................................9 2.2.3. Liisinguleping................................................................................................................9 2.2.4. Litsentsileping..............................................................................................................10 2.2.5. Frantsiisileping.............................................................................................................10 2.2.6. Ehitise ajutise kasutamise leping.................................................................................11 2.2.7. Tasuta kasutamise leping.............................................................................................11 2.2.8. Laenu- ja krediidileping...............................................................................................11 2.3. Kindlustusleping.................................................................................................................12 2.4
1923.a Austria krahv Richard Coudenhove-Kallergi käis välja E Ühendriikide idee 9.5.50 Prantsuse välismin. Robert Schuman tegi ettepaneku luua E Söe- ja Teraseühendus (Benelux, Pr.maa, SLV, It.) 09.5 EUROOPA PÄEV 1951.a leping allkirjastati (EL ALGUS) 1952.a leping jõustus 1957.a EMÜ (Ühisturg) ja E Aatomienergiaühendus 1973.a SB, It, Iirimaa, Taani liitusid 1979.a eküü ühisraha (ecu) 1981.a Kreeka liitus 1985.a Gröönimaa astus välja 1986.a Hisp., Port. liitusid 1990.a Ida-Saksamaa liitus 1992.a Maastrichti leping (01.11.93) EMÜ -> EL 1995.a Soome, Rootsi, Austria liitusid 01.1.2002.a ühisraha EURO' 01.5.2004.a Baltimaad, Poola, Tsehhi, Slov., Ungari, Malta, Küpros liitusid 2007.a Rumeenia, Bulgaaria liitusid
Kandur - kannab tuumarelva. Nsv Liidul oli rohkem allveelaevasid,USAl oli rohkem lennukeid. See oli tingitud riikide geograafilisest asendist. Nukogude allveelaevad olid pidevalt USA ranniku res valvelolekus. USAl olid tehnoloogilised oskused paremad. Vidurelvastumise periood 1946-1957 1957 hakati rkima, et oleks vaja desarmeerimisega tegelema hakata. Midagi ei tehtud, aga teema tstatati. Esimese reaalse lepinguni juti 1963. Tuumakatsetuste osalise keelustamise leping. See leping tegelikult ei aidanud piirata uute relvaliikide vljattamist. 1960ndatel aastatel Tuumarelvade leviku tkestamise leping. Olemasolevad tuumariigid jvad tuumariikideks, aga teised riigid kes alla kirjutasid, lubasid, et nemad endale tuumarelva ei loo. Hiljem mned sellest taganesid. 1972 SRP-1 - Strateegilise Relvastuse Piiramise leping. See puudutas ainult USAd ja Nukogude Liitu. Lepiti kokku, et kumbki liriik ei oma rohkem kui 2400 hikut strateegilisi kandureid
Mida tähendab rahvusvaheline kokkulepe? Too näiteid ajaloost. Rahvusvaheline kokkulepe on riikide vaheline kokkulepe millega tagatakse rahvusvaheline õigus. Nt: Washingtoni leping, ÜRO mereõiguse konvensioon. Nimeta rahv.vahel. poliitika osapooled Parlament kinnitab rahvusvahelisi lepinguid. Välispoliitika eest vastutab välisministeerium ja välisesindused. Riigipea on maa kõrgeim esindaja. Kui riigipea on valitsusjuht, siis juhib ka välispoliitikat. Unipolaarne- üks rahvusvahelises poliitikas osaleja domineerib. Usa pärast II MS. Bipolaarne-Kaks domineerivad teiste üle olles samal üksteisega konkureerides.
Kollektiivlepingu olemus ja sõlmimise kord Kollektiiv leping on leping mis sõlmitakse kirjalikult. See leping reguleerib tööandja ja töötaja vahelisi töösuhteid. Selle lepingu lisad on lahutamatud osad ning nendel on samasugune juriidiline jõud nagu kollektiivlepingulgi. Kollektiivlepinguga saab kindlaks määrata nt. palgatingimused, töö-ja puhkeaja tingimused, töötingimused ning muud tingimused mis on vaja töötajal teada. Selle lepinguga määratakse palga alammäär ning selle korrigeerimise korra, tööohutuse lisaabinõud, tööhõivetagatised ning muud tööalased
probleemi lahendusele Euroopa Liidus? 1) Teema vähemalt viis põhiseisukohta. 2) Põhiseisukohtade poolt argumendid. 3) Põhiseisukohtade vastuargumendid. 4) Vähemalt kolm üleskerkinud probleemi/arusaamatust. 5) Alternatiivid üleskerkinud probleemide lahendamiseks või tagajärgede kujundamiseks/muutmiseks. 6) Kuidas mõjutab teema: Teie (edaspidist) tegevust; Ühiskonda? Lissaboni leping Lissaboni lepingus on määratletud, mida EL võib ja ei või teha, ning milliseid vahendeid ta selleks kasutada võib. Sellega muudeti ELi institutsioonide struktuuri ja nende töömeetodeid. Selle tulemusena on EL demokraatlikum ja tema põhiväärtused on paremini kindlustatud. Leping jõustus 1. detsembril 2009. Lissaboni lepingu jõustumiseks ratifitseeriti see 27 liikmesriigis. Järjestikuste laienemiste tulemusel on ELi riike nüüd 28. Põhiseisukohad
1.3 Rendileandja kinnitab, et ta on Kinnistu omanik ning õigustatud andma Kinnistu Rentniku valdusse ja kasutusse vastavalt Lepingu tingimustele ning et Lepingu sõlmimise ajal puuduvad kolmandate isikute õigused Kinnistu suhtes, mis takistavad või võivad takistada Rentnikul Kinnistu kasutamist. 1.4 Rendileandja kohustub andma Kinnistu Rentniku valdusesse hiljemalt [kuupäev]. 2. Lepingu tähtaeg 2.1. Käesolev Leping jõustub allakirjutamise momendist mõlema Poole poolt ning kehtib kuni [kuupäev]. 2.2. Juhul kui üks Pool ei teata teisele Poolele 2 (kaks) kuud enne Lepingu tähtaja möödumist, et ta ei soovi Lepingu pikenemist, muutub Leping automaatselt tähtajatuks. 3. Rent ja kõrvalkulud 3.1 Rentnik maksab Rendileandjale Kinnistu kasutamise eest renti [rendi summa] eurot kuus (edaspidi: Rent). 3
· Soovib näidata inimsoole teed paremusele · Ei ole oma tööga rahul · Jääb alati oma põhimõtetele kindlaks Margareta · Tänu temale pääses Faust taevariiki · Märkas, et Mefistofeles pole see, kellena ta näib · Sügavalt usklik Mefistofeles · Kuri deemon · Ei pea inimestest lugu · Ei austa jumalat · Siiski ei suuda ta kõiki inimesi oma tahte alla suruda Mefistofelese ja jumala leping · Faust on katsematerjal · Mefistofeles üritab Fausti võita enda meelevalda · Jumal on kindel, et Faust leiab õige tee Mefistofelese ja jumala leping · Kui Faust hakkab elu nautima võidab Mefistofeles · Leping kinnitati veretilgaga Kasutatud materjal · Johann Wolfgang von Goethe "Faust" · Wikipedia http://et.wikipedia.org/wiki/Faust_(Goethe) · Miksike http://www.miksike.ee/documents/main/referaadi
rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing ;Seadusega vastuolus olev tehing ;Käsutuskeeldu rikkuv tehing ;Näilik tehing )/// Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi 12. Esindamine. Esinduse liigid. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus/// 13. Mis on leping. Leping on mitmepoolne tehing/// Üks või mõlemad pooled võtavad kohustuse/// Ühel või mõlemal poolel on õigus nõuda teiselt kohustuse täitmist/// Kokkulepe on suunatud millegi tegemisele või tegemata jätmisele 14. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) Lepingu sõlmimise ettepaneku (ofert e pakkumus) tegemisega ja selle vastuvõtmisega (aktsept e nõustumus) või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel. Leping loetakse
Kindlustustingimused on teataval määral läbiräägitavad. Üldjuhul kindlustustingimuste sisus siiski eraldi kokku ei lepita. Kindlustustingimustes on kirjas kogu kindlustuslepingu kohta käiv informatsioon. Kindlustuspoliis - Dokumendiks kindlustuslepingu sõlmimise kohta on poliis. Poliisile on märgitud ka kindlustuslepingus sisalduvad olulised andmed. (Vt VÕS § 434). Kohustuslik liikluskindlustus - Kõigil liiklusregistris registreeritud sõidukitel peab olema kehtiv liikluskindlustuse leping. Liikluskindlustuse lepingu alusel kohustub kindlustusselts hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud liikluskahju ja kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusmakseid. Leping sõlmitakse konkreetse sõiduki, mitte registreerimismärgi või sõiduki omaniku suhtes. Ühe sõiduki suhtes saab kehtida ainult üks leping. Leping on tähtajatu. Lepingu alusel võib kindlustusselts väljastada poliisi pikkusega 1 päevast kuni 12 kuuni. Roheline kaart - Roheline
kohustuslikku vormi Suuline Kirjalik (lihtkirjalik, notariaalselt tõestatud) Elektrooniline vorm 11. Esindamine. Tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esinduse liigid. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). 12. Mis on leping. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu vormi nõuded (§11) Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele
majandusliku väärtusega-rahasse ümberhinnatav. Oblikatsioone võib objekti järgi liigitada: 1. Lihtobligatsioon- ainult üks objekt(rahasumma maksmine) 2. Alternatiivne obligatsioon-võimalus valida üks mitmest objektist(kas anda teatav asi v maksta rahasumma) Objekti jagatavuse järgi: 1. Jagatavad-kohustust anda 5 hobust 2. Jagamatud-kohustust muretseda hea hobune Lepingud-contractus. Mõiste.Liigid.Sõlmimine Obligatsiooni tekkimise tähtsamaks aluseks on leping. Leping-kahe või enama isiku vaheline kokkulepe, mis on suunatud seaduse poolt tunnustatud obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele. Paljas kokkulepe- nudum pactum- obligatsiooni ei tekita. Kui puudus hagi, polnud ka lepingut. Preetor annab hagi millega lubakse uute lepingute lubamise. Lepingute süsteem: 1. Verbaalsed-suuliselt sõlmitud lepingud 2. Literaalsed-kirjalikult sõlmitud lepingud 3. Reaalsed-asja üleandmisel sõlmitud lepingud 4
Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte Seaduse dispositiivsus Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul.
Kui on mingi hinnaga seoses tüüptingimus, siis seda ei saa kontrollida ja see kehtib. P1 vara eraldi välja ei too, p1 süü vormi ei tohi ebamõistlikult piirata P1 peaks olema, va tahtlusej a raske hooletuse juhul- kui neid ei ole, siis on järelikult on vastuolus lg 3 p 1-ga. Vt § 106, see lubab ka individuaaselt vastutust piirata/välistad. Tüüptingimuse puhul võib välistada ainult hooletusest tekitatud kahju. 1) Leping loetakse kehtivaks VÕS § 41 Leping kehtib muus osas, kui tingimuse AS Tallinna Teletorn ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. 2) Ei ole ebamõistlikult kahjustavad VÕS § 42 VÕS § 42 lg 2 järgi tüüptingimus ei ole ebamõistlik kahjustav, kui: A. See puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet (ei
oktoober 2009 Kas Eestil oli 1939.a. alternatiive? NSVL ja Saksamaa sõlmisid 23. augustil 1939 Molotovi-Ribbentropi pakti, millega jagati Euroopa osapoolte vahel kaheks. Saksamaa alustas 1. september 1939 II Maailmasõda ja 17. septembril astus sõtta NSVL, Balti riikide piiridele koguti ligi pool miljonit punaväelast. 24. septembril esitas NSVL Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping. 28. septembril allkirjastati baaside leping Moskvas. Sarnase lepingu olid sunnitud sõlmima ka Läti 5. oktoobril ja Leedu 10. oktoobril. Punaarmee sisenes Eestisse 18. oktoobril ilma igasuguse vastupanuta Eesti poolt. Tänapäeval tuntakse seda ,,hääletu alistumisena", kuid kas nii toimimine oli Eesti (ja Balti riikide) ainus võimalus? Soomelegi esitati nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise leping, kuid rahvas polnud sellega nõus ja avalik arvamus suutis erinevalt Balti riikidest parlamenti mõjutada. NSVL alustas 30
1. Oli Austria keiser ja Ungari kuningas a 1914 Franz Joseph I 2. Foch kirjutas alla sellele rahulepingule Versailles’ leping 3. Mõtles välja Saksamaa sõjaplaani Kindralstaabi ülem von Schileffen 4. Tähtis koosolek, mis toimub Pariisist kümmekond kilomeetrit Monarhiftlme koosolek 5. Seal linnas hukkus Franz Ferdinand (mis riigis see on tänapäeval) Sarajevos, tänapäeval Bosnia ja Hertsegoviinas 6. Leping mis sõlmiti 1904 Inglise-Prantsuse Entente Cordiale ehk Südamlik Leping 7. Kes kellele esimesena sõja kuulutas Austria Serbiale 8. 1959 reisijaga laev, mille põhja laskmine põhjustas USA sõtta astumise 9. Millise riigi territooriumil toimus esimest korda Euroopas gaasilahing Belgias 10. Serbia tudeng kes tappis Austria-Ungari troonipärija Gavrilo Princip 11. Kindlus mis lukustas Pariisi sissepääsu ja kaitsti viimse jõuni Verduni kindlus 12. Selle kriisi lahendusena sai Saksamaa tüki Kongost Marokko kriis 13. Loetle lõunaslaavlasi (4)
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh avaliku võimu ülesannete üleandmine, võimuvolituste üleandmine, kontsessioonid, koostöölepingud jne), millele laienevad erinevad reeglid. Eesti kohtupraktikast lähtudes on halduslepingute sõlmimine käibel ainsa või põhilise praktikana ehitustegevuses, jäätmemajanduses või parkimisjärelevalvel.
Pingelõdvenduseks nim 1960nd lõpp kuni 1970ndad. *Uus Idapoliitika- saab alguse, kui loobutakse Halsteini doktriinist. Idalepingud(SLV hakkas sõlmima nn. idalepinguid: 1970.a. leping Poola ja SLV vahel, millega lepingupooled lubasid loobuda vastastikku jõudu kasutamast ja tunnistati tingimusteta II maailmasõja järgseid piire Euroopas. 1970.a. sõlmiti samasugune leping SLV ja NSV Liidu vahel (NB! idalepingud ratifitseeriti SLV Riigipäeva poolt alles 1972.a. klausliga, et leping ei kehti ühinenud Saksamaa kohta). _ 1971.a. USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja NAV Liit leppisid kokku Lääne-Berliini staatuse osas- Lääne-Berliin on iseseisev poliitiline üksus, kuid SLV-l on õigus esindada linna rahvusvahelisel tasandil. Taastus maismaaühendus SLV ja Lääne- Berliini vahel.) L-Saksamaