Tahtsime teada, kes kõige enam on ennast teise inimesega sidunud ning kas haridus annab selleks kindlust juurde. Vastused on tabelis ( Tabel nr. 2) Tabel nr.2 Vastajate perekondlik staatus 7 Kõrgharitud inimeste perekonnaseis on valdavalt abielus, vähem on seda põhihariduse või Vallaline Abielus Vabaabielus Lahutatud Lesk Põhiharidus 5 8 4 0 4 Keskharidus 16 145 73 14 7 Kõrgharidus 22 189 65 17 7 keskharidusega inimeste puhul. Järelikult kui inimestel on vastav haridus ja töökoht olemas, siis on nad valmis ennast ametlikult siduma teise inimesega. · Järgmiseks võtsime vaatluse alla, kas haridus mõjutab laste arvu peres
arvuti riistvaraga tihedalt seotud. Vähemasti selline oli asi teoreetiliselt. Tegelikkuses oli igale arvutile Bell Labs-is installeeritud erinev operatsioonisüsteem. C programme, mis oli kirjutatud labori PDP-11 arvutil, sai küll ära kompileerida ka mõne teise masina peal, ent nad töötasid vigaselt. Üks põhjus oli näiteks selles, et iga operatsioonisüsteem korraldas suhtlemist sisend- väljundseadmetega erinevalt. Sellest ülesaamiseks töötas Mike Lesk välja "universaalsed I/O teegid", kuid ka need ei lahendanud probleemi täielikult. Aastal 1977 sai UNIX-i töögrupp aru, et palju lihtsamaks võib kujuneda hoopis kogu UNIX-i installeerimine teistele masinatele, selle asemel et püüda üle kanda vaid erinevaid programmijuppe. Esimesena paigaldati UNIX labori Interdata 8/32 mikroarvutile, mis oma ehituselt sarnanes PDP-11-le. 1978. aastal suudeti süsteem üle kanda ka Digital-i VAX miniarvutile. Kuigi sel ajal oli UNIX veel üsnagi
1.Kalevipoeg-Sohn 2 lugu. Koerad Irmi, Armi, Mustukene. Lk 38. Talu Taara tammemetsa aares- 3 poega, uks Kalev-lendab kotka seljas Viru randa, sai maa esimeseks valitsejaks. Lesk leidis kanamuna ja tedremuna, kasvatas nad lasteks13. Linda(tedremuna) abiellus Kaleviga11-23.Salme laks tahele naiseks.2. Kp ja Linda said 3 poega36. Kalevipoeg sundis peale isa surma25-26. Sai páranduse110. Kalev suri vanadusse27-28. Linda vedas Kalevi hauale kive-Toompea, nuttis –ulemistejarv29-31. 3.Soome tuuslar roovib jahilkaigu ajal Linda, viib Iru maele, Taevane Taat Uku tahab Lindat pasta aga loi aikse ja tuuletark kukkus teadvusetult maha ja Linda muutus kivikujuks(Iru Ámm).46-47
Samuti oli isamees tähtsal kohal ka rahakorjamisel ja tõrjemaagias. Isamehe tunnusmärgiks pulmas oli mõõk puusal või käes, samuti oli tal valge rätt üle õlgade, mis oli eest kinnitatud kolme preesiga. 2.1.2 Kaasanaine Kaasanaine (ka kõrvatsinaine, mõrsjaema) oli isamehe partneriks, kes esindas mõrsjapoolseid pulmalisi. Ta oli enamasti mõrsja sugulane, vanem abielus olev naine, kuid kindlasti ei tohtinud ta olla rase, lapseta naine ega lesk. Ta oli pruudi lähim abiline kirikusse sõites ning pulmalauas. 2.1.3 Peiupoisid Peiupoisid olid vallalised noormehed, kes olid isamehele abiks. Nende arv polnud kindlaksmääratud ning kõikus suhteliselt palju. Kohati olid peiupoisid varustatud mõõkadega ja neil oli täita mitmesuguseid ülesandeid pulmasõidul, söögilauas, veimekirstu ja pruudi valvamisel. Ka neil oli valge rätt ümber õlgade nagu isamehel. Peiupoiste kohustuseks jäi oma
hoopis planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem. Selle probleemiga hakkasid tegelema USA astronoomid Percival Lowell ja William Pickering, kes kumbki püüdsid häirituste põhjal arvutada tundmatu planeedi orbiiti ja seega ka arvutada asukohta taevavõlvil. Otsingud tulemusi ei andnud. P. Lowell pärandas üle miljoni dollari tema poolt asutatud ja tema nimekandvale observatooriumile Flagstaffis ,,Planeet X" ( Lowell nimetas seda nii) otsimiseks. Kuid Lowelli lesk vaidlustas selle otsuse ning kohtuskäimine võttis üle kümne aasta,nii sai observatoorium otsingutega alustada alles 1929.aastal. Sellele tööle võeti noor, erihariduseta amatöörastronoom Clyde Tombaugh, kellele maksti ka seetöttu vähem palka. (11) Otsingute põhimõte planeedi X leidmiseks oli lihtne, kuid väga töömahukas. Alguses tuli kitsast taevapiirkonda mitmel järjestikusel ööl pildistada. Seejärel vaadeldi fotoplaate kahekaupa komparaatori all
seletamiseks, siis hakkasid selle probleemiga tegelema USA astronoomid Percival Lowell ja William Pickering, kes kumbki püüdsid häirituste põhjal arvutada tundmatu planeedi orbiiti ja seega ka arvatavat asukohta taevavõlvil. Otsingud tulemusi ei andnud. P. Lowell pärandas üle miljoni dollari tema poolt asutatud ja tema nime kandvale observatooriumile Flagstaffis (Arizona) "Planeet X" (nagu Lowell seda nimetas) otsimiseks. Et Lowelli lesk vaidlustas selle otsuse ning kohtuskäimine võttis üle kümne aasta, sai observatoorium otsingutega alustada alles 4 1929. aastal. Sellele tööle võeti noor, ilma erihariduseta amatöörastronoom Clyde Tombaugh, kellele sai seetõttu vähem palka maksta. Järgmisel aastal saatiski teda edu. Uurides 18. veebruaril 1930 eelmisel kuul Kaksikute tähtkuju piirkonnas tehtud fotosid, leidis ta
tahtsid nad vanalt inimeselt AnneMailt petta tema rikkusi välja. ,,ANNEMAI: Raha pärast ollakse mõnikord valmis isegi alatusteks. Ollakse valmis heale inimesele halba tegema. Kas olete tähele pannud?" Kuid AnneMai hea süda sai nende kahe suli kurjusest võitu. Täpselt samamoodi, nagu kunagi suutis AnneMai teised sulid õigele teele juhtida. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Teose peategelane AnneMai on viiekümne viie aastane lesk, kelle mees Leopold suri kümme aastat tagasi. AnneMai elab keskaegse sisustusega majas, sest tema mees oli oma eluajal keskaegse kunsti austaja ning seetõttu on majasse kogunenud igasuguseid vanu üürikuid ja maale. Tema välimus on vastuoluline, sest ta kannab babülottsoengut, mis on veider tema nunnaliku kleidi kõrval. AnneMai on naine, kes ei pea rahast väga lugu. Tema väärtustas elus teisi asju kui raha. ,,ANNEMAI:
Kuninga paviljon ehitati uute hoonete ristumiskohta ning selle esimesel korrusel asusid kuninga eraruumid. Uus ühtne fassaad omandas Pariisi renessanssi stiili. Seinte kaunistamine lõpes Henri IV valitsemise ajal. 16. sajandi teisel poolel oli Louvre segu uutest hoonetest, pooleliolevast tööst ja üle 200 aasta vanustest pooleldi hävinenud ehitistest. Selle vähesest mugavusest ning linna mürast ja lõhnast häiritud, tellis Henri II lesk Catherine de Medicis uue residentsi rajamise lühikese vahemaa taha läände. Tuileries palee plaanid joonistas üles Philibert Delorme 1564. aastal, kuid tööd jätkati paar aastat hiljem. 1566. aastal alustas Charles IX Petite galerii esimese korruse ehitamist. Galerii oli mõeldud alguspunktiks pikale koridorile, mis ühendaks Tuilerie'd ja Louvre'i. Henri IV ehitas Suure galerii 1595. ja 1610. aasta vahel. Et vältida ülemäärast üksluisust
Rudenz oli päästnud Berta põlevast kindlusest (Sarnenist) Puhutakse Uri sarvesi kindlus on langenud. Kübar, mida pidi kogu rahvas kummardama, jäeti vabadusemärgiks alles(inimesed tahtsid seda põletada, aga Fürst takistas neid). Kõik on õnnelikud, et türannivõim on langenud. Rösselmann ja Stauffacher tulevad teatega, et keiser Albercht on mõrvatud tema enese vennepoja, Johanni poolt(tahtis saada isa pärandit). Mehed kaisutavad üksteist. Köster tuleb kirjaga, milles Lesk Kuninganna soovib Urile, Schwyzile ja Underwaldenile head. Rahvas jääb ükskõikseks. Kõik hakkavad minema vabaduse tooja, Telli juurde. Teine pilt Hedwig, Walter ja Wilhelm on toas, uks on avatud. Hedwig räägib lastele, et isa tuleb täna koju. Lävele ilmub munk. Hedwig tahab talle juua anda. Munk tahab teada kus ta on. Hedwigit haarab hirm ta saab aru, et see polegi munk. Tuleb Tell. Lapsed ruttavad talle vastu. Samuti Hedwig. Tell oli ammu kuhugile ära pannud
Nende suhe tuleb avalikuks ja Henry de Percy naib Shrewsbury krahvi tütre Jane'iga. Henry VIII tütar üheksa aastane Mary kihlub Catherine'i lihase õepojaga kahekümne viie aastase keiser Karl Vga. Tol ajal tegutses Inglismaal kaks parteid: üks pooldas kindlalt keisrit, eelkõige vana aadel ja teine oli uuaadlike ülespürgiv partei, kes kunagi liitu keisriga heaks ei pidanud. Catherine oli tegelikult Henry VIII surnud venna lesk: ,,Ja kui mees oma venna naise võtab, siis on see ropp töö; ta on oma venna häbeduse paljaks võtnud."(Moosese kolmas raamat) 31.aprillil 1527. aastal laulatatakse Henry tütar Mary ja Prantsuse dofään, millega pannakse pitser InglisePrantsuses alliansile. Kui Henry de Percy sunnitakse abielluma, siis Anne Boleyn langeb masendusse. Kuningas asub Anne vallutama, ent naine on astub vastu, kuid mõistab, et Percy'iga ta koos olla ei saa ning otsustab kuningaga flirtima hakkata.
Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini. Keskaeg jaotatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks: varakeskaeg (5.-11. sajand), kõrgkeskaeg (11.-14. sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand-16. sajandi algus). Kuni 20.sajandini elas 90 protsenti Euroopa inimestest maal. Naine sünnitas keskajal keskmiselt 5-7 last, mis tähendas, et naine oli rase ja hoidis lapsi kogu oma täisealiseks olemise aja. Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine. Neitsi positsiooni oli usulisest seisukohast kõrgeim ja turvalisim aste, madalaim oli abielu ja lese seisus nende vahepeal. Eri gruppi kuuluvatel naistel olid erinevad kohustused. Naise elu mõjutas ka ühiskondlik positsioon ja kodukoha geograafiline asend. Naine oli ebatäiuslik mees. Teda iseloomustati epiteetidega nõrk, kirglik, ebatäiuslik, habras, irratsionaalne ja emotsionaalne.
Viljastamine toimub kõrgel õhus 2-6 km radiuses mesilast. Nad osalevad pereelus vaid suveperioodil, et paarduda. Juba augustikuus neid enam ei vajata, nad aetakse töömesilaste poolt välja, kus nad külmas ja näljas surevad või lihtsalt nõelatakse surnuks. Leski võetakse vastu ka võõrastesse peredesse, ilma et mesilased nende suhtes vaenulikud oleksid. Rohkem koguneb neid sinna perre kus on paardumata ema. lesk TÖÖMESILASED Töömesilased ehk töölised kaaluvad keskmiselt 100 mg, on 12-14 mm pikkused ja arenevad valmikus 21 päevaga. Töömesilasi on peres 15 000 17 000. Nad on arenemata suguelunditega emaisandid, kes pole võimelised paaruma ja harilikult ei mune. Nad on emamesilasest väiksemad, neil on peaaegu tagakeha pikkused tiivad. Eluiga on neil suvel 35 päeva, talvel elavad töölised kauem. Neil on olemas astel ja mürginäärmed.
