Glükosiidide hüdrolüüsi soodustavad nii füüsikaline purustamine kui ka stress (kuivamine, külmumine, küpsetamine) ning seda katalüüsivad -glükosidaas ja hüdroksünitriili lüaas, mida leidub nii taimedes kui ka inimeste ja loomade seedekulglas. · Seni identifitseeritud 20-st glükosiidist pakuvad toksikoloogilist huvi neli amügdaliin, dhurriin, linamariin ja lotaustraliin. · Minimaalne letaalne HCN doos on inimestel ja loomadel vastavalt 0,5-3,5 mg/kg ja 2- 10 mg/kg. Toksiline ja letaalne konts vereplasmas on vastavalt 0,2 ja 1,0 g/ml. fütoöstrogeenid · Paljud taimed sisaldavad fütoöstrogeene, mille suurtes kogustes söömine (näiteks lutserni või ristiku koosseisus) võib rohusööjatel põhjustada viljatust ning isaste feminiseerumist. Nende konts taimes on suurim õitsemise ajal.
vaktsineeritakse. Et inimesed ei nakatuks tuleb siberi katku surnud loomade laibad matta vähemalt 1.8 m sügavusele või põletada. Koduloomi peab vaktsineerima (kasutatakse elusvaktsiini avirulentsetest tüvedest). Inimeste puhul kasutatakse surmatud vaktsiini. Kinnaste ja kaitseriietuse kandmine ka aitab. B. anthracise virulentsusfaktorid. 1. Paks glutamiinhappest koosnev kapsel, mis takistab fagotsütoosi. 2. Valgulised eksotoksiinid (tursetoksiin ja letaalne toksiin).Valguline nn. Protective antigeen osaleb poori moodustamises, mis vahendab toksiini jõudmist rakku. Toksiini PA (protective antigen) subühikud agregeeruvad raku pinnal eelpooriks. Sellega seostuvad letaalne toksiin (LF) ja tursetoksiin (EF) ning kogu kompleks endotsüteeritakse. Endosoomi sisu hapestumisel paigutub poor endosoomi membraani ja läbi selle transporditakse letaalne toksiin ja tursetoksiin raku tsütoplasmasse. Siberi katku saaks ravida muteeritud PA valguga
Kui temperatuur on optimaalsest madalam ning ta ise võib olla liialt apaatne, et end kiskjate eest põgenemisega päästa. Mis kõige tähtsam, tema kasv ja paljunemine (reproduction) aeglustuvad. Temperatuuri mõju nendele erinevatele protsessidele kajastub organismi terves elutsüklis ja tema võimes jätta endast järglasi. Niisiis, ektodermi puhul on olemas optimaalne keskkonna temperatuud, millel on alumine ja ülemine letaalne piir ja mis võib etendada eriti tähtsat osa organimsi teatud arengufaasis. Temperatuur, mis jääb optimaalsest ükskõik kas alla- või ülespoole, ohustab organimsi pikaajalist eksisteerimist. Endoderm - ise suudab oma kehatemperatuuri reguleerida.ektoderm - keha temperatuur muutub vastavalt keskkonna temperatuurile.Termoneutraalses tsoonis on energia kulutused kõige väiksemad. Mida suurem on kõrvalekalle sellest tsoonist, seda rohkem vajavad endotermid lisaenergiat
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
o Aritmeetilised võimed (matemaatilised testülesanded) o Geomeetrilised võimed (kujundite võrdlemine) o Pinnalaotuslikud ruumilised võimed (esemete moodustamine) o Tähelepanelikkus (teksti- või numbriridade võrdlus) Uudikmutatsioonid o Rett´i sündroom (kõrvalekalle Mendeli lahknemisest) Dominantne X-liiteline uudikmutatsioon (ei pärandu edasi järglastele) Poistele letaalne (ei sünni või surevad paari aastaga) Tüdrukud paar aastat normaalse arenguga, siis aga kiiresti vaimne ja füüsiline alaareng o Tripletsete korduste suurenemine (enam kui 50 000 kohas genoomis) Huntingtoni alleel, CAG tripleti kordused: tavaliselt 11-34 kordust, haigus, siis enam kui 40 kordust Fragiilse-X sündroom (vaimne alaareng), CGG tripleti kordused:
Kromosoommutatsioonid põhjustavad muutusi geenide paiknemises ja kordsuses võib muuta geenide avaldumist ja ühtlasi põhjustada uute geenide teket (kordistunud geenid võivad eristuda erineva funktsiooniga geenideks). Genoommutatsioonide tagajärjel muutub kromosoomide ja nendes asuvate geenide kordsus ning sellega kaasneb ka uute geenide eristumise võimalus. Mutatsioon on kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Kui pole dominantselt letaalne (surmav :D), siis pärandub ja moodustab teiste mutatsioonidega populatsiooni mutatsioonilise muutlikkuse varu. Kasulikke kõige vähem. Suhteline, olude muutudes võib kahjulik olla kasulik. Suguliselt paljunevate organismide puhul oluline sama geeni ja teiste geenide alleelide omavaheline kombineerumine kombinatiivne muutlikkus. Selle muutlikkuse potentsiaal suur aga kalduvus minna tasakaaluasendisse ja evolutsioonilisi muutusi ta ei põhjusta (hah!).
Mõned steriilsed mutatsioonid mõjutavad mõlemat sugupoolt, mõned on aga spetsiifilised kindlale soole. Toime soojätkamisele võib olla kas täielikult või ainult osaliselt pärssiv. Mutatsioonid, mis kahjustavad organismi elulisi funktsioone, on letaalsed mutatsioonid. Nende fenotüübiline avaldumine väljendub organismi surmas ning seda enamasti juba looteeas. Enamus geene võivad muteeruda nii, et selle toime on organismi seisukohalt letaalne. Dominantsed letaalsed mutatsioonid kõrvalduvad ühe põlvkonna vältel, sest kõik järglased surevad. Retsessiivsed mutatsioonid võivad püsida populatsioonis kaua, kuna heterosügootides on nad varjutatud metsiktüüpi alleelide poolt. Retsessiivseid letaalseid mutatsioone on võimalik tuvastada siis, kui järglaskonnas toimub fenotüüpide osas ebatavaline lahknemine. Näiteks mutatsioon yellow-lethal (kollane-letaalne) Y l on hiirtel
dominandi (B.)Võib toimuda mõlemas suunas, nii A kui B peab olemas olema. Dominantne epistaas, A surub maha B. Kahe valgeõielise suhkrupeedi ristamine: pigmendi sünteesiks vajalikud mõlemas lookuses korras dominantsed geenid. Kui üks lookus retsessiivne homosügoot, siis pigmenti ei sünteesita . Essentsiaalsed geenid ja letaalsed geenid: Essentsiaalsed geenid = produkti puudumise tulemus on letaalne fenotüüp. Letaased alleelid alleli olemasolu on letaalne ( võib olla nii dominantne kui retsessiivne) Domintsed letaalid Aa ja AA letaalsed Retsessiivid aa letaalsed Võib juhtuda ka nii, et alleelil on suur deletsioon, mistõttu see seondub kõrvaloleva geeni promootoriga(Raly geen), mille tulemusena viimane inaktiveerub ja ei anna arenguks vajalikku geeni produkti (hiirte kollane värvus). Geeni ekspressioon ja keskkond Arenemise 4 põhiprotsessi: 1. DNA replikatsioon 2. Kasv 3. Rakkude diferentseerumine 4
teised ubikinooni redutseerivad kompleksid sisaldavad FeS klastreid, samuti sisaldab FeS klastrit TCA tsükli ensüüm akonitaas. FeS klastrite assambleerimine on aktiivselt uuritav valdkond. Mitokondrites on valk ferredoksiin, mille üks funktsioon imetaja rakkudes on olla elektronide doonoriks tsütokroom P450 sisaldavatele ensüümidele. Analoogiline valk on ka pärmi mitokondrites, kus P450 puudub. Ferredoksiini homoloogi deletsioon pärmis on letaalne ning praeguseks on selge, et ta osaleb FeS klastrite assambleerimisel. FMN ehk flaviinmononukleotiid on kompleks I perifeerse osaga tugevalt seotud kofaktor. Seega on kompleks I flavoproetiin. Elektronide allikana ubikinooni redutseerimisel funktsioneerivad kokku 4 erinevat flavoproteiini: 1. Kompleks I 2. Kompleks II 3. ETF ehk elektrone ülekandev flavoproteiin-dehüdrogenaas 4. glütserool-3-fosfaadi dehüdrogenaas Kompleks II – suktsinaadi dehüdrogenaasi kompleks
Ohtlikumad hajureostusest mürgised keemilised ained taimekahjurite, seente ja umbrohtude tõrjeks – pestitsiidid Veeorganismidele kõige ohtlikumad keemiliselt väga püsivad kloreeritud süsivesinikud – DDT, lindaan, aldriin jne. Lagunevad väga aeglaselt ja kuhjuvad toiduahelas lõpplülide organismide rasvkoes – hülged, kotkad. Mürkide mõju hindamiseks kasutatakse mõistet – letaalne kontsentratsioon LC50 – mürkaine sisaldus keskkonnas, kus 50% katseloomadest sureb. Heitvee puhastamise viisid: Reovee puhastusmeetodid määratakse olenevalt reovee omadustest ja nõuetest Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste) Lahustumatute võõriste (ujuprahi, liiva, heljuvaine) eemaldamine reoveest füüsikaliste võtetega (kurnamine, sõelumine, setitamine). Tähtsamad seadmed on võred, sõelad, filtrid. Füüsikalis-Keemiline (II ja III)
75-130 Populatsiooni keskmine (95% populatsioonist) > 130 Vaimselt väga andekad PÕHJUSED Geenid Lugemis-, kirjutamis-, kõnevõime. Dementsus Uudikmutatsioonbid "Päritavuse puudumine" Keskkond Teadmata geenide avaldumine (kogugenoomne analüüs leiame liialt palju väikse toimega geene) 1. Rett´i sündroom (kõrvalekalle Mendeli lahknemisest) · Dominantne X-liiteline uudikmutatsioon (ei pärandu edasi järglastele) Poistele letaalne (ei sünni või surevad paari aastaga) Tüdrukud paar aastat normaalse arenguga, siis aga kiiresti vaimne ja füüsiline alaareng 2. Tripletsete korduste suurenemine (enam kui 50 000 kohas genoomis) · Huntingtoni alleel, CAG tripleti kordused: tavaliselt 11-34 kordust, haigus, siis enam kui 40 kordust · Fragiilse-X sündroom (vaimne alaareng), CGG tripleti kordused: tavaliselt 5-40, geneetiline eelsoodumus, siis kuni 200 kordust, haigus, üle 200 korduse.
Seega tekivad nii geenides kui ka väljaspool. Muutused seotud nt nukleotiidide kaotsimineku/juurdetuleku või nukl. paari asendumisega. Toime alusel jaotuvad mutatsioonid kolmeks: 1) Nähtavad m. muudavad fenotüüpi. Eripärad nähtavad. 2) Steriilsed m. seotud järglaste saamisega. Nt naistel kromosoommutatsiooni tulemusena üks X puudu. 3) Letaalsed m. toime nii tugev, et enamasti peatub loote areng juba varases staadiumis. Kui dominantne alleel on letaalne, ei saada järglasi üldse. Kui tegu on retsessiivse alleeliga, siis heterosügootses olekus ei pruugi see avalduda ja järglased on eluvõimelised. Metsiktüüpi alleeli mutantsed variandid: a) Retsessiivne amorfne funktsiooni kaotanud alleel. Vajalikku valku ei sünteesita, tugev fenotüübiline efekt. b) Retsessiivne hüpomorfne polüpeptiidi fuktsioon osaliselt säilib. c) Dominantne neomorfne uue funktsiooniga alleel. Põhjustab uue, mutantse fenotüübi
Vistserotroopsed velogeensed viirustüved: kahjustavad maosooletrakti, profuusne kõhulahtisus, roe heleroheline; pea piirkonnas, lokutite turse, harja tsüanoos. Munatoodang langeb. Letaalsus kuni 100%. Neutroopsed velogeensed viirustüved: põhjustavad ägedat respiratoorset haigestumist. Närvihähud: maneezliikumine, pea treemor, tortikollis, tiibade ja jalgade paralüüs. Mesogeensed viirustüved: respiratoorne haigestumine, munatoodangu langus, tibudel letaalne närvivorm. Lentogeensed viirustüved: kergekujuline respiratoorne sündroom, subkliiniline haigestumine. Haigus Eestis: august 2007 Abjal, Oktoober 2007 Tallegg, on üle Eesti levinud tuvide populatsioonis. Tõrje: spetsiifiline ravi puudub. Taudi puhkemisel rakendatakse Newcastle'i haiguse tõrje eeskirja. Karantiin: järelvalvetsoon, nakatunud lindude hävitamine, desinfektsioon.
millest moodustub vegetatiivne rakk. Sporogeensed bakteriperekonnad Clostridium aceticum, Thermoactinomyces vulgaris 61. Botulism, teetanus ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused. Botulism on toidumürgitus, mida põhjustab Clostridium botulinumi eksotoksiin. Saastunud toitu süües imendub toksiin peensoolest, kandub verega laiali ja toimib närv-lihas sünapsis. Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk. Letaalne doos inimesele on 1-2 µg. Leidub mullas, mudas ja loomade sõnnikus. Teetanus ehk kangestuskramptõbi põhjustajaks on Clostridium tetani, kelle spoore leidub mullas ja loomade sõnnikus. Spoorid satuvad haavade kaudu verre ja idanevad anaeroobses koes toksiisni tootvateks vegetatiivseteks rakkudeks. Ohtlikud on sügavad torkehaavad. Haiguspildi põhjustab neurotoksiin, mis mõjub närv-lihas sünapsis. Põhjustab lihaste kontrollimatu kokkutõmbumise krambid
uluklindude hulgas. Vistserotroopsed velogeensed viirustüved: kahjustavad maosooletrakti, profuusne kõhulahtisus, roe heleroheline; pea piirkonnas, lokutite turse, harja tsüanoos. Munatoodang langeb. Letaalsus kuni 100%. Neutroopsed velogeensed viirustüved: põhjustavad ägedat respiratoorset haigestumist. Närvihähud: maneežliikumine, pea treemor, tortikollis, tiibade ja jalgade paralüüs. Mesogeensed viirustüved: respiratoorne haigestumine, munatoodangu langus, tibudel letaalne närvivorm. Lentogeensed viirustüved: kergekujuline respiratoorne sündroom, subkliiniline haigestumine. Haigus Eestis: august 2007 Abjal, Oktoober 2007 Tallegg, on üle Eesti levinud tuvide populatsioonis. Tõrje: spetsiifiline ravi puudub. Taudi puhkemisel rakendatakse Newcastle’i haiguse tõrje eeskirja. Karantiin: järelvalvetsoon, nakatunud lindude hävitamine, desinfektsioon. Vaktsineerimine: alates 2008 on vaktsineerimine kohustuslik kõigile linnupidajatele, kes peavad üle 50 linnu.
I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Mis on.....? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (valgus, temperatuur niiskus) 2. Adaptatsioon ehk kohastumine - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Väliskeskkonnaga seotud organite muutus toimub tavaliselt idioadaptsiooni (idio = ise) teel: näiteks loomade värvimuutus oleneb keskkonnast, milles nad elavad; üksikult kasvanud või metsas kasvanud kuuse kuju on seotud konkreetsete elutingimustega. 3. Aeroobne hingamine hapniku juuresolekult toimuv bioloogiline protsess, mille käigus redutseeritakse orgaanilised ühendid ning hingamise käigus eraldub vaba energia, mis salvestatakse ATP-na . 4. Akuutne toksilisus - äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (maksimaalselt 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi ...
Organismi patogeensus ehk võime põhjustada haigust on määratud virulentsusfaktoritega. Hinnatakse katseloomade peal (hiired). Atenueeritud viirus - tõvestamisvõime on nõrgestatud (nt kultuuri lahjendamisega). Kui tõsine haigus tekib, sõltub viiruse nakatamisvõimest ja peremeeslooma resistentsusest. Virulentsust saab hinnata, kui tõsised kahjustused tekkisid, kus tekkisid. Sõltub doosist, viiruse geneetikast, sisenemisest organismi, peremeesorganismi faktoritest. LD50 – letaalne doos – 50% loomadest surevad. nt: 5 virioni, keskmiselt attenueeritud viirus 5000 virioni, kõrgelt attenueeritud viirus 1mln virioni. ID50 infektsioosne doos – 50% loomadest tekib haigus. nt 2 virioni. Viirustel on koe ja peremeesspetsiifilisus – tropism. Sama tüvi võib nakatada eri liike ja põhjustada eri kudede kahjustusi – eri liikidel on erinev resistentsus. Viraalsed infektsioonid on vähem patogeensed, kui neil on looduslikud peremehed
Dominantne letaalgeen, mis avaldab oma toimet ka heterosügootsena, esineb harva ja säilib populatsioonis ainult juhul, kui tema penetrantsus pole absoluutne. 7. 22. Penetrantsus Penetrantsus on sagedus protsentides, millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. 100% penetrantsus – fenotüüp avaldub alati. Geeni toime ei avaldu modifikaatorgeenide või keskkonnategurite tõttu. 8. 23. Letaalgeenide liigitus sõltuvalt penetrantsusest Letaalne – 100% penetrantsus Subletaalne > 90 Semiletaalne > 50 Subvitaalne < 50 24. Ekspressiivsus Näitab geeni avaldumise tugevust tunnuse väljaarenemise tugevuse alusel (palju-vähe, nt lehmade kirjusus). Geeni avaldumise taset (tugevust). Konkreetne geen võib erinevates indiviidides avalduda erineval tasemel. 25. Väärarendite tekkepõhjused. Väärarendite fenotüübiline klassifikatsioon Liigväärarendid e
2. Millised omadused muudavad bakteri Agrobacterium tumefaciens unikaalseks kogu eluslooduses? Vt eelmist punkti 3. Milliste taimeliikide genoom on täielikult sekveneeritud? Mida oskate öelda õistaimede genoomi iseloomustamiseks? Täielikult on sekveneeritud Arabidopsis thaliana ja Sativa africana (riis) Õistaimede genoomis on suhteliselt suur osakaal transposoonidel (arabidopsises 10%, sativas 25%). Õistaimedel esineb tihti polüploidia, loomadel on see üldjuhul letaalne. 4. Milline on kloroplastide biokeemiline funktsioon? fotosüntees 5. Milleks vajavad taimed õhulõhesid? gaasivahetus keskkonnaga 6. Kirjelda lühidalt sugulise viljastumise mehhanismi õistaimedel. Isastaimede tolmukates küpsevad isasgameedid, mis õietolmuna levivad emakasuudmele emastaimel. Õietolm levib tuulega, putukatega, veega ja mõnel taimel isegi väikeste lindudega.
Põhilised puidu lagundajad on seened. jagada 2: sakrotroopsed, parasiitsed. Bakterid vähem. Puit lagundaja seisukohalt Juuremädanike tekitajad: kotseente hulka võib asetseda väga erinevates keskkondades, kuuluv põleseen- tekitab majanduslikku mis suurel määral tingivad ka organismi kahju mändidele. Kandseentest juure kes/mis teda lagundab, lagundamise kiiruse mädanike tekitajad: 1 sugukond ja lagundamise lõpp-produkti (muld). lehikulaatsed: põhja- külmaseen, tutt- Primaarsed, sekundaarsed ja järgnevad külmaseen, tõmmu- külmaseen, tamme- lagundajate põlvkonnad. Primaarsed- külmaseen; eestis pole, mugul- külmaseen; haigustekitajad e. Metsamädanikud. eestis pole, hiid- lehtervahelik ka Patogeensed seened, kes suudavad tungida soomusmamppel. 2 sugu mittelehikulaatsed: elus puusse, ...
KÜSIMUSTE VASTUSED Esimesed 1. Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur, sademed) 2. Adaptatsioon on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. 3. Aeroobne hingamine on hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess. (Hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm) 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis põhjustab lühikese aja (maksimaalselt 24- 48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. Autotroofne organism on organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised ...
väljenduvad organismi surmas (enamasti juba looteeas); dominantsed letaalsed mutatsioonid kaovad juba ühe põlvkonna vältel (kõik järglased surevad), retsessiivsed mutatsioonid võivad aga populatsioonis kaua püsida, sest on heterosügootses olekus. Nt yellow-lethal mutatsioon (Yl) hiirtel on dominantne nähtav (teoreetiliselt 3:1 värvuse jaotus kollane:hallikaspruun), aga retsessiivne letaalne (Y lYl genotüübiga järglane sureb embrüostaadiumis) => on värvuste suhe 2:1, mitte 3:1 sest homosügoot sureb enne sündi. · Testertüved mutatsioonide alleelsuse testimiseks Testertüvedega saab testida, kas mingi fenotüüp on põhjustatud sama geeni alleelse teisendi poolt või mitte. Kasutatakse retsessiivsete mutatsioonide uurimiseks. Testertüvi on homosügootne teatava geeni retsessiivse alleeli suhtes. Juhul kui
stafülokokkidest. Haigused, mis seotud A-grupi -hemolüütilise streptokoki (S. pyogenes) invasiooniga § Erysipelas sisenemiskohaks nahk, iseloomulik naha turse ja punetus, valu, selge eraldusjoon haige ja terve piirkonna vahel. § Tselluliit äge, kiiresti leviv naha ja nahaalause koe põletik. § Nekrotiseeriv fastsiit streptokokiline gangreen, "lihasööja" streptokokk. Kiiresti kulgev pehmete kudede põletik, tihti letaalne. § Puerperaalne palavik peale sünnitust naistel, sepsis. § Sepsis traumaatilise või kirurgilisest haavast lähtuv. Haigused, mis seotud A-grupi -hemolüütilise streptokoki (S. pyogenes) lokaalse põletikuga § Streptokokiline farüngiit (angiin) kõige sagedasem S. pyogenes'e poolt põhjustatud haigus. § Stretokokiline püodermia naha pindmiste kihtide irdumine. Haigused, mis seotud A-grupi -hemolüütilise streptokoki (S. pyogenes)
meioosi kaigus. Kinetohoor - tsentromeeris paiknev kromosoomi mehhaaniline keskus, millele kinnituvad kääviniidid. 13. Mis on eukromatiin ja heterokromatiin? Heterokromatiin - interfaasi tugevalt värvunud kromatiini piirkond, kus DNA kondendsatsiooni aste on suur ja on tavaliselt transkriptsiooniliselt inaktiivne. Eukromatiin - interfaasi kromosoomi piirkond, mis interfaasi tuumades paikneb hajusalt ning kondenseerub mitoosis. 14 .Mis on tinglikult letaalsed mutatsioonid? Tinglikult letaalne mutatsioon - mutatsioon, mis pohjustab surma ainult homosügootses olekus. 15. Mis on eugeenika? Pärilikud haigused. Eugeenika - petus inimese tupuhtusest. Idee, et kunstliku valikuga saab parandada inimtugu voi rasse. Parilikud haigused on tingitud defektse geeni olemasoluga (sugurakkudes?) ja selle ekspressiooniga (nt. Hemofiilia, Huntingtoni haigus, tsüstiline fibroos). 16. Mis on homosügoot, hemisügoot ja heterosügoot?
Gametofüüt suudab veetustumise kergemalt üle elada kii sporofüüt. SP on nad suurema osa elust gametofüüdina. Valgus Nõudlused erinevad. Enamik ei vaja palju valgust, ning osa suudavad ka pimeda elada (koopas või vee all). Osa samblaid suudavad taluda ka väga eredat valgust (selle jaoks on neil tihe kasv).Valguse talumiseks on osadel sammaldel hüaliinsed lehetipud Temperatuur: Taluvad kõrgeid ja madalaid temperatuure paremini, kui on kuivad. 40 C on juba letaalne. Toitained: Toituvad kogu keha pinnaga, õhust. Ka substraadi pealt. #VI TAIMEFÜSIOLOOGIA JA BIOTEHNOLOOGIA
kromosoomi kromosoom number 2 on markeeritud dominantse mutatsiooniga Cy (krussis tiivad ingl. k. curly wings) ning kolmas kromosoom on markeeritud mutatsiooniga Tb (jässakas keha ingl. k. tubby body). Homoloogilised kromosoomid kannavad samuti dominantseid markereid Pm (ploomivärvi silmad ingl. k. plum eyes) teises kromosoomis ning Sb (tüükakujulised harjased ingl. k. stubble bristles) kolmandas kromosoomis. Kõigil neljal markeril on ka retsessiivne letaalne efekt, mistõttu homosügoodid surevad. Tundmatu retsessiivse mutatsiooni suhtes homosügootseid emaseid ristatakse isastega, kes kannavad eelpoolkirjeldatud tasakaalustavaid kromosoome ja nende homolooge. Sõltuvalt sellest, millises kromosoomis uuritav mutatsioon paikneb, on järglaskond erinev. Kui mutatsioon on X-liiteline, on kõik isased järglased mutantsed, emased aga mitte. 7.4. Kaardistamistehnikad
poolkeral, suvi S- poolkeral). Isoterm paljude aastate keskmine veetemperatuur igas kuus. Iga regiooni piiridel toimub floora ja fauna drastiline muutumine. Väikeste eranditega järgivad piirid pinnavee isoterme, kuna põhifaktor on temperatuur. Sealjuures on kindlasti oluline kinnitumiseks vajaliku substraadi olemasolu; kui see puudub, ei piisa sobivast temperatuurist. Liik peab piirduma kindla isotermiga, sest kõrgemal või madalamal esineb (a)nn. letaalne piir, mis ei tohi ületada taluvuspiiri kõige raskemal eluetapil. 2. (b)paljunemispiir, näit. seksuaalne paljunemine mikrotallusel või makrotalluse kujunemise algus mikrotallusest. Eristatakse : eurotermsed (eurythermal) liigid laia temp taluvusega, stenotermsed liigid (stenothermal) kitsas temp taluvus. On küllalt näiteid, mis näitavad, kuidas liigi leviku piirid langevad kokku tema temp taluvuse piiridega. Vetikate levik maailmameres on tihedalt seotud paleogeograafiaga, st
Ennetamine: keetmine, ristsaastumise vältimine, külmutatud liha täielik sulatamine enne kuumtöötlemist, säilivusaja jälgimine. E. coli levikuteed, ennetamise võimalused Hakkliha, toorpiim, linnuliha, siider, saastunud vesi. Ennetamine: kuumtöötlus, ristsaastumise vältimine, korralik ja kiire jahutamine, põhjalik sooendamine. Cl. botulinum allikad/levikuteed, ennetamise võimalused Kahjustab närvisüsteemi, võib olla letaalne. Muld ja vesi, mesi imikutele> vähese happesusega konservid, liha ja kala, vorstid. Ennetamine: õiged konserveerimise temperatuurid> pH, temp, aeg, soolsus, nitritid, aw. Cl. perfringens allikad/ levikuteed, ennetamise võimalused-muld, inimese ja looma seedetrakt, reovesi>köögivili, toores liha, toidu käitleja. Suures koguses serveeritavas ja soojalt säilitatavas söögis, nn kohvikupisik. Ennetamine: kiire jahutamine, korralik soojendamine.
0. teema 1. Miks ei saa mikroskoobi suurendust tõsta nähtava valguse lainepikkusega sarnase suuruse objektide jälgimisel? Valguse difraktsioon piirab. Valguskiirte paindumine väikeste esemete ümber tekitab difraktsiooniringid, mis ei võimalda väikesi ja lähestikku paiknevaid objekte eraldi näha. 2. Mis on mikroskoobi lahutusvõime? Vähim punktidevaheline kaugus d, mida on võimalik mikroskoobis eristada. 3. Mis on numbriline apertuur ja millest ta sõltub? korrutis n x sinα/2. Iseloomustab objektiivi läätse võimet valgust koondada. Sõltub objektiivi ja preparaadivahelise keskkonna murdumisnäitajast (n). 4. Kuidas on võimalik mikroskoobi lahutusvõimet tõsta? Suurendada NA-d ehk keskkonna murdumisnäitajat suurendada. Optiliselt tihedama keskkonna murdumisnäitaja on vedelikul suurem kui õhul. Kasutatakse immersiooniõli preparaadi ja objektiivi läätse vahele (optiliselt tihedam keskkond). 5. Kui suur on valgusmikroskoobi lahutusvõime piir...
- Stanford-Binet skaala – mõõdab lapse võimekust IQ – intelligentsuse kvoot - Stern – vaimne kui kronoloogiline iga - IQ = VI/KI*100 Eesti koolides rühmatestid - Raveni progressiivsed maatriksid – mitteverbaalsed ülesanded - Wonderlicki intelligentsustestid – verbaalsed ja mitteverbaalsed Uudikmutatsioonid Rett’i sündroom - Dominantne X-liiteline uudikmutatsioon ehk ei pärandu järglastele - Poistele letaalne, tüdrukud paar aastat normaalse arenguga, siis taandareng kiire Tripletsete korduste suurenemine - Huntingtoni alleel, CAG tripleti kordused: tavaliselt 11-34 kordust, haigus, siis enam kui 40 kordust - Fragiilse X sündroom – vaimne alaareng - Geneetiline eelsoodumus – tunnus areneb välja mingil arenguetapil Genoomne mälu - Põhjus metülatsioon - Pärandumistüüp sõltub sellest kummalt anemalt on päritud 37
Kui DNA molekulile avaldab toimet kõrge LETiga kiirgus, siis erinevad ioniseerumised võivad asetseda nii lähestikku, et mõlemad DNA–ahelad katkevad ühe lämmastikaluste paari juurest. Tulemus on piltlikult sama kui võtta ära üks trepiaste või redelipulk– trepp või redel katkevad. Kui DNA molekul ”murdub pooleks’’, katkeb ka kromosoom, mille koostisesse antud DNA kuulus. Parandamise võimalus on väiksem, raku võimalik letaalne kahjustus suurem. Kui kahjustatud DNA-ga rakk on veel võimeline paljunema, siis edaspidi võib muutus põhjustada tütarrakkude surma või halvenenud funktsiooni. Kuna suure energiaga kiirgus põhjustab DNA molekulis kas lämmastikaluse kao või muutuse (kahjustatud alus ’’lõigatakse välja’’ ja võib reparatsiooni käigus saadud asendatud algsest erineva alusega), siis protsessi vahetu tulemus on muutus DNA lämmastikaluste järgnevuses.
Pigem kaitseb rakku kahjustuste eest kui kõrvaldab tekkinud kahjustusi. Üldise stressivastuse kutsuvad esile näiteks rakkude nälgimine (mille tulemusena rakkude kasv peatub ja nad püsivad statsionaarses kasvufaasis), kõrge osmolaarsus, kõrge või madal temperatuur ja keskkonna happesus. Paljud valgud, mis erinevate stresside toimel indutseeritakse, kattuvad. Seetõttu ongi rakud ühe stressi puhul taluvamad ka teiste stresside osas. Näiteks temperatuuri tõstmine 57 C-ni on rakkudele letaalne. Kui rakke on eelnevalt 2 tundi näljutatud, jääb neis 57 C juures 7 minuti vältel hoidmisel 40% ellu, 4 tunnise näljutamise tagajärjel aga isegi 85%. Kui rakkude hoidmine 20 tunni vältel pH 5 juures on neile samuti letaalne, siis eelnevalt 3 tundi näljutatud rakkudest jääb ellu 40%. Üldise stressivastuse käigus on indutseeritud paljud "heat shock" valgud, millest osa on molekulaarsed shaperonid
Aminohappeid, mis degradeeritakse atsetüül-CoA või atsetoatsetaadiks, nimetatakse ketogeenseteks. Mõned aminohapped kuuluvad mõlemasse rühma. Uurea tsükkel Energiamahukas tsükliline rada ammooniume konverteerimiseks, mis toimub maksas ning mille tulemuseks on karbamiidi moodustumine, viiakse kehast välja uriiniga. Ainus võimalus ammooniumi eemaldamiseks organismist ehk selle tsükli blokeerimine on letaalne. Lämmastiku ainevahetuse lõpp-produktid erinevates organismides Aminohapped, karbamiid, N2-na tagasi atmosfääri. Lämmastikaluste de novo ja ,,säästev" süntees Puriine ja pürimidiine sünteesitkse de novo ehk lihtsatest biomolekulidest. Kui neid enam ei kasutata, siis neid säästetakse lagundamisest, mis ei anna energiat ja suunatakse tagasi nukleotiidide sünteesi. Puriinnukleotiidide biosüntees Puriini sünteesi aluseks on riboos-5-P ning süntees koosneb 11 erinevast astmest
Fenotüübiline efekt on seda tugevam, mida suuremat kromosoomisegmenti ümberkorraldus hõlmab. Samuti sõltub muudatuse toime organismi vitaalsusele sellest, millist piirkonda muudatus hõlmab. Mõnikord võivad isegi kitsast regiooni hõlmavad deletsioonid ja duplikatsioonid olla letaalsed ning seda ka heterosügootses olekus. Sel juhul jäävad sinna regiooni geenid, mille puhul on väga oluline doos juba üks geeni lisakoopia või teise geenikoopia puudumine on organismile letaalne. Selliseid geene, mille inaktivatsioon heterosügootses olekus on letaalse toimega, nimetatakse haplo-letaalseteks. Geenid, mille duplikatsioonid on organismile letaalsed, on triplo-letaalsed. Ka inversioonid ja translokatsioonid mõjutavad fenotüüpi. Kromosoomid võivad katkeda keset geene, inaktiveerides need. Isegi siis, kui terve geen satub uude konteksti, võib tema avaldumistase muutuda ja mõjutada selle läbi organismi fenotüüpi. Näiteks äädikakärbse
Fenotüübiline efekt on seda tugevam, mida suuremat kromosoomisegmenti ümberkorraldus hõlmab. Samuti sõltub muudatuse toime organismi vitaalsusele sellest, millist piirkonda muudatus hõlmab. Mõnikord võivad isegi kitsast regiooni hõlmavad deletsioonid ja duplikatsioonid olla letaalsed ning seda ka heterosügootses olekus. Sel juhul jäävad sinna regiooni geenid, mille puhul on väga oluline doos – juba üks geeni lisakoopia või teise geenikoopia puudumine on organismile letaalne. Selliseid geene, mille inaktivatsioon heterosügootses olekus on letaalse toimega, nimetatakse haplo-letaalseteks. Geenid, mille duplikatsioonid on organismile letaalsed, on triplo-letaalsed. Ka inversioonid ja translokatsioonid mõjutavad fenotüüpi. Kromosoomid võivad katkeda keset geene, inaktiveerides need. Isegi siis, kui terve geen satub uude konteksti, võib tema avaldumistase muutuda ja mõjutada selle läbi organismi fenotüüpi. Näiteks äädikakärbse
Mõned steriilsed mutatsioonid mõjutavad mõlemat sugupoolt, mõned on aga spetsiifilised kindlale soole. Toime soojätkamisele võib olla kas täielikult või ainult osaliselt pärssiv. Mutatsioonid, mis kahjustavad organismi elulisi funktsioone, on letaalsed mutatsioonid. Nende fenotüübiline avaldumine väljendub isendi surmas ning seda enamasti juba looteeas. Enamus geene võivad muteeruda nii, et mutatsiooni toime on organismile letaalne. Dominantsed letaalsed mutatsioonid kõrvalduvad ühe põlvkonna vältel, sest kõik järglased surevad. Retsessiivsed mutatsioonid võivad püsida populatsioonis kaua, kuna heterosügootides on nad alla surutud metsiktüüpi alleelide poolt. Retsessiivseid letaalseid mutatsioone on võimalik tuvastada siis, kui järglaskonnas toimub fenotüüpide osas ebatavaline lahknemine. Näiteks mutatsioon yellow-lethal (kollane-letaalne) Yl on hiirtel dominantne nähtav, kuna seda
Mõned steriilsed mutatsioonid mõjutavad mõlemat sugupoolt, mõned on aga spetsiifilised kindlale soole. Toime soojätkamisele võib olla kas täielikult või ainult osaliselt pärssiv. Mutatsioonid, mis kahjustavad organismi elulisi funktsioone, on letaalsed mutatsioonid. Nende fenotüübiline avaldumine väljendub isendi surmas ning seda enamasti juba looteeas. Enamus geene võivad muteeruda nii, et mutatsiooni toime on organismile letaalne. Dominantsed letaalsed mutatsioonid kõrvalduvad ühe põlvkonna vältel, sest kõik järglased surevad. Retsessiivsed mutatsioonid võivad püsida populatsioonis kaua, kuna heterosügootides on nad alla surutud metsiktüüpi alleelide poolt. Retsessiivseid letaalseid mutatsioone on võimalik tuvastada siis, kui järglaskonnas toimub fenotüüpide osas ebatavaline lahknemine. Näiteks mutatsioon yellow-lethal (kollane-letaalne) Yl on hiirtel dominantne nähtav, kuna seda
vahepealsetel tempidel. Kui temp on optimaalselt madal, siis võib organismil tekkida raskusi oma toitainete kättesaamisel ning ta ise võib olla liialt apaatne, et end kiskjate eest põgenemisega päästa. Mis kõige tähtsam, tema kasv ja paljunemine (reproduction) aeglustuvad. Tempi mõju nendele erinevatele protsessidele kajastub organismi terves elutsüklis ja tema võimes jätta endast järglasi. Niisiis, ektotermi puhul on olemas optimaalne keskkonna temp, millel on alumine ja ülemine letaalne piir, ja mis võib etendada eriti tähtsat osa organismi teatud arengufaasis. Temp, mis jääb optimaalsest ükskõik kas alla- või ülespoole ohustab organismi pikemaajalist eksisteerimist. 05/10/10 Täna räägime endodermidest. Endodermid on enam-vähem võimelised oma kehatempi kontrollima, kuid mitte lõputult. Teatud temperatuuri vahemikus, mida me nim termoneutraalseks tsooniks
Selliseks tunnuseks on naiteks sarved dorsethorni lambatoul. Sarved on nii uttedel kui ka jaaradel, kuid viimastel on nad tunduvalt suuremad ja enam keerdunud kui uttedel. Kui dorsethorni tougu lambaid ristata nudide tougudega, saadakse jarglastel erinevalt valjendunud sarvilisus, kusjuures jaaradel on enamasti sarved, uttedel aga mitte (jaaradel dominantne tunnus, uttedel retsessiivne). Sugupoolest soltuv autosoomne tunnus on ka munajuha (resp. seemnejuha) sulgumine kanadel. Kanadel on see letaalne, kukkedel aga mitte. Monikord on kukkedel vaid uhel pool seemnejuha sulgunud. Ka «habe» kitsedel on sugupoolest soltuv tunnus. Sugupoolest soltuvate tunnuste puhul on sageli muutunud dominantsuse aste -see oleneb sugupoolest. Ilmselt on ka tunnuste soltuvus sugupoolest peamiselt hormoonide toime tulemuseks. Poluhubriidne ristamine Kui ristamisel jalgitakse uheaegselt kahe, kolme voi enama eri tunnuse paritavust, nimetatakse sellist ristamise tuupi poluhubriidseks ristamiseks
inaktiveerib toksiini kuni 12 mg/kg söödas. Ohratoksiin ise ei ole vatsamikroobidele kahjulik, aga kui teistel põhjustel on mikrofloora koosseis häirunud, ei pruugi toksiini lammutumine efektiivne olla. Harvaesinevaid toksikoosisümptomeid seostatakse järskude söödamuutuste ja rohkete proteiinikonsentraatide kasutamisega (Fink-Gremmels, 2008), sümptomiteks võivad olla diarröa, neerukahjustused ning piimatoodangu langus. Mittefunktsioneeriva vatsaga vasikatele on letaalne juba toksiinikogus 0,25 mg/kg KM (Whitlow et al, 2006). 3.4.7. Patuliin Patuliini mõju ei piima- ega lihaloomade tervisele pole tegelikult kunagi uuritud. In vitro katsetes on uuritud vaid patuliini antimikroobset toimet vatsas toimuvatele seedeprotsessidele. Kindlaks on tehtud doosist sõltuv negatiivne toime lenduvate rasvhapete, atsetaatide ja mikroobse proteiini produktsioonile, kuna halveneb nii tselluloosi kui valkude lagundamine. Raske mürgituse korral
Paljud mRNA-d on stabiilsemad siis, kui neid efektiivselt transleeritakse, sest siis on nad ribosoomidega tihedalt kaetud ja seetõttu kaitstud RNaaside toime eest. Degradatsiooniradade suhtes esineb komplementatsioon. Kui rakk on defektne ühe degradatsiooniraja suhtes, võib mRNA degradatsioon toimuda ka teise degradatsiooniraja kaudu, nii et silmatorkavat efekti mRNA stabiilsusele ei pruugi alati ilmneda. Kui ka komplementeeriv degradatsioonirada on defektne, on see rakkudele letaalne. Ensüümid, mis osalevad mRNA degradatsioonil Bakterites on kirjeldatud üle 20 RNaasi, mis osalevad tRNA-de ja rRNA protsessingul. Mõned neist osalevad ka mRNA degradatsioonil. Vastavalt sellele, kas nad lõikavad RNA molekulide sisemistesse järjestustesse, lõhkudes fosfodiestersidemeid või lagundavad RNA molekule otsast, jaotatakse RNaase endo- ja eksoribonukleaasideks. Eksoribonukleaasid Erinevalt eukarüootidest on bakteritel kirjeldatud ainult 3' 5' suunas mRNA-d lagundavaid
Naha-, soole- ja kopsuvorm. Haigestuvad nii kariloomad kui inimesed. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana. II maailmasõja ajal testiti Soti saarel lammaste peal lambad viidi saarele ja suleti kasti ja saart pommitato BA endospooridega. Lambad hakkasid 3 päeva hilhem surema. Saar oli aastakümneid garantiinis, kuni see formaldehüüdi lahusega puhastati. Botulismitoksiin, selle toime, ohtlikkus ja kasutamine kosmeetikas. Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk. Letaalne doos inimesele 1-2 mikrogrammi. Toksiiniga saastunud toitu süües imendub toksiin peensoolest, kandub verega laiali ja toimib närv-lihas sünapsis. Halvatus. Botox kosmeetikas kortsude silumiseks. Kuidas on võimalik hävitada endospoore? Spooride hävitamiseks tuleb söötmeid kuumutada autoklaavis temperatuuril 121oC. Niiske kuumus on efektiivsem kui kuiv kuumus. Kui autoklaavi ei ole, aitab tündaliseerimine. Tündaliseerimine on vaheaegadega korduvkuumutamine
Nädal 1 1. Mis tüüpi küsimustele populatsioonigeneetika vastust otsib. Kirjelda üldiselt põhilist töövõtet. Too näiteid erinevatest populatsioonigeneetika mudelitest. Mis on mudeli parameeter ja tema hinnang? Mis tegurid võivad viimast mõjutada. Populatsioonigeneetika uurib geneetilise varieeruvuse muutumist nii ajas edasi kui tagasi. Populatsioonigeneetika üritab ennustada, mis saab varieeruvusest tulevikus. Selgitada kuidas tänane varieeruvus tekkis. Populatsioonigeneetika ennustav pool arendati suures osas välja juba 20.sajandi esimeses pooles. Püütakse mõista alleeli/genotüübi/haplotüübi jne sageduse muutumist ajas sõltuvalt erinevatest tingimustest. Ennustatakse seda, kui palju populatsioon geneetiliselt varieeruma peaks, kuidas see aja jooksul muutub ja kuidas erinevad bioloogilised protsessid seda ajas ja ruumis mõjutavad. Minevikku vaatav populatsioonigeneet...
Hajusreostus: Põhjustavad mineraalväetised, taimekaitsevahendid, loomakasvatus Vähendamiseks olemasolevad veekaitse meetmed: o Veekaitseribad o Kraavilodud o Haudmikud Kemikaalide mõju veeorganismidele: Kõige ohtlikumad keemilised ühendid on kloreeritud süsivesinikud. Need lagunevad väga aeglaselt ja kuhjuvad toiduahelas lõpplülide organismide rasvkoes. Mürkide mõju hindamiseks - letaalne kontsentratsioon Veevõrgu kaudu levivatest haigustest on olulisemad soolenakkushaigused nagu düsenteeria, A hepatiit, salmonelloos. Veega levivad veel koolera, kõhulahtisustõbi, paratüüfus. Vee kasutamisega seotud haigused on trahoom ehk silmamarjad ehk pimedaks jäämine ja leismanioos. Vees elavateks haigusetekitajateks skistosmoos, mis kusepõies kinnituna põhjustab vähki ja drakunkuloos, mis on seedekanali kaudu sissetungiv uss. Veega seotud
Nädal 1 1. Mis tüüpi küsimustele populatsioonigeneetika vastust otsib. Kirjelda üldiselt põhilist töövõtet. Too näiteid erinevatest populatsioonigeneetika mudelitest. Mis on mudeli parameeter ja tema hinnang? Mis tegurid võivad viimast mõjutada. (Sille) Populatsioonigeneetika uurib populatsioonide varieeruvuse muutumist ajas: selgitab, kuidas praegune varieeruvus tekkinud on, ja ennustab seda, milliseks varieeruvus tulevikus saab. Uurib erinevaid tegureid, mis varieeruvust mõjutavad (nagu loodusliku valiku toimumine, geneetiline triiv, mutatsioonid, geenisiire, Mendeli pärilikkuse seadused, paarumismustrid, populatsioonide struktureeritus). Varieeruvus kui alleeli/genotüüpide/haplotüüpide sageduse muutumine. Põhilise töövõttena luuakse mudel (kasutades teatud eelduseid ja teadmisi vastavat protsessi mõjutavate tegur...
Samuti esinev sugukromosoomide aneuploidsust (Klinefelteri sündroom XXY, Turneri sündroom X0, Jacobsi sündroom XYY jne) kuid nende mõju fenotüübile on tunduvalt väiksem tihti ei ole sellest aru saadagi ilma karüogrammi uurimata. 27. Muutused kromosoomide struktuuris: deletsioonid, duplikatsioonid, inversioonid ja nende ümberkorralduste fenotüübiline efekt. Deletsioon kromosoomi segmendi puudumine. Homosügootses olekus tihti letaalne. Heterosügootses olekus mõjutab mingi geeniekspressiivsust. Nt inimeste 5. kromosoomi lühikese üla puudumine põhjustab nn kassikisasündroomi, mis põhjustab tugevat füüsilist ja vaimset alaarengut. Duplikatsioon kromosoomisegmendi kahekordistumine. Homosügootses olekus pole fenotüübiline efekt nii drastiline kui deletsioonil. Heterosügootses olekus mõjutab mingi geeni ekspressiivsust. Nt inimestel 21. kromosoomi pikem õlg võib seonduda 14. kromosoomi külge
1. Naha veresoonte ahenemine 2. Soojustekke suurenemine- KNS poolt indutseeritud lihasvärin; metaboolsete soojustekkeprotsesside aktivatsioon; türoksiinist tingitud pikemaajaline soojusprodutsiooni suurenemine. Imikutel ja talisuplejatel hoiab sooja pruun rasvkude. Termoneutraalne tsoon. Keskkonna tingimusi, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat, nim termoneutraalseks tsooniks (25-30kraadi). Alumine letaalne temperatuur. Hüpotermia- alajahtumine, kui kehatemperatuur langeb alla 35kraadi. Surm saabub kui temp on 24. Tunnused: nõrkus, kahvatus, häirunud kõne, muutused käitumises, minestamine. Kuidas aidata: eemaldada märjad või niisked riided, soojendada keha, anda sooja magusat jooki. Ülemine letaalne temperatuur. Kui kehatemperatuur tõuseb 42-44. Hüpertermia- kui palavas keskkonnas organism ei suuda enam stabiilset kehatemperatuuri hoida. Tunnused:
C. botulinum põhjustab toidumürgitust botulismi, C. tetani kangestuskramptõbe (teetanus), C. perfringens ja C. histolyticum gaasgangreeni. Botulism on toidumürgitus, mida põhjustab Clostridium botulinum'i valguline toksiin. C. botulinum'it leidub mullas, mudas ja loomade sõnnikus. Toksiiniga saastunud toitu süües imendub toksiin peensoolest, kandub verega laiali ja toimib närv-lihas sünapsis. Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk; põhjustab lõtva halvatust. Letaalne doos inimesele 1-2 µg. Clostridium tetani spoore leidub mullas ja loomade sõnnikus. Spoorid satuvad haavade kaudu verre ja idanevad nekrootilises (anaeroobses koes) toksiini tootvateks vegetatiivseteks rakkudeks. Ohtlikud on just sügavad torkehaavad. Haiguspildi põhjustab valguline teetanusetoksiin, mis mõjub närv-lihas sünapsis. Põhjustab lihaste kontrollimatu kokkutõmbumise tekivad krambid. Esmalt hakkavad krampi kiskuma
Ka vihmaussid ja raipesööjad linnud vöivad spoore levitada. Primaarselt on see rohusööjate loomade haigus. Loomad nakatuvad, kui spoorid satuvad nende verre näiteks vigastuste kaudu suuõõne epiteelis, sooletraktis või ka hingamisteede kaudu. Siberi katk esineb kolmes vormis: nahavorm, soolevorm ja kopsuvorm. Haigestuvad nii kariloomad (veised, lambad, kitsed), kui ka inimene. Bakterioloogiline relv! Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk. Letaalne doos inimesele 1-2 g. Lihase kokkutõmbumiseks on vaja atsetüülkoliini eritumist närv-lihas sünapsis. Botulismitoksiin imendub peensoolest verre, kandub organismis laiali ja takistab atsetüülkoliini eraldumist neuronist. Seetõttu ei saa lihas kokku tõmbuda. Tekib lõtv halvatus. Spooride hävitamiseks tuleb söötmeid kuumutada autoklaavis temperatuuril 121oC. Niiske kuumus on efektiivsem kui kuiv kuumus. Tündaliseerimine on vaheaegadega korduvkuumutamine
Haigestuvad nii kariloomad kui inimesed. 53. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana. Siberi katk. II maailmasõja ajal testiti Soti saarel lammaste peal lambad viidi saarele ja suleti kasti ja saart pommitato BA endospooridega. Lambad hakkasid 3 päeva hilhem surema. Saar oli aastakümneid karantiinis, kuni see formaldehüüdi lahusega puhastati. 54. Botulismitoksiin, selle toime, ohtlikkus ja kasutamine. Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk. Letaalne doos inimesele 1-2 mikrogrammi. Toksiiniga saastunud toitu süües imendub toksiin peensoolest, kandub verega laiali ja toimib närv- lihas sünapsis. Halvatus. Botox kosmeetikas kortsude silumiseks. 55. Kuidas on võimalik hävitada endospoore? Spooride hävitamiseks tuleb söötmeid kuumutada autoklaavis temperatuuril 121oC. Niiske kuumus on efektiivsem kui kuiv kuumus. Kui autoklaavi ei ole, aitab tündaliseerimine. Tündaliseerimine on vaheaegadega korduvkuumutamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
