Vett: 50- 85% Valkku: 9- 27% Rasva: 0,3- 35% Mineraalained: 3% Süsivesikud: 0,5- 1% Vitamiinide hulk- toit ja elukeskkond Kõige rasvasem kala- angerjas, sisaldab 24,5 g rasva Tarbimine Eestis 2010. aastaseisuga tabis iga inimene 10,5 kg kala Tarbimine Eestis on suhteliselt väike Island- 888,4 kg elaniku kohta Elanike lemmikkalad TOP 10 Heik, hõbeheik Haug Kilu Koha Lest Series 1 Ahven Heeeringas Räim Forell Lõhe 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 2010. aasta Kala säilitamine o Temperatuur 0-2°C o Niiskus ja hapnik o Vältida ristsaastumist o Kasutatakse soola o Küpsetamine- Suitsetamine, praadimine, keetmine o Kala lõhn!
Sügelised Mis on sügelised? Ladina keeles -scabies · Parasitaarne nahahaigus · Selle põhjustajaks on sügelislest · Parasiit kaevub epidermisesse, muneb käikudesse ja tekitab sügelust Nakatumine · Võib toimuda: · vahetu kontakti kaudu, haige inimese kaudu, · Nahakontakti kaudu inimeselt inimesele · Seksuaalkontakti teel või ühes voodis magamisel. Välimus · Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste, sügelevate kühmukestena · Asukoht: · randmed, sõrmede vahed, küünarnukkid, mehe suguti, kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, · Harva näol Diagnoos · Enamus juhtudel diagnoosidatkse tüüpiliste nahalöövete järgi · Diagnoosi saab kinnitada nahakaape materjali uurimisega mikroskoobi all. · Lest/munad leitakse 50% juhtunutel · Viltpliiatsi test: Joon tõmmatakse üle lööbe, puhastatakse piiritusega, sügelis käigud jäävad nähtavale · Sügelisi on mõnikord raske eristada nahapõletikust või nõgestõvest, samuti putuka ...
Soolamine - Üks vanimaid ja lihtsamaid säilitamise viise - Sobivad räim, kilu, vimb, lõhe, siig, latikas, enamus Eesti kaladest - Kuiva soolaga, vaheldumisi või keedusoola lahus Vinnutamine - Soolatud kala õhu käes kuivatamine - Sobivad paremini rasvased ja poolrasvased kalad Suitsutamine - Külmsuitsutamine - umbes 40 kraadi. Heeringas, lõhe, forell, skumbria - Kuumsuitsutamine üle 100 kraadi. Nt. Lest, räim, angerjas, latikas, tursk Eesti vete kalad Eesti vetes 75 kalaliiki Läänemeres, jõgedes (tint, säga) ja järvedes (ahven, koger). Eestile iseloomulikud kalaliigid (tint, koha jne.) Eestalste lemmikkalad toidulaual - Räim jne Eesti kalade ohuallikad - Reostused - Parasiidid - Pestitsiidid Ahven Ilus ereda värvusega kala Tumeroheline selg ja punanesed uimed Pikkus 15-25 cm ja kehamass 20-180g
Kalad Tuntumad Eesti kalad Kalade välisehitus suur pea suu silmad teine teiselpool ninaavasid pea läheb sujuvalt üle kereks, kael puudub taha poole ahenev keha lõpeb sabaga keha katavad soomused keha on limane liikuda aitavad uimed mõlemal pool keha meeleelund - küljejoon Kalade siseehitus Luuline toestik luustik Liikuda aitavad lihased Närvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju Seedeelundid magu, maks, kõhunääre Hingamiselundid lõpused Vereringeelundid süda, veresooned, veri Sigimiselundid: isasel seemnesarjad (niisk), emasel munasarjad (mari). Kalade sigimine ja areng Sigimine toimub Viljastatud üldiselt kevadel munarakust areneb Kehaväliselt vastne Marja vette heitmine Vastsest areneb maim kudemine Maimust kasvab kala Seemnerakkude heitmine marjale - viljastamine Kalade mitmekesisus Läänemere jõekalad järvekalad k...
Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab ka käe hoidmisest, sest lestad kanduvad nahale kiiresti. Sügelislest võib säiluda elavana inimesest eemal kuni 2 päeva, seetõttu on nakatumine ka voodipesu, riiete ja esemete kaudu võimalik. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad. Sügelised ei levi loomade kaudu. Sügelislesta eluiga Inimese nahale sattudes 1015 lesta paarituvad, mille järgselt isane lest sureb. Emane lest kaevab lõugade ja esijalgade abil käigu naha ülemisse (epidermis) kihti, kuhu ta asetab kuni 3 muna päevas 30 60 elupäeva jooksul. Nakkuse ajal elutseb nahas 11 täiskasvanud emaslesta. Küpsed sügelislestad arenevad vähem kui 10% munadest 1014 päevaga. Siis on nad taas võimelised paarituma ja inimest nakatama. Klassikalised sügelised Sügeliskäigud on nähtavad peene pruunikaspunase joonena, mis ühendab sõlmekesi. Sügelisekäik on 2 mm pikkune, harva pikem
Eesti rahvustoidud Eesti rahvusjookideks on kase- ja vahtramahl,leivakali ja meemõdu. Kase- ja vahtramahla kasutatakse joogiks värskena ja ilma mingite lisanditeta.Mahla hapendamiseks lisatakse jahu ja suhkrut. Külmadeks rahvustoitudeks on: Kohupiim köömnetega,kuivatatud kala(lest),munavõi,seajalad,tarrendis,sõir,soolatud räimed ja sült. Sült on keedetud liha- või kalaleemest tarretis, mis tavaliselt sisaldab ka hakitud liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muud. Magustoitudeks on: hapupiimapudi ,kaerahelbeküpsised ,kaerakile, kama ,kamakäkid ,küpsetatud ahjuõunad ,õllesupp ,piimasupp munaga. Küpsetatud ahjuõunad on magusad õunad mis sobivad hästi serveerimiseks koos vaniljejäätise või kastmega. Supidest on rahvuslikud : hapukapsasupp ubadega ,kört ,oasupp ,piimasupp kruupidega ,pulmasupp ehk siis pulmarokk ja samuti ka räimesupp. Kört on keevasse piima segatud odrajahu. Verest rahvustoidud on:verikäki...
linnulihas, rukkises, kalas, täisteraviljatoodetes, päevalilleseemnetes. Vitamiin C Cvitamiin ehk askorbiinhape on vesilahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. Cvitamiini sisaldavad: puuviljad, kapsas (eriti valge peakapsas), petersell, mädarõigas, tomat, kartul, marjad,paprika. Vitamiin D Dvitamiin on oluline luude ja hammaste arenguks. Dvitamiini sisaldavad: kala (eriti heeringas, tursk, lest ja lõhe) ja kalaõli. Kala ja kanamaks, vitaminiseeritud piimatooted , munakollane, või, juust, pärm, seened. Veel vitamiine A, B, C ja D vitamiinid on küll tähtsaimad, kuid peale nende on meie ümber veel palju teisi vitamiine. foolhape füllokinoon (Kvitamiin) Hvitamiin (biotiin) Kvitamiin (füllokinoon) nikotiinhape (PPvitamiin, B3vitamiin) Kokkuvõtteks Vitamiinid on inimorganismile hädavajalikud. Vitamiinid jaotatakse lahustuvuse alusel kahte põhirühma veeslahustuvad ja
sie/Sie haben sie/Sie schwimmen Ebareeglipärased Näiteks: nehmen võtma lesen lugema ich nehme ich lese du nimmst du liest er/sie/es nimmt er/sie/es liest wir nehmen wir lesen ihr nehmt ihr lest sie/Sie nehmen sie/Sie lesen sehen nägema geben andma ich sehe ich gebe du siehst du gibst er/sie/es sieht er/sie/es gibt wir sehen wir geben ihr seht ihr gebt sie/Sie sehen sie/Sie geben NB! Ebareeglipärastel tegusõnadel muutub 2. ja 3
JÄRV 5.B Järvede taimed jagunevad ● Kaldataimed ● Kaldaveetaimed ● Ujulehtedega taimed ● Veesisesed taimed ● Vetikad Kaldataimed ● Järve kaldaribal on tavaliselt tihe taimestik ● Nende juured on niiskes mullas ● Sageli kasvavad siin madalsoole iseloomulikud taimeliigid ● Seal kasvavad nt : tarnad, kollane võhumõõk, paju, sanglepp ● Pildil kollane võhumõõk Kaldaveetaimed ● Kaldaveetaimed kasvavad enamasti madalas vees ● Seal kasvavad: hundinui, pilliroog, kaisel, mürkputk, kalmus ● Pildil on hundinui Ujulehtedega taimed ● Ujulehtedega taimed kasvavad kaldaveetaimedest sügavamal ● Ujulehtedega taimed on nt: valge vesiroos, kollane vesikupp, lembed, vesikupp, penikeeled, roosa vesiroos ● Pildil on roosa vesiroos Veesisesed taimed ● Kasvavad kõige sügavam...
.............5 3.Võimalikud põhjused................................................................................................6 3.1Alatoitumine.........................................................................................................6 3.2 Patogeenid ja immuunsuspuudulikkuse teooriad.................................................7 3.2.1 Üldiselt............................................................................................................7 3.2.2 Lest Varroa ja Iisraeli tugeva paralüüsi viirus................................................7 3.2.3 Nosema...........................................................................................................8 3.3 Putukamürgid......................................................................................................10 3.3.1 Üldiselt...........................................................................................................10 3.3.2 Fipronil..........
