Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"lepp" - 501 õppematerjali

lepp on parim puu kala ja liha suitsutamisel. Halli lepa käbi tee- korjata oktoobris käbisid(vanad emasurvad) kuivatada 50-60C soojuses (2-3cm paksuse kihina) Ravitoime säilib 4-5 aastat.
lepp

Kasutaja: lepp

Faile: 0
thumbnail
2
doc

Mitoos

Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetativselt. Eoseline paljunemine on mittesuguline, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel, sammaldel, sõnajalgadel.Vegetatiivse paljunemise korral pärineb uus organism vanemorganismi mingist kehaosast: 1. Pooldumine, toimub DNA kahekordistumine, ühest rakust kaks uut rakku. Vegetatiivselt paljuunevad bakterid ja ainuraksed. 2. Pungumine, DNA kahekordistumine, uus isend areneb väljasopistisest. Ta erladub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks, moodustades koloonia. (pärmseened, käsnad, hüdra) 3. Taime osadega ­ sibulatega (sibul ja sibullilled). Võsunditega (maasikad, hanijalg). Juurevõsudega (vaarikas, sibul, lepp ). Mugulatega (kartul). Pistikutega (paju, mustsõst...

Bioloogia
45 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Lammimetsade esitlus

Lammimets Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Puud. Puurinne on suhteliselt hõre. Selle moodustavad tamm, saar, pärn, künnapuu, sanglepp, hall lepp , sookask, harilik kuusk. Põõsad Põõsarindes kasvavad harilik toomingas, mage sõstar, harilik lodjapuu, paakspuu, näsiniin, harilik kuslapuu. Rohi Rohurinne on liigirohke. Puude varjus kasvavad humal, seatapp, püsik-seljarohi, harilik maavits, naat, salu-tähthein, angervaks, koldnõges, harilik metsvits, kanakoole, seaohakas, metstulikas, sookastik, tarnad, soovõhk, ohtene sõnajalg, naistesõnajalg. Samblad...

Ökoloogia
42 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Evald Okase referaat

3 Evald Okas............................................................................................4 Elulugu................................................................................................6 Ühisnäitused ja projektid...........................................................................10 Auhinnad.............................................................................................12 Fotod Evald Okasest................................................................................13 Maalid................................................................................................14 Graafika...............................................................................................15 Eksliibrised..........................................................................................16 Kok...

Kunst
63 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Loodusvöönd

pohl, mustikas, samblikud Sega- ja Parasvööde Parasvöötme Pruunmullad Metssiga, punahirv, Tamm, vaher, lehtmets soojemad ja metsnugis, pesukaru, sarapuu, nulg, lepp , niiskemad osad metskass, naarits saar, pöök, jalakas, kastan, kanarbik, sinilill Rohtla Parasvööde Põhja- ja Lõuna Mustmullad Piison, koiott, tuhkur, Hõbevaher,...

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Allergia ja eksoallergeenid

Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - e...

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
62
ppt

Puittaimed

Ronijuurte abil kinnituvad n harilik luuderohi Väänduvate vartega taimed n lõhnav kuslapuu Leherootsude abil kinnituvad n elulõng Väänlate e köitraagude abil kinnituvad n viinapuu Puude rühmitamine kasvukõrguse alusel Ülikõrged puud- üle 50m n ranniksekvoia, hiidsekvoia Kõrged puud- 36...50m n harilik kuusk, euroopa lehis Keskmised kõrgusega puud- 26...35m n arukask, harilik tamm, serbia kuusk Madalad puud- 16...25m n harilik hobukastan, hall lepp , torkav kuusk Väga madalad puud- 6...15m n harilik kadakas, harilik pihlakas Puude rühmitamine eluea pikkuse alusel Väga pikaealised- vanus 500 ja enam aastat, n harilik tamm, suurelehine pärn Pikaealised- vanus 200...500 aastat, n harilik kuusk, harilik pärn Keskmise elueaga- vanus 100...200 aastat, n arukask, harilik hobukastan Lühiealised- vanus 50...100 aastat n, keerdmänd, harilik pihlakas Põõsaste rühmitamine eluea pikkuse alusel...

