Suurim keskmine on: 4,67 Suurima keskmise hindega tudeng on: Kristina Supp Tudengi nimi Matemaatika Informaatika Füüsika Keskmine hinne Kalle Lepp 0 3 2 1,67 Maie Roht 4 0 3 2,33 Maria Luts 5 3 4 4 Siim Must 1 2 3 2 Kristina Supp 5 4 5 4,67 Ava vorm { 0, kui 0punktid 50
Komisjoni moodustamine toimub vastavalt kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele. 1. Komisjoni koosseis: Esimees - Mart Maastik Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja; Mari Mätas Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor; Jüri Kask Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist; Madis Lepp Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht 2. Komisjoni ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. Kinnitan tarifitseerimise juhendi (lisatud). Juku Jänes Juhataja Koopiad: Harrastusteatrite Ühendus Kultuuriministeerium (koostaja viisa) (spetsialistide viisad)
Komisjoni moodustamine toimub vastavalt kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele. 1. Komisjoni koosseis: Esimees - Mart Maastik Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja; Mari Mätas Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor; Jüri Kask Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist; Madis Lepp Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht 2. Komisjoni ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. Kinnitan tarifitseerimise juhendi (lisatud). Juku Jänes Juhataja Koopiad: Harrastusteatrite Ühendus Kultuuriministeerium (koostaja viisa) (spetsialistide viisad)
Meeste arv: 5 Alakaaluliste pikkuste summa: 513 Ülekaaluliste kaalude summa: 171 Meeste keskmine kaal: 72 Naiste keskmine kaal: 61,25 Toiduainete müügid Kuupäev Müüja Kaup Kogus Hind Summa 03.01.2004 Tamm Manna 20 12,00 kr 240,00 kr 05.01.2004 Tamm Manna 12 12,00 kr 144,00 kr 04.01.2004 Lepp Manna 10 12,00 kr 120,00 kr 04.01.2004 Tamm Manna 6 12,00 kr 72,00 kr 06.01.2004 Lepp Riis 8 10,00 kr 80,00 kr 05.01.2004 Lepp Riis 5 10,00 kr 50,00 kr 06.01.2004 Lepp Riis 5 10,00 kr 50,00 kr 07.01.2004 Tamm Riis 3 10,00 kr 30,00 kr 07.01.2004 Lepp Riis 2 10,00 kr 20,00 kr 09.01
36110090988 Saar Erki Tali 7 5514547 38105090295 Salu Kustav Kabli 4 5282149 37105220288 Siil Aigi Laiksaare 9 5159337 46802240722 Tubin Ahti Tali 3 5539093 35901050084 Hunt Aili Tali 12 5113772 Kuupäev Müüja Vald Liik_1 Sort 15.03.2012 Kadak Priit Err:508 saar 3 8.11.2012 Rebane Rein Err:508 mänd 3 11.03.2012 Karu Salme Err:508 lepp 1 18.04.2012 Raja Tiina Err:508 saar 4 8.12.2012 Kadak Priit Err:508 kuusk 5 7.08.2012 Kadak Priit Err:508 saar 1 2.01.2012 Kukk Krista Err:508 vaher 4 20.10.2012 Kesa Katy Err:508 lepp 2 4.07.2012 Kadak Priit Err:508 vaher 3 11.12.2012 Kadak Priit Err:508 saar 2 25.11.2012 Kadak Priit Err:508 tamm 4 15.06.2012 Kadak Priit Err:508 saar 5 22.03.2012 Kadak Priit Err:508 saar 2 25.12
Võiste Norak Arnold 5755394 38008200347 Võiste Nõmmik Ando 5264197 37708220891 Võiste Piirsalu Irma 5185485 47508150058 Võiste Salumets Erno 5493863 37006180544 Kuupäev Müüja Vald Liik Sort Kogus 12.12.2010 Parts Eevald Err:508 mänd 4 24 16.12.2010 Männik Erki Err:508 haab 5 72 12.01.2011 Hunt Aili Err:508 kuusk 3 41 22.01.2011 Piirsalu Irma Err:508 lepp 2 89 16.02.2011 Nõmmik Ando Err:508 tamm 1 28 30.03.2011 Nõmmik Ando Err:508 kask 1 37 8.05.2011 Rebane Helen Err:508 tamm 4 78 4.06.2011 Hunt Heino Err:508 lepp 1 90 18.06.2011 Nõmmik Ando Err:508 lepp 2 86 23.08.2011 Põld Evelin Err:508 kask 2 10 4.11.2011 Mäger Tiina Err:508 mänd 3 17 6.12
Looduslikud meetaimed Looduslikud meetaimed on taimed, mis kasvavad metsades, niitudel, soodes, karjamaadel. Nende taimede liigirikkus ja kasvukohad sõltuvad putukatest(tolmendajatest) ja tuule suundadest(isetolmnevad taimed). Head looduslikud meetaimed on pajud, remmelgad, vahtrad, paakspuu, türnpuu, ojamõõl, pajulilled, põdrakanep, äiatar, nõmm-liivatee, puned, kanarbik, võilill, pärn jpt. Metstaimed Metsades kasvavad meetaimed on valge lepp, sarapuu, paju, valge iminõges, tõrvalill, viirpuu, käbihein, ojamõõl, harilik pihlakas, harilik paakspuu, mustikas, harilik kukehari, naat, pohl, harilik mailane, mets-nõianõges, aas-kurereha, heinputk, harilik sealõuarohi, harilik ebajasmiin, ahtalehine põdrakanep, karvane pajulill, kanarbik, kuldvits. Põllukultuurid Põllukultuuride hulka kuuluvad paiseleht, harilik võilill, köömen, raps, harilik hiirehernes, lutsern, jumikas, aas-seahernes, aas-kurereha,harilik sealõuarohi,
Vaadates üldpilguga tagasi kõigele toimunule, märgiks eraldi veel järgmist: Eesti Talvespordi Liit moodustati 1921.a. ja tegutses kuni 1940.a.-ni. Sellest perioodist Eesti suusaspordi edendamisel tuleks ära märkida kahe mehe teeneid. Elmar Lepp töötades Eesti Kaitseliidu spordipealikuna, ETL esimehena 1934-1937.a. ja juhatuse liikmena, tegi ära suure töö suusaspordi arendamisel s.t. rahvahulkadesse viimisel organiseerides suusaseppade (-tislerite) kursused, muretsedes Skandinaaviamaadest suusavarustust, korraldas kaitseliitlaste meeskonnaga Soome lahe ületamise Aserist Kotkasse, samuti KL malevate teatesõidu ümber Eesti, Tallinn-Valkla-Tallinn kaitseorganisatsioonide
Tolmlemine - õie tolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele Õied - tuultolmlejad 1. õiekate taandarenenud 2. ei lõhna 3. nektar pole 4. palju õietolmu putuktolmlejad 1.värvilised 2.lõhnavad 3. nektari rikkad Tolmlemine Isetolmlemine Võõrtolmlemine putuk tulikas, kellukas tuul kask, lepp, sarapuu, tamm Õisikute tähtsus: 1. õitsemisaeg pikeneb 2. putukad märkavad rohkem 3. korraga saab tolmendatud palju õis Õitsemine - tolmlemine - viljastumine - viljade ja seemnete areng - seemnete areng - seemnete idanemine - uus taim õisik - õite kogum Inimene kasutab õisi: kaunistamine, toit, vürts, ravim, parfüüm Õiekate - kaitseb emakaid & tolmukaid, ümbritseb - lihtne, kaheli, tuppleht, kroonleht Mõlemasuguline - olemas tolmukad ja emakad, ühesuguline, ainult 1
Estonian native trees and shrubs Puud 1. Kuusk- spruce 2. Mänd – pine 3. Kadakas - juniper 4. Kask - birch 5. Tamm - oak 6. Haab - aspen 7. Sanglepp – black alder 8. Hall lepp – gray alder 9. Pärn - linden 10.Vaher - maple Põõsad 11.Saar – ash higher 12.Jalakas – elm 1. magesõstar – alpine currant 13.Künnapuu – soft-leaved elm 2. näsiniin - daphne 14.Sarapuu - hazel 3. kukerpuu - barberry 15.Türnpuu – common buckthorn 4. kibuvits - dog rose 16.Kuslapuu - honeysuckle 5. põõsasmaran – tundra rose 17.Toomingas – bird cherry 6
Salumets Mina olen käinud kõige sagedamini salumetsas. Olen näinud seal erinevaid puid, seeni, loomi, linde ja taimi. Puud, mis kasvavad minu lemmikus salumetsas: haab, kuusk, kask, tamm, vaher ja lepp. Seentest olen metsas näinud : kärbseseent, kivipuravike, kukkeseent, kuuse-ja kaseriisikat. Loomadest olen salumetsas kohanud: oravat, jänest, rebast ja metskitsi. Salumetsas on ka väga palju erinevaid linde: sookurgi,vareseid,kuldnokki,kägusid,toonekurgesid ja rähni. Taimedest olen näinud ja korjanud: sinililli, ülaseid, kuldtähti ja võililli. Lemmik metsatukk asub minu kodu lähedal ja isa on selle metsa omanik. Seal metsas olen näinud omapärase kujuga puid
Spring in Estonia 10 Puud/Põõsast 1. Harilik jalakas (Ulmus glabra) 2.Künnapuu (Ulmus laevis) 3. Lepp (Alder) 4.Harilik mänd (Scots pine) 5. Harilik haab ehk haab (Aspen) 6. Pihlakas (Rowan) 7. Pärn (Lime) 8. Saar (Island) 9. Vaher (Maple) 10. Kask (Birch) 10 lille(metsa/peenra) 1.Sinilill (Blue flower) 2.Ülane (Anemone) 3.Maikelluke (lily-of-the-valley) 4.Orhidee (orchid) 5. Harilik nurmenukk (Primula veris) 6. Kannike (Pansy) 7. Lumikelluke (Snow bell) 8.Harilik kullerkupp (Ordinary kullerkupp) 9. Kevadine krookus (Spring crocus) 10
Perekon- Töötunde Arvestatud Preemia IF Jrk. nr arvestatud Tulumaks nanimi kuus palka kuus kuus funktsioonig kuus a 1 Puu 168 697,704 44,44374 742,147745 12766,49% 12766,49% 2 Lepp 21 87,213 5,555468 92,7684681 -870,47% loru 3 Kask 120 498,36 31,74553 530,105532 8313,60% 5989,13% 4 Tamm 59 245,027 15,60822 260,63522 2654,73% 4830,45% 5 Vahet 38 157,814 10,05275 167,866752 706,59% -148,43% 6 Kuusk 200 830,6 52,90922 883,50922 15735,08% 16747,49% 7 Mänd 45 186,885 11,90457 198,789575 1355,97% 3011,26%
Ronijuurte abil kinnituvad n harilik luuderohi Väänduvate vartega taimed n lõhnav kuslapuu Leherootsude abil kinnituvad n elulõng Väänlate e köitraagude abil kinnituvad n viinapuu Puude rühmitamine kasvukõrguse alusel Ülikõrged puud- üle 50m n ranniksekvoia, hiidsekvoia Kõrged puud- 36...50m n harilik kuusk, euroopa lehis Keskmised kõrgusega puud- 26...35m n arukask, harilik tamm, serbia kuusk Madalad puud- 16...25m n harilik hobukastan, hall lepp, torkav kuusk Väga madalad puud- 6...15m n harilik kadakas, harilik pihlakas Puude rühmitamine eluea pikkuse alusel Väga pikaealised- vanus 500 ja enam aastat, n harilik tamm, suurelehine pärn Pikaealised- vanus 200...500 aastat, n harilik kuusk, harilik pärn Keskmise elueaga- vanus 100...200 aastat, n arukask, harilik hobukastan Lühiealised- vanus 50...100 aastat n, keerdmänd, harilik pihlakas Põõsaste rühmitamine eluea pikkuse alusel
Somaatilised motoorsed kiud innerveerivad miimilisi lihaseid (koos platysma´ga), suupõhjalihaseid (m. stylohyoideus, m. digastricus´e tagumine kõht), m. levator veli 3 palatini, m. stapedius. Sekremotoorselt innerveeritakse nina limaskesta, pisara- ja süljenäärmeid ( v.a. gl. parotidea, gll. buccales) ( Lepp jt 1990: 12). 4 2 PERIFEERNE NÄONÄRVIHALVATUS Perifeerne näonärvi halvatus põhjustab terve näopoole halvatuse ning toob kaasa ka mitmeid eri sümptomeid. Sageli, lisaks näo miimilise muskulatuuri töö häirumisele, kaasub näonärvi halvatusega maitsetundlikkuse nõrgenemine (keele eesmiselt kahelt kolmandikult), pisaraerituse lakkamine ja hüperakuusia (m
Keele variatiivsus Võrdlus: noored ja täiskasvanud Triin Lepp Türi Ühisgümnaasium, 10 K Võrdlus 1) Noored, kes kasutavad rohkem kõnekeelt ning kelle keelekasutus on alles välja kujunemas. 2) Täiskasvanud, kes on kõrgharidusega ja kasutavad normikeelt. Neil on välja kujunenud oma keelekasutus. Normikeel ehk kirjakeel Kasutatakse peamiselt kirjas.
Sõna võtsid: M. Schneeberg osales arutelus õpetajaga, mis on frantsiisiettevõte. OTSUSTATI: 1.1 Järgmiseks loenguks materjali lugeda. 1.2 Ülejärgmisel loengul on test. Liivika Ivanov Maret Jõgar Lektor Protokollija LISA 1 Võtsid osa: Maarika Adli Annika Aitsar Jelena Gämmer Kristina Gämmer Jelena Huobonen Martin Ilves Kerli Jõesaar Maret Jõgar Ele Kaun Riina Kilk Kadri Kirs Annela Kruusimaa Karin Kullerkupp Liisi Kuuseoja Kairi Lepp Maria-Eva Maasik Madis Mülla Andres Näppi Karl-Martin Peri Annemari Randjärv Kirsika Saan Elo Saar Magret Schneeberg Raili Silluste Ivika Suigusaar Jaanus Telliste Indrek Umborg
Pelgulinna Gümnaasium Referaat – Neoon Karmen Lepp 7.BK Tallinn 21.02.2015 Sisukord Nimetuse päritolu ....................... lk 3 Avastamine ............................... .. lk 4 Leidumine looduses .................... lk 5 Kasutamine ............................... .. lk 6 Faktid ....................................... ... lk 7 Pildid ........................................ ... lk 8 Infoallikad ................................. .. lk 9 Nimetuse päritolu
Jahirajatised Söödapõllu suurus minimaalselt 1ha. 300-400 kg liit väetist hektari kohta. Soolakuks sobivad puud on kask lepp, silma kõrguseks lõigata ja kinnitada lakukivi. Mida madalamal on kivi seda suurem on soola kulu, mida kõrgem seda väiksem kulu (kokkuhoid halvas mõttes). Sool on rohusööjatele hädavajalik, sest seda läheb vaja eelkõige seedimisele, sarvedele ja ka luudele. Söödapõllu enam levinud taimed: raps, söödakapsas, rukis, maapirn, segatis, nisu, hernes. Hiilimis rajad- rada mis on puhastatud okstest (eelnevalt riisutud) ja varustatu laske tugedega sõõdapõllu v. soolaku lähistel
Pelgulinna Gümnaasium Rebeca Lepp PASTELDE VALMISTAMINE TÖÖ ANALÜÜS Tallinn 2017 1 IDEE Minu pastelde tegemise idee tuli sellest, et tahtsin teha midagi teistmoodi, midagi mida oleks huvitav teha. Kuna tegin referaadi Setu rahvariietest ja uurisin selle käigus pastlaid ,siis arvasin ,et oleks tore teha pastlad oma väikevennale. 2 TÖÖ PROTSESS
jrk Eesnimi Pikkus 1. Mirtel 175 2. Taavi 182 3. Pille 165 4. Palle 176 5. Pipi 159 6. Annika 162 7. Mart 142 Sisesta tabel vastavalt näitele. Sorteeri tabel pikkuse põhjal pikkemad ees. Tee tabelist neli koopiat ja määra nende kujundusteks: Table List5, Table Colorful2, Table Classic1 ja Table 3D effects1. jrk Perenimi Sa Sk Sp 1. Kask 1999 10 5 2. Kuusk 2000 12 10 3. Lepp 1998 5 25 4. Kask 2001 6 3 5. Tamm 1997 3 29 6. Saar 1998 11 9 7. Mänd 1998 11 12 Sisesta tabel vastavalt näitele. Sorteeri tabel vanuse järgi. Tee tabelist neli koopiat ja määra nende kujundusteks: Table Classic3, Table Grid7, Table List5 ja Table 3D effects3. Kõik tabelid on ühes dokumendis. Salvesta endanimikuupäev CTiigrisse ja seejärel mälupulgale.
liikide lõikes 8 kogus liikide - sortide lõikes müüjate lõikes 9 maksumus liikide - sortide lõikes P_müügid Kuupäev Müüja Vald Liik 1.01.2009 Kesa Katy #NAME? kuusk 1.02.2009 Vesi Kaspar #NAME? kask 13.02.2009 Väljas Arvi #NAME? tamm 28.02.2009 Kuusk Maria #NAME? tamm 3.03.2009 Muld Reijo #NAME? vaher 3.03.2009 Muld Reijo #NAME? lepp 4.04.2009 Raja Tiina #NAME? mänd 27.04.2009 Raja Tiina #NAME? vaher 28.04.2009 Kesa Katy #NAME? saar 30.04.2009 Mikson Aarne #NAME? kask 1.05.2009 Muld Reijo #NAME? saar 15.05.2009 Mänd Olav #NAME? kuusk 16.05.2009 Salu Argo #NAME? lepp 2.06.2009 Vesi Kaspar #NAME? haab 4.06.2009 Rebane Rein #NAME? tamm 17.06.2009 Väljas Arvi #NAME? vaher 7.07
Lepatriinu munade arv sõltub ilmastikust ja toidurohkusest ja võib kõikuda paarisajast paari tuhandeni. Arengutsükkel kestab 4-7 nädalat. Lepatriinusid ohustavad siplegad ja ämblikud, samuti mõned linnud ja kiletiivalistest parasitoidid. Lepatriinuliike on üle 4000. Eestis elab neist üle 50 liigi . Kasuliku putukakese rahva hulgas tuntuse põhjus on tema ere värvus, mis on andnud talle ka nime: lepp tähendab vanemas eesti keeles verd. Paljude rahvaste arvates aitab lepatriinu ennustada. Tema abil on püütud ette kuulutada nii tiine ute tallede arvu, sõdade tulekut kui ka tulevase kaasa päritolu. Sandra Hints 8.b klass http://et.wikipedia.org/wiki/Lepatriinulased
Asuvad parasvöötme kliimaga aladel. Segametsades on levinud leetmullad ja pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ning sisaldavad alumiiniumi- ja raua ühendeid. Segametsad on mitmerindelised: kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega,alumine rinne on rohurinne. Segametsades valmistuvad puud talve puhkeperioodiks. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad: Okaspuud: kuusk,mänd Lehtpuud: lepp,kask,haab,vaher,pärn Madalamad lehtpuud ja põõsad: toomingas,sarapuu Lehtmetsad Kasvavad parasvöötme pehmema kliimaga aladel. Enamiku puudest moodustavad laialehelised puud. Taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Aastased temperatuuri erinevused on suured. Piisavalt sademeid (400-1000mm) Viljakad mullad. Lehtpuudest kasvab: tamm,pöök,saar,vaher Okasmetsad Kasvavad parasvöötme põhjapoolses jahedamas
Nimi: Birgit Lepp Kursus: Personalijuhtimine Töö nr 1b Tervisedenduse võimalused Täna naeratav ja terve töötaja võib homme olla põdur ja viril, kuid võib olla sama terve ja naeratav ka pensionile minnes. Kui töökoht on edukas, meeldib inimestele tööle tulla, töötamine sujub hästi ja tulemuslikkus on kõrgel tasemel. Kas teie töökoht on selline? Milliseid tervisedenduse meetmeid kasutab teie tööandja
Astlad 1. Harilik kukerpuu kolm astelt. Pung tuleb astla pealt. Puit on kollane. 2. Tunbergi kukerpuu üks astel. Puit on punane. 3. Karvane viirpuu peenike ja hall oks, pikad astlad (astlad 0,5-14 cm) 4. Harilik robiinia pung on kahe astla vahel, kaks pikka astel x x x x 5. Äädikapuu heledad pungad, vars paks ja mõnusalt sametine ning pehme, punga alus on hobuseraua kujuline. 6. Must lepp pung musta värvi, jämedam palja koorega oks Pungaroots on pikk 3-5 mm 7. Hall lepp koor on karvane, pung on natuke halli kattega 8. Arukask koor on alati kare, pungad on võrdlemisi väikesed (vahamuhud teevad karedaks) 9. Sookask pehmed ja karvased oksad. 10. Hõberemmelgas karvane
Salumetsad asuvad viljakal maal. Mullad on viljakamad kui mistahes teises metsatüübis. See loob soodsad tingimused eriti paljudele taimeliikidele. Mitmekesine taimestik loob omakorda tingimused liigirikka loomastiku jaoks. Suurem osa meie salumetsadest on kuuse-salumetsad. Rohkesti on metsi, kus enamuspuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Salumetsa puud võivad moodustada isegi kaks puurinnet. Ülemises puurindes võivad olla näiteks kased, haavad, alumises kuused. Tavalisemad põõsad on sarapuu ja toomingas. Põõsarinne on väga liigirohke. Alustaimestusse kuuluvad sinilill, ülased, kopsurohi, kevadine seahernes, maikelluke. Niiskemates metsades on külluslikult sõnajalgu. · saluilmelised segametsad,
· Munad on pikliku kujuga ning umbes ühe millimeetri pikkused. · 1015 päeva jooksul muutub ta nukkumisealiseks. · Vastne sööb iga päev ära 350 kuni 400 lehetäid. Tuntusest · Kasuliku putukakese rahva hulgas tuntuse põhjus on tema ere värvus, mis on andnud talle nime: lepp tähendab vanemas eesti keeles verd. · Mõnel pool on kasutatud teda rahvameditsiinis (Nt:hambavalu ja leetrite vastu) · Paljude rahvaste arvates aitab ennustada. · Kaldale uhutud lepatriinusid on rahvauskumustes peetud sõja endeks. Rahvapärased nimed · Lambriline · Lepatiiu · Lepalind · Leeslind · Leeskana · Maarjakana · Kirilind · Käokirjes · Merihärg · Jumala loomake Vaenlased · Sipelgad · Linnud · Ämblikud
Luua Metsanduskool MEPK I Hanna-Eliise Lepp ÕITE KIRJELDAMINE Kaunis kuldking Asümmeetriline suur õis Kollane õõnes huul Lamedad õiekatte lehed, lillakaspruuni värvi Õite alusel kandelehed Sinilill Sinised tupplehed Kroonlehed puuduvad Õied paiknevad varrel üksikult Monosümmeetrilised e sügomorfsed õied Kiirjas ehk korrapärane õis Päevalill Korvõis ehk korvik Õiekroon kiirjas Putkjas Kroonlehed kollased Harilik kukehari Õiekate kaheli Tupplehed kollased Kroonlehti 5 Polüsümmeetriline õis Kiirjas Harilik kellukas Tupp ja kroon liitlehine Kellukjas Kroon lehterjas Krooni suudmeni ulatub karvane emakakael Kroonlehed sinised/lillakad Küüvits Kaheli õiekate Nii kroon kui tupp liitlehine Õie tüüp kupjas, viie tipmega Kollane käoking Õie tüüp kiiverjas Huuljas Kahekülgselt sümmeetrilised, rohekas, kollased õied. Kroonlehed muutunud nektaariumiteks Disümmeetriline Harilik toomingas Kiirjas õiekroon, ratasj...
Puude jagunemine 5 puuliigiks( mitte bioloogiline) 1)Väärispuud - väga ilus ja vastupidav ( eebenipuu ) 2)Kõvad lehtpuud - suhteliselt tugev ( pöök ) 3)Tarbeokaspuu - laia kasutusalaga ( mänd, kuusk ) 4)Väheväärtuslikud puuliigid - laialt ei tarvitata ( lepp, paju ) 5)Erikasutusega liigid - koor, vili, vm. on tähtsam kui puit(korgipuu, heveapuu, datlipalm) Maailma metsatüübid: Ekvatoriaalsed vihmametsad 1.juurdekasv kiire 2.Arvestuslank kuni 50m3/ha aastas 3.Ülekaalus väheväärtuslikud ja erikasutusega liigid 4.Sobiv oleks valikraie 5.Ülitähtsad ökoloogiliselt Lähisekvatoriaalsed metsad ja hõrendikud 1.Niiske ja kuiv aastaaeg vahelduvad 2.Arvestuslank sõltub niiske aastaaja pikkusest (20-30) 3
AJURÜNNAK "It is easier to tone down a wild idea than to think up a new one." Alex Osborn Koostaja: Meeri Kuustemäe Juhendaja: Margit Teller Mis on ajurünnak? Spontaanne TÖÖKÄIK Kindla aja jooksul Arutlemine Probleem Hullumeelsed / Ettepanekud, kirjad normaalsed ideed Paus LAHENDUS Analüüs Lahendus Kes mida teeb? Juht Jälgib Abistab Kirjutaja Kirjutab Liikmed Ideed Arutlus Realiseeritavus Põhireeglid ajurünnaku läbiviimisel !! Lugupidamine grupi Kõikide ideede liikmete v...
5319856 5219908 5095125 5356094 5344649 5555866 - 5015458 5685829 5010964 5168395 5041124 5187660 5755394 5264197 5111918 5064516 - 5127657 5472626 5096644 5224148 5431825 5192173 5185485 5194784 5176495 5252053 5045920 5442057 5428585 5176319 5654344 - 5514547 5023543 5282149 5465910 5552595 5159337 5493863 5618468 5539093 5775169 5784941 5113772 5534903 5669191 5396117 Puidu hinnad Sort Liik 1 2 3 4 5 kask 83 79 75 71 67 lepp 78 74 70 66 62 mänd 89 85 80 76 72 saar 101 97 91 87 81 kuusk 95 91 86 81 76 tamm 131 124 118 112 105 haab 59 57 53 51 48 vaher 113 108 102 97 91 Vald Nimi Telefon Isikukood Kabli Hunt Aili 5413354 44002110722 Kabli Hunt Heino 5120371 37110240441 Kabli Känd Aare 5742433 38104220473
ettevõtteks, kaasates otsustusprotsessi kliente ja töötajaid. Seepärast arendab DSV tugevaid ja konkurentsivõimelisi kohalikke juhtkondi, mille otsustusõigus võimaldab klientidel saada tõhusatest ja parimatest lahendustest võimalikult palju kasu. 5 1.2 Ettevõtte juhtimine Ülemaailmset ettevõtet juhib Eestis omaala asjatundja ja suurte teadmiste, kogemustega ärimees Jaan Lepp. Hr. Lepp on lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli transport-logistika õppesuuna ning õpinud ärindust Tallinna Tehnikaülikoolis. Tänaseks päevaks juhib ettevõte juhatuse esimees ka paljusid teisi firmad, kus ta osanik või omanik. Kõik ettevõtted on väga edukad ja toodavad kasumit. Lisaks temale aitavad ettevõttet juhtida tema suurepärased kolleegid: Finantsdirektor: Aivo Kurik Teenindusdirektor: Jaanika Roosmann Tootmisdirektor: Ülari Kalamees
HINNAPAKKUMINE Hinnapakkuja: Silver Building AS; Registrikood: 13305945; Aadress: Tartu mnt 64a; Telefon : +372 5656 5656 Väljastamise kuupäev: 16.03.2016 Hinnapakkumise koostaja nimi ja telefoninumber Pakkumise koostaja: Telefon: Pakkumise saaja (taotleja): Kristjan Lepp, AB Ehitus AS; registrikood 12203637; Aadress: Paldiski mnt 25, Tallinn. Kontaktandmed: Tel: +372 5555 5555 Email: [email protected] Pakkumine: Kärneri tänav 1 projekteeritava kortermaja esimese korruse korterite välisuste paigaldamine. Projekteeritavale hoonele paigaldab Silver Building AS metallist välisuksed RYA,ZN tüüpi. Ukse mõõdud 2100x1000mm. Vastavalt tellija nõudele paigaldatakse uksed vastavalt AS Saku Metall Uksetehase poolt antud juhistele
KÄSIPALL Pane siia ikka ENDA nimi Tutvustus 6 mängijat, 1 väravavaht Kaks kohtunikku Mängijad söödavad vastastikku palli Vahepeal põrgatavad Eesmärk väravate saavutamine Eestis tegutsevad võistkonnad: Chocolate Boys, Viljandi HC, Põlva Serviti, Kehra Klubid Eestis tegutsevad meeste käsipalliklubid:Chocolate Boys,Viljandi Hc,Põlva Serviti ja Kehra Eestis tegutsevad naiste käsipalliklubid:Reval Sport,Mella,Dvigatel,Põlva Serviti,Põlva Super Attak,Tapa Käsipalliklubi Käsipalli populaarsus Üks populaarseimaid spordialasid Saksamaal Eestis on käsipall jäänud korvpalli ja jalgpalli varju Praegune meeste Euroopa Karikavõistluste tiitlikaitsja THW Kiel Valitsev meeste olüpiavõitja käsipallis on Prantsusmaa Valitsev meeste maailmameister on Prantsusmaa Valitsev naiste olüpiavõitja käsipallis on Taani Füüsiline terviseaspekt Kulutab pallimängudest kõige rohkem kaloreid. Hea kehaline toonus Mänguaeg koosneb ...
Juhan Smuul Leino Lepp Juhan Smuul JUHAN SMUUL sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. Kus ta õppis Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. Tema pere Tooma pere 1930. aastail: ema Ruudu (1882-1969) - vasakult teine, isa Jüri (1863 - 1940) - vasakult kolmas, Juhan - allreas paremalt esimene. Tema looming Smuul kirjutas peale luule ka proosat ja draamat, ta oli ...
Mittesuguline paljunemine- pärilik inf ühelt vanemalt Eoseline eoste e. Spooride kaudu (seened, samblad, sõnajalad) Vegetatiivne pooldumine - bakterid, ainuraksed pungumine - pämseened, hüdra sibulatega - tulp, sibul, liilia võrsikutega - mustsõstar, tikker võsunditega - maasikas juurevõsud - lepp, vaarikas mugulatega - kartul risoomidega - orashein, piparmünt pistoksad - mustsõstar, paju Tähtsus: võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühesuguseid järglasi Suguline paljunemine Munarakk e. Ovolüüt (haploidne kromosoomistik) seemenrakk e.spermatosoid (haploidne kromosoomistik) Sügoot e. Viljastatud munarakk (diploidne kromosoomistik) Kehaväline viljastamine -kala, kahepaikne, küpseb vähe sugurakke
aastasadade jooksul allavarisenud rusul ja mullal Levik Põhja-Eesti klindi rusukalletel ja rusuvallidel Mõne Põhja-Eesti jõe kanjonorus Salevere panga rusukalletel Mullastik Kõige rohkem on levinud rähksed rendsiinad Seejärel gleistunud rähksed rendsiinad Küllastumata mullad, küllastunud gleimullad, rähksed gleimullad Ülemises osas võib muld suvel paiguti kuivada Allpool avaldab sageli mõju paeseinast ja selle jalamilt nõrguv allikavesi Puurinne Jalakas Saar Hall lepp Sanglepp Pärn Vaher Tamm Pärn Põõsarinne Harilik toomingas Harilik lodjapuu Mustsõstar Magesõstar Harilik pihlakas Harilik kuslapuu Harilik lodjapuu Alustaimestik Mets-kuukress Püsik-seljarohi Laanesõnajalg Laiuv sõnajalg Lõhnav madar Mets-jürilill Koldnõges Harilik kopsurohi Harilik naat Samblarinne Kähar salusammal Lame lühikupar Harilik lühikupar Sale lühikupar Harilik lühikupar Tuhm salusammal Puude tüvedel õrn tuhmik ja suur tuhmik
raba e kõrgsoo aabasoo e peenrasoo vaipsoo turba kasv aastas 1mm/a 0,6mm/a 0,5-1mm/a väljakujunenud 8000a tagasi 3000-4000a tagasi 10,000 a tagasi ehituslik eripära kumer siirdesoo,mil on merepinnast 200m pinnavorm,mil on laiad älved ja kitsad kõrgusel,mustriline raba äärtes suured rabapeenrad vesised lohud iseloomulik vesi liigub keskelt asuvad tekk,mis katab ühtlase servadele nõgudes,läbivoolulis kihina kogu maa-ala ed suvel on maa külmunud levik Kirde-ja Tudra alad Parasvöötme merelises Lõuna-Eestis Skandinaavia ...
Osalejad: Energiakasutus: Aleksei Heinsaar, Johan Praats, Raido Konts Tootmistehnika: Kullar Vreiman, Mario Kütt Labortöö Katla käivituskatse Kuidas arvutada katses mõõdetud kasutegurit ja katla võimsust? Tabel 1. Lähteandmete tabel Vee erisoojus 𝑐𝑣 = 4,19 𝑘𝐽⁄(𝑘𝑔 ∙ 𝐾) Vee mass 𝑚𝑣 = 208 𝑘𝑔 Terase erisoojus 𝑐𝑡 = 0,465 𝑘𝐽⁄(𝑘𝑔 ∙ 𝐾) Katla(terase) mass 𝑚𝑡 = 410 𝑘𝑔 Vee algtemperatuur 𝑡1 = 26,69 ℃ Vee lõpptemperatuur 𝑡2 = 87,38 ℃ Puidu(lepp) ehk kütuse mass 𝑚𝑝 = 7,26 𝑘𝑔 Puidu niiskus ...
EESTI KUNST 1918194 0 REBECA LEPP 10B EESTI KUNST 1920. AASTAL LEVIS AVANGARDISM 1930. AASTAL REALISMILÄHEDANE, ISIKUPÄRA SOOSIV KUNST 1919. AASTAL KORRALDATI TAGASIVAATLIK EESTI KUNSTI SUUR NÄITUS, ASUTATI TARTUSSE KUNSTIKOOL "PALLAS", KOOLI JUHTISID KONRAD MÄGI, NIKOLAI TRIIK, ADO VABBE. SEINE'I JÕGI (ADO VABBE, 1924) MAASTIK PUNASE PILVEGA (KONRAD MÄGI 19131914) 1920 1920. AASTATE KUNSTIS ON TUNDA SAKSA SÕJAJÄRGSE EKSPRESSIONISMI MÕJUSID, MIS OLI ENAMASTI MÕÕDUKAS, PEHMUNUD JA DEKORATIIVNE. EESTIS OLI ESINDATUD KUBISMIST LÄHTUNUD KONSTRUKTIVISM. EESTI KUNSTNIKKUDE RÜHM- EDUARD OLE, ARNOLD AKBERG, MÄRT LAARMAN AVANGARDI LEVIMISE AASTAKÜMME EDUARD VIIRALT (1989-1954) GRAAFIKA SUURMEISTER SISULIE MITMEKESISUS VIRTUOOSLIKKUS TÄNU TALLE SAI VABAGRAAFIKA POPULAAR...
SAUNAD JA NENDE AJALUGU Mp - 16 Monika Lepp Veroonika Viskov Väimela 2018 SAUNA TUTVUSTUS JA AJALUGU 70 - 100 kraadi Kuumad kivid Muistsete eestlaste pühapaik Pärineb kolmandast aastatuhandest Euroopasse jõudmine Kreeklastest meresõitjad Suhtlemise koht Terviseprobleemid Stressiteraapiavahend SAUNAKOMBED JA -TAVAD Sauna ehitamine Puhas pesu Saunalise õnn Soola viskamine Kuni esimese lumeni Hingedepäev SAUNA KASULIKKUS Põletab kaloreid
5319856 5219908 5095125 5356094 5344649 5555866 - 5015458 5685829 5010964 5168395 5041124 5187660 5755394 5264197 5111918 5064516 - 5127657 5472626 5096644 5224148 5431825 5192173 5185485 5194784 5176495 5252053 5045920 5442057 5428585 5176319 5654344 - 5514547 5023543 5282149 5465910 5552595 5159337 5493863 5618468 5539093 5775169 5784941 5113772 5534903 5669191 5396117 Puidu hinnad Sort Liik 1 2 3 4 5 kask 83 79 75 71 67 lepp 78 74 70 66 62 mänd 89 85 80 76 72 saar 101 97 91 87 81 kuusk 95 91 86 81 76 tamm 131 124 118 112 105 haab 59 57 53 51 48 vaher 113 108 102 97 91 Vald Nimi Telefon Isikukood Abja Kaasik Reijo - 36605150941 Abja Meigas Reijo 5172207 34506190557 Abja Mikson Aarne 5197749 37303030624
veebruaruil organiseeris Tartu keskkooliõpilaste spordiring "Union" õpilaste suusatamisvõistlused 1500 meetris. Tallinnas oli suusaspordi arendamise eesotsas spordiselts "Kalev". Eesti esimesed meistrivõistlused suusatamises Eesti esimesed meistrivõistlused suusatamises korraldati Eesti Spordi Liidu loal 1921.aastal suusatamisvõistluste hällis Tartus. Võistlusmaa pikkus oli 25km ja rada oli aetud Emajõe jääle. Mõtte algatajateks olid Ilmar Reimann ja Elmar Lepp. Võistlustest kirjutati järgmiselt ("Päevaleht",1921, nr.57): "27. veebruaril korraldas Tartu "Kalev" Emajõel ülemaailmsed suusavõistlused 25 km peale. Inimesed hakkasid jubakella poole kahe ajal Emajõele kalamehe maja kuurde kogunema. Ilm oli pehme. Niisugust inimeste hulka on harva võistlustel näha olnud. Kell oli just veerand kolm, kui suusatajad stardist välja liuglesid. Igaühel tuli neli ringi sõita. Ringi suurus oli 6250 m. Peale võistlust viidi suusatajad sauna
· Lisandus: Punahirv Metskits Metssiga Tarvas · Inimese laagrid Pulli juures (9500?) nomaadid kutsu Boreaalne 9000- 8000 a.t. · Soojem, kuivem · Mänd ja lepad kuuse sissetung · 8000 a.t. kuusemetsad Viljandimaal · Tarvas, metssiga, kits, hirv Atlantikum 8000 5000 a.t. · Kliima 2-4°C soojem kui praegu, niiske · Rabade teke · Laialehised puud: sarapuu, lepp, jalakas, tamm, pärn, vaher, valgepöök, raagremmelgas · Luuderohi · Pähklid, tõrud: Metssiga, mäger, siil, mutt, orav, hiired, metsnugis, tuhkur, metskass, euroopa naarits, sookilpkonn · Inimene rannaaladele, Kunda kultuur, püsiasustus Metsa põletamine, karjakasvatus Sub-boreaalne 5000-2500 a.t. · Kliima jahenemine · Kask, kuusk, mänd · Laialehised metsad - alepõllundus · Venekirveskultuur teraviljapõllud
esipaneeli ja astme, lava taha mingit riba pole vaja lasta. Karkass tee sellise arvestusega, et lavalaudade vahele jääksid 0,5–1,0 cm vahed. Lühikeste lavalaudade korral tuleb samuti olenevalt lava pikkusest panna karkassile vähemalt üks ristitala, mis hoiab lava laiuse keskelt sama kui äärtest. Tagumise karkassi serva peale pane lavalauast 29 mm riba, lava ette serva paigutatav esipaneel aseta 29 mm kõrgemale kui karkassi ülemine serv. Lava materjal on tavaliselt kas haab, must lepp või termotöödeldud haab-lepp. Ühe teooria põhjal peaks lava asuma meeter allpool lage. Sellest veidi madalamal peaks asuma aste, kuhu on võimalik leilivõtmise ajal jalgu toetada, aga kus sageli jäävad peatuma ka algajad saunaskäijad või tulise leili pelgajad. Selle kõrgus on väga oluline, sest on ju ebamugav leilivõtmise ajal istuda, jalad rippes või põlved lõua all
Metsad *Nõmmemetsad Liivmullad (kuiv ja vaene) Nõmmemetsa puurindes domineerib mänd. Kuna muld kuivab siin pinnalt tihti läbi, siis kasvavad nõmmemetsas vaid kuivust taluvad taimed, nagu põdrasamblikud, kanarbik, harilik kukemari. Harjumaa, Hiiumaa, Värska *Palumetsad Leetmullad (perioodiliselt kuiv) Puurindes domineerib mänd, leidub ka kuuske. Alustaimestus kasvavad sellised liigid, nagu pohl, mustikas, kanarbik. Palju seeni. Palumetsad on levinud peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Põhja- ja Lääne-Eesti. *Loometsad Kasvavad paepealsetel muldadel (suvel kuivavad tugevasti läbi) Puurinne, milles domineerib mänd, on hõre ning varjutab alustaimestikku vähe. Alustaimestikus kohtab selliseid liike nagu leesikas, lubikas, nõmm-liivatee. Eestis esineb loometsi Saaremaal ning Põhja-Eesti paealadel. *Laanemetsad Gleistunud või näivleetunud mullad (keskmine) Üldiselt on domineerivaks puuli...
Suvel- parasvöötme õhumass, jahe ja niiske. 4.Mis iseloomustab jäävööndi kliimat? Aasta ringi negatiivsed temperatuurid, kuuks või pooleteiseks võib sulada külmakõrbes jää. 5.Milline on tundra mullastik? Vähe viljakad tihti soostunud, õhukesed leetmullad. 6.Kas jäävööndis muld esineb? Ei, seal on maapind kogu aasta kaetud lume jääga. 7.Tundra taimestik. Samblad, samblikud, sinikas, pohl, mustikas, mesimurakas, sookail, villpea, vaevakask, paju, lepp. 8.Miks ei kasva puid tundras? Kuna on liiga niiske ning ei jagu piisavalt toitaineid. 9.Missugused on taime kohastumised tundras? Kasvavad külmalõhedes, hästi maaligi. 10.Jäävöödi taimestik. Vetikad, samblad, seened (paiknevad oaasides). 11.Miks ulatub tundra Põhja- Ameerika idarannikul kaugemal lõunasse kui Euroopa põhjaosas? Kuna Põhja- Atlandi hoovus toob sooja vett ja selle kohale sooja õhku Euroopa loodeossa. 12.Tundra loomastik.
Puidu liigiline koosseis 1) Väärispuit (punane puu, eebenipuu) kasvavad valdavalt vihmametsades. (Brasiilia, Kongo). Raiutakse liikide kaupa. 2) Tarbeokaspuit (mänd, kuusk, tsuuga) kõige enam kasutatav puit. (Kanada, Venemaa, Soome, Rootsi). Taastumine aeglane. 3) Väärtuslik lehtpuu (tamm, pöök) rasked, vastupidavad. Parkettide valmistamiseks. Haruldane. 4) Väheväärtuslik lehtpuu (kask, lepp, haab) Paberi- ja küttetootmispuu. 5) Erikasutusega puuliigid (korgitamm, hevea, kautsuk) puud, millel hinnatakse midagi muud. Metsamajandus Ülesanne on metsa kui ressursi taastamine (harvendusraie, istutamine, istikute rajamine) Pigem kulu tekitav Metsatööstus Puitu kui ressursi kasutada teiste toodete tootmiseks. · Need kaks peaks töötama koos! Metsa import - eksport 1. Tarbepuit. Eksport Venemaa, Kanada, Põhja-Euroopa riigid
juurest, varrest või lehest. See on üks mittesugulise paljunemise viise, kuna uus taim pärib ainult ühe emataime tunnused. Vegetatiivsel paljunemisel annab emastaim järglastele edasi oma sordi tunnused. Vegetatiivselt paljunevad taimed hakkavad rutem õitsema ja viljuma, kui seemnetega paljunevad taimed. Paljuneda saab juurevõsudega, risoomiga, sibulatega, võsunditega, lehtedega jms. Juurevõsudega paljunevad näiteks: põldohakas, lepp, haab, ploomipuu, vaarikas. Risoomiga paljunevad näiteks naat, maikelluke, orashein ja kõrvenõges. Sibulatega paljunevad näiteks harilik sibul, tulp, nartsiss. Võsunditega paljunevad maasikas, hanijalg (võsunditeks nimetatakse varrest või juurekarvast kasvavaid külgharusid, mis juurduvad). Lehtedega paljunevad näiteks aas-jürilill, varjukannike, havisaba, begoonia. Iga taimeliik suudab taastuda vaid teatud kasvuorganist. Põldohaka uus taim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
