Namibi Kõrb Cris-Karlis Lepp 8. klass Üldandmed Pindala on 50000 km2. Suuresti asustamata. Üks vanimaid kõrbi maailmas. Tekkis ligikaudu 80 miljonit aastat tagasi. Suurus ja paiknemine Kõrbeala pikkus on kuni 2100 km. Ulatub Kapimaast Angolani. Laius on lõunas 70-130 km ja põhjas 30-50 km. Tõuseb rannikumadalikult astanguina 700-1500 meetrini. Kliima Asub troopilises kliimavöötmes Keskmine temperatuur talvel on 15 - 20 c. Keskmine temperatuur suvel on 25 30 c. Paikneb suvise vihma alal. Sademete hulk ranniku lähedal on kuni 15 mm ja järsaku aladel kuni 100 mm. Pinnamood Kõrbe lõunaosa on liivakõrb Põhjaosa on valdavalt kivikõrb Ainus suur jõgi on Orange jõgi, mille toiteallikaks on Draakonimäed. Kõik jõed kaovad liiva Loomad Loomad...
Puit puit koosneb mitmetest liiikidest rakkudest ja nende kogumikest,mis on omavahel tihedalt ühendatud ja moodustavad puidumatoonilise elemendi. Rakkude kuju sõltub nende talitluse,ning ühesuguse ehituseg rakkud. Puidu keemilise töötlemisel lahutatakse ligniin(puhas tselluloos on puuvil) Ligniin-liimitaoline aine ,mis imab endasse vett seejuures paisudes. Kuivalt on ligniin tugevam,kui märjalt,see seletab miks on puit kuivalt tugevam kui niiskelt. Kui puu kasvab ebaühtlase reljeefiga aladel,näiteks kallastel või domineeriva tuulte mõju pirkondades on puu pidevas 1 suunse koormuse all ja tulemuseks on puidu rakuehituse muutused tüves moodustab ränipuit. Männil on omadus koguda vaiku teatud puu ossa seda nimetatakse tõrvaks. Paremhüüm koerakkud toodavad vaiku,sobib tule hakkatuseks. KUUSK Estis harilis kuusk maailmas umbes 40 milj -liigid: must kuusk jt kuusk on küpspuit-südamikupuit ei erine värvusest kooreähedusest puidukihist. K...
Väljakutsed ja valikud Eesti majandusarengus Birgit Lepp AÜMD2 Eesti on küllaltki noor riik. Me oleme üle elanud nii venelaste kui ka sakslaste võimuloleku ning kõik see on jätnud sügava jälje meie majandusele. Praegu, 2010. aastal on Eesti riik silmitsi paljude väljakutsetega, mis mõjutavad riigi majandust nii positiivselt kui ka negatiivselt. Üheks selliseks väljakutseks on praegune majanduslangus, mis on kestnud juba päris kaua ning lõppu ei paista niipea tulevat. Masu tõttu on Eestis kõrge töötuse määr ning
Richard-Sven Rivik, Joonas Lepp Ühinenud Rahvaste Põhja-Atlandi Euroopa Liit Organisatsioon Lepingu Organisatsioon Millal loodud? 23. juuni 1945 4. aprill 1949 1951. aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus 1. jaanuaril 1958 loodi Euroopa Majandusühendus ja 7. Veebruaril 1992 tehti ...
Kõvad okaspuud: · eebenipuu - igihaljas lehtpuu, pigimust, raske, kõva, tehakse luksusmööblit, levinud Indias, Sri Lankas · raudpuu - tumepunane, kõva, raske, levinud Iraanis · mahagonipuu - mööblipuu, kaneel-, punakaspruun, levinud Ladina- Ameerikas (III) · tiikpuu e tekapuu - mahagonist tugevam, levinud Kagu-Aasias (I) · tamm (II), pöök - Euroopas (lõuna pool) Tarbepuud: kusk, mänd Vähe väärtuslikud puud: lepp, paju, haab Erikasutusega liigid: viljad, koor kauripuu - vaik (okaspuu), Austraalia, Indoneesia eukalüpt - eeterlikud õlid, parkained, levinud Austraalias kiinapuu - hiniinipuu (kiinkoorest), Lõuna-Ameerika (Andid) hevea (kautsukipuu) kummi tooraine 2. Põllumajandus Põlumajandus on majandusharu, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmesugust tööstustoorainet. Põllumajanduse tegevused: Taimekasvatust ja looma kasvatust. Laiemalt ka
Kahala j2rv. *Muld ja taimkate Valdavalt on mullad tekkinud mereliivadel mist6ttu on toitainete vaesed leede mullad. Rusu kaldel panga all on paekivi murendid toitaineterikkamad mullad. V2hesel m22ral esineb soomuldi. Rannikul on taimestik mosaiikne: randastel, merikapsas. Taimed on soolalembesed. Merihumul, pilliroog, vareskaerad, luikheinad, kurglehine roos. Rusukaldel kasvab pangamets, mis on salumetsa alltyyp. Seal on laialehelised puuliigid(vaher, saar, kuusk, m2nd, jalakas, lepp, sanglepp). Alustaimestiku tunnused: s6najalad, n6gesed, sinilill, metspipar, metskuukress. Soomelahe saared: Saared jaotatakse nelja nelja ryhma vastavalt nende vanusele ja taimkatte tyypidele. 1)Noorimad merest kerkinud karid v6i ka kuivad. Enamasti ilma puudeta ja p66sasteta. Taimestik on mosaiikne. On tekkinud lindude v6i tuule vahendusel. Lindude r2ndeteedel peatuspaigaks. 2)V2ikesaared. Esineb kindla taimkattega alasid, kus kasvab lisaks rohunditele ka poolp66said.
murenemine, mida põhjustab temp. suur kõikumine ja kivimiosades vee jäätumine. Tundrale on iseloomulik igikelt-pinnas, mis on jäätunud ega sula kunagi. Suvi on tundras lühike, vaid kaks kuud. Sademeid langeb väga vähe, vaid 200mm aastas. Kuid needki põhjustavad pinnase liigniiskust, sest madala temp. tõttu on aurumine väike ja pinnasesse pääsenud vesi ei pääse igikeltsilt edasi. Taimestik koosneb puhmastest ja sammaldest, põõsastest kasvavad paju, lepp ja kask. Marju on väga palju: mustikad, metsmurakad, sinikad ja pohlad. Loomariik on suht hõre, elavad lemming(kes on väga närviline), polaarrebane, karibuu (põhjapõder). Linde on suve perioodil palju, tundra võõndi nuhtluseks on kihulased, seepärast soovitatakse tundrat külastada suve lõpul, kui marjad on valmis ja loodus muutub kirevaks. Inimasustus on suhteliselt hõre, põlisrahvusi on väga palju. Suurematest rahvusgruppidest võib nim
Eating habits in Estonia Mari-Ann Lepp 9th A class History Traditional Estonian food has its roots firmly in the countryside The main culinary influences were from Germans The Estonian cuisine is historically pretty poor- pork, fish, cabbage soup, potatoes, vegetables and dairy products. Eating times and habits Depending on the rhythm of life, different Estonians also have different preferences in meal times and meals. a light breakfast most important meal of the day lunch around six or seven o'clock we have dinner. Eating habits:when, what, why? Estonian eating habits have historically been closely linked to the seasons. black rye bread mushrooms, jams, and preserved foods as modestly spiced.The most coveted spice was salt Traditions... the age-old combination of potato and sauce although stews, roasts and soups are quite popular as well fond of chicken and red fish. About overweight Every tenth child in Estonia is overwei...
Bata at Koostaja:Helerin Heinmaa Juhendaja: Malle Lepp Kiviõli 2015 Bataat ehk maguskartul • Pärineb Kesk- või Lõuna-Ameerikast. (kasvatatakse peamiselt Hiinas) • Lehtertrappide perekonda kuuluv kaheiduleheline õistaim. • Igihaljas vääntaim. • Väga kauge sugulus kartuliga. • Värvus:kollane, oranž, punane, pruun, lilla või beež ning sisu valge, punane, roosa, lilla, kollane või oranž. Bataat toiduna • Söödav juureosa ehk risoom on pikergune.
Nagu Soomes, aga veel parem Autor: Jnis Balodis, lavastaja Valters Silis, Kunstnik Ugis Berzins näitlejad: Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Jaana Kena, Vallo Kirs, Marika Palm, Kadri Lepp, Aarne Soro ja Laura Peterson . Lavastus oli 20. oktoobril 2017 Ugala suures saalis. Kõik inimesed oli oma moodi ja oma mõttemaailmaga, kuid nad siiski said läbi üksteisega. Nad erinesid hobide ja oskuste poolest. Etenduse teema ja kujundus sobisid hästi oma vahel. Näitlejad sobisid päris hasti oma rollidesse aga mõni oleks võinud teist moodi näidelda. Oli näha, et neile ant raske ülesanne, mida oli nende meelest võimatu täita. Kuid nad proovisid, algselt ei
säilitada pinnase kõrget toitainete sisaldust. Levik · Lamminiidud on Eestis suhteliselt vähelevinud, mille põhjuseks on suurte jõgede vähesus. · Sagedamini võib lamminiite leida Kesk- ja Lõuna-Eestis, suurimad asuvad Emajõe ja Pedja jõe ääres. · Praktiliselt puuduvad lamminiidud Põhja-Eestis. Taimestik · Võrrelduna teiste pool-looduslike kooslustega on lamminiitude taimestik lopsakas kuid suhteliselt liigivaene. · Puurindes kasvavad tamm, hall lepp, haab ja toomingas. · Põõsarindes võib kohata pajusid ja harilikku sarapuud. · Rohurinne on üsna liigirikas, seal kasvavad lamba-aruhein, keskmine värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik jne Loomastik · Lamminiitudele on iseloomulikeks liikideks tikutaja, kiivitaja, rukkirääk, rohunepp, tutkas, soo-loorkull, roo-loorkull ja paljud ujupardid. · Iseloomulikke pesitsejaid on kokku umbkaudu 30 liiki. · Lamminiidud on paljude lindude jaoks
Suurem osa Valgevene maastikust katavad metsad . Kõige suurem mets Valgevenes on Belavezhskaya. Põllumaad on ainult 29.5% Puude aasta keskmine juurdekasv Valgevenes on 30,3miljonit m3. Valgevene metsad pole ainult taastuv tooraine ja energia, tal on veel: Oluline keskkonnamõju Mitmekesine maastik Rohkem, kui 60% Valgevenest on okasmetsa. Kõige levinum puiduliik on mänd. Teistest liikidest on näiteks, kask, lepp ja tamm. Paikneb Poola ja Valgevene piirialal. Pindala on 1200km2. Bialowiea laas on nime saanud Kamjanetsis paikneva 13. saji lõpul püstitatud piiritorni järgi. Kalanduse osakaal Valgevenes on tähtsusetu, kuna puudub merepiir ning pole ka suuri siseveekogusid.
pohl, mustikas, samblikud Sega- ja Parasvööde Parasvöötme Pruunmullad Metssiga, punahirv, Tamm, vaher, lehtmets soojemad ja metsnugis, pesukaru, sarapuu, nulg, lepp, niiskemad osad metskass, naarits saar, pöök, jalakas, kastan, kanarbik, sinilill Rohtla Parasvööde Põhja- ja Lõuna Mustmullad Piison, koiott, tuhkur, Hõbevaher,
Külastatud aadressil http://www.discoverlife.org/mp/20p?see=I_MWS36267. Discover Life. Külastatud aadressil http://www.discoverlife.org/mp/20q?search=Attelabidae. Forestry images tamme. Külastatud aadressil http://www.lucianabartolini.net/pagina_coleotteri-1.htm. Kim Windmolders. Külastatud aadressil http://www.flickr.com/photos/faunaface/4653884489/?rb=1. Kuresoo, R., Relve, H., & Rohtmets, I. (2001). Eesti elusloodus. Tallinn: Varrak Martin, M. (2004). Lepp loomade toidulauana. Külastatud aadressil http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=792 Merivee, E & Remm, H. (1973). Mardikate määraja. Tallinn: Valgus. Paju keerukärsakas. Külastatud aadressil http://wanda.uef.fi/biologia/nyman/InsectsOnBirchLeaftiers.htm. Paju keerukärsakas. Külastatud aadressil http://aramel.free.fr/INSECTES11-70.shtml. Punane keerukärsakas. Külastatud aadressil http://aramel.free.fr/INSECTES11-70.shtml. Paju keerukärsakas
Geo kontrolltöö parasvöötme metsad, rohtla Okasmetsad: Okaspuude kohastumised: igihaljas, okkad takistavad aurumist, koonusekujuline et lumi libiseks maha, pikk ja sirge tüvi et saaks rohkem päikesevalgust, paks ja tihe koor kaitsevad pakase eest. Heletaiga: valgusrikas, kliima mandriline, külm ja kuiv, kasvavad peamiselt mänd ja lehis, pumad ja samblikud. Tumetaiga: tihe, varjuküllane, pime, paks mets, kliima merelisem, soojem ja niiskem, peamiselt kasvavad kuusk, nulg, tsuuga ja seedermänd, puhmad ja samblad. Mandriline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. Mereline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud väikesed ööpäevased ja aastased õhutemperatuuride amplituudid, kõrge suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk. Lühikese suve ja õhukeste väheviljakate muldade tõttu ei ole seal eriti tulus elada, seega on see hõreda asutusega...
Küsimused EESTI TAIMSED RESSURSID I. Milleks kasutada? A. Tehniliseks otstarbeks 1. Puit- mööbli-, tööriistade- ja hoonete valmistamiseks, masinaosad, instrumendid/pillid(Roosipuu-Laialehine dalbergia, kuusk, lepp, vaher) 2. Kiud- lina, kõrvenõges, 3. Punumis- kõrvenõges, kaisel, hundinui, 4. Paberitoore (sh. pilliroog jt. kõrrelised, lõikheinalised)- suurtarnad, päiderood, 5. Värvi- verev vöödik 6. Kahjuritõrje Püreeter, soolikarohi, koirohi, kesalill, maarjahein ja lõhnhein, sookail (subrofka ehk piisoniviin) 7
trükivärvid värvitud klisee pannakse paberi peale ja lastakse läbi trükirulli. Erinevad mõisted teema kohta Linoollõige- on puulõikega sarnanev graafikatehnika, kus trükkimisel kasutatakse linooli. Tõmmis- on trükivormiga paberile või muule materjalile tehtud jäljend. Peitel- on tööriist, mida kasutatakse puidu sisse aukude ja soonte tegemiseks. Pildid linoollõikest Autor- Peter Allik. Autor- Esko Lepp Autor- Henno Arrak Teema- Kunstnik ja tema kana. Teema- Lahesopp Teema- Ema lapsega Allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Linooll%C3%B5ige https://www.tlu.ee/opmat/tp/trykkimine/linoollige.html https://www.snitty.ee/linooll%C3%B5ike-t%C3%B6%C3%B6riist
sambakujuline. Käbid on 5...10 cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, helepruunid, elastsete õhukeste laineliste ja saagjaservaliste seemnesoomustega. Käbid valmivad sept.-okt. Seemned väikesed, mustad. H=20...30(45) m. Pärit USA edelaosast, kus kasvab Kaljumäestiku lõunaosas 2000-3000 m kõrgusel üle merepinna. Kasvab üksikpuudena ja rühmiti. Kasutatakse rohkesti linnahaljastuses, kuivõrd on õhusaastekindel. Alnus glutinosa (L.) Gaertn. sanglepp e. must lepp Valguslembene, kiirekasvuline ja sirgetüveline sanglepp e. must lepp (A. glutinosa) kasvab niiskel viljakal mullal, liikuva põhjaveega aladel lodudel, samuti liivastel rannikualadel, jõgede, järvede kallastel., iga hrl. 100 150, harva kuni 300 aastat. Sanglepikud moodustavad Eesti puistute pindalast riigimetsades 1,5% ja erametsades 2,2% (2005). Sanglepikuid esineb rohkem Ida- ja Edela-Eestis, ka Hiiumaal ja kohati Põhja-eesti rannikualadel. Sobilikes
