi loomakesed. Talve veedavad väikesed närilised lumealustes avaustes, mis on tekkinud sooja maa aurumisel, kui külm lumi selle katab. Elukoht: Talve veedavad väikesed närilised lumealustes avaustes, mis on tekkinud sooja maa aurumisel, kui külm lumi selle katab. Kui niisugused tunnelid puuduvad, kaevavad lemmingud endale ise urud, kus nad maa-aluses keskkonnas elavad ja paljunevad. Paljunemine: Emasloom võib poegida aastas kuus korda, igas pesakonnas 5-6 poega. Noortel emastel võivad sündida järg...
Pühakiri, pühakoda Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Leviala Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Traditsioonid ISLAMI VIIS SAMMAST Usutunnistus: Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet. Iga päev peab viis korda lausuma palveid, pöörates näo püha linna Meka poole. Need, kes saavad endale lubada, peavad igal aastal tegema annetusi vaestele. Ramadanikuus peavad usklikud pidama paastu.
KANAKULL Kanakull on haukaliste seltsi, haugaslaste sugukonda ja haugaste perekonda kuuluv kulliline. Sellel keskmise suurusega röövlinnul on märkimisväärne suguline dimorfism: emaslind on märksa suurem (kaal 8202054 g) kui isaslind (5171170g), ka sulestiku erinevused on sugude vahel olemas, kuid mitte väga silmatorkavad. Kanakull pesitseb hajusalt üksikpaaridena, hõivates selleks pesitsusterritooriumi ala, mida kaitstakse teiste sama liigi isendite eest. Pesitsusterritooriumi olulisimaks osaks on pesapaik väiksem pesaehituseks sobiv piirkond, kus asub üks või mitu pesa. Pesitsusterritoorium ning seda ümbritsevad toitumisalad moodustavad ühe kullipaari kodupiirkonna. Kanakull elab Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Euroopas pesitseb ta peaaegu kõikjal, kuid vähem on teda Lääne- ja Lõuna-Euroopas. Eestis on kanakull üldlevinud röövlind, kelle käekäiku on terasemalt jälgitud juba paarkümmend aa...
Aastaajad: suvi, talv Mullad: Vahemerelises põõsastikus ja metsas on pruunmullad, mis on väga huumusrikkad. Seal on suur erosioonikiht. Muld on muutunud viljakaks ja kiviseks. Taimestik: Kuna vahemerelise loodusvööndi pindala on üsna väike, esineb siin rohkesti haruldasi ja väga piiratud levikuga taimeliike. Ülekaalus on enamasti igihaljastest liikidest koosnevad põõsastikud, näiteks rosmariin ja oleander, mis sisaldavad palju eeterlikke õlisid. Vööndi katkendliku leviala tõttu on vahemerelise taimestiku liigiline koosseis ja välisilme erinevatel mandritel suhteliselt erinev. Sellele on palju kaasa aidanud kõrged mäestikud ja laiad kõrbed. Taimedel on lehed jäigad, kaetud vaha või vaigukihiga. Nad on kitsad või kaetud karrakestega. Vahemerelisest vööndist on pärit sellised vanad põllukultuurid nagu nisu, oder, porgand ja lina. Tänapäeval on seal oliivi-, viinamarja- ja viigipuuistandused. Loomastik
Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Islam http://en.wikipedia.org/wiki/Islam http://portfoolio.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/File/Islam.pdf http://www.islam.pri.ee/pdf/uurimus.pdf küsimused Kust ja millal sai islami usk alguse Moslemite suurim leviala? Kes on Allah? Üks tuntuim mausoleum. Tänan kuulamast! Riini Tsääro 10m
Hallhüljes Sissejuhatus Hallhüljes (Halichoerus grypus) on Atlandi ookeani põhjaosa asustav liik, mis leviku alusel on jagatav kolmeks asurkonnaks. Eesti rannikuveed asuvad hallhülge pideva leviala kaguosas. Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kes armastab oma lesilaid teha inimestest kaugele. Hallhüljestel on isasloomad suuremad kui emasloomad. Hallhüljes ei ole väga nõudlik toituja. Tema põhitoiduks on kala. Ta on pikaealine imetaja. Elupaik Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kelle peamised lesilad (1) asuvad inimeste poolt asustatud randadest kaugel. Rannalähedal näeb hallhülgeid peamiselt kevadeti ja sügiseti kui nad lähevad kudema suunduvate järgi. Eestis asuvad hallhüljeste lesilad peamiselt Lääne-Eestis. Soome lahes on teada ainult kaks pidevalt kasutatavat lesilat - Uhtju ja Malusi saar. Eestis on umbes 1700-1900 isendit. Hallhüljeste arvukus tähtsamatel kogunemisaladel kevadise kar...
ja mudaga. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda puitu parvetavad. Kobraste looduslikud vaenlased on: ilves, hunt, karu. Poegadele võivad ohtlikud olla ka saarmas, rebane, naarits, tuhkur, havid ja suured kotkad. Kobras on Eestis levinud kõikjal - va. väikesaared. Isendite arv 18 000 ümber ja on tõusmas vähese küttimise ja väheste looduslike vaenlaste tõttu. Merikotkas on tumepruun valge sabaga suur haugaslane. Merikotkas on Eesti kotkastest suurim. Merikotka leviala on Euraasia põhjaosa ja Gröönimaa. Eestis elab ta peamiselt Saare- ja Hiiumaal ning Lääne-Eesti rannikualal. Eestis pesitseb ligi 200 paari merikotkaid. Ta elutseb merede, järvede ja jõgede lähedal. Pesa teeb ta ranniku- ja rabametsadesse, harilikult männi otsa, harvem ka kaljudele. Merikotkas sööb veelinde ja kalu, meelsasti ka imetajate raipeid, harvemini metskitsetallesid ja jäneseid. Saagi varitsemiseks kasutab kindlaid istekohti, nt suuri kive ja vanu puid.
ULUKIHOOLE Ulukihoole Ulukite elutingimuse, st varje-, pesitsus- ja toitumisolude parandamine ehk elupaikade mahutavuse suurendamine. Ulukihoole rikastab jahivõimalusi. Kes vajavad hoolet? · Jahiulukid, kes elutsevad oma leviala äärealadel ehk suhteliselt ebasoodsates tingimustes; · Potentsiaalsed metsa- või põllukahjurid; · Liigid, kes on inimese tegevuse tõttu ohustatud ja vajavad ellu jäämiseks inimese abi. Ulukihooldeviisid · Toidubaasi suurendamine; · Looduslike vaenlaste arvukuse piiramine; · Varje- ja pesitsustingimuste parendamine. Toidubaasi suurendamine LISASÖÖTMINE
ole üksnes kristallidel vaid ühe eri kristalli osad võivad olla erivärvilised. · Kuumutamisel omandab elektrilaengu, millega on võimalik tuhka tõmmata. · Vastavalt värvusele on igal turmaliinil oma nimetused: Akrotiit-värvusetu burgeriit-kollakaspruun draviit- pruun,rohekas, sinine elbaiit-kollakas indigoliit-ingosinine liiddikoatiit- mitmevärviline ruberiit- punane,roosa siberiit- kirsipunane,roosa sörl-must,rauarikas uviit-rohekas verdeliit-roheline Leviala · Vahemeremaades tunti teda ammu, kuid laiemalt hakkas levima 1703. aastast alates Sri Lankalt. · Nimi tuleneb singakeelsest sõnast turmali, mis tähendab nii tuhka ligitõmbavat, kui ka mitmevärvilist. Raviomadused · sörl- must(Fe)- Ta aitab vabaneda negatiivsetest emotsioonidest nagu viha ja armukadedus. Must turmaliin tugevdab immuunsüsteemi, puhastab keha mürkidest ja jääkainetest ning aitab leevendada valu.
sõnavara koos taani ja norra keelega. ØRootsi keel sarnaneb 90% lõunagermaani keelte omaga. Struktuur ja sõnavara ØVõrreldes eesti keelega on rootsi keel palju lihtsam : ØNäiteks ühes verbis on kindlas ajavormis vaid üks vorm, mis kõikides pööretes on sama (nt arbeta (töötama) olevikus arbetar: jag arbetar, du arbetar, han arbetar, vi arbetar, ni arbetar, de arbetar, lihtminevikus arbetade: jag arbetade, du arbetade jne). Rootsi keele leviala ØRootsi keel on levinud peamiselt Rootsis, Lääne Soomes, Ahvenamaal ja mujal saartel. Rootsi keele murded Rootsis on 6 erinevat piirkonda ja igas piirkonnas on mitu erinevat murret. Kokku on murdeid 20. Rootsi keele ajalugu ØStandard rootsi keel on riigi keel mis on välja arenenud 19.sajandi murrete järgi. ØVana rootsi keel on termin mida kasutatakse keskaegse rootsi keele kohta alates 1225 a. ØVarajane keskaegne rootsi keel oli märgatavalt erinev tänapäeva omast
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level iskusega paikades, kus põõsad ja suured rohttaimed liialt ei varjuta. Nagu liigne vari, ei sobi talle ka päris lage niit. Traditsiooniline mõõdukas inimmõ Leviala Kuldking on Eestis põhiliselt puisniitude ja metsade (loo-, laane- ja salumetsade) asukas, kasvades poolvarjulistes paraja niiskusega paikades, kus põõsad ja suured rohttaimed liialt ei varjuta. Nagu liigne vari, ei sobi talle ka päris lage niit. Traditsiooniline mõõdukas inimmõju, nagu see on omane meie pärandkooslustele -- näiteks puisniitudele ja lookadastikele -- on kuldkinga kasvuks soodne.
KOOL Nimi Klass RÄSTIK Referaat Juhendaja (õpetaja) nimi Koht, aasta SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 RÄSTIKU EHITUS....................................................................................................... 4 Rästiku välisehitus......................................................................................................4 Rästiku siseehitus....................................................................................................... 4 LEVIALA.......................................................................................................................5 TOITUMINE.....................................................................................
madalamate mägede Tjan Sani mägedeni Lõuna-Kasahstanis ning Hissari mäeahelikeni Kirgiisias ja Tadzikistanis (Viidalepp, 2000). Mustlaik-apollo elukoht ja toidubaas on piiratud. Eestis on nad levinud kirde osas Narvast- Kundani. Mõningaid isendeid on märgatud ka Lahemaa rahvuspargis lääne servas. 80 ndatel on avastati nende elupaigaks Kagu-eesti, kus nende leviala on aastatega laienenud, lausa 100 isendini. Viidalepa sõnul mõjutab leviala laienemist Eestis põhjapoolkera makrokliima. Mustlaik-apollo eelistab väiksemaid niite, niisketes või poolniisketes paikades jõgede ääres, kus on ka mõnevõrra lepavõsa. Mustlaik-apollol on oluline elada paigas, kus leiduks nii tema rööviku toidutaimi, kui ka päikselises paigas (Liivamägi, A. 2006. Mustlaik-apollo levik ja seosed elupaigaga Kagu-Eesti populatsioonis. Tartu Ülikool, bakalaureusetöö).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
