Ihtüoftirioosi haigestuvad kalad igas vanuses, kuid kõige patogeensem on parasiit siiski noorkaladele. Eestis esinevad karpkaladel ihtüoftirioosi puhangud kevadtalvel talvitustiikides, forellimajandeis aga samasuvistel vikerforellidel suve perioodil. Kalad on rahutud, kogunevad tiigi sissevoolule ning püüavad end hõõruda veekogu põhjas. Ihtüoftiirius on kalale väga patogeenne ning tugeva invasiooni korral hukkuvad kalad igas eas. Parasiitide letaalne hulk sõltub kala massist ja mõõtmetest ning parasiidi arenguastmest. Kõige patogeensemad on täiskasvanud isendid. Ihtüoftirioosi läbi põdenud kaladel tekib immuunsus, mis kestab kuni 8 kuud. Diagnoos ihtüoftirioosile pannakse kliiniliste tunnuste ja keha pinnalt ning lõpustelt võetud kaabete mikroskoopilise uuringu tulemuse põhjal. Käesolevaks ajaks ei ole ihtüoftirioosi tõrjeabinõud veel küllaldaselt välja töötatud. Seega on
enam süüa ja surevad. Imetaja soolerakkudes puuduvad selle toksiini retseptorid ning vastav valk on imetajale kahjutu. Lisaks on BT11 maisisorti transformeeritud ka geeniga pat, mis annab tolerantsuse herbitsiidi glüfosinaatammooniumi suhtes. Glüfosinaatammoonium on fosfinotritsiinherbitsiidide (Basta®, Rely®, Liberty® jt.) aktiivne koostisosa. ). Fosfinotritsiini herbitsiidne aktiivsus põhineb glutamiinsüntetaasi inhibeerimisel, mille tulemusena koguneb taime letaalne annus ammooniumi. PAT ensüüm katalüüsib fosfinotritsiini atsetüleerimist ja elimineerib seega selle herbitsiidse aktiivsuse. Pat geen on pärit mullabakterist Streptomyces viridochromogenes. Imetaja seedetraktis degradeeritakse PAT nagu iga teine toiduks kasutatav valk. 14. Seadusandlus GMO-de sisalduse kohta toidus Eestis, Euroopa riikides, USA-s. Nii Euroopa Liidu direktiivid kui Eesti toiduseadus nõuavad GM toidu märgistamist.
taustast. Tegelikult uuritakse käitumisökoloogias valdavalt käitumuslikke fenotüüpe. See aga, kuidas geenide poolt mõjutatavad fenotüübilised tunnused tegelikult välja kujunevad ja millised valikutegurid erinevaid geenialleele soosivad, sõltub mitmesugustest geneetilistest avaldumismehhanismidest (dominantsus, pleiotroopia, epistaas jne) ja keskkonnaomadustest. Tuntud kurioosseks näiteks on sirprakulise aneemia juhtum: homosügootsena letaalne alleel püsib populatsioonis ainult selletõttu, et malaariale on kõige vastupidavamad just heterosügootsed isendid - need, kellel tavaline alleel esineb koos letaalse alleeliga. Loomulikult soosib valik sellist alleeli vaid neis piirkondades, kus malaaria reaalselt levinud on. Selge on ka see, et paljalt fenotüübi alusel ei saa enamasti üheselt otsustada genotüübi üle. Fenotüüpide esinemissageduste muutusega ei pruugi näiteks sugugi kaasneda geenide sageduse muutust
Polüploidid on suuremad. Nt polüploidsed kultuurtaimed (maasikad nt) Maasika kultuursordid on oktaploidsed (8 koopiat kromosoome). Metsmaasikas on diploidne. Polüploidsus loomadel: Harva esinev, põhjustab steriilsust Sagedasem kaladel, amfiibidel, sisalikel, putukatel. Nt: triploidne ahven on suurem, kiirema kasvuga, haigustele vähem vastuvõtlik Nt: Triploidne auster on suurem ja haigustele resistentsem; paremad maitseomadused Imetajatele on polüploidsus üldjuhul letaalne Erandiks vizcacha rott (Tympnoctomys barrerae) Argentiinas. Arvati, et on tetraploidse genoomiga, sest on poole rohkem kromosoome. 2017 leiti, et suurenenud on ainult kordusjärjestuste osa genoomis Paljud polüploidsed liigid on steriilsed, kuna meioosi käigus lahknevad kromosoomid ebaregulaarselt – tekivad aneuploidsed gameedid. Triploidseid taimi paljundatakse vegetatiivselt (näit banaanid, õunapuud, tulbid) 24. Viljakate polüploidide saamine. Tooge näide.
Ihtüoftirioosi haigestuvad kalad igas vanuses, kuid kõige patogeensem on parasiit siiski noorkaladele. Eestis esinevad karpkaladel ihtüoftirioosi puhangud kevadtalvel talvitustiikides, forellimajandeis aga samasuvistel vikerforellidel suve perioodil. Kalad on rahutud, kogunevad tiigi sissevoolule ning püüavad end hõõruda veekogu põhjas. Ihtüoftiirius on kalale väga patogeenne ning tugeva invasiooni korral hukkuvad kalad igas eas. Parasiitide letaalne hulk sõltub kala massist ja mõõtmetest ning parasiidi arenguastmest. Kõige patogeensemad on täiskasvanud isendid. Ihtüoftirioosi läbi põdenud kaladel tekib immuunsus, mis kestab kuni 8 kuud. Diagnoos ihtüoftirioosile pannakse kliiniliste tunnuste ja keha pinnalt ning lõpustelt võetud kaabete mikroskoopilise uuringu tulemuse põhjal. Käesolevaks ajaks ei ole ihtüoftirioosi tõrjeabinõud veel küllaldaselt välja töötatud.
psührotroofid 0 2030 35; mesofiilid 1520 3040 45; termofiilid 40 5565 72; hüpertermofiilid 67 90100 113. Siinjuures oleks otstarbekas rõhutada, et ka külmalembeste mikroobide kasvu madalamaks temperatuuripiiriks on vee külmumistemperatuur, s.o puhtal veel 0 °C ja mereveel 2,5 °C. Kuigi madal temperatuur takistab mikroobide kasvu, ei pruugi ta olla letaalne. Seda on võimalik ära kasutada mikroobide säilitamisel. Nimelt lisatakse mikroobide kasvukeskkonda vee külmumistemperatuuri alandavaid reak- tiive nagu glütserool (lõppkontsentratsioonis mitte alla 10%). Viimased takistavad rakus jääkristallide moodustumist ja lubavad mikroobikultuure säilitada väga madalatel temperatuuridel (70 °C või alla selle). Osa mikroobe on võimelised päris kaua vastu pidama 100 °C temperatuuri juures. Neid nimetatakse termo-
Paljud toksilised ained on ka rasvades lahustuvad ja kogunevad organismide rasvkoes. Ohtlikumad hajureostusest mürgised keemilised ained taimekahjurite, seente ja umbrohtude tõrjeks pestitsiidid · Veeorganismidele kõige ohtlikumad keemiliselt väga püsivad kloreeritud süsivesinikud DDT, lindaan, aldriin jne. Lagunevad väga aeglaselt ja kuhjuvad toiduahelas lõpplülide organismide rasvkoes hülged, kotkad. · Mürkide rkide mõju hindamiseks kasutatakse mõistet letaalne kontsentratsioon LC50 mürkaine sisaldus keskkonnas, kus 50% katseloomadest sureb. · ökotoksikoloogia VEEKOGUDE SEISUNDIPARANDAMINE · Veekogude eutrofeerumisel koguneb põhjamuda, veekogude kinnikasvamine, hapniku defitsiit, veekogude madaldumine, lõpuks veekogude soostumine ja kinnikasvamine · esmalt selgitada põhjused Eutrofeerunud veekogu päästmiseks · Vee keemiline töötlemine · Veekogu aereerimine · Veekogu sisse- ja väljavoolu reguleerimine · Põhjamuda eemaldamine
1. Mida tähendab ökoloogia, kuidas mõistet piiritleda, millised on ökoloogia piirteadused? Ökoloogiat võib defineerida õige mitmeti. Levinuim definitsioon: ökoloogia on teadus organismi (isendi) suhtetest teda ümbritsevaga. Tabavalt on öelnud Charles J. Krebs 1985: „Ökoloogia on teadus, mis uurib tegureid, mis määravad organismi leviku ja arvukuse.“ Levik ja arvukus omakorda sõltuvad väga paljudest teguritest. Lisaks sellele tegeletakse ökoloogias palju ka liigist kõrgemate üksustega (koosluste, maastike, maailmaga) unustades sageli ära, et need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad. Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismi...
näriliste mürgina jt. Biotoime Tl on väga mürgine; biotoimet palju uuritud. Nähtavasti vajalik (oluline) element, vähemalt teatud organismide jaoks. Suhtel. kõrge sisaldus paljudes taimedes: siguris, spinatis, pöögi puidus, viinamarjas, peedis jm. Peet kontsentreerib Tl isegi üliväikese sisalduse korral muldades. Loomsetest organismidest Tl-rikkad: meduusid, aktiniidiad, meritähed jt. Veidigi suuremates kogustes väga mürgine: keskm. letaalne doos inimesele 0,03 - 0,2 mmol/kg, surmav – 3,6 mmol (ca 0,73 g). Doos 8 mg/kg põhjustab juuste väljalangemise (2-3 näd pärast); kumuleeruv mürkaine (väljumine organismist: u. 1 aasta) Kahjustab nii kesknärvisüsteemi kui perifeerset ns. ning paljusid organeid. Väga ranged nõuded lubatud piirsisalduse kohta (näit. joogivees 0,49 nmol/l). Tuntud kriminaalne toksikant; avastamine lihtne (spektraalanalüüs). 3.7. 14. rühma elemendid (C-Pb): üldiseloomustus
E- exit- sait - terminatsioon Geneetiline kood sõnastik, mille abil tõlgitakse nukleiinhapete järjestuses sisalduv geneetiline info valkude AH järjestuseks. Kolme nukleotiidiline järjestus – koodon – vastab ühele AH-le. valgusünteesi info kandja – RNA – 4 nukleotiidi – 43 – 64 kombinatsiooni. Kood on universaalne (elu monofüleetilisus), sünonüümne (sama tähendus ja kodeerivad samu AH), mitmetähenduslikkus (ühele AH vastab mitu koodonit). Bakteritele on letaalne, kui neil tekib 1-2 mutatsiooni põlvkonda. Koodi kõdunemine – ühele AH vastab mitu koodonit, info kõdunemine geneetilise informatsiooni käigus st et osa infot läheb tõlkimisel kaduma. - Kolm stoppkoodonit – UAA, UAG, UGA - (terminaatorid, nonsens koodonid) – ei vasta sellele ühtegi AH, kasutatakse valgusünteesi lõpetamiseks. - startkoodon AUG, prokarüootidel GUG Terminaatoreid tunnevad ära terminatsioonifaktorid, mis osalevad valgusünteesi lõpetamisel.
erinevalt. HU (inglise keeles heat unstable protein) on heterodimeer, mis koosneb HU ja HU subühikust, mis on omavahel 70% ulatuses identsed. E. coli's võib HU olla nii homo- kui ka heterodimeerina, mis sõltub raku kasvukiirusest. HU võib multimeriseeruda ning nii mähkida DNA enda ümber kui ka painutada DNA-d. Pseudomonas putida'l on kolm HU subühikut, mis võivad sama moodi moodustada hetero- või homodimeere. P. putida kõigi kolme HU geeni deleteerimine on rakule letaalne, samas kui kasvõi ühe, mistahes geeni, olemasolu tagab bakteri eluvõime. HU seondub DNA-ga mittespetsiifiliselt, kuigi eelistab väändunud DNA-d. DNA-ga seondumisel painutab HU DNA-d ning just DNA painutamise abil võib osaleda geenide transkriptsiooni reguleerimisel. HU painutamise tagajärjel DNA jäikus väheneb ning RNAP saab initsieerida transkriptsiooni (vastupidiselt H-NS-le, mis jäigastab DNA-d). HU on väga oluline histoonilaadne valk, mis osaleb DNA topoloogia kujunemisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
