teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma. Kui tõendab ära kande kehtivuse. Seadus annab 15 päevase kaitse. 6. OÜ Z osakapital oli 10 000 eurot. OÜ Z osanikud olid Tamm, kellele kuulus osa nimiväärtusega 7000 eurot ja Lepp, kellele kuulus osa nimiväärtusega 3000 eurot. Nii Tamm kui Lepp olid OÜ juhatuse liikmeteks. 2011. a jaanuaris esitas A Lepale avalduse enda kandmiseks OÜ Z osanike nimekirja. Põhjendusena tõi A välja asjaolu, et Tammele kuuluv osa on nende kui abikaasade ühisvara, mistõttu on temal samasugused õigused olla kantud osanike nimekirja kui Tammel. Lepp tuvastas, et Tamme osa on omandatud abielu vältel A-ga ning kuulub abikaasade ühisvarasse. 2011. a märtsis toimus osanike koosolek,
,,Tulihända püüdmas''. Laste lemmikuks osutus ,,Maaleib'' eelkõige sellepärast, et raamat on osaliselt kihnu murrakus. Eriti põnevaks tegi lugemise kihnukeelsete sõnade tähenduse mõistatamine ning seejärel sõnaseletusest kontrollimine, kas lausest on õigesti aru saadud. (..... ........ 2010) ELKS- i Harri Jõgisalu 50. sünnipäeva pühendus autor Lembit Lepp (Nukits - 2001) 22 4. TUNNUSTUSED Oma esimese tunnustuse sai Harri Jõgisalu juba 1962. aastal, kui teda autasustati Eesti NSV teenelise õpetaja tiitliga. 1982. aastal sai Smuuli preemia üks Harri Jõgisalu silmapaistvamaid teoseid "Kärp". ,,Maaleib" pälvis 1986. aastal Juhan Smuuli nimelise preemia ja 1987. aastal Nõukogude Liidu lasteraamatute konkursi esimese järgu diplomi. Rapla maakond on Harri Jõgisalu tunnustanud 1998
Vaenlaseks o metsnugis, kullid, kakud. KOBRAS (Castro fiber) - suurim näriline - kohastunud vee-eluks. Lai lame soomustega kaetud saba.Tagajala varbad ujulestadega, teise varba küünis lõhestunud. Peamiselt elab aeglase vooluga kaldataimestikurikaste veekogude ääres. Eranditult taimetoitlane - nõgesed, angervaks, vaarikad, vesikupud, pilliroog, hundinuiad, kõrkjad. Talvetoiduks on paju, haab, kask, lepp. Jooksuaeg on talvel - pärast 3,5 kuust tiinust sünnib 1-5 poega, keda imetab kuni 2 kuud. Pojad on 2 aastat vanemate hoole all. Koprad võtavad uue partneri vaid siis kui vana hukkub. Elatakse koos mitme-aastaste poegade ja erinevate pesakondadega. On väga territoriaalsed loomad - märgistatakse anaalnäärmetega. Karvkatte võidmiseks on tugevalt arenenud rasunäärmed, mis toodavad tugevat kollast tugevalõhnalist kopranõret. Väga hea
Õied ühesugulised Õiekroon liitlehine Vili on lihakas mari või marja erim (rüüsmari), mille tekkest võtab osa õiepõhi Selts pöögilaadsed - Fagales Ülemaailmse levikuga puud ja põõsad, 1000 liiki Tuultolmlejad, õied ühesugulised, õiekate suuresti redutseerunud, õied koondunud keerukatesse õisikutesse, mida nim. urbadeks Vili luuvili või pähkel Peamised sugukonnad: pöögilised (Fagaceae) - tamm kaselised (Betulaceae) – kask, lepp, sarapuu porsalised (Myricaceae) - porss pähklipuulised – kreeka pähkel lõunapöögilised – L-Ameerika, Austraalia Sgk. porsalised Myricaceae Eestis ainult harilik porss Kääbuspõõsas Sisaldab lõhnavat vaiku juuremügarad kiirikseentega Sugukond kaselised Betulaceae Õiekate lihtne, vähemärgatav, neljatine v. kahetine õied ühesugulised vili: üheseemneline pähkel v. tuulega leviv kahetiivaline pähklike Selts ristõieliselaadsed - Brassicales
koloniseerimine tundra- ja avakoosluste taimedega. · Atlantikumi alguses: kliima soojenemine/merelisemaks muutumine. Soolase vee sissetungiga suurenes mereelustiku liigirikkus. · Subboreaali keskosas: karjakasvatus/põllundus > inimkaaslejad liigid. Inimpelglike pärismaiste liikide vähenemine. · Flooraelement: rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib. o Tsirkumpolaarsed: hall lepp o Tsirkumpolaarsed rannikutaimed: randseahernes o Euraasia: lehitu pisikäpp o Eurosiber: harilik tamm o Euroopa: lõhnav käoraamat o Euroopa rannik: rand-ogaputk o Arktomontaanne: mägi-kadakkaek o Põhja-Euroopa: tuhkpihlakas · Taimegeograafiline rajoneering: mingi territooriumi teatavate looduslike nähtuste seaduspärasuste üldistamine ja rühmitamine ning selle kujutamine kaardil.
Atlantikumi alguses: kliima soojenemine/merelisemaks muutumine. Soolase vee sissetungiga suurenes mereelustiku liigirikkus. Subboreaali keskosas: karjakasvatus/põllundus > inimkaaslejad liigid. Inimpelglike pärismaiste liikide vähenemine. Flooraelement: rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib. o Tsirkumpolaarsed: hall lepp o Tsirkumpolaarsed rannikutaimed: randseahernes o Euraasia: lehitu pisikäpp o Eurosiber: harilik tamm o Euroopa: lõhnav käoraamat o Euroopa rannik: rand-ogaputk o Arktomontaanne: mägi-kadakkaek o Põhja-Euroopa: tuhkpihlakas Taimegeograafiline rajoneering: mingi territooriumi teatavate looduslike nähtuste seaduspärasuste üldistamine ja rühmitamine ning selle kujutamine kaardil.
korrigeerivate tegevuste eest. Vastutab puhastamise- ja desinfitseerimise plaani toimimise eest Juhan Kask Vahetusevanem Vastutab seire teostamise/korraldamise ja korrigeerivate tegevuste eest. Vastutab jäätmekäitluse- ja kahjuritõrjeplaani toimimise eest Tiina Lepp Juhatuse liige Vastutab süsteemi nõuetekohasuse tõendamise eest, teeb süsteemi auditeid perioodiliselt Töörühma liikmetele peaks olema määratud ka asendajad (nt puhkuse perioodiks). 13 2. samm: Kirjelda tooteid Kuna toidud, mida ettevõte valmistab ja serveerib või turustab ettevõttest välja, on toitlustusettevõtte tegevust kõige täpsemalt kirjeldav, siis järgmise sammuna tuleb
täiendamise ja kinnitamise eest. Vastutab dokumenteerimise ja andmete õigsuse eest. Viib läbi töötajatele toiduhügieenialaseid koolitusi. Anne Jõgi Vahetusevanem Vastutab seire teostamise/korraldamise ja korrigeerivate tegevuste eest. Vastutab puhastamise- ja desinfitseerimise plaani toimimise eest Juhan Kask Vahetusevanem Vastutab seire teostamise/korraldamise ja korrigeerivate tegevuste eest. Vastutab jäätmekäitluse- ja kahjuritõrjeplaani toimimise eest Tiina Lepp Juhatuse liige Vastutab süsteemi nõuetekohasuse tõendamise eest, teeb süsteemi auditeid perioodiliselt Töörühma liikmetele peaks olema määratud ka asendajad (nt puhkuse perioodiks). 14 2. samm: Kirjelda tooteid Kuna toidud, mida ettevõte valmistab ja serveerib või turustab ettevõttest välja, on toitlustusettevõtte tegevust kõige täpsemalt kirjeldav, siis järgmise sammuna tuleb kirjutada milliseid toite ja kui palju ettevõttes valmistatakse. Juhul, kui ettevõttes
On olemas liike, millel lülipuit ei värvu, kuid on sellest hoolimata ole- mas (näiteks kuusk). On ka liike, millel lülipuit puudub, neid nimetatakse maltspuidulisteks. Maltspuidulised on lepp, kask, haab, pöök, va- her jt. • Säsikiired on pehmema konsistentsiga radiaal- selt kulgevad kanalid, mille kaudu toimub puu gaasivahetus ning toitainete liikumine niinest
2) Progressiivne – vähe õieosi, arv kindle, kokkukasvanud, tsükliline, mõned õieosad redutseerunud, ühesuguline, sigim alumine- õunapuu, sõstar, kõrvitskurk, bilateraalsümmeetria. Kahesuguline e hermafrodiitne õis – õies nii tolmukad kui emakad. Ühesuguline õis – õies ainult tolmukad või emakad; jaotuvad: - ühekojaline e monoöötiline taim – isas- ja emasõied asuvad ühel ja samal isendil (kask, lepp, tamm, sarapuu, kuusk, mänd). - kahekojaline e diöötiline taim – isas- ja emasõied sama liigi eri isentidel (paju, kanep, humal, seljarohi). - kolmekohaline e triöötsiline taim – emas- ja isasõitega isendite kõrval ka kahesuguliste õitega isendid (saar). Õis on muundunud lühivõrse, mis kannab mitut tüüpi muundunud lehti. ÕIE OSAD Muundunud vars, kuhu kinnituvad õit moodustavad lehed (muundunud lehed), on õiepõhi. Õiepõhi
· Esteetika alased tööd: "Retoorika", "Poeetika" ilusaimat." · Filosoofilised: "Metafüüsika", "Eetika", "Poliitika". · Iga nähtust juhib seestpoolt ENTELEHHIA. Jõud, mis · Teosed suunab selle nähtuse talle omasele eesmärgile. · Teaduste klassifikatsioon · Tammetõrust ei tule lepp vaid tamm. · Kolm teaduste rühma: · Füüsika · Teoreetilised: filosoofia, matemaatika, füüsika. · On võimalik eristada nelja liikumist: · Praktilised: eetika ja poliitika. · Suurenemine vähenemine · Loomingulised ehk poieetilised: kunst, käsitööharud. · Kvalitatiivne muutumine (muundumine)
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid......................
1000 – Raha 2000 – Lühiajalised laenud 1010 – Kassa 1020 – Pank 2100 – Võlad töövõtjatele 1121 – Swedbank 1122 – SEB 2101 – Jaan Juurikas 1100 – Nõuded ostjate vastu 2102 – Tõnu Tõru 1101 – Kapsas Juss 2200 – Võlad tarnijatele 1102 – Lepp Triinu 2201 – OÜ Maailm 1103 - Orav Jüri 2202 – OÜ Deebet 1200 – Varud 1201 – Tooraine ja materjal 2300 – Maksuvõlad 1202 – Valmistoodang 2301 – Käibemaks 1300 –Materiaalne põhivara 2302 – Sotsiaalmaks 1301 – Masinad ja seadmed 2303 – Üksikisiku tulumaks 1302 - Maa 2400 – Pikaajalised laenud
radiaalsümmeetria; 2) Progressiivne vähe õieosi, arv kindel, kokkukasvanud, tsükliline, mõned õieosad redutseerunud, ühesuguline, sigim alumine- õunapuu, sõstar, kõrvitskurk, bilateraalsümmeetria. Kahesuguline e. hermafrodiitne õis õies nii tolmukad kui emakad. Ühesuguline õis õies ainult tolmukad või emakad; jaotuvad: 1) Ühekojaline e. monoöötsiline taim isas- ja emasõed asuvad ühel ja samal isendil (kask, lepp, tamm, sarapuu, kuusk mänd). 2) Kahekojaline e. diöötsiline taim isas- ja emasõied sama liigi eri isenditel (paju, kanep, humal, seljarohi). 3) Kolmekohaline e. triöötsiline taim emas- ja isasõitega isendite kõrval ka kahesuguliste õitega isendid (h. saar). 37 Õis on muundunud lühivõrse, mis kannab mitut tüüpi muundunud lehti.
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine ...
kahandab talvel transpiratsiooniks kuluva vee hulka. Kõik see võimaldab leht- puudel toota orgaanilist ainet kiiremini. · Sademeid langeb 500-1000 mm/a. vihmametsades üle 2000 mm/a. · Muld on tüse, viljakas, mullafauna on aktiivne talv läbi, orgaanika lagunemine toimub mõne aastaga. Erinevus boreaalsetest metsadest. Tähtsamad puude ja imetajate perekonnad erinevates maailmajagudes. · Puud: tamm, pöök, saar, kastan, lepp, kask, pappel, nulg · Loomad: pesukaru, opossum, kaeluskaru, tähnikhirv, amuuri leopard, Parasvöötme vihmametsad. Paiknemine ja iseloomustus. · Suuremad Põhja-Ameerika loodeosas ja Tsiilis. Väikesed alad Sotimaal, Iirimaal, Hispaanias. · Euroopa parasvöötme vihmametsades esinevad peamiselt kivitammed ja sarapuud. · Suur sademete hulk aastas: 2000-3000 mm/a, mida toidavad ookeanilt tulevad rasked tuuled
vajadusel võetakse analüüsid. Hinnatakse rebendite või haavade paranemist ning lahkliha seisundit. Sünnitusjärgne visiit on ka sobiv aeg rasetumisvastaseks nõustamiseks ning naisele sobiva vahendi valimiseks, et ka järgmised lapsed võiksid sündida siis, kui nad on soovitud ning oodatud ning naise organism on valmis uueks raseduseks. Loe ise juurde: I loengu teemal: 64 · Lepp, Lepp-Kogermann, Maimets "Inimese anatoomia I" · Schimdt, Thews "Inimese füsioloogia" · O.Ylikorkala jt "Sünnitusabi ja günekoloogia" · "Anatomy and Physiology for Midwives" · "Gynaecology Illustrated" · www.amor.ee · www.ens.ee · www.maternitywise.org · www.obgyn.net · www.legeartis.ee · www.who.int · www.womens-health.co.uk · www.vh.org/adult/provider/anatomy/HumanAnatomy/ CrossSectionAtlas.html II loengu teemal:
hernekaun, radiaalsümmeetria; 2) Progressiivne vähe õiesi, arv kindel, kokkukasvanud, tsükliline, mõned õieosad redutseerunud, ühesuguline, sigim alumine- õunapuu, sõstar, kõrvitskurk, bilateraalsümmeetria. Kahesuguline e. hermafrodiitne õis õies nii tolmukad kui emakad. Ühesuguline õis õies ainult tolmukad või emakad; jaotuvad: 1) Ühekojaline e. monoöötsiline taim isas- ja emasõed asuvad ühel ja samal isendil (kask, lepp, tamm, sarapuu, kuusk mänd). 2) Kahekojaline e. diöötsiline taim isas- ja emasõied sama liigi eri isenditel (paju, kanep, humal, seljarohi). 3) Kolmekohaline e. triöötsiline taim emas- ja isasõitega isendite kõrval ka kahesuguliste õitega isendid (h. saar). Õis on muundunud lühivõrse, mis kannab mitut tüüpi muundunud lehti. Õie osad Muundunud vars, kuhu kinnituvad õit moodustavad lehed (muundunud lehed), on õiepõhi
Jaak Tamm linnapea aprill-okt 35. Priit Vilba 31.okt-14.nov 1996 linnapea 1996-1997 36. Robert Lepikson linnapea nov-mai 1997-1999 37. Ivi Eenmaa esimene naislinnapea mai-märts 38. Peeter Lepp 1999 märts-nov linnapea 39. Jüri Mõis 1999 nov linnapea
kuhu saatis proua Krause nende reisikohvrid? Ülesande lahendamise lihtsustamiseks võite Te kasutada juuresolevat tabelit, kuhu saate märkida olemasoleva informatsiooni ,,+" või ,," abil. Oluline on, et Te märgiksite oma tulemused ülesande lõpus olevasse vastustelehele. Vihjed: 1. Ants Tamm lendas Oslosse. Kohe temast paremal seisis proua, kes soovis reisida Tokiosse, kuid kelle pagas jõudis hoopis Singapuri. 2. Ursula Lepp oli teine reisija. 3. Mees, kelle pagas saadeti New Yorki, seisis kahe koha võrra paremal pool Tõnu Mändi. 4. Kolmanda reisija pagas saadeti New Yorki, kuuenda reisija reisi sihtpunkti. Viimase nimi ei ole Anne Kask ega Regina Saar. 5. Ursula Lepa reisi sihtpunktiks oli linn, kuhu saadeti Jaan Kuuse pagas. 6. Regina Saare pagas saadeti Tokiosse. 7. Viies reisija oli broneerinud reisi Londonisse. Sinna saadeti aga ühe proua pagas. 8
53 · Mitteelas tne · NB! Kasuta hinna vahet tabelist, ridade kaupa lahutad, sp. Polegi esimesel võimalik määrata. Teisel on hinnavahe: 1-0.9 jne. · On teada: · Hind(p) · Nõutav kogus · 4 krooni · 22 ühikut · 6 krooni · 18 ühikut · · Oletame, et kauba hinna üheprotsendilise tõusu korral ostab pr Lepp kaupa vaadeldaval kuul 3% võrra vähem: o Kui suur on pr Lepa jaoks nõudluse hinnakoefitsent? 3 o Kas kauba hinna tõus suurendab, vähendab või jätaks samaks kaubale kulutatava rahasumma? Vähendab o Kas kauba nõudlus on pr Lepa poolt on elastne, ühikuelastne või mitteelastne? Elastne · IV loeng Tootmine ja kulud, TKT · Iga firma eesmärk on kasumi maksimeerimine o Millest sõltub firma kasum?
Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution- Noncommercial-Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Ehitusjärgne puhastus............................................................................................. 8 1.1 Ehitusaegne ja –järgne puhastami...
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
destruentide arvukuse tõusu. Niisugune nähtus on igal suvel ka Läänemeres näha. See et kalade arvukus on hetkel väga väike, on näha ka kauplustes. Millised tagajärjed on ökoloogilise tasakaalu muutumisel ? Kui ökoloogiline iseregulatsioon lakkab ökosüsteemi reguleerimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusel võib üks kooslus asenduda teisega. Näiteks kuusiku maha raiumisega hakkab raiesmikul kasvama esmalt hall lepp, arukask,jt. Need puud kasvavad kiiremini kui seemnest tõusev kuusk. Üks metsatüüp asendub teisega. kui noored kuused sirguvad, suruvad nad välja valguslembesed lehtpuud ja kuusik taastub. Ökosüsteemides toimuvad muutused võivad olla pöörduvad. Inimtegevuse mõjul võivad muutused olla ka pöördumatud. Kui saastatus ületab enamiku organismide taluvusläve, siis elukooslus ei asendu teisega. 1 Atmosfäär Atmosfäär: *kihid; *koostis; *saasteained Atmosfääri kihid
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (...
moodustumise puhul on tegemist peremeestaime spetsiifilisusega: maaphklil vivad nooduleid moodustada mitmed erinevad Bradyrhizobiumi liigid, Lhis-Ida hernesordid ei nakatu Euroopa hernesortidel kasvavate Rhizobiumi liikidega. Vajalikud keskkonnatingimused: mulla neutraalne pH, mesofiilid, fosfor- ATP, molbdeenja raud-nitrogenaas ja leghemoglobiin, kaltsium. 65 % pllumajanduses kasutatavast lmmastikust on saadud bioloogiliste protsesside tulemusel. Frankia moodustab nooduleid katteseemnetaimedel lepp (Alnus), mrt (Myrica), Purchia; Azolla/Anabaena (veesnajalg + tsanobakter Anabaena azollae); seob kuni 2 kg N ha-1 pevas, madal C/N suhe, kasutatakse riisipldude vetamiseks Aasias. Samblikud - seen + tsanobakter. 1.3. VVLIRINGE Reservuaarid: Maakoores - kips (CaSO4) ja priit (FeS2), ookeanis - sulfaatioon (2.6 g/l), H2S ja S0, magevesi - sulfaat, H2S ja S0, maismaa vvli orgaanilised ja anorgaanilised hendid, atmosfr - vveloksiid (SO2), metaansulfoonhape (CH3SO3-), H2S.
esinemine. Vete hea liikuvuse tagab maapinna kallakus ja soodsad filtrat- sioonitingimused. Veetase on muutlik: kevadeti kõrge, tihti maapinnale ulatuv, suvel langeb madalamale. Selline veetaseme muutlikkus tingib kõdu intensiivse lagunemise. Puurinne: sagedamini domineerivad kased ja sanglepp, tüübi vähemsoostunud või kuivendatud aladel kuusk. Harvem on enamuspuuliigiks haab, hall lepp, või saar. Järelkasvuna või II rindes, harvem I rindes, võib esineda saar, pärn, jalakas, vaher. Boniteet Ia II. Põõsarinne: hõre kuni keskmiselt tihe, liigirikas: toomingas, must sõstar, mage sõstar, paakspuu, harilik kuslapuu, lodjapuu. Põõsastel sageli humal. Rohurinne: lopsakas ja liigirikas, puhmarinne puudub; ülemine rohurinne koosneb peamiselt suurtest sõnajalgadest ning kõrgetest rohunditest. Tüüpilised liigid:
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle...
Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon riigikorra kukutamise aasta. 1918 Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 1920 Vabadussõda 1924 kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus majanduskriis 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 Nõukogude okupatsioon 1941 Saksa okupatsioon 1944 Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest...
visati täpsust ja suheldi omavahel; väiksemad teatrietenduse lavaletoomine, ise valmistati kos- lapsed pidasid ka lõunauinakut. tüümid, piletid, maskid, afisid, esinemist harjutati õpetaja juhendamisel ja nõu ning jõuga oli abiks Lapsi toitlustatakse kolm korda päevas sooja toi- ka Kaelapuu teatri juht Tõnis Lepp. Toimus laste duga ja enne magamaminekut antakse ööoodet. kohtumine näitlejatega. Juhendajad leidsid ka eri- Uueks suunaks peame ka seda, et hakkame edas- vajadustega lastele jõukohased esinemisvõimalused. pidi korraldama kitsama suunitlusega laagrivahetusi, Orienteerumist tehti kõikides vahetustes, lühikese nagu näiteks "rüütlisuvi", mis oli mõeldud 910-
Läänemere faasidest vastas neile kliimaperioodidele Balti jääpaisjärv. Järgnes preboreaalne kliimastaadium (u 10 2009300 a tagasi). Kliima jätkuvalt niiske, veidi soojem varasemast, kuid üldiselt jahe. Levisid kasemetsad. Läänemere tolleaegne faas: Joldiameri. Boreaal (u 93007800 a tagasi). Kliima muutus kuivemaks, soojemaks (suved olid kuivad, soojad; talved külmad). Ülekaal männimetsadel, perioodi teisel poolel lehtpuud, eriti lepp. Vastav Läänemere faas: Antsülusjärveks. Atlantiline kliimastaadium (u 78004800 a tagasi). Kliima muutus mereliseks, st niiskeks ja soojaks. Suvi pikk, soe, talv lühike, pehme. Läänemere piirkonna kõige soodsam ilmastikujärk (kliimaoptimum). Vastab Läänemere Litoriinamere etapp. Staadiumi algul levisid lehtpuud: laialehelised sarapuud, lepad, jalakad. Staadiumi teisel poolel tamm, pärn. Periood oli soodsaim lehtpuumetsades elavatele loomaliikidele.
●● maastikuluure; ●● käsk allüksusele (kohapeal); ●● mineerimise juhtimine; ●● märgistamine; ●● tõkke rajamine; ●● tõkke passistamine; ●● ettekanne rühmaülemale. 154 9.3 MIINIVÄLJA PASSI KOOSTAMINE Järgnevasse tabelisse märgitakse täisandmed käsuandja ja paigaldava üksuse või allüksuse kohta. Vastutava üksuse või allüksuse juhi auaste, nimi ja isikukood. Käsuandja: ltn Lepp 1. Paigaldav üksus: 1JVP/PionR Paigaldava üksuse juht/allüksus: n-vbl Kask RÜ 38003201234 Järgmisesse tabelisse tuleb kirja panna miinivälja paigalduse alustamise ja lõpetamise aeg, samuti passi täitja auaste, nimi ja isikukood. Kuupäev/ Algus 110800MAI07 2 Ajagrupp Valmimine 111400MAI07 Passi valmistaja srs Saar 38306165523 Selles tabelis tuleb välja koopiate arv.
Tamm. Eestis kasvavatest puudest on tammepuit kõige raskem ja tugevam. Tamm on lülipuiduline puu, väga jämedakoeline puu, dekoratiivne puu. Tamme kasutatakse peamiselt viimistlustöödel ja parketina. Pikaajalisel vees seismisel värvub tammepuit tumedaks. Saar. Ta on lülipuiduline puu, kõva ja ilusa mustriga. Saarel on hästi töödeldav puit. Saarepuitu kasutatakse nagu tammegi - peamiselt viimistlustöödel ja parketina. Sanglepp ehk must lepp. Sanglepp on pehme, ühtlase struktuuriga ja hästi töödeldav puit. Sellest tehakse vineeri ja vähesel määral ka laudu. Haab. Eestis kasvavatest puudest on haab kõige kergem. Haava puit on pehme, poorne ja hästi töödeldav. Haavast tehakse laudu, mis ei kuumene liialt. Haavalaudu kasutatakse sauna leiliruumides. Haavast tehakse ka katuselaaste. ------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1
lähistel, või on seotud mõne kultuurisündmusega, nt. Tartu laulupeo tammed. Metsikutele viljapuudele ja põõsastele teeb kahju masinatega korjamine. Pohlad on kaotanud nii üle poole oma saagikusest. Metsamarjade kaitsealad on Nõva, Vihterpalu, Riguldi, Pedjal jõhvikate kaitse. Metsasus Eesti keskmine metsasus on ca 47%. 13. saj. oli see 65%, 1970...80. a. 36...38%. Praegune metsasus on suuresti võsastumise arvelt (paju, lepp, haab). Metsa kasutamist ja kaitset reguleerib metsakaitseseadus, mis reguleerib raiet ja metsa taastamist. Metsade seas eristatakse hoiu- ja kaitsemetsa. Kaitsemets mets, mille põhifunktsioon on kahjulike tegurite mõju vältimine või leevendamine. Kaitsemetsi eristatakse kahjustava teguri (tuul, müra, tuli, mullaerosioon, laviin, rusuvool) või kaitstava objekti alusel (põllu-, tee- ja jõeäärsed, asula ja kuurordi ümbruse metsad). Kaitsemetsade majandamises
.............. (allkiri) (allkiri) 157 INDIVIDUAALSE MATERIAALSE VASTUTUSE LEPING Tallinnas, "...."................................ .a. Aktsiaselts ABC, registrikood 10000000001, edaspidi nimetatud "tööandja", juhatuse liikme Peeter Pärn isikus ühelt poolt ja Mari Lepp, isikukood nr. 465081657890, edaspidi nimetatud "töötaja", teiselt poolt, sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Töötaja, kes töötab toiduainete kaupluse "Kaseke" müüjana, asukohaga Tallinn, Pärnu mnt. 999 teeb tööd, mis on vahetult seotud materiaalsete ja rahaliste väärtuse vastuvõtmise, hoidmise, müügi ja arvestusega, võtab endale täieliku materiaalse vastutuse temale tööandja poolt usaldatud
finantsallikaid. 1990. a-te keskel tekkisid kohalikud erakanalid (1993 EVTV, mis 1996. a-st kannab nime TV 3; 1993 Kanal 2; 1994-96 Tipp-TV; 1996-2001 TV 1), kus on valdavaks muutunud väliskapitali osa. Telekanalite koduleheküljed internetis ilmusid 1990. a-te teisel poolel. ETVd on juhtinud L. Piip (1955-71), R. Penu (1971-74), E. Anupõld (1974-87), R. Elvak (1987-89), M. Siimann (1989-92), H. Sein (1992-97), T. Lepp (1997-2000), Tiina Kangro (2000), Aare Urm (2000-2001), Ilmar Raag (2002-2005). Välis-Eesti mõistest Mõiste "välis-Eesti" ei tulnud käibele mitte pärast Teist maailmasõda, vaid tunduvalt varem. Eestlasi oli välja rännanud nii itta kui läände juba sajand enne viimast sõja jalust põgenemist. Suurem väljarändamine leidis aset 19. sajandi keskpaiku lootuses omale maad saada. Samuti leidsid Eesti esimesed haritlased eesti asundustes tööd, kes
on hästi teada tõik. Tavaliselt kirjeldatakse liblikõieliste juurtes elavaid Rhizobium'e, kuid lisaks võivad taimi koloniseerida ka teised õhulämmastikku omastavad bakterid, nagu Acetobacter diazotrophicus, Herbaspirillium spp, Azoarcus spp, Gluconacetobacter diazotrophicus jpt. Peale liblikõieliste võivad 144 lämmastikku fikseerivad endofüüdid koloniseerida ka teistest sugukondadest pärit taimi, nagu lepp, drüüas ja suhkruroog. Üldiselt lämmastikufikseerijad omastavad õhulämmastikku tunduvalt halvemini, kui nad elavad planktiliselt. Lisaks sellele pole veel päris selge, kas lämmastiku fikseerimine endofüüdina on mõeldud bakterile endale või ,,vahetuskaubaks" taimele. Igal juhul paraneb taimedel lämmastiku omastamine ning endofüütidega taimed saavad konkurentsieelise, kuna kasvavad kiiremini. See on eriti oluline liikidevahelises konkurentsis kasvukoha pärast. 16.5
Tabeltöötlus. Ülesanne 2 Tabelid Sellele lehele kopeerida ja täita andmetega "kirjanurk" eelmisest ülesandest. Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Andmed ja valemid Üliõpilane Ardi Lepp Õppemärkmik 82176 Õppejõud Jelena Vendelin Õpperühm KAKB-11 Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number 061372 Variant 22 Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kuju ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks:
: Lühientsüklopeedia Inimkeha, 1998. 4. Feneis, H., Dauber, W.: Pocket Atlas of Human Anatomy, 4th edition. Thieme, Stuttgart, New York 2000. 5. http://biomedicum.ut.ee/arpa/pa/arstiteadused/loengumaterjale/VIIISuda.pdf 6. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18253/unearterid.html 7. http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/images/stories/konspektid/kopsuhaigused/hingamiselun dite_anatoomia_ja_fysioloogia.pdf 8. Kingisepp, P-H.: Inimese füsioloogia, Tartu 2011. 9. Lepp, A., Lepp-Kogerman, E., Maimets, O., Rooks, G., Ulp, K.: Inimese anatoomia I, II. Valgus, Tallinn 1974. 10. Lepp, A.: Siseelundid. Tartu 2000. 11. Nienstedt, W., Hänninen, O. jt: Inimese füsioloogia ja anatoomia. Medicina 2001. 12. Kaitseväe side-eeskiri. 13. N. L. Caroline Emergency Care in the Streets 1991. 14. Sepura tarkvara V7.2 kasutusjuhend 2007. 15. Teede- ja sideministri 31. oktoobri 2002. a määrus nr 71. 16. The Merck Manual of Diagnosis and Therapy (16th edition) 17
vilja aasta ringi. Tollased kuningapaleed omasid suuri esindusruume. Lai eesõu, mis oli varjutatud oliivi- ja viigipuudega, juhtis siseruumidesse, kus käis elutegevus. Aiad olid hekkide ja müüridega ümbritsetud ja asusid sageli niisutamise hõlbustamiseks mäekülgedel. Homerose ODÜSSEIA, lk 67: Kalypso koobas. Paks ning lopsakas hiis oli ümber ta koopa. Ses kasvas varjukas lepp, tume pappel ja lõhnav küpress. Aga nende okstel haljastel - seal asus kõiksugu tiivukaid linde: Koostanud: 18Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a kakke ja haukaid ning merikaarnaid laiali-lõuguseid, kes merel lendlevad ringi ja otsivad endale toitu.
Elvis Kõll, Mirko Känd, Oskar Kärmas, Lauri Kärner, Emilia Käsper, Rainer Küngas, Kadri Kütt, Eve Laasi, Alvar Laigna, Anu Lajal, Rivo Laks, Margus Lamp, Johann Langemets, Taavi Larionov, Rene Lasseron, Leho Laul, Henri Laupmaa, Teele Lem- ber, Lennart Lennuk, Anna Leontjeva, Hillar Leoste, Delia Lepik, Kersti Leping, 13 Tiit Lepp, Erik Liim, Aliis Liin, Oliver Liiv, Indrek Lillemägi, Martin Lillepuu, Peeter Lind, Gerd Lindmaa, Mattias Linnap, Taivo Lints, Piret Liv, Edvard Ljulko, Madis Lobjakas, Erkki Lukk, Riina Lulla, Taavi Lulla, Tanel Lumiste, Margit Luts, Eva-Mari Luts, Erki Lõhmus, Helli Lõoke, Priit Lätt, Mariann Maasi, Ethel Maasing, Tanel Mae, innustuseks
mahu. Tähised vastavad näidetele definitsiooni 3.8.2 alldefinitsioonides. Katkendjoonte kasutamine on illustreeriva tähendusega, sageli kasutatakse nende asemel pidevaid jooni. D3.8.2.1. Kaasalluvad ühitamatud terminid on alluvad ühele ja samale sooterminile. (Nt allutav termin P – puu, mille suhtes kaasalluvad on terminid M – mänd ja K – kask.) Kaasalluvaid termineid võib olla rohkem kui kaks, eeltoodud näites saab lisada veel palju kaasalluvaid termineid, nt lepp, pihlakas, kuusk jne. Kaasalluvusest võib rääkida ka ühitatavate terminite puhul, kui need koos alluvad mingile sooterminile. Järgnevad kaks definitsiooni D3.8.2.2 ja D3.8.2.3 kirjeldavad kaasalluvuse erijuhtumeid, mis on seotud vastandumisega mingi tunnuse põhjal. Tunnustepaari, mille abil toimub vastandatud terminite mahtude eristamine, nimetatakse vastandtunnusteks ehk teineteisele vastupidisteks tunnusteks. Igal objektil, millele allutav
Lamminiidud on kujunenud enamasti lammimetsadest. Tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Kasari jt.) ääres. Enamasti on need niidud lagedad, harva esineb üksikuid puid ja põõsaid. Rohurindes kasvab palju aruniitude taimi. Kui lamminiite ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvavad need kiiresti kinni. Lamminiitude pindala on Eestis viimase 50 aasta jooksul tunduvalt vähenenud. Puurindes kasvavad tamm, hall lepp, haab, toomingas. Põõsarindes võib kohata pajusid, harilikku sarapuud. Rohurinne on üsna liigirikas. Seal kasvavad lamba-aruhein, keskmine värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik, angerpist, keskmine teeleht, pikalehine mailane, tarnad, hanijalg, angervaks. Rannikuniidud on mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas levivad niidud, kus lained ja kõrgvesi on muutnud mullad soolasteks. Sõltuvalt pinnamoest ja maapinna
Tähised vastavad näidetele definitsiooni 3.8.2 alldefinitsioonides. Katkendjoonte kasutamine on illustreeriva tähendusega, sageli kasutatakse nende asemel pidevaid jooni. D3.8.2.1. Kaasalluvad ühitamatud terminid on alluvad ühele ja samale sooterminile. (Nt allutav termin P puu, mille suhtes kaasalluvad on terminid M mänd ja K kask.) Kaasalluvaid termineid võib olla rohkem kui kaks, eeltoodud näites saab lisada veel palju kaasalluvaid termineid, nt lepp, pihlakas, kuusk jne. Kaasalluvusest võib rääkida ka ühitatavate terminite puhul, kui need koos alluvad mingile sooterminile. Järgnevad kaks definitsiooni D3.8.2.2 ja D3.8.2.3 kirjeldavad kaasalluvuse erijuhtumeid, mis on seotud vastandumisega mingi tunnuse põhjal. Tunnustepaari, mille abil toimub vastandatud terminite mahtude eristamine, nimetatakse vastandtunnusteks ehk teineteisele vastupidisteks tunnusteks. Igal objektil, millele allutav
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