Dendroloogia
102 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Viljandi

Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. Kõrgeim punkt merepinnast: 146 m Rutu mägi Metsasus: 45,2% Valitsevad puuliigid: mänd, kuusk, kask, hall lepp Loomad: 2004. a. loendati järgmisi ulukeid: põder ­ 950, punahirv ­ 40, metskits -3650, metssiga - 1000, karu ­ 25, hunt ­ 8, ilves ­ 46, kobras ­1100 Sademed: ca 733 mm aastas Maavarad: liiv, kruus, savi, turvas Looduskaitsealuseid territooriume: ca 12 % Neist suurim - Soomaa Rahvuspark (370 km²) asutati 1993. a. Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas paiknevad...

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
9
doc

HIV

77% pedagoogidest oli teadlik, et nakatuda võib ka kaitsevahendita anaalseksi kaudu. Sellegipoolest ei poolda enamik õpetajaid kondoomiautomaati koolis. Uurimuses osalesid ainult eesti rahvusest õpetajad, kellest 91% olid naised ning suurem osa vanuses 22­35 eluaastat. Hinnanguliselt on Eestis 15 000 HIV-positiivset inimest vanuses 16-24 eluaastat. 3) Uuring: Eesti elanike HIV-teadlikkus ja ohutaju on madal 15. mai 2008 11:29 FOTO: Terje Lepp TNS Emori poolt Eesti täiskasvanud elanikkonna seas sel kevadel läbi viidud HIV-teemaline uuring näitab, et Eesti elanike teadlikkus viiruse leviku osas on veel madal ning inimesed alahindavad oma riskitaset. Kui juba 2005. aastal läbiviidud sarnase uuringu põhjal oli Eesti elanike teadlikkus HIV levikuviiside osas alla Euroopa Liidu keskmise, siis käesoleva aasta uuring näitab, et olulist nihet teadlikkuse suurenemise osas märgata ei ole, teatas Terve Eesti sihtasutus....

Terviseõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Referaat "Priit Võigemast"

Priidu rollid diplomilavastustes on järgmised: "Burattinos" 2000. aastal nimitegelane, 2001. aastal "Seitsmes vennas" Eero ja "Tabamata imes" advokaat Kurg. 2001. aastal debüteeris ta ka lavastajana, juhendades "Bastieni ja Bastienne'i". Samas lavastuses mängis ka kammerteenrit.Kooli lõppedes pakuti talle kohta nii Linnateatrisse kui ka Ugalasse. Viljandisse suundusid ka kursusekaaslased Ott Aardam ja Karol Kuntsel, Kadri Lepp , Maria Soomets ning Carita Vaikjärv. Priit Võigemast on kuulunud ansamblisse Püffel. Priit on alates 2005. aasta augustist abielus kursuseõe ja Linnateatrinäitleja Evelin Pangiga. 12. märtsil 2007 sündis neile esimene laps, tütar Loviise. Teatrialane tegevus Priit Võigemast asus ,,Ugala" teatrisse näitlejana tööle 2002. aastal. Toon ära tema Viljandi teatris mängitud etendused ja rollid: · 2002: "Niskamäe kired" ­ Antti...

Kirjandus
52 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ökoloogia

Kahanev populatsioon-arvukus langeb,sest suremus ületab sündimuse.(kliimategurite järsud muutused:paduvihm,põud,maavärin erakordselt kõrgel või madalal temp/ kiskjate ja parasiitide suurest arvukusest võib tuleneda) Ökoloogilise tasakaalu muutuste tagajärjed: Kui ökosüsteem lakkab toimumast,muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. (kuusiku maharaiumise järel hakkavad raiesmikul esmalt kasvava valguslembelised rohttaimed ja seejärel lehtpuud:hall lepp ,arukask, sest need kasvavad kiiremini, kui seemnest arenevad kuused) Suktsessioon-koosluste järjestikune asendumine....