vahetuvad järk-järgult uutega, nii et taim on kogu aeg roheliste lehtetega kaetud. Kõrguste järgi jagatakse puud ja põõsad viide rühma. Puude rühmad: 1. ülikõrged puud -üle 50m (harilik ebatsuuga, ranniksekvoia, sitka kuusk) 2. kõrged puud -36-50m ( harilik kuusk, harilik mänd) 3. keskmise kõrgusega puud -26-35m ( harilik haab, harilik tamm, arukask) 4. madalad puud -16-25m (sookask, hall lepp, harilik elupuu) 5. väga madalad puud -6-15m (harilik toomingas, harilik kadakas, harilik pihlakas) Põõsaste rühmad : 1. ülikõrged põõsad -5-7m (mägimänd, harilik sarapuu) 2. kõrged põõsas 3-5m (harilik türnpuu, harilik sirel) 3. keskmised põõsad -1,5-3m ( madal kask, harilik kuslapuu) 4. madalad põõsad -0.5-1,5m (sabiina kadakas, vaevakask) 5. väga madalad põõsad 0,05-0,5m (roomav kadakas, harilik mustikas)
468 468 868 868 364 364 672 672 525 525 664 664 756 756 2562 4317 9749 Kogus ja maksumus liikide lõikes LIIK KOGUS MAKSUMUS haab 7 0 lepp 9 0 tamm 31 0 saar 11 0 tamm 27 0 tamm 26 0 kask 24 0 vaher 17 0 kask 19 0 saar 10 0 kuusk 5 0 kask 12 0 tamm 21 0 vaher 9 0 haab 5 0
Koolinädal Koolis toimus koolinädal see toimus 1014 nov.Sellega tähistati kooli sünnipäeva. Iga päev toimus midagi toredat näiteks soengu päevad või midagi sellist. SOENGUPÄEV (esmaspäev) Toimus soengupäev kus kõik pidid tegema pähe toreda soengu. Paljud värvisid pead ja teised tegid niisama toredaid soenguid nagu lokid ja muu säärane. VÄRVIPÄEV (teisipäev) Iga klass loosis välja ühe värvi mis oli sel päeval selle klassi värv.Värvid suurematel klassidel olid 1. 6.klass roheline 2. 7.klass sinine 3. 8.klass punane 9.klass kirju Toimus ka värvi jooks kus igal klassil olid seda värvi lipikud mis oli nende päeva värv.Jooks toimus mööda koolimaja ja iga järgmise lipiku peal oli järgmise lipiku asukoha vihje. PLAYBOX (kolmapäev) Igal klassil oli ette valmistatud mingi staari matkimine. Osa võtsid peaaegu kõik klassid. 5. ja 4. klass esitasid kikilipsu , ...
Metsandus ja puidutööstus · Eesti asub parasvöötme metsavööndis ja üks meie tähtsamia majandusharusid on metsandus, mida loetakse hankiva majanduse haruks · Metsandus tegeleb metsade majandamisega ja kasutamisega (metsaraie, puidu väljavedu, esmane töötlemine) · Eesti on metsarikkamiad riike Euroopas · Sööti jäänud põldudele kasvavad kask, haab ja hall lepp · Majanduslikust seisukohast on kõige väärtuslikumad okasmetsad, kuid nende osatähtsus on langenud poole võrra. · Enne langetamist peab mets olema 60-80 aastat kavanud, alles siis saab väärtuslikku ja mitmekülgselt kasutatavat puitu. · Metsade majandamine tähendab nende väetamist ja kuivendamist, metsaistutust, võsa- ja harvendusraiet ning palju muid töid · puid ei tohi raiuda juhuslikult, vaid nii, et raie ja juurdekasv oleksid tasakaalus ning mets jõuaks
Kevadöödel võib sageli kuulda salumetsas ööbikut. Suuremate metsloomadest on salumetsas tavalisemaid metssiga, samuti põder, metskits, valgejänes, mäger. Imetajatest elutseb salumetsas eriti ohtralt hiiri ja karihiiri, kes on loomtoidulised. 5 Puud ja põõsad: Suurem osa meie salumetsadest on kuusesegametsad. Rohkesti on metsi, kus enampuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Põnev salumets on laialehine mets. Siin kasvavad viljakatel lubjarikastel muldadel lopsakad saared, pärnad, tammed. Nende seas ka kuuski ja kaski. Põõsastest on levinum sarapuu, kuslapuu, näsiniin jt. Ühel hektaril, võib kasvada kuni 10 erinevat puuliiki. Puurinne on liigirikas. Põõsarinne on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest mage sõstar. Veel leidub harilikku türnpuud, paakspuud, harilikku lodjapuud
Kahe teadusartikli annoteeritud bibliograafiad Revaa, E., Karm, M., Lepp, L., Remmik, M. (2014). Praktikute-õppejõudude õpetamisarusaamad rakenduskõrgkoolis. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 2(2), 2014, 116–147. Artikli eesmärgiks on uurida praktikute õpetamispraktikat, mis võimaldab mõista praktikute- õppejõudude õpetamisaspekte ja parandada läbi õppejõudude koolitusprogrammide kavandamise ja arendamise rakenduskõrgkoolide õppekvaliteeti. Uuringu aluseks on kaks küsimust: millist
2. Pungumine Toimub DNA kahekordistumine. Uus isend areneb väljasopistisest. hüdra Ta eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks, moodustades koloonia. Pärmseened, käsnad, hüdra. käsn Vegetatiivne paljunemine 3. Taime osadega sibulatega Sibul ja sibullilled Vegetatiivne paljunemine 4. Taime osadega võsunditega Maasikad, hanijalg Vegetatiivne paljunemine 5. Taime osadega juurevõsudega Vaarikas, sirel, lepp Vegetatiivne paljunemine 6. Taime osadega mugulatega Kartul Vegetatiivne paljunemine 7. Taime osadega pistikutega Paju, mustsõstar Vegetatiivne paljunemine 7. Taime osadega risoomidega Orashein, piparmünt, maikelluke Vegetatiivne paljunemine 8. Taime osadega lehtedega (lehetükikestega) Begoonia, säntpoolia Suguline paljunemine Geneetiline e pärilik materjal pärineb kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude
(sandlipuu, eebenipuu jt), mis kasvavad troopilistes metsades kõvad lehtpuud (tamm, pöök) laialehistes metsades Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis jt) puitu Omaette rühma moodustavad erikasutusega puuliigid, millelt saadakse näiteks mahla, vilju, koort jne Vastav maht aastatel 1999-2002 oli keskmiselt 12,1 milj tm ja see jagunes puuliigiti järgmiselt: mänd 2,5, kuusk 5,4, kask 2,2, haab 1,1, sanglepp 0,4, hall- lepp 0,4 ja teised puuliigid 0,1 milj tm. Metsakasutuse maht sõltub turusituatsioonist. Tulenevalt turu nõudlusest on raied koondunud okasmetsadesse, millega on ohtu seatud teatud metsatüüpide ning nendega seotud koosluste säilimine heas seisundis. Jälgimaks metsakasutuse mahu püsimist optimaalsetes piirides nii puuliikide, metsatüüpide, omanike kui raieliikide viisi, kindlustatakse riigi tasandil säästvat metsade
V klass rõhutud puud jagatakse kaheks Va surevad puud; Vb surnud puud) 5. Mets ja valgus. Valgus on oluline tegur puuvõrade kujunemisel ja tüvede laasumisel. Ebaühtlase valguse korral moodustub ebaühtlane võra ja ekstsentriline tüvi, liiga tugeva valguse korral aga pikk ja laiuv võra ning tüved jäävad okslikeks. Puud jaotatakse valgusnõudlikeks (nt lehis kask mänd haab) ja varjutaluvateks (nt kuusk, nulg pärn pöök) ja poolvarju taluvateks (nt hall lepp sanglepp toomingas). Valgusnõudlikuse üle otsustamisel tuleb lähtuda: Võradetihedus Mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu. Tüvede laasumine algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel. Puistu tihedus mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem. Järelkasvu areng puistu all Valgusnõudlikel liikidel võib metsa all tekkida arvukalt
Sademeid aastas 150-400mm kiiresti. Suvel pesitsevad paljud talvel mattub lume alla. maardlaid. linnud: Haned, pardid, hakud, Esindatud Põõsastest: paju, Kaevanduste ja luiged ja teised. lepp, Puhmastest: vaevakask. tööstusasulate Marjadest: mustikas, pohl, rajamine paneb murakas, sinikas. Laiadel ohtu looduse.
kombeõpetus? Aga loomulikul sellepärast, et kaasinimesi austada ja nendega arvestada ning respekteerida eluruumi. Käitumise kuldvara moodustub erinevatest seaduspärasustest ja reeglitest, millest üks on kindlasti oskus inimesi esitleda ning üksteisele tutvustada. Esitlemisel, tutvustamisel kui viisakusavaldusel lähtutakse vanusest, soost, nii ametialasest kui sotsiaalsest positsioonist. Esitletakse: … nooremat vanemale. Näiteks: „Proua Lepp, kas ma tohin teile tutvustada preili Metsa.“ … meest naisele. Näiteks: „Proua Lepp, lubage esitleda härra Metsa.“ … alluvat ülemale. Näiteks: „Härra direktor, saage tuttavaks härra Lepaga, kes täna alustab tööd personaliosakonnas.“ … kaptenit kindralile. Kuid tähelepanu! Daami, olenemata tema vanusest, esitletakse alati presidendile, ministrile, saadikule ja teistele kõrgemalseisvatele isikutele. Näiteks: „Härra minister, lubage esitleda proua Metsa.“
2.Töödeldavus- puidu laastu eraldamine lõiketeraga kergema või raskema vaevaga. Laastu eraldamine toimub olenevalt puidu kiudude suunast. Millest oleneb- lõikesuund pikki või risti, puit tihe, hõre, pehme või kõva jne- pehmet kergem lõigata, halb lihvida, samuti parem lihvida tihedat, kui hõredat. Töölemist raskendavad puidu vead ja rikked: keerdkasv, salmilisus, oksad Kergesti töödeldavad: mänd, lepp, pöök, kask, seeder, pärn Lõhestatavus- puidu om lõheneda kiudude suunas kiilu toimel või selle taolise esemega (vajalik om lühikese ja peenetüvelise puidu eeltöötlemiseks). Kergem lõhastada kui tera suunatud radiaalselt, sest säsikiired kergendavad tükeldamist (tangensiaalsuunas toiming raskem 2-3 korda) Kergem lõhastada kergeid puuliike kui raskeid. Kergem lõhastada raskeid puuliike jälle värskelt raiutult e märjalt. Kergem lõhastada läbikülmund puitu.
1931 kinnitati usuühingu "Hiis" põhikiri ametlikult, asutamiskoosolek toimus mais 1932, esimeheks valiti major Jaan Org. Ühingul oli juhatus ja Tarkade Koda, kuhu kuulus 9 eluks ajaks valitavat askot. 1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 171 taaralast, nende arv suurenes järk-järgult; arhiivides on kokku andmeid umbes 600700 liikme kohta. Taaralaste hulka kuulusid helilooja Adolf Vedro, eesti keele õpetaja ja õpikute autor Ants Selmet, kunstnik Esko Lepp, ajaloolane Järvo Tandre, luuletaja Enn Uibo. Taaralastega olid mingil määral seotud kirjanikud Hugo Raudsepp, Henrik Visnapuu, Juhan Jaik ja Aino Kallas, publitsist Eduard Laaman, kunstikriitik Hanno Kompus, näitlejad Ants Lauter ja Toomas Tondu ning helilooja Juhan Aavik. Taarausuliste eesmärgiks oli luua võõrmõjudest vaba eesti rahvuslik religioon. Samas ei püüdnud nad muinasusundit taaselustada ega jäljendada, vaid kaasajastada. Leiti, et arenenud
· Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ümar · Lehe serv-lainjas · Lehelaba-lihtleht Harilik pärn Tilia cordata · Lehelaba kuju-südajas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-teritunud · Lehe serv-hambuline · Lehelaba-lihtleht Harilik haab Populus tremula L. · Lehelaba kuju-ümar · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-lihtleht Must lepp Alnus glutinosa · Lehelaba kuju-äraspidimunajas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-tömp · Lehe serv-tipuosas kahelisaagjas, alusel terve · Lehelaba-lihtleht Arukask Betula pendula Roth. · Lehelaba kuju-rombjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-teritunud · Lehe serv-kahelisaagjas · Lehelaba-lihtleht Harilik näsiniin Daphne mezereum L. · Lehelaba kuju-mõlajas · Lehe roodumine-sulgroodne
1. Mis oli kandle valmistamise eesmärk (Kristjanil oli loovtöö vist)? Kandle valmistamise eesmärk oli arendada oma puutöö oskusi ja teha ära kooli loovtöö 2. Miks just kannel (kuidas selle pilli õige nimetus on)? Nagu ma eelnevalt mainisin tegin selle kuna tahtsin arendada puutöö oskusi ja see tundus olevat huvitav töö mida ta ka oli Õige nimetus on ,,Väike kannel" 3. Millistest materjalidest koosneb? Kannel- must lepp kõlalaud- seeder virblid keeled 4. Kui kaua võttis aega? Töö võttis aega umbes 2 kuud ehk umbes 1000 tundi 16x45 ja veel tundide väline aeg 5. Milline operatsioon töö käigus oli kõige keerulisem? Kõige keerulisem oli kõlakasti puurimine tööse kuna seal pidi jääma 3-4mm aga kui puur oli natukene paigast liikunud siis tuli tööse auk. 6. Las juhendajast oli piisavalt abi? Jah. Õp. Alost oli piisavalt abi. Ta aitas keeli panna tööle ja puurida
Talv on tundravöötmes pikk, külm ja vähe sademeid. Lumikate on õhuke ja sellepärast külmub maapind sügavalt (esineb gikelts). Suvi on lühike, jahe ja niiske. Kuigi sademete hulk on väike, aurumine on veel väiksem ja selletõttu on tundrad liigniisked ja seal on palju soid. Taimestik Taimestik koosneb sammaldest, madalatest puhmastest ja püsikutest, mis talvel mattuvad lume alla, leides nii kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsastest on esindatud paju ja lepp ning puhmastest vaevakask. Vaevakask ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Laiadel aladel levivad sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail. Loomad Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes, polaarrebane ja põhjapõder. Lindudest esineb lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga
Puuliikide klassifitseerimisel on väga oluline nende varjutaluvus: mida vähem üks või teine liik varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik hukkub, seda valgusenõudlikum ta on. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (sanglepp, hall lepp, toomingas) Valgusnõudlikkus oleneb peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt. teguritest. Näiteks h. saar kannatab 10-15 eluaastani tugevat varju, keskealisena on ta aga tüüpiline valgusnõudlik liik. Suurim on valgusnõudlikkus viljakandvuse ajal: enam valgustatud puud kannavad rohkem vilju. 14. Mets ja temperatuur. Negatiivsete temperatuuride mõju puittaimedele. Külmakahjustused puudel. Külmakindlad ja külmahellad puu- ja põõsaliigid.
varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik hukkub, seda valgusenõudlikum ta on. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (hall lepp, sanglepp, toomingas) Puud võib valgusnõudlikkust arvestades reastada järgmiselt: Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest välistunnustest: 1. V õ r a d e t i h e d u s - mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu. 2. T ü v e d e l a a s u m i n e algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui
Uulu Rebane Helen - 46809210954 Uulu Salu Karl 5552595 34810190405 Firma AS Loomad Asukoht Loomaaed Puidu müügid Kuupäev Müüja Vald Puidu liik Puidu sort 1.11.2008 Kukk Krista Laiksaare haab 1 2.11.2008 Miller Kersti Laiksaare kask 3 3.11.2008 Meigas Reijo Abja kuusk 4 4.11.2008 Mikson Aarne Abja lepp 2 5.11.2008 Miller Kersti Laiksaare mänd 5 6.11.2008 Muld Reijo Abja saar 3 7.11.2008 Mäesalu Valve Laiksaare tamm 1 8.11.2008 Mäesalu Valve Laiksaare vaher 4 9.11.2008 Naaber Paul Abja haab 1 10.11.2008 Parts Eevald Uulu kask 3 11.11.2008 Põder Mirja Laiksaare kuusk 4 12.11
jaapani nulg Veitch silver fir 24. raagremmelgas goat willow, sallow 23. korea nulg Korean fir 25. vitspaju osier 24. siberi nulg Siberian fir 26. hanepaju creeping willow, dwarf willow 25. euroopa nulg European silver fir 27. pöök beech 26. värdnulg bracted balsam fir 28. sanglepp black alder 27. hiigelnulg grand fir, giant fir 29. hall lepp gray alder 28. mäginulg subalpine fir, alpine fir 30. toomingas bird cherry 29. kanada tsuuga eastern hemlock 31. pukspuu box 30. harilik ebatsuuga Douglas fir 32. leedripuu elder 31. ameerika lehis tamarack 33. pähklipuu walnut 32. euroopa lehis European larch 34. sarapuu hazel 33
3. Nimetage tabelileht (sheet) nimega tulumaks. Koostage järgmine tabel ja diagramm Jrk. Nimi Kuupalk Tulumaks Astmeline tulumaks nr. 1 Tamm 2 000,00 kr 0,00 kr 0,00 kr 2 Kask 3 000,00 kr 157,50 kr 0,00 kr 3 Vaher 3 001,00 kr 157,71 kr 0,10 kr 4 Lepp 10 000,00 kr 1 627,50 kr 700,00 kr 5 Saar 10 001,00 kr 1 627,71 kr 700,30 kr 6 Mänd 7 900,00 kr 1 186,50 kr 490,00 kr 7 Kuusk 11 500,00 kr 1 942,50 kr 1 150,00 kr 8 Pärn 13 800,00 kr 2 425,50 kr 1 840,00 kr 9 Õunapuu 10 900,00 kr 1 816,50 kr 970,00 kr
Linnapea 31. oktoober 2009, kell 13.00 Lavastaja: Andres Lepik Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov Lavastaja assistent: Gert Kark Peaosas: Andres Tabun Teistes osades: Kadri Lepp, Merle Liinsoo, Kata-Riina Luide, Triinu Meriste, Carita Vaikjärv, Anne Valge, Tanel Ingi, Peeter Jürgens, Jaanus Kask (külalisena), Arvi Mägi, Arvo Raimo, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Janek Vadi, Margus Vaher, Tarvo Vridolin, Gert Kark, Kristiina Kalliver, Annabel Liinsoo, Mariann Mägi, Sandra Roosimaa, Robin Liinsoo, Tobias Tammearu Lühisisukokkuvõte Linnapea on teatritükk, mis räägib Viljandi linnast ning selle kunagisest linnapeast August Maramaast. Lugu algab 24
Rocca al Mare Kool Jaan Erik Lepp 5.a Mees La Manchast Retsensioon Tallinn 2012 Etendus toimus Rahvusooper Estonias 4. aprillil algusega kell 19.00. Helilooja: Mitch Leigh. Lavastaja: Neeme Kuningas. Neeme Kuningas on Rahvusooper Estonia lavastaja.Ta on lõpetanud Muusikaakadeemia lauljana. Dirigent: Mihhail Gerts. Mihhail Gerts on lõpetanud Teatri- ja Muusikaakadeemia klaveri erialal ning hiljem orkestri dirigeerimise alal. Aastast 2007 on ta Rahvusooper Estoonia dirigent. Cervantes/Don Quijote:Rene Soom ja Priit Volmer Sancho Panza/Don Quijote teener: Ago Anderson ja Tõnu Kark Näitekirjanik,luuletaja ja maksu koguja Miguel de Cervantes on heidetud vangikongi, kus ta ootab inkvisitsioonikohut. Seal veetakse ta kaasvangide libakohtu ette (vangid tahvad tema asju) ning ta esitab oma kaitsekõne paroodiana. Ta kehastub grimmi abil Don Quijoteks, kes arvab, et ta on rüütel ja muudab maailma paremaks või...
töötavad, sest neile meeldib, ja neid, nimetatakse juba töönarkomaanideks. Need on need inimesed, kes ärkavad vara ja tulevad koju siis, kui on juba hilja. Tuleviku ja karjääri võimalused pannakse paika juba noores eas, alati on võimalik ka kõike muuta, aga kui palju me selle jaoks ise teeme ja kui palju me selle jaoks vaeva näeme. Kindlasti on see koht, kus tuleb riigil ja meil kõigil veel palju vaeva näha. Nimi: Kadi Lepp Kool: Rapla Vesiroosi Gümnaasium Telefon: 56705985 E- mail: [email protected] Juhendaja: Marike Uusjärv
juurdekasv aastas juurdekasv Metsa liigiline puuliik Valdavalt kasvavad Harilikku mändi koosseis puuliigid metsas kõige rohkem 6. Iseloomusta antud metsatüüpe! (6p) Metsatüüp Levik Puuliigid Juurdekasv Sega- ja Põhiliselt Lääne- Tamm, vaher, 2m3/ha laialehine mets Euroopas, Hiinas, lepp Laieleheline mets USA’s Ekvatoriaalne Brasiilia, Kongo, Punane puu, 50m3/ha vihmamets Austraalia, Gabon palmid 7. Mida tähendab puidu väärindamine? (1p) Puidu edasi töötlemine, et tõsta puidu hinda. Puidu töötlemine tõstab tema hinda. 8. Täida puuduvad metsatööstuse klastri osad! (8p) 9. Mida on kujutatud rahvusvahelise metsa-aasta logol? (5p)
Meremiil = 1,8532 km puid 3)hapniku tootjad 4)elukeskkonna säilitajad Territoriaalveed – 3-12 meremiili ,igasugune tegevus Parasvöötme leht- ja segametsad: rannikuriigi loal Kasvab: Lääne –Euroopa, Hiina Majandusveed – kuni 200 meremiili, kalapüük ja maavarade Peamised liigid: Tamm, Pöök, Vaher, Okaspuud,Kask, Lepp kaevandamine rannikuriigi loal,kalapüük vaba Iseloomustus: 1)lehtmetsade juurdekasv 5-10 m3/ha Avaookean – üle 100 meremiili, kalapüükrahvusvaheliste 2)aeglase kasvuga 3)laostatud põllumajanduse tõttu kokkulepete alusel. 4)segametsa juurdekasv 2-3m3/ha Kalavarude vähenemise põhjused – 1)Ülepüük(sood. 5)Vähem hävinenud ja laastatud 6)väiksem väärtuslikus –
Üürileping ja Gunnar Lepp Jaanika rendileping Rumjantseva Üürileping rendileping v Üürileping ja rendileping EI OLE sama asi v Võlaõigusseaduse (VÕS) järgi on mõlemad küll kasutuslepingud ja neil on palju sarnasusi, aga need on siiski kaks erinevat lepinguliiki. Üürilepingu mõiste (VÕS § 271) v Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepingu mõiste (VÕS § 339) v Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Lepingute eristamine v Vale on arusaam, et üürileping on eluruumi puhul ja rendileping äriruumi puhul. v VÕS ei erista üüri- ja r...
