Naiste valimisõigus Parteid killustusid Nõukogude liit - kommunism, Lenin; Itaalia - fasism, Mussolini Fasism - rahvuslikult piiratud Kommunism - pürgis rahvusvahelisusele ja üldisele kehtivusele, ateism, kapitalismivastasus Kollektiivse julgeolekus süsteem - kahe- ja mitmepoolsete lepingute süsteem. Tähtsamad - neutraliteedi-, mittekallaletungi-, vastastikuse abistamise, piiri-, sõpruse- ja liiduleping. Alates 1932 - NSVL sõlmis 12 mittekallaletungilepingut Lepituspoliitika - väikeste järeleandmistega poliitika Austria ja Tsehhoslovakkia kaotasid iseseisvuse Genfi desarmeerimiskonverents (1932-1934) - 64 riiki, eesmärgiks ründerelvade piiramine, Saksamaa nõudis võrdseid õiguseid teiste riikidega - Lõpptulemusena kukkus konverents läbi Mandzuuria kriis (1931-1932) - Jaapanil oli õigus kaitsta oma sõduritega Lõuna-Mandzuuria raudteed. Samal ajal toimus Hiinas kodusõda (Jaapan sekkus ka sinna). 1931
9. klass. Lähiajalugu, 70 tundi Teema ,,Maailm kahe maailmasõja vahel 19181939" läbimise järel õpilane: 1) näitab kaardil Esimese maailmasõja järel toimunud muutusi (Versailles´ süsteem); 2) toob esile rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjusi 1930. aastail; 3) iseloomustab ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda; 4) iseloomustab ning võrdleb Eesti Vabariigi arengut demokraatliku parlamentarismi aastail ja vaikival ajastul; 5) iseloomustab kultuuri arengut ja eluolu Eesti Vabariigis ning maailmas, nimetab uusi kultuurinähtusi ja tähtsamaid kultuurisaavutusi; 6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, ideoloogia, fasism, kommunism, natsionaalsotsialism, repressioon, Rahvaste Liit, Versailles` süsteem, vaikiv ajastu, parlamentarism, Tartu rahu; 7) teab, kes olid järgmised isikud ja iseloomustab nende tegevust: Jossif Stalin, Benito...
väliskubandus. 1920. aastate teisel poolel orienteeriti Eesti majandus siseturule. 1928 võeti kasutusele kroon (enne mark). PUUDU 1934 sõlmiti Eesti, Läti ja Leedu koostööleping, milles N Liit kavatses ka hakata mingit osa etendama. balti riikide majanduslik ja kultuurialane koostöö tihenes, regulaarselt kohtusid ka välisministrid, kuid midagi N liidule huvitavat ei toimunud ja asi jäigi kohalikuks ürituseks. 1930.te lõpul jätkus lääneriikide lepituspoliitika Saksamaaga kuni Tsehhoslovakkia okupeerimiseni sakslaste poolt. Eestil ei jäänudki muud üle, kui laveerida Vene ja Saksa vahel. EESTI II MAAILMASÕJA AASTATEL Sõja aeg 01.09.1939- Baasid ja ajajärk Pärast Saksamaa aktiviseerumist Tsehhis ja ultimaatumi esitamist Poolale, asusid Inglismaa ja Prantsusmaa otsima liitlasi Saksamaa pidurdamiseks- kuidas Poolat abistada. Parmaks liitlaseks Poola kaitsel pidasid lääneriigid N Liitu. Vastavad läbirääkimised algasid
Jaapan soovis luua Ida-Aasias ühtse majanduspiirkonna, Saksamaa nõudis eluruumi, Itaalia tahtis, et Vahemeri muutuks nende sisemereks ja NSVL soovis ülemaailmsed kommunismi võitu. 2. Miks pooldasid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1938. Aastal lepituspoliitikat Saksamaaga, 1939. Aastal aga loobusid sellest? 1938. aastal nad pooldasid seda seepärast, kuna nad proovisid vältida Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 1939. Aastal loobusid nad sellest, sest Saksamaa ei pidanud lepituspoliitika nõuetest kinni. 3. Miks oli MRP kasulik Saksamaale, Miks NSVL-ile? 17 Mõlemad said selle pakti alusel endale riike. 4. Millised riigid osutusid 1930. Aastate rahvusvahelises poliitikas võitjateks ja millised kaotajateks? Saksamaa ja NSVL Töövihik 1. Nimeta kolm põhjust, miks sai Austria anšluss võimalikuks? a) Austerlaste hulgas oli ka palju Saksamaa pooldajaid. b) Suurbritannia ja Itaalia ei olnud vastu.
PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920) Algas 18. jaanuaril (Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev 1871) 1919. Rahukonverentsile olid kutsutud ainult võitjariigid. Kaotajad olid kutsutud tingimusi vatsu võtma, alla kirjutama, läbirääkimis nendega ei toimunud. Nemad pidid leppima sellega, mis neile ette kirjutati. Võitjate poolelt olid olulised: Prantsusmaa, Inglismaa, USA. Itaalia pidas end ka riigiks, kes panustas palju, kuid ülejäänud riigid ei arvestanud eriti Itaalia soovidega rahukonverentsil. Tegelikult oli võitjariikide hulgas ka Venemaa, kuid see ei olnud enam sama Venemaa, mis 1914, sellest oli saanud Nõukogude Venemaa. Teised riigid suhtusid vaenulikult temasse, olemasolevat võimu ei tunnistatud. Samuti oli 1918 sõlmitud Brestis separaatrahu (rahu ilma teiste liikmesriikidega läbirääkimata), see ei olnud muidugi peapõhjus, kommunistid olid. Venemaa tulevikku käsitleti erinevalt suure kolmiku poolt. Prantsusmaa uskus, et tu...
Jaam oli vaja päästa. Samal ööl jõudsid soomlased veel eelliinidele. (Runnel 1999). 1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord teravnema. Sõjaliselt tugevnenud natslik Saksmaa ja kommunistlik Venemaa kujunesid tõsisteks ohuallikateks. Samal ajal ilmnes Rahvasteliidu jõuetus: relvakonflikte ei suudetud lahendada, desarmeerimiskonverents lõppes fiaskoga, liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa ja Itaalia. Kollektiivse julgeolekusüsteemi asemele asunud sõjalis-poliitilised blokid ja lepituspoliitika viisid maailma vastu suurele sõjale. Olukorras, kus julgeolekuriskid kasvasid ja kõik nende ohjamiseks seni kasutatud vahendid olid ammendunud, seisis Eesti välispoliitika ületamatute raskuste ees. Esimeseks häirekellaks oli 1935. Aastal sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping, mis andis märku, et Inglismaa on valmis andma Läänemere piirkonna Saksamaa ja Venemaa kontrolli alla. Veelgi suurema ohu märgiks oli Venemaa aktiviseerumine
eesmärgiga järeleandmistega Hitler maha rahustada, et vältida sõda Euroopas. Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas. 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel teisigi riike. Selle poliitika häbiväärseks kulminatsiooniks kujunes Müncheni konverents 1938. aasta septembris. Suurbritannial ei õnnestunud sõda vältida ning ta langes ka ise lepituspoliitika ohvriks: alates 1940. aasta augustist alustas Saksamaa Briti linnade pommitamist. Müncheni konverents - 29. septembril 1938. aastal toimus Briti peaministri Neville Chamberlaini initsiatiivil nelja riigi Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Prantsusmaa kohtumine. Sõlmiti kokkulepe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. Üksi jäetud tsehhid ei söandanud suurriikide diktaadile vastu hakata ning alistusid
Tsivilisatsioonid 4. september 2009. a. 8:59 Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur - organiseeritud inimrühmade tegevus Tekke eeldused: 1. Maavileljelus (9000 a tagasi) (mesopotaamia, iraak jne); künnipõllundus 2. Karjakasvatus (9000 a tagasi) 3. Paikne eluviis 4. Toidu ülejääk, seega toimub tööjaotus 5. Kihistumine 6. Pannakse alus kirjale 7. Kultuuri arenemine 8. Vase pronksi ja raua avastamine ja kasutamine, tööriistad Tunnused: 1. Põllundus 2. Tööjaotus 3. Varanduslikud klassid 4. Riikide ja suurte asulate (sh linnade) jms teke 5. Kirja ja kunsti arenemine 6. Tööriistade uute materjalide kasutuselevõtt 7. Uued tööriistad (disain jne) 8. Selgemate hierarhiate ja valitsemise teke; pealikud 9. Religiooni teke Ajalugu Page 1 Vana-Egiptus 7. september 2009. a. 14:33 Vana-Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja ...
6.1 Millist küsimust Münchenis arutati? (1p) Sudeedimaa küsimust, Tšehhoslovakkia andmist Saksamaa mõju alla 6.2 Milline otsus langetati? (1p) Saksamaa sai õiguse Sudeedimaa liitmiseks 34 6.3 Chamberlain ise väitis, et ta tõi maailmale rahu. Miks ta nii arvas? (1p) Chamberlain arvas, et Saksamaale järeleandmine aitab sõda vältida 7. Kas lepituspoliitika õigustas ennast? Põhjendage kahe argumendiga. (2p) ÕIGUSTAS EI ÕIGUSTANUD Põhjendus: a b 8. Müncheni kokkulepe. MRP 4p 8.1. Võrrelge omavahel Müncheni kokkulepet ja Molotovi-Ribbentropi pakti. 2p Müncheni kokkulepe MRP Osapooled (riigid) (2p) Milles kokku lepiti (2p) 8.2. Andke hinnang Müncheni kokkuleppele ja põhjendage oma arvamust 2p Hinnang Põhjendus
iseseisvuse eest. 54* Kujunes välja külm sõda demokraatliku Lääne ja kommunistliku Idabloki vahel. II MAAILMASÕDA MIKS? Mis eeldustel? 1- Versailles' süsteem - vigane, ebaõiglane 2- Rahvasteliidu suutmatus suurriike ohjeldada - Saksa astus nt isegi välja... 3- (Saksa rahva pettumus - et ainult neid sõjas süüdistati) 4- Lääneriikide lepituspoliitika + Austria, Tsehhoslovakkia vallutamine lisasid Saksamaale kindlust 5- MRP nii Saksamaa kui NSV Liit said kindla tagala, jagades isegi huvisfäärid 6- Majanduskriis Hitler arendas kriisist väljumiseks sõjatööstust ning vajas edukaid vallutussõdu. NSV Liidu Punaarmee vajas sõjalist rakendust, et õigustada selle olemasolu ja väljaarendamist. 7- Hitleri Suur Saksamaa idee, Stailini maailmakommunismi idee.
Hitlerlaste tegevus sundis Inglismaa ja Prantsusmaa valitsust mõtlema selle peale, kuidas luuakollektiivse julgeoleku süsteem ehk riikide liit, mis suudab peatada Saksa ekspansiooni. Prantsusmaa üritas sõlmida liidulepinguid Saksamaa idanaabritega, s.o Kesk-Euroopa riikidega, keda ähvardas Saksa agressioon. Inglismaa soovis läheneda Itaaliale, kasutades ära tõsiasja, et Mussolinile ei meeldinud Saksamaa plaan liita endaga Austria. Esialgu näis, et lepituspoliitika on edukas. 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja JaapanKominterni- vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel ka teisigi riike. 1938.-1939. aastal toimusid NSV Liidu ja Jaapani vägede vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, mis lõppesid Nõukogude poole võiduga. Sedalaadi vastasseisudele vaatamata ühendas maailma erinevaid diktatuure vaenulikkus oma peavaenlaste, s.o lääne demokraatia vastu
Lääne-Poola määrati Saksamaa mõjusfääri. 1. sept 1939 ründas Saksamaa Poolat ja algas 2. Maailmasõda. 17. sept ründas Poolat NSVL. 28. sept 1939 lendas Ribbentrop taas Moskvasse, kus sõlmiti piiri- ja sõprusleping koos salajase lisaga. Saksa piiri Poolas nihutati ida poole, tasuks sai NSVL Leedu. Poola riik lakkas olemast. Teine maailmasõda 1939-1945 Sõja põhjused vt. Versailles'I süsteemi lagunemine, lepituspoliitika, Müncheni konverents, MRP elluviimine, Poola jagamine 1.sept 1939 tungis Saksamaa Poolale kallale ja algas Teine maailmasõda. 17.sept lahkus Poola valitsus riigist ja samal päeval ületas Punaarmee Poola idapiiri algas Nõukogude- Poola soda. 27.sept alistus Varssavi. 28.sept 1939 sõitis Saksa välisminister Ribbentrop Moskvasse. Saksamaa ja NSVL sõlmisid piiri- ja sõpruslepingu, millel oli samuti salajane lisaprotokoll
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastast...
Hitlerlaste tegevus sundis Inglismaa ja Prantsusmaa valitsust mõtlema selle peale, kuidas luua kollektiivse julgeoleku süsteem ehk riikide liit, mis suudab peatada Saksa ekspansiooni. Prantsusmaa üritas sõlmida liidulepinguid Saksamaa idanaabritega, s.o Kesk-Euroopa riikidega, keda ähvardas Saksa agressioon. Inglismaa soovis läheneda Itaaliale, kasutades ära tõsiasja, et Mussolinile ei meeldinud Saksamaa plaan liita endaga Austria. Esialgu näis, et lepituspoliitika on edukas. 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel ka teisigi riike. 1938.-1939. aastal toimusid NSV Liidu ja Jaapani vägede vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, mis lõppesid Nõukogude poole võiduga. Sedalaadi vastasseisudele vaatamata ühendas maailma erinevaid diktatuure vaenulikkus oma peavaenlaste, s.o lääne demokraatia vastu
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur ...
+ Valisid totalitaarse riigikorra, parempoolsed 1928 Stalin kindlustab võimu Nõukogude Liidus 1933 natsid Saksamaal võimule + parempoolsed 1935 Inglise - Saksa mereväeleping 1935 Itaalia tungib Etioopiasse 1938 märts Ansluss + Saksamaa liidab endaga Austria, kaob esimene riik Euroopa kaardilt ilma ühegi püstoli pauguta 1938 september Müncheni sobing (Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia) + Lepituspoliitika 1939 märts Tsehhoslovakkia jagamine + Inglismaa ja Prantsusmaa avastavad, et Saksamaad ei saa usaldada. Hakatakse otsima liitlast, sest Saksamaast neil jõud üle ei käi, liitlaseks soovitakse Nõukogude Liitu. Stalin saab kaks lepingut, teisena Hitlerilt. 23.august 1939 Molotov Rippentropi Pakt + NL sõlmib lepingu Saksamaaga. Piir jookseb mööda Läänemerd. Balti riigid jäävad
Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel. 1930ndate välispoliitika: Suure depressiooni (1929) tõttu välispoliitika ja koostööd takerdusid. Rahvaste Liit näitas selles olukorras suutmatust 1932 ja 1932 Hiina ja Jaapani konflikt, Hispaania kodusõda. Lahkus Rahvaste Liidust Itaalia, Saksamaa, Jaapan. Regionaalsete liitude loomine ja lepituspoliitika kujunesid tähtsamaks. NSVL olid koostöö lepingut Prantsusmaaga ja Tsehhoslovakkiaga, Saksamaa lõi antikomiterni pakti Jaapaniga, millega hiljem liitus Itaalia, Hispaania ja Soome. Loodi Balkani antaat- Türgi, Rumeenia, Sloveenia. Ida-Pakt- Prantsusmaa ja Venemaa hakkasid lähenema, nende ühis vaenlaseks on Saksamaa ning sai alguse Nazi-Saksamaa piiramise poliitika ühelt poolt Venemaa ja teiselt poolt Prantsusmaa. Esimesena sammuga tuleks sõlmida Ida pakt või Ida Lokarno
Tööstuses toodeti palju relvi.) Sudeedi aladel, mille Tsehoslovakkia sai I maailmasõja tulemusena elas 300'000 sudeedi sakslast. Need moodustasid fasistlikke organisatsioone, mille peajuhiks sai Henlein. Hitler soovitas tal tsehhidelt nõuda sudeedi aladele autonoomiat ja kes-teab- mida-veel. Tsehoslovakkia küsimust arutati 29.09.1938 Müncheni konverentsil Itaalai, Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsumaa poolt. Tsehoslovakiat aruteludel osada ei lubatud (president Benes). See konverents oli lepituspoliitika tipp-saavutus. Sõja mitepuhkemise nimel olid Prantsusmaa ja Suurbritannia kõigeks valmis. Lubasid Sakslaste Sudeedimaa endaga liita. Peale vastavate lepingute sõlmimist ütles Chruchill: "Chamberline'il oli valida, kas häbi või sõda. Ta valis häbi ja sai ka sõja." 15.03.1939 - Grüün plaaniga okupüeeriti kogu Tsehhimaa. Tekkis Slovakkia Saksamaa marionet riigina. 1939 - Saksamaa liitis endaga Memeli ehk Klaipeda. 3.6 VENEMAA 1927 - kollektiviseerumine. 1934 - Massi repressioonid. 3
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