Bioloogia
239 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rakkude jagunemine

eoseline(seened, sõnajalad, samblad) 2. vegetatiivne 1) pooldumine(bakterid, ainuraksed jne) 2) pungumine(pärmseened, hüdra) 3) sibulatega(tulp, sibul, liilia) 4) võrsikutega(karusmari, mustsõstar) 5) võsunditega(maasikas, vaarikas) 6) juurevõsudega(lepp, vaarikas) 7) mugulatega(kartul) 8) risoomidega(orashein, piparmünt) 9) pistikutega, pistokstega(paju, mustsõstar) Suguline paljunemine ­ Geneetiline ehk pärilik materjal kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Vanematel m...

Bioloogia
52 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis

Mõned firmad nõuavad 8% niiskust, aga selline on juba mööblikuiv puit. Puit on ,,elav" materjal, lauad paisuvad ja tõmbuvad kuigivõrd kokku ka toaõhust imatud niiskuse mõjul. Kuivatamisest sõltub aga laua sirgus ja kõverus. Tamme ja saart, millest tuleb väga esinduslik põrand, peetakse väärispuuks [6]. Kodumaistest lehtpuudest sobivad seina- ja laelauaks haab ja lepp ja ka kask. Võrreldes okaspuudega on lepa- ja haavalaud kallim. Lehtpuud on asendamatud saunas, sest kuumuse mõjul hakkavad mänd ja kuusk vaiku välja ajama. Ehituseeskirjadki ei luba vaigupuud kasutada ruumis, kus temperatuur üle 90 tõuseb. Hea lõhna annab must lepp ja seda on kerge puhastada. Lepp sobib hästi seina ja lava astmelauaks. Haab ei lähe väga kuumaks [7]. Tugevama struktuuriga lehtpuulaudade (tamm, saar, kask) puhul piisab 15-20-millimeetrise...

Keemia
41 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maailma kalandus

Maailma metsandus. 1) Metsavarude iseloomustavad näitajad: 1. Metsa pindala %. 2. Puiduvaru m3 ­ s(tihumeetrites) ­ 1 ha-l puude tüvede maht.3. puidu aastane juurdekasv 1 ha-l m3. 2) Puude 5 gruppi liikide järgi: 1. Väärispuud ­ eebenipuu, mahagonipuu, karjala kask. 2. Kõvad lehtpuud ­ tamm, pöök, vaher. 3. Okaspuud ­ tarbepuit; kuusk, mänd. 4. Väheväärtuslikud puud ­ lepp haab, paju. 5. Eri kasutusega puud ­ kummipuu, korgitamm. 3) Metsamajandus ­ metsa istutamine, hooldamine, sanitaar-, harvendusraie. metsatööstus ­ metsa langetamine ja puidu töötlemine. 4) Ekvatoriaalne vihmamets: puidu juurdekasv ­ 50 m3 1 ha-l. liigiline koosseis ­ kasvavad väheväärtuslikud puud, maapinnal on rikas taimestik, tüüpilised loomad elavad puudel, massiivsed loomad paksu nahaga, kõrged puud,...

Geograafia
59 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Taimeriik

Ent teda kisub ka Indiasse, Afganistani, Tiibetisse, Albaaniasse ja Mehhikosse. Veevalaja silma paneb särama kuldvits kuldvits paradiisilinnulill orhidee kolmiklill Kuutõverohi, orhidee, kuldvihm, kuldvits, tulivõhk, paradiisilinnulill, gladiool, kolmiklill ­ Veevalaja lilleaed on vägagi erutava kooslusega. Puudest püüavad tema pilku leeder, oliiv ja lepp , aga ka viljapuud. Paradiisilinnulille-lembus annab aimu Veevalaja maitsest lindude suhtes ­ need peavad olema efektsed, nagu näiteks paabulind, või väga kaugele lendama. Värvidest tasub sel õhu märgil ümbritseda end türkiisi ja violetiga. Metallidest kõlksuvad temaga kokku alumiinium ja pliisulamid. Inspiratsiooni ammutab Veevalaja Venemaalt, Poolast, Rootsist, Soomest, Iisraelist ja Etioopiast. Kaladele imponeerivad vesiroos ja paju Vee...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tulevik ja karjäär

töötavad, sest neile meeldib, ja neid, nimetatakse juba töönarkomaanideks. Need on need inimesed, kes ärkavad vara ja tulevad koju siis, kui on juba hilja. Tuleviku ja karjääri võimalused pannakse paika juba noores eas, alati on võimalik ka kõike muuta, aga kui palju me selle jaoks ise teeme ja kui palju me selle jaoks vaeva näeme. Kindlasti on see koht, kus tuleb riigil ja meil kõigil veel palju vaeva näha. Nimi: Kadi Lepp Kool: Rapla Vesiroosi Gümnaasium Telefon: 56705985 E- mail: [email protected] Juhendaja: Marike Uusjärv...

Eesti keel
68 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Alternatiivsed energiaallikad (essee)

Seega puidu kui kütuse potentsiaal on Eestis küllaltki suur. Metsatööstuses tekib aastas umbes 0,7 miljonit tm puidujäätmeid. Neid saab kasutada nii kütteks kui ka tööstuse tooraineks. Kuid lihtsamad küttematerjalid on ikkagi halupuit, hakkpuid, puidubrikett jt. Üheks perspektiivseks alaks on energiavõsa kasvatamine Eestis. Energiavõsa on lühikese raieringiga (3-5 aastat) tootmiseks rajatud kiiresti kasvavate puuliikide(paju, hall lepp , pappel) istandused. Tuginedes Põhjamaade kogemusele, siis võib energiavõsa potentsiaali kütuse saamiseks hinnata üpris kõrgeks. Energiavõsa saab kasvatada ka neil muldadel, mis ei sobi eriti hästi kultuurmaaks ning ta on korduvkasutatav st. pärast koristamist areneb juurevõsudest samal juurestikul vähemalt 10 korda uus võsa, seega kokku umbes 30 aasta vältel. Pärast seda võib maad kasutada põllukultuuride kasvatamiseks või uue energiavõsa rajamiseks...

Keskkonnatehnoloogia
105 allalaadimist
thumbnail
60
xls

3. kodune töö Tabelid

7.09 Total Result 29580 14880 380380 6720 74100 8550 23830 7280 52100 6170 6840 12460 8040 121800 6840 745890 Puidu hinnad Sort Liik 1 2 3 4 5 kask 830 790 750 710 670 lepp 780 740 700 660 620 mänd 890 850 800 760 720 saar 1010 970 910 870 810 kuusk 950 910 860 810 760 tamm 1310 1240 1180 1120 1050 haab 590 570 530 510 480 vaher 1130 1080 1020 970 910 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2 ja F3 = F1 + F2, graafikud valitaval lõigul etteantava sammuga ning leida...

Informaatika
342 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Ehitusmaterjalid

Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid...

Ehitus alused
236 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Pille riin ilood

vähk andis kübara täie kalu ja mees lasi vähi vabaks. naine rõõmus ja armastav (ei tea vähist midagi). Möödus nädal, naine tahtis lihaleemnt ja sealiha. mõne päeva pärast hanepraadi ja magusat kooki. naine sai teada vähist, kes täidab soove. emandariided. mõis ja proua nimi. tahtis saada kuningaks, siis jumalaks- väh saatis mõlemad sealauta. SUUR TÜKK AJAB SUU LÕHKI. 5 VENE MUINASJUTTU (raamatust Havi käsul-vene muinasjutud, 2001)Illustratsioonid Maili Lepp "ÕEKE ALJONUSKA JA VENNAKE IVANUSKA Elasid kord eit ja taat. Neil oli tütar Aljonuska ja poeg Ivanuska. Eit ja taat surid ära. Aljonuska läks tööle ja võttis venna kaasa. Vend tundis äkitselt janu. Õde palus oodata, kuni jõuavad kaevu juurde. Oli palav ja higi juba jooksis. Vend nägi vet täis lehmasõra jälge. Vend tahtis juua, aga õde keelitas, et muutub vasikaks. Liikusid edasi, venna janu läks suuremaks ja nägi vet täis hobusekabja jälge. Õde keelitas...

Eripedagoogika
63 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun