2013-2014 Rakvere Tarvas teenis Alexela korvpalli meistriliigas laupäeval 11. võidu, viie kaotuse kõrvale. Praegu hoiab Tarvas 3-ndat kohta. Euro Challenges on 1 võit ja kolm kaotust. Selle ühe võiduga tehti ka klubi ajalugu võideti esimene mäng selles liigas. Balti liigas on 2 kaotust ja 2 võitu. 2013-2014 Mängijad Sander Saare, Mihkel Kurg, Maris laksa, Gregory Jenkins, Raimond Tribuntsov, Andri Metsaru, Taavi Veevo, Giedrius Gustas, Juris Umbrasko, Larry Hall, Rait Keerles, Silver Leppik, Madis Shumanov, Kristo Saage, Rain Raadik ! Treener : Andres Sõber Koostas: Julia Vihman
Tartlaste peatreener võttis aja maha ning andis meestele juhtnöörid, kuidas otsustav rünnak mängida. Kohe pärast palli lahti mängimist läks Sten-Timmu Sokk kaugviskele, mis läks aga mööda ja lauas olid Ventspilsi mängijad. Kohustustliku vea järel läks Rockil eriti õnnetult, sest teise viske järel lauapalli võtma läinud Eziukwu lükkas palli ise korvi ning Ventspilsile tuli sellest rünnakust kolm punkti. Rocki eest viskas Rain Veidemann 15 punkti, ja Sokk 14 punkti. Leppik ja Eziukwu lisasid 12. Ventspilsi parim oli Arturs Berzins 16 punktiga. Veerandfinaalseeriat mängitakse kahe võiduni ning järgmine kohtumine peetakse juba varsti. Põhihooajal said omavahelistest kohtumistest mõlemad meeskonnad ühe võidu. Mulle meeldis selles mängus,et seal oli palju liikumist nagu tavalises mängus nimelt, et keegi ei seisnud ühekohapeal, pall liikus koguaeg käest kätte. Mulle ei meeldind selle mängu puhul, et seal tehti vigu.
On ehk tegu esimese vadjalaste rahvusliku ärkamisega? Loodame, et pole veel lootusetult hilja. Õpetus Vadja keelt võib õppida mitmes ülikoolis: · Helsingi Ülikool, Soome-ugri osakond: Läänemeresoome keeled · , Soome keele ja kultuuriteaduse osakond: Läänemeresoome keeled · , Keelte osakond: Läänemeresoome keeled · , Eesti ja üldkeeleteaduse instituut: Soome-ugri osakond. Kirjandus · Adler, Elna ja Merle Leppik: Vadja keele sõnaraamat. Tallinn: Signalet, 1990, 1994; Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut, 1996, 2000. · , : Wotische Sprachproben. Eesti Keele Arhiivi Toimetised 4. Tartu, 1935. · , : A grammar of the Votic language. Bloomington: Indiana University, The Hague, The Netherlands: Mouton & Co., 1968 (Indiana University Publications. Uralic and Altaic Series 68). · , : Vadjalaste laule. Emakeele Seltsi toimetised 3. Tallinn, 1960.
(Kool) (nimi) (klass) TANTSULAVASTUS JAZZ-BALLETI KLUBI Retsensioon Tallinn 2017 “Jazz-balleti klubi” tantsulavastus toimus 26.01 kell 19.00 Estonia Kammersaalis. Muusika ning arranžeeringu autoriteks on tuntud jazz-muusikud Toivo Unt ja Daninius Pulauskas ning etenduse juhiks oli Anton Osul. Toivo Unt oli lavastuse muusikaline juht, kes on Eesti ja endise Nõukogude Liidu tuntumaid kontrabassimängijaid. Ta on osavõtnud erinevatel jazzfestivalidel kogu maailmas ja ta on teinud koostööd nimekate välisartistidega nagu näiteks Ted Curson, Joe Lee Wilson, Igor Butman, Antti Sarppila, Frank Marocco, Judy Niemack, Joan Collaso, David Kikoski, Kenny Werner, Bobo Stenson jne. Ta on mitmete rahvusvaheliste konkursside žürii liige ja pedagoog. Muusitseeris ja...
Keskkonna ökonoomika Metsandus Liisi Leppik Metsandus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Metsade arv maailmas on vähenenud ligi 40% Metsade arv on vähenenud tänu inimtegevusele, puud on eemaldatud näiteks teede loomiseks või majade ehituseks.
Eeltöö Õpilane : Tarmo Ungur Juhendaja : Valdur Leppik Tartu 2014 Leotamine Ära kanna leotusainet liiga soojale pinnale, sest see kuivab kiiresti ära. Vajadusel jahuta pinda jaheda veega. Leotusaine peale kandmist alusta määrdunumatest kohtadest (veljed, auto alumine osa) ja jätka puhtamatel kohtadel. Nii saavad mustemad kohad kauem leotuda. Kanna leotusainet ka uste vahedesse. Vajadusel lase leotusainel mõni minut mõjuda, kuid jälgi ,et pind ära ei kuivaks. Talvist leotusainet maha loputades liigu alt ülespoole
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Uurimistöö Paulo Coelho Merilyn Leppik 02.12.2008.a. PT1 2 Pärnu 2008 Sisukord Sisukord....................................................................