saastet mis on sinna ladestatud mandril. Suuremad jõed mis Läänemerre suubuvad on: Daugava,Nemunas, Wista,Pärnu, Neeva ja Oder.Suurim neist on Neeva, mis suubub Läänemerre Venemalt,samuti on Neeval kõige suurem vooluhulk ja toob Läänemerre ka kõige rohkem saastet. Läänemeri on liigivaene kuid isendite rohke, liikidevaene sellepärast, et mageveeliikide jaoks on liiga soolane ja ookeanliikide jaoks liiga mage. Põhilisteks püügikala liikideks on räim, kilu, tursk ja lest. Kuid vahest on siia ära eksinud ka mõned haruldasemad ja Läänemerele mittesobivad liigi nt. on hiljuti nähtud Tallinna lahes Valge-koon delfiini ja on mitmeid juhtumeid kui on nähtud pringlit. Läänemeri ongi keskmise soolsusega e. priimveeline. Alates Taani väinadest Soome- ja Põhja lahe poole liikudes langeb soolsuse tase massiliselt. Läänemere suurimad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn ja Saaremaa. Läänemeri on tähtsaks lisaks
1.Nimeta riigid, mis asuvad Läänemere ääres? Vastus:1)Rootsi.2)Soome 3)Venemaa 4)Eesti 5)Leedu 6)Läti 7)Poola 8)Saksamaa 9)Taani. 2.Nimeta vähemalt 4 Läänemeres kasvavat vetikat. 1)Punavetikas 2)Pruunvetikas 3)Rohevetikas 4)Sinivetikas. 3.Kes on Läänemere hõljumi kõige suurem loom? Vastus:Läänemere kõige suurem hõljumi loom on hallhüljes. 4.Kes on siirde kalad?Nimeta nad. Vastus:Siirde kalad on mage-ja soolasevee kalad.Siirde kalad on räim,tursk ja lest. 5.Nimeta 10 lindu, kes on seotud Läänemerega. Vastus:1)Kurg 2)Naerukajakas 3)Luiged 4)Hahk 5)Merisk 6)Jääkoskel 7)Kajakad 8)Merikotkas 9)Kühmnokk-luik. 6.Kuidas nafta sattumine vette mõjetab sealset elustikku? Vastus:Nafta on võimeline tappa linnu ja rikkuka rannal olevat mulla elistikku kahjustada. 7.Kuidas on ühendatud Läänemerei Atlandi ookeaniga? Vastus:Atlandi ookean on ühendatud Läänemerega väinade abil. 8. Miks kutsutakse rohevetikate vööndit mereloomade lasteaiaks?
Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest jatursk. Milliseid kalaliike eestlased toiduks kasutavad? Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts. Võrtsjärve kalastik on aegade jooksul tublisti muutunud. Võrtsjärve põlisasukaks on angerjas
rohevetikate-, pruunvetikate- ja punavetikate vöönd. Vees kasvavad vetikad vajavad fotosünteesiks päikesevalgust. Sügaval on valust vähem ning vetikad on sellega kohastunud ja moodustavad sügavuse suunas vööndeid.Miks peetakse ainulaadseks?Läänemere taimede ja loomade hulgas on selliseid mere- ja mageveeliike, kes suudavad elada ka riimvees (merikilk, harjasabalane). Taimestikus elavad kõrvuti nii mere- ja magevatele omased liigid. Kaluri võrgus võin olla seega nii lest kui ka järvekala latikasELUSTIKLimused: 1) söödav rannakarp- sinine, piklik koda, eesotsas ahenev, elab kaljusel põhjal, toitub väikeloomadest ning ise on toiduks lestadele ja hahkadele. 2) liiva- uurikkarp- piklik ja paksu kojaga, elab liivasel põhjal, toitub liivaterade pinda katvaist bektereis, räni- ja sinivetikaist. 3) balti lamekarp- valge ja hapra kojaga, elab mudasel põhjal, filtreerib toitu mudase põhja ülakihist 4) tavaline harjasabalane- elab sügavamal mudasel
PRANTSUSE KÖÖK Maailma kuulsaim köök Jagunemine Piirkondlik köök Üldrahvalik köök Tippköök nn uus köök PRANTSUSE KÖÖGI KUULSUS Väga peenemaitseline Hoolikalt valmistatud Kaunilt serveeritud toidud Tähtis on maitse Kvaliteetsed aedvilja sordid. Peamised toiduained Aedviljad (mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad) Piim, rõõsk koor, kohupiim ja hapukoor; Juustud (üle 400 sordi) Muna Kõik liha sordid Kala (merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala) Mereannid (austrid, krevetid, merekarbid, vähid) Peamised maitseained Küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk, basiilik, koriander. Ka veinide, likööride ja konjakite kasutamine. TOIDU VALMISTAMINE Valitakse kõrgekvaliteedilisi tooraineid. Välditakse toiduainete purustamist ja segamist. Osatakse osavalt valmistada salateid ja kastmeid (arvatakse teatavat üle 3000 kastme retsepti) Vein on põhikomponent lihamarinaadide ja
Kõrge kvaliteediga road, toitude peen maitse, efektne garneerimine, oivaline serveerimisoskus. Kulinaariasse suhtutakse kui kunsti. Peamised toiduained Mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad, spargel, artisokk ja porrulauk; Palju kasutatakse piima, rõõska koort, kohupiima ja hapukoort. Juustud (üle 400 sordi) kuulsamad camembert ja roquefort. Muna (iseloomulikud on omletid). Kasutusel on kõik lihasordid, vähem tarvitatakse sealiha. Kaladest: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja mereandidest: austrid, krevetid, merekarbid, vähid. Väga armastatakse konnasid, tigusid, molluskeid ja madusid. Maitsestamine Maitseaineid kasutatakse ettevaatlikult, mõne roa puhul mõõdukalt, teise puhul ohtralt. Maitseandjad: küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk, basiilik, koriander. Köögi eripäraks on viinamarjaveini, konjaki ja likööri kasutamine toitude valmistamisel. Toidu valmistamine
Kartul 69,6 46,8 1,8 Kohv, tee, kakao 4,2 3,5 3,6 6 5 Elanike lemmikkalad (% vastanutest) Andmed on aasta 2013 omad. TOP 10 Heik, hõbeheik Haug Kilu Koha Lest Series 1 Ahven Heeeringas Räim Forell Lõhe 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 7 6. Kala säilitamine Kala säilitamiseks peab olema temperatuur 0-2°C juures. Oluline on psührofiilide olemasolu- mikroobid, mis arenevad ka jahedas
Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki. Läänemeres elab palju selliseid kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgedest, aga Läänemere madala soolsuse tõttu saavad need ka seal elada. Seal elab ka selliseid kalu, kes tegelikult elavad Atlandi ookeanis. Mõned neist aga ei saa Läänemeres järglasi, kuna siin on liiga väike soolsus. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Sellised kalaliigid on: kilu, räim, lest ning tursk. Need kalaliigid on Läänemeres väga levinud. Läänemerest püütakse kõige rohkem räime, kilu, lesta ja turska. Läänemeres on väga liigirohke linnustik. Linnustik jaguneb kahte suurde rühma: 1. läbirändavad linnud ja 2. haudelinnud. Läbirändavad linnud on kevaditi teel põhja ja sügiseti lõunasse. Haudelinnud aga jäävad siia pesitsema ja poegi hauduma. Tüüpilised merelinnud on hahk, merisk ja jääkoskel
Arvustus „November“ „November“ on 2017. aastal esilinastunud film, mis põhineb Andrus Kivirähki raamatul „Rehepapp“. Kui raamat rääkis rohkem Sandrist, Rehepapist, tema tarkusest ja nutikusest ning kuidas ta toime tuli, siis film pühendus hoopis rohkem Hansu, Liina ja mõisapreili armukolmnurgale. Film oli võrreldes raamtuga ka palju süngem ja tõsisem, pisut õudusfilmi moodi. Mulle meeldis filmi juures see, et raamatust polnud eriti asju välja jäänud, detaile oli piisavalt ja, et need näitlejad sobisid sinna suurepäraselt. Näiteks, Hans (Jörgen Liik), Sander (Heino Kalm) ja Liina (Rea Lest) olid filmis täpselt samasugused, nagu ma neid raamatut lugedes ette kujutasin, aga ainuke, kelle välimus mulle üllatusena tuli oli filmis Endel (Taimo Kõrvemaa). Minu kujutluste järgi raamatust oli Endel üks keskmist kasvu, väikese habemega noor mees, kes lihtsalt väga palju ropendas ja vandus, aga filmis oli ta hoopis üks suur, habemega, pikkade juu...
beans oad cold soup külm supp peas herned overcooked üleküpsetatud mushroom seen steak lihatükk leek porrulauk wrong order vale tellimus onion sibul roasted küpsetatud (ahjus) lentils läätsed plaice lest turnip naeris mutton lamba(liha) beetroot söögipeet radish redis swede kaalikas garlic küüslaauk dairy meierei/piimatooted spring onion roheline sibul milk piim cottage cheese kodujuust cheese juust curds hapu(kohu)piim
furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. · Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigi LÄÄNEMERE LOOMASTIK · Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. · Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp, liiva-uurikkarp jpt. · Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit TURSK · Elab merepõhja lähedal · Kasvab kuni 110cm pikkuseks · Toitub kaladest, selgroogsetest MIS OHUSTAB LÄÄNEMERD JA KUIDAS SEDA KAITSTA? · Läänemeri on ainulaadne, aga väga saastunud meri. Eutrofeerumine, saastumine, keskkonnamürgid ja muud kemikaalid, lisanduv laevaliiklus, ehitamine ja kliimamuutus ohustavad Läänemere tundlikku ökosüsteemi.
meriheina perekonna liigid. Loomastik · Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. · Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp (Mytilus edulis), liivauurikkarp (Mya arenaria) jpt. · Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Võõrliigid · Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud[4]. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu. · Tähtsamaid võõrliike: · Mnemiopsis leidyi (ameerika kammloom) · karbiline Mytilopsis leucophaeata
Läänemere põhjataimestik on liigivaene vetikatest esinevad sini-, rohe-, mänd-, pruun- ja punavetiktaimi. Iseloomulikuks põhjataimeks on pruunvetikas põisadru. Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik, mis on töönduslikult oluline. Õistaimedest on iseloomulikud meriheina perekonna liigid. Loomastik on isenditerohke, ent liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane, ookeaniliikide jaoks aga liiga mage. On arvukalt karpe. Püügikaludeks on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Tähtsamateks võõrliikideks on Mnemiopsis leidyi (ameerika kammloom), karbiline Mytilopsis leucophaeata, vesikirbuline Cercopagis pengoi, kümnejalaline Palaemon elegans, kirpvähiline Gammarus tigrinus, vaguviburvetikas Prorocentrum minimum.
Halogeenid bioelemendina Liina Põlme 2009 Fluor - F fluororgaanilised plastid (teflon) HF klaasi söövitus jahutusvedelikud, propellandid freoonid F - hambapastades Fluor on vajalik hammaste arenguks, ta suurendab ka kaltsiumi deponeerumist hambakudedes. Fluor pidurdab suhkrute muutumist suus orgaanilisteks hapeteks. Seega fluor kaitseb hambaemaili. suurendab organismi kiiritustaluvust. Peamised fluori sisaldavad produktid on merekalad, meretaimed, juust, loomaliha, tee, kapsas, must aroonia, roheline sibul, täisteraviljatooted. Kloor- Cl Koostöös kaaliumi ja naatriumi ioonidega tagatakse: osmoregulatsioon; happe-leelistasakaal (kuulumata puhversüsteemidesse); membraantransport (s.h. ka imendumine) vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi; rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Kloori-ioonid on hädavajalikud soolhappe sünteesiks maos. Kloor imendub peensoolest. Koos NaC...
fileeritud kala, sest see on maitsestamata), soolatud, marineeritud/maitsestatud kala. Kala fileerimisega tegeleb kalameister. Lisaks ka veel kalamarja (nii naturaalne kui kunstkalamari, kokku 11 nimetust). Kokku on kalaletis saadaval üle 300 erineva tootevariandi. Tuntuimad kalad, mis müügil: paltus, haug, forell, lõhe, heeringas, lõhe, meriahven, saida, skumbria, heik, räim, silmud, pangasius, merikoger, lest, koha, karpkala, tursk, savoriin, tilapia, mõõkkala, linask. Kalalett oli ilusa välimusega, aga ei kutsunud nii ostma, kui seda tegi Solarise toidupood.
"Can u say something in estonian?" Me: Pagana vana vanapagana tagavararatas Nari voodi moodi voodi viidi voodi poodi Kuu-uurijad t��-��l j��-��rel Kas see ei v�i v�i v�i v�imargariin olla? Kummitus kummitas kummikutega kummutis Kas ma v�in v�i ei v�i v�id v�tta Roosa rott r��vis roosi �lihea �likool Anna �lu �le �lo �e �la Mahlakas j�hvikas maitses soisel kaldal h�� Tilluke talleke tatsas tasasel pinnal Kuula, kulla k�lanaine � kuuled k�lla tulnud vaime. Kabli klubi T���� - ��t�� Raudtee�les�idukoht Tagavararehepeksumasin J�ululaululaulja Lao�ueaiauuendamine J�ri���lest�us Asjaajajajajaama�lem Tohuvabohu Vanapaganatagavararahapada �ia�eoaaiaoa�ieau Uusaasta��vastuv�tuhommikuid�ll Kuulilennuteetunneliluuk Proportsionaalne Ents�klopeedia Kirjandi kirjutamine Ma m�tlen, et sa m�tled, et ma ei m�tlegi su peale, m�tle pealegi, et ei m�tle, m�tlen ikka su peale! Kunst ei ole kunsti teha, kunst on kunstis kunsti n�ha Vahete vahel on ka vahede ...
Humoorikalt tõsine ,,Enesetapja" Kristo Kaareste 10A Näidendi autor oli Nikolai Erdman. Lavastaja oli Tiit Ojasoo ja kunstnik Ene-Liis Semper. Laval olid Jaanika Arum, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Linda Kolde, Rea Lest, Jörgen Liik, Roman Maksimuk, Veiko Porkanen, Helena Pruuli, Jarmo Reha, Reimo Sagor, Simeoni Sundja, Ragnar Uustal, Kärt Tammjärv ja Linda Vaher Lavakunstikooli XXVI lennust. Esietendus toimus 12. oktoobril Vene Teatri suures saalis. Ühel tüübil keevad emotsioonid nii üle, et kõige loogilisem lahendus tundub olevat otsustada end parem lihtsalt ära tappa. Kõik! Kaua võib! Kogu pidu! Aitab jamast! Vähemalt nii tundub peategelast ümbritsevatele inimestele
Isegi õhuke õlikirme veepinnal põhjustab lindude vältimatu surma. Seepärast nimetatakse merevee reostamist laevaõlidega õlikatkuks. Läänemerel on selle reostuse ohvriteks tavaliselt aulid. Õliga kokku puutudes linnu sulestik märgub ja külm vesi tungib linnu kehani. Jahe merevesi põhjustab kehatemperatuuri kiiret alanemist. Vett täis imbunud sulestik uputab linnu. Kalad Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki, tuntumad on kilu, tursk, lest, lõhe, meriforell, angerjas. Seal elab palju selliseid kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgedest, aga Läänemere madala soolsuse tõttu saavad need ka seal elada. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Mõnest Läänemere piirkonnast püütud kalad võivad sisaldada liiga palju mürgiseid ühendeid. Ka plaanitav Nord Streami gaasitoru ei jäta mõjutamata ühtegi kalaliiki, seda just ehituse käigus.
Võrtsjärve lastakse sisseostetud angerjamaime. Sisevete kala on merekalast kallima müügihinnaga ning suurem osa läheb ekspordiks. Kalapüük Läänemerest annab 77% kogu Eesti kalasaagist. Peamised kalaliigid on räim ja kilu, mis moodustavad 90% Läänemerest püütavast saagist. Kalastamise iseloomu järgi tehakse vahet avamere ja rannikupüügil. Avamerepüük andis 1997.a. 86% Läänemerest püütavast kalast. Peamisteks liikideks on räim, kilu, tursk, lest. Püük on suurenenud, sest laevastik on suurenenud uute kalalaevade näol, mis on kaasaegsemad ja tõhusamad. Praegu kasutatakse 15 suurt traalerit. Rannapüük andis 1997.a. 14% Läänemerest püütavast kalast ning on piiratud 12 000 t kalapüügikvoodiga räimele ja kilule. Traditsioonilisteks rannakalurite poolt püütavateks kalaliikideks on veel ahven, koha, lest, siig ja vimb.
Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk Milliseid kalaliike Eestlased toiduks kasutavad? Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts. Võrtsjärve kalastik on aegade jooksul tublisti muutunud. Võrtsjärve põlisasukaks on angerjas
olulist osa. Linnud on olulised ka bioindikaatoritena, et jälgida ja hinnata meid ümbritseva keskkonna seisundit. Eesti linnustik on pidevas muutumises. Mitmete liikide arvukus langeb, osa liike kaob. See on seotud eelkõige sobivate pesitsus- ja toitumispaikade vähenemisega tänu inimtegevusele. Kalad – umbes 30 liiki elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes. Angerjas ja lõhe on siirdekalad. Meres on olulisemad kalad räim, tursk, kilu ja lest, Peipsi järves tint, rääbis, siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Nii nagu mujalgi
Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Vaagnavöötme lihased Eesmine osa- 1 lihas Suur nimmelihas: Toob reit ette Kõikidelt Pöörab reit välja Niude-nimme lihas nimmelülidelt Reieluu väikesele pöörlile Niudelihas: Niudeluuaugult Tagumine osa- 8 lihast Viib reit taha Väike tuharalihas Niudeluu tagapinnalt Reie eemaldamine Keskmine Niudeluu tiiva Viib reit taha Reieluu suurele tuharalihas tagapinnalt ...
Liha kohta olnud ütlus- paksem viil meestele ja väike tüdruk saab kõige vähem. Rannikul olu enamlevinud lambaliha., sisemaal rohkem sealiha. Vasikat, veist söödi väga harva, pigem pühade või tähtpäevade puhul. Argipäevaselt kasutati toiduvalmistamisel soola- või suitsuliha, värsket saadi harva. Söödi ka maksa, aju, kopsu jne. Levinud olid verikäkid, veidi vähem tanguvorstid ja verivorstid. Kalad- räim, lest, säinas, angerjas, siig, haug- jõudis lauale värskelt,soolatult, suitsutatult. 2 Suuresti söödi seda, mida ise kasvatati või korjati. Köögiviljadest- kaalikas,porgand, naeris, kapsas, kurk, mugulsibul ehk sibulaputkes, suhteliselt hilja tomat. Kartul olu laual igal toidukorral. Marjad- mustikad, metsmaasikad, muulukad, põldmarjad, pohlad, jõhvikad, kohati ka
Kalad Edvin Sild K-16B September 2017 Kalad Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes, Läänemeri on madala soolasuse tõttu suhteliselt liigivaene, kuid sellest kalapopulatsioon on arvukas. Läänemerest püütakse 1% kogu maailmamere kaalasaagist. Sisevetest on peamisteks kalapüügi- veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Pärnus Pärnu jõgi ja Pärnu laht. Lest ehk jõelest ( Platichthys flesus) Lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Pikkus 50cm, kaal 3,5 -14 kg, eluiga 6-15 a. Elab magedas madalas meres, jõesuudmes, põhjaeluviisiga Kasutamine: suitsetamine, praadimine, küpsetamine, kuivatamine, marineerimine. Lestal pole soomuseid, siis puhastada on lihtne. Väga valgurikas( 18%) ja keskmise rasvasisaldusega (6%) Latikas ( Abramis brama) L...
Kurvitsalised (nt. Niidurüdi, alpirisla) Kahepaiksed Kõige levinum kõre ehk juttselg- kärnkonn. Elupaikade kadumise tõttu on neidki väheks jäänud. Putukad Sipelgad Kääbusämblik Triip-lutikas Lauluritsikas Kõrvahark Taevastiib Koerliblikas Puud ja põõsad 2009-2011 aasta looduskava „Ideaalne rannaniit“. Niit peab olema vaba kõrgest taimestikust, roostikust ja puudest-põõsastest. Kalad Räim Kilu Tursk Lest Merisiig Toiduahelad Aasristik→Harilik kõrvahark→Alpirisla→Rebane Detriit ehk pude (põhjataimestiku jäänused)→Zooplankton ehk loomhõljum→Kiisk→Harilik ahven→Harilik haug→Merikotkas Biootiliste tegurite näited Neutralism (ei mõjuta üksteist st, et ei ole mingit toitumissuhet)- koerliblikas ja lammas. Konkurents (üksteist ei vaja, kuid mõlemad tahavad näiteks toitu)- niidurüdi ja alpi risla.
Kas tõeline tsöloom või pseudotsöloom? Selle üle vaieldakse, kuid hilisemad uuringud (Shapeero, 1961) on välja toonud, et kehaõõnsus on siiski tsöloom, mitte Eluviis, toitumine Mere- ja bentose eluviisiga Esinevad vastsestaadiumid Kiskjad Toituvad väiksematest ussidest ja selgrootutest (nt hulkharjasussid, väheharjasussid, koorikloomad, surusääsed jm) Vaenlasteks on kalad (nt lest, tursk jm) Paljunemine Lahksoolised Väline viljastumine Munarakud ja sperma lastakse merre ning viljastamine toimub meres Vastne on ümbritsetud mitmetest kutiikula kihtidest Vastne kestub palju kordi (vahetab kutiikulat), enne kui saab täiskasvanuks Vastne elab mudas Vastse koorumine (mf - suu piirkond) Levila Esineb enamikus meredes (nii troopilistes kui ka polaaraladel) Elavad rannikuvetes, madalas vees
sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest u. 5 meetrit madalamad. Umbes nii oli asi Antsülusjärve lõpus ja Mastogloiamere alguses, kui ookeani tõusu tõttu algas soolvee sissepääs Läänemerre. Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Läänemeres on palju loomaliike, kes on väljasuremisohus. Läänemere linnustiku viimasel ajal toimunud vähenemist on põhjustanud tõhusamaks muutuva maakasutuse tulemusena sobivate biotoopide ehk elupaikade (eelkõige rannaniitude) kahanemine, suurenenud häirimine, kuna vaba-aja kasutus on biotoopides kasvanud, toitainetega rikastumise tõttu tekkinud põhjataimestiku kadumine
Test VI 1. Milline kala on müügil fileena - angerjas - lest - tursk 2. Milline neist on emulgaator - askorbiinhape - letsitiin - nitrit 3. Filotaigen on - hästi magus - hästi õhuke - rasvainerikas 4. Milline on kõige kallim maitseaine - safran - kurkum - ingver 5. Milline leib on kõige vähem happeline? - peenleib - must leib - vormileib 6. Milline neist on energiajook - Red Bull - Isostar - Arctic 7. Milline neist on krõmpsuv salat - jääsalat - bataavia salat - paksoi 8. Milline on happeline vahend - pH 0 5,9 - pH 6 8 - pH 8 10 9
2. Üldrahvalik köök 3. Tippköök Rahvusliku köögi omapära Parimad ja kvaliteetsemad toiduained Komponentide loomulik maitse keerulised kastmed Juur- ja puuviljad, maitsetaimed, maitseroheline. Ei sööda tangainest valmistatud putrusid Kaks tähtsamat toidukorda Peamised toiduained Köögiviljad Suured oliivipuu-, seene-, shampinjoni- kasvatused Puuviljad Piimatooted: rõõskkoor, piim, kohupiim, hapukoor, juustud Muna Enamik lihasorte Kalad: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja Mereannid: austrid, krevetid, merekarbid, vähid Toitude valmistamine Kõrgekvaliteedilised toiduained Välditakse purustamist ja segamist Vein on põhikomponent marinaadidel ja kalapuljongites Populaarne on biifsteek ehk seest toores liha Süüakse püree- ja kreemsuppe ning puljongit Salat ja aedvili on eraldi toit Maitsestamine Sõltub väga toidust Põhilised maitseained: küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, safran,
Tood e Tein ti aasta o M K .2 e te rikka versioo l 1982- m. U n oli 1992 seer u l i s ial u enduse ade po moo u n o o torid em kere a olid s lest 1989 ning el a-st v õims turu hak ama l ase k ndam as Corra d cc o a do S ciroc cot Sciro MK
tibialis anterior ............................................................................. 22 3. Pikk varvaste sirutaja m. extensor digitorum longus ............................................................. 23 4. Sääremarjalihas m. Gastrocnemius ........................................................................................ 24 5. Kannakõõlus ehk Achilleuse kõõlus tendo calcaneus ........................................................... 25 6. Lest sääremarjalihas m. Soleus ............................................................................................... 26 7. Pikk pindluulihas m. peroneus longus ................................................................................... 27 8. Selgmised luudevahelised lihased mm. Interossei dorsales ................................................... 28 9. Vihmausslihased mm. Lumbricales ....................................................................................
eelneb pikk "kurameerimine", mille ajal ujutakse kõrvuti ja hellitatakse teineteist. Pojad sünnivad 10-11 nädalat peale paaritumist. Imetamise ajal lesivad emaloom ja ta poeg kõrvuti veepinnal. Läänemeres paarituvad pringlid augustis TOITUMINE Pringlid toituvad peamiselt väikestest kaladest, eriti heeringatest, kiludest ja moivadest, vähem ka limustest. Läänemeres sööb pringel peamiselt räime, kuid toiduks on talle ka on kilu, tursk, angerjas ja lest. Ööpäeva jooksul sööb pringel 36 kilo kala. Näiteks noored pringlid peavad kalu ellujäämiseks sööma 78 % oma kehakaalust päevas Nad sukelduvad kuni kuueks minutiks tavaliselt 2060 meetri sügavusele, jälitades saaki, mille asukoha teevad kindlaks ultrahelisignaalide abil. ELUVIIS Pringel elab külmades meredes nii ida- kui läänepoolkeral. Teda võib kohata nendes merepiirkondades, kus keskmine temperatuur on alla 15°C. Pringel
Kalad Keda nimetataks kaladeks? Tavapärase sõna "kalad" ei tähista loomasüstemaatikas ühtegi kindlapiirilist üksust. Valdav enamik siin käsitletavatest kaladest kuulub hoopis klassi Kiiruimsed (Actinopterygii), mis varem kandis nimetust klass Luukalad. Kalad on kõige liigirikkamaks loomarühmaks selgroogsete seas. Kalalaadseid loomi on maailmas kokku umbes 20 tuhat liiki, neist Eestis 75 liiki Enamik kalu on voolujoonelise kehakujuga: see algab peaga, mis läheb sujuvalt üle kereks ning lõpeb sabauimega. Keha on enamasti külgedelt kokkusurutud ja varustatud liikumist võimaldavate uimedega. Kehakuju erinevused peegeldavad nende elupaika: merepõhjas elavad kalad on enamasti lamedad (lest), mudaelanikud usjad (angerjas), vabas vees elavad kalad aga tüüpiliselt "kalakujulised". Kalade nahk on kaitstud soomustega. N...
Christina Aguilera Early life and career Aguilera was born in Staten Island, New York, to Fausto Wagner Xavier Aguilera, a Sergeant in the U.S. Army at the time and Shelly Loraine Fidler, a teacher of Spanish language. Aguilera's father was born in Guayaquil, Ecuador, while her mother is of Irish[14] descent (Christina's maternal grandmother emigrated from County Clare.)[15] Her father, Fausto, was stationed at Earnest Harmon Air Force Base in Stephenville, Newfoundland, Canada and Japan. Aguilera lived with her father and mother until she was seven years old. When Aguilera's parents divorced, her mother took her, and her younger sister Rachel, to her grandmother's home in Rochester, Pennsylvania, a suburb outside of Pittsburgh. According to both Aguilera and Fidler, her father was very controlling, as well as physically and emotionally abusive.[16] She later wrote about her difficult childhood in the songs "I'...
PARASITAARSED NAHAHAIGUSED Krete Allik MA16 Sügelised Parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Võib esineda igas vanuses inimestel Põhjustaja ja nakatumine Inimese sügelislest Suurus 0,3 – 0,5 mm Levib kontaktnakkusena Erandjuhtudel levib kätlemisel, lühiajalisel nahakontaktil või voodiriiete kaudu Viljastatud emane lest kaevub epidermisesse ja muneb enda kaevatud käiku Munadest arenevad 2-3 nädalaga suguküpsed täiskasvanud lestad Sümptomid ja leiud Sümptomid tekivad 3-6 nädalat peale nakatumist Tugev sügelus eriti õhtuti Kraapimisjäljed ning koorikud Peenpapuloosne lööve eriti alakõhul, reitel ja kätel Lastel on sügeliste korral kehatüvel punakaspruune paapuleid ja väikeseid pustuleid Sügeliskäike peamiselt
Läänemere kalad Merekalad · Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) · Läänemere kilu balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) · Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) · Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) Mageveekalad · Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) · Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) Siirdekalad · Angerjas ehk harilik angerjas (ka jõeangerjas ja euroopa angerjas) (Anguilla anguilla) · Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) Räim - on suhteliselt väike,
SISSEJUHATUS Sügelised on lestade esilekutsutud haigus, mis annab endast aeg-ajalt märku. See on vana haigus, mida on tuntud juba umbes 2500 aastat. Sügeliste sagedast esinemist peetakse iseloomulikuks just vähearenenud riikidele. Kui aastakümneid tagasi arvati olevat sesos nahahooldusvahendite vähesuse ja haigestumuse vahel, siis praegusel ajal ei tohiks see faktor enam erilist rollli mängida. Oluline on haiguse õigeaegne, kohene diagnoosimine. On ju sügelisede haigus, mida põhjustab lest (Sarcoptes scabiei hominis). Selle sattumisel inimese nahale kas otsese (eriti intiimse kontakti teel) või vahendatud kontakt (haige isiku esemete, riietega kokkupuutel, kandmisel) kaudu saab alguse haigusjuhtum. Sügelishaiguse epideemiate põhjuseks on peetud diagnostilisi vigu - vale diagnoosi, mis soodustanud haiguse levikut. Sügelised võivad tekitada tõsiseid diagnostilisi probleeme, eriti tüsistunud haigusjuhud ja nn "puhaste" inimeste sügelised
caput laterale – humerus’e tagapind ülalpool sulcus nervi radialis’t caput mediale - humerus’e tagapind allpool sulcus nervi radialis’t b) Kinnitub – olecranon c) Toime: toimib õla- ja küünarliigesele: õlavart tõmbab vähesel määral taha mediaalsele, küünarvart sirutab ! Kõhu sirglihase tupp: vagina musculi recti abdominis a) eesmine sein ülemine osa – m. obliquus externus abdominis aponeuroos ja m. obliquus internus abdominis’e aponeuroosi eesmine lest b) tagumine sein ülemine osa – m. obliquus internus internus abdominis’e aponeuroosi tagumine lest ja m. transversus abdominis aponeuroos c) eesmine sein alumine osa – m. rectus abdominis d) tagumine sein alumine osa – fascia transversalis ! Foramen quadrilaterum: a) Seda piiravad – ülalt – m. teres minor, alt – m. teres major, lateraalselt – collum chirurgicum humeri, mediaalselt – m. triceps brachii caput longum; b) teda läbib n. axillaris !
Harilik käätsusikk käätsusikk siklased mardikalised Aasaöölane aasaöölane öölased liblikalised Rohe-tondihobu tondihobu tondihobulased kiililised Kuningkiil Anax Imperator tondihobulased kiililised Jõesilm silm silmlased silmulised Angerjas angerjas angerlased angerjalised Lest lest lestlased lestalised Haug haug hauglased haugilised Meriforell lõhe lõhelased lõhelised Ahven ahven ahvenlased ahvenalised Luts luts lutslased tursalised Viidikas viidikas karpkalalased karpkalalised alamliik: Balti kilu
alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini. Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Võõrliigid Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu. Tähtsamaid võõrliike: Mnemiopsis leidyi (ameerika kammloom) karbiline Mytilopsis leucophaeata vesikirbuline Cercopagis pengoi kümnejalaline Palaemon elegans