antud referaat mainib ja kirjeldab. 2. LEPINGULIIGID JA MÕISTED Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles on tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. · Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. · Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Lepingu elemendid on:
o Unkiar-Skelessi lepe 1833 lord Palmerstoni välispoliitika o Suurbritannia ja Venemaa Aasia-poliitika Teine Lähis-Ida kriis (1839–41) o Unkiar-Skelessi leppe lõpp ja 1841. aasta Londoni konventsioon o Vene-Inglise lähenemine; Prantsuse-Preisi vastuolu Inglise-Prantsuse lähenemine Eesti ja Belgia vahelisi majandus- jm. suhteid reguleerivad/hakkavad lähiajal reguleerima järgmised lepingud: Kokkulepe Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Hollandi Kuningriigi valitsuste vahel maanteeveo kohta, jõus alates 01.12.1994; Euroopa Leping Assotsiatsiooni loomiseks Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi vahel, alla kirjutatud 20.06.1995; jõus alates 01.02.1998; Eesti Vabariigi ja Belgia-Luksemburgi majandusliidu vaheline investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping, alla kirjutatud 24.01.1996; jõus alates 23
rühmaga ja arendas välja oma paranoiakriitilise meetodi, kunstilise meetodi, millele ta oli truu kogu oma elu ja mida peetakse üheks olulisemaks panuseks sürrealismile. Sürrealistlikes väljaannetes ilmunud arvukates esseedes selgitas Dalí oma ideid ja nende teostust, sest nüüd oli ta leidnud päris oma, isikupärase maalimisstiili, mis teda maailmakuulsaks tegi. Neil aastail maalis Dalí oma tuntuimad teosed ja saavutas lõpuks ka kauaigatsetud majandusliku edu lepingud metseenide ja kunstikaupmeestega tagasid talle korrapärase sissetuleku ja majandusliku kindlustatuse kunstnikutöö jätkamiseks. Sõjavisioonid (1934-1939) Aega 1936. ja 1939. aasta vahel varjutasid Euroopas poliitilised sündmused. Dalí viibis parajasti Londonis, kui 1936. aasta suvel algas Hispaania kodusõda. Dalí maalid peegeldasid sel ajajärgul stiililist kindlust ja küpsust, mis sai laialdase tunnustuse osaliseks nii Euroopas kui Ameerika Ühendriikides
H 7, lk 82 In idici (dat. s.) kohtus Extr rgnum (nom. s.) väljaspool riiki/võimu/valitsust Ab intestt (dat. s.) testamenti tegemata jätnud isiku poolt; seadusjärgne pärimine Pr patri (nom. s.) isamaa eest Ex dlict (abl. s.) süüteost/õigusrikkumisest Sine caus (abl. s.) põhjuseta/kohtuasjata Contr imperium (acc=nom s.) võimu vastu Ad arbitrum (acc=nom s.) kuni (kohtu)otsuseni Pr re (dat. s.) süüdlase kasuks Apud amcum (acc. s.) sõbra juures Sine pecni (abl. s.) (ilma) rahata Cum filis (abl. pl.) koos lastega D fact (dat. s.) faktiliselt, faktide põhjal Obligti (nom. s.) ex contract (abl. s.) lepingust lähtuv kohustus Contra hosts (nom. pl.) vaenlaste vastu Error (nom. s.) in negti (dat. s.) eksimus tehingu liigis Cum laude (abl. s.) kiitusega Ex auctritte (abl. s.) idicis (gen. s.) kohtu nimel Missi (nom. s.) in possessinem (acc. s.) vara andmine teise valdusesse Contr is (nom. s.) bell (gen. s.) ...
Rompuj, Catherine Ashton Dokumente ÜRO IÕ IÕ Helsingi Põhikirja 5. Kriteeriumid, Dekl., Lapse Konventsioon lõppakt artikkel lepingud (vt. Õiguste Sotsiaalharta kollektiiv- allapoole) Konventsioon kaitsest, Partnerlus rahu nimel, MAP Eesmärke Rahu, suhted, IÕ Euroopas, vt. org. nime Sõjaline org., Majandus-
Filmi valik peab olema just selline, mis suudaks inimeste mõtted viia rahaliselt olukorralt ära ja nende meelt lahutada. Tehnoloogia risk Uudse tehnika kasutuselevõtt. Seda tehnikat on küll juba Ameerikas kasutatud ja ka Eesti kinodes on sarnane tehnika, kuid nii suurelt pole seda veel välitingimustes kasutatud, Eesti on ka kliimatingimused väga muutlikud. Kuid samas inimestes äratab see just huvi, nad tahavad näha kuidas on vaadata autost filmi. Valuutarisk Kõik lepingud välispartneritega on euro-põhised vältimaks valuuta kursside kõikumistest tulenevaid riske. X Kasumiaruanne 7 2009 2010 2011 Tulud Realiseerimise netokäive 134 000 500 000 785 000 Muud tulud 20 000 45 000 100 000 KOKKU TULU 154 000 545 000 885 000 Kulud Muutuv kulud
Karl Suure loodud impeerium ei püsinud kaua. Pärast Karli surma sai troonile tema poeg Ludwig I Vaga (võimul 814-840). Juba eluajal jagas see mees riigi oma poegade vahel. See põhjustas aadli mässu ja kodusõda vendade vahel. Selle võitluse ajast (aastast 842) pärineb Strasbourg'i vanne, milles nooremad vennad lubasid teineteist toetada võitluses vanima venna Lothari vastu. See leping on oluline kui vanasaksa ja vanaprantsuse keele vanim mälestis. Varem sõlmiti kõik lepingud ladina keeles. 843. aastal saavutasid Ludwig I Vaga kolm poega kokkuleppe. Sõlmiti Verduni leping. Selle alusel jagati Frangi riik kolme ossa: - noorim poeg Karl Paljaspea (Charles le Chauve) sai Lääne-Frangi riigi ehk Francia Occidentalis. - keskmine poeg Ludwig Sakslane (Louis le Germanique) sai Ida-Frangi riigi ehk Francia Orientalis. - vanim poeg sai Kesk-Riigi, mis ulatus Põhjamerest üle Burgundia kuni Roomani. Talle jäi ka keisritiitel.
sõlmitavatele lepingutele ning see, kas iga üksiktellimus on vaadelvad iseseisva lepinguna või toimub lepingu täitmine osade kaupa. Sellisel juhul võib ka raamlepingust tuleneda, millisest hetkest loetakse leping sõlmituks. Oluline on siinkohal märkida ka üldpõhimõtet, mis laieneb kõikidele võlaõigusseaduse eriosas reguleeritud lepingutele. Nimelt loetakse kõik eriosas reguleeritud lepingud sõlmituks alates kokkuleppe saavutamisest (tegemist on konsensuaalsete lepingutega). Eelleping Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Eellepingute sõlmimine on vajalik juhul, kui põhilepingu sõlmimisel on mingid õiguslikud või faktilised takistused. Tõlgendamise kaudu tuleb selgitada, kas pooled sõlmisid põhilepingu, eellepingu või oli tegemist
· Haldusõiguse eriosa: · avalik teenistus; · korrakaitseõigus; · maksuõigus; · sotsiaalõigus; · keskkonnaõigus; · justiitshaldus jne. · Haldusõiguse allikad: · Eesti Vabariigi põhiseadus; · seadused; · seadlused; · määrused; · käskkirjad; · HÕ üldpõhimõtted; · nn kohtunikuõigus; · rahvusvahelised lepingud. · Halduse kandjad · Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt on antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. · Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samaaegselt avalik-õiguslik juriidiline isik. · Halduse kandjad: · riik; · avalik-õiguslikud korporatsioonid; · avalik-õiguslikud asutused; · avalik-õiguslikud sihtasutused;
ärahoidmine Paindlikkuse märgiks on fakt, et saame EL-i puhul kõneleda põhiseaduslikest suhetest, mis 1 tuginevad vabatahtlikkusel... ...riigid ei pea loobuma rahvusriiklusest, lõimitus püsib ja tugevneb sellest hoolimata Ajalugu annab ka sellele ühe võimaliku vastuse: > Euroopa integratsiooni sisuline impulss luua uus ja hea elu EL olulisemad lepingud 1951 Pariisi leping (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomine) 1957 Rooma lepingud (Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamine) 1986 Ühtse Euroopa Akt 1992 Euroopa Liidu leping ehk Maastrichti leping 1997 Amsterdami leping 2001 Nizza leping 2004 Euroopa Liidu põhiseaduslik leping (ei jõustunud!) 2007 Lissaboni leping e. Reformileping 1. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) tekke eeltingimused, osapoolte huvid (Nugent) Nugent, Neill. 2006
õigus lugeda dokument kooskõlastatuks (Aluste p 111). Allpool on toodud näiteks dokumentide eelnõude kooskõlastamist reguleerivaid sätteid Riigikantselei asjaajamiskorrast: Õigusakti lisad peavad olema viseeritud koostaja poolt. Võõrkeelsed dokumendid viseerib tõlkija või dokumendi keelelise korrektsuse eest vastutav isik. Kõik riigisekretäri ja peadirektori üldkäskkirjade eelnõud tuleb kooskõlastada üldosakonna ja õigusloomeosakonnaga. Kõik lepingud viseerib õigusloomeosakond, rahaliste kohustustega seotud lepingud ka pearaamatupidaja. Kõik tellimiskirjad, mis tingivad eelarvevahendite kasutamist, tuleb kooskõlastada pearaamatupidajaga. Riigikantseleile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kooskõlastuskirjad tuleb kooskõlastada õigusloomeosakonnaga. Riigikantselei struktuuriüksuste poolt ette valmistatud peaministri või riigisekretäri resolutsioonide eelnõude viseerimise kord on analoogiline kirjade viseerimisega. 4
Euroopa Liidu kordamisküsimused ja vastused. Euroopa Liidu ajalooline kujunemine ja lepingud 1. Millised sündmused pärast II maailmasõda aitasid kaasa Euroopa lõimumisele? Mis oli Ühtse Euroopa loomise motiiv? Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolise rivaliteedi elimineerimine, Marshalli plaan 1947 (abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks), Euroopa/Haagi kongress, Euroopa Majanduskoostöö organisatsiooni asutamine, Euroopa Nõukogu asutamine.
Euroopa Liidu Toimimise Leping Protokollid, lisad, muudatused ja ühinemislepingud · Euroopa Liidu Põhiõiguste harta · Üldised õigusprintsiibid (tavaõigus) kasutatakse aluslepingu artiklite tõlgendamisel. (Põhiõigused, proportsionaalsus, õiguskindlus,õiguspärase ootuse põhimõte, võrdsusprintsiip, ettevaatusprintsiip,menetlusnormide järgimine, jne.) · Rahvusvahelised lepingud 2009 Lissaboni leping leping, mis kirjutati alla 2007. aasta 13. detsembril Lissabonis Euroopa Liidu tippkohtumisel. Leping muutis Euroopa Liidu lepingut ning Euroopa Ühenduse asutamislepingut "eesmärgiga suurendada laienenud liidu tõhusust ja demokraatlikku legitiimsust ning liidu välistegevuse sidusust" ning jõustus 1. detsembril 2009, kui selle olid ratifitseerinud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Eesmärk : muuta EL
Sõltuvalt arutatavast probleemist võib parlament mängida mitmesuguseid rolle: 1. Otsuste vastu võtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek uute liikmete vastuvõtt, parlamendi valimiste muutmine, euroopa keskpanga tegevus ja euroopa kodakondsuse küsimused. 2. Olemasolevate liidulepingute muutmise, uute algatamise või ratifitseerimise(kinnitamine) osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust. Näiteks paljud lepingud ratifitseeritakse liikmesriikide parlamentide poolt. Europarlament ei saa ka osaleda välis- ning julgeolu poliitika küsimuste arutamisel. 3. Mitmes valdkonnas on nõutav parlamendi ja ministrite nõukogu koostöö transport, keskkond, arenguabi, tööohutus. Kahe institutsiooni koostöö tähendab, et otsuse projekt läbib kummaski kogus 2 lugemist. Tuleb siiski tõdeda, et erimeelsuste korral jääb peale reeglina Ministrite Nõukogu seisukoht. 4
Saksamaa üksteisele lähenema ning sõlmisid 23. augustil 1939. aastal mittekallaletungilepingu (nn Molotov-Ripentropi pakt ), mille salajane lisaprotokoll jagas Ida-Euroopa kahe riigi huvisfäärid, kusjuures Eesti jäi NSVL sfääri. Koondades Eesti piirile ähvardavalt suuri sõjavägesid , nõudis NSV Liit 24. septembril 1939. aastal ultimatiivselt vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. Kuna Eestil puudus jõud, sellele ähvardavale ohule vastu panna, sõlmitigi baaside lepingud ning püüti Venemaaga koostööd tehes, kriisist üle saada. See aga eestlasi ei päästnud. Venemaa teostas järjest uusi ja uusi ultimaatumeid ning tõi täiendavaid sõjaväeüksusi Eestisse. 21. juunil haarasid okupandid riigivõimu, kasutades kohalikke pahempoolseid ja moodustasid uue valitsuse. 6. augustil 1940. aastal liideti Eesti ametlikult NSV Liidu koosseisu liiduvabariigina. Kõik see toimus ajal kui lääneriikide pilgud olid
· Seadis kahtluse alla lane tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse. · Riigid sekkusid jõuliselt oma kodanike ellu. · Maailmasõjas ei õnnestunud lahendada ühtegi suurt probleemi. Need püsisid endiselt ning viisid teise maailmasõjani. Rahvusriigid mis tekkisid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia. 6) USA presidendi Thomas Woodrow Wilsoni 14 punkti. 1. Lepingud peavad olema avalikud ja avalikul teel saavutatavad. 2. Meresõidu vabadus 3. Vabakauplemine riikide vahel. 4. Relvastuse vähendamine piirini mis on vajalik riiklikuks julgeolekuks. 5. Koloniaaltülide lahendamine, arvestades kolooniate elanike huve. 6. Evakueerimine Venemaa territooriumilt. Venemaa saab vabalt määrata oma poliitilise arengutee ja rahvusliku poliitika. Väikerahvastelt eeldatakse head tahet,
oma väikese paadiga merel, kuni neid märkas üks Ginea laev. Nad võeti laeva ja laeva kapten oli nii lahke, et lasi Crusoel tasuta Brasiiliasse sõita. Kapten ostis ära Crusoe käest mauripoisi. Ta ei tahtnud alguses poisi vabadust müüa, aga poiss oli ise nõus kapteniga minema. Brasiiliasse jõudes lõi Crusoe tubakaistanduse, mis hakkas väga hästi sisse tooma. Kuid ikka ei olnud ta rahul, sest ta ei saanud käia merel sõitmas. Lõpuks tuli sobiv võimalus ja Crusoe tegi kõik lepingud ja testamendi oma istanduse kohta. 1. septembril astus ta laevale, mis pidi suunduma Aafrika rannikule. Kuid ka seekord tabas neid õnnetus ja nad olid 12 päeva orkaani meelevallas. Kõik need 12 päeva triivisid nad sihitult avamerel. Kui nad olid umbes selgeks teinud, kus nad on, võeti suund Inglismaa poole. Ühel varahommikul karjus madrus üle laeva: Maa!. Nii, kui jõuti välja vaatama, milles asi, raksatas laev madalikule kinni
sõda, võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, pettumine Versaille' s süsteemis, majanduslik ebakindlus ja erakondade omavaheline kemplemine. Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad. Neis nähti jõudu, kes suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad. Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Selleks tuli tühistada Versailles' ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruumi. Aaria rass, mille kõrgemateks esindajateks pidas Hitler sakslasi, pidi muutuma maailmavalitsejaks. Siseriiklikult oli eesmärk luua uus kord, mis tähendas demokraatia, juutluse, kommunismi ja teiste "õõnestavate tegurite" kõrvaldamist ja sakslaste rassi puhtuse saavutamist. Näiteks keelati abielluda teiste rahvuste esindajatega, jälgiti, et vaimuhaiged ja kurjategijad ei saaks lapsi. Noorte kasvatamine toimus noorsooliidu Hitlerjugend kaudu
Olulisimaks linnaks sai Lübeck kui sõlmpunkt Põhja- ja Läänemere vahel. Hansa Liidu algust ei ole võimalik täpselt dateerida, see tekkis järk-järgult. Hilikeskajal purjetasid Põhja-Saksa kaupmehed kaubanduskeskustesse, kus nad lõid omad organisatsioonid kaubandusõiguste kaitsmiseks. Vastutasuks võisid kohalikud kaupmehed oma kaupu Põhja-Saksa linnades müüa, kus see teistele keelatud oli. See polnud siiski ainult Põhja-Saksa kaupmeeste leiutis, selliseid lepingud üritasid kõik rändkaupmehed sõlmida. Sageli reisiti grupiti, millest ka liidu nimi "hansa", mis, nagu öeldud, tähendas jõuku, seltskonda, salka. Teine tähtis asjaolu Hansa Liidu arengus oli sakslaste tungimine itta. 12. sajandi keskpaigas hakati Läänemere lõunakaldal elavaid slaavlasi välja suruma, või assimileerusid viimased sakslaste hulka, kes olid rajanud mitmeid linnu ja toonud neisse uusasukaid.1143. aastal sai Lüübekist esimene saksa linn Läänemere kaldal. Sakslased
See lubas Eesti tootjatel tõsta hinda ja saada täiendavat kasumit. Euroopa Liiduga ühinemise järel on tõenäoliselt raskem otseselt importida Kagu-Aasia riikidest, Jaapanist, Hiinast ning Ameerika Ühendriikidest. Euroopa Liiduga liitumine tähendas Eesti jaoks muuhulgas seda, et hakkasime osalema Euroopa Liidu väliskaubanduslepingute süsteemis Eesti ei sõlmi enam ise väliskaubanduslepinguid. Eesti poolt varem sõlmitud vabakaubandus-ja muud Kauplemissoodustusi andvad lepingud kaotasid liitumisel kehtivuse. Eesti liitumisel euroliiduga hakkasid senist vabakaubanduslepingut asendama ühise siseturu reeglid. Need hakkasid reguleerima ka Eesti kaubandussuhteid nende riikidega, kellega meil oli sõlmitud kahepoolne vabakaubandusleping (näit. Läti ja Leedu), aga kes ka ise astusid Euroopa Liitu. Eesti ja EFTA kaubandussuhteid hakkas reguleerima Euroopa Majandusruumi leping. Muude riikide osas pidi Eesti liitumise järel lähtuma euroliidu poolt sõlmitud lepingutest.
USA alasid on mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis. Ameerika Ühendriigid said alguse 13 Suurbritannia asumaa Iseseisvusdeklaratsioonist, millega nad kuulutasid end vabadeks ja isesisvateks riikideks. Alates 20. sajandi keskpaigast on USA-st saanud majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas. *Ameerika Ühendriikide kodusõda 3
andmebaasid, kaardid, atlased vms. · Õppekirjandus on õppeotstarbeline kirjandus: õpikud, töövihikud, juhendmaterjalid, näitlikud vahendid jmt. · Teatmekirjandus on süstemaatiliselt esitatud infokogumikud: sõnastikud, leksikonid, entsüklopeediad jmt. info kiireks leidmiseks. · Tarbekirjandus (utilitaarne kirjandus) on mingil praktilisel eesmärgil kasutamiseks koostatud tekstid: kataloogid, instruktsioonid, kasutusjuhendid, eeskirjad, lepingud, seadused jmt. · Kommertstekstid ehk reklaamtekstid on tarbijatele ehk turule suunatud kirjandus. · Poliitiline kirjandus on inimeste poliitilisi vaateid või seisukohti mõjutada püüdev kirjandus: parteide ja muude huvigruppide lendlehed, valimisloosungid ja -platvormid, propaganda jmt · Vaimulik kirjandus (usuline kirjandus) ja liturgiline kirjandus (liturgilised tekstid) on kasutamiseks religioosses praktikas, misjonitöös, liturgias (jumalateenistustel) jm.
Tööleht nr 1 Küsimused Mis on õigus? Kuidas tekkis õigus? Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). Mis on õigussüsteem ja millisesse õigussüsteemi kuulub Eesti õigussüsteem? Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Riikide õigussüsteemid küll erinevad, ...
ida ja lääne vahel, et ei leviks teave, kaubandus ja inimeste ränne üle piiride. Parim näide on Berliini müür (1961-89). Doominoteooria- USA teooria, et kui üks riik langeb kommunismi võrku, võivad järgneda sama rada pidi ka teised lähedal asuvad riigid, st. kui kukub üks, kukuvad ka järgemööda teised. Vietnamiseerimine- Vietnami sõja jätkamine põhiliselt Lõuna-Vietnami sõjaväe jõududega, USA väed viiakse ära. Idalepingud- SLV ja NL-i ja Poola vahel sõlmitud lepingud (1970), loobutakse vastastikku sõjalise jõu kasutamisest ja tunnustatakse II MS järgseid piire. Tähesõdade programm- R.Reagani poolt alustatud programm, millega taheti kosmos militariseerida ja rajada sinna raketikaitsekilp. Strateegiline relvastus- tuumarelvad, vesinikpomm, lühi- ja keskmaaraketid, ballistilised raketid. Bipolaarne maailm- kahepooluseline maailm peale II MS külma sõja ajal. Blokk- riikide või parteide liit. Doktriin- poliitiline või sõjaline põhimõte.
m Survega toota tarkvara kiiremini. Tarkvaradisain ei ole ainult tarkvara loomise printsiibid, see sisaldab endas märksa suuremat vastutust. Tarkvarainsenerid peavad käituma ausalt ja eetiliselt korrektselt, et olla professionaalsed. Eetiline käitumine ei ole ainult seadustest kinnipidamine. Professionaalsus tarkvarainseneride hulgas tähendab: m Konfidentsiaalsust insenerid peavad olema konfidentsiaalsed oma tööandjate ja klientide suhtes isegi siis, kui vastavad lepingud seda otseselt ei sätesta. m Kompetentsust insenerid peavad objektiivselt hindama oma võimed ja mitte võtma vastu tööd, mida nad ei ole suutelised lõpetama. 3 m Intellektuaalse omandi küsimuste tundmist insenerid peavad teadma kohalikke intellektuaalset omandit puudutavaid seadusi (autorikaitse, patendid jne.) ning
Kongress. · Seaduse algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. · Presidendile kuulub vetoõigus- õigus lükata parlamendis vastuvõetud seadus tagasi. · President vajab suurte kuluprogrammide kinnitmaiseks Kongressi heakskiitu. · Riigieelarve võetakse vastu Esindajatekoja ja Senati poolt. Senat kontrollib kõrgemate riigiametnike nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud. · Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt. · Kongressil pole õigust avaldada administratsioonile umbusaldust. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. USA, Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia aga ka mehhiko , Argentiina,Tsiili,Egiptus , Gruusia.
valida ette välimust ja asukohta omanik valib sobiva personali puudused ei ole tuntud, pead tegema reklaami pead alustama kõike nö nullist suured kulud turule pääsemine on raske olemasoleva (tegutseva) ettevõtte ülevõtmisel eelised tuntud vähem paberimajandust reklaam, personal, lepingud, suhtluspartnerid on olemas puudused võivad olla võlad ei saa valida asukohta töötajad on alamotiveeritud võib olla tarbijate poolt halvustav hoiak riiulifirma ostmisel eelised registreeritud dokumendid on vormistatud puudused muutused on tasulised frantsiisimisel eelised tead täpselt, mida pakutakse
5. Vajadus olla mõistev ja arusaadav; 6. Vajadus saada abi ja toetust; 7. Vajadus saada tunnustust; 8. Vajadus tunda end tähtsana klient on kuningas; 9. Vajadus olla äratuntud ja meeldejäetav; 10. Vajadus lugupidamise ja tähelepanu järele. Merle Vilson 27 Kliendi 10 esmast vajadust (2) Teenust osutatakse kiirelt Merle Vilson 28 Teeninduslubadus Tähtis on täita kliendile lubatu! Firma kohustused lepingud, otsesed lubadused reklaamis ja kirjavahetuses... Tavaootused kliendi ootused, tuginedes varasematele kogemustele teiste klientidega (nt vabaajavõimaluste tutvustamine) Isiklikud lubadused nt kui lubad hankida infot, tee ka seda ning edasta see kliendile Merle Vilson 29 Murtud lubaduste heastamine (1) Kui mingil põhjusel on lubadus jäänud täitmata, tuleb vabandada. Tuleb uurida, mis kompenseeriks lubaduse
Aidi Vallik Referaat Juhendaja.õp Tallinn 2009 Sisukord Sisukord. lk. 2 Sissejuhatus. lk. 3 Elulugu. lk.4-5 Looming. lk.6 . 2 Sissejuhatus Mina valisin selle teema sellepärast, et mulle meeldib kirjanik Aidi Vallik ja tema kirjutatud raamatud. Minu viimati läbiloetud raamat oligi üks selle kirjaniku teoseid: ,,Kuidas elad, Ann?". 3 Elulugu Aidi Vallik on eesti noorsookirjanik, kes on sündinud 11. mail 1971. aastal. Oma lapsepõlves elas ta vanaisa ja vanaema juures, sest tema ema õppis Tartus juristiks ning tuli ülikoolist tagasi siis, kui Aidi oli saanud 11-aastaseks. Kirjaniku vanaisa oli väga hooliv ja t...
Kommunistlik partei. Venemaa, Ukraina, Läti, Leedu ja Valgevene allkirjastasid dekreedi, et ühineda võitluses intervetsiooni vastu. Moodustati ühine sõjavägi, ühinesid rahvamajanduse nõukogud, transport, rahanduse ja töö komissariaadid. Nende juhtimine toimus ühisest keskusest, mille moodustasid kõikide liitlaste esindajad. Hiljem sõlmisid Valgevene, Ukraina, Venemaa, Gruusia, Armeenia ja Azerbaidzsaan sõjalismajanduslikud lepingud. Moskvas nõupidamisel, otsustati, et Ülevenemaalise kesk Täitevkommitee on volitatud esindama Venemaad, Ukrainat, Valgevenet, Azerbaidzaani, Armeeniat, Gruusiat, Buhaarat, Horezmi ja Kaug-Ida Vabariiki. Selleks lisati delegratisooni Ukraina, Azerbaidzaani, Gruusia ja Armeenia. Stalini poolt loodud liitumislepingu projekt lükati tagasi liigse tsentraliseerituse tõttu. Kui läbirääkimised lõpetati, oli selleks ajaks läbi arutatud tulevase liitriigi
Tallinna Teeninduskool Kurban Ramazanov KK13-KV1 Äriplaan OÜ BUHLO Juhendaja:Niina Smirnina Tallinn 2014 Sisukord 1. Kokkuvõte 2. Ettevõtte lühiülevaade 3. Äriidee iseloomustus 4. Projekti kirjeldus 5. Turustamine 6. Ettevõtte juhtimine ja personal 7. Projekti maksumus ja rahastamine 8. Projekti riskifaktorid 9. Finansprognoosid 10. Rahavoogude plaan 1. I. Kokkuvõte Äriplaan on koostanud Tallinnas.Projekti eesmärk: erinevate toodete pakkumine kvaliteedi valmistatud toodete kannatab võrreldes välismaiste kaupade kvaliteetne teenindus,kvaliteetne veinitootmine Õmblusetöötmise töö korralduse tähtaeg: talv-kevad 2012.a. Osaühingu osanikud on A.Nilina(33%),E.Tikk(33%) ja E.Riis(34%) Ettevõte rentnib kvaliteetset tootmisruumi aa...
võetud. Kui kodanikealgatusi aga hakatakse erinevatel põhjustel tagasi lükkama, võib see anda hoopis vastupidise efekti. 4) Euroopa Liidust väljaastumine ei ole nii lihtne – peab pidama läbirääkimisi ja saama nõusoleku lahkumislepingu sõlmimiseks. Liikmesriik peab teavitama Euroopa Ülemnõukogu oma kavatsusest välja astuda Euroopa Liidust ning väljumise kokkulepe saavutataks selle riigi ja Euroopa Liidu vaheliste läbirääkimistega. Lepingud lakkavad kehtimast sellele riigile alates lahkumislepingu sõlmimisest, selle ebaõnnestumisel kahe aasta jooksul lahkumistaotluse esitamisest, juhul kui see riik ja Ülemnõukogu ei otsusta seda tähtaega pikendada. Esimest korda Euroopa ühenduste aluslepingutes ja seejärel Euroopa Liidu aluslepingutes, mis sõlmiti selgesõnaliselt tähtajatult, kuid milles ei sätestatud ühise või üksinda väljaastumise menetlust, sätestatakse
1. Aastad 1950-1970 1PL (First Part Logistics) ehk ettevõttesisene logistikateenus. Sel perioodil teostas ettevõtte oma jõududega kõik logistilised tegevused. 2. Aastad 1970-1985 2PL (Second Part Logistics) ehk logistiliste teenuste allhange. Teenuste sisseostmine toimus juhuslikult ja lühiajaliste lepingute alusel. 3. Aastad 1985-2000 3PL (Third Part Logistics) ehk logistiliste teenuste sisseost (outsourcing). Eelkõige hakati kasutama transpordi- (veokorraldusteenus, vedaja valik ja lepingud, veoarvete koostamine ja kontroll) ja laoteenust (laovarude korraldamine ja juhtimine) pakkuvaid firmasid. 4. Aastad 2000-2020 4PL ( Fourt Part Logistics) ehk logistiline integratsioon. Ettevõte ostab sisse kõik logistilikateenused ehk teisisõnu nii logistiliste protsesside juhtimine kui logistilised tegevused antakse üle spetsialiseerunud ettevõttele. A-B-C analüüsi eesmärk ja põhimõtted.
Nimi PERSONALI JUHTIMINE REFERAAT Õppeaines: ANDME JA TEKSTITÖÖTLUS Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 11 Juhendaja: Siiri Künnapas Tallinn 2006 Sissejuhatus Personalijuhtimine on inimressursside planeerimine, mille eesmärgiks on läbi aegade olnud toetada ja parandada ettevõtte eesmärkide teostamist. Nüüdseks on sotsiaalsete hoiakute tõttu roll muutunud ning töötajat on hakatud nägema kui firma juhi partnerina. Klassikalise juhtimise tegevusaladeks on planeerimine, eestvedamine, kontrollimine ja organiseerimine ning hiljuti on esile tõstetud mehitamist (ingl. keeles staffing), mis varem kuulus organisatsiooni alla. Äriettevõtte peamised eesmärgid, mida täidab personal, on kasum ja organisatsiooni efektiivsus. Peale selle on vaja arvestada sotsiaalseid vajadusi ning teenida ühiskonda. Selleks, et vastavad punktid oleksid täidetud, peab juht efektiivset personali ligi...
Normid ühiskonnas: · moraal -on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega, · tava - Tavad on igasuguse inimkoosluse osa, enamasti on need teadvustamata · õigusakt - Õigusakt on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum. Õigus Kirjapandud seadused, mille on välja andnud pädev riigivõimuorgan. Õigusnormide hierarhia Eestis Rahvusvahelised lepingud Põhiseadus; konstitutsioonilised seadused seadused; määrused, korraldused, otsused - üksikaktid Õigusriik - Õigusriik on ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. Õigusriigi tunnused · riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument · ühiskondlike probleemide lahendamine seadusandlusest lähtuvalt · seaduste universaalne kehtivus · võimude lahusus · arvamusvabadus
sajandil Perioodi üldiseloomustus 1. 20. Sajandi alguses elas maailmas 1,6 miljardit inimest. 2. Enamik inimestest on elanud 20 sajandil. 3. Viimased 100 aastat on maailm rohkem muutunud, kui kõik eelmised sajandid kokku. Nt: Leiutati sisepõlemismootor, elektrimootor, tuumaenergia avastamine ja rakendamine, inimese jõudmine kosmosesse jpm. 4. 20. Sajand oli olnud kohutavate katastroofide sajand. Nt: I maailmasõja lõpust kasvas välja II maailmasõda. Lepingud, mis suruti peale sõjakaotanud riikidele olid ebaõiglased. 5. Kokku varisesid suured impeeriumid, monarhiad (Tsaari Venemaa, Austria-Ungari, Saksa Keisririik). Kuidas inimesed elasid 19. saj ja 20. saj vaheldusel 1. Agraar e põllumajandus ühiskonna lagunemine. Tööstuse kiire areng ja sellega kaasnev linnastumine(Inglismaal elas 1911 linnades 80% rahvastikust.) Kui 19 sajandi alguses oli Euroopas 23 suuremat linna, kus elanike arv ületas 100000 piiri,
Ülesanne 1 Eesti resident Marko asutas 15. jaanuaril 2012.a OÜ Saag & Pojad. Marko asutas selle ühingu mitterahalise sissemakse teel, mille esemeks oli korter, mille ta oli soetanud 2011 aastal hinnaga 100.000 eurot. Mitterahalise sissemakse tegemisel hindas ta korter väärtuseks / mitterahalise sissemakse väärtuseks 180.000 eurot. Seega kujunes ühingu asutamisel ühingu osakapitaliks 180.000 eurot. Tänaseks on Marko ja ta ühing jõudnud seisukohale, et kuna ühingul läheb ülihästi, teenitakse kasumit ning puudub vajadus nii suure osakapitali järele, otsustatakse ühingu osakapitali vähendada 120.000 euro võrra, tehes Markole väljamakse summas 120.000 eurot. Kuna Marko tahab olla kindel, et ta ei eksi ei enda ega ka ühingu maksuarvestusega, pöördub ta sinu poole palvega selgitada, kas selline toiming toob mingeid maksukohtusi kaasa. Eeldades, et selles ühingus ei ole mingeid muid toiminguid tehtud, palun analüüsi ja selgita Markole, kas sel...
Duck tape makes even "no no" sound like "mm mm" 1. Domeenimudel Domeen ==Valdkond. UP (ja RUP) kontekstis me nimetame domeeni mudeliks kontseptuaalsete klassidiagrammide vormis staatilist esitust valdkonna objektmudelist. Iteratiivses arendusprotsessis UP Kui muidu tegelesime ärisüsteemide mõistete ja objektide (registrid) äriprotsesside modelleerimisega, siis nüüd modelleerime neid konkreetse iteratsiooni tarkvara nõuete ja kasutusjuhtude kontekstis suurema täpsusega. Domeenimudelid tehakse peamiselt detailimisfaasis (elaboration) iteratiivselt. Algfaasis tehtav domeenimudeli eskiis on kasulik, kuid tõestamata kvaliteediga. PS. Seda saab teha ka siis, kui äriprotsesse pole eelnevalt kirjeldatud. Põhisammud 1. Identifitseerida kontseptuaalsed klassid, mis on seotud jooksva iteratsiooni nõuetega. 2. Luua esialgne domeeni mudel (just selle iteratsiooni fookuses olevate nõuete ja kasutusjuhtude jaoks. 3. Eristad...
Kodutöö 4. Laevade prahtimine 1.Laevandusbörs Baltic Exchange – kirjeldage selle ajaloolist tausta, sh nimetuse päritolu, liikmed, omanikud, tegevuse põhimõtted, moto jm. Baltic Exchange: Asutatud 18. saj. alguses Londonis, kus siis algselt kaupmehed regulaarselt kohtusid kohvipoodides laevaomanikega (kes tihti olid ise ka kaptenid) ja sõlmisid prahilepinguid. Sellel vanimal ja tuntuimal prahiturubörsil kehtib brokerite/maaklerite käitumisreeglistik Baltic Code 2014. Liikmed: liikmete hulka kuuluvad laevaomanikud, laevamaaklerid ja prahtijad, samuti merenduse juristid, vahekohtunikud ja muud laevaliidud. Moto: iga liige kohustub järgima äritegevuse koodeksit, mis on kokku võetud motoga „Our Word Our bond“ tõlkes „Meest sõnast härga sarvest“. (Sümboliseerib eetika tähtsust kauplemisel). Lepingud sõlmitakse suuliselt ja alles hiljem kinnitatakse kirjalikult. Tegevuse põhimõtted: 1.Kõik turuosalised peavad oma lepingulisi kohustusi täit...
Samas on ilmselge, et esmaseks ja peamiseks lahenduseks võiks vähemalt väikeettevõtluses ja ka keskmise suurusega ettevõtetes olla erinevate kommenteeritud tüüp- ja näidislahenduste kasutamine. Kindlasti ei tohiks ka ükski äriplaani koostamist sisaldav kursus lõppeda äriplaani õiguskeskkonna kirjelduse ja äriplaani realiseerimisega seonduvate õigusdokumentide (nt äriühingu asutamisdokumendid, tegevusega seonduvad lepingud ja muud dokumendid) ning õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist tõendavate dokumentide (nt töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist tõendavad dokumendid, töökorralduse reeglid jms) projektide koostamiseta, mis kataksid ära kogu äriplaani realiseerimise vajadused. Ettevõtlust reguleerivatest õigusnormidest ülevaate saamist ja järgimist lihtsustaks nende süstematiseerimine. Esmajärjekorras oleks aga vajalik tagada nende täitmine.
•Muutused varude formeerumise mürapiirangud, kauba sisseost (outsourcing). strateegias; kahjustamise vähendamine, Eelkõige hakati kasutama transpordi- •Militaarkogemuste mõju. keskkonnakaitse nõuete (veokorraldusteenus, vedaja valik ja III ETAPP 1990-2000. TÄIELIK tõhustamine) lepingud, veoarvete koostamine ja INTEGRATSIOON kontroll) ja laoteenust (laovarude transpordi taristu ehk •Sel perioodil koondus tähelepanu korraldamine ja juhtimine) pakkuvaid infrastruktuuri (teed, terminalid,
ning nende vastu hakkasid võitlema fašistid, eesotsas Bennito Mussoliniga. Mussolini lubas taastada riigis korra ja Rooma impeeriumi. Mussolini korraldas 1921.a marsi Rooma, mille abiga määrati ta aasta hiljem ka peaministrik ja sealt edasi ei olnud enam keeruline võimu saavutada. Saksamaa: Kannatati ulatuslike kaotuste all I maailmasõjast ja Hitler lubas sakslastele suur tulevikku, kuid selleks oli vaja tühistada Saksamaad „ahistavad” lepingud ja tahtis muuta Saksamaa taas üheks juhtivaks riigiks Euroopas.1930.a toimunud ülemaailmses majanduskriisis süüdistasid kommunistid demokraatia nõrkust, samal ajal kasutas võimalust ka Hitler ja lubas rahavale kõikide probleemide lahendamist. 1933.a määrati Hitler kantslerik ja algasid mitmed ümberkorraldused. Venemaa:Kommunistlik diktatuur saavutait läbi relvastatud riigipöörde nin sellele järgnenud verise kodusõjaga. Kehtis
SISSEJUHATUS Asjaajamiskorra analüüsiks valisin XXX asjaajamiskorra. Asjaajamiskorra (edaspidi: kord) eesmärgiks on määratleda XXX (edaspidi: asutus) dokumendihalduse üldised põhimõtted ning vorminõuded. Asjaajamiskorras käsitletakse dokumentide vormistamist, töötlemist, registreerimist, edastamist ja süstematiseerimist ning reguleeritakse: 1. haldusdokumentide koostamise, kooskõlastamise ja allakirjutamise protseduur; 2. dokumendiringluse korraldamine asutuses alates dokumendi asutusse saabumisest või koostamisest kuni väljasaatmiseni või toimikusse paigutamiseni; 3. dokumentide ettevalmistamine säilitamiseks; 4. asjaajamise üleandmine töötajaga töölepingu muutumisel või lõpetamisel. Antud korraga tagatakse ühtne ja korrektne dokumendihaldus asutuses. Kord kehtib kõigis asutuse struktuuriüksustes. Korra täitmise eest vastutavad kõik asutuse töötajad, kes puutuvad kokku dokumentide ringluse ja haldusega. Asjaajam...
Uute tööde tekkimine, mis nõudsid uusi oskusi ja teistmoodi suhtumist. Sama ameti töö sisu varieeruvuse suurenemine, mis takistas adekvaatsete töökirjelduste või üldistust võimaldavate töö nõudmiste standardiseerimist. Töö nõudmiste kiire muutumine, mis tekitas vajaduse elukestva õppe järele. · Muutunud organisatsioonid.Hierarhilisuse ja püsivate struktuuride kadumine, paindlikkus. Muutunud töösuhted (erinevad lepingud lisaks traditsioonilistele tähtajatutele töölepingutele). Töögruppide tähtsuse kasv, rahvusvahelised tiimid. · Kommunikatsioonivahendite areng.Liikumine tootmisühiskonnast infoühiskonda. Võimalus edastada infot kiiresti ühest maailma otsast teise interneti ja telefoni teel. Sellest tulenev töötempo ja intensiivsuse tõus. · Peresuhete muutumine.Lahutuste kasv, abielu tähtsuse langus. · Vaba aja sisustamise muutused
Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................ 2 Reostuse põhjused ning nende kõrvaldamine............................................................................. 3 Tagajärjed ja kahjud..................................................................................................................... 5 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................... 8 Si...
kohtunikust, üks igast liikmesriigist. Eesti Kohtunikud on sõltumatud, tõlgendavad Riigikohus koosneb 19 kohtunikust. seadusi. Ülesandelised erinevused: Euroopa Kohus Sarnased ülesanded: kohtulahendite läbivaatamine. Euroopa Kohus valvab lahendab liikmesriikidevahelisi küsimusi. aluslepingutest kinnipidamist ja Riigikohus põhiseadusest, et kõik alamad lepingud oleksid Euroopa Kohus tegeleb ELi tasandil ning ei ülemaga kooskõlas. sekku riikide siseasjadesse, aga Riigikohus tegeleb riigisiseasjadega. Riigikohus tegeleb Kohtuistungid on kinnised. karistamisega ja rakendab ka kriminaalkaristust, kuid Euroopa Kohus seda ei tee, pigem võtab vastutusele.
kasutusjuhendit ja tagama konfidentsiaalsus, kuna see on frantsiisi andja üks olulisemaid varasid mis sisaldab põhjalikku äriidee kirjeldust; · Hooldus ja parendused. Frantsiisi andja võib seada tingimuse, et kokkulepitud aja möödudes on frantsiisi saajal kohustus uuendada ja hooldada näiteks kontori sisustust või seadmeid. Lisaks, juhul kui frantsiisi saaja asukoht sobib frantsiisi andja sooviga, võib olla lepingud tingimus et asukoha riigi frantsiisi saajal on kohustus vajalik hoone ehitada vms. (üldiselt on see tingimus enamikes riikides vastuvõetamatu). · Raamatupidamine ja dokumentide arhiveerimine. Perioodiline auditeeritud finantsaruandlus ning info edastus, mille põhjal on võimalik frantsiisi andjal teostada kontrolli frantsiisitasude üle, juhul kui need on kindlaksmääratud protsendiga näiteks käibest. · Standardid ja kvaliteet
Turumajandus Turumajandus on selline süsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupa vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutust reguleerib konkurents. Probleemid (1) • Ränne – rännet põhjustab sissetulek, täpsemalt selle madalus/puudumine ja lootus kõrgemale sissetulekule – Eesti sissetulekute tase pole piisav, et ahvatleda inimesi mujalt siia tulema; EL-s on rikkamaid riike – Väljastpoolt EL-tu on keeruline töölisi tuua (sisseränne sisaldab ka riske) – Eesti jõukuse kasvades kasvab ka huvi sisserändeks Eestisse sh naasmiseks Probleemid (2) • Tööturg – Kust leida töötajaid? – Millest sõltub töötajate arv? – Kuidas kujuneb töötasu? – Mis on lahti tootlikkusega? Eesti tootlikkus (1) • Eesti tootlikkuse tase on EL võrdluses tagasihoidlik – Me toodame odavaid kaupu – Töökorraldus ja efektiivsus on kehvavõitu – Inimesi võetakse tööle või hoitakse tööl igaks juhuks – palgakasv kipub viimastel aastatel pidevalt ületama to...
Kordamine KT ,,Rootsi aeg" 1. Eesti ala minek Rootsi riigi koosseisu (millal, kuidas, mis lepingud) 2. Kohaliku aadli ja Rootsi keskvõimu vahelised suhted. 3. Eesti talupoegade olukord (+ ja -) 4. Vaimuelu ehk kultuur. 5. Kohtukorraldus. 6. Mõisted. 7. Tähtsamad isikunimed. 1. Rootsi aeg algas 1645. Aastal Brömsebo rahuga, mille järgselt loovutas Poola ka Saaremaa Rootsile, seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsile ning algas Rootsi aeg. Rootsi aja alguseks võib lugeda ka aastat 1629, kui sõlmiti Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola vahel, kus Poola loovutas Väina jõest kõik põhja pool asuvad alad Rootsile. Rootsi aja lõpuks võib lugeda aastat 1721, mil lõppes Põhjasõda, kui ka aastat 1710 kui Tallinn oli vene vägede all ning Peeter I'sele loovutati Toompea võti. 2. Säilitati aadlite ja linnade eesõigused, mis olid paiguti Rootsi aadlite omadest suuremad. Teistmoodi suhtuti...
tõus · Üleilmse massikultuuri levik Trendid, muusika, toidud · Allkultuuride ja kirjususe laienemine ühisidentiteeti ohustava tasemeni Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 3 Lk 5 · Miski muu (mis nimelt?) 3. Ülemaailmsete probleemide Kyoto protokoll, piiratakse riikide heitegaaside teadvustamine ja vastavad lepingud õhkupaiskamist 4. Riigiüleste ühenduste areng Schengeni viisaruum 10. Kas kaasaegne maailmasüsteem on pigem uni-, bi- või multipolaarne? Põhjenda. Minu arvates on kaasaegne maailmasüsteem pigem multipolaarne. Mitte ükski riik ei domineeri oma sõjalise, majandusliku või kultuurilise mõjuga. Kõik riigid mõjutavad üksteist, igal eluvaldkonnal on erinevad eeskujud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