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestus R14 Kätlin Lindmäe KOHUSTUSED referaat Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1 KOHUSTUSTE MÕISTE JA PÕHITUNNUSED.................................................4 1.1 kohustuste liigitamine........................................................................4 1.2 kajastamine bilansis...........................................................................5 1.2.1 Lühiajaline kohustus võlad tarnijatele..........................................6 1.2.2 Lühiajaline kohustus võlad töövõtjale...........................................6 1.3 kohustuste hindamine........................................................................7 2 ERALDISED............................................................
Tallinna Tehnika Ülikool Kuressaare Kolledž Eesti maksusüsteem Referaat Angela Leppik Kuressaare 2015 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 Maksustamise üldised põhimõtted ......................................................................................... 3 Maksusüsteem Eestis ............................................................................................................. 4 Maksusüsteemi stabiilsus ....................
Tallinna Kristiine Gümnaasium Tsirkoonium Referaat Koostaja: Grete Vaalma 9b Juhendaja: Getter Leppik Tallinn 2011 1 SISUKORD Tallinna Kristiine Gümnaasium...................................................................................1 Tsirkoonium.................................................................................................................1 Referaat........................................................................................................................1 SISUKORD...........................................
Nimelt laste teadmiste hulk ei ole väiksem kui täiskasvanutel. Lapsed ja täiskasvanud "töötlevad" informatsiooni üsna erinevalt. Laps koostab kogutud infost "parima variandi" või sellise maailmapildi, mida ta parajasti teab. Kui ta kogub rohkem infot, saab ta aru, et see pilt peab muutuma. Seega sätib ta asjad keerukamasse skeemi ja seostab juba varem kogutud informatsiooniga (Einon 2000: 122). 4.2 Lapse mõtlemise arenemine Peep Leppik kirjutab mõtlemisest ja selle arendamisest, öeldes, et mõtlemine on kõige keerulisem psüühiline protsess, kui aisting siin kõrval on kõige lihtsam. Maailmakuulus Vene 39 psüholoog Lev Võgotski (1896-1934) on nimetanud mõtlemist inimese eriti keeruliseks käitumise vormiks. Mõtlemine algab aistingutest ja tajudest. Mõtleva olendina saab inimene alati teadvustada oma tegevuse (või tegevusetuse) tagajärgi.
STSTB 1-kõ Kasutatud allikad Avatud Eesti Fond (2007): Sotsiaalne kapital muutuvas maailmas. XI Avatud Ühiskonna Foorum. Tallinn: Avatud Eesti Fond. Alla laaditud 15.03.17 https://oef.org.ee/_repository/Document/aef%20sotsiaalne%20kapital%20muutuvas %20maailmas%20indd.pdf Bugarszki, Z., Leppik, L., Kriisk, K., Medar, M., Saia K., Tabur, H., Tulva T., Wu, J. (2015). Kogukonnapõhine toetus üksi elavate eakate toimetuleku tagamiseks ja institutsionaalse hoolduse ennetamiseks. Uuringuraport. Tallinn. Alla laaditud 15.03.2017 https://www.researchgate.net/publication/309396044_Kogukonnapohine_toetus_uksi_elavate _eakate_toimetuleku_tagamiseks_ja_institutsionaalse_hoolduse_ennetamiseks Eesti Külaliikumine Kodukant. (s.a
üReferaat loodusgeograafias Tartu Ülikooli geograafia instituut Kameruni Vabariik (Republic of Cameroon) Kairi Leppik Tartu 2002 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade Kameruni Vabariigi loodusgeograafiast. Antud referaat käsitleb piirkonna geograafilist asendit, reljeefi, kliimat, mullastikku, taimkatet ja loomastikku. Geograafiline asend Kamerun, ametliku nimetusega Kameruni Vabariik, asub Lääne-Aafrikas (Ekvatoriaal-Aafrikas). Riigi pindala on 475 440 ruutkilomeetrit (veidi suurem kui
MichaelGregorius Kaselt, et kuidas teenuseid seni pakutud on. Teada saadi, et keskendutud ongi põhiliselt proovimisvõimalustele muuhulgas ka randades. Kliendisuhete juht Ines Järvsoo selgitas seejärel kuidas on tehtud suunatud pakkumisi tänastele Tele2 klientidele. Teiseks leidis Resta, et täna on pakkumised liigselt tehnilised ja segased. Tallinna piirkonna müügijuht Tõnis Leppik kinnitas neile lõpetuseks, et ilmselt tuleks Tele2 pakkumised ja kodulehekülje ülesehitus tõepoolest lihtsamaks teha. Sisekaitseakadeemia võistkond koosseisus Tanel Oppi, Ramon Loik ja Uno Silberg alustasid samuti omavahelisest nõupidamisest. Nad proovisid jagada küsimuse osadeks ning mõelda, et kas olemasolevate klientide ja uute klientide meelitamise osas tuleks teha vahet. Lisaks arvasid nad, et alustuseks tuleks uurida tehnilisi
(R 71kg; T 90kg) 5. Martin Lind /76kg/ SK Jõud 162kg 204,5 (R 71kg; T 91kg) Osavõtjad käisid ka Valga Muuseumis, kus tutvuti Alfred Neulandile pühandatud väljapanekuga. VII Alfred Neulandi mälestusvõistluse korraldasid Valgamaa Spordiliit ja Eesti Tõstespordi Liit. Rein Leppik võistluse korraldaja 8 Kasutatud kirjandus: http://www.tosteliit.ee/ http://www.valgamaa.ee Alfred Neuland (1995). Saarmann, Henn. Tallinn : Ilo, 1995 (Tallinn : Ilo Print). 39, [1] lk. : ill. ; 21 cm. 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18
Louvre & Versailles loss Melita Skljar ,Maris Päev & Katerina Leppik Malle Kallus Louvre · Louvre (Musée du Louvre) on muuseum Pariisis Seine'i kaldal. · Tähtsaim arhitekt Pierre Lescot (1510-1578): · Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. · Esialgu oli Louvre kindlustatud ja kindlustuste jälgi on tänapäevani näha. · Hiljem laiendati ehitist korduvalt ja selle kindlustused lammutati. · 1682 viis Louis XIV kuningapalee Versailles'sse. · Louvre jäi kasutusele peamiselt
Referaat Kerttu Rakke Klaarika Leppik Elva Täiskasvanute Gümnaasium 12 B 2007 Sisukord Elulugu lk 3 Looming lk 4 Teosed lk 5 ,,Seitse päeva" lühikokkuvõte lk 6 ,,Ilusasjake" lühikokkuvõte lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 Kerttu Rakke (kodanikunimi Kadi Kuus; sündinud 16. septembril 1970 Võru linnas) on eesti proosakirjanik.Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina, hiljem õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris. Töötanud reklaamiagentuurides korrektori ja copywriterina. Oma kirjanikudebüüdi tegi Kerttu Rakke 1989. aastal olles vaid 17-aastane, kui Vikerkaares ilmus noorteelu kirjeldav jutustus "Let`s go", mis tolle aja kohta küllalt räigetes värvides oli. Pseudonüüm Kerttu Rakke pärinebki juba tollest ajast. Nimi Kerttu Rakke tundus Kadi Kuus...
Sander Leppik 8c Keemia meie igapäevaelus ja tööstuses Kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi. Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine CaCO3 laguneb kuumutamisel vastavalt reaktsioonivõrrandile CaCO3CaO+CO2. Kustutamata lupja "kustutatakse" veega. Kaltsiumoksiid reageerib väga aktiivselt veega, moodustades kustutatud lubja e
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Eesti keeleteadlane Julius Mägiste Referatiivne töö Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………………………………………. 3 1. Elulugu…………………………………………………………………………………… 4 1.1. Õpingud……………………………………………………………………………… 4 1.2. Töökohad…………...……………………………………………………………….. 4 2. Balti etümoloogiad……………………………………………………………………….. 5 2.1. Eesti Ingeri alased uurimused 1920. Aastatel……………………………………….. 5 2.2. Läänemeresoome murrete uurimine………………………………………………… 5 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………… 7 Sissejuhatus Esimesed eesti keele kirjastused ilmuvad esimest korda 13. sajandil. Tekste leidub muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest. Näiteks Henriku Liivimaa kroonika, mis on kirja pandud aastatel 1224–1227. Selles leidub ladinakeelse teksti sees paar eestikeelset sõna- ‘Laula! Laula! Pappi!’ (Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007)...
