maalijate koolkond. Nende hulgas oli mitmeid itaalia maneriste. o Lossi siseruumid on kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Louvre'i loss Pariisis [Luuvri] o Louvre'i linnus lammutati ja selle kohale ehitati Louvre'i loss. Keskaegse linnuse alusmüürid on välja kaevatud ja asuvad Louvre'i kunstimuuseumi keldrikorrusel. · Pierre Lescot [Pjäär Leskoo] o Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber ruudukujulise siseõue. Lescot' kavandatud on osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist. See on kolmekorruseline, kuid ülemine osa on poolkorrus (atikakorrus). o Lescot kasutas ainult Itaalia renessansist pärinevaid detaile. Ehitisel puudub kindluslik iseloom. o Louvre'i fassaad on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud alakorrusel võib näha
PRANTSUSE KUNST 16. SAJANDIL R E N E SS A N S P R A N T S U S M A A L Arenes kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimustel. Loobumist goodikast aitasid kujundada Prantsusmaa sõjakäigud Itaaliasse, mis algasid 1494. aastal. François I oli renessanslik valitseja. Pidas edutuid sõdu Habsburgidega. Ehitas uhkeid losse ning arendas kunsti. ARHITEKTUUR 16. saj ehitati mitmeid losse Pariisi lõuna pool, Loire'i orus. Losside ehitamises kasutati segastiili, ühendati keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Linnustele viitab ehitise masside jaotus, ümartooned ning kõrge katus. Palazzode mõjul pole lossidel kindluslikku ning sõjalist välimust. François I oli mitme lossi ehitaja ja arendaja. Chambordi loss Blois'i loss Chenonceaux' loss Fontainebleau loss P R A N T S U S E R E N E SS A N SS M A A L Järgiti enamasti Itaalia eeskujusid. Prantslased olid iseseisvad ...
Renessanss Prantsusmaal · Losside nimesid kontrolltöös ei küsi. · Oluline arhitektuuri (losside) üldiseloomustus. · Skulptuuridele tähelepanu pöörata! jahiloss Chambord Chenonceaux´ loss Pierre Lescot´ (1510-1578) · Louvre´i loss Fontainebleau loss Ussé loss Pariisi raekoda Jean Goujon (u. 1510-1568) · Nümfid süütute kaevult Neli aastaaega Germain Pilon (u. 1535 1590) · Henri II ja kuninganna Caterina de`Medici hauamonument · Jean Clouet · Francois I Francois Clouet · Suplev naine
17.sajandil. Ehitis jäi rohkem truuks kõrgrenessansi traditsioonile. Prantsusmaa oli sel ajal Euroopa võimsamaid riike. Louvre´i idafaasile annab ilme võimsate, üle kahe korruse ulatuvate paarisammaste tõepoolest rahulik ja pidulik rütm. Louvre´i lossi kujundus Üks esimesi ja kõige tähtsam uues stiilis püstitatud ehitisi oli Louvre loss. Louvre`I ehitamine, eriti õue kujundamine, oli Pierre Lescot kätes. Oma osa oli ka Goujoni skulptuuridel. Loss kavandati ruudukujulisena, lahtise õuse ja nelja nurgatorniga. Louvre´i loss kui muuseum Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal andis Rahvusassamblee välja käsu, et Louvre'ist peab saama muuseum. Muuseumina avati osa paleest 10. augustil 1793. Esialgu oli väljas 537 maali. 17961801 oli muuseum suletud, seejärel avati Napoleoni muuseumi nime all, 1815 sai muuseum tagasi praeguse nime. Louvre on üks maailma suurimaid muuseume.
