tekstikirjeldus, kasutajaliidese kirjeldus - T�psustatud kontseptuaalmudel - P�hiobjektide olekudiagrammid - T�psustatud �riprotsess (infovoogudega tegevusdiagrammid) iteratsiooni fookuses oleva kasutusjuhu "�mber" II iteratsionn - Teise iteratsiooni fookuseks oleva kasutusjuhu detailne, laiendatud formaadis tekstikirjeldus, kasutajaliidese kirjeldus - Vastav s�steemi jadadiagramm - Vastavad s�steemioperatsioonide lepingud - P�hiobjektide olekudiagramm - T�psustatud kontseptuaalmudel, soovitav anal��simustrite kasutamine - T�psustatud kontseptuaalmudel, soovitav anal��simustrite kasutamine - T�psustatud �riprotsess (infovoogudega tegevusdiagrammid) iteratsiooni fookuses oleva kasutusjuhu "�mber" KONTSEPTUAALMUDEL PEAB SISALDAMA V�HEMALT 8 KONTSEPTI, SOOVITATAV V�HEMALT 16.
Allikas jagun formaalseteks ja materiaalseteks. I täh vormi, milles esinevaid norme tuleb lugeda õigusnormideks, sest need omandavad õigusjõu tänu avaldamisele teat vormis. II on allikas, milles õigusnorm tegelikult väljendub. Kehtivuse alusel: Üldised allikad: tavad ja õiguse üldpm-d, mis seovad valdavat enamust rv õ-se subjektidest; universaalsed allikad seovad kõiki subjekte. Partikulaarsed a: rv-sed lepingud ja rv-ste organisats otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase nõusoleku; alaliigiks regionaalsed allikad (elemendid on piirat teat geograafilise ala või konkreetsete riikidega). Tähtsuse alusel: Põhiallikad: tavad ja lepingud. Lisaa: õ-se üldpm-d, rv organisats otsused, kohtuotsused, õigusteaduslik arvamus. Rv-sed tavad Objektviine element (usus): riikide kestev, ühetaoline ja järjepidev ning üldine käitumine.
· Saksamaa lõhenemine · Sots.turumajandus = Riik loob tingimused majanduse jaoks, vaba turg, ,,Heaolu kõigile" seda viljeldi 50.-60.aastail > Riigi jõuline majandusareng, kõrge elatustase · 60.aastate teisel poolel majanduskasvu langus > 70.aastate naftakriis · 69-82 olid võimul Sotsiaaldemokradid > seejärel Kristlikud demokraadid · Hallsteini doktriin = SLV suhtleb ainult nende riikidega, kellel puuduvad suhted SDVga · Idapoliitika Sots.demid sõlmisid lepingud Poola, NSVL, Ida-Saksamaaga ja Tsehhoslovakkiaga = Sm tunnustas 1945 väljakujunenud piire · 1989 Berliini müüri lammutamine · 3.okt 1990 Sm taasühinemine
• Pakume klientidele järjepidevust. TULUVOOD. • Meil on olemas algkapital. • Edasine tulu tuleb igakuiselt ettevõttest teenuse osutamise eest. VÕTMETEGEVUSED. • Kliendisuhete loomine. • Enda tegevuse reklaamimine. • Enda pidev täiendamine. VÕTMERESSURSID. • Selleks, et oma teenust kõrgel hoida peame ennast pidevalt täiendama. • Enda tegevuse ja teenuste reklaamimine. • Kaasaegsed masööri tarvikud. VÕTMEPARTNERID. • Ettevõtted kellega seome lepingud ( Coop Eesti, Selver AS, Rimi AS Food, Maxima, Prisma ). • Püsikliendid. KULUDESTRUKTUUR. • Trantsport. • Massaažitarvikud. • Msööride palgad. • Massaaži laud + tool. • Koolitused. TÄNAN TÄHELEPANU EEST !
lennuvägi, tankivägi, autod, õhukaitsesuurtükivägi, gaasid. 3) Tehnilised uuendused: kaevikusõda, välikindlustusvööndid, kaitseliinid, telefoni- ja raadioside. 4) Sõda andis tõuke meditsiini kiireks arenguks. 5) Avanes inimeste maailmapilt, silmaring. 9. Versailles rahulepingu tingimused. Versailles süsteem. Esimese maailmasõja järgseid rahulepinguid ja nendest tulenevaid riikidevahelisi suhteid on hakatud nimetama Versailles' süsteemiks. VERSAILLES' SÜSTEEM Versailles´ lepingud sõlmiti Pariisi rahukonverentsil 28 juunil 1919 a. võitnud riikide ja Saksamaaga. Rahu tingimused: 1) Saksamaa tunnistas end ainsaks süüdlaseks sõjas, vabastas sõjavangid ja loovutas relvad. 2) Saksamaa jäi ilma oma kolooniatest ja pidi maksma reparatsioone (sõjamakse). 3) Saksamaal kaotati üldine sõjaväekohustus, keelati omada allveelaevastikku, liinilaevu, tankikoondist, sõjalennuväge. Jäeti 100 00 - meheline armee bolsevismi kaitseks idapiiril.
Haldusmenetlus on menetlus (arutlus, diskussioon õiguse leidmiseks), mis on seotud füüsilise isiku haldavate asjadega, et heaolu eest seista. 4. Millised on põhikaristused väärtegude eest karistusõiguses? Füüsilisele isikule rahatrahv, mis määratakse baassumma (60 krooni) kordsetes ja arest kuni 30 päeva., Juriidilisele isikule trahv 500 500 000 krooni. 5. Millised tehingud on tühised tsiviilõiguse alusel? Tühised tehingud tsiviilõiguses on lepingud, mis on valesti koostatud, mis ei vasta nõuetele, aegunud lepingud, võlakirjad. Tehingud, millel puudub vastav notariaalne osa või mis on muul viisil kehtetu, aegunud või valesti koostatud. 6. Kes on õiguskorras eraõiguslikud juriidilised isikud? Eraõiguslikud juriidilised isikud on kajastatud äriregistris. Neil on põhikirjad ja ühingulepingud. Näiteks OÜ või AS, tulundus või MTÜ, füüsilisest isikust ettevõtja jne. 7
Põhjasõda Karl XII pidas oma väega ägeda lahingu Narva pärast, mis lõppes Rootsi jaoks võiduga. Karl oli veendunud, et Vene vägi on lõpplikult alistatud ja asus puhkuseks Laiusele talvekorterisse. Karl lahkus oma väega kevadel, ega tulnud kunagi tagasi. Maa kaitseks jäid väeosad kindral Schlippenbachi juhtimisel, kes kaitselahingutes toime ei tulnud. 1704. aastal piirati Peeter I väe poolt Narvat ja Tartut, rüüstati ka teisi Ida- ja Lõuna-Eesti alasid. Linnade elanikud küüditada (enamuses), keelustati postisaadestite toimetamine. 1708.a. oli Peeter I Rootsi eduka lahingutegevuse järgi Poolas arvanud, et Karl pöördub tagasi Eestisse. Seda teadmist omades lasi Peeter Tartu täielikult hävitada. Alates 1710. Aastast laastas Eestit katk, mis jäi viimaseks. Sellel aastal toimus ka Riia ja Tallinna kapituleerumine (lepingud). Põhjasõda oli jõudmas finaali, sest Rootsi oli andmas käest oma juhtpositsiooni (kao...
· Tähtsuselt teine delegatsiooniliige paigutatakse istuma juhist paremale. · Sekretärid paigutatakse istuma laua otstesse · Tõlgil peab olema visuaalne kontakt delegatsiooni liikmetega · Suurematel konverentsidel ja kongressidel nähakse delegatsiooniliikmetele ette nimelised sektorid ning võimalusel ka nimelised kohad Lepingud Lepingu vorm: Suulised või kirjalikud. Kirjalikud jagunevad lihtkirjalisteks ja notariaalseteks lepinguteks Kirjalikud lepingud sõlmitakse tavaliselt ühe dokumendi koostamise ja selle allkirjastamise teel. Struktuur: Peab teadma lepingu ülesehitust ehk struktuuri puudutavaid põhimõtteid ja koostisosi. Olenevalt lepingu liigist või muust tegurist võib lepingute maht olla väga erinev. Sageli vaja vormistada juurde lisa(d). Lahutamatud koostisosad. Ülesehitus: · kokkulepped lepingu sisus · lepingu objekt kauba, teenuse nede suhete määratlemine, mille suhtes lepingu pooled lepingu sõlmisid.
Majanduskriisi mõju noorte töötusele on märkimisväärne: vanuserühmas 1524 eluaastat on töötus alates 2007. aastast järsult suurenenud. Töötus ei ole aga selle vanuserühma ainus probleem. Tööle asudes on suurem tõenäosus, et noortega sõlmitakse ebakindlamaid töölepinguid kui nende vanemate kolleegidega. Töötava elanikkonna noorem põlvkond on sõlminud rohkem ajutisi töölepinguid, nagu tähtajalised lepingud ja töövahendusfirma ajutised lepingud. Enamik ELi liikmesriikidest registreeris ajutiste töötajate arvu suurenemise vanuserühmas 1524 eluaastat. (Euroopa Elu-ja Töötingimuste Parandamise Fond) Noorte (15-24) tööpuudus 2010 aastal on võrreldes teise kvartaliga vähenenud 22,2%-ni (II kvartalis 23,6%). Samal ajal on ligi 7000 noore võrra suurenenud nii tööjõu pakkumine kui hõivatute arv. Sellest võib järeldada, et enamus peale kooli lõpetamist tööturule sisenenud noortest on leidnud töökoha
b) majandussanktsioonid ei toiminud c) lepinguid, millele ta toetus, peeti ebaõiglaseks d) USA ja teised tähtsamad riigid ei osalenud e) oma sõjaväe puudumine USA president Wilsoni arvates tuli luua Rahvasteliidu relvajõud, mis annaksid organisatsiooni otsustele suurema kaalu ning vähendaks samal ajal tunduvalt liikmeriikide rahvuslikke relvajõudusid. Inglismaa ja Prantsusmaa ei nõustunud aga sellega. f) otsustamine oli aeglane Konverentsid, lepingud Washingtoni konverents 1921.a. nov. 1922. a. veebr. Washingtoni konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse piiramise leping, Vaikse ookeani saarte demilitariseerimise leping ning Jaapani vägede väljaviimine Vene KaugIdast. Laevastikulepinguga fikseeriti 5 riigi sõjalaevastiku piirsuurus. 4 riigi lepinguga kindlustati USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Jaapani seniste valduste säilimise Vaikse ookeani piirkonnas. 9 riigi leping garanteeris Hiina
pealinnaks oli Tartu. Saare-lääne piiskopkond koosnes Läänemaast ja Saaremaast.lisaks kuulusid sinna veel rida teisi saari.Algul oli Pealinnaks Vana-Pärnu , hiljem sai aga selleks Haapsalu. Tallinna piiskop omas Taanile kuuluvas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu. Võõrvõinud ja maa põlisrahvas.võitjate ülekaal ei olnud algselt sedavõrd absoluutne , et nad oleks saanud talitada täiesti oma äranägemise järgi.Maa vallutamisel sõlmiti eestlastega suulised või kirjalikud lepingud , mis fikseerisid eelkõige kaotajate kohustused kuid jätsid neile ka mõningad õigused. Lepingud mis sõlmiti erinesid seetõttu et eestlased omavahel läbi ei saaks. Ristimisega kaasnesid ka ,,ristiusuliste kohustused" *kümnis : 10nes osa talu saagist.(algul tasuti viljas ,hiljem tekkis ka karjakümnis ja muid lisamakse) *hinnus: kindlaksmääratud naturaalmaks.(kergem varjant), seal pidid ülal pidama kohalikku preestrit ja maksma erilist kirikumaksu , ehk kümnendikku kümnisest.
Inimõigusi reguleerivad kokkulepped Hanno Küng Mis on inimõigused? · Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. 1. Inimõigused on kõigil inimestel. 2. Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt. 3. Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt. Rahvusvahelised lepingud? · Allkirjastamine · Aruanded · Komiteed Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt · ÜRO tasandil · 21.10.1991. · Järelvalvet teostab Inimõiguste komitee Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt · ÜRO tasandil · 21.10.1992. · Järelvalvet teostab Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee Piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate
õigusrikkumiseks. Karistusliku õigusnormi element on sanktsioon st seaduses ettenähtud karistus dispositsioonis toodud teo eest. 26. Õigusakti kehtivus ajas ja ruumis. Seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. 27. Välislepingu parafeerimine, ratifitseerimine ja denonsseerimine. Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib EV lepingud: 1) mis muudavad riigipiire; 2) mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist; 3) mille kohaselt Eesti Vabariik ühineb rahvusvaheliste organisatsioonide või liitudega; 4) millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi; 5) milles ratifitseerimine on ette nähtud. · Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega
terviklikkust; · austada riikide suveräänsust ning sellest tulenevaid õigusi; · mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse; · austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi; · edendada koostööd riikide vahel; · järgida rahvusvahelise õiguse norme. Rahvusvahelised suhtlemise vahendid Nende põhimõtete täitmiseks kasutatakse mitmesuguseid vahendeid, millest peamised on diplomaatilised suhted, majanduslik koostöö ning rahvusvahelised lepingud. Diplomaatilised suhted saavad alguse, kui üks riik tunnustab teist diplomaatiliselt. Diplomaatiliste suhete katkestamine on rahvusvahelistes suhetes äärmuslik samm, mis viitab kerkivale sõjaohule. Riikidevaheliste suhete halvenemist märgib ka teise riigi diplomaadi väljasaatmine maalt. Majanduslik koostöö võib toimuda mitmes vormis ning oleneb kaasatud riikide olukorrast ja nendevahelistest suhetest. Lisaks regulaarsele kaubavahetusele,
Sissejuhatus Tihtipeale oleme me nende asjadega, mis meid ümbritsevad, sedavõrd harjunud ega tule selle pealegi, et kunagi pidi keegi need meie jaoks välja mõtlema. Lewis Waterman Lewis Edson Waterman sündis Decatur, New Yorgis. Lewis sündis 18. novemberil 1837 ja suri 1. mail 1901. Ta leiutas täitesulepea 1884. aastal. Täitesulepea Lewis Waterman oli habetunud ja kandis prille. Miski tema välimuses ei tekitanud kahtlust, et temas võiks olla midagi revolutsioonilist. Ühel päeval, valmistudes kohtuma tähtsa kliendiga, tilkus sule otsast üle poliisi terve tindiplekkide rada. Üritades dokumenti päästa jäi ta kohtumisele hiljaks ning kaotas kliendi. . Ta vandus ning otsustas leiutada midagi paremat. Lewis mõtles välja mehhanismi, mis hoidis tinti kirjutusvahendi sees ning andis seda peale püsiva joana. Ta töötas oma leiutise kallal 10 aastat, enne kui ta pani...
• Tarbija on eelduslikult võlasuhte nõrgemaks pooleks, seetõttu on tarbija huve ka seadusandja poolt kaitstud (nt VÕS § 56 kohaselt on tarbjal õigus lepingust taganeda 14 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist. Lepingute sõlmimine • VÕS § 1 lg 6 kohaselt on ettevõtja isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. • Lepinguid saab sõlmida isiklikult ja esindaja kaudu, va lepingud, mida tuleb sõlmida isiklikult. Lepingute sõlmimine • Tulenevalt VÕS § 9 lg 1 loetakse leping sõlmituks, kui pakkumus on saanud nõustumuse. • Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. • Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
(=riik) vastu; kallaletung on relvastatud; enesekaitse on proportsionaalne rünnakuga; koostöö ÜRO Julgeolekunõukoguga. Rahvusvahelise õiguse allikad Rahvusvaheline leping on riikide vahel kirjalikus vormis sõlmitud, ühes või mitmes omavahel seotud dokumendis sisalduv rahvusvaheline kokkulepe, mida reguleerib rahvusvaheline õigus, olenemata konkreetsest nimetusest. Samuti on rahvusvahelised lepingud riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide lepingud, mida reguleerib rahvusvaheline õigus. Eesti seadustes kasutatakse ka terminit välisleping, mis tähistab Eestit siduvat rahvusvahelist lepingut. Rahvusvahelisi lepinguid on võimalik liigitada osapoolte arvu järgi: kahepoolsed lepingud / mõnepooldsed lepingud suketud lepingud, millel on üle kahe osapoole / mitmepoolsed lepingud avatud mitmepoolsed lepingud e kollektiivlepingud. Eelnevast liigitusest nähtub teinegiliigituse alus uute osapoolte liitumisvõimaluse järgi:
Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930.aastatel võimule diktatuurid? 30ndate aastate majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatliku korra võimesse taastada normaalne elu. Loodeti, et vaid tugevakäeline valitsemine suudab taastada riigis korra ning muuta elu paremaks. Riikidevahelisi tülisid üritasid diktaatorid lahendada sõjajõuga, mitte aga läbirääkimistega laua taga. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20NDATEL 1) Patsifismi ajastu 2) erinevad lepingud, mis pidid reguleerime riikidevahelisi suhteid a) Briand-Kellogi pakt probleemide lahendamine rahulikul teel b) Locarno lepped (Reini tagatispunkt) I. Saksamaa osalus võrdväärsena II. Saksamaa ühelt poolt ning Belgia ja Prantsusmaa teiselt poolt kohustusid säilitama riigipiiri puutumatuna III. garandid olid Inglismaa ja Itaalia 3) Saksamaalt võetavad reparatsioonid
tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehinguga kaasnevad nii seadusest tulenevad õigused ja kohustused kui ka tehingu enda sisust tulenevad õigused ja kohustused, mida pooled saavad ise sisuliselt mõjutada. Tehingud võivad olla: Ühepoolsed – tehing, mille tegemiseks on vaja ühe isiku tahteavaldust nt pärandamine testamendiga Mitmepoolsed – tehing, mille tegemiseks on vaja kahe või enama isiku tahteavaldust nt ost-müük. Mitmepoolsed tehingud on lepingud – tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma Tahteavaldus kui tehingu sisu. Tehing on isiku tahteavaldus. See tahe aga peab kujunema tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ülevaadet omades. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.
"Andmete kaitse krüpteerimise abil" Mis on krüpteerimine? Loetaval kujul oleva informatsiooni muutmine loetamatuks Kasutusel väga erinevad tehnikad Eesmärk: muuta andmed loetamatuks kõrvalistele isikutele (lepingud, palgaandmed, paroolid jne) Kuidas kaitseb krüpteerimine andmeid? Krüpteeritud andmed võõrastele kättesaamatud Hoiab ära andmete lekkimist Andmeid saab kaitsta tugeva parooliga Sümmeetriline krüpteerimine Kui andmeid krüpteeritakse ja dekrüpteeritakse sama võtmega, siis on tegemist sümmeetrilise krüptogaafiaga Asümmeetriline krüpteerimine Andmeid krüpteeritakse ja dekrüpteeritakse erinevate võtmetega Kasutatakse kahte võtit — avalikku ja salajast võtit Avaliku võtme krüptograafia põhineb sellel, et avalik võti avalikustatakse, et oleks võimalik saata võtmepaari omanikule krüpteeritud infot Üks meetod: digitaalsed sertifikaadid Krüpteerimiseks kasutatav tarkvara Boxcryptor TrueC...
III Embrüote kasvatamine ja siirdamine. 2-3 või 5 päeva järel valitakse välja normaalselt arenenud embrüod. Hormonaalselt ettevalmistatud naisele siiratakse 2-3 embrüot. Rasedust säilitav ravi-kestab 8. nädalani. Naise terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil. Mehe viljakushäire: ◦ näiteks spermide vähesuse/nende puuduliku liikuvuse korral. Haigekassa on sõlminud kehavälise viljastamise teenuse ostmiseks lepingud viie raviasutusega: Ida-Tallinna keskhaigla naistekliinik AS Nova Vita Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku reproduktiivmeditsii ni keskus Elite erakliinik Tartu Ülikooli kliinikumi naistekliinik Kasutatud kirjandus koolitaja.eenet.ee:57219/Waramu3We b/downloader?resourceId... black66.planet.ee/12klasspowerpoint/_ Embruosi...ppt http://978-9985-830-87- 1.blogspot.com/ http://www.emu.ee/teadus/teadusteen used/veterinaarmeditsiin/ http://www
Miks ma vajan õigusalseid teadmisi Tänapäeva globaalses ühsiskonnas on kõik valdkonnad ja peaaegu kõik suhted õiguslikult reguleeritud. Kõikjal ümbritsevad meid seadused, lepingud ja aktid. Miks ma aga vajan õigualaaseid teadmisi? On oluline omada baasteadmisi õigusest selleks, et ma ei eksiks seaduste vastu ja ei rikuks sõlmitud leppeid. Siinjuures pean oluliseks seda, et oskaksin mõista õigusalast teksti – nii seadute, dokumentide kui ka aktide sisu. Pea kõik suhted on õiguslikult reguleeritud ja on väga oluline aru saada igapäeva eluga seotud õigisalasest tekstist.Õigusalased baasteadmised aitavad mul mõsita
Nt Marshalli plaan. Tänapäeval ei puudu doonorriikide või organisatsioonide abi taga varjatud poliitilised ja ideoloogilised huvid. Humanitaarabi osutatakse looduskatastroofide kannatanud riikidele või tsiviilelanikkonna abistamiseks sõja üle elanud riikides. 3)Lepingud- Seaduslikult siduvad dokumendid, mille kaudu 2 või enam riiki vormistavad läbirääkimistel saavutatud kokkuleppe. Nt.Mõni leping on saanud aluseks organisatsioonile. Teist liiki lepingud sätestavad allakirjutanud riikide käitumisstandardid. Mitmepoolsed lepingud on allakirjutamiseks pidevalt avatud, st et lepinguga saavad ühineda üha uued riigid. 4)Avalik arvamus- võim välispoliitikat mõjutada. Avaliku arvamusega saab ka manipuleerida ja panna rahavst uskuma, et mingi riik kujutab ohtu nende julgeolekule. See ohutunne aitab läbi suruda suuremaid sõjalisi kulutusi riigieelarvesse või õigustada sissetungi mõnda välisriiki. ÜRO-Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1. Tutvumine organisatsiooni organisatsioonilise struktuuri ja tegevusvaldkondadega 2 2. Turundustegevus........................................................................................................ 3 2.1 Ettevõtte tarnijad ja kliendid................................................................................ 3 2.2 Ettevõtte konkurendid.......................................................................................... 3 3. Personalitöö................................................................................................................4 3.1 Kaardi instrueerimine...........................................................................................4 4. Raamatupidamise töökorraldus...............................................................................
eelotsuse küsimise objektid (EL õigus, mille tõlgendamist ja/või kehtivust võib küsida) küsimuse asjassepuutuvus liikmesriigi kohtumenetluses oleva asja lahendamiseks liikmesriigi kohtunikul on EL õiguse tõlgendamise ja/või kehtivuse osas tekkinud kahtlus (ei pea olema veendumus). 2.4. Mida küsida? 5 EL õiguse tõlgendamise kohta EL esmane õigus (põhilepingud e EL aluslepingud, neid täiendavad ja muutvad lepingud, liitumislepingud, aluslepingute lisad, protokollid jne); EL teisene õigus (määrused, direktiivid, otsused, raamotsused); õiguslikult mittesiduvad soovitused, arvamused; EL Nõukogu loodud organite (nt Euroopa Keskpanga) põhikirjad; EÜ/EL rahvusvahelised lepingud, lepingud kolmandate riikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; liikmesriikide omavahelised konventsioonid; teatud mõttes ka Euroopa Kohtu otsused; EL õiguse kehtivuse kohta;
mõõtvate sensoritega d. Ülikooli klassiarvutisse sisselogimine e. Järelvalveta metsa kasvamine raiesmikul f. Metsa raieküpsuse jälgimine ja hindamine (näiteks aerofotode abil) 3. Järgmised elemendid kuuluvad BPMN 2.0 notatsiooni: b,c a. andmetabelid, paketid, sõnumivood, üldistusseosed b. sündmused, tegevused, lüüsid c. sündmused, tegevused, andmeobjektid d. kasutusjuhud, operatsioonide lepingud, transaktsioonid 4. Protsessi simuleerimine c,d,g a. On võimalik vaid arvuti ja protsessimudeli abil b. On võimalik vaid inimeste omavahelise vahetu suhtlemise abil c. On võimalik nii inimeste vahetu suhtlemise kui ka arvuti ja protsessimudeli abil d. On andmete kogumise meetod e. Läbiviimiseks on vaja vähemalt 20 inimest f. On vajalik protsessi defineerimiseks g. Annab ülevaate tüüpilisest ressursikasutusest 5. Ujuvjoon (swimline) a* a
Mihklipäev Miks tähistati vanasti? · Lõppes karjatamishooaeg ja karjalaste tööleping. · Lõppesid kaubeldud teenijate lepingud. · Lõppes valge ja soe suveaeg. Uskumused · Lõuna-Eesti karjus vedas mihklipäeval valget oinast vastupäeva ümber kivi - siis hakkavat lumi sadama ja karjane pääseb tööst. · Kuuvalge ja päikesepaiste mihklipäeval tähendasid, et loomasöödast puudust ei tule. Mihklipäev tänapäeval Tänapäeval, kui mihklipäeva kombestik on kadunud ja selle tähistamine jäänud minevikku, tunneme seda päeva vanapärase ütluse "igal oinal oma
USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis. Ameerika Ühendriigid said alguse 13 Suurbritannia asumaa iseseisvusdeklaratsioonist, millega nad kuulutasid end vabadeks ja isesisvateks riikideks. 20. sajandi keskpaigas sai Ühendriikidest majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas. The Star-Spangled Riigihümn Banner Pealinn Washington Pindala 9 826 630 km2 Ametlik(ud)
Tööjõu ebapädev kohtlemine – töötingimused arengumaades on alla igasugust arvestust. Inimväärse palga puudumine, pikad tööpäevad, tasustamata ületunnid, olematud ohtusunõuded, seksuaalsed ahistamised ja füüsilised karistused – need kõik on tavalised probleemid arengumaade tootmistehastes ja kahjustavad väga töötajate tervist. Samuti pole paljudel töötajatel isegi töölepingut või on sõlmitud lühiajalised lepingud, mis võimaldavad töötajaid lihtsamini palgata ja lahti lasta. Hakates ise elama keskkonnasäästlikult ning tarbides kaupu vastavalt vajadusele, saame teha suure sammu parema elukvaliteedi suunas. Aitäh!
riikidevahel, Relvastuse vähendamine, vägede välja toomine Venem territ-lt. Luua iseseisev Poola riik,Luua rahvusvaheline organsisatsioon. Pariisi rahukonve:alg 18jaan1919. 28juun1919 kirj ala Versailles' rahulepingule. Osales 27riiki, kaotajaid pold kohal. Balti riikide delegatsioonid kohal mitteametlikult. Otsustav sõna: USA president Woodrow Wilson, Suurbrit peaministr David Lloyd George, Prtsm peamini Georges Clemenceau. Versailles'rahulepinguga sarnased lepingud sõlmiti Saksam liitlastega. Rahulepingute koostisosadeks RAHVASTELIIDU põhikiri(praeguseÜROeelkäija) Täiskogu koosnes liikmesriikides esindajaist: Nõukogus 5 alalist liiget, Suurbrit, Prantsus,Itaalia,Jaapan, USA(?).Alaline sekretariaat asus Genfis. Rahvasteliit loodi selleks, et tulevasi konflikte ära hoida. Saksamaa kuulus Rahvasteliitu 1926-33. NSVLiit 1934-39. Heideti välja, sest tungis Soomele kallale.Eesti astus R-liitu 1921.Rahulepingu järgi: *Saksamaa pidi loovutama alasid:
Võlaõigusseaduse kohaselt tuleb mõistlikkuse põhimõttest tuletada näiteks kohustuste sisu, määrata lahtised tingimused lepingus, täita oma kohustused, hinnata üllatusliku tüüptingimuse muutumist lepingu osaks, määrata kindlaks täitmiseks vajalik aeg jms 7. Lepingute liigituse peamine alus võlaõigusseaduses. Lepingute liigitus 1. Lepingute liigitus lepingust tulenevate kohustuste arvu alusel ühekülgsed (unilateraalsed) lepingud ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees mingi teo tegemiseks; kahekülgsed (bilateraalsed) lepingud mõlemad pooled võtavad endale kohustusi. Vastastikused (sünallagmaatilised) lepingud kahekülgsed lepingud, milles iga pool võtab endale kohustuse ainult sellepärast, et teine pool lubab tasuda. 2. Lepingute liigitus ajalise ulatuse alusel ühekordsed lepingud lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav;
....................................................................................................3 1.1 Maksuseadused.....................................................................................................3 1.1.1 Käibemaks.....................................................................................................4 1.1.2 Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks.....................................4 1.2 Rahvusvahelised suhted ja lepingud.....................................................................5 1.2.1 Kaitsealane koostöö.......................................................................................5 1.2.2 Majanduskoostöö...........................................................................................6 1.2.3 Kaubavahetus................................................................................................6 1.2.4 Investeeringud ettevõtetesse...............
Gaius määratleb konsensusliku lepingu, mis põhineb ametliku ja mitteametliku lepingu opositsioonil: "Leping loetakse sõlmituks lihtsa kokkuleppega, kuna pole vajalik ega lausumata verbaalseid valemeid ega kirjaliku vormi". Selles opositsioonist langeb välja tegelikude lepingute kategooria, mida saab samuti võrrelda ametlikke kokkulepetega ja selles mõttes on sama üldises kategoorias konsensuslikude lepingutega. Aga kui me lähtume kohustusest määrama kohustusi, konsensuslikud lepingud peavad olema vastu pandud nii formaalsetele, kui ka päris lepingutele. Justinianuse Instutsioon täpselt eristas konsensusliku lepingu eri lepingute rühma, milles kohustuste tekkimine mitte ainult ei seostu mingite formaalsete aktide täitmisega, kuid ei näe ette isegi asja üleandmist (nagu see on päris lepingutes), ning see põhineb ainult kokkuleppel. (6) (3) Lepingu eesmärk Peamine müügilepingu majanduslik eesmärk on see, et ostjale majandusse tuli omandiõigust
1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine. Eesmärgiks kindlustada rahu võitjate ja kaotajate vahel. Ühendada neid koostöös. Luua söe- ja terasealane vastastikune sõltuvus, et üks riik ei saaks enam oma relvajõude mobiliseerida teiste teadmata. Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides. Institutsioonid: Ülemamet, Ministrite Nõukogu, Euroopa Assamblee, Euroopa Kohus. 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamisleping. Eesmärgiks ühisturu loomine, majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse, institutsionaalse struktuuri loomine. Institutsioonid: Euroopa Komisjon, Ministrite Nõukogu, Parlamentaarne Assablee, Euroopa Kohus, Euroopa Investeerimispank, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Kontrollikoda. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping. Eesmärgiks koordineerida aatomienergia ühist rahumeelset kasutamist liikmesriikides ja suurendada selle osakaalu
Lõuna Ameerika majanduslik organisatsioon Ajalooline taust ALALC- loodud 1960. aastal, et pakkuda vabakaubavahetust. 1970. aastal peatus täielikult. ALADI- loodud 1980. aastal, et vahetada välja ALALC. Tegi võimalikuks ühised lepingud ja tegevused nende riikide vahel. Ühise turu loomine oli alles kauge eesmärk. Üldtaust Mercosur loodi 1991. aastal Click to edit Master text styles Second level Argentiina, Brasiilia, Third level Fourth level
riigipiiride ja sõjaliste tagatiste küsimustes ning relvarahu küsimustes. Samal koosolekul kirjutatigi relvarahulepin alla, see jõustus Eesti Vene rindel 3.jaanuaril, lõpuks olid kahurid vaikinud. 1.veebruari pealelõunal tulid trükikojast korralikud vatman paberile trükitud rahulepingu eksemplarid, nad loeti veelkord üle ning ühes eksemplaris avastati komaviga mis muutis tervet lauset, mis tähendas seda et tuli leping saata tagasi trükikotta. Keskööks jõudsid lepingud aia tänava majja ja enamus telekatsiooni liikmeid olid purjus. Nii sündiski Tartu rahu millest ikka ja jälle juttu tehakse.
Euroopa Liit Ajalugu Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal. 1957. aastal sõlmiti Rooma Lepingud Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liiduga liitunud liikmesriigid on huvitatud koostööst majanduse, kaubanduse ja teistes valdkondades. Eesti ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004 Igaüks, kes on mõne Euroopa Liitu kuuluva riigi kodanik, on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanik.
(lk 58-60) Kuna Saksamaal kardeti kommunismi levikut, siis tekkis Saksamaa Kommunistliku Partei vastu Saksa töölispartei, hiljem nimetati see ümber Saksa Töölisparteiks. Just kommunismi tekitatud hirmu pärast saidki natsid võimule, korraldades selleks mässe ja rünnakuid, et rünnata kommuniste ja ka juute. 2. Milline oli Hitleri õpetuse sisu? (lk 59) Saksamaa pidi saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Tuli tühistada Versailles'i ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruume. Tuli tagada rassiline puhtus ehk rahval lasti suuremaks kasvada ainult kindlaid juhtnööre järgides, näiteks ei tohtinud vaimuhaiged ja kurjategijad lapsi saada ja keelati juudiga abiellumine. Samas pidid terved ja tugevad rohkem lapsi sünnitama. 3. Millistele diktatuuridele omastele tunnustele vastab hitleriaegne Saksamaa? (lk 59-60) Inimesi saadeti koonduslaagritesse, tegutsesid julgeolekuametid (näiteks
Kuidas Saksamaa rikkus versailles i leppeid 1933 alguses sai Saksamaal kantsleriks A.Hitler, kes samal aastal kehtestas järk-järgult Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei diktatuuri ning sai ise Saksamaa ainujuhiks (füüreriks). Natside võimuletulekuga Saksamaal võeti suund Saksamaa endise võimsuse taastamisele, seda aga segasid Versailles`i rahulepingu sätted ning mitmed teised rahvusvahelised lepingud. Kasutades ära soodsaid rahvusvahelisi olusid ja demokraatlike riikide suutmatust Saksamaad takistada, alustas A.Hitler Versailles`i süsteemi lammutamist. 1932.a.- Saksamaa keeldus maksmast reparatsioone viidates süvenenud majandusraskustele "suure majanduskriisi" tingimusis (NB! Seda tehti juba enne Hitleri võimulepääsu). 1935.a.- Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja senise 100 000 armee asemele hakati looma üle miljoni-mehelist Wehrmacht`i (kaitsevägi).
minu arvates oluline, et need oleksid hästi jälgitavad, keeleliselt korrektsed ning täidaksid oma eesmärki. Eriti oluline on see näiteks tegevus- ja arengukavade puhul, selleks, et lugemine oleks ladus ning ei tekiks vääritimõistmist. Dokumentide haldamise suurim kasutegur on minu meelest see, et säilitamist vajav informatsioon jääb organisatsiooni alles ning seeläbi säilib organisatsiooniline teadmus. Samuti on erinevad dokumendid (e-mailid, otsused, määrused, lepingud jms.) tõendid organisatsiooni tegevusest, tahtest ning seosest teiste organisatsioonidega/isikutega. Hästi korraldatud asjaajamise süsteem kaitseb dokumente lubamatu muutmise eest ning säilitab kõik andmed selle kohta, kes ja millal on dokumente täiendanud. See on ülioluline just siis, kui tekib mõni probleem, sest sellisel juhul saab hinnata, kes vastutab ning vajadusel lisainformatsiooni küsida. Kasutegurina näen ka seda, et kui organisatsioon tagab kiire ja
on õigus ja võime seaduste alusel ise korraldada ja juhtida kohalikku elu , lähtudes õigustatud vajadustest ja elanikude huvidest. Enesejuhtimise teostatakse demokraatlikult loodud esindaja organite ja asutuste abil, samuti kohaliku elu arvamusküsitlused või üleriigilist algatust. Suhted Jõhvi Vallavalitsuse ja õigusasutustega: (1)Suhete aluseks omavalitsuse ja Jõhvi valla organitega on seadused ja lepingud mille on volitatud riigi-ja kohaliku omavalitsuse asutused Jõhvi vallas . ( 2 ) Organisatsiooni omavalitsusorganid ei tohi delegeerida Jõhvi valla poolt neile usaldatud ülesanded ja pädevus ning vahendid nende rakendamiseks ettenähtud riiklikule asutustele. ( 3 ) Koosolekul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid või muudatusi seadustes ja teistes õigusaktides . ( 4 ) Koosolek valib esindajaid President Vabariigi valijate kodasse ja Rahva
Fors Rent OÜ - autorent General information: Founded: 01.01.2019 URL: www.forsrent.ee Contact: Loo alevik, Lepa tee 4 Elevator pitch: Phone: +372 5500010 Email: [email protected] Fors Rent OÜ missiooniks on absoluutne klientide rahulolu. Kliendi raha säilitamiseks võtab ettevõtte kõik kõrvalkulud enda peale. Mugav äpp - kiirbroneering. Funding: Tegevuse käivitamiseks on vaja ettevõtte alustamiseks rahalisi Problem: Autorenditeenus on suunatud inimesele, kellel ei ole soovi võtta auto liisingusse,kes tahab sissemased summas 30 000 eur. raha säästa, kellele on vaja auto ärireisiks, perepuhkuseks, asenduautoks, igapäevatoimetuste jaoks. Eripära on võimalus kasutada äppi, mis on suur klientide ...
..100 81...904 4 hea 70...89 71...80 3 rahuldav 45...69 61...70 2 puudulik 20...44 51...601 1 nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Euroopa Liit. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2001; 3) Laffranque,J. EL ja EÜ institutsioonid ja õigus. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 1999; 4) Euroopa Liit. Amsterdami leping. Konsolideeritud lepingud. Eesti õigustõlke keskus. Tallinn 1998; EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID JA ÕIGUS 1 AP Piirivalvekolledz 2007 1. Kuidas EL alguse sai. Lepingud Ühinenud Euroopa idee 1767 Jacob Heinrich von Lilienfeld 19 saj lõpp, Friedrich Martens Richard Coudenhove-Kalerg 1923 Paneuroopa liikumine; Briand- Kellogi pakt 1925; 1929 Aristide Briand; Olgem eestlased aga saagem ka Eurooplasteks! EUROOPA LIIDU LOOMINE 9 mai 1950
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadvustanud – E. F. Codd (relatsioonilise mudeli "...
, Saksa-prantsuse lepitamine 25. juuli 1952 sündis ESTÜ (leping 18. aprill 1951): Kuus liiget - Prantsusmaa, Benelux, Itaalia, Lääne-Saksamaa, Foorum erimeelsuste lahendamiseks ja kaubanduse parendamiseks, Riikideülene (idee järgi), Esimene president: Jean Monnet Miks?: Süsi ja teras kui Euroopa mootorid, Saksamaa ja Prantsusmaa lepitamine Euroopa majandus ühendus ja EURATOM: Mõeldud kõigile ECSC liikmetele + britid: Britid loovad hoopis EFTA 1957 Rooma lepingud: Luuakse EEC ja EURATOM (Euroopa Aatomienergia ühendus), ECSC liikmed Peamised teemad: Vabakaubanduspiirkond, Tolliliit, Ühisturg. Ühine siseturg, Majandusliit, Poliitiline liit Ühenduste ühendamine 1967: Kolm ühendust saavad üheks, Euroopa Ühendused (European Communities), Institutsioonid ühildatakse (komisjon, nõukogu). Liikmed: Prantsm, Itaalia, LN- SKS, BENELUX I Laienemine 72/73 ja elu pärast Suurbritannia: De Gaulle lahkub, britid saavad ühineda, Läbirääkimiste
Rooma obligatsiooni- ehk võlaõigus Obligatsiooniõigus Obligatsiooniõiguse subjektid: 1) Creditor 2) Deebitor Objektid (sooritus): 1) Dare 2) Jne Lepingust tulenevad obligatsioonid: 1) Leping sõlmitakse asja üleandmise (reaalne) 2) Teatud sõnade lausumise (verbaalne) 3) Kirjalike teatud dokumentide (literaalne) 4) Üksmeele teel (konsensuaalne) Verbaalsed lepingud: 1) Stipulatio – stipulatsioon (pidulike vormelite lausumisega tehing) 2) Dotis dictio – kaasavara lubamine 3) Operarum promissio – töö lubamine Literaalsed lepingud: Expensilatio – sissekanne majaraamatus. Kirjalikkus lepingu olemus, mitte ainult tõendamisväärtusega. Võrreldav tänapäevase veksliga Reaalsed lepingud: Mutuum – muutlaen (muu asi teises vääringus)
Üksikakt õigustrakendav akt, üksikjuhtumite rakendamiseks antav akt, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. Õigusaktide hierarhia *madalamalseisvad üldaktid peavad olema kooskõlas kõrgemate üldakidega *Üksikaktid peavad olema kooskõlas üldaktidega *üldaktidega peavad olema kooskõlas ka eraõiguslikud lepingud PS - VL - seadus/seadlus - vabarigivalitsuse määrus - ministri määrus Õigus allikad Kohustuslikud õigus allikad : 1)rahvusvahelised lepingud 2)Euroopa liidu alusdokumendid, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid 3)Seadused 4)Määrused 5)Riigikohtu lahendid alama astme kohtule Soovituslikud allikad 1) riigikohtu, maa- ja ringkonnakohtu lahendid 2)Astuste väljatöötatud juhised, halduspraktika 3)Õigusteadlaste arvamused ja komentaarid
235,600 270,800 311,200 817,600 Veebruaris laekub 1 600 rohkem j inekud -268,200 -269,200 -274,000 -811,400 Jaanuarikuu laenuvajaduse tingis -32,600 1,600 37,200 6,200 mingi probleem. Näha on, et laen arvel väljaminekud 5,000 5,000 lepingud üle ja asuda läbirääkimis us 27,600 - - 27,600 kuu lõpuks 75,000 75,000 75,000 75,000 kontol 1,600 37,200 38,800 Mai Juuni KOKKU ### 676,000 59,400 0 304,200
Miks Šveitsile on majanduslikult hea mitte Euroopa Liidus olla. Lähim näide tuleb praegustest sanksioonidest Venemaale. Kui EL kehtestab sanktsioonid, siis järgima peavad neid kõik liikmes riigid, Šveist sanktsioonidega kaasa ei läinud. Šveitsi majandusminister Johann Schneider-Ammann põhjendas valikut sellega, et Euroopa Liidu sanktsioonidega kaasa minek kahjustaks Šveitsi vahendaja rolli OSCE’s. (swissinfo, 2014) Lubamaks eurooplase immigratsioon, saadi vastutasuks vabakaubandus lepingud. Sellel aastal otsustas Šveits piirata euroopaste immigratsiooni, see tõstatas pahameele euroopa Parlamendi presidendis, Martin Schulzis, kes hoiatas, et sellel otsusel on Šveitsi jaoks kahjulikud majanduslikud tagajärjed. Samuti kurvastas otsus Šveitsi Pangandus Assotsiatsiooni. 3 Kirjatööd tehes pani mind mõtlema, mis kasu euroopa liidul on sõlmides Šveitsiga lepinguid, kaubanduse jne osas
49.a eKr - Gallia 30.a. eKr- Egiptus I saj keskel- Britannia 117.a. Daakia, Araabia jt 7. Mis muutus armee vallutussõdade käigus? Kuidas on see seotud kodusõdade puhkemisega? Vallutussõdade käigus muutus armee kodanike armeest palgaarmeeks, sest paljud talupojad olid laostunud, armee aga ei saanud nõrgeneda. Järgnenud kodusõdades said väepealikud palgaarmeed oma huvides ära kasutada. 8. Kuidas valitseti alistatud maid? / jaga ja valitse erinevad lepingud, et ei saaks üles tõusta Rooma vastu 9. Kirjelda keisririigi- aegset riigikorda ja ühiskonda. Orjandus Roomas. Perekond ja haridus. 40 aastat rahu ja õitsengut.Ta oli eluaegne konsul, tribuun, ülempreester, imperaator, esimene senaator.Säilitas Senati ja ametnikud.Lasi palju ehitada , head teed.Lõi alalise sõjaväe, kindlustas piire.Eduka karjääri tagatis oli kuulumine mõjukasse perekonda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
