EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR JUHTIMISGURU EDGAR SCHEIN INIMESTE JUHTIMINE ORGANISATSIOONIS Juhendaja: Eneken Titov Tallinn 2015 KES ON EDGAR SCHEIN? Edgar Henry Schein sündis 1928. aastal Šveitsis. Ta elas ja õppis USA-s. Ta käis Harvard University (lõpetas 1952 sotsiaalpsühholoogia), Stanford University (lõpetas 1949), University of Chi- cago. Tema konsultatsiooni töö keskendub nsultatsiooni ja kar- jääri dünaamika. Tema endiste ja praeguste klientideks on suured ettevõtted nii USAs kui ka välismaaorganisat- sioonikultuur, organisatsiooni areng, protsess kol, näi- teks Digital Equipment Corporation, Ciba-Geigy, Apple, Citibank, General Foods, Procter & Gamble, ICI, Saab Combitech, Steinbergs, Alcoa, Motorola, Hewlett-Packard, Exxon, Shell, AMOCO, British Petroleum, Con Edison, the Economic Development Board of Sin- gapore, ja International Atomic Energy...
5 M¨ a¨ aratud integraal 5.1 M¨ a¨ aratud integraali mo ~iste Olgu funktsioon y = f (x) m¨a¨aratud l~oigul [a; b]. Jaotame l~oigu [a; b] suvalisel viisil punktidega x1 , x2 , ... xn-1 n osal~oiguks, kusjuures a = x0 < x1 < x2 < . . . < xk-1 < xk < . . . < xn = b. Tekkinud osal~oigud on [xk-1 ; xk ], kus k = 1, 2, . . . , n. T¨ahistagu xk = xk - xk-1 k-nda osal~oigu pikkust. Edasi valime igalt osal~oigult t¨aiesti suvalise punkti k [xk-1 ; xk ], k = 1, 2, . . . , n, ja moodustame korrutised f (k )xk . Liites need korrutised, saame summa n sn = f (k )xk , k=1 mida nimetatakse funktsiooni f (x) integraalsummaks l~oigul [a; b]. Jaotuspunktid x1 , x2 , . . . on...
Lest - levinud Läänemere avaosas ning Põhjalahe ja Soome lahe soolasemates osades. Tavaliselt elab merepõhjal, mõnikord kaevub liivasesse. Noored elavad madalas rannikuvees, vanemad siirduvad järk-järgult sügavamale. Lestade koelmud paiknevad süvikualadel, kus soolsus on vähemalt 10 promilli. Lõunaosas koeb märtsist maini. Põhjaosas, Gotlandi süvikus aprillist juunini. -laia ja lapiku kehaga põhjakala -Läänemere lõunaosas elav lest koeb avamerel, põhjaosa lest koeb madalas vees -sööb merikarpe ja väikesi kalu Veel kalu: tuulehaug, makrell, merinõel, emakala, väike tobias e. nigli, meripühvel, merivarblane, merihärg, suur tobias, mudilased (must mudil, väike mudilakene), madunõel, võikala, liiperkala, rand- kiisk, tuulehaug, merikukk, kivinolgus. Merekalad- eksikülalised -satuvad Läänemerre üksikute isenditena. Sagedasemad: kilttursk, merlang, siil-lest, mõõkkala, harilik meri-hunt ja anšoovis
Eesti Lennuakadeemia Suure ja väikese algustähe kasutamiseprobleeme eesti keeles Referaat Juhendas: Karin Kaljumägi Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Miks on suure algustäht tähts? ........................................................4 Kuidas algustäht väljendab austust? ..............................................5 Kaupade nimetamine ...............................................................6 Stratigraafia ja õigekiri...........................................7 Lühiülevaade nimetäiendiga piltlikest väljenditest....................................................................8 Kokkuvõte.........................................10 Kirjandus.........................................11 ...