· FONTAINEBLEAU LOSS o Asub suures pargis o Seal on töötanud ka itaalia maalikunstnikud ja skulptorid, maneristid o Itaalia manerism fontainebleau koolkond ( jäljendajad ) · Leonardo kutsuti Prantsusmaale, kus ta suri ja on maetud · LOUVRE'I LOSS o Enamus sellest barokk- või klassitsismistiilis o Mõned tiivad renessanssstiilis vanem osa ( idaosa nelinurkse siseõuega - sellest läänetiiva hoovipoolne fassaad ) arhitekt LESCOT Poolsambad, pilastrid Arvukalt skulptuure ja reljeefe Goujoni omad 3-korruseline ülemine on poolkorrus Atika korrus o Koosneb vanast ja uuest Louvre'ist · Prantsuse renessanss-skulptuur: O JEAN GOUJON NÜMFIDE RELJEEID "SÜÜTUTE KAEVUL" praegu Louvre's o Germain PILON HENRI II JA KUNINGANNA CATERINA DE' MEDICI HAUAMONUMENT
Jan van Eyck, tema tööd: *Genti altar-sellel on Aadama ja Eeva kujutised. Kui itaalias püüti keha ilustada, siis Madalmaades on see üsna naturalistlik, kunstnikku ei huvita keha vormid ja ilu, vaid tõde tegelikkuse kohta. *Abielupaar Arnolfini portree-maalile on omane soojus, lähedus, headus, peen maalitehnika. 4)Mis kuulus loss ehitati 16.saj. Pariisis? Mis on selle lossi eripära? mis stiilid olid?Autor? Louvre, autor Pierre Lescot. Läänetiiva lõunapoolne osa on renessanss-stiilis. Fassaad koosneb 2 korrusest ja ühest poolkorrusest. Fassaadi liigendavad korintosestiilis pilastrid ja poolsambad. Lescot töötas siin Jean Goujoniga, kelle loodud on fassaadi dekoor. _________ 1)Millised olid Madalmaade 15. ja 16. saj. kunsti iseärasused? Nimeta iseärasusi Eycki maalis "Abielupaar Arnolfini portree" Madalmaades oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitism. Seal ei katkenud side
1514_ P R 1525 1535 1546 1547-1549 1554 1563-1570 1570 1571 A N T Francois Coulet Jean Clouet Pierre Lescot Francois Jean Goujon Germain Pilon Germain Pilon Jean Decault S Francoi I hobusel Francois I Louvrei lossi fassaad Pariisis Blois' lossi keerdtrepp Süütute kaev Diana hirvega Henry II ja Kuninganna Caterina U
Seal asusid mitmed Itaalia maneristid. Siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Figuuridel manerismile omaselt ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead, kuid õõtsuvatest poosidest võib näha gooti traditsioonide püsimist. Louvre'i loss: Pariisis, ehitati lammutatud Louvre'i linnuse asemele mitmel sajandil, 16. sajandist säilinud mõned osad. Tähtsaim arhitekt Pierre Lescot (1510-1578): Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber nelinurkse siseõue. Tema kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist: kolm korrust, kolmas poolkorrus ehk atikakorrus. Kasutas vaid Itaalia renessansist pärinevaid detaile, ehitisel puuduv kindluslik iseloom. Blois' loss, Chenonceaux loss, Cloux loss Renessanss-skulptuur Jean Goujon (~1510-1566) üks Louvre'i fassaadi skulptuuride autoreid. Kuulsaim teos
· siseruumid on rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega · ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead poosides näha gooti traditsioonide püsimist · Louvre'i loss Pariisis · linnus lammutati ja sinna ehitati loss alusmüürid on praegu keldrikorrusel näha · ehitatud mitme sajandi jooksul 16. sajandist on säilinud vaid mõned osad · selle tähtsaim arhitekt oli PIERRE LESCOT kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist (atikakorrusega ülal) · kasutas ainult Itaaliast pärit detaile, pole kindluslikku iseloomu · paviljonid ja kitsad kõrged aknad toonitavad vertikaalset suunda · fassaadid on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud: · alakorrus poolsambad, pilastrid · teine korrus akende kohal 3nurksed ja kaarjad viilud, rohkelt reljeefe (atikakorrusel ka reljeefe)
). Chateau de Chenonceau, Chateau de Chambord, 1519-1547 1513-1521 Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Pierre Lescot ja Jacques Lemercier, Louvre 1547- 1627 Philbert de l'Orme, Chateau d'Anet, 1547-1552 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jean Goujon, Fontaine des Innocents, 1547-1549 Click to edit Master text styles
Esindab 16.sajandi algupoolele omane segastiil, milles ühinevad keskaegsete linnuste ja renesansslike palazzode jooned. Väga palju tornikesi ja korstnaid. ,,Fotainebleau loss" Lossi siseruumid on rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmoristornamentika ja figuuridega (pikad jäsemed, saledad kehad ja väikesed pead). ,,Chenonceaux' loss" Üks osa lossist on ehitatud veest kõrgemale (nagu sild), ilmselt selleks, et üleujutuste ajal maja kahjustada ei saaks. PIERRE LESCOT ,,Louvre'i loss Pariisis" Eeskujuks võetud keskaegseid linnusetorne. Kasutatud ainult Itaalia renesanssist pärinevaid detaile.Tervik on tasakaalus. Paljususes säilib ühtsus.
renessansipärased detailid ning dekoor (viilud, friisid, simsid, poolsambad jne.). Eripäraks nendel lossidel on kõrged, fantastiliselt liigendatud ja rikkalikult kaunistatud katused. Ehitise nurkades asetsesid ümartornid, keskel tornlinnus. Pariisist lõuna pool ehitati Fontaineblau jahiloss, kus töötasid sisekujundajatena itaalia maalijad ja skulptorid, pannes aluse nn Fontaineblau koolkonnale. Pariisis alustati 1546. aastal Louvre'i lossi ehitamist, arhitektiks PIERRE LESCOT (u.1510-1578). Lescot' stiil: - kõrge viiluga katus; - fassaad koosneb kahest täiskorrusest ja poolkorrusest; - korruse ja katuse vahel balustraad; - frontooniga aknad; - ümarkaar; - üldkompositsioon selge ja harmooniline; - rikas ja maitsekas dekoor. Lescot' poolt on kavandatud tähtsaim ja kaunim Louvre'i läänefassaad. Louvre'i ehitamine jätkus edaspidigi ja loss valmis alles 19. sajandil.
