Fütontsiidide eritamise poolest jagunevad puu- ja põõsaliigid järgmiselt: I. grupp kõige rohkem fütontsiide eritavad: harilik tamm, harilik vaher II. grupp rohkesti fütontsiide eritavad: arukask, sookask, harilik mänd, harilik kuusk, haab, sarapuu, toomingas, harilik kadakas III. grupp keskmiselt fütontsiide eritavad: siberi lehis, harilik saar, harilik pärn, sanglepp, hall lepp, siberi seedermänd, harilik pihlakas, suur läätspuu, harilik sirel, tatari kuslapuu 9 IV. grupp vähesel määral fütontsiide eritavad: harilik jalakas, harilik kikkapuu V. grupp kõige vähem fütontsiide eritavad: punane leeder, türnpuu, harilik paakspuu Okaspuud eritavad fütontsiide aasta läbi peaaegu muutumatul hulgal, enamikel heitlehistel puuliikidel aga väheneb sügisel nende eritamine.
Sega- ja lehtmets Parasvööde Parasvöötme Pruunmullad Metssiga, punahirv, Tamm, vaher, sarapuu, Põllumajandus, tööstused, tihe Happevihmad, soojemad ja metsnugis, pesukaru, nulg, lepp, saar, pöök, asustus, kalapüük, maavarade olmereostus, liigne niiskemad osad metskass, naarits jalakas, kastan, kanarbik, kaevandamine metsade maharaiumine, sinilill liigasustus
Rahvastiku kasv ja negatiivsed mõjud Põhjus: hõrendavad freoonid · Kiire kasv Aafrikas, Ida- ja Kagu- külmutusseadmetes, aerosoolpakendites, Aasias, Ladina-Ameerikas kõrgel lendavad lennukid · Toidupuudus (v.a arenenud riikides) Tagajärg: suureneb Maale langev · Immigrandid soojuskirguse hulk- kliima soojenemine, suureneb haiguste hulk · Linnastumine Lahendus: 1. Elamispinna puudus Lõhkuvad ained: juukselakid, deodorandid, 2. Kuritegevus õhuvärskendajad, kloororgaanilised 3. Jäätmete probleem ühendid 4. Vee reostus Happesademed 5. Küt...
niidukäharik. Lamminiidud: Nimetatakse ka luhaniitudeks. Leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel. Kujunenud enamasti lammimetsadest. Tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Kasari) ääres. Enamasti on need niidud lagedad, harva esineb üksikuid puid ja põõsaid. Kui lamminiite ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvavad need kiiresti kinni. Kasvavad tamm, hall lepp, toomingas, haab, pajud, harilik sarapuu, lamba-aruhein, keskmine värihein, harilik kastehein, kassikäpp. Rannikuniidud: Levivad mere rannikul soolase vee mõjupiirkonnas, kus lained ja kõrgvesi on muutnud mullad soolasteks. Sõltuvalt pinnamoest ja maapinna kõrgusest levib taimkate seal vöönditena. Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Puu- ja põõsarinne neil aladel enamasti puudub, harva ja üksikute põõsastena kasvab seal kadakas ja kibuvits
kalandus tööstusjääkmed Sega- ja Parasvööde Parasvöötme Pruunmullad Metssiga, punahirv, Tamm, vaher, Põllumajandus, Happevihmad, lehtmets soojemad ja metsnugis, pesukaru, sarapuu, nulg, lepp, tööstused, tihe asustus, olmereostus, liigne niiskemad osad metskass, naarits saar, pöök, jalakas, kalapüük, maavarade metsade kastan, kanarbik, kaevandamine maharaiumine,
1)Nimeta sega- ja lehtmetsade vööndi 2)Suuremad jõed 3)Suuremad järved Segametsad on mitmerindelised: mitmerindelised kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega, alumine rinne on rohurinne. Puud valmistuvad talve puhkeperioodiks : puulehed muudavad värvi ja langevad maha.Segametsaaladel maha. leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad okaspuud: KUUSK Mänd Sega- ja lehtmetsade lehtpuud: LEPP HAAB KASK PÄRN VAHER Madalamad lehtpuud ja põõsad on: - toomingas - sarapuu LEHTMETSAD Parasvöötme pehmema kliimaga aladel kasvavad lehtmetsad. Lehtmetsades kasvavad peamiselt laialehelised puud: TAMM SAAR - Pöök Hikkoripuu ja tulbipuu Põhja- Ameerikas Kaug-Ida Kaug-Idasegametsad segametsades kasvab 2-3 kord erinevaid puuliike: KOREA SEEDERMÄND
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia-ja materjalitehnoloogia teaduskond LEPA SUGUVÕSA KOOLIELU LÄBI KOLME PÕLVKONNA Autor: Ardi Lepp Juhendaja: Katre Rünk Võru 2003 2 1. Sissejuhatus................................................................................................................... 4 2. Minu vanaema mälestused koolielust............................................................................5 3. Minu isa mälestused oma koolipõlvest..........................................................................7 4. Minu senised mälestused koolielust....
Laanemetsad Mets on taimekooslus, kus peamiserinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kusturbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks turvas. Arumetsade hulka kuuluvad: loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad ja salumetsad. Eestis on metsadega kaetud umbes kaks miljonit hektarit maad.Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe.Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Mets hõlmab Eestis umbes 40% riigi pindalast.Metsade tähtsaimaks rindeks on puurinne, mis määrab kõigi alumiste rinnete olemasolu ja nende liigilise koosseisu. Eesti metsades kasvavad peamiselt mänd, kuusk ja kask. Esineb nii puhtaid puistuid Männikud, kuusikud, kaasikud) kui ka segapuistuid. Eesti metsapuuliigid: mänd 39,1% kask 28,3% kuusk...
Birgit Lepp Hulkade tähtsus ja õpetamine Igapäevaelus puutub laps kokku teda ümbritsevate esemete ja nähtustega. Aeg-ajalt on tal vaja end asjade ja kaaslaste suhtes määratleda, korrastada mängu- ja töövahendeid, paigutada, järjestada ja võrrelda. Lastel on kogemusi erinevate hulkadega juba enne lasteaias käimist. Näiteks aasta- pooleteise vanustel lastel on kogemusi selliste hulkadega nagu lapsed, sõrmed, klotsid karbis ning ühe eseme eristamine paljude seast
· Nimeta sega- ja lehtmetsade vööndi 1)Suuremad jõed 2)Suuremad järved Segametsad on mitmerindelised: mitmerindelised kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega, alumine rinne on rohurinne. Puud valmistuvad talve puhkeperioodiks : puulehed muudavad värvi ja langevad maha.Segametsaaladel maha. leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad okaspuud: KUUSK Mänd Sega- ja lehtmetsade lehtpuud: LEPP HAAB KASK PÄRN VAHER Madalamad lehtpuud ja põõsad on: - toomingas - sarapuu LEHTMETSAD Parasvöötme pehmema kliimaga aladel kasvavad lehtmetsad. Lehtmetsades kasvavad peamiselt laialehelised puud: TAMM SAAR - Pöök Hikkoripuu ja tulbipuu Põhja- Ameerikas Kaug-Ida Kaug-Idasegametsad segametsades kasvab 2-3 kord erinevaid puuliike: KOREA SEEDERMÄND
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai TERVISEDENDUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Ene Tomberg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS..............................................................................4 1.1 Tervis ja tervisedendus..................................................................................................4 1.2 Tervist edendava lasteaia põhimõtted...............................................................................4 1.3 Tervisekasvatus – osa alusharidusest............................................................................5 1.4 Kodu ja lasteaia k...
Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega lehtedele ja okastele kasvuruum. Tüve osad: korp, niin, kabium, maltspuit, lülipuit, aastarõngad, säsi Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude mis on pikki tüve, lõppeb pungaga. Pungast kasvab puu pikkuses ja sealt saavad alguse oksad. Säsi koosneb rakkudest mis sisaldavad toitainete tagavarasid. Säsi läbimõõt 2-5 mm. Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne (tamm tähtjas, lepp kolmnurkne, vaher ümmargune, haab viisnurkne). Juveniil puit puidu esimesed 10-20 aastarõngast, väike tihedus, palju kevadpuitu, laiad aastarõngad. Kevadel puu kasvab, moodustuvad õhukeseseinalised rakud, mis aitavad vedelikke transportida, sügisel kasv aeglustub tekivad paksuseinalised rakud ja tüvi saab oma tugevuse. (kevad ja sügispuidu erinevus võib olla kuni 3 korda.) Puukooreks loetakse pea kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumit. Koore osa moodustab ~10% kogu mahust
Grand Total 42 6 14 17 4 15 6 5 109 Müüa nimi Puidu liik Puidu sort Müüa vald Kukk Krista kuusk 1 Laiksaare Mäesalu Valve kuusk 3 Laiksaare Salu Kustav haab 4 Laiksaare Salu Kustav saar 4 Laiksaare Jänes Ahto haab 5 Uulu Jänes Ahto lepp 2 Uulu Mäesalu Valve haab 3 Laiksaare Parts Eevald saar 4 Uulu Põldmaa Malle kask 1 Uulu Kukk Krista haab 2 Laiksaare Salu Karl vaher 3 Uulu Salu Karl haab 1 Uulu Mäesalu Valve kuusk 2 Laiksaare Kukk Krista mänd 3 Laiksaare
Pelgulinna Gümnaasium Karmen Lepp 8.BK FRIEDRICH WÖHLER Ettekanne Tallinn 2015 Sisukord Lk3 Elulugu Lk4 Avastused ja nende tähtsus Lk5 Avastuste tähtsus tänapäeval Lk6 Pildid Lk7 Kasutatud allikad Elulugu Friedrich Wöhler oli saksa keemik. Ta sündis 31.Juuli 1800 Esherheimis ja suri 23.september 1882 aastal. Ta isa August Anton Wöhler oli loomaarst, põllumajandusteadlane ning pedagoog. 1820 aastal õppis F.Wöhler Malburgis meditsiini ja alates 1821 aastast Heildenbergis ka keemiat. Ta õppis keemiat professor Leopold Gemelini juures. 1823. aastal sai ta Heilderbergis meditsiinidoktoriks. Professor Gemelini soovitusel asus Wöhler õppima Jons Jakob Berzeliuse juures, Stocholmis. Sellest ajast said kaks teadlast, teadustööd tehes sõpradeks ja Wöhler tõlkis Jo...
Alutaguse madalik Mari Ann Ainsar RVG 10.b 2011 Asukoht ja kirjeldus Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik.(estonica) (cmsimple) Kaitsealad ja kliimaaolud Alutaguse madalikul asuvad Agusalu looduskaitseala, Kurtna maastikukaitseala, Puhatu looduskaitseala, Muraka looduskaitseala, Tudusoo kaitseala ja Sirtsi looduskaitseala. Alutaguse kesk- ja põhjaosas on ülekaalus madalsood, lääne ja kagu pool siirdesoodest ümbritsetud rabad.(vkg) Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Ka siin on karmid talved, ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest soode ja veekogude rohkuse tõttu kulub...
nagu õlikook, glütserool, kasutusvõimalused täiendava lisaväärtuse saamiseks. Nii nagu kõikide teiste energiakultuuride kasutamisel on vajalik õlikultuuride kasutamisel biodiisli tootmiseks vajalik läbi analüüsida toodanguahela majandusliku tulukuse kõrval ka selle energeetiline efektiivsus, mis on terviklikust tootmistsüklist saadava energeetilise toodangu energiasisalduse suhe tootmiseks kulunud energia hulka. · Kiirekasvulised puuliigid: paju, hall lepp, kask, haab Puit on kõige suurema majandusliku potentsiaaliga biokütus nii soojusenergia kui ka elektri tootmiseks Eestis. Valitud on looduslikult kasvavad puuliigid, mida iseloomustab kiire tüveokste juurdekasv just esimeste kasvuaastate jooksul. Selliste puude kasvatamine põllumaadel lühikese raieringiga, mis onvähem kui 15 aastat, on Eesti ilmselt üks perspektiivsemaid biomassi saamise võimalusi. Oluline on siinjuures istutusmaterjali
4 V. Saar 84,2 137,93 110,98 5 P. Kuusk 72,5 118,76 95,56 6 T. Sirel 48,6 79,61 64,06 7 M. Lepp 61,7 101,07 81,32 8 P. Kukk 84,2 137,93 110,98 Kokku: 531,1 870,00 700,00 Kulud koreterite lõikes 4 00 ,0 0
ilmestamiseks. Vaevakask: Betula nana Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas, Põhja-Aasias ja Põhja- Ameerikas. Eestis põhja- ja lääneosas. Kuni 1m kõrge põõsas. Kasvukoha suhtes vähenõudlik. Lehed ümarad või laiad, täkilise servaga, tumerohelised ja läikivad 0,5-1,5cm pikad. Ühesugulised õied urbades, õitseb mais. Kasutatakse dekoratiivsete sügisvärvuses lehtede tõttu iluaianduses, kiviktaimlates. Eristamise tunnused: Kõrgus, leht. 29. Perekond lepp ja perekond valgepöök Perekond lepp: Lepa perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlevad heitlehised puud ja põõsad. Lehed elliptilised või munajad, kahelisaagja servaga või madalalt hõlmised lihtlehed. Sügisel rohelised, tõstavad mullaviljakust. Isasõied mitmekaupa rippuvates urbades. Emasõied moodustavad käbikujulisi urbasid, kus moodustuvad kahe tiivaga, üheseemneline pähklike. Õitseb aprillis-mais. Juurestikus õhulämmastikku siduvad mügarpakterid. Puit roosakasvalge kuni
Lähistroopika niisked metsad - brasiilia, usa, austraalia, hiina, juurdekasv 15-20 m3/ha aastas, pöök, magnoolia. Lähistroopika kuivad metsad - vahemeremaad, usa, austraalia, keskonnakaitseline tähtsus, 1-2m3/ha aastas, tamm, küpress. Parasvöötme leht-ja segametsad- eesti, läti, leedu, prants, usa, pindala on asustuse tihenemise tõttu vähenenud, lehtmetsad 5-10m3/ha aastas, segametsad 2-3 m3/ha aastas, vaher, kask, pärn, tamm, lepp, haab, pihlakas. Parasvöötme okasmetsad venemaa, kanada, usa, rootsi, soome, norra, saadakse peamine osa maailma tarbepuidust, 1-2 m3/ha aastas, kuusk, lehis, mänd, kadakas. Põlljumaj.mõju keskkonnale kuivendamise tagajärjel veekogude reostumine, abinõuks kuivendusvete bio-puhastamine; üleväetamise tagajärjel saagi keemilise koostise muutus, põhja ja pinnavee reostus, abinõuks optimaalne väetise kasutus; mürkkemikaalide kasutamise tagajärjel kasulike eluvormide
leiavad metsas toitu ja varju. Kõrguse järgi jaotatakse taimed metsas viieks rindeks: puurinne, põõsarinne, puhmarinne, rohurinne, samblarinne. Lehtmetsade puurinde moodustavad heitlehelised puud, mis langetavad oma lehed korraga ja on osa aastast raagus. Sel ajal nad puhkavad. Uued lehed tulevad siis, kui nende kasvuks on piisavalt päikesevalgust ja niiskust. Heitleheliste puude hulka kuuluvad kask, vaher, pärn, saar, pihlakas, lepp, haab jvm. Tüüpilisemad põõsad lehtmetsas on sarapuu, pihlakas ja toomingas. Oma kasvult on nad madalamad kui puurinde esindajad. Kevadel, enne kui puudele kasvab uus lehestik, mis varjutab metsaaluse, arenevad ja õitsevad siin kiiresti mitmesugused õistaimed nagu sinilill, laanelill, võsaülane, jänesekapsas ja leseleht. Hiljem asendavad neid varjulembesed rohttaimed, näiteks mustikas, pohl, kanarbik, kõrrelised ja sõnajalad
1. klassi loodusõpetuse tund õues KASK Tunni eesmärk: · anda teadmisi kasepuust · õpetada märkama loodust · arendada vaatlusoskust Sissejuhatus. Täna vaatleme me ühte lehtpuud.Seda puud olete te näinud väga sageli.Paljudel kasvab see koduõues. Läheme kooliparki ja saame selle puuga tuttavaks. Kasepuu vaatlus väljas. Mis puu see on ? Mille järgi te kasepuu ära tundsite? Kasepuid on erinevaid: arukask, sookask, vaevakask Kasepuu võib kasvada 30 m kõrguseks ja elada 150 aastaseks. Kasepuud kasutatakse ka palju koduses majapidamises: kütteks, saunavihtadeks. Kased tuuakse tuppa nelipühadel ehk kasepühadel maikuus. Kui me puid tundma õpime,vaatleme neid osade kaupa. Mis see on? (See on küll vars nagu teistelgi taimedel,kuid puul nimetame seda tüveks.) Mis värvi on kase tüvi? Miks on kase tüvi valge ? (Tüvi on pealt kaetud koorega,kasepuu koore pealmine osa on...
näituse teemal ,,Norra. Rannarahva lood." Konkurss toimus kahes kategoorias noored (kuni 18) ja täiskasvanud (üe 18). Heade fotode saamiseks innustas peaauhind: laevareis kahele Kirkenesist Bergenisse Norra rannikuekspressilt Hurtigrutenisse. Parima noore auhind oli Loodusretked OÜ-lt: Tensi Reiside kinkekaart, reisiks Norrasse. Züriisse kuulusid fotograafid ja disainerid Aivar Pihelgas, Andres Toodo, Tiit Lepp, Marika Piip ning Norra Saatkond. Täiskasvanute kategoorias osutus võitjaks Ingrid Maasiks fotoga ,,Rannalaste mängud" ja noorte kategoorias Karilin Tõnisoja fotoga ,,Õõvastav vaikus". Lisaks võitjatele innustas zürii järgmiste autorite töid: Ivar Neio, Alo Peerna, Tõnis Tuuga, Toomas Jürlado, Valmar Valdmann, Maldon Ots, Kati Rüütelmann, noortest Els Kaev, Krisner Kasemaa, Taivo Karu.
Järved Eesti järvede liigitus tekkeviisi järgi : Mandrijäätekkelised · Lõuna-eesti kõrgustikel küngaste vahelistes nõgudes , on liigestatud rannajoonega ja tihti on neil keskel väikeseid saari ( Pühajärv , Pangodi ) · Voorte vahelised järved on piklikud nagu voordeki ( saadjärv , elistvere , kuremaa ) · Mõhnade vahelised järved on ümarad ja väikesed ( kurtna järvestik) · Ooside vahelised järved piklikud nagu oosidki ( Aegviidu) · Orujärved on piklikud ja asuvad ürgorgudes ( viljandi) · Jääkündenõos asuvad järved madalad , laiad ( peipsi (10m) võrtsijärv(2m)) Rannajärved on tekkinud maakerke tagajärjel , merest eraldunud lahtedest ( sutlepa meri , mullutu suurlaht, harku järv ) Rabajärved asuvad kõrgsoodes e. Rabade älvetes ( loosalu , tudu) Lammijärved...
Mets on kooslus, kus puud Mets katab peaaegu et pool Neis kohtades, mis vahel vee määravad üksteise ja teiste Eesti pinnast. Eesti on alla jäävad suudavad ainult organismide elutingimusi. metsarikas maa. Suurem osa kasvada puudest sanglepad, Metsapuu on kitsama võraga Eesti metsast on okas- ja neid metsi ja sihvakama tüvega. segametsad. Eestist N pool nim.Lodumetsadeks Üksikult kasvavad puud on peamiselt Madalatel maadel, mis on aga laia võraga, sest lagedal okasmetsad(peamised puud: pidevalt niisked, kasvavad saavad ka alumised otsad mänd&kuusk). Lehtmetsa kidurate mändide v piisavalt valgust. peamised puud on kask,lepp kaskedega soometsad ja Kõnekäänd metsa kohta: ja haab. Seal kus kasvavad paljudes soodes ei saa mets mets on vaese mehe nii okas-ja lehtpuud nim. üldse kasva...
läbilaskevõime 6) Leia internetis võimalikult palju infot selle maakonna kohta ja kirjuta jutuke. Suur osa Viljandimaast paikneb maalisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. Viljandimaal valitsevad puuliigid on mänd, kuusk, kask, hall lepp ja maavaradeks liiv, kruus, savi ja turvas. Viljandimaal asub ka Soomaa Rahvuspark Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitsmiseks asutatud. Viljandi maakonnas antakse lastele alusharidust 38-sas lasteaias. Viljandimaal on 32 päevast üldhariduskooli. Neist 5 on algkoolid, 3 lasteaed- algkooli, 19 põhikooli, 8 gümnaasiumi. Kõrgharidust annab Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Viljandimaa on tuntud kultuuritraditsioone elus hoidev maakond
nähtavus, okaspuidu vaigukõigud ja abitunnusteks e puidu värvus, tekstuur, läige, lõhn, kõvadus , tihedus, koore värvus ja ilme. Nt on tähtis teada millised liigid muudavad ajaga tugevalt tooni. Nt vatral läige on põhjustatud säsikiirte poolt. Nt kadakat, elupuud tunneb kuivalt ära nende lõhna järgi, sest nende puit sisaldab eetrlike õlisid. Kasel on aga suur ja haaval väike tihedus. Lepp kaotab kiirelt värvust. Heledad puud meil kask, haab - tumedad tamm, jugapuu. Koor- puukooreks loetakse harilikult kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumi. Koore osa moodustab tavaliselt puu kogu mahust u 10 %. Kasekoor on valge nahkjas, sitke toht, mis koosneb mitmest õhukesest kihist, mille vahed on täidetud õhuga. Korp- kattekude, ül katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest, pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab
30.7.09 Total Result 29580 14880 380380 6720 74100 8550 23830 7280 52100 6170 6840 12460 8040 121800 6840 745890 Puidu hinnad Sort Liik 1 2 3 4 5 kask 830 790 750 710 670 lepp 780 740 700 660 620 mänd 890 850 800 760 720 saar 1010 970 910 870 810 kuusk 950 910 860 810 760 tamm 1310 1240 1180 1120 1050 haab 590 570 530 510 480 vaher 1130 1080 1020 970 910 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2 ja F3 = F1 + F2, graafikud valitaval lõigul etteantava sammuga ning leida
5219908 5095125 5356094 5344649 5555866 - 5015458 5685829 5010964 5168395 5041124 5187660 5755394 5264197 5111918 5064516 - 5127657 5472626 5096644 5224148 5431825 5192173 5185485 5194784 5176495 5252053 5045920 5442057 5428585 5176319 5654344 - 5514547 5023543 5282149 5465910 5552595 5159337 5493863 5618468 5539093 5775169 5784941 5113772 5534903 5669191 5396117 Puidu hinnad Sort Liik1 1 2 3 4 5 kask 830 790 750 710 670 lepp 780 740 700 660 620 mänd 890 850 800 760 720 saar 1010 970 910 870 810 kuusk 950 910 860 810 760 tamm 1310 1240 1180 1120 1050 haab 590 570 530 510 480 vaher 1130 1080 1020 970 910 Töötajad Abja, Asuja ja Võiste vallas Vald Nimi Telefon Isikukood Abja Kaasik Reijo - 36605150941 Abja Meigas Reijo 5172207 34506190557
Inimkaubanduse tunnused võisid peituda ka naise elamistingimustes, ütleb Soome seadusi tundev ajakirjanik. Igatahes olevat tegu väga keerulise kaasusega. Inimkaubandus on Soome kohtupraktikas ülimalt harvaesinev kuritegu. Seni on kirjas üksainus sedalaadi juhtum. Ka siis olid mängus eestlased, kes parseldasid Soome pervertidele invaliidist tüdrukut. Helsingi kohtus 20.11.2008 mõisteti 2 meest süüdi siiski kupeldamises, mitte inimkaubanduses. Süüdistuse järgi toimetasid Lepp ja Taning suvel Eestist Soome noore naisterahva ja sundisid teda mitme nädala jooksul prostituudina töötama. Prokuröri hinnangul oli tegemist inimkaubandusega, kuid kohtus varises see Soomes väga haruldane süüdistus kokku. Selgus nimelt, et naine läks koos meestega vabatahtlikult Soome. Lõpuks mõisteti Lepp ja Taning süüdi kupeldamises. Lisaks trahvis kohus kahte klienti seksi ostmise eest. Ühele määrati 750, teisele 180 euro suurune trahv. Veel pole
)Omandiõiguste vastastikune tunnustamine 2.)Vahetus 3.)Tööjaotus 4.)Riskide juhtimine 5.)Saavutuskonkurents Ühishuvimäng Härra Proua Kohtumine Mittekohtumine Kohtumine 1,1 0,0 Mittekohtumine 0,0 0,0 Konfliktimäng Töövõtjad Tööandjad Kompromiss Jäik positsioon Kompromiss 50,50 45,55 Jäik positsioon 60,40 50,50 Vangidilemma Kodanik Sepp Kodanik Lepp Koostöö Reetmine Koostöö 3,3 1,4 Reetmine 4,1 2,2 Vangidilemma ületamine Kodanik Sepp Kodanik Lepp Koostöö Reetmine Koostöö 3;3 1; 4-2=2 Reetmine 4-2=2;1 2-2=0;2-2=0 Reageerimine sõltuvusele ETV ALO Jutusaade Sport Dokk 2,1 3,5 Sport 4,1 1,5 Motivatsioonifunktsioon Härra Proua
2) Varaholotseeni taimkate (10 000- 9000 a. tagasi) (kliima kuivem ja soojem) *Puistu muutumine: kask, mänd, haab, saar, jalakas,... *Veetaimed: vesikupud, vesiroosid,... *sood (turbasamblad, hundinuiad,...) ja lammid (lepp, künnapuu,...) *lubjalembesed taimed: leesikas, lõikeheinad,... *metsamarjad: pohl, mustikas,... *samblikud 3) Keskholotseeni taimkate (8000- 2500a. tagasi) (kliima niiskem ja soojem ) *rabade kujunemine *puistu muutumine: lepp, kuusk, mänd, tamm, jalakas, pöök, vaher, pärn, *niitude kujunemine (looalad, rannaniidud, liivikud, metsade asemele) 4) Hilisholotseeni periood (algas 2500 a. tagasi) ( kliima jahedam ja niiskem) *rabade laienemine ja rabamännikud, sookased *puistu muutumine: kuuskikud, lepikud, männikud, kaasikud, haavikud *põõsastike ja võsastike kujunemine *niitude laienemine ( soo- ja lammi-, loo-, rannaniidud ja liivikud) 5) Inimtegevuse mõju (~10 000 aastat)
3 SANGLEPP (Alnus glutinosa) Sanglepp (pilt 1) on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas. Tihti võime teda kohata ka madalsoos. Niiskus teda ei hirmuta, samuti mitte külm, mis võib niisketel aladel tavalisest sagedamini esineda. Kuid ta ei talu liigset varju ja kaua seisvat põhjavett. Istutada tasub teda vaid viljakale mullale, sest mujal ei saavuta sanglepp oma täit hiilgust. Lisaks veel rahvapärased nimed must lepp, emalepp, soolepp, seatamm. Kasvab peamiselt niisketes metsades, jõeservades ja puisniitudel. Sanglepal on tumepruun või hallikas, vahel peaaegu must ja väga paks koor, lehetipp on tömp või sageli isegi sisselõikega. Kui me puud veel lähemalt silmitseme, näeme, et kuigi lepp pole okaspuu, on tal siiski küljes käbid. Neid käbisid on aga isegi ravimina kasutatud. Väikeste tumepruunide käbide sees on peidus viljad, pähklikesed, mis on vaevalt paari millimeetri suurused ja seetõttu
häirumine · resistentsete taimede arvu tõus Kasutatud kirjandus · https:// en.wikipedia.org/wiki/Phytophthora_ cinnamomi · https:// dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/han dle/10492/2238/Signe_Sabas_2015MA _LV_täistekst.pdf?sequence=1 · levib lisaks looduslikele ökosüsteemidele ka näiteks põllukultuuridel ja metsataimlates ning patogeeni peremeestaimede hulk on laiaulatuslik. · Peremeesstaimedeks võivad olla nii lehtpuud kui okaspuud, näitkes: hall lepp, sanglepp, harilik kastan, rododendron, harilik tamm, raagremmelgas, suurelehine vaher, harilik ebatsuuga ja hall nulg. · Haigustekitaja on probleemiks üle kogu maailma ja seda samuti Eestis, nimetatud liiki on viimastel aastatel leitud järjest enam kahjustamas perekond leppa (hall lepp ja sanglepp) ning seda eelkõige veekogude läheduses · Phytophthora liigid kahjustavad oma peremeestaimi ensüümide abil, millega mõjutatakse
Tallinna Tehnikaülikool, Automaatikainstituut Töö nr. 2 nimetusega SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED aines LAV3730 Mõõtmine Töö tehti 5. aprill 2001 brigaadiga koosseisus: Veiko Lepp Anneli Kaldamäe Aruanne üliõpilane ANNELI KALDAMÄE 991476 LAP-41 aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk
produktideni (NO, N2O, N2) - Metaan tekib looduses: o vesinik + süsihappegaas o atsetaat Õhulämmastiku fikseerimine - õhulämmastikku esuudavad kasutada ainult prokarüoodid (nii bakterid kui ka arhed) - õhulämmastiku sidumine tähendab õhulämmastiku redutseerimist ammoniaagini - azot lämmastik - trifolii ristik - juuremügara teke (võib tulla eksamisse) - alnus lepp - gingko hõlmikpuu - hippophae astelpaju Aineringed Biogeokeemiline tsükkel - Biogeokeemiline tsükkel on biosfääris nii looduslike kui ka inimtekkeliste süsteemide vahel toimuv aine- ja energiaringe - Tselluloos moodustab peamise osa looduslikest polüsahhariididest
52. Sambucus nigra Must leeder 52 53. Symphoricarpos albus Harilik lumimari 53 54. Betula pendula Arukask 54 56. Betula Pubescens Sookask 55 56. Betula humilis schrank Madal kask 56 57. Alnus glutinosa Sanglepp 57 58. Alnus incana Hall lepp 58 59. Carpinus betulus Harilik valgepöök 59 60. Corylus avellana Harilik sarapuu 60 61. Quercus rubra Punane tamm 61 62. Quercus robur Harilik tamm 62 63. Fagus sylvatica Harilik pöök 63 64. Julganus mandshurica Mandzuuria pähklipuu
Madala temperatuuri tõttu on auramine maapinnalt väike, pinnasesse imbunud vesi aga ei pääse igikeltsa tõttu sügavale. Tekib maa-voole - veega küllastunud pinnase valgumist mööda kallakut pinda. Mullad on tundras õhukesed ja väheviljakad, enamasti ka soostunud. Taimestik: Taimestik koosneb sammaldest, madalatest puhmastest ja püsikuist, mis talvel mattuvad lume alla, leides niimoodi kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsaist on esindatud paju ja lepp ning puhmaist vaevakask. Viimane ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Laiadel aladel levivad sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail. Loomad Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes ja polaarrebane ning põhjapõder, keda Lapimaal kutsutakse poroks ja Kanadas karibuuks
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Tehnikaosakond Nimi Perekonnanimi PUIDUVAHAD Juhendaja Pärnu 2010 SISUKORD 2 KASUTUSVALDKONNAD Puiduvaha sobib uute ja vanade laud ning parkettpõrandate viimistlemiseks sisetingimustes. Puuvahaga saab viimistleda nii okaspuitu (mänd,kuusk jne.), kui ka lehtpuitu (tamm,kask,lepp jne.). Põhiline erinevus okas ja lehtpuidu vahatamise vahel on vaha kulu. Kuna lehtpuit on tihedama struktuuriga, siis võtab ta vähem vaha sisse võrreldes okaspuiduga. Vahaga viimistlemine kaitseb puitu ja annab puidule heleda ning läikiva pinna. Vahaga võib viimistleda ka eelnevalt õlitatud puitpindasid. PUIDU TÖÖTLEMINE PUUWAX PUUVAHAGA Enne kasutamist tuleb anumat hoolikalt loksutada. Puuvaha on kohe kasutusvalmis ja ei vaja lahjendamist. Enne vahatamist on soovitatav teha proovivahatamine väikesel pinnal või lauatükil (eriti eksootiliste puiduliikide puhul), et näha ...