Mängu eesmärk: Valmistada lapsed ette teemaks ,,Kalad" Vajalikud vahendid: Kriidid/võimlemisrõngad Kirjeldus: Üks õpilane määratakse juhtmängijaks - kalaparve juhiks. Ülejäänud mängust osavõtjad seisavad ringjoonel ja joonistavad kriitidega ümber jalgade sõõri (kasutada võib ka võimlemisrõngaid). Viimased kujutavad endast kaldapool toitu otsivaid kalu. Igale mängijale antakse kordamööda neile tuttavate kalade nimed nt kilu, räim, lest, tursk jt. Mängujuht seletab, et tormi tulekul viib kalaparve juht kalad kaldapoolt ära sügavamasse ja ohutumasse meresoppi. Tormi vaibumise järel tulevad kalad eelnevatesse kohtadesse (sõõridesse) jälletagasi. Mängust lähemalt: Pärast mängujuhi hüüet: "Meri möllab!" jookseb kalaparve juht ümber teiste kalade (õpilased) ja kutsub neid oma nimepidi kaldapoolt lahkuma. Kalad, keda nimetati, lahkuvad oma sõõrist ja järgnevad parve juhile
tingimustega ilmsiks veel üks lisatakistus: sigimine on võimalik ainult sellise soolsusega vees, mille tihedus tagab marjaterade hõljuvuse. Vastasel korral langevad marjaterad merepõhjale ja hukkuvad seal hapnikupuuduse ja teiste ebasoodsate tingimuste mõjul. Läänemere madala soolsuse tõttu esinevad selles veekogus ainult vähesed pelaagiliste marjateradega merelised kalaliigid, seejuures on enamik neist väikse arvukusega. Ainult tursk, kilu ja lest, s. o. need liigid, kes on kohastunud kudemiseks suhteliselt väiksema soolsusega vees, saavutavad Läänemeres suure arvukuse. Kalavarud ja nende kasutamine Kalapüük sõltub väga suurel määral looduslikest eeldustest, esmajoones kalarikkustest ja nende ekspluateerimise tingimustest veekogudes. Selline sõltuvus avaldub eriti selgesti Läänemere kalavarude kasutamisel. Läänemere kalavarud, s. o. kalavarud selles veekogus, ei ole püsiva suurusega, vaid
Erialane sõnastik. Koostanud: Ülle Schönberg TT12 A Aaloe - kasutatakse toidutööstuses enamasti mahla, millel on toniseerivad omadused. Adzika - on eriti levinud Gruusia lääneosas, kus on rohkem Türgi mõjutusi. Serveeritakse peamiselt grillitud liha juurde. Aedmaasikas ajasaadus, magustoitude valmistamiseks, kaunistamiseks jne. Aedtill maitseroheline Ahjupraad sea-,veise-,uluki- vm. loomalihast Ahven sobib uhhaa valmistamiseks, suitsutamiseks, praadimiseks Ansoovis merekala Levinud komponent Vahemeremaade roogades. Antrekoot - veiseseljast kahe ribikondi vahelt lõigatud steik, mille paksuseks on umbes 2 cm. Apelsin puuvili, hea söögiks mitmel erineval viisil. Al dente - küpsusaste, kergelt hamba all vetruv Aroruudijahu spetsiaalne toidutärklis B Basiilik maitsetaim, sobib kasutamiseks ...
Kui rääkida organismidest, siis kõige primitiivsem sõnum on Need keeled on inimese enda loodud. Kõigi nende valu. Valu on signaal, mille tähendus on 'oht elule'. Ükspuha keelte ainus ülesanne on anda edasi infot. millisel kujul, aga iga organism püüab vältida hukkumist ja valu Info edastamises ei erine tehiskeeled palju inimkee- hoiatab selle eest. Valu on esmane viis, mille kaudu organism lest: nende vahendusel on võimalik kirjeldada min- suhtleb välismaailma ja kõigi teiste elavate olenditega. Hoiatus geid olukordi, näiteks mitme sõidureaga on tegu ja valu tekitada on seega üks kõigi liikide ülesemaid sõnumeid, kuhu üks või teine rida viib. On võimalik jagada mille väljendamiseks kasutatakse miimikat, kehahoiakut, häält korraldusi, näiteks arvuti programmeerimiskeeles või hoiatusvärve
Toiduainete massimõõtude ja mahumõõtude vahekord Tabel 1 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g JAHU JA TANGUTOOTED nisujahu 600 60 10 3 maisijahu 550 55 8 3 odrajahu 550 55 8 3 rukkijahu 550 55 8 3 tatrajahu 600 60 9 3 kartulijahu 800 80 15 5 riisijahu 550 55 8 3 manna 700 ...
Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921 Eestile tänaseks arvukalt medaleid toonud professionaalne suusasport sai alguse 20. jaanuaril 1921. aastal, mil Tartu „Kalevi" eestvõttel korraldati Emajõel iseseisva Eesti esimesed ametlikud murdmaasuusatamisvõistlused. Võistlejaid oli kokku kümme, kes kõik olid pärit Tartu linnast. Distantse oli kaks 1500 m ja 5000 m, eraldi arvestuses osalesid ka naised. 1500 m sõidus sai esikoha Bruno Leppik, 5000 m sõidus Johannes Lest ja naiste 1500 m võistluses Olli Rebane. 27. veebruaril korraldati Tartus Emajõel 25 km pikkusel distantsil ka Eesti esimesed meistrivõistlused murdmaasuustamises. Fotol: 30 aastat hiljem - Esimese Tartu maratoni start 16. jaanuaril 1960 Emajõel Esimeseks Eesti meistriks tuli sel alal Arnold Veimre-Veiss. Aasta lõpul toimusid järgmised suured suusavõistlused Narvas, kus võisteldi aga vaid 100 m ja 500 m distantsidel
Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused 1. Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised (sõõrsuud, kõhrkalad, kõhrluused ja pärisluukalad, koaankalad). Näited neisse rühmadesse kuuluvatest kaladest, nende kehaehituse eripärad. Kalade väline, aga ka ökoliigiline, geneetiline jne mitmekesisus on äärmiselt suur. Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Maailmas on kalu üle 20 000 liigi (võib-olla isegi üle 25 000), neist valdav osa elab troopikas mageveekalad Amasoonases, Indo-Hiinas, Aafrikas, merekalad koralliriffidel. Lisaks on olemas inimese poolt loodud vormid, näiteksakvaariumikalad vaadake värvikirevaid ja kummalise kehakujuga vorme mis neis on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värv...
ülitundlikkust piim, muna ja nisu. Täiskasvanueaks võib toiduallergia taanduda. Kuid kala, maa- ja metsapähkli, seesamiseemnete ja sojaubade allergia ei taandu! Allergiat võib põhjustada peaaegu iga toiduaine. Toidus esinevate lisaainete suhtes esineb ülitundlikkust harvemini. Mõne toiduaine allergeensus kaob termilisel töötlemisel (külmutamisel või keetmisel), kuid selleri, pähklite, kala ja mandli allergeensus ei kao. Sagedasemad toiduallergeenid: · Mereannid: merekalad (tursk, lest, heeringas, lõhe), molluskid, austrid ja koorikloomad (krabid, vähid). · Teraviljad: rukis, nisu, kaer, oder, riis, tatar ja mais. Allergia võib tekkida ka jahusse sattunud lisandite vastu (õietolm, seemned). · Mesi ja meetooted. · Mitmesugused pähklid: sarapuupähklid, Hiina ja Kreeka pähklid, mandlid. · Marjad ja puuviljad: eelkõige maasikad ning tsitruselised puuviljad (apelsin, sidrun), mis tekitavad nahalöövet.
Virgo Saarmets Kes on õigusnõustaja? Kujutleme hetkeks võimalikku küsimust populaarses televiktoriinis „Kuldvillak“: „Tegemist on kutselise õigusteenuse osutajaga, kes ei ole advokaat ega notar?“ Selle telemängu formaati täpselt arvestav vastus võiks tulevikus suure tõenäosusega kõlada: „Kes on õigusnõustaja.“ Õige! Suure- pärane! Te saite 100, 200, 300 või veelgi enam punkti! Mida see vastus aga sisuliselt tähendab? Kes on õigusnõustaja? Täna peaksime sellele küsimusele vastates viitama nii advokaatidele, notaritele kui ka juristi- või õigusbüroode kaudu õigusteenust pakkuvatele isikutele. Ei julge öelda, et juristidele, sest hetkel puuduvad igasugused nõuded väljaspool Eesti Advokatuuri ja Notarite Koda õigusteenuse osutami- sega tegelevate isikute kvalifikatsioonile ja seetõttu võime sattuda ka õigusteenuse osutajate peale, kes pole tegelikult läbinud kõrgkooli õig...
Kui verbi tüve lõpus on d, t, chn, ffn on alati lõpp -e. 12 Tugevate (ebareeglipäraste verbide "Umlaut" jääb imperatiivis ära. Verbid, milledel on ole- viku ajavormi tüves muutus e > i, säilitavad selle muutuse ka imperatiivis. Mõned ebareeglipärasused: wisse! (wissen) sei! (sein) hab(e)!(haben) werd(e)! (werden) ihr setzt euch / nehmt / steht auf / tanzt / lest / wartet auf mich usw. setzt euch! nehmt! steht auf tanzt lest wartet auf mich usw. "teie" mitmuse korral, pöördumisel grupi poole, kellega on enamvähem "vennalikud" suhted, moodustatakse imperatiiv mitmuse 2. pöördest, kusjuures jäetakse ära asesõna "ihr". Mõned ebareeglipärasused: wißt!(wissen), seid! (sein), werdet! (werden). Imperatiivi nn viisakusvormiks on siis see lihtne "Sie" vorm. Seda moodustatakse verbi ja asesõna asukoha vahetamise ja vastava intonatsiooniga
ja. NT: Pere ja Kodu, Eesti Päevaleht, Keel ja Kirjandus. 9. Ajaloolised sündmused kirjutame esimese sõna suure tähega ja teine väikesega. NT: Liivi sõda, Teine maailmasõda, Tartu rahu, Borodino lahing. NB: Verine Pühapäev, Suur Pauk, Punane Reede. 10. Teatrid, raadiod, firmad, poed, parteid kirjutame suure algustähega välja arvatud liigisõna. NT: teater Estonia, raadio Elmar, OÜ Priidu Lest, firma Taisto Reisid 11. Asutuste allüksuste nimed kirjutatakse väikese algustähega NT: Paldiski gümnaasiumi direktsioon. 12. Kaubad, tooted ja sõidukid kirjutatakse läbiva suure tähega, väljaarvatud liigisõnad. NT: auto Opel Omega, kakao Meie Mark, Kulda Katrina kohvipakk, Perepoja leib, Soome kelk, Tallinna kilud, 13. Ürituste nimed kirjutatakse läbiva suure tähega. NT: Valge Daami muusikapäevad, Paldiski Laululaps, Rahu Maraton. 14
5 Kalapüügiviisid 9. Võrgupüük 9.1. Seisevvõrgupüük Seisevvõrgupüük on üks peamisi püügiviise siseveekogudes ja ka rannikumeres. Seisevõrkudega võob püüda väga paljusid kalu. Läänemeres, s.h. Eesti rannikumeres on peamisteks püügiobjektideks ahvven, koha, lest, särg, säinas, vimb, siig, lõhi ja meriforell, viimastel aastatel ka hõbekoger. Eesti sisevetes on peamisteks püügiobjektideks samuti ahven, koha, särg aga ka latikas, haug, säinas, linask jt. Võrgupüügi üheks omapäraks on püügi suhteliselt kõrge selektiivsus. Silmasuuruse reguleerimisega on võimalik püüda kala valikuliselt nii liigiti, kui ka liigisiseselt. Kõrvalasuvalt jooniselt on näha, kuidas muutub Figure 1
Kõik märgid, arvud ja tähed tuleb paigutada valemis korrektselt ning kooskõlas valemi sisuga. Valemite vormistamiseks tuleb kasutada valemiredaktorit. Kogu töö ulatuses tuleb silmas pidada valemite ühtset kirjaviisi. Valemid kirjutatakse kaldkirjas (vt Näide). Näide: a2 + b2 = c2 Loetelud. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga (vt Näide). Näide: Eesti kalad on lest, luts, kilu, räim. Kui vähemalt üks loetelu punktidest sisaldab koma(sid), tuleb eraldusmärgina kasutada semikoolonit. Järjekorda tähistatakse ümarsulgudega varustatud numbrite või tähtedega (nt 1), 2), 3) või a), b), c)). Kogu töö ulatuses tuleks kasutada ühtset loetelude esitust ning vältida liiga paljude erinevate stiilide kasutamist. 16 3 VIITAMINE
tingimustega ilmsiks veel üks lisatakistus: sigimine on võimalik ainult sellise soolsusega vees, mille tihedus tagab marjaterade hõljuvuse. Vastasel korral langevad marjaterad merepõhja-le ja hukkuvad seal hapnikupuuduse ja teiste ebasoodsate tingimuste mõjul. Läänemere madala soolsuse tõttu esinevad selles veekogus ainult vähesed pelaagiliste marjateradega merelised kalaliigid, seejuures on enamik neist väikse arvukusega. Ainult tursk, kilu ja lest, s. o. need liigid, kes on kohastunud kudemiseks suhteliselt väiksema soolsusega vees, saavutavad Läänemeres suure arvukuse. MEREKALAD 1. RÄIM on heeringa kääbustunud alaliik, kes esineb Läänemeres. On heeringast väiksem ja on väiksem selgroolülide arv. Osa räimikoeb kevadel osa sügisel. Vastavalt sellele nim neid kevadkuduräimedeks ja sügiskuduräimedeks. Viimased erinevad teineteisest ka eluviisi, käitumise jt. Tunnuste poolest.
3 juures). Maksimumi saavutab veetemperatuur juulis-augustis, mil see on saartest läänes ja Soome lahe suus 16-17°C, sügavast merest eraldatud Väinamere ja Liivi lahe rannikuvetes 18-19°C. Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Kahjulikud ained, raskemetallid, PCB ja DDT räimes Soome Mereuurimise Instituut on jälginud raskemetallide ja PCB- ning DDT-ainete kogunemist räime organismi ja selle seost räime vanusega. Uurimus näitas selgelt, et leiab aset elavhõbeda ning PCB ja DDT-ainete kontsentreerumine ning et kümneaastasel kalal on nende ainete sisaldus koguni kuni viiekordne võrreldes kaheaastastega. Kliimamuutus mõjutab Läänemerd
mahust, intensiivsusest ja harrastatavast spordialast. Toit peaks sisaldama taimset ja loomset päritolu valku enamvähem võrdses koguses. Kui loomset valku on ülemääraselt, suureneb ka toidu rasvasisaldus, taimse valgu ülekaalu korral langeb aga valgu omastatavus. Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim (madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell, · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili - herned, oad, sojaoad · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. 9 Tervisesportlase treening Vitamiinid ja mineraalained
Valgu ülemäärane tarbimine võib viia neeruhaigusteni, rasvkoe tekkeni, organismi veekaotuseni ja takistab Ca omastamist Rasvad Rasvad peavad kogu energiavajadusest andma 20-35%. Rasvarikkaid toiduaineid peaks tarbima alles peale esimest treeningjärgset toidukorda, sest need raskendavad teiste toitainete omastamist. NB! SPORTLASTELE SOBIB RASVAVABA VALGURIKAS TOIT: MAGE KOHUPIIM, RASVAVAENE JUUST, MADALA RASVAPROTSENDIGA PIIM, KALA (TURSK, LEST, TUUNIKALA), RASVAVABA LOOMA-, VASIKA-, LAMBA-, SEALIHA, MUNAVALGE, KAUNVILI Vedeliku tarbimine Lisaks toidule on väga oluline ka vedeliku tarbimine. Väsimus tekib vedeliku kaotusest, organismi süsivesikute varude vähenemisest ja elektrolüütide disbalansist. Kui kehakaal vedeliku kaotuse läbi langeb 2%, siis kehaline töövõime väheneb selle tulemusena 20%. Kaotatud vedeliku ja elektrolüüte mitte
Pringel tunneb end koduselt kaldalähedastes ning madalates merepiirkondades. Toitu hankides sukeldub ta tavaliselt 2060 meetri sügavusele, kuid on võimeline sukelduma ka kuni 200 meetri sügavusele. Paljunemine ja toit: Suguküpseks saab pringel 3-4-aastaselt ning poegib igal aastal. Läänemeres paarituvad pringlid augustis ning emane kannab poega 1011 kuud. Läänemeres sööb pringel peamiselt räime, kuid toiduks on talle ka on kilu, tursk, angerjas ja lest. Ööpäeva jooksul sööb pringel 36 kilo kala. Eluolu: Loomult on pringel pelglik ning hoidub paatidest eemale. Seetõttu on teda raske vaadelda. Ta elab kas üksi või väikestes, 210 isendist koosnevais rühmades. Samas võivad nad rännakuteks või headesse toitumispiirkondadesse sattudes koguneda vahel isegi mõnesajalisteks parvedeks. Erinevalt delfiinidest ei hooli pringlid teiste hammasvaalaliste seltskonnast.Maailmas võib kohata vähemalt nelja pringlite alaliiki.
komi sürjakomi me- ja loomanimesid tähistavad sõnad, mis pärinevad algkee- UNGARI ungari lest. Seejärel joonistatakse kaardile nende taime- ja loomaliikide UURALI UGRI OBIUGRI mansi ajaloolise leviku piirkonnad. Kui algkeeles oli sõna ühe puuliigi handi kohta, kuid mõne teise puuliigi kohta ei olnud, siis arvatakse,
Peamised lihaloomad olid ikka sead, lambad ja kodulinnud(kanad, kabunatid, haned). Keskaja komme hobuse liha toiduks tarvitada taandus ning sel polnud enam mingit arvestatavat osa. Kala oli keskajal igapäevase toidu väga oluline osa, see oli rahva silmis hinnatud toit. Siseveekogudest püüti latikat, ahvenat, särge, haugi, peipsi tinti, rääbist jm, samuti vähki. Narva jõest püüti silmu, angerjat ja lõhet, kuid need läksid enamjaolt ekspordiks. Mere kalasaagis oli esikohal räim, lest, kilu, tursk, koha, haug ja angerjas. Enamasti kalu kas kuivatati või soolati, suitsutamine oli alles hilisema aja nähtus. Oma osa toidulaua mitmekesistajana oli keskajal jahisaagil. Kütiti põtru, jäneseid, hirvi ja igasugu metslinde. Metsast korjati ka metsmaasikaid, vaarikaid, mustikaid, murakaid, sinikaid, jõhvikaid, pähkleid ning seeni. Keskajal imporditi ka sisse palju tooteid. Nõutuim maitseaine sool oli ühtlasi üks tähtsaim impordiartikkel
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Täppisteaduste Kool Geomeetriline optika Koostanud Henn Voolaid ja Urmo Visk Tartu 2007 c 2007 Henn Voolaid, Urmo Visk c 2007 Tartu Ülikooli Teaduskool Geomeetriline optika 1 Sissejuhatus Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa , kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). Võib ka öelda, et kiir on joon, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilises optikas käsitletakse valgust sirgjooneliselt levivana, ükskõik kui väikestest avadest see läbi läheb. Teiste sõnadega, geo- meetrilises optikas loetakse valguse lainepikkus λ = 0 ja seetõttu pole vaja difraktsiooni või interferentsi arvestada. Geomeetrilise op- tika ülesandeks on eseme kujutise leidmine pärast optilise süsteemi läbimist. Optiliseks süsteemiks võivad olla igasugused detailid, kus valguskii...
ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk. Kalastiku levik sõltuvalt vooluveekogu veerikkusest ja vooluhulgast: *Liigid, kes esinevad püsivalt ainult keskmistes ja suuremates jõgedes: Harjus, säinas, teib, roosärg, tippviidikas, latikas, koger, rünt, hink, kiisk. *Liigid, kes eelistavad keskmisi ja suuremaid jõgesid, kuid esinevad ka väiksemates jõgedes-ojades: särg, turb, viidikas, võldas, ojasilm. *Liigid kelle levikut jõe veerikkus ja vooluhulk ei piira: haug, lepamaim, trulling, luts, luukarits, ahven,
Valkude paremaks omandamiseks võiks süüa teravilju koos piimatoodetega või kaunviljadega või munadega. Võib ka kartuleid süüa koos piimatoodetega. Kõrgenenud valguvajadus on jõutreeningul, vastupidavustreeningul. Igapäevane valguvajadus on 0,8-1 gramm inimese enda ühe kg kohta, see on aga sportlastel suurem, kuni 2 grammi. Valgurikas toit peaks ka samal ajal olema rasvavaene: mage kohupiim, madala rasvasisaldusega piim, rasvavaene juust (alla 30 %),tursk, lest, tuunikala, linnuliha, loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba), munavalge, kaunvili, leib, teraviljahelbed, riis. Rasvad 1 gramm rasva annab 9 kalorit energiat. Rasvasisaldus toidus peab olema 30%. Vajaliku rasvakoguse päevas leiad niimoodi: Kalorite hulk * 0,3= rasva hulk Näiteks 3500 kalorit kasutava sportlase päevane rasvahulk peaks olema 117 grammi. Loomse rasva osakaal peab olema 1/3 ja taimse rasva osakaal peab olema 2/3. Näiteks 150 g
Ei kirjeldada paanilist põgenemist katku "Henry V", "Julius Ceasar"); teisel eest - see on teadlik - üritatakse seda perioodil kirjutas ta enam-vähem ainult maailmat mõista tragöödiaid ("Hamlet", "Othello") - Sageli on lood muinasjutulised juurdlemine isiku ja ühiskonna Taotles tõepärasust - varem kirjutati sel- vastuoludest; viimasel perioodil ("Talve lest, kuidas inimesed peaksid käituma, muinasjutt", "Torm") valmisid viimased Boccaccio kirjutas, kuidas inimesed käitu- tragöödiad antiikajast pärit süzeedele ja vadki kujunes uus zanr - romantilised draamad Lugejale jääb mulje, et autor räägib Kolmandal perioodil valminud teosed on sündmustest, mis juhtusid hiljuti ja mida helgeks täienduseks varem valminud
· C-vitamiini esineb enamuses värsketes puu- ja juurviljades. Põhilisteks allikateks on mustad sõstrad, kibuvitsamarjad, tsitruselised, melonid, tomatid, kartulid, kaalikas, magus pipar, petersell, till, valge peakapsas, aedmaasikad, apelsinimahl. Vitamiin D Allikad · päikesevalgus · vitaminiseeritud piimatooted · kalamaksaõli · kala - tursk, lest, sardiin, heeringas, lõhe · munad · või · piim · maks Seda on vaja: · sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks, · lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti,
tuun Alamselt mudilaslised Sgk mudilaslased kõhuuimed liitunud iminapaks N. väike mudilake, pisimudil, kirjumudil Alamselts merehärjalised Sageli ogade ja naastudega N. merihärg, nolgus, meripühvel, merivarblane 16.3.4.4.10. Selts lestalised Põhjaeluviislilised, lamendunud ja ebasümmetrilise kehaga. Sgk lestlased silmad paremal küljel N. lest, hiidlest Sgk romblased silmad vasakul küljel N. kammeljas 16.3.4.4.11. Selts kerakalalised N. kerakala, siilikkala, kuukala 16.3.5. Klass: kopskalad (Dipnoi) Hingavad nii lõpuste kui kopsudega, sisemised ninaavad ehk koaanid, lihaselised loibjad paarilised uimed. N. neotseratodus, protopterus, lepidosiiren 16.3.6. Klass: vihtuimsed (Crossopterygii) Ainus liik latimeeria, merekala, hingab lõpustega, rinnauimede toes meenutab vihta, röövkala 16
ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel kümne, Soome lahes kuue ja Liivi lahes kolmenelja meetrini. Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene. Vee soolsus ei ole sobiv ei magevee- ega ookeaniliikidele. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Läänemere ökoloogiline seisund Läänemeri on kümmekond tuhat aastat vana. Inimasustuse ajalugu siin kallastel ei saa merest vanem olla, kuid inimpõlvega võrreldes on meil auväärselt pikk ühine minevik. Aastatuhandeid oli meri rannikul elavate rahvaste ühendaja ja lahutaja, kaubatee ja kalalett. Merega kõrvu elamine just kerge ei olnud vetevallale maksti andide eest laevades, meremeestes ja uputatud linnades maksu. Merele ei läinud meie
1.2.1. Eluviis Eestis on elupaigaks Läänemere ulguosa saarte ja laidude ümbrus. Maailmas on veel kaks eraldi levilat. Üks asub Atlandi ookeani loodeosas Ameerika ranniku lähedal, Saint Lawrence'i lahe piirkonnas ja Gröönimaa ümbruses. Teine Atlandi ookeani kirdeosas, Briti saarte, Skandinaavia poolsaare, Murmanski ranniku ja teravmägede ümbruse rannavetes. 1.2.2. Toitumine Hallhüljes toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased, heeringlased), süües neid teinekord ka kalameeste võrkudest ning on juhtunud, et loom on end einestamise ajal võrku kinni mässinud ning lämbub. Kalade kõrval sööb ta ka veel mereselgrootuid ja taimi. Täiskasvanud hülged tarbivad u. 7-10 kg kala. Täiskasvanud hallhüljes on võimeline olema vee all kuni 40 minutit ja sukelduma kuni 100 m sügavusele. Suured silmad on kohastunud nägema ka tumedas vees.
1. Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse te...
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad ja nende lühiiseloomustus: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, isoleerivad. Koosneb peaaegu ainult rakkudest, tihke. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine). b) Sidekude - palju rakuvaheainet, vähe rakke, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Seob. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihask. (töötab in tahtest hoolimata), ...
#14 Oma surma voodis palub ta rahval ja pühakutel kes erinevate kallite usulike esemete ees palvetavad tuua sisse see tütar Dunja. Käsib tollel pea ta rinnale asetada ja siis kuulutab, et kogu tema vara on ta testamendis andnud temale. Jääb siis kinnis islmadega ootama Ääreküla ehk laste isa perekonna nimelisi laste reaktsiooni ottama kuid pettumuseks ei laske nad põlvili käed ahnelt palumas ees. Siis tuleb sisse keegi kes karjub, et lest on randa tulnud. Hetke pealt ärkab Jevdokia ülese sest, on ju küla terveks aastaks varustav lest tähtsam kui tema isiklik surm. Kamandab kõik mehed kiiresti ja vaikselt paatidele vörkudega. Siis jäävad küla rahavas ootama. Järgmine hommik tulevad mehed täis paatidega, miski läheb ptse pannile, kuid palju müüakse kas meestele kes kraami linnadesse transpordivad. Kui keegi teenija tuleb küsima kuidas on saak ja
TOITUDE KUUMTÖÖTLEMISKAOD: Toit Kao % supid 5-10 pajaroad 15 vormiroad 10-15 hautatud lihatoidud 20 lihatoidud ilma kastmeta 20 kalatoidud kastmes 15 kalatoidud ilma kastmeta 15-20 ahjukana 20 LIHA KÜLMTÖÖTLEMINE: Lihaliik Eemaldatavad osad Kao % veisepraad luu, rasv, kõõlused 35 veiselaba luu, rasv, kõõlused 40 veiseselja esiosa luu, rasv, ...
kuivatati või soolati, suitsutamine on alles hilisema aja nähtus. (1) 9 Siseveekogudest püüti latikat, ahvenat, särge, haugi, peipsi tinti, rääbist jm, samuti vähki. Narva jõest püüti vääriskalu- silmu, angerjat, lõhet-, mis läksid ekspordiks. Läänemere kalasaagis oli esikohal räim. Eesti talurahva peamine leivakõrvane oli silk ehk soolatud räim. Teised püütavamad merekalad oli lest, kilu, tursk, koha, haug ja angerjas. Mainida tuleb ka hülgepüüki, sest värsket hülgepekki tarvitati toiduks. (1) 10 3. Joogid ja joogikultuur Jookide valik oli keskaja Euroopas vaeste ja jõukate jaoks üsna ühesugune, isiku sotsiaalset kuuluvust, tema positsiooni ühiskonnas näitas ja rõhutas joogi kvaliteet. Paikkonna geograafilisest asukohast sõltuvalt oli tähtsaim igapäevane keelekaste kas mõni teraviljast
- Tumedam nahatoon tumedamanahaliste organismil kulub D-vitamiini tootmiseks rohkem aega - Õhu saastatus või pilves ilmad, mis takistavad ultraviolettkiirtel maapinnani jõudmast - Teatud piirkondades on aastaringselt vähem päikesevalgust - Kultuurilised erinevused õues veedetakse vähe aega või käiakse pidevalt pikkades riietes - Sellistel juhtudel soovitatakse D-vitamiini lisaks võtta D-vitamiini sisaldavad toiduained: - Kala (eriti heeringas, tursk, lest ja lõhe) ja kalaõli - Kala- ja kanamaks - Vitaminiseeritud piimatooted - Munakollane - Või - Juust - Pärm - Seened 23 Vitamiin E Vitamiin E on rasvlahustuv vitamiin. Ta on antioksüdant. Kui seedetraktis esineb vitamiin E, on B-kompleksi vitamiinid ja askorbiinhape kaitstud oksüdatsiooni eest. Rasvad ja õlid, mis sisaldavad vitamiini E, on vähem vastuvõtlikud rääsumisele, kui need, milles teda ei sisaldu.
.. · Piimakülmik: kohukesed, piimad, kohupiimad jne... · Vorstikülmik: singid, vorstid jne... · Puu- ja Juurvilja külmik(ladu): viinamarjad, apelsinid, banaanid, kurgid, tomatid jne... · Broilerikülmik: kanatooted kana, kanatiivad, kalkun jne... · Sügavkülmik: jäätised, jääkuubikud, kalapulgad jne... · Alkoholiladu : viinad, viskid, brändid jne... · Lihakülmik: sea- ja loomalihatooted hakkliha, kamar, pekk jne... · Kalakülmik: heeringas, lest, fileed, lõhe jne... · Gulinaariakülmik: salatid, koogid, pirukad jne... 3.4 Kaupade paigutus müügisaalis, grupeerimise põhimõtted, naabrus, väljapanekuviisid Kopli Kohvik Marniidi alumises osas, kus asus külmik, kus hoiti kohvikoort, piimapakke, kohvikoort ja tellituid torte. Samas marniidis olid ka lahtised mahla pakid. Mahla sai osta klaasidest, pakina eraldi ei müünud
ANTIIK-KREEKA. ÜLEVAADE KREEKA TSIVILISATSIOONI AJALOOST Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Peamine ühendustee on tuhandeid aastaid olnud meri, mida mööda on peetud sidet ka välismaaiilmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Antiik-Kreeka ajalugu võib jaotada 5 perioodi: 1) Kreeta-Mükeene periood (u 2000-1100 eKr), 2) nn tume aeg (u 1100-800 eKr), 3) arhailine periood (u 800-500 eKr), 4) klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr), 5) hellenismiperiood (338-146 eKr). Kreeta-Mükeene periood sai alguse E...
läänemere krevett, põhjamere garneel, hiina villkäpp-krabi, kootvähk, kirpvähk, põlvikvähk, roheline ja balti lehtsarv, merikilk, vesikakand, meririst, meriseen, meritikker, aerjalalised, keriloom, 17. Läänemere rannikul kasvavad taimed. Sinerõigas Liiv-vareskaer Merikapsas Merihumur Merihein 18. Läänemeres elavad kalad ja imetajad ning Läänemerega seotud linnud. kalad: räim, kilu, lest, põhjakala, merihärg, tuulehaug, makrell, nigli, meripühvel, siirdekalad: meriforell, angerjas, lõhe linnud: hahk, kivirullija, alk, Partlased: ristpart, rohukoskel, merivart, tõmmuvaeras. Tüllaste sugukond: merisk e. meriharakas, liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi risla ja naaskelnokk. Kajaklased: merikajakas, hõbekajakas, tõmmukajakas. Tiirlased: tutt-tiir, väike tiir, röövtiir, randtiir. Västriklased: randkiur.
Lõhe arvukus on oluliselt langenud ning regulaarselt võib teda kudemas näha Vasalemma, Keila, Pirita ja Rutja jões (vähem Loobu ja Kunda jões). Meriforell on vee suhtes vähem nõudlik ning teda võib kudemas näha pea kõigis Põhja-Eesti jõgedes. (Põhja-Eesti rannikumadalik 2009) Kaitsealustest selgrootutest tuleb esile tõsta ebapärlikarpi (Margaritifera margaritifera). Olulisemad merekalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub viigerhüljest ja hallhüljest. (Linkrus 1998) 8 2. ANALÜÜS 2.1. Piirkonna arengueeldused ja -pidurid Nagu eelnevalt välja toodud, domineerib Soome lahe rannikumadalikul maakasutuse poolest metsamaa. Põuakartlike liivmuldade madala viljakuse ning kivisuse tõttu on põllumajandusliku maa osakaal pigem väike ning seetõttu on ka põllumajanduslik tegevus
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Triin Engmann KALADE KEHAKUJU Juhendaja: A. Järvik Tallinn 2010 SISUKORD Eesti Mereakadeemia.................................................................................................................. 1 Merendusteaduskond.................................................................................................................. 1 Triin Engmann............................................................................................................................ 1 KALADE KEHAKUJU..............................................................................................................1 Juhendaja: A. Järvik....................................................................................................................1 SISUKORD.....................................
Sobilikuks koguseks soovitavad veiniajakirjad mehele usuga ning vein on seal enamasti kallis. Niisiis on meie olukord veinijoo- kolm klaasi ja naisele kaks. Meditsiiniajakirjad on ettevaat- jatena väga hea, kuigi vein võiks mõistagi odavam olla. Teisalt on jutt sel- likumad ja ütlevad, et mehele kaks ja naisele üks. lest, et veinitootjariikides on vein odav, ainult pool tõde. Odav on seal Viimasel ajal on alkoholi ja tervise suhteid käsitlevates odav vein, hinnaline vein maksab umbes sama palju kui siingi ja vahel ka 16 artiklites levinud ka väide, et kuni 35. eluaastani ei peaks rohkem. 17 5. Kas vein läheb seistes paremaks või halvemaks?
Suffice it to say that we won.
Come what may, we will go on with our plan.
Heaven forbid that I should let my own parents suffer.
Be it noted that this offer was made in good faith. (formal, rather archaic)
The present subjunctive can be used in subordinate clauses:
- clauses of condition and concession
(Even) if that be the official view, it cannot be accepted.
.. · Vorstikülmik: singid, vorstid jne... · Puu- ja Juurvilja külmik(ladu): viinamarjad, apelsinid, banaanid, kurgid, tomatid jne... · Broilerikülmik: kanatooted kana, kanatiivad, kalkun jne... · Sügavkülmik: jäätised, jääkuubikud, kalapulgad jne... · Alkoholiladu ja lukustatud lukuga trellidega riiul: viinad, viskid, brändid jne... · Lihakülmik: sea- ja loomalihatooted hakkliha, kamar, pekk jne... · Kalakülmik: heeringas, lest, fileed, lõhe jne... · Gulinaariakülmik: salatid, koogid, pirukad jne... 3.4. Kaupade paigutus müügisaalis, grupeerimise põhimõtted, naabrus, väljapanekuviisid Kopli Õpperestoran Külm ja soe toit on üksteisest eemale paigaldatud. Marniidi all, kus asuvad keefir, piim, jääkauss ja mahlad asus külmik, kus hoiti mahlapakke, mis lähevad järjest müümiseks, kui teised mahlad on ära müüdud
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime. b) Sidekude - Sellele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. ...
Eksami kordamisküsimused Eksamitöö teooria test annab 25 punkti (testis on 40 küsimust, 45 min. Moodle-i põhine, üks katse). Test hõlmab loengute ja õpikute materjali (vt. Moodle-s iga teema juures kirjas). Eksamitöö ülesanded annavad 20 punkti (4 ülesannet, 50 min. Moodle-i põhine, üks katse). Eksamitöö tüüpülesanded on lahendatud seminarides 7, 8, 10, 11, 12. 1. Peamised põhjused, mis tekitavad ettevõtete poolse finantsteenuste ja –instrumentide nõudluse. Innovatsiooni ning arendustega seotud algsed kulutused Käibe- ning põhivara soetamiseks vajalik kapital Äritegevusi toetavate teenuste rahastamine Riskide juhtimiseks/maandamiseks Ettevõtte kapitalistruktuuri muutmiseks/restruktureerimiseks ning tootluse parandamiseks. 2. Peamised põhjused, mis tekitavad üksikisikute ja kodumajapidamiste poolse finantsteenuste ja –instrumentide nõudluse. Nende eesmärgid, eelistused ja nõudlus erinevate tarbitavate ...
ajaloolise püügiõiguse alusel püügivahendite piirarvudena. Blokk-kvoodi raames toimub püük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ja rannapüük tursa, räime, lõhi ja kilu osas. Püügikorralduste aluseks on teadlaste soovitused püügivahendite arvu ja lubatud saakide kohta. Rannapüük merel toimub 12 meremiili ulatuses või kuni 20 m samasügavusjooneni. Majanduslikult tähtsamad liigid, mida püütakse on räim, ahven, koha, meritint, lest, 28 tuulehaug, särg, hõbekoger ja vimb ning olulisemad püügivahendid on mõrrad ja võrgu. Peale kalapüügi omab kutselises rannakalanduses olulist osa ka agariku varumine. Sisevete peamised püütavad liigid on ahven, koha, latikas, haug, jõesilm, luts, särg ja angerjas. Püügivahendid on mõrrad, võrgud, seisev- ja põhjanoodad. Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järve püügikorraldus ja mahud lepitakse igal aastal kokku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