paljud teised. Mõned aastad tagasi jaotati muuseumi kollektsioon kaheksasse osasse: esiteks Vana- Egiptus, teiseks Lähis-Ida, kolmandaks Vana-Kreeka, etruskid ja Vana-Rooma, neljandaks islami kunst, viiendaks skulptuurid, kuuendaks dekoratiivne kunst, seitsmendaks maalid ning kaheksandaks trükised ja joonistused. Louvre'i algus.. Pariisis, ehitati lammutatud Louvre'i linnuse asemele mitmel sajandil, 16. sajandist säilinud mõned osad. Tähtsaim arhitekt Pierre Lescot (1510-1578): Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber nelinurkse siseõue. Tema kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist: kolm korrust, kolmas poolkorrus ehk atikakorrus. Kasutas vaid Itaalia renessansist pärinevaid detaile, ehitisel puuduv kindluslik iseloom. Louvre'i ehitus kestis nimelt aastasadu. Valmis sai loss alles 19. sajandi II poolel, täpsemalt 1878. Praegu asub selles hiiglaslikus hoones üks maailma suuremaid kunstimuuseume. Chambordi loss
Minjoonid - õukondlikud homoseksuaalsed partnerid. JEAN FOUQUET (1415-81) Francois I stiil, portree, miniatuur, tahvelmaal. Etienne Chevalier` palveraamatu miniatuurid, "Madonna inglitega" (Agnes Sorel- Charles VII favoriit), Charles VII portree (Ch. VII Võidukas, s. 1403, valitses 1423- 1461). JEAN CLOUET (1485-1541), Francois I õuemaalija - Fr. I portree. FRANCOIS CLOUET ( 1505- 72), Jeani poeg, portretist, "Suplev naine" (Diane), H II, C de M, Ch IX portreed PIERRE LESCOT (1510-78), arhitekt, Louvre (1546). JEAN GOUJON (1510-68), arhitekt, Louvre, Süütute kaev (5 reljeefi, Louvre`is), "Diana hirvega". GERMAIN PILON (1535-90), skulptor, Henri II ja Katariina di Medici hauamonument Saint-Denis` kirikus, Kolm graatsiat Henri II südamega. LOSSID: Loire`i oru lossid, Prantsuse kuningate jahilossid, Loire`i jõgi 1012 km. FONTAINEBLEAU. 60 km. Pariisist.Seal elati alates kapetingidest kuni Napoleon III-ni.Loss meeldis Napoleon Banaparte`ile
SAKSA KÕRGRENESSANSS: Renessanss = paar aastakümmet 16. sajandi alguses. · Albrecht Dürer. Võitlus kahe kunstilise maailmavaate põhjamaade hilisgootika ja itaalia renessansi vahel. I renessansiaja õpetlaskunstnik. I iseseisev autoportree PõhjaEuroopas. Düreri ajal saavutas puu ja vasegravüür Saksas oma tipu. Tema loomingus on näha usulisi teemasid (maailmalõpp). * joonistusi ja graafilisi lehti teada ~1500; suuremaid maale teada ~100 * Stiil : töötanud välja üksikud detailid, ideaalproportsioonide otsingud, huvi perspektiivi vastu. Teemavalik : kahe pooluse: hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlik võitlus dramaatika, jõulisus, rahutus. * Puulõikeseeriad Kristuse kannatusloost: ,,Suur passioon" ja ,,V...
Raymond du Temple kujundab kuninglikku residentsi Pärast Charles VI surma on loss 1527. aastani unustuses, kuni Francois I otsustab sellest teha oma residentsi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Keskaegne Louvre 1546-1610 Läänetiib lammutatakse, asemele tulevad renessanssistiilis hooned (Pierre Lescot, Jean Goujon) Ulatuslikud ümber- ja juurdehitused 1564. aastal tellib Catherine de Medicis Tuileries palee rajamise (arhitekt Philibert Delorme) 1566. aastal alustab Charles IX Tuileries'd ja Louvre'it ühendava Petite galerii ehitamist Suure galerii ehitamine aastatel 1595-1610 (Louis Metezeau ja Jacques II Androuet du Cerceau) Henri IV sureb 14. mail 1610, ehitustööd jätkuvad 15 aastat hiljem Louis XIII ajal, lõpevad Louis XIV ajal Click to edit Master text styles Second level
· GIORGIONE "Lamav Veenus" · RAFFAEL "Puhkav Veenus" · TIZIAN "Maarja taevaminek" · RAFFAEL "Sixtuse madonna" · CORREGGIO "Maarja taevaminek" Giorgione "Äike" El Greco "Püha Martin ja ke Tizian "Põgenemine Egi Prantsusmaale oli iseloomulik · Palazzode rajamine · Hoogne lossiehitus · Altarimaalide maalimine · CHAMBORD`i loss · Louvre´i loss · Chenonceaux loss · CHENONCEAUX loss · FONTAINEBLEAU loss · CHAMBORD´i loss · Palazzo Medici Roomas · Pierre Lescot - LOUVRE`i lossi läänetiib · Andrea Palladio Villa Rotonda Antiikarhitektuurile vihjavad detailid · Ümarkaar akendel · Kolmnurkviil · Paarissammaste kasutamine · P.Lescot Louvre`i lossi reljeefid · Michelangelo Julius II hauamonumendi fig · J.Goujon "Süütute kaevu" reljee ALBRECHT DÜRER autoportree HANS HOLBEIN Henry VIII · JEAN CLOUET Kuningas Francois I · ALBRECHT DÜRER "Eva paradiisiaias" · TIZIAN "Urbino Veenus"
müür. Fontainebleau loss · Traditsiooniline põhiplaan. · Põhirõhk on hoone sisekujundusel ja pargil. · Välisilmele on iseloomulik rikkalikult kujutatud katuse arhitektuur. · Hoone osade vahel on kanalid ja tiigid. · Lossiehitusel töötanud skulptorid, arhitektid ja maalrid moodustasid eraldi Fontainebleau koolkonna. · Pariisis oli oluline Louvre'i ehitus. · Francois I lasi keskaegse Louvre kindluse lammutada ja palkas arhitekt Pierre Lescot kavandama asemele uhkemat ehitist. · Loss planeetiti 4ja tiivaga hoonega, mille nurkades pn tornid. · Lossi fassaadil ei ole enam kindlusetaolist ilmet. · On palju aknaid, seinas sambaid, skulptuure ja mitmeid kaunistusi. · Lossi ehitamine jätkus mitme põlvkonna jooksul ja lõpetati 19. saj. 17.SAJ. ÜLDISELOOMUSTUS · Euroopas olid absolutistlikud monarhiad. · Toimusid ususõjad, revolutsioonid ja reformatsioon.
1.LIIGID:Arhitektuur(skalaar-,profaan-), Skulptuur(reljeef,ümarplastika), Maalikunst(seina, tahvel), Graafika(kõrg-,sügav-,lametrükk), Tarbekunst(materjalide järgi) 2.ESIMESED ALGED:Koopamaalid, skulptuur on vanem(Willendorfi veenus,luust kujud),arhit: dolmen. Leiuk: Lascaux, Altamira 3.EGIPT ARHIT:Vana: Püramiidid(Giza, Cheops, laotud kivipankadest, terav tipp kullatud). Uus: Templid(sammasõu, kapiteel) 4.EGIPT KUJUTAV K:Seotud hauataguse elu kindlustamisega, õiged proportsioonid, veider poos, üldistatus, ei laskuta pisiasjadesse, liikumist pole, üks jalg ees. EHNATON: püüti kujutada konkreetset inimest, muutus looduslähedasemaks, alati on kujutatud päike, naise ilu etaloniks Nofrete pea. 5.VANAKREEKA ARHIT: Tempel-kõige silmapaistvamad arhit saavutused. Sammas-kõige iseloomulikum detail. Kapiteel stiilide eristamiseks (dooria,joonia,korintos). Kuulsaim:Ateena Akropol. Tähtsaim külg otsakülg, pilastrid. 6.VANAKREEKA SKULPT:Arhailine:va...
Hector Sophier’ poolt ehitatud Saint-Pierre’i kiriku kooriosa Caenis. (Vaga 2004: 473) François I ajal hakkab toimuma ka üleminek Prantsuse kõrgrenessanssi (1535-1580). Siis kaovad või töötatakse läbi kõik gooti elemendid ja arhitektid pole enam sõltuvad Itaalia renessansi arhitektide töödest, vaid ammutavad inspiratsiooni antiikvaremetest, tavapärased on ka reisid Itaaliasse. Prantsuse kõrgrenessansi tuntumad arhitektid on Lescot, Delorme ja Bullant. (Vaga 2004: 474) Pierre Lescot’(1510-1578) olulisimaks tööks oli Louvre’i lossi ehitamine pärast 1546. aastal keskaegse hoone maha lõhkumist – tema ehitatud Louvre on oma harmoonilise ülddispositsiooni ja rafineeritud dekooriga üks prantsuse kunstigeeniuse parimaid väljendusi. Philibert Delorme (1510-1570) oli mõjukas teoreetik, kelle kuulsaimaks tööks on Tuileries’ lossi alustamine. 8
Itaalia kunstnikke. Alustati Amboise lossi ehitamist, millele järgnes Blois trepi juurdeehitus. Vararenes. e. Francois I stiili parimaks näiteks on Cambord'i loss, millega kujuneb välja spetsiifiline Prants. Katusearhitektuur (kõrged katused, tornid, korstnad, kambrid). Loire jõe orgu ehitati terve rida losse. Le Breton projekteeris Fontainebleau lossi. Kõrgrenes. 1535-1580 reisisid Prants. meistrid ise Itaaliasse uurimaks antiigi varemeid. LESCOT (1510-1578) alustas Louvre ehitamist. Keskaegne hoone lõhuti maha ning kavas oli ehitada 4 tiivast koosnev hoone, paviljonidega nurkades. Läänetiiva fassaad koosneb kahest täiskorrusest ja poolkorrusest e. mezzaninost. Lõplikult valmis Louvre 19. saj, kus arhitektid on püüdnud järgisa Lescot stiili e. Louvre stiili. DEBORNE (1510-1570) projekteeris Anet lossi Henry II tellimisel Diane Poitiers'i jaoks. 1553 Tuiliers'i
Louvre & Versailles loss Melita Skljar ,Maris Päev & Katerina Leppik Malle Kallus Louvre · Louvre (Musée du Louvre) on muuseum Pariisis Seine'i kaldal. · Tähtsaim arhitekt Pierre Lescot (1510-1578): · Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. · Esialgu oli Louvre kindlustatud ja kindlustuste jälgi on tänapäevani näha. · Hiljem laiendati ehitist korduvalt ja selle kindlustused lammutati. · 1682 viis Louis XIV kuningapalee Versailles'sse. · Louvre jäi kasutusele peamiselt kuninglike kogude, sealhulgas antiikskulptuuride kogu säilitamise
ülemkihile. 1Kes oli sel ajal Prantsusmaa kuningas? 2Franois I 3Millised uued lossid rajas see valitseja? 4Blois'i lossi, Chambord, Fointainebleau lossi ja Louvre'i lossi. 5Millise lossi ehitusel kujunes välja omaette koolkond? Peamiselt kust pärinesid seal töötanud kunstnikud? Fontainebleau lossi, paljud kunstnikud olid itaalia maneristid. 1Missugust lossi hakati ehitama sel ajal Pariisis? Louvre'i lossi 1Kes oli lossi ehituse juures Pierre Lescot? Ta kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist. 1Kes valmistas skulptuurid lossi fassaadile? 2Jean Goujon 3Nimeta isa ja poeg, kes töötasid Prantsuse õukonnas maailijatena? 4Jean Clouet ja tema poeg Franois 17.Kunst 17.sajandil. Üldiseloomustus 1Millist poliitilist süsteemi nimetatakse absolutismiks? Monarhi võim oli absoluutne. 1Millisel maal oli absolutism 17. saj kõige kaugemale arenenud? Prantsusmaal 1Mis iseloomustab 17
Madalmaade renessanss 15.sajandil Jätkub hilisgootika õitseng nii skulptuuris kui arhitektuuris. Ei levi uuestisünni teooriad. Erines Itaaliast iseseivuse puudumise tõttu, kuulus hispaaniale (kunstiga anti edasi rahvuslikkust, majanduslikult kiire areng linnakodanluse rikkus). Kunsti tellisid linnakodanikud, ehk siis kunstnikud olid linnakodanluse teenistuses. Ei otsita ideaalproportsioone antiigist. Kunst oli väga maalähedane. Tähtsal kohal inimeste võrdsus ja õigus. Levivad ketserlikud ideed ja seega usulised pildid on olmelisemad ja õpetlikud. Palju on moraalitsemist, inimese hingeelu on oluline, keha on teisejärguline. Puudub itaalialik toretsemine ja elegants. Esimesel kohal on hingeelu avamine. Tõuseb tahvelmaali osatähtsus, kunst on privaatne ja kuulub kodanlusele. Itaallastel on ranged matemaatilised reeglid, Madalmaade kunstnikud lähtuvad kogemusest. Madalmaade kunstnikud kasutavad kogu 15.sajandi õlivärve- eredamad värvid ja...
BAROKK PRANTSUSMAAL ARHITEKTUUR ● Prantsuse 17. saj arhitektuuri lähtekohaks on suurel määral itaalia barokk, kuid sellesse suhtutakse reservatsiooniga ning hiljem võtab arhitektuuri areng täiesti iseseisva suuna. Esindatud on eelkõige tagasihoidlik barokk, eeskuju võetakse renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. ● Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamilisuse ja maalilisusega jäi prantslastele võõraks. Prantsuse arhitektuuril on juba 17.saj tugev klassitsistlik põhitoon; klassitsism, st. antiik- ja renessansskunsti jäljendamise püüd saab lausa valitsevaks 18.saj ja levib siit üle kogu Euroopa. ● Prantsuse 17. ja 18.saj ehituskunstile on iseloomulik veel see, et kõiki ülesandeid lahendati peaaegu teadusliku järjekindlusega. Kunagi ja kuskil pole nii palju diskuteeritud ja kirjutatud ehituskunsti probleemide kohta kui Prantsusmaal 17.-18.saj. Veel on iseloomulik, et profaanarhitektuuris (ilmaliku funktsiooniga arhitekt...
Pärast Charles VI surma oli Louvre uinunud kuni 1527. aastani, kui Francois I otsustas Pariisi residentsi taas kasutama hakata. Et lossis oleks rohkem valgust ja ruumi, lammutati keskaegne kants Grosse Tour. Keskaegsest Louvre'ist sai renessanssi palee. 1546-1610 Isegi pärast muutust polnud Charles V loss Francois I nõuetele vastav ning ta tellis 1546. aastal Louvre'isse uute hoonete rajamise. Keskaegne läänetiib lammutati maha ja asendati renessanssistiilis hoonetega, mille disainis Pierre Lescot ja sisustas Jean Goujon. Ehitus algas Francois I valitsemise ajal ning valmis Henry II ajal, kes rajas esimesele korrusele karüatiidide saali ning ehitas lossi läänetiiva lammutamise järel uue tiiva. Kuninga paviljon ehitati uute hoonete ristumiskohta ning selle esimesel korrusel asusid kuninga eraruumid. Uus ühtne fassaad omandas Pariisi renessanssi stiili. Seinte kaunistamine lõpes Henri IV valitsemise ajal. 16
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Samuti arenes Itaalias välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstiel...
Tallinna 21. Kool Renessanss Johann Sander Puustusmaa Tuule Kivihall 11c Tallinn 2010 Basilica di San Pietro in Vaticano Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100. Michelangelo meistriteos on kiriku 132 meetri kõrguseni küündiv hiigelkuppel. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. Musée du Louvre ...
Renessanss Ajastu isel.: 14-16.saj (kõige varem Itaalias); kiriku osatähtus endiselt suur; reform. seotud uued ideed > inimene peab saamaga Jumalaga otse suhelda; piiblit peab lugema (rahva harimise algus, piibli tõlkimine)> kirjaoskus muutus üldiseks (Lääne-Eur.); maadevastused; inimeste maailmapilt muutus, elurõõmsam maailmavaade; oluliseks mõjuteguriks said eri kultuuritaustad; suured sõjad: Pr-It sõjad, Rooside sõjad, Saksa väikeriikidevahelised sõjad; linnakutluur arenes edasi linnakodanik muutus eraldi seisuseks; teaduse ja tehnika kiire areng ARHITEKTUUR: juhtpos. tõusis Itaalia; hooned väiksemad kadus püüd kõrgustesse; sammas ja kuppel; hinnati harmooniat, proportsioone; kaarjad jooned Itaalia: tähtis Firenze; juhtpos. kuulus Medici dünastiale; esimene arhitekt Brunelleschi ja tema töö: Firenze katedraali kuppel;lastekodud Capella Pazzi Firenzes; eriti hoogne palazzode ehitamine (2-3 korrust, alumine rustikaalses stiilis...
Prantslased ise jaotavad oma stiili valitsejate järgi. Kõigepealt Louis XIII stiil(1625-1660), Louis XIV stiil(1660-1710), Regendi stiil ehk vara rokokkoo(1710-1725), Louis XV stiil e täisrokokokkoo (1725-1760), Louis XVI stiil e varaklassitsism(1760-1790). Ajastud käivad sisearhitektuuri ja mööbli kohta. · Jacques Lemercier(1585-1654)- Sorbonne kirik Pariisis(esimene kuppelkirik Prantsusmaal). Jätkas Louvre'i lossi ehitamist. Lescot kellapaviljon. · Francois Mansart(1598-1666)- Tema kuulsus põhineb lossi ehitamisel, kuulsaim loss on Maison- Sur- Seine. Viis täiuseni Prantsusmaale iseloomuliku katusearhitektuuri, tema nimest tuleb mansartkorrus- kõrgem katusealune; kõrged katused, iga maja osa eraldi katuse all, liigendatud tornide, katusekambrite, korstnatega. Teinud ka juurdeehituse Blois'i lossile.
jäädvustamine Hans Holbein noorem (1497-1543) 15.saj-16.saj renessanss Prantsusmaa Arhitektuur: gootipärane põhiplaan ja masside Arhitektuur: jaotus, viilud, friisid, simsid, poolsambad, kõrged Pierre Lescot (u.1510-1578) liigendatud rikkalikult kaunistatud katused, Skulptuur: nurkades ümartornid, keskel tornlinnus Jean Goujon ( u.1510-1565) Skulptuur: erinevad laadid, paljud töötavad Maalikunst:
o Esimene vararenessansi näide Louis VIII aegne Amboise loss Blois'i lossi keerdtrepp o Parim näide- Chambordi loss- spetsiifiline katusearhitektuur-kõrged katused, liigendatud korstnate, tornide ja katusekambritega o Le Breton- Fontainebleau lossi ehitamine-kuninglik jahiloss, siseruumidest eriti kuulus Francois I galerii o KÕRGRENESSASS JÕUDIS FRANCOIS I VALITUSAJA II POOLEL o Lescot (1510-1578)- Louvre'i lossi ehitamine. Lõplikult valmis 19.saj keskel, fassaad koosnes 2-st täiskorrusest, mis oli liigendatud korintose stiilis, pilastrite ja piilaritega ja poolkorrusest o Delorme (1510-1570)- alustas Tuileries lossi ehitamist, o Bullant (1510-1578)- Ewuen, kus kasutati ,,kolossaalset sambalaadi" Hilisrenessanss: o De Brosse Madalmaad: o Oli veel üks tervik o Põhiliseks eeskujuks Prantsusmaa
2) Briti MoMA-Tate modern gallery. 3)Zagreb Kunstipealinnana-Mimara ja Moodsa Kunsti Muuseum. 4)Bostoni Kaunite Kunstide Muuseum. 5)Chicago-Art institude. 6)New-Yorgi-Metropolitan 7)MoMA New-Yorgis- Museum of Modern Art. 6. Mida tead Louvre’ist? Selle kuulsamad tööd? Asutamine Louvre muuseum oli algselt prantsuse kuningate resident, mis püstitati veelgi vanema keskaegse kindluse kohale. Uue palee ehitamise algataja oli kuningas Francois I 1546.aastal. Hoone arhidekt oli Pierre Lescot. Ehitus jätkus Francois I järglaste ajal veel kuni 17.sajandini, senikaua kuni päikesekuningas Louis XIV oma residentsi Versailles’sse üle viis (1678). Keiser Napoleon I ajal võeti palee uuesti kasutusele, viimaseks valitsejaks, kes Louvre’i kasutas oli Napoleon III. Algselt kasutati Louvre’i kunstitööde säilituskohana ning aega mööda kujunes sellest muuseum, millena see avati uusajal Dominique Vivant-Denoni juhtimisel.
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaal...
· Kogunes koolkond - maneristid · Manerism Louvre´i loss Pariisis · Renessanss-stiilis 2 tiiba, muu barokk, klassitsism · Põhiplaan Vana-Louvre: palazzo, uus: galeriiosa · Hetkel siis kunstimuuseum · Ruudukujuline siseõu · Läänetiivas poolkorrus atikakorrus · Paviljonid, poolsambad ja pilastrid Pierre Lescot · Kavandas Louvre´i lossi läänetiiva hoovipoolset fasaadi · Renessanslik stiil, kasutas atikakorrust Jean Coujoun · Louvre´i lossi skulptuuride autor · Kuulsaim töö nümfide reljeefid ,,Süütute kaevul" · See on purskkaev, maneristlik kasutusviis German Pilon · Hauamonumentide valmistamine · Tema loodud on Henri II ja kuninganna Caterina de´Medici hauamonument Saint Denis' kirikus
jooned: · Linnustele viitab ehitise masside jaotus- ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus. · Palazzode mõjul pole lossil kindluslikku, sõjalist välimust, vaid fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Nt. katust katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Louvre`i lossi Pariisis ehitati mitme sajandi jooksul. Pierre Lescot kavandas lossi läänetiiva hoovipoolne fassaad (17. pilt). Kahele korrusele lisaks atika korrus. Kasutas ainult itaalia renessansist pärinevaid detaile ja tema ehitistel pole enam kindluslikku iseloomu. Fassaad on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud- alakorrusel võib näha poolsambaid ja pilastreid, teise korruse akende kohal on vaheldumisi kolmnurksed ja kaarjad viilud, rohkelt on reljeefe, eriti atikakorruse akende vahel. Üksikosad
Prantslased ise jaotavad oma stiili valitsejate järgi. Kõigepealt Louis XIII stiil(1625-1660), Louis XIV stiil(1660-1710), Regendi stiil ehk vara rokokkoo(1710-1725), Louis XV stiil e täisrokokokkoo (1725-1760), Louis XVI stiil e varaklassitsism(1760-1790). Ajastud käivad sisearhitektuuri ja mööbli kohta. · Jacques Lemercier(1585-1654)- Sorbonne kirik Pariisis(esimene kuppelkirik Prantsusmaal). Jätkas Louvre'i lossi ehitamist. Lescot kellapaviljon. · Francois Mansart(1598-1666)- Tema kuulsus põhineb lossi ehitamisel, kuulsaim loss on Maison- Sur- Seine. Viis täiuseni Prantsusmaale iseloomuliku katusearhitektuuri, tema nimest tuleb mansartkorrus- kõrgem katusealune; kõrged katused, iga maja osa eraldi katuse all, liigendatud tornide, katusekambrite, korstnatega. Teinud ka juurdeehituse Blois'i lossile. · Louis Le Vau(1612-1670)- Tema pani aluse prantslaste loodud hoonetüübile hotel(kasvas välja
Lossi ehitstööd on kahjuks jäetud pooleli (tagapool jäänud ühekorruseliseks) Omapärane on ka keerdtrepp Fontainebleau loss Asub suures pargis, seal töötanud arvukalt Itaalia maleriste (Fontainebleau koolkond) Näide kaunistustest, sisemaalidest (lk 108): Rosso ja Fiorentino Ka osa Pariisi uuest kuningalossist on ehitatud renessanss-stiilis, kuid üsnagi väike osa (enamus kas barokkstiilis või klassitsistlik) Louvre'i loss Pierre Lescot Jean Goujon - reljeefid Tema kõige suurem töö on nümfid Pariisi "Süütute kaevult" Praegu viidud Louvre'I muuseumisse Germain Pilon - teinud Henri II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonumendi Diana hirvega (?) - kuningas Henri II armuke sümboolselt kujutatud Prantsuse renessanss-maalikunst Renessanssmaalikunst pole eriti silmapaistev Üsnagi tagasihoidlik Esindatud portree Tuntumad kunstnikud Clouet isa ja poeg Mõlemad kujutanud kuningas Francois'd
1533. Arh. D. Boccardoro). Tüüpilise kõrge katusega hoone fassaad on hästi liigendatud. Üleminek kõrgrenessanssi (1535-80) toimus Prantsusmaal juba Francois I valitsemisaja II poolel. Selleks ajaks oli prantsuse arhitektuur lõplikult vabanenud itaalia mõjudest. Kohalikud arhitektid eelistasid lähtuda oma isiklikest kogemustest antiigi tundmaõppimisel ning rakendasid siis oma oskusi prantsuspärases vaimus. Kõrgrenessansi esimene silmapaistev arhitekt oli Pierre Lescot (1510-789, keda tuntakse Louvre´i.lossi ehitajana. Lescot andis lossi üldkontseptsiooni ning kavandas ja teostas koos skulptor J. Goujon`iga Louvre´i lääne ja idatiiva. Nende meistrite poolt teostatu paistab silma harmoonilise masside jaotuse ja rafineeritud maitsega teostatud dekoratsiooni poolest. Läänefassaadi kaks alumist korrust on kaunistatud sammaste ja pilastritega. Esimese korruse sammaste vahel on kaaraknad, teise korruse akende kohal vahelduvad kolmnurkviilud kaarviiludega
maneriste · siseruumid on rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega · ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead poosides näha gooti traditsioonide püsimist · Louvre'i loss Pariisis · linnus lammutati ja sinna ehitati loss alusmüürid on praegu keldrikorrusel näha · ehitatud mitme sajandi jooksul 16. sajandist on säilinud vaid mõned osad · selle tähtsaim arhitekt oli PIERRE LESCOT kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist (atikakorrusega ülal) · kasutas ainult Itaaliast pärit detaile, pole kindluslikku iseloomu · paviljonid ja kitsad kõrged aknad toonitavad vertikaalset suunda · fassaadid on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud: · alakorrus poolsambad, pilastrid · teine korrus akende kohal 3nurksed ja kaarjad viilud, rohkelt reljeefe (atikakorrusel ka reljeefe)
Michelangelo (1475-1564), Leonardo da Vinci (1452-1519), Raffael (1483-1520), skulptor ja maalija Andrea del Verrocchio (1436-1488). Koostanud: 44Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Saksamaal: maalija Matthias Grünewald (1460-1528), kunstnik Lucas Cranach senior (1472- 1553), kunstnik Albrecht Dürer (1471-1528). Prantsusmaal: arhitekt Pierre Lescot (1510-1578). Ehitised Itaalias. Itaalias polnud valitsev klass oma sidemeid linnaga niivõrd katkestanud, kui see oli juhtunud mujal Euroopas, nt Saksamaal, kus agraarse majandusstruktuuri tõttu olid feodaalid suhteliselt paiksed ja maaga seotud. Seetõttu tekkis Itaalia linnadesse ja nende ümbrusesse arvukalt rüütlimõisu (palazzod ja villad). Palazzo on vanim ja levinuim linnalossitüüp vararenessansi arhitektuuris, see on range kindlusetaolise üldilmega, pakkudes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