der Nachname/Familienname Mein Familienname ist Hendrikson. perenimi Ich heie..... Minu nimi on Mein Name ist..... das Alter Ich bin 22 Jahre alt. vanus kommen aus Ich komme aus Tartu. (kust) pärit olema die Nationalität Ich bin estnischer Nationalität. Olen rahvuselt eestlane. der Este/die Estin Herr Lepp ist Este. Eestlane/eestlanna der Russe/die Russin Frau Sudakova ist Russin. Venelane/venelanna geboren sein Ich bin in Tallinn geboren. Ma sündisn Tallinnas. wohnen/leben Ich wohne jetzt in Pärnu. elama die Adresse Meine Adresse ist Kuuse 6. aadress die Strae Ich wohne in Kuuse Str.6 Tänav, tee
Lugesin Juhan Smuuli luulekogu "Väike luuleraamat." Juhan Smuul oli kuulus Eesti kirjanik, kes sündis 18.02.1922 ja suri 13.04.1971. Luuletaja sündis Koguva külas, Muhumaal. Preagu asub seal Muhu muuseum. Ta õppis 1930-1936. aastal Piiri algkoolis ja hiljem ka Jäneda põllutöökoolis. Tervise tõttu jäid tal õpingud pooleli. Juhan Smuul käis 1941-1944. aastal sõjaväes ning sealt edasi on töötanud vabakutselise kirjanikuna. Ta on väga tunnustatud kirjanik. Muuhulgas on ta saanud sellised preemiad nagu Eesti NSV teeneline kirjanik 1955. aastal ja ENSV rahva- kirjanik 1965. aastal. Luulekogus on valik erinevaid tema luuletusi ja see on 170 lehekülge pikk. Juhan Smuuli "Väikse luuleraamatu" valisin ma selleks, et tutvuda Smuuli loominguga. Ma polnud ta loominguga varem kokku puutunud ja oli huvitav lugeda. Luulekogu läbivaks teemaks oli meri, sealhulgas ka ilmastikuolud merel. Näide luuletuste läbiva teema kohta: "A...
Rocca al Mare Kool Jaan Erik Lepp 7.A "Manon" Retsensioon Tallinn 2014 Etendus toimus Estonia teatris 13.02.2014. Etenduse nimi oli "Manon." Lavastaja oli Inglismaalt pärit Karl Burnett. Ma arvan, et ta sai oma tööga hästi hakkama ning tegi etenduse vaatamiseks põnevaks. Kunstnik oli Mia Stensgaard (Taani kuninglik Balett)
Taimede paljunemine 1. Nimeta taimede paljunemisviisid ja millise taimeosa abil need toimuvad. 2. Too näiteid taimedest, mis paljunevad juurte, võsundite, risoomide, sibulate, mugulate ja lehtedega. Juurevõsud-vaarikas,põldohakas risoomid-maikelluke, sinilill pistikutega- must-punanesõstar mugulatega-kartul,maapirn lehtedega-pegoonia,kannike 3. Kuidas paljundatakse taimi koekultuurimeetodil, selle eesmärgid. Too näiteid.. kasvatatakse koetükikest steriilses tingimustes sobival toidusegul, mõne aja pärast kasvab sellest uued taimed. Eesmärgid-saab kiiresti kindlate sorditunnustega taimi ühest taimest võib saada sadu nakatumatuid taimi näide- orhidee 4. Mida tähendavad mõisted mõlemasuguline õis, ühesuguline õis? Too näiteid taimedest. Mõlemasuguline õis- õiel on isas ja emas asjad(kibuvits, nurmenukk) ühesuguline- taimel on eraldi isas ja emas(sarapuu,lepp,paju) 5. ...
seetõttu ei saa inimene nina kaudu hingata. Iseloomulikud on aevastushood. Esineb silmade valguskartlikkust, pisaravoolu, hõõrumis- ja kipitustunnet, silmade sidekestapõletikku, silmade punetust. Ka kõri limaskestal võivad tekkida ärritus- ja põletikunähud: kipitustunne, kuiv ärritusköha, kähisev hääl. Raskemal juhul võib tekkida astmahoog. Lisandunud õhusaaste tulemusena on viimastel aastakümnetel sagenenud õietolmuallergia linnades. Sagedasemad allergeenid: · Lepp Lepp kasvab enamasti metsaservas või oja ääres. Peamine õitseperiood on veebruar ja märts, kusjuures õietolm vabaneb juba ca 10ºC õhutemperatuuri juures. Bioloogilise suguluse tõttu esineb sageli ristuv allergia kasega. · Sarapuu Sarapuu õitseperiood on varakevadel - märtsis ja aprillis, sooja talvega aastal juba veebruaris. Tihti esineb ristuv allergia teiste varajaste õitsejatega. Võimalik on samaaegne allergia sarapuupähklite vastu. · Kask
lühidalt teritunud või tömbi tipuga ja karvased Betula fruticosa– madal kask Sügisel kolletuvad, munajad või ovaalsed (lehe pikkus laiusest suurem), lühidalt teritunud või tömbitipulised, täkilisservalised lehed on 1–3 cm pikad. Betula nana – vaevakask Sügisel oranžikaspunaseks värvuvad lehed on 0,5–1,5 cm pikad, ümarad või lehe laius pikkuses suurem, täkilise servaga, pealt tumerohelised ja läikivad, paljad ning noorelt kleepuvad. Alnus glutinosa– sanglepp e. must lepp Lehed äraspidilaimunajad või laiovaalsed, tömbi või pügaldunud tipuga, kahelisaagjad, pealt tume-, alt helerohelised, näärmetega, 4...8 cm pikad. Leheroots 1...2 cm pikk. Alnus incana– hall lepp e. valge lepp Lehed ovaalsed, elliptilised või munajad, teritunud tipuga, kahelsaagjad, pealt tumerohelised, alt hallid väga lühikeste karvadega (incana tähendab tõlkes halli), 4...10 cm pikad, 4...7 cm laiad. Carpinus betulus – harilik valgepöök
Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastatud munarakust. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetativselt. Eoseline paljunemine on mittesuguline, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel, sammaldel, sõnajalgadel.Vegetatiivse paljunemise korral pärineb uus organism vanemorganismi mingist kehaosast: 1. Pooldumine, toimub DNA kahekordistumine, ühest rakust kaks uut rakku. Vegetatiivselt paljuunevad bakterid ja ainuraksed. 2. Pungumine, DNA kahekordistumine, uus isend areneb väljasopistisest. Ta erladub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks, moodustades koloonia. (pärmseened, käsnad, hüdra) 3. Taime osadega sibulatega (sibul ja sibullilled). Võsunditega (maasikad, hanijalg). Juurevõsudega (vaarikas, sibul, lepp). Mugulatega (kartul). Pistikutega (paju, mustsõst...
ning kursust juhendas Elmo Nüganen. Priidu rollid diplomilavastustes on järgmised: "Burattinos" 2000. aastal nimitegelane, 2001. aastal "Seitsmes vennas" Eero ja "Tabamata imes" advokaat Kurg. 2001. aastal debüteeris ta ka lavastajana, juhendades "Bastieni ja Bastienne'i". Samas lavastuses mängis ka kammerteenrit.Kooli lõppedes pakuti talle kohta nii Linnateatrisse kui ka Ugalasse. Viljandisse suundusid ka kursusekaaslased Ott Aardam ja Karol Kuntsel, Kadri Lepp, Maria Soomets ning Carita Vaikjärv. Priit Võigemast on kuulunud ansamblisse Püffel. Priit on alates 2005. aasta augustist abielus kursuseõe ja Linnateatrinäitleja Evelin Pangiga. 12. märtsil 2007 sündis neile esimene laps, tütar Loviise. Teatrialane tegevus Priit Võigemast asus ,,Ugala" teatrisse näitlejana tööle 2002. aastal. Toon ära tema Viljandi teatris mängitud etendused ja rollid: · 2002: "Niskamäe kired" Antti
Punase tooni omandavad nad mõne aja pärast. Kokku kestab lepatriinu arengutsükkel üks kuni kaks kuud. Soodsalt soojade ilmade puhul võib ühe suve jooksul kasvada kaks põlvkonda. Lepatriinud talvituvad täiskasvanud mardikana. Lepatriinusid ohustavad sipelgad ja ämblikud, samuti mõned linnud ja kiletiivalistest parasitoidid. Tuntusest Kasuliku putukakese rahva hulgas tuntuse põhjus on tema ere värvus, mis on andnud talle ka nime: lepp tähendab vanemas eesti keeles verd. Mõnel pool on lepatriinut kasutatud ka rahvameditsiinis. Põhilised hädad, mille vastu mummuline putukas aitama pidi, olid leetrid ning hambavalu. Paljude rahvaste arvates aitab lepatriinu ennustada. Vadja uskumuste kohaselt ei tohi lepatriinut mingil juhul tappa; triinu laskumine inimese käele tähendab suurt õnne. Tema abil on püütud ette kuulutada nii tiine ute tallede arvu, sõdade tulekut kui ka tulevase kaasa päritolu.
5187660 5755394 5264197 5111918 5064516 - 5127657 5472626 5096644 5224148 5431825 5192173 5185485 5194784 5176495 5252053 5045920 5442057 5428585 5176319 5654344 - 5514547 5023543 5282149 5465910 5552595 5159337 5493863 5618468 5539093 5775169 5784941 5113772 5534903 5669191 5396117 Puidu hinnad Sort Liik 1 2 3 4 5 haab 1000 950 900 850 800 kask 1400 1330 1260 1190 1120 kuusk 1600 1520 1440 1360 1280 lepp 1300 1240 1170 1110 1040 mänd 1500 1430 1350 1280 1200 saar 1700 1620 1530 1450 1360 tamm 2200 2090 1980 1870 1760 vaher 1900 1810 1710 1620 1520 Vald Asuja Võiste Massiaru Isikukood Nimi Vald Palga aste Telefon 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 5213901 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 5056572 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 5410935
Annab ka kännuvõsu. Eluiga kuni 100 aastat KASUTAMINE Puit on tugev, elastne, kasutatakse vineeri- ja mööblitööstuses. Metsamajanduses üks levinumaid liike. Kasvatamine Eestis: väga levinud lehtpuu. Sookask Betula pubescens Areaal Sookask Betula pubescens Võrsed karvane saagjas karvased munajad võrse leheserv lehed Sookask Betula pubescens Must lepp Alnus glutinosa AREAAL Kesk-ja Põhja-Euroopa, Lääne-Siber, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika. SUURUS 30-35 m, tüve läbimõõt kuni 80 cm. VÕRA Noorelt munajas, hiljem silinderjasovaalne. KOOR, VÕRSED Tüvi tumepruun, vanas eas moodustub paks rõmeline korp. Noored võrsed kolmekandilised, siledad, punakaspruunid, heledate lõvedega. Pungad äraspidimunajad, rootsulised, rohekaspruunid.
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Kädi Lepp Haapsalu 2010 KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Autor: Kädi Lepp Keeletoimetaja: Victoria Parmas Autoriõigus: Kädi Lepp, 2010 Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, 2010 ISBN ISBN 978-9949-463-02-2 Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Lihula mnt 12 90507 Haapsalu www.hk.tlu.ee 2 Sissejuhatus Laste ja noorte tervisele ja heaolule avaldab mõju bioloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnategurite keeruline kombinatsioon. Mitmel põhjusel on sagenenud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