lapsena. Tegelikult oli tema isal täiesti küllaldane pension, mis lubas anda poisile head haridust. Õppinud viis aastat algkoolis, astus Adolf üheteistkümnesena 1900. aasta septembris Linzi reaalkooli, kus ta oli kaks korda sisseastumiskatsetel läbi kukkunud. Teda köitsid ja tema vaateid mõjutasid professor Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud. 1903. aasta alguses Alois Hitler suri, aga tema lesk sai pensioni edasi. Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904, kuna tema koolitunnistus oli liiga keskpärane. Hitler oli varjanud ja ilustanud oma kehva edasijõudmist koolis, mille ta lõpetas ilma tavapärase küpsustunnistuseta. Tema haridus piirduski lõpuks hämaratest allikatest valimatult kokkuloetuga. Oma päritolust ja oma elust enne poliitikasse tulekut pärast Esimest maailmasõda tegi Hitler alati saladuse. Oma vanemate ja vanavanemate kodukülad Austria
eestlane venelane muu vanus 17 - 25 26 - 35 36 - 45 46 - 55 56 ja vanem haridus lõpet. kesk kesk kesk-eri kõrgem magister perekonnaseis vallaline abielus vaba-abielu lahutatud lesk elukoht linnas linnalähedal maal maal palgaskaala (kroonides) alla 6000 6001-8000 8001-10000 12501-15000 15001-18000 18001-21000 leibkonna suurus (inimesi) 1 2 3 4 5 lastele, sõpradele
Lisaks peategelastele oli teoses ka palju kõrvaltegelasi: proua Vauquer, kelle pansionis tegevus toimub, Vautrin, kes oli põgenenud sunnitöövanglast, Victorine Taillefer, kes oli nooruke neiu, kelle ta isa oli hüljanud, eelistades neiule ta venda. Vautrinil tekkis plaan panna Victorine Rastignacile mehele suure kaasavaraga. Teose kõrvaltegelasteks olid veel proua Courure - Victorine tädi, vabariigiaegse sõjaväeleitnanti lesk, Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes paljastab Vautrini, Horace Biancon - meditsiinitudengist Rastignac'i sõber, Cristophe - pansionaadi jooksupoiss, Sylvie - pansionaadi toatüdruk, Härra Poiret - vanamees, kes käis pansionaadis lõunatamas, samuti isa Goriot' tütar, keda Rastignac armastas, Vikontess de Bauséant - Rastignac'i kaugem sugulane, kes aitas noormehe peenemasse seltskonda, proua de Marcillac - Rastignac'i tädi, kes rääkis nende kaugema
oma täisealiseks olemise aja. Sellest saame järeldada, et muudeks tegevusteks naisel sellel eluperioodil aega ei jäänud. Mehel oli naise üle ,,loomulik" võim. Naise nõrkuse ja alaväärsuse tõttu nõuti juba antiikajast peale, et tegevusväli, millel naisel on mingi sõltumatus, peab olema kindlalt piiritletud. Harv juhus polnud ka see, et naine oli täiesti ära lõigatud välismaailmast. Naise elu määras tema tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, abielus või lesk. Neitsi positsiooni oli usulisest seisukohast kõrgeim ja turvalisim aste, madalaim oli abielu ja lese seisus nende vahepeal. Vastavalt nendele gruppidele oli naiste elu ja kohustused erinevad. Lisaks sugupoolele mõjutas naiste elu ka ühiskondlik positsioon ja kodukoha geograafiline asend. Näiteks oli prantsuse aadlinaise ja inglise talunaise elu-olu äga erinev. Kuigi naise põhiliseks üleasndeks oli majapidamistööd ja laste eest hoolitsemine, ei läinud kõigi elu ühtemoodi
.......... aastat 2. Sugu Mees Naine 3. Teie emakeel Eesti keel Vene keel Muu 4. Kodakondsus Eesti Vene Muu 5. Perekonnaseis Vallaline Abielus Vabaabielus Lahutatud Lesk Muu 6. Milline on Teie omandatud või omandamisel olev haridustase? Põhiharidus Rakenduskõrgharidus Kutseharidus Keskharidus Kõrgharidus Kesk-Eri haridus Muu ................................................................... 7. Kas Te hetkel ...?
· 17. juulil 1918 tapeti Nikolai II, tema naine Aleksandra Fjodorovna, nende viis last- Olga, Tatjana, Maria, Anastasia ja 13 aastane troonipärija Aleksei ning kolm teenijat ja arsti enamlase Jurovski juhendamisel Jekaterinburgis insener Ipatjevi maja keldris. · 18. juunil 1918 tapeti ilma kohtuta samas lähedal Alapajevskis suurvürst Sergei Aleksandrovits Romanov ja heideti elusalt 60 meetri sügavusse kaevandussahti tema lesk Jelizaveta Fjodorova (Nikolai II naise Aleksandra Fjodorovna õde), suurvürst Konstantin Konstantinovitsi pojad -Joann Konstantinovits, Konstantin Konstantinovits ja Igor Konstantinovits( Nikolai II vanaonu poja lapsed), vürts Vladimir Palei (suurvürst Pavel Aleksandrovits Romanovi poeg ja Nikolai II onupoeg) · 28. jaanuar 1919 lasti maha Peterburis Peeter-Pauli kindluses suurvürstid Georgi
Adolf Hitler Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria- Ungari 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (19211945). Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (19331945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 19341945). Hitler osales Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu. Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid, mustlased, homoseksuaalsed inimesed ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata. Selle tagajärjel kaotas elu miljoneid inimesi ja miljoneid küüditati. Niinimetatud Kolmanda Riigi diktaatorina laskis ta kõik opositsiooniparteid keelustada ning saata oma poliitilised oponendid koonduslaagrisse või tappa....
ONU VANJA - STSEENID MAAELUST NELJAS VAATUSES TEGELASED: ALEKSANDER VLADIMIROVIT SEREBRJAKOV eruprofessor JELENA ANDREJEVNA tema naine, 27 aastane SOFJA ALEKSANDROVNA (SONJA) Serebrjakovi tütar esimesest abielust MARIA VASSILJEVNA VOINITSKAJA salanõuniku lesk, Serebrjakovi esimese naise ema IVAN PETROVIT VOINITSKI eelmise poeg MIHHAIL LVOVIT ASTROV arst ILJA ILJAT TELEGIN vaesunud mõisnik MARINA vana lapsehoidja TÖÖMEES Tegevuskoht Serebrjakovi mõis. Aed. Näha osa majast terrassiga. Alleel vana papli all on teejoomiseks kaetud laud. Ilma on pilves. Marina ja Astrov puhuvad juttu. Astrov saab Marinalt teada kui kaua nad juba tuttavad on olnud ning kui vanaks ta nende 11 aastaga jäänud on
XY-süsteemi sugukromosoomid ja hõlmikpuul (Ginkgo biloba) WZ-süsteemi sugukromosoomid. Osal selgroogsetest määrab soo ära väliskeskkonna temperatuur. Iseloomulik kilpkonnadele ja krokodillidele. Kiletiivalistel on sugu määratud organismi kromosoomide kordsusega (ploidsusega). Diploidsest embrüost (viljastatud munarakust) areneb emane mesilane (kas siis emamesilane või töömesilane) ja haploidsest embrüost (viljastamata munarakust) areneb isane mesilane ehk lesk. 3.6 Pärilik ja mittepärilik muutlikkus Pärilik muutlikkus: Organismi pärilik info paikneb kromosoomides asuvates geenides. Üht liiki organismide igas keharakus on enamasti sama arv kromosoome see on liigiomane tunnus. Vaid sugurakkudes on kromosoomide arv poole väiksem. Nii on näiteks inimese keharakkudes 46 ja sugurakkudes 23 kromosoomi. Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse viljastunud munarakust ja seetõttu pärinevad
see võib vahel väljenduda halenaljakalt nagu Hansu "luuletuses". Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust - vabadus, voli ja võim lollide käes viivad traagiliste või põlastusväärsete tagajärgedeni. Romaani tegelased: Rehepapp Sander (peategelane): Ta oli raamatu peategelane, kes oli umbes 70-aastane, pisut küürakas ja väga tark. Ta ei olnud selline nagu ülejäänud külaelanikud – ehk tema ei varastanud eriti tihti. Rehepapp oli lesk ja tema ainus kaaslane oli vana kratt Joosep, kes oli talle väga ustav. Vana kratt Joosep: Rehepapi ustav teener ja kaaslane, kelle mees oli leidnud kraavist mädanemas. Sander ravis Joosepi terveks ja sellest päevast peale on kratt olnud Sandrile nii ustav, et ei plaani isegi mehe tapmist. Vanapagan: Ta andis krattidele hingesid, kuid peaaegu iga kord suutsid külaelanikud ta üle trumbata. Mõiskubjas Hans: Ta oli meeletult armunud Luisesse ja tegi endale krati, et neiu enda koju kanda.
kõrval pinkidel, et järelevalve all olla. Tuli tädi Polly, ning Tom, Sid ja Mary istusid tema juurde. Tom paigutati vah«käigu-poolsesse pingiotsa, et ta oleks võimalikult kaugel avatud aknast ja ahvatlevaist suvepiltidest väljas. Rahvahulk täitis löövid. Tulid: elatanud ja puudustkannatav postkontoriülem, kes oli kord paremaid päevi näinud; linnapea abikaasaga -- sest linnakesel oli muu ülearuse hulgas ka linnapea; rahukohtunik; Douglase lesk, nägus, peen ja neljakümneaastane, helde, heasüdamlik hing ja jõukas, tema maja künkal oli ainus palee linnas, ja kõige külalislahkem ning kaugelt kõige pillavam pidustuste suhtes, millega St. Petersburg võis kiidelda; küürus ja auväärt major Ward ja missis Ward; advokaat Riverson, uus silmapaistev isik, kaugemalt pärit; siis linnakese iludus, kel-lele järgnes parv batisti ja paeltega ehitud noori südamemurdjaid; siis kõik
kandidaat. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (1938-45) ja oli seal kuni 1946.aastani õppejõud ( uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAG i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Kross valiti 1992 . aastal Mõõdukate nimekirjas VII riigikokku, kuid 23.septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst. 1995. aastal andis Saksa president Roman Herzog Krossile Saksamaa Liitvabariigi Suure Teeneteristi. 1996. aastal sai Kross Eesti riigivapi esimese klassi ordeni. 1998. aastal Tallinna vapimärgi. 2001. aastal Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärgi. 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöriristi. 2006
peiupoolset saajarahvast, esindas oma laulik ehk kaasik. Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele, olgu see pahakspanev või heakskiitev. Vakarahva juhiks oli kaasanaine - vanem abielus naine. Lesk, lapseta ega rase naine kaasanaiseks ei sobinud. Kaasanaine oli mõrsja abiline, saatjaks kirikuteel, pulmalauas ja teistes rituaali osades. Kaasanaise roll oli passiivne, ta ei olnud algataja, vaid algatusele reageerija. Tema abilisteks olid pruuttüdrukud, vallalised neiud, kelle arv ei olnud küll kindlaks määratud, kuid pidi vastama peiupoiste arvule. Pruudivend oli tähtis ametimees. Pruudivendi võis-olla kuni kolm.
talusse elama ei läheks, kuna seal on kõik nii pisike ja kole. · Hannes on ettevõtlik ja enesekindel. Hannes tuli sellele mõttele, et ehitada mootorpaat. Teised mehed tema peres algul laitsid selle mõtte maha, kuid hiljem aitasid isegi paati kokku klopsida. Ta unistus oli see paat kuna sellest oleks pere toidulaua jaoks palju abi olnud. · Hannes hoolis oma perest. Eriti on seda näha sellest, kui Klausi lesk saadab Hannesele telegrammi teatega, et Turja Laasil on halvem olla, ta pool keha on halvatud. Hannes jättis kõik oma senised toimetused sinna paika, hoolimata Tondioja pere arvamisest ja läks koju isale appi. Hannest oli sinna väga vaja, sest kõik mehed olid kadunud- Arno oli merel, Klaus surnud ja Hannes oli Tondioja talu peremees, lisaks sellele läks Luise sealt minema, kuna arvas, et seal on liiga kehva elamine nii oma
Tallinna tekke problemaatika kirjalike ja arheoloogiliste allikate põhjal Essee 1219.aastal maabusid taani väed eesotsas kuningas Valdemar II-ga Lindanise linnuse lähistel, võitsid siin eestlastega peetud lahingu, asusid eestlaste linnuse, hilisema Toompea kohale rajama oma kindlust ning jätsid sinna taani garnisoni. 1227. aastal vallutas Mõõgavendade ordu taanlastelt Põhja-Eesti. 1230. aastal kutsusid mõõgavennad Eestisse 200 kaupmeest Ojamaalt, kes asusid elama linnuse jalamile, umbes Niguliste kiriku kohale ning panid aluse Tallinna kodanikkonnale. 1233. aastal toimus mõõgavendade ja paavstimeelsete vasallide vahel Toompeal verine kokkupõrge. 1238. aastal tagastati Põhja-Eesti koos Tallinnaga Stensby rahulepingu kohaselt Taanile ning kümme aastat hiljem annetas Taani kuningas Erik Adraraha Tallinnale Lübecki linnaõiguse. Need faktid pärinevad Vatikani arhiivist ja Henriku...
Samuti oli isamees tähtsal kohal ka rahakorjamisel ja tõrjemaagias. Isamehe tunnusmärgiks pulmas oli mõõk puusal või käes, samuti oli tal valge rätt üle õlgade, mis oli eest kinnitatud kolme preesiga. 2.1.2. Kaasanaine Kaasanaine (ka kõrvatsinaine, mõrsjaema) oli isamehe partneriks, kes esindas mõrsjapoolseid pulmalisi. Ta oli enamasti mõrsja sugulane, vanem abielus olev naine, kuid kindlasti ei tohtinud ta olla rase, lapseta naine ega lesk. Ta oli pruudi lähim abiline kirikusse sõites ning pulmalauas. 2.1.3. Peiupoisid Peiupoisid olid vallalised noormehed, kes olid isamehele abiks. Nende arv polnud kindlaksmääratud ning kõikus suhteliselt palju. Kohati olid peiupoisid varustatud mõõkadega ja neil oli täita mitmesuguseid ülesandeid pulmasõidul, söögilauas, veimekirstu ja pruudi valvamisel. Ka neil oli valge rätt ümber õlgade nagu isamehel. Peiupoiste kohustuseks jäi oma
Hariduse ajalugu Eestis on sajandeid pikk. Kuid ometigi koolieelse kasvatuse ajaloo uurimist on meil seni vähe tähtsustatud. Ei saa öelda, et üldse pole uuritud, kuid lähimineviku materjale ei ole niivõrd palju. Tänapäeval üritatakse taas koguda erinevaid ajaloolisi andmeid. See kogumine on sellepärast oluline, et tulevased lasteaiaõpetajad saavad kogemusi eelnevatest materjalidest. Esimese koolieelse kasvatusasutuse Tallinnas Väikelaste Hoiuasutuse avas lesk paruniproua Elisabeth von Uexküll 1. augustil 1840. Seal said käia lapsed, kes olid pärit vaesest perest. 1862. aastal avati Eestimaa Abistamisseltsi lasteaed, mis oli esimene lasteaia nime kandev lasteasutus. 19. sajandil avati veel mitmeid kasvatusasutusi, üks näiteks oli Väikelaste Hoolitsusühingu Väikeste laste hoid, mis oli hiljem tuntud Tallinna 10. Lasteaiana. Esimeste lasteaedade töökorralduses oli esikohal usuline kasvatus ja laste lugema õpetamine.
Mausoleumi alusehitis oli mõõtmetega 38,4 m (126 jalga) ja 32 m (105 jalga). Valmis monumendi kõrgus oli üle 42,6 m (140 jalga) Mausoleum püsis sajandeid ja viimaks lagunes varemeiks. 1581.aastal hakati varemeist võtma kive kindluse ehitamiseks. Ehitamine. Mausolos tahtis mausoleumi saada valmis enda surma ajaks. Aga kui ta 353.aastal e.K.r suri, oli ehitis veel lõpetamata. Ehituse lõpetas alles neli aastat hiljem tema lesk Artemisia. Mausoleum oli kavandatud selliselt, et see oleks üheaegselt nii tempel kui hauakamber. Säravvalgest marmorist ehitis koosnes kolmest korrusest, mille ülemisel korrusel asus sammastest ja skulptuuridest ümbritsetud tempel. Püramiidikujulisel katusel oli hobustest veetav triumfivanker, milles seisid Mausolose ja Artemisija suursugused kujud. Mausoleumi kuulsust kroonis umbes 3 m (10 jala) kõrgune suurejooneline marmorist
tõeliselt suur kirjanik kirjeldada seda nii, et pinge kasvas iga leheküljega. (2) 7 7. ,,Madam Bovary lühikokkuvõte Raamat ,,Madam Bovary" on romantismi esindav teos. Mille tunnusteks on tundeelu, subjektiivsuse ja individualismi rõhutamine, idealism, fantaasia, vabaduse ja looduse ülistamine, melanhoolia ja religioossus. Noor Emma lõpetas äsja kloostrikooli ja kasulik partii ongi kohe ootamas. Maa-arst Charles Bovary on lesk ja elab hästikindlustatud elu. Ta tutvus Emmaga, kui ravis neiu isa. Nüüd palub arst naise kätt. Charles on armunud, Emma aga mitte. Aga kaasavara tal ei ole ja seega ei jää muud üle. Emma suudab elu doktoriprouana ette kujutada küll ja jääb nõusse. Aga juba üsna pea kahetseb ta seda sammu. Flaubert annab mõista, et pulmaöö oli Emma jaoks õudne. Ka muidu on ta oma uues elus kibedasti pettunud. Mitte midagi ei toimu. Emma
(kool) Mooste mõis Referaat Koostaja: (nimi) (Koht, aasta) Sisukord Ajalugu 1.1 16.sajand (lk 3) 1.2 18.sajand (lk 3) Perekonnad 1.3 Esimesed Nolckenid (lk 3) 1.4 Gustav von Nolckeni aeg (lk 4) 1.5 Axel von Nolckeni aeg (lk 5) 1.6 Eduard von Nolckeni aeg (lk 5) Mõisa-ala iseloomustus (lk 5) Mõisas asuv kool (lk 6) Mõisa paranormaalne pool (lk 6) Pildid (lk 7) Kasutatud kirjandus (lk 10) 2 1.7 1 Ajalugu 1.1 16.sajand Esmakordselt mainitakse kirjalikes allikates Moisekatzi( eesti k. Mooste) Kirumpää lossipiirkonda kuulunud külana, mille läänistas Poola kuningas Stefan Bathory 16. sajandi lõpus Võnnu maakohtunik Wilhelm Sturzile. Kuni Poola võimu lõpuni kuulus see küla tema pojale Caspar Sturzile. 1625. aastal kuningas Gustav Adolf läänistas Moisekatzi ja Kaugositzi (eesti k. Kauksi) mõisad Joachim Nicolaus von...
ta trompetisti Anna Magdalenaga. Leipzig (1723 - 1750) Bachi surma ajal - 28. juulil 1750 oli tema 20-st lapsest elus seitse. Bachi elutöö otseseid jätkajaid kirikumuusika alal neist ei saanud rohkem vast vanimast pojast Wilhelm Friedemannist, kes läks Halle kiriku organistiks. Philipp Emanuel pühendus klahvipille ja kammermuusikale, samuti Johann Christoph Friedrich. Lapsed siirdusid laiali. Noorim tütar Regina Susanna suri 1808. aastal Lesk Anna Magdalena suri hooldekodus 1760. aastal. Looming Bachi tundmiseks ei piisa veel, kui teate, et ta suri 1750 a. Leibzigis, et ta oli kaks korda abielus ja et tal oli 21 last. Bachi tunda tähendab tunda tema muusikat. 5 5 Miks pole Bachi muusika nii vahetu nagu ütleme, Brahmsi oma? Võib-olla peitub põhjus selles, et ta pol silmnähtavalt dramaatiline. Oleme nii rikutud pärast Bachi loodud muusikast,
Üldisi soovitusi: Mõelda läbi, kuivõrd vajalik on tulemuste esinduslikkus, kellele ja kui suure täpsusega peaksid olema tulemused ülekantavad Mitte esitada massiküsitluses küsimusi, mis sobivad ekspertidele Mõelda enne küsitlema asumist veelkord läbi, mida kavatsetakse tulemustega peale hakata, millised on peamised eesmärgid Teha enne suuremat andmekogumist läbi sondeeriv uuring ja prooviküsitlus SKAALATÜÜBID · Nominaalskaala: abielus, lahutatud, lesk, vallaline · Järjestusskaala: suurepärane, väga hea, hea jne · Intervallskaala: 15-19 a., 20-24 a., 25-29 a. jne Hinnanguskaala (huvitab) väga, üldiselt (huvitab), üldiselt ei (huvita), üldse ei (huvita) Võimalik tähistus: ++ + - -- Kuhu panna null? Mis sõnadega seda tähistada? Sagedusskaala sageli, mõnikord, väga harva, üldse mitte KÜSITLETAVATE VALIK Valimi suuruse tegurid:
Oscar Wilde 1854-1900 Iiri päritolu inglise proosakirjanik,luuletaja ja näitekirjanik. Õppis oxfordis. Kuulutas end juhtivaks esteediks ja ,,puhta kunsti" kummardajaks, oli abielus, 2poega. Homoseksuaalne kaaslane Alfred Douglas, vangis süüdistatuna homoseksuaalsuses, peale seda elas teise nime all vaesuses. Kunstimuinasjutukogu ,,Õnnelik prints ja teisi jutte" muinasjutt ,,Isekas hiiglane". Hiiglasel oli suur ilus aed ja lastele meeldis seal mängida. Hiiglane pahandas ja pani aia lukku. Aeda saabus igavene talv. Lõpuks märkas kurb hiiglane üht last, laps oli puu otsas, puu läks roheliseks. Hiigl. lasi lapsed aeda kevad tuli. Hiigl. suri lõpuks. Mõte: head ja ilusat oma elus tasub teistega jagada, siis ei jää üksi. Üksindus on väga kurb ja kõle. Kuulsaim Wilde teos on tema ainus romaan ,,Dorian Gray portree" Peat. on imekaunis noormees Dorian, kellest kunstnik Basil maalib portreed. Lord Henry Wottoniga sõbruneb Dor, lord õpetab te...
Õppepraktika ,,Geriaatriline õendusabi" ÕDE III Patsiendi funktsionaalne seisund ja jõuvarud Tegemist on 85 aastase naispatsiendiga, kes on olnud juba 15 aastat lesk. Pensionär, kes sattus haiglasse peaaju infarkti tõttu. Haiglahoolduse eest tasub haigekassa ja mingi osa ka kohalik omavalitsus. Haige ametlikuks esindajaks on tütar. Tulevikujuhised antud haigel puuduvad. Haige on teadvusel. Lähi- ja pikaajaline mälu on normaalne. Suudab meenutada praegust aastaaega, oma asukohta, tunneb nägude järgi ära personali ja teab, et viibib peaaju infarkti tõttu haiglas. Haigel on igapäevaste otsuste tegemine raskelt häiritud, kuna ta ei ole iseseisvalt
Haruldastele on lubatud kuritöö oma südametunnistuse järgi. Mõrva võib korda saata, kui eesmärk on heatahtlik, arvas, et on eriline ja küllalt tugev, et teha kuritöö ja selle läbi parandada maailma, elas pidevas kahtluses ja paljastamiskartuses Razumihhin – Rodja sõber ja üldse oli ta lihtsalt suurepärane inimene,seltsis kõigi inimestega, üritas aidata Raskolnikovi tema rahamuredes ja muuski. Vanamutt Aljona - negatiivseim, sureb,ametniku lesk Avdotja Romanovna,Dunja/Dotja õde. – naiselikult naiivne pehme nunnu tegelane , aga äkki hoopis külmavereline libu? Lizaveta (Aljona õde) –liigkasuvõtja, poolearuline vanatüdruk , võib-olla ka seksuaalsete väärkalduvustega, vaikne,alandlik Rodja ema Pulheeria Ivanovna - ennastohverdav nagu emad ikka, ei midagi uut Semjon Marmeladov Zahharõts - jota, kellega Raskolnikov kohtub juhuslikult. Oli
Nora on ise oma julgustükist igati ülemeelikus tujus. Esikus heliseb kell Toatüdruk teatab, et üks härra tahab pangadirektoriga rääkida. See on Krogstad, kes tahab Nora mehe jutule. (Proua Linde põrkab tagasi, võpatab ja pöördub akna poole. Krogstad jätab ükskõikselt hüvasti, sulgeb esikusse viiva ukse, seejärel läheb ashju juurde ja vaatab seda.) Linde ja Nora räägivad omavahel edasi. Krogstadist olevat nüüd lesk saanud, koos suure hulga lastega. (Doktor Rank tuleb Helmeri kabinetist.) Vahetatakse viisakussõnu. Rank jätab endast kui sümpaatse inimese mulje. Krogstadist räägib aga kahtlevalt, et pole nagu hea inimene. Nora pakub mandlikooki, öeldes, et need sai ta Lindelt, kes on silmnähtavalt üllatunud. (Helmer, palitu käe peal ja kübar käes, tuleb oma kabinetist.) Nora kostab Linde eest, et tal läheks tööd vaja. Helmer on nõus aitama. (Üldise jutuajamise saatel minnakse esikusse
Mati Undi ja Enn Vetemaa loominguga. Tähtteoseks tol ajal sai Paul-Erik Rummo ,,Tuhkatriinumäng", mis kujutab tuntud muinasjutu järellugu 9 aastat hiljem: Prints tuleb Perenaise majja, et välja uurida, kas ta on naiseks saanud tõelise Tuihkatriinu või hoopis peretütre. See lugu on tõe otsimisest ja selle mõttetusest. Realismilaadsemas stiilis on Juhan Smuuli rahvatükk " Juhnu Jõnn ehk Metskapten" ja rumalust naeruvääristav ,,Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi". Paguluskirjanduses ei juhtunud 1960. aastatel midagi kodueesti kiire elavnemisega võrreldavat, samas võib seda ajajärku pidada pagulusproosa kuld/ajastuks, mil loodi hulga kaalukaid teoseid. Ilmusid Karl Ristikivi ajaloolised romaanid, Bernard Kangro Tartu- romaanid ja muud ( A.Kalmus ,,Juudas"). Paguluskirjanduse funktsioon oli oluliselt muutumas : nostalgiat ja põgenemisega seotud õuduselamusi vajati üha vähem. Uus põlvkond pagulasi oli
halvemini. Kui ta selliseid inimesi ei tunne, siis on võimalik nad ka välja mõelda. Enesehinnang sõltubki olulisel määral võrdlusalusest. Üks võimalik viis enesehinnangut tõsta on enda seostamine tuntud inimesega. Niisuguse seostamise abil üritatakse avaldada teistele muljet. 2. Pere elukaar. Pereliikmete rollide muutumine pere arengu käigus. Noor elluastuja- Noor pere- Väikeste lastega pere- Kooliealiste lastega pere- ,,Tühja pesa sündroom" Taas kahekesi- Lesk (lahutatud)- Surm. Perekond on süsteem ja süsteemi üks põhilisi omadusi on püüd säilitada olemasolevat stabiilsust. Süsteemi ühe elemendi muutus toob kaasa stabiilsuse lõhkumise. Püsima jäämiseks peab süsteem leidma uue stabiilsuse, kui ta seda ei leia, siis ta laguneb. 3. S. R. Covey reaktiivne ja proaktiivne inimene. Huvidering, mõjuulatusring. 4. Päritolupere mõju: rollimudelid, rolliootused, sellest tuleneda võivad probleemid.
kaldal. Riigi pealinna viis ta tagasi Memphisesse, Teebast aga kujundas suure- joonelise Amoni kultuskeskuse. Arvatavasti oli Thutmosis I esimene kuningas, kes lasi end matta kaljuhauda Teeba läänekaldal, pannes nii aluse valitsejate matustele Kuningate orus. Teebast sai riigi tähtsaim kultuskeskus, kus jumalate templid paiknesid jõe idakaldal, kuningate hauad koos hauatemplitega aga läänekaldal. Thutmosis II lesk Hatsepsut tõusis mehe surma järel riigi etteotsa, valitsedes 21 aastat oma kasupoja Thtumosis III eestkostjana (1479 1458). Tema peamiselt 2 rahumeelse valitsusaja silmapaistvamad saavutused olid mereretk Punti ja oma Deir- el Bahri hauatempli rajamine Kuningate oru juures. Thutmosis III (1479 1425) sai riigi tegelikuks valitsejaks pärast Hatsepsuti surma. Ta tegi 17 sõjaretke Aasiasse,
Kunstnikeringkonnad ei olnud aga heas kirjas vaidlused raha üle, kemplemised, skandaalid jne. "Rahutud artifex'id olid väike ühiskond ühiskonnas" (Garin 2010: 242). Renessansi naine näib isikupäratu mees võis olla valitseja, sõdalane, kunstnik, kaupmees või vaimulik, kuid naised sattusid nendesse rollidesse haruharva ja isegi kui seda ette tuli, siis määratleti neid ikkagi teiste rollide järgi. "Naine oli kas ema, tütar või lesk, neitsi või prostituut, pühak või nõid, Maarja, Eeva või amatsoon" (Garin 2010: 265). Need mainitud identiteedid neelasid renessansi naise endasse ja lämmatasid ta igasuguse teistlaadi personaalsuse läbi terve renessansi pidi naine võitlema oma identiteedi eest. Kuid see võitlus ei kandnud iial vilja, sest naise soolisest kuuluvusest tulenevad kindlakskujunenud rollid kinnistusid ühiskonnas üha enam, ning naise olukord ühiskonnas mitte ei paranenud vaid liikus allamäge.
sellele, kas isendil on uks voi mitu X-kromosoomi (sugukromosoomidega XY, XXY, XXXY isendid on alati isased). Partenogenees on embruo arenemine viljastamata munarakust. Vastavalt sellele, kas lahterakk on haploidne voi diploidne, eristatakse haploidset ja diploidset partenogeneesi. Toeline partenogenees on haploidne. Diploidne partenogees on sisuliselt apomiksis. Partenogenees on normaalseks nahtuseks isasmesilaste (leskede) arengus. Viljastamata munast areneb somaatiliselt haploidne (n) lesk, kellel spermiogoonid on haploidsed (n) ja kes produtseerib haploidseid sperme. Sugurakkude kupsemisel toimub neil muundunud meioos: esimesel jagunemisel satuvad koik kromosoomid uhte rakku, tuumata pool havib; teine jagunemine kulgeb nagu tavaliselt koik kromosoomid pikipoolduvad, kromosoomid lahknevad. Kui mesilasema on seemendatud uks kord isasmesilaste poolt, siis tal sailivad seemnerakud spetsiaalses seemnehoidlas. Suurem osa karjekanne on sobiva suurusega emaste mesilaste ehk
Buchholtzhof Karijärve juures Karula kihelkonnas). Nii jäi Sangaste mõisa territooriumile ka Valga linn. Aastal 1626 andis Gustav Adolf mõisa rüütel Christoph Raskele. Ka Põhjasõda oli Sangaste piirkonnale raske ja paljud talud jäid tühjaks. 1723. a. andis Peeter I Sangaste koos Karula ja Kaagjärvega kindral I. Golovinile. 1765. a. läksid Sangaste ja Kaagjärve mõisad päranduse ja abielu kaudu vürst A. Golitsõnile, kes need 1797.a. pantis Carl Georg Arpshofenile. Viimase lesk müüs mõisad 1808. aastal õuenõunik Friedrich Georg von BERGILE (17631811), kes 1792. aastal oli abiellunud praegusest Lätist Ergemest pärit paruness Gertrude Agnes Wilhelmine von Ermesega. Friedrich Wilhem Rembert ja Gustav(Astav)Gotthard sündisid ja veetsid nooruse Sangastes. Friedrich Wilhelm Rembert Berg (17941874) läks vabatahtlikuna 1812. a isamaasõtta Liibavi jalaväepolgu ridades. Haritud ja võõrkeeli oskava mehena sai ta armees 1865.a. kindralfeldmarssali auastme
isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele. Abielluti üldiselt talvel, siis polnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka talud olid sel ajal kõige jõukamal järjel. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Vakarahva juhiks oli kaasanaine - vanem abielus naine. Lesk, lapseta ega rase naine kaasanaiseks ei sobinud. Kaasanaine oli mõrsja abiline, saatjaks kirikuteel, pulmalauas ja teistes rituaali osades. Tema abilisteks olid pruuttüdrukud, vallalised neiud, kelle arv ei olnud küll kindlaks määratud, kuid pidi vastama peiupoiste arvule. Pruudivend oli tähtis ametimees. Pruudivendi võis-olla kuni kolm. Tema peamine ülesanne oli mõrsja varastamine peiupoiste käest. Saajarahva juhiks oli isamees - vanem abielus mees. Tema abilisteks olid peiupoisid,
Sisukord Sissejuhatus 1 ,,Valsidünastia" tegelikeks alusepanijateks tuleks õigluse nimel tunnidtasa Joseph Lanner ja Johann Strauss vanem. Ent nad jäid omal alal võitmatuks seni, kuni areenile polnud ilmunud võistleja, veel andekam, veel säravam. See oli Johann Straussi poeg Johann Strauss noorem, kes oli sündinud 25.oktoobril 1825 aastal Viinis. Elulugu ja looming 2 Isa tahtis et tema vanemast pojast Johannist saaks kaupmees ja teisest pojast Josephist sõjaväeline. Algul näis kõik papa tahtmist mööda minevat, kui poleks vaid olnud poiste mässulist-isa vaatevinklist-kiindumist muusikasse. Vaid suure vaevaga õnnestu nende emal manguda mehelt välja luba poistele klaverimängu õpetada. Nõusolekus saamisel osutus määravaks proua Straussi väide, et klaverimänguoskuseta noormehed ei pälvi seltskonnas haritud inimeste mainet. Varsti rabas Johann sõpru ja ...
emotsionaalset suhtumist. Nt Põlismetsa järv on sügav, ohurikas; / mustav on ta põhi, saladuslik ta süle (K. E. Sööt). Pealtnäha Reformierakonna suure esimehe ja nüüdse euroametniku Siim Kallase maavillane variant, pisut küborglik, liikumatu pilgu ja lõputu, ent selge jutuga. (EE 8.03 Barbi Pilvre Ansipist) Haritud rahvas, tõhus majandus, lihtne riik. (valimisloosung) Püsiepiteedid on kliseelised ühendid, rahvaluules nt leinav lesk, Kalevite kange poeg, armsad kuulajad Võrdlus kõrvutatakse midagi või kedagi ühistunnuse alusel sidesõnade kui, nagu, otsekui, justkui ja oleva käände abil Mustad silmad siia-sinna hüplesid kui kirbupaar (M. Under). Linn all orus paistis nagu peopesal. Ta tuli õhetava ja kaunina kui kevadhommik. Endine Tartu linnapea Ilona Merzin on leidnud, et Ansip on nagu isa toetav ja julgustav. (EE 8.03.2007 Barbi Pilvre) Eesti on nii tugev, kui on tema kõige väetim kodanik
kevadel endale. Poisid asusid uuesti põllule tööle. Armuleib Nooremärdi peremees Juhan ja tema naine Mari. Peremehe sugulane Tõnn tuleb Nooremärdile sulaseks. Noored sulased ei salli vanemat Tõnni. Heinatööd, kari, saunamaja, kivide õhkimine. Marile ei meeldi, et Tõnn nende juures elab, kuid lõpuks ta lepib vanamehega. Teise eest Peep Lõo asub tööle Jakob Mesilase vanakraamikaupluses. Tüürimehe lesk, Leili Kivi, toob sinna oma mööbli müüki, mille eest Jakob pakub talle 700 krooni. Peep aga teab, et ülemusel on mööblile ostja olemas ja viimane maksab selle eest 1500 krooni. Leili vireleb vaesuses. Ta tuleb poodi ja Peep räägib talle loo ära. Leili viib oma mööbli poest minema ja müüb ise eelpoolmainitud inimesele. Jakob on maruvihane. Ta saab teada, kuidas skeem toimis ja tahab Peepu tulistada. Peep haarab samuti revolvri ja teeb esimese lase. Jakob tulistab samuti
1878. aasta algul lõpetas Tsaikovski ooperi "Jevgeni Onegin". Ta lahkus Moskva Konservatooriumi professori kohalt. Nüüd oli tal rohkem vabadust loominguga tegelemiseks. Ka järgnevatel aastatel viibis Tsaikovski palju välismaal. 1879 kirjutas ta ooperi "Orlèans´i neitsi", Reisides kohtus Tsaikovski ka paljude heliloojatega (näiteks Brahms, Grieg, Massnet). Tsaikovskit toetas majanduslikult rikas raudteemagnaadi lesk , tuntud Moskva muusikasündmuste toetaja, Nadezda von Meck. Nad ei olnud kunagi kohtunud, ega kumbki ei teadnud millised nad välja näevad. Paljud Tsaikovski teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Üheks tema tippteoseks on ooper "Jevgeni Onegin". Sellesse ooperisse valas helilooja oma tunded ja hinge. Ooperi esietendus toimus 29. Märtsil 1879 Moskva Väikeses Teatris. Huvi ooperi vastu oli suur, kuid menu jäi kesiseks. 1885
Elu lõpu poole lahkus Monet väga harva Giverneyst.Aiad ja tiik mille kunstnik oli kavandanud ja rajanud olid tema loomingu peamiseks inspiratsiooniallikaks. Monet`l tuli idee maalida hiiglasuuri , kuni kaheksa meetri pikkusi vesiroosipilte, mis sobivasse ruumi paigutatuna looksid häirimatut mõtisklemist soodustava ümbruse. Ta alustas tööd a. 1914 ja töötas lõpuks juba poolpimedana 22 maali kallal kuni oma surmani 1926.Monet´haiguse ajal hoolitses tema eest kasutütar ja poeg Jeani lesk.1926.aasta 5. detsembril suri Monet 86-aastasena ning Clemenceau viibis tema surivoodi juures.Lihtsa matusetalitluse saatel sängitati ta Givernysse. 17.mail 1927.aastal esitleti vesiroosimaale kui Monet pärandit spetsiaalselt selleks puhuks ümber ehitatud Tuileries` tiibhoone ovaalsetes akendeta ruumides. Tuntuimad teosed Monet tuntuimateks teoseks peetakse maale "Eine vabas looduses", mille ta maalis 1866. aastal, "Impressioon. Tõusev päike" 1872
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