praegusel põlvkonnal paraku küll raske ette kujutada või uskuda“ (Varike 2009:6). Vabaduselootus ühendas inimesi, seda tõendavad tritaadid, kus Virve Ernits pajatab, et oli sõnulkirjeldamatu vaimustus ja meeletu lootus vabaks saada. Toomas Tuulingu meenutustest :„ Need olid sellised ülevad hetked… ootusetunne. Suur ootus selle suhtes, mis Eestist edasi saab ja kuidas kõik lõpuks laheneb „( Kruuse 2009:7) ning ka Asta Leppik meenutab ,et tundis ülevat tunnet, millegi suure tulemise suhtes ; tundis suuremat vabaduse lootust kui kunagi varem. Ning räägib, kuidas nad seda kordasid ning aina edasi andsid. Balti kett oli eesti rahvusliku identiteedi väljendaja. Leo Tiri järgi: „Eesti vaim, mis seal oli, Eesti laulud, eesti keel, Eesti lipp . Tõeliselt pühalik sündmus“ (Kruuse 2009:6). Villu Kallas räägib sama „ No vägev ja ülev isamaine tunne. Hoidsime
maailmapilt erinev. Nimelt laste teadmiste hulk ei ole väiksem kui täiskasvanutel. Lapsed ja täiskasvanud "töötlevad" informatsiooni üsna erinevalt. Laps koostab kogutud infost "parima variandi" või sellise maailmapildi, mida ta parajasti teab. Kui ta kogub rohkem infot, saab ta aru, et see pilt peab muutuma. Seega sätib ta asjad keerukamasse skeemi ja seostab juba varem kogutud informatsiooniga. 1.2 Lapse mõtlemise arenemine Peep Leppik kirjutab mõtlemisest ja selle arendamisest, öeldes, et mõtlemine on kõige keerulisem psüühiline protsess, kui aisting siin kõrval on kõige lihtsam. Maailmakuulus Vene psüholoog Lev Võgotski (1896-1934) on nimetanud mõtlemist inimese eriti keeruliseks käitumise vormiks. Mõtlemine algab aistingutest ja tajudest. Mõtleva olendina saab inimene alati teadvustada oma tegevuse (või tegevusetuse) tagajärgi. Ärgem unustagem ka Endel Tulvingu kuulsat mõtet-
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 9b. klass Riina Vahter RIIGIKOGU Pärnu-Jaagupi 2009 SISSEJUHATUS TUTVUSTUS Riigikogu põhiseadusliku institutsioonina Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. RIIGIKOGU JUHATUS Riigikogu juhatus Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, mis koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest: · R...
Eesti riigis puuduvad head erialase ettevalmistusega oskustöölised. Selge on ka see, et kui inimene on teistest silmapaistvam mingis eluvaldkonnas, lahkub ta kodumaalt. Paljudel Eestis elavatel inimestel on teadmata, mis saab homsest päevast. Eesti majandustaset arvestades ei tea me iial, mis võib meid homme ees oodata." "Eesti riik jääb püsima ainult siis, kui me teda kaitseme ja hoiame ning oma lastele koduselt tuttavaks teeme," kirjutas Peep Leppik 16.02. ÕpL-is ja esitas küsimuse: "Mida teha, meie rahvus on ohus!" See küsimus vaevab ka mind. Mil viisil Eesti rahvast, ajalugu, loodust ja kultuuri kasvavale põlvkonnale lähemale tuua ja tutvustada? Venelaste kohalolekust hoopis suuremat ohtu rahvuslusele näen ma selles, kui hakkavad murenema egalitaarsed ja demokraatlikud hoiakud. Karta tuleks kihistumist, ennast taastootvate suletud eliitide väljakujunemist.
Usun, et ka selleks, et tulevikus oleks võimalik keelt ja kultuuri taastada. Vadja keelt võib õppida mitmes ülikoolis: · Helsingi Ülikool, Soome-ugri osakond: Läänemeresoome keeled · Joensuu Ülikool, Soome keele ja kultuuriteaduse osakond: Läänemeresoome keeled · Jyväskylä Ülikool, Keelte osakond: Läänemeresoome keeled · Tartu Ülikool, Eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakond. Kirjandus vadjalastest · Adler, Elna ja Merle Leppik: Vadja keele sõnaraamat. Tallinn: Signalet, 1990, 1994; Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut, 1996, 2000. · Ariste, Paul: Wotische Sprachproben. Eesti Keele Arhiivi Toimetised 4. Tartu, 1935. · Ariste, Paul: A grammar of the Votic language. Bloomington: Indiana University, The Hague, The Netherlands: Mouton & Co., 1968 (Indiana University Publications. Uralic and Altaic Series 68). · Ariste, Paul: Vadjalaste laule
, Kerb, H., Kravets, M., Kuum, M., Müürsepp, E., Orasmaa, M., Remmelgas, E., Taimalu, T., Tupits, M., Šteinmiller, J., Zeel, O. (2011).Hooldus erinevate haiguste korral ja ravimiõpetus. Tartu: AS Atlex. Follestad, A. (2010). Haigused ja õendusabi I. Tallinn: TEA Kirjastus. Gussak, I., Gussak, H., Teesalu, R. (1989). Südame rütmihäirete kliinilised aspektid. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool. Ingerainen, D., Sammul, S., Kuldmäe, I., Kosula, K., Tohus, I., Leppik, A., Tähepõld, H. (2008). Pereõe tegevusjuhend. Tallinn. http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/ Pereoe_tegevusjuhend_07 %2004%202009%20tunnustatud.pdf (23.11.2014) Kasutatud kirjandus Kettunen, R. (2008). Suitsetamise lõpetamine. Mäkijärvi, M., Kivelä, A., Kettunen, R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (toim.). Südamehaigused. Tallinn: AS Medicina. Kiilavuori, K. (2008). Südamepuudulikkusega haigele sobiv kehaline tegevus. Mäkijärvi, M
REFERAAT Humanistlik psühholoogia Sisukord · Sissejuhatus psühholoogiasse · Humanistlik psühholoogia · CARL RANSOM ROGERS · ABRAHAM HAROLD MASLOW · Kaasaegne hellenistlik ajastu Sissejuhatus psühholoogiasse Psühholoogia juured asuvad Kreekas ja Roomas kus uurijateks olid filosoofid ja arstid ning objektideks inimesed. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb inimese vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. Termin ` psühholoogia ´ tuleneb ise kreeka keelsest sõnast ja psyche ehk hing ja logos ehk õpetus. Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka mitmesuguseid arvamusi psüühika suhtes, sõltumata nende teaduslikkusest. Psühholoogia ainestikuks on psühholoogilise elu faktid. Leiame palju erinevaid mõisteid mis seonduvad psühholoogiaga nagu näiteks emotsioonid, mälu, taju, mõtlemine ,motivatsioon, isiksus, keel, intelligentsus, aistingud ja õppimine. Kun...
püsimälu Lühi või lühiajalist mälu vaadeldakse 2 faasis: esmataju, korduvtaju Püsimälus säilib materjal kaua, ilma kadumata Põhiline mäluhäire on amneesia Mäluprotsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meelde tuletamine Unustamine on meelespidamise vastupidine protsess 12 KASUTATUD ALLIKAD 1. Leppik, P. 2003. Mõtlemine on huvitav. Tallinn. REKK 2. Tulving, E. 1994. Mälu. Tallinn. Kupar 3. Uljas, J. Rumberg, T. 2002. Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Tallinn. Koolibri 13
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Juhtimise ja turunduse instituut Turunduse õppetool Britta Peetso SISETURUNDUS EDU VÕTI VÄLITURUNDUSES Referaat Tartu 2003 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Strateegiline planeerimine .........................................................................................................................4 Teenuste turundus sisemine turundus.....................................................................................................7 Kokkuvõte..................................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.............................................
eklvl.ee 12.02.07 · Eesti Vaegkuuljate Liit - http://www.vaegkuuljad.ee/ 12.02.07 · Erivajadustega laste õppimisvõimalused. (2006). Kontrolliaruande terviktekst. Tallinn www.riigikontroll.ee · Haridus. Valik õigusakte. (2005). Kirjastus Ilo · Kõrgessaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu Ülikooli Kirjastus, lk.43-45 · Laste olukord Eestis. E-Riik. http://www.riik.ee/pere/aruanne.html#6.2 12.02.07 · Leppik, P. (2000). Lapse arendamine ja õpetamise probleeme koolis Tartu Ülikooli Kirjastus, lk. 162 · Lepsalu, M. (2005). Individuaalsete õppekavade rakendamisest tavakoolis. Tallinna Ülikool. Magistritöö. · Mägi, E., Haljaste, A.(2001). Tavakoolide õpetajate suhtumine kõigi laste koosõpetamisse ja nende oskused erivajadustega laste õpetamisel tavaklassis. Algõpetuse aktuaalseid probleeme X. TPÜ Kirjastus · Nunes, T., Pretzlik, U., Olsson, J. (2000)
verd valab. Sõdur peab uskuma oma riiki ja oma väejuhtide kompententsi. Võitleja peab teadma, et ta on õige asja eest väljas. Kui infovahetus ja tagalatöö on efektiivsed, ning moraal ja motivatsioon on maksimaalsed, siis võimalik oluliselt väiksema armeega võita suurt ja ressursiliselt rikamat vastast. Sama kehtib nii sõjas, kui ka ärimaailmas. Kasutatud allikad · Kotler, P., Turunduse vaatenurgad A-st Z-ni. Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003. · Leppik A., 2000. Töötaja turundab ka pärast tööaega. [Online] http://www.ap3.ee/? PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98- 74AA1E3959CE&code=1820/rubr_artiklid_182005 [05.12.2000] · Meho, K., 2004. Siseturundus mõjutab ettevõtte edukust. [Online] http://www.ap3.ee/? PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98- 74AA1E3959CE&code=2642/new_eri_artiklid_264212 [31.05.2004] · Rebane, T., 2006. Rahulolev töötaja teeb parimat Pri. [Online] http://www.ap3.ee/?
TESTI KÜSIMUSED 1.Mis on heuristiline vestlus? Miks seda tuleks kasutada? Heuristiline vestlus on avastamise elementidega vestlus ehk siis selline vestlus, mille käigus õpilased ise tuletavad järeldusi ja üldistusi, avastavad enda jaoks midagi uut. Lapsed ise jõuavad õpetaja juhtimisel, tema suunavate korralduste ja selgituste toel soovitud tulemuseni. Seda tuleks kasutada, sest see moodus arendab laste loomingulisust, iseseisvust mõtlemisel, sõltumatust jne. 2. Mis tõstab õppetegevuste efektiivsust lasteaias? Millele tuleks tähelepanu pöörata ja mida arvestada? · Rääkimise asemel ettenäitamine. · Näitlikustamine · Vahendid peavad olema elulised, need mis last ümbritsevad . · Laste praktiline tegevus · Võimalikult mitme meele ja väljendusvahendi rakendamine (sh töövõtete vaheldumine). · Saadud teadmiste seostamine mänguga. · Õppetöö toimumine süstemaatiliselt ja õppematerjal olgu süstematiseeritud. ·...
meeldejäetuga. Oluline on informatsiooni salvestamisel ka esmataju. Esmatajus uut materjali võetakse vastu esmakordselt ning emotsionaalselt. Kui uus materjal pole mingil põhjusel õppijale tähtis, ei paku huvi või ei meeldi, siis seda mällu ei salvestata. Kasutatud kirjandus: 1) http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/3teated/ajujamlu.htm 2) http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/opistiilid.html 3) Peep Leppik ,,Õppimine on tõesti huvitav" 4) ÄLU Sissejuhatus Haridus on väga oluline iga inimese elus. Siiski koosneb edukas õppimine paljudes nüanssidest. Tihti peitub probleem just hoiakutes ja eesmärkides. Kas ma tahan õppida? Milleks mul on vaja õppida? Kas mul on targaks saamiseks nii vaja palju vaeva näha? Mis on mu eesmärk? Kas ma soovin ennast targana tunda? Selliseid küsimusi võib esitada lõputult. Iga inimene otsustab ise, mis on
Õpilaste eelteadmised ja oskused: · Väärtustab oma tervist · Teab tervisliku eluviisi komponendeid. · Oskab eristada tervislikke ja mittetervislikke otsuseid igapäevaelus. · Oskab töötada grupis. Tunniks vajalikud materjalid, vahendid, tarkvara ja veebiaadressid: Valged A3 paberid, markerid, värvipliiatsid, liim, käärid, toidu pildid (ajakirjad jne), inimese õpetuse õpik ja töövihik 5.klassile Kersti Leppik 2012, PowerPoint esitlus ,,Tervislik toitumine" slaidid 8-15, kaardid tagasiside küsimustega. Tunnikäik: Aeg Tunni osad Õpetaja tegevus Õpilaste tegevus Märkused 1 min TUNNI Kontrollib, et õpilased oleksid tunniks valmis. Seisavad tunni algul ORGANISEERIMINE Tervitab õpilasi. Palub istuda. püsti,tervitavad õpetajat.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Turismikorraldus 2 LOODUSKATASTROOFID Referaat Liina Orav Juhendaja: Hilda Leppik Olustvere 2011 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................3 Looduskatastroofid............................................................................................................... 4 Orkaanid............................................................................................................................... 4 Maavärinad..........................................
1. LAPSEGA KOOSMÄNGIMISE ROLL KAASAEGSES PEREKONNAS Mäng on koolieeliku põhitegevus, mille käigus toimub lapse arenemine. Praegu võib näha seda tendentsi, et suureneb vanemate nõue lapse haridusele, samas kui mängu tajutakse kasutu ajaviitena. 1.1. Mängu ja mänguasja mõiste lapse arengus V. Suhhomlinski väitis, et ei ole ning ka ei või olla täielikku vaimset arengut ilma mänguta. ,,Mäng on suur särav aken, mille kaudu voolab elustavaid ideid lapse maailma. Mäng on elurõõm, milles põleb uudishimu sädemeke" ( 1979, lk 103-104 ). Mäng on täiskasvanute elu peegeldus. Mängudes laps imiteerib täiskasvanuid ning moduleerib sotsiaalkultuurilisi olukordi ja suhteid, kuna mäng on oma olemuselt ja sisult sotsiaalne tegevus, mille kaudu toimub lapse otsene kokkupuude teda ümbritseva keskkonnaga, laiemalt võttes kogu ühiskonnaga. Mäng on reaalsuse tajumine läbi lapse vaatenurga (Roots 2003...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse osakond Kristjan Joosep Jalakas KARISTUSÕIGUS ISLAMI ÕIGUSKULTUURIS Referaat Õppejõud Lektor Maie Ruus, PhD Lea Leppik Tartu 2019 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1ISLAMI ÕIGUSE OLEMUS....................................................................................................4 1.1Islami õigussüsteem ja šariaat............................................................................................4 1.2Islami karistusõigus.....................
Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921 Eestile tänaseks arvukalt medaleid toonud professionaalne suusasport sai alguse 20. jaanuaril 1921. aastal, mil Tartu „Kalevi" eestvõttel korraldati Emajõel iseseisva Eesti esimesed ametlikud murdmaasuusatamisvõistlused. Võistlejaid oli kokku kümme, kes kõik olid pärit Tartu linnast. Distantse oli kaks 1500 m ja 5000 m, eraldi arvestuses osalesid ka naised. 1500 m sõidus sai esikoha Bruno Leppik, 5000 m sõidus Johannes Lest ja naiste 1500 m võistluses Olli Rebane. 27. veebruaril korraldati Tartus Emajõel 25 km pikkusel distantsil ka Eesti esimesed meistrivõistlused murdmaasuustamises. Fotol: 30 aastat hiljem - Esimese Tartu maratoni start 16. jaanuaril 1960 Emajõel Esimeseks Eesti meistriks tuli sel alal Arnold Veimre-Veiss. Aasta lõpul toimusid järgmised suured suusavõistlused Narvas, kus võisteldi aga vaid 100 m ja 500 m distantsidel
Referaat Teleskoobid Koostaja: Rauno Leppik Juhendaja: Erki Piisang Sissejuhatus Teleskoop ( vanakreeka keeles tele 'kaugele, kaugel' + skopeo 'vaatan'), pikksilm, seade taevakehade vaatlemiseks. Teleskoobi põhiosa on objektiiv, mis koondab valguse ühte punkti - fookusesse, kuhu asetatakse luubi põhimõttel töötav okulaar (võimaldab kujutist silmaga vaadelda) või kiirgusvastuvõtja (fotoplaat, fotomeeter, spektrogram). Teleskoop asetatakse alusele ehk monteeringule nii, et at saab pöörelda ümber kahe telje
jäljendamise kaudu, joonistuse ja individuaalse sümbolina. Väikelapse sümboli areng omab rohkem tähtsust kui täiskasvanutel. Laps, kes räägib oma lähedastega, vaatleb igal hetkel, kas tema mõtted saavad tõestust või lükatakse ümber. Laps avastab järk järgult maailma välissuhteid, mis annavad tema mõtetele uue nägemuse või tekitavad erineval moel kujutluse mulje (Piaget 2004). Eelnevalt kinnitabki L. Võgotskile viidanud Leppik (2003) seda, et areng toimub vaid läbi protsesside. Kui täiskasvanu suudab panna lapse kasutama mõtlemisoperatsioone (võrdlemine, analüüs, süntees, üldistamine ja abstraheerimine), toimub ka lapse mõtlemise arendamine. Heaks õppekeskkonnaks meie ümber on loodus, kus on võimalik aktiivselt tegutseda, vaadelda, võrrelda, katsetada, meisterdada jne. Läbi tegevuse kujundatakse lapse tähelepanu, tajude, mälu ning mõtlemise arendamist
30 ja sellele järgnevast koosviibimisest meie kodus Vaksali tänaval Narvas, 1.augustil 2011 Palutakse vastust 15.augustiks Praegusel ajal, kus noored ise oma jalul seisavad, saadavad nad ise kutsed väljas ja kirjutavad kutse umbes nii: Lugupeetud Hr. Mihkel Vesik Ootame Teid kalli külalisena meie laulatusele Narva Peetri kirikus 4.septembril 2011.a kell 17.30 ja sellele järgnevale koosviibimisle meie kodus Vaksali tänaval. Narvas , 1. Augustil 2011 Liina Leppik Enn Tarrang Palutakse vastust 15.augustiks Kutsete stiil on aegade jooksul võtnud šabloonilise kuju, millest tavaliselt ikka kinni peetakse. Siiski pole halb, kui kutse saatja poetab sinna veidi südamlikkust ja kodusust. See nõuab suurt taktitunnet eriti juhul, kui külaliskond on mitmekesine ja tutvusekraad erinev. KIRIKUS Enne laulatust sõidavad 2-3 peigmehe sõpra
Tartu Karlova Gümnaasium Meediaõpetus Maailma Kaubanduskeskuse Lõuna- ja Põhjatorni kokkuvarisemise põhjuste kajastamisest eestikeelses veebiajakirjanduses ja sotsiaalmeedias Uurimistöö koostaja: Oliver Leppik Juhendaja: õpetaja Külliki Kask Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 1. Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide ründamine 11.09.2001 ....................4 2. Teooriad aastatel 2001-2006 .....................................................
ehitusmaterjale, AS ViaCon Eesti Kaarel Paap 533 224 51 66 44 501 [email protected] truubid geovõrgud, Roadservice OÜ Timo Vares 53488175 6506411 [email protected] geotekstiil Amifax OÜ Imre Leppik 56459943 56459943 [email protected] truupide ehitus Edise Ehitus OÜ üld 3325773 [email protected] truupide paigaldus PIIBER PROJEKT OÜ üld 53484371 7422363 [email protected] truubid ja torusillad Alltöövõtjad Feralco Team OÜ üld 5211500 6626075 [email protected] masinate rent
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ERAÕIGUSE INSTITUUT PEREKONNA JA NAISE ÕIGUSLIK KÄSITLUS KORAANIS Referaat Juhendaja Lea Leppik Maie Ruus Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................3 1.KORAAN.................................................................................4 2. PEREKONNA KÄSITLUS KORAANIS...........................................6 3. MOSLEMINAISE ÕIGUSLIK STAATUS KORAANIS.........................9 4. MOSLEMINAISE ÕIGUSLIK STAATUS TÄNAPÄEVAL..
417 388 Kond Robert Tartu 03:25:51 M20 414 2920 Kondajev Deniss Ida-Viru 03:25:43 M20 1064 689 Koolmeister Siim Hiiumaa 03:59:05 M20 139 98 Koppel Kristjan Ida-Viru 03:05:58 M20 110 67 Lainevee Heiki Jõgeva 03:02:47 M20 393 436 Lepiksaar Madis Lääne-Viru 03:23:55 M20 1257 560 Lepp Priidu Tallinn 04:08:03 M20 19 101 Leppik Gabriel Tartu 02:48:35 M20 2275 2554 Leppsaar Auris Tartu 05:25:18 M20 1049 405 Lohur Peedu Järvamaa 03:58:30 M20 2 7 Loo Martin Tallinn 02:42:50 M20 123 86 Lood Illlar Tartu 03:05:25 M20 50 1000 Luidre Andres Harju 02:55:31 M20 250 56 Magus Margus Saaremaa 03:13:48 M20 394 515 Manninen Ergo Lääne-Viru 03:23:57 M20
Aste põhikool Tähtpäevad Eestis ja USA-s Referaat Koostaja: Liisa Leppik Juhendaja: Virge Lember Aste 2009 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................... 2 1. KEVADISED TÄHTPÄEVAD.....................................................................................3 1.1 Kevadised tähtpäevad Ameerikas....................................................................... 3 1.2 Kevadised tähtpäevad Eestis............................
Viimsi Kool Rauno Leppik VEE KOKKUHOIU VÕIMALUSED KODUSES MAJAPIDAMISES Uurimistöö Juhendaja: õp Alge Ilosaar Viimsi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Vesi on eluks kõige vajalikum osa. Inimkonmd on seda kasutanud samakaua kui on eksisteerinud. Kuid tänapäeva teadlased on uurinud välja, et joogikõlbliku vett ei ole väga palju, kõigest 1 protsent kogu maailma veest. Selle vähese vee tõttu on hakatus vett säästma ja
Tartu Kutsehariduskeskus Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustus Referaat Koostaja:Klaarika Leppik 2008 Sisukord lk 2 Sissejuhatus lk 3 ETK lk 4-7 Põlva Tarbjate Ühistu lk 8-10 Selver lk 11-14 Comarket lk 15 Rimi ja säästumarket lk 16 Prisma Peremarket lk 17-20 Maxima lk 21-22 Ektoni hulgikaubandus lk 23 Õiglase kaubanduse ajalugu lk 24 Kokkuvõtte lk 25
KÜKAMETSA GÜMNAASIUM RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016 UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: AADU KADAKAS 11. KLASS JUHENDAJA: XXX XXX Kükametsa 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI.....................................................................5 1.1. Näitekunsti ajaloost................................................................................5 1.2. Rakvere Teatrist....................................................................................6 1.3. 2014 2016 aasta lavastused ja publikumagnetid.............................................8 2. ANKEETKÜSITLUSE JA INTERVJUUDE TULEMUSENA SAADUD ANDMETE ANALÜÜS.....................................................
Audi 696IUA 4729 VANESSA VAINO EMT Mazda 939VES 123 HELINA TÄHT Elisa Toyota 601RTA 17947 KARIN REIAL Elisa Ford 854XWD 7312 JAANUS ENDEMANN Elisa Volkswagen 821WOQ 743 REET IGEL Elisa Mercedes-Benz 983QGT 18287 FUTURE SYSTEMS EMT Audi 834XRY 17824 MARET JAIGMA EMT Ford 153KCE 17222 LIIA LEPPIK Elisa Mercedes-Benz 981QNT 11569 ALEKSANDR APOLINSKY Tele2 Mercedes-Benz 709LCN 6255 SELLI TRIISA Tele2 Honda 327HQP 17810 OLGA SOPEGINA Tele2 Mazda 488GAC 18059 SIMMO PAOMETS Tele2 Audi 260OKG 10240 PEETER PLOOM Elisa Audi 282RTF 1474 ANDRUS RÜÜTLI EMT Mazda 546TXG 5829 RAY SHARK Elisa Mazda 252PGF 17036 ANGELA AGUR EMT
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM EESTI NOORTE SUHTUMINE SATANISMI Uurimistöö Koostaja Laura-Liis Sisask 11. B klass Juhendaja Liivi Reinert Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Satanismi levik Eestis algas möödunud sajandi kaheksakümnendate lõpus, üheksakümnendate alguses. Laiemalt hakkas satanism tuntuks saama kalmisturüüstamistega, mis said alguse üheksakümnendatel. Sellest ajast saati tuntakse ja teatakse sataniste kui kindla välimuse ja iseloomuga inimesi. Nende riietuses on peamised rõhutatud värvid punane ning must. Neid seostatakse salaalkoholi ja narkootikumide müümise ja tarvitamisega. Satanismi ja satanistide vastu on võideldud ajast, mil nad hakkasid levima. Kasutan oma uurimistöö informatsiooni allikaks internetiavarusi, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
