Teine maailmasõda 1939-1941 9. klassile Teise maailmasõja puhkemise poliitilised eeldused: Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Teise maailmasõja puhkemise majanduslikud eeldused: Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Teise maailmasõja puhkemise ideoloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja algus: 1) a) Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939 b) Nõuk. Liit ründas Poolat 17.sept 1939. 2) Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. 3) Nõuk. Liit 1939 aasta novembris alustas sõda Soomega. Talvesõda (1939.a novembrist 1940.a 12.märtsini) Põhjused mis viisid sõjani: Kuna esialgselt kuulus Soome...
Veenvus on oskus saavutada konsesust ühiste eesmärkide nimel läbi debattide või argumendi jõu. Veenmisoskus aitab kaasa heade ideede märkamisel ja täide viimisel. Veenvusoskust on vaja selleks, et mõjutada teisi viimaks läbi tegusid mis on projekti huvides. (IPMA, ICB 3.0, 2006, lk94) Tehnilise kompetentsi elemendid mida mõjutab enesekindlus: huvitatud pooled projekti organisatsioon hankimine ja lepingud suhtlemine käivitamine (IPMA, ICB 3.0,2006, lk 187) 2.1 Enesekindluse mõju elemendile “huvitatud pooled” Huvitatud pooled (ISO poolt heakskiidetud termin mis on ICB poolt kasutusele võetud ja on selles kontekstis sünonüümiks aktsionäridele ja kliendile) on inimesed või grupid, kes on huvitatud tulemuslikkusest ja/või projekti edus või on projekti poolt piiratud.
kapitalism); USA huvi, et kommunism ei leviks Lääne- Euroopasse; NSVLi soov säilitada oma poliitiline süsteem; Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseis. 9 mai 1950 tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schuman teavitas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise plaani, mille eesmärk oli sõjapidamiseks vajalike tööstusharude allutamine ühisele riikideülesele kontrollile, mis muudaks sõjapidamise nende riikide vahel praktiliselt võimatuks. MILLISED LEPINGUD ON HETKEL KEHTIVAD EL ALUSLEPINGUD? 25. märtsil 1957 Roomas kirjutas kuuik alla Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) asutamislepingule ja Euroopa aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingule. Lepingud jõustusid 1958. 7. veebruaril 1992 sõlmiti Maastrichtis Euroopa Liidu leping, mis jõustus 1993. 1997. aastal sõlmisid liikmesriigid Amsterdami lepingu, mis jõustus 1999. 2001. aastal sõlmisid liikmesriigid Nizza lepingu, mis jõustus 2003
Otseseks kasusaajaks on perevägivalla all kannatavad naised ning nende pereliikmed. Nõustamiskeskus pakub täiendavate ning tasuliste teenustena ka pereteraapiat, suhtluskoolitust, kriisikoolitust ning meeste nõustamist Türil on olemas ruumid nõustamisteenuse läbiviimiseks. Kohalike omavalitsustega sõlmitud lepingutes on kokku lepitud ruumide pakkumine KOV-i poolt. Nõustamisteenust viivad läbi oma ala professionaalid ning nende inimesteg aon Kriisikodul ka lepingud Antud projekti eesmärk on muuta teenus kättesaadavaks ka neile isikutele, kellel on raske oma kodu piirkonnast lahkuda ehk siis muuta teenuse pakkumine võimalikult mugavaks ning kättesaadavaks. Teenuse hind on vastavalt juriidiline nõustamine 40 eurot tund ning psühholoogiline nõustamine 21 eurot tund. Antud summad sisaldavad puhtalt nõustaja tasu. Hinnakalkulatsioon näitab, et tegelik omahind on vastavalt 56.74 ning 29.83 eurot. Et MTÜ saaks jätkusuutlikult tegutseda
7) Riigi Teataja süsteem. RT I - Riigi Teataja I osa Esimene osa jaguneb kahte jakku. Esimeses jaos avaldatakse seadused, seadlused ning riigiasutiste määrused, milledel on üldkohuslik iseloom. Teises jaos avaldatakse avaldamisele kuuluvad Vabariigi Presidendi otsused ning teadaanded Vabariigi Presidendi ja Riigivolikogu valimiste ja Riiginõukogu kujundamise kohta. RT II - Riigi Teataja II osa Teises osas avaldatakse Eesti Vabariigi ja välisriikide vahel sõlmitud lepingud. Samuti avaldatakse selles osas teadaanded välislepingute ratuifitseerimise ja jõustumise kui ka välislepingute uuendamise ja pikendamise ning kehtivuse kaotamise kohta. RT III - Riigi Teataja III osa Kolmandas osas avaldatakse kõik muud teadaanded, mis ei kuulu avaldamisele esimeses ega teises osas. RT IV - Riigi Teataja IV osa Teema 4. Õigusnorm 1) Õigusnorm kui sotsiaalne norm. Sotsiaalsete normide abil toimib sotsiaalne reguleerimine
Eesti Vene piiriküsimus Käesoleval ajal Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel puudub kehtiv piirileping. Leping on ettevalmistatud ja mõlema riigi valitsuste tasandil kinnitatud, kuid ratifitseerimata Vene parlamendi ehk Riigiduuma poolt. Eesti Vabariigi Riigikogu poolt on leping allkirjastatud. Kuna lepingud jõustuvad alles peale mõlemapoolset allkirjastamist, siis täna see ei kehti. Riigipiiri ülesannet täidab ajutine kontrolljoon. Ajalooliselt Tartu Rahu lepingu alusel kulges Eesti ja Venemaa vaheline piir mitmekümne kilomeetri kaugusel Narva jõest ida pool ja kagus teisel pool Petseri linna. Jaanuaris 1919 läks kogu Narva linn (koos Jaanilinnaga) ja kogu Petserimaa Eesti Vabariigi kontrolli alla ning Nõukogude Venemaa tunnustas seda ametlikult Tartu rahulepingus (1920)
põhimõtetele tuginev rahumeelne ühiskonnakord. Pärast külma sõja lõppu on see alliansi keskne eesmärk omandanud uue tähenduse, kuna esmakordselt Euroopa sõjajärgse ajaloo jooksul on sellesaavutamine saanud reaalselt võimalikuks. NATO raketikilbiprogramm Juulis 2006 teatas NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer Euroopat kaitsva raketikilbi rajamise kavatsusest. 18. septembril 2006 sõlmiti esimesed lepingud raketikilbi komponente tootvate firmadega. Raketikilbi eesmärgiks on Iraanist ja Põhja-Koreast tulevate raketirünnakute tõrjumine. Venemaa juhtkonna arvates on raketikilbi lepe suunatud Venemaa vastu ja on ähvardanud sõjaliste meetmetega raketikilbi rajamise korral Venemaa piiride lähedale. 20. augustil 2008 kirjutasid Ameerika Ühendriikid ja Poola alla lepingule millega Poola nõustus lubama oma pinnale USA
istuvad jobud. Teema puudutab Rail Balticu projekti, kus Leedu uus valitsus otsustas, et Rail Baltic võiks kulgeda läbi Kaunase, mitte läbi Vilniuse nagu selle oli määranud eelmine valitsus. NÄDALA POLIITIKA TIPPSÜNDMUS Eesti ja Venemaa allkirjastavad piirilepingud 18. veebruaril Eesti ja Venemaa välisministeerium leppisid kokku, et 18. veebruaril toimub Eesti välisministri visiit Moskvasse. Pärast lepingute allkirjastamist välisministrite poolt tuleb lepingud ratifitseerida Eesti ja Vene parlamendis, teatas välisministeerium.
3.1.2 Klientidega suhtlemine Kliendid on rahul ning üksteist mõistetakse arusaadavalt 3.1.3 Vedude korraldus Kaupade veod on korrektselt korraldatud ning kaup jõuab õigel ajal ja õiges koguses saajale 3.1.4 Lepingulised läbirääkimised Klientidega tehtud lepingud on üheselt mõistetavad ja arusaadavad 3.1.5 Tehnika sobivuse valik Kasutatav tehnika ei ole vananenud, vaid on kaasaaegne ja korrektselt töökorras 3.1.6 Hangete ja ostudega tegelemine Kliendile on määratud õige hind, vajalikud paberid on õigeaegselt täidetud 3.1
NSVL, Hispaania agressiivne välispoliitika, sõjatööstuse arendamine, sõjaväe suurendamine. 2. Keskriikide, Itaalia, Jaapani pettumus rahulepingutes- revanzi taotlus, algas Versailles`i lammutamine, kui tugevneti 3. lääneriikide passiivsus- lepitus ehk rahustamispoliitika 4. ülemaailmne majanduskriis- kasvas äärmusliikumiste mõju( kommunistid, natsid). 5. uued sõjalised liidud- 1936 Kominterni vastane pakt, 1936- Berliini Rooma telg ja muud kahe ja kolmepoolsed lepingud. Sõjakollete kujunemine: Jaapan ründas Hiinat ja vallutas Mandzuuria, NSVL ja Jaapani konflikt Mongoolias, Itaalia vallutas Etioopia ja Albaania, Hispaania kodusõda 1936- 1939, teise maailmasõja peaproov! Sõjalised liidud : Berliin – Rooma telg- 25.oktoobril 1936 sõlmitud sõjalis-poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. Kolmikpakt - Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel 27. septembril 1940 sõlmitud leping, mis sätestas nendevahelise koostöö tingimused ja
(A00947) 21.01.07 Eesti keskkonnaregistri hetkeseis (2007.a jaanuar) Eesti keskkonnaga seotud andmete kogumist, töötlemist, hoidmist ja avalikustamist käsitlevad käesoleval ajal keskkonnakaitse valdkonda reguleerivad rahvusvahelised lepingud ja seadused. Kuna Eesti on ühinenud mitme loodus ja keskkonnakaitset hõlmava rahvusvahelise konventsiooniga (nt. Arhusi, Berni, Ramsar jt.), siis tuleb riiklikul tasandil täita ka lepingutest tulenevaid kohustusi, millest ühe osa moodustab regulaarne ja planeeritud keskkonnaseire. Eestis on keskkonnaseisundit iseloomustav andmestik koondatud ühte põhiregistrisse (Keskkonnaregister), mis seostab kõik keskkonnaandmed ajas ja ruumis ning võimaldab neid
16. EL õiguse allikad, põhivabadused, ülimuslikkus ja otsekohalduvus, EL sisene kompetentside jagunemine. EL õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus(lepingud) ja teisene õigus(vastuvõetud õigusaktid- määrused, direktiivid, otsusd, kokkulepped ja lepingud) 1. ESMANE ÕIGUS: Euroopa Liidu asutamislepingud – õiguse üldpõhimõtted 2. EUROOPA LIIDU RAHVUSVAHELISED LEPINGUD 3. EUROOPA LIIDU TEISENE ÕIGUS: Seadusandlikud õigusaktid, Määrused, direktiivid, otsused, Muud kui seadusandlikud õigusaktid, Delegeeritud õigusaktid, rakendusaktid, Muud õigusaktid, Soovitused ja arvamused, Institutsioonidevahelised kokkulepped, Resolutsioonid, deklaratsioonid ja tegevusprogrammid 4. ÕIGUSE ÜLDPÕHIMÕTTED (Seejuures on
× Võidurelvastumine NL ja USA vaheline võistlus, kus püüti saavutada relvastuse arvus ja kvaliteedis oma vastasest ülekaal. × Kuum sõda Otsene sõjategevus × Pingelõdvendus Ida ja Lääne vaheliste suhete paranemine. Lääs tunnistas SDVd. Luuakse USAHiina vahelised suhted. 1972 Nixon Pekingis. SRP lepingud. Euroopa Julgeoleku ja Koostöönõupidamine (1973 1975). × Idablokk (Ida) NL ja teised kommunistlikud riigid × Lääneblokk (Lääs) USA ja tema liitlased × Sovietiseerimine nõukogustamine; Kommunismi ideede elluviimine × Arengumaad Endised kolooniad. III maailm. × Esimene maailm USA, LääneEuroopa, Kanada, Jaapan × Teine maailm NL, IdaEuroopa
ülimusliku juriidilise jõuga ja aluseks teistele õigusnormidele, olles aluseks otseselt või kaudselt haldusele ja haldusõigusele. PS 3.akt. Euroopa Liidu õigus: a) primaarne ja sekundaarne; b) määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja seisukohad. Primaarsed allikad: 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid ja siseriiklikku õiguskorda ületoodud või transformeeritud välislepingud. Rahvusvahelised lepingud: õigustloovad ja üksikjuhtumeid reguleerivad. Haldusõigusallikaks on õigustloovad lepingud. 3. Formaalsed seadused on sellised õigusnormid, mis on antud riigiõiguslikult ettenähtud seadusandlike organite poolt seadusandliku menetluse korras. Primaarsed allikad: 4. Seadlused on vormiks, millega Vabariigi President kehtestab õigusnorme. 5. Määrus on eksekutiivorgani poolt välja antud õigusakt (vorm), mis sisaldab õigusnorme
dokumente elektrooniliselt tutvumiseks ning jälgida, kes on dokumentidega tutvunud. GoPro organiseerib dokumentatsiooni üldjuhul asjadeks (inglise keeles case). GoPro juurutamisel Eesti asjaajamisse tehakse sellest tavaliselt erandid selliste dokumendiliikide korral, milledel peetakse eraldi registrit ning kus on traditsioon või kohustus neid hoida eraldi. Dokumendihaldussüsteemis on eraldi registritena kontaktibaas, asjad (kirjavahetus, resolutsioonid), lepingud, käskkirjad, arved, aktid, määrused. Erinevateks dokumendihaldusprotsessideks: dokumendi loomine, kooskõlastamine, kinnitamine, allkirjastamine, registreerimine, edastamine. Kontaktibaasis on kontaktid organiseeritud asutuste, nende kontaktisikute ning eraldi kontaktisikute kaupa, kes organisatsioonidega seotud pole (eraisikud). (Kaia Mägi 2011) 1.2. Üldandmed · Arendaja: IBM · Esmane versioon: 1989 aastal · Stabiilne versioon: 8.5
Erinevad kunstiviisid, praktilised oskused, ilu ja esteetilisuse säilitamisel ja jagamisel põhinevad väärtused toetavad ja julgustavad loovuse ja kunsti viljelemist kogukonnas * vaba aega väärtustatakse * vaimsuse väljendumist austatakse ja innustatakse mitmel viisil. pakutakse võimalusi vaimseks arenguks. Rõõmu ja kokkukuuluvuse tunded võimenduvad rituaalide ja tähtpäevade tähistamises * kogukonna iseloom ja tunnusjooned loovad ühtsust. Nendeks võivad olla ühine visioon ja lepingud või ka ühised kultuurilised arusaamad, väärtused või tegevusviisid, mis määratlevad ja väljendavad kogukonna ainulaadsust. * kogukonnal on oskust reageerida paindlikult ja efektiivselt võimalike raskuste ja probleemide tekkel * olgu tegemist linna-, eeslinna- või maapiirkonna kogukonnaga, esineb kasvav mõistmine Maa kõikide elementide omavahelisest seotusest ja sõltuvusest. Kogukond teadvustab oma kohta tervikus.
puhul makstakse töö eest tasu vähemalt korra kuus kindlal kokkulepitud ajal (TLSE § 1 lg 1). Töövõtulepingu puhul makstakse tasu siis kui töö lõpptulemus valmis (VÕS § 635 lg 1). Kuna töölepingu eristamine teistest teenuse osutamise lepingutest võib osutuda mõningatel juhtudel keeruliseks ja mitmetimõistetavaks, sätestatakse, et töötaja kaitse eemärgil eelduse (TLSE § 1 lg 2), mille alusel loetakse kõik lepingud, mille puhul teeb üks isik teisele tasu eest tööd seni töölepinguks, kuni pole tõestatud vastupidist. Seega hetkel kuni Tellija ei ole tõendanud vastupidist loetakse leping töölepinguks ja seega kohaldatakse lepingule töölepingu seaduse sätteid. Töötajaga juhtus tööajal õnnetus. TLS § 28 lg 2 p 6,7 Tööandja kohustus on tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. Tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti
(VÕS, § 655 lg 1). KASUTATUD KIRJANDUS 1. Riigikogu (2008a). Töölepingu seadus. Kasutamise kuupäev: 21.11.2016, allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030 2. Riigikogu (2013 a).Võlaõigusseadus. Kasutamise kuupäev: 21.11.2016, allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013009 3. Stalmeister, A. ( 2013 a). Käsundusleping ja muud võlaõiguslikud lepingud töösuhetes. Kasutamise kuupäev: 21.11.2016, allikas Advokaadibüroo LMP: http://www.lmp.ee/et/publikatsioonid/artiklid/kasundusleping-ja-muud- volaoiguslikud-lepingud-toosuhetes
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Külm sõda Külm sõda oli kahepooluselise maailma pikaajaline vastasseis, mis ähvardas kujuneda tõeliseks sõjaks. Kestis 1945 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega. Külma sõja tunnused on võidurelvastumine ja pidev tuumasõja oht (tekib 5 tuumariiki: USA, NSVL, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina), kahepooluselise maailma tekkimine (USA, lääneriigid ja Jaapan vs. NSVL ja teised kommunistlikud riigid (SDV, Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Laos, Vietnam, Kuuba)), kriisid ja sõjad, raudne eesriie (lõhe kahe maailma vahel), uued sõjalis-poliitilised liidud. Arengumaad on endised kolooniad, mis on saavutanud iseseisvuse. Kolmanda maailma (umbes 100 riiki) moodustasid peamise...
Haydn abiellus vanema tütre Maria Annaga. Aastal 1761 kutsuti Haydn kapellmeistriks Ungari vürst Ezsterhazy õukonda. Seal oli ta 30 aastat. Kapellmeistrina pidi Haydn kirjutama instrumentaalmuusikat nii õukondlikuks meelelahutuseks kui ka kontsertideks. Ta vastutas kogu õukonnamuusika eest. Ezsterhazy korraldas iga nädal pidustusi ja igaks nädalavahetuseks pidi Haydn loo valmis saama. Tema käe all kanti ette umbes 90 ooperit. 1791 Oxfordi audoktor Järgnesid soodsad lepingud, mis sidusid teda Londoniga. Kirjutas 12 sümfooniat (,,Londoni sümfooniad") ja andis rida kontserte. 1795. aastal naasis ta Viini rikka ja kuulsana ning elas seal kuni surmani. Looming Klassitsismiajastu uued zanrid kujunesid lõplikult välja just Haydni loomingus. Eelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajajaks. Tema looming jaotatakse viieks osaks: 1. Sümfooniad. Klassikalise sümfoonia rajaja. Eszterhazy õukonnas rajas peamised 109 sümfooniat
Plaanide koostamise eest sellistes valdkondades nagu poliitilised konsultatsioonid, kaitsemeetmete planeerimine ja kaitseoperatsioonid, relvastuskokkulepped jne. Vastutavad NATO juures tegutsevad vastavad komiteed. Komiteed soovitavad tegevuskavasid Põhja- Atlandi Nõukogule - NATO kõrgeimale otsustusorganile. NATO RAKETIKILBIPROGRAMM Juulis 2006 teatas NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer Euroopat kaitsva raketikilbi rajamise kavatsusest. 18. septembril 2006 sõlmiti esimesed lepingud raketikilbi komponente tootvate firmadega. Raketikilbi eesmärgiks on Iraanist ja Põhja-Koreast tulevate raketirünnakute tõrjumine. Venemaa juhtkonna arvates on raketikilbi lepe suunatud Venemaa vastu ja on ähvardanud sõjaliste meetmetega raketikilbi rajamise korral Venemaa piiride lähedale. 20. augustil 2008 kirjutasid USA riigisekretär Condoleezza Rice ja Poola välisminister Radek Sikorski alla lepingule millega Poola nõustus lubama oma pinnale USA globaalse
Kõik lepingu osalised on kohustatud juhtima. Kapitaliühingud Miinimum kapitali nõue. Aktsiaselts ja osaühing. Põhineb kapitalil. Kõige kergem on kaasata kapitali aktsiaseltsi kaudu, suunatud kapitalile. Neid võib liigitada ka riskikapitali alla, kaasneb piiratud materjaalne vastutus. Kui tahad osaühingule kapitali juurde saada, siis saab osakapitali laiendada, aga tuleb leida osanik, see ei ole lihtne. Liikmelisusel põhinevad lepingud Äriühing. Milline on liikmelisusel põhinev äriühing? Tulundusühing on äriühing. Põhineb liikmelisusel. Lähtume eelkõige organisatsiooni teooriast. Oranisatsiooni teooria puudutab ka liikmelisust. Eesmärk on ühistes huvides tegutsemine. See võimaldab: I valida ühistu liikmeid, kehtestada teatud kriteeriumid, mis on seotud ühiste huvidega. Piiratud valikuga kooslus. Kirjutada tuleb avaldus jne, et liikmeks saada
kultuuri. rõivaid, elamuid, esemeid jms.) Ajalooallikad ja nende liigid: Ajalooallikateks võib lugeda minevikus loodud tarberiistu, rõivaid, ehitisi, kunsti - ja kirjandusteoseid jms., mis on tänaseni säilinud. Allikad jagatakse üldjoontes kaheks: * materiaalseteks ehk esemelisteks * kirjalikeks * (suulisteks) Kirjalikud allikad: dokumendid, kroonikute kirjutised sündmustest, riikide ja valitsejate ametlikud teadaanded, seadused ja inimestevahelised lepingud, sünde ja surmasid registreerivad kirikuraamatud ja palju muud. Allikate tõlgendamine. Objektiivsus ja subjektiivsus ajalookirjutuses Iga allikas on kellegi loodud või kirja pandud ja igal kirjutajal on olnud oma eesmärk, mida tuleb kindlasti allika lugemisel silmas pidada. Näiteks tahtsid keskaegsed kroonikud sageli ülistada mõnda riiki või ajaloolist tegelast ja vastavalt sellele nad ka kirjutasid. Kroonikaid ei tohiks lugeda väga usaldusväärseteks ajalooallikateks, kuna
laiali Asutava Kogu. Mõni aasta hiljem likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad ning kehtestati ühepartei süsteem. 1918 aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aastal. Saksamaa natsliku diktatuuri kujunemisel oli peamiselt üks suur põhjus. Taheti purustada Saksamaad häbistav Versailles´ lepingut ning muud Saksamaad alandavad lepingud. Seda lubas teha Hitler koos oma Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölisparteiga. Teiseks põhjuseks oli see, et Saksamaad hirmutas kommunism, mida tolle aja ajakirjanduses nimetati punaseks katkuks. Rahvas mõistis, et ainult mässumeelne Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei saab neile vastu. Nad hakkasid korraldama punastega tänavakaklusi ning ründasid linnakvartaleid, kus elasid juudid. Vähesed riigid olid selleks ajaks jäänud demokraatlikeks, seal hulgas olid ka
nende baasil püstitada uusi ning huvitavaid väljakutseid. Seega aitab andmete konstruktiivne korraldus kaasa asutuse stabiilsele säilimisele ja perspektiivikale arengule. Maksu- ja Tolliameti jaoks on veatu dokumendihaldus samuti tähtis. Maksuametil on õigus kontrollida viimase kolme aasta dokumente. Kui tekib kahtlus maksudest kõrvalehoidmisest, siis kuni kuue aasta dokumente. Seega tuleb säilitada arved, sise-eeskirjad, tsekid, lepingud, aastaaruanded, kuluaruanded,raamatupidamisprogrammi andmed ligi seitse aastat, töölepinguid kümme aastat peale lepingu lõppemist. Isiklikul tasandil puutusin korrektse dokumendihalduse kasulikkusega kokku oma eelmises töökohas. Tekkis segadus minule lubatud puhkuse kuupäevades samal ajal, kui olin paar päeva juba töölt eemal reisil. Olin teinud korrektse avalduse ning saanud selge vastuse, et firmale minu soovitud aeg sobib
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle tagajärjeks oli piiramatu eraomandiõigus...
vabatahtlik territoriaalne julgestusorganisatsioon, mis koosnes 13-st malevast, 52-st territoriaalsest pataljonist ja 270-st kompaniist. Kuigi Saksa võimud tegid selle tegutsemisele mitmesuguseid takistusi, oli Omakaitse siiski suhteliselt iseseisev ja omas vaba voli ise oma asju korraldada. Eesti Politseipataljonide loomine algas 1941. aasta augustis. Mehi värvati vabatahtliku teenistuslepingu alusel üheks aastaks teenistusega väljaspool Eesti piire. Hiljem pikendati lepingud automaatselt kuni sõja lõpuni. Politsepataljone rakendati osaliselt vahiteenistuses, osaliselt võitluses partisanidega ja osaliselt rindel. Idapataljonid formeeriti sõjaväevõimude alluvuses. Esialgu kasutati neid julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas, hiljem aga lahingutes Punaarmee vastu. ÜLDMOBILISATSIOON 31.jaanuaril 1944 kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. See hõlmas kõiki 1904-1923 sündinud mehi, hiljem võeti teenistusse ka 1926-1928 sündinud poisid
Ungari) • Ühiskonna klassistruktuur: parteiline nomenklatuur, töölised, talupojad (kolhoosnikud). • Käsu- ja plaanimajandus. Tulemuste võltsimine. • Kultuur ideoloogilise ja riikliku kontrolli all. • Sõjaväestatuse aste oli suurem kui läänemaailmas keskmiselt. VASTASTIKUNE MAJANDUSABI NÕUKOGU (VMN) • Kommunistlike riikide majanduslik-poliitiline koostööorganisatsioon, mille abil NSVL hoidis Ida-Euroopat kontrolli all. Keskus Moskvas, kõik lepingud sõlmiti läbi Moskva. • Loodi vastukaaluks Marshalli abi plaanile – keelatse sõltlasriikidel abi vastu võtta sidus NSVL I-Euroopa majanduse enda külge. • Asutati jaanuaris 1949 6 idabloki riigi esindajate majandusnõupidamisel Moskva eestvedamisel. • Asutajaliikmed: NSVL, Poola, Rumeenia, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria. Liitusid hiljem: SDV (1950), Mongoolis (1962), Kuuba (1972), Vietnam (1978).
Kellel on rohkem inimõiguseid? Kedli Tuuling NT33 Inimõigused on määratud ja kehtivad kõigile, kuna tegemist on moraalsete sünnipäraste õigustega. Need on õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Neid kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis kohustab täitma seda. Kuna maailm muutub üha enam interneti sõbralikumaks, meedia domineerib ja ajakirjadus manipuleerib, siis info levib see läbi kiiremini, kuid samuti on väga palju väärat informatsiooni, mida inimesed tõlgendavad iga üks isemoodi. Internet on koht, kus inimene saab avaldada oma arvamust läbi virtuaalse müüri, mis tähenab, et isikul on võimalus jääda anonüümseks ja kajastada täpselt seda mida pähe
11 MIDA SAAKS MUUTA? · Kui oleks võimalus, siis laiendaks firma poolsed tehingud just talvisel ajal, et ei peaks iga aasta töölisi saatma osaliselt tasustatud puhkusele, mis eriti inimestele ei meeldinud ehk sõlmiks lühiajalised lepingud klientidega talvisel ajal 12 1. LEHEKÜLG 2, KARU, SCANPIX HTTP://WWW.PEALINN.EE/KOIK-UUDISED/MINISTEERIUM-EI-LUBANUD-HARJUMAAL-TAIENDAVALT-KOLME-KARU- KUTTIDA-N176274 2. LEHEKÜLG 4, BREM HTTP://WWW.BREM.EE/ET/ 3. LEHEKÜLG 7, WHO'S THE BOSS HTTPS://DRHURD.COM/2014/01/19/WHOS-BOSS-IN-YOUR-RELATIONSHIP/ 4. LEHEKÜLG 8, TÖÖRIIDED HTTP://WWW.TOORIIDED.EE/TOOTED/SHOW-1/TOOJAKID-BESTWORK-ID-722/ 5
Jaganud humanitaarabi Pärnu linnas ja maakonnas Korraldanud riskirühma perede lastele laagreid Abistanud tulekahjus kannatanuid mööbli, voodipesu, riiete, jalatsite, toidunõudega Pakkunud MTÜ Pärnu Shalomi Abikeskuse poole pöördunutele vaimset ja moraalset tuge 1996 aastal alustatitööd puudust kannatavate perede lastega, millest on välja kujunenud Shalomi Lastemaja päevakeskus 2007-2009 pakuti kodututele inimestele päevakeskuse teenust 2009 sõlmitud lepingud suuremate toidukaupluste kettidega andis võimaluse luua üle-eestiline toiduabivõrgustik 2011 soovitakse täiustada Shalomi ja kohalike omavalitsuste ning teiste MTÜ-de vahelist koostööd 2012.a. alustati Shalomi Lastemajas päevakeskusele lisaks varjupaiga teenuse osutamisega 2013.a. jätkub Shalomi Lastemaja (Rääma 40b) renoveerimine 2014.a. detsembris tähistati oma tegevuse 20-ndat sünnipäeva 2015.a
ELi tegevusvaldkonnad ja näited * RVS iseloomustus tänapäeval *Internatsionaliseerimine ehk rahvusvahelistumine: riikide ja rahvast tihe läbikäimine * Majanduses- aktiivne kaubavahetus(tooraine hangitakse ühest riigist ja seda turustatakse teises riigis) * Väliskapitali kohaloelks ja väliskaubanduse tasakaal riigilõikes * Hariduse omandamine välisriikides(võimalus õppida teiste riikide ülikoolides ja kutsuda enda kooli külalislektoreid) Vahendid: *Diplomaatilised suhted *Majanduslik koostöö *Välisabi (eriliik-humanitaarabi) *lepingud ÜRO Julgeoleku Nõukogu struktuur ja roll organisatsiooni juhtimises Koosneb 15 riigi esindajatest, 5 alalised liikmed ja 10 valitakse iga kahe aasta tagant.(Alalist esindust omavad asutajariigid-Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja USA). Nõukogu saab võtta vastu otsuseid, mida pooldavad kõik alalised liikemd. Julgeolekunõukogu otsused on kõigile liikmesmaadele kohustuslikud. Põhiülesanne:* lahendad...
· Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse · Austada inimõigusi ja inimeste põhivabadusi · Järgida rahvusvahelise õiguse norme Rahvusvahelise suhtlemise vahendid 7 · Diplomaatilised suhted (nt. Konsulaarsuhete sisseseadmine Eesti ja Rootsi vahel 29. aug. 1991) · Majanduslik koostöö (nt. Vabakaubanduslepingud) o Välisabi, arenguabi, humanitaarabi, · Rahvusvahelised lepingud (nt. VeneLäti piirileping märts 2007) Peamised rahvusvahelised organisatsioonid · ASEAN KaguAasia Riikide Assotsiatsioon (1967) · ECOWAS LääneAafrika Riikide Majandusühendus (1975) · EN (CE) Euroopa Nõukogu (1949/1993) · G7 seitse juhtivat tööstusriiki (1975 (1976: Kanada)) · G8 G7 + Venemaa (1997) · IBRD Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengupank (1945) · IMF Rahvusvaheline valuutafond (1945/1992)
kirikuga. Majandus riigi kontrolli all. Võimu aitas hoida intensiivne riiklik propaganda. Tegelikult ei suutnud ta Itaaliat aidata. Majanduse kasv jäi madalaks. Natsionaalsotsialism Saksamaal Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtis Adolf Hitler. 1923. Üritasid võimu haarata, kuid suruti maha. Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas teose ,,Minu võitus". Selles kuulutas Saksale suurt tulevikku. Selleks tuli tühistada V rahu ja teised Saksat ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi. Riigis tuli kehtestada uus kord, mis pidi kõrvaldama dem, kommunismi, juutluse ja teised tegurid. Aaria rass pidi olema puhas. Uus võimalus ülemaailmne majanduskriis. Majanduslikku kokkuvarisemist kasutasid ära kommunistid, nad kritiseerisid dem. ja üritasid agressiivselt võimu haarata. Arvati, et ,,punast katku" on võimalik peatada ,,pruuni katkuga" (Hitler). See tõi kaasa natside populaarsuse kasvu. 1933. Hitler valitsuse kantsleriks
3. sept. kuulutasid Saksamaale sõja Suurbritannia ja Prantsusmaa. 17.sept. tungis Poolale kallale ka Nõukogude Liit. Punaarmee vallutas Poolale kuulunud Lääne-Valgevene ja Lääne-Ukraina, kus algas kohe etniline puhastus (poolakaist elanikud saadeti Siberisse). Moskva hakkas avaldama survet ka Balti riikidele, et need annaksid loa rajada seal Punaarmee baasid. Septembris-oktoobris sõlmiti vastavad lepingud, mille tulemusena sisuliselt okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. 5) 28.sept. 1939 oli likvideeritud Poola riik. Sellel päeval sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu, millel oli ka salajane lisaprotokoll, millega Leedu läks NSVL huvisfääri, piir Poolas kahe riigi vahel nihkus veidi ida poole. 3.Sõjategevus Euroopas 1939-1940: 1) Poola vallutamine Saksamaa ja NSVL poolt 1.sept. 1939 28.sept. 1939 2) Soome Talvesõda 30.nov. 1929 12.märts 1940
töökohad või suurendavad nende arvu. Alustati ehitustöid, föderaalse eelarve rahadest ehitati teid ja ühiskondlikke hooneid. Uueks presidendiks sai 1933. aastal demokraat Franklin Delano Roosevelt, kes võttis kasutusele uue kursi poliitika, mis võimaldas ületada majanduskriisi. Roosevelt devalveeris ka dollari. Saksamaal kasutas olukorda ära Hitler (Saksamaa diktaator ehk füürer) ning tuli võimule 1934. aastal. Tuli tühistada Versailles rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi. Aarja rass oli kõige kõrgem ja selle puhtus tuli säilitada. Toimus massiline juutide tagakiusamine. Riigis toimuvat kontrolliti relvastatud rühmituste poolt. Hitleri võimu tugisambaks oli SS (kaitsemalev), mida juhtis H. Himmler. SS-le allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo. Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas Saksamaad kiiresti taasrelvastada: sõjaväekohustus, sõjalaevastik jne. NSV Liitu majanduskriis eriti ei mõjutanud
Sissejuhatus Antarktika avastas Fabian Gottlieb Benjamin Bellingshausen 1821 aastal. Antarktika, lõunapolaarpiirkond, hõlmab Antarktist ja seda ümbritsevate ookeanide lõunaosa. A. piiriks loetakse sooja ja külma vee kokkupuuteala (nn. antarktiline konvergents), mis asub 48° ja 62° 11-e vahel. Selle järgi on A. pindala 49--60 mln. km2. A-s asub hulk saari ja saarestikke: Bouvet' ja Lõuna-Georgia saar, Kergueleni saared, Lõuna-Sandwichi, Lõuna-Orkney ja Lõuna-Shetlandi saarestik jt A-s on palju jää-mägesid, suurimad kuni 150 km pikkused ja 100 m kõrgused. Tuuled ja hoovused kannavad neid kaugele põhja, 48°--50° 11-ni, harvemini troopiliste laiusteni. Antarktise pindala koos selfiliustikega on 13 918 000 km2, rannajoone pikkus on umbes 32 000 km. A. on maakera kõrgeim manner (keskm. 2040 m). Maht on umbes 25 mln. km3 (90% Maa jääst). Jäävabu alasid (nn. oaasid) on 332 000 km2 Lääne-Arktikas asub mandri kõrgeim tipp -- Vinson (5140 m...
Väliskaubandus Väliskaubanduseks loetakse Eesti kaubandust EL-ist väljapoole jäävate riikidega. Kaubandus EL-i liikmesriikide vahel on vaba, kaotatud on tollimaksud ning muud kaubandust piiravad meetmed. EL siseturul kaupade viimisel ühest liikmesriigist teise tolliformaalsusi ei teostata. Väliskaubanduse edendamine toimub eelkõige läbi Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), lisaks sellele kehtivad Eestis kõik EL-i poolt sõlmitud kaubandust soodustavad kahepoolsed või regionaalsed lepingud. Kaitsmaks EL-i liikmesriikide turge ebaausa konkurentsi eest kasutab EL WTO lepingutega kooskõlas olevaid turukaitsemeetmeid. Arendamaks kaubandussuhteid arenguriikidega pakub EL neile soodsamaid võimalusi EL turule ligipääsemiseks. Eesti väliskaubanduse maht (eksport ja import kokku) on aasta aastalt kasvanud. Näiteks 1999. aastal oli see 103,7 miljardit krooni, millest eksport moodustas 43,2 miljardit krooni ja import moodustas 60,5 miljardit krooni. Seega oli
Pärisorjus(Rosebi deklaratsioon) 1. isiku sõltuvus- pärisori ei tohtinud mõisast lahkuda. 2. maasõltuvus - talupojad kuulusid oma isandale, kuulusid ka talupoja vara isandale. a) teotöö b) naturaalrent - oma põllumajandus saadus. c) raharent 3. kohtusõltuvus - talupoja füüsiline karistamise õigus. Pärisorjuse kaotamine 1. isikusõltuvuse kaotamine perekonnanimed 1820-1830 2. maa jäi mõisale; talude vabad rendi lepingud > talude päriseks osr 1960-nd. 3. kohtusõltuvus kaob va. mõistapolitsei. Venestusaeg Eestis 19. saj . lõpp- 1918. a. Miks viidi läbi venestamine? 1881. aastal võimaluse saanud keiser Aleksander III otsustas karmikäeliseks veba rahvuselise soosijaks , kes jättis Balti erikorra järski kinnitamata. 1880-1890-ndatel läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli: - Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine.
Kapellmeistrina pidi Haydn kirjutama instrumentaalmuusikat nii õukondlikuks meelelahutuseks kui ka kontsertideks. Tema käe all kanti ette umbes 90 ooperit. Kui alguses võis ta kirjutada muusikat ainult õukonnale, siis hiljem lubati tal täita ka teiste metseenide tellimusi ning oma teoseid kirjastada. Nii tekkis tal tihedam side ka muude linnadega, eeskätt Viiniga, kus ta tutvus Mozartiga. Pärast teenistust Ezsterhazy õukonnas sidusid teda soodsad lepingud Londoniga. Nii tuli tal kirjutada 12 sümfooniat ("Londoni sümfooniad") ja anda rida kontserte. Haydni menu Londonis oli tohutu ta valiti Oxfordi ülikooli audoktoriks 1791. aastal. 1795. aastal naasis ta Viini rikka ja kuulsana. 1796. aastal kirjutas keisrilaulukese, mis on aluseks Austria riigihümnile. Viinis elas kuni surmani. Looming Haydn on muusikalukku läinud eelkõige instrumentaalmuusika loojana. Tema muusika
Adenaueri valitsusaeg tõi kaasa: · sotsiaalse turumajanduse · tihe koostöö USA ja lääneriikidega teise ms. Järel Saksamaa · 4 okupatsioonitsooni · kontrollnõukogu · Võitjate eesmärk denatsifitseerimine Lääne-Saksamaa välispoliitika 1950-60.a · Hallsteini doktriin SLV sisepoliitika · demokraatilik · täidesaatev-liidukantsler · seadusandlik-parlament(Bundestag ja Bundesrot) Lääne-Saksamaa välispoliitika: · uus idapoliitika lepingud Poola, Tsehhoslovakkia jne SDV suhete paranemine taasühinemine 1989.a Mõisted: Vietnami sündroom-Vietnami sõjas osalenud USA sõdurid, kes ei saanud sõjakoledustest üle. Hallsteini doktriin-SLV ei tunnusta SDV Tähtede sõda-USA kava luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Reaganoomika-USA majanduspoliitika 1980.a Riigi sekkumine majandusse vähenes.(Ronald Reagan) IMF-rahvusvaheline valuutafond
Seetõttu toetas Saksamaa neid rahaliselt ning lasi ka paguluses olnud enamlaste liidritel läbi enda maa Venemaale minna. Pariisi rahukonverents: Saksa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi ja alasid Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale, Tsehhoslovakkiale. Max 100k meest sõjaväes, 4000 ohvitseri. Keelatud sõjaväekohustus, keelati lennuvägi, allveelaevad ja piirati laevastikku. Saksa pidi hüvitama teistele riikidele sõjakahjud (reparatsioonid). Hõivati Reini jõe piirkond. Analoogsed lepingud tehti Saksa liitlastega.Relvastuse areng: Arenes keemiatööstus, täiustati pea kõiki relvaliike. Eriti arenes merevägi, lennuvägi ja soomustehnika, allveelaevandus. Lennukid varustati pommide ja kuulipildujatega. Uue relvana tulid kasutusele tankid. Positsioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed, et rindejoont pidevalt mehitada. Ehitati 2-3 kaevikuliini, jalaväe jaoks punkrid. Sõjategevus oli pidevalt paigal, kindlustatud positsioonid
kohalt tagasi astuma. „Tähtede sõda”-hiiglaslik programm, mille eesmärgiks oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. Hallsteini doktriin- Saksa Liitvabariik on ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja. Berliini müür- 1961 ehitatud müür, mis jagas Berliini kaheks, ida- ja lääneosaks, lammutati 1989. Uus idapoliitika- Saksamaa Liitvabariik sõlmis lepingud suhete parandamiseks Poola, Tšehhoslovakkia, NSVL ja Ida-Saksamaaga, lootes Saksamaa taasühinemisele. Saksamaa taasühinemine- ühinemise kiitsid heaks nii 2. MS võitjate riikide juhid kui ka mõlema Saksa riigi juhid, 3. oktoobrist 1990 ainult 1 riik- Saksamaa Liitvabariik. Sotsiaalne turumajandus- riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, tähtsaim põhimõte on ettevõtjate vaba konkurents. Thatcherism- Briti peaminister Margaret Thatcheri loodud karm rahanduspoliitika, mis toetas
täismajale, kogunes pärast kontserti Olljumi ümber iseseisvalt juba kümneid visiitkaardi pakkujaid. See oli suur läbimurre. Dragonsite suurim läbimurre toimus 2012 aastal, mil pärast Hamburgi „Reeperbahn“ festivali kontserti koperdas lava poole üks 70-aastane vanahärra ja soovis rääkida manageriga. Tegu oli Seymour Steiniga, kes on üks kolmest plaadimaailma juhtfiguurist, kes otsustab sisuliselt kõik Warneri plaadilepingud. Seymour on muuseas sõlminud lepingud selliste artistidega nagu Madonna, the Ramones, Depeche Mode jt. Ja nüüd saidki Dragonsid esimese Eesti bändina Warneriga lepingu. Kui maailmas loetakse eduka artisti mõõduks 100 rahvusvahelist kontserti aastas, siis Dragonsitel oli aastal 2012 juba 110-120 kontserti selja taga. See on ka lagi, kust edasi võivad vaid kasvada auditooriumid. Targalt talitades poleks vaja küsidagi „Miks on Eestis muusikuid“, uuel põlvkonnal on palju
Ajaloo kontrolltöö materjal 1. Saksamaa laienemine enne 01.09.1939 Hitler tuli 1933 võimule. 1935 – Saksamaa ühepoolne Versailles’ rahulepingu tühistamine (üldine sõjaväekohustus) Saksamaa – Inglismaa mereväekokkulepe 1936 – Komiterni-vastane pakt (Saksamaa – Jaapan) - teljeriigid (Saksamaa – Itaalia – Jaapan) 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni 1938 – Austria anšluss (Austria liitumine Saksamaaga) 1938 – Müncheni kokkulepe (Sudeedimaa) 1939 – Hitler viis oma väed Klaipedasse (Memel), Slovakkia Hitleri õhutusel kuulutas end iseseisvaks 1939 – Molotovi – Ribbentropi pakt 2. MRP ja NSV Liidu kujunemine Molotovi-Ribbentropi pakt – Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, lubati 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poole vaenulikus sõjalises liidus. See sõlmiti 23.08.1939. Sellel oli ka salajane lisaprotokoll, Ida-Euroopa jagati ära mõjusfäärideks Saksamaa ja NSVL vahel. NSVL-...
Saksamaal korraldati parlamendivalimised ja Kristlik-Demokraatliku Liidu juhina sai kantsleriks Konrad Adenauer. 12. Sotsiaalne turumajandus- Saksa uus majanduskava, mis lähtus põhimõttes, et riik ei sekku vahetult majandusprotsessidesse, ettevõtjate vaba konkurents ja avatud turg. Saksa majandusime- Saksa majanduse kiire kasv. Tänu Marshalli plaanile ja turumajanduse poliitikale. 13. Mis on uus Idapoliitika ja kes on selle esindaja? Eesotsas Willy Brandtiga sõlmiti lepingud suhete parandamiseks ida riikidega( ka NSV ja Ida-Saksamaa). 14. MÕISTED.
kiviheitemasinad ja soomusrüü. Ristisõdijaid toetas kogu Lääne-Euroopa ja paavst, lisaks rüüstasid Eestit taanlased ja rootslased. Koostööd ei suudetud teha leedukatega ega ka eriti palju venelastega. Peale halbade tagajärgede ka oli positiivseid tagajärgi. Sakslaste valitsus tõi kaasa tehnilist uuendust ja kõrgemat arengutaset. Samuti tänu sellele sai Eesti siseneda Euroopa kultuurimaailma. Maa vallutamisel sõlmiti eestlastega suulised või kirjalikud lepingud, mis panid paika kaotajate õigused ja kohustused. Kohtumõistmist viisid endiselt läbi talupojad, kes tundsid vanu õigusnorme ja nemad kuulutasid välja kohtuotsuse. Külakogukondade eestseisjad samuti valiti talupoegade seast. Samuti jäi Saaremaal ja Virumaal osa linnuseid vanemate käte. Kohustusteks tulid kaasa näiteks võõrvõimu tööga üleval pidamine. Eestlaste põhiliseks koormiseks kujunes kümnis. Esialgu tasuti seda viljas, hiljem hakati nõudma karjakümnist ja muid lisamakse
Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused:Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime, Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, Sõlmiti MRP,Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused:Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin, Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). Ideoloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Lepingud ja paktid: 1922 sõlmiti Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta., 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni vastase pakti ( = Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid, 1936 Prantsusmaa ja Nõuk. Liidu vastastikuse abistamise leping, MRP Molotov - Ribbentropi pakt. (välisministrid 1939 aastal pidasid Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa läbirääkimise Saksamaa vastase liidu loomiseks
4. Milliseid katseid võeti 1920. aastatel ette tugevdamaks rahu ja stabiilsust Euroopas? Ameerika andis Saksamaale reparatsioonide maksmiseks laenu,see mõjus Saksa majandusele elustavalt ning majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas. 1925.aastal toimus Locarno konverents (Inglismaa,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Poola,Tsehhoslovakkia,Saksamaa)Sõlmiti Reini tagatispakt,mis kindlustas Saksamaale Versaille´s paika pandud läänepiiri.Sarnased lepingud sõlmiti ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga.1928.aastal kirjutati alla Briand´i-Kelloggi paktile,millega kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt.Paktile kirjutas alla 15 riiki,hiljem ühines veel 48 riiki. 5. Millega võib seletada USA isolatsionismipoliitikat pärast I maailmasõda? I maaailmasõja järgne Ameerika oli väga tugev riik.Ameerikale oli sõda toonud lausa kasu.
Naftareoustus ELi vetes võib tulla tankeritelt, mille kodusadam on väljaspool Euroopa Liitu. Seepärast osaleb EL aktiivselt rahvusvaheliste keskkonnalepingute üle peetavatel läbirääkimistel. Mõned neist on hästi tuntud, näiteks Kyoto protokoll kasvuhoonegaaside heitmete kohta ja Montreali protokoll osoonikihti kahandavate ainete kohta. Mitmed teised lepingud on keskkonnaseisundi parandamise seisukohalt sama olulised. Muu hulgas hõlmavad need lepingud õhusaastet, bioloogilist mitmekesisust, kauplemist ohustatud liikide, ohtlike kemikaalide ja geneetiliselt muundatud organismidega, jäätmevedu, kõrbestumist, katastroofe, vooluveekogude majandamist ja avalikkuse juurdepääsu keskkonnateabele. Euroopa Liit tegeleb nende probleemidega, kehtestades rangeid keskkonnastandardeid ja propageerides uusi tööviise ning keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid. Keskkonnapoliitilised otsused tuginevad mitmele olulisele põhimõttele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