Puidutöötlemise õppetool Laboratoorne töö nr. 1 Õppeaines "Puiduteadus" Puiduliikide määramine makroskoopiliste tunnuste järgi Üliõpilased: Juhendaja: Tallinn 2012 1.1 Puiduliikide määramine makroskoopiliste tunnuste järgi Töö eesmärk Tutvumine puiduliikide määramise põhimõtetega Töövahendid Suurendusklaas Puiduproovid erinevatest liikidest Töö käik Tutvuda puiduliikide määramise juhendiga Määrata iga puiduproovi makroskoopilised tunnused Liigitada puiduproovid tunnuste järgi Määrata iga puiduproovi puiduliik Kanda töötulemused tabelisse Töö aruanne peab sisaldama Tiitellehe Töö eesmärk Töö käik Töötulemused tabelina Tabel 1. Näidis Puidupro...
Lammimets Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Puud. Puurinne on suhteliselt hõre. Selle moodustavad tamm, saar, pärn, künnapuu, sanglepp, hall lepp, sookask, harilik kuusk. Põõsad Põõsarindes kasvavad harilik toomingas, mage sõstar, harilik lodjapuu, paakspuu, näsiniin, harilik kuslapuu. Rohi Rohurinne on liigirohke. Puude varjus kasvavad humal, seatapp, püsik-seljarohi, harilik maavits, naat, salu-tähthein, angervaks, koldnõges, harilik metsvits, kanakoole, seaohakas, metstulikas, sookastik, tarnad, soovõhk, ohtene sõnajalg, naistesõnajalg. Samblad
ei pääse igikeltsa tõttu sügavale. Tekib maa-voole - veega küllastunud pinnase valgumist mööda kallakut pinda. Mullad on tundras õhukesed ja väheviljakad, enamasti ka soostunud. Taimestik: Taimestik koosneb sammaldest, madalatest puhmastest ja püsikuist, mis talvel mattuvad lume alla, leides niimoodi kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsaist on esindatud paju ja lepp ning puhmaist vaevakask. Viimane ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Loomad: Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes ja polaarrebane ning põhjapõder, keda Lapimaal kutsutakse poroks ja Kanadas karibuuks. Lindudest esineb lemminguid jahtiv lumekakk ja lumepüü
metsamaast? Vastus: Pärnu 7. Pane vastavusse puuliigi tagavara osakaal metsamaal ja puuliik. Kask – 22,9%, Kuusk – 23,4%, Haab – 7,4%, Mänd – 30,3% 8. Millise puistu pindala on kasvanud viimase 20. aasta jooksul vähemalt poole võrra? (märgi õige(d) vastus(ed)) Mõtle vastust arvestades, mille arvelt on Eesti metsasus eelkõige viimasel ajal kasvanud ja mis võiks olla selle põhjuseks. Vastus: hall lepp, haab, sanglepp 9. Millise(te) puistu(te) pindala on pidevalt vähenenud viimase 50 a. jooksul? Mõtle, mis võib olla selle põhjuseks? Vastus: mänd 10.Lisa iga puuliigi juurde, millises tüübirühmas esineb teda enamuspuuliigina kõige enam. Haab – laanemets, Kuusk – laanemets, Kask – soovikumets, Sanglepp – soovikumets, Hall lepp – salumets, Mänd – palumets.
5784941 5534903 5491681 5744042 5095125 5111918 5064516 - 5774191 5436197 5378397 5472626 5176319 5514547 5539093 5113772 5167468 5777718 - 5555866 5685829 5431825 5618468 5538140 5265690 5224148 5252053 5442057 - 5552595 5213901 5344649 5015458 5755394 5264197 5185485 5493863 Puidu hinnad Sort Liik 1 2 3 4 5 haab 1000 950 900 850 800 kask 1400 1330 1260 1190 1120 kuusk 1600 1520 1440 1360 1280 lepp 1300 1240 1170 1110 1040 mänd 1500 1430 1350 1280 1200 saar 1700 1620 1530 1450 1360 tamm 2200 2090 1980 1870 1760 vaher 1900 1810 1710 1620 1520 Töötajad Abja, Asuja ja Võiste vallast Vald Nimi Telefon Isikukood Abja Kaasik Reijo - 34404190222 Võiste Kuusik Kaivo 5213901 35302070214 Abja Meigas Reijo 5172207 35901050084 Asuja Merilaid Arnold 5056572 36110090988
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
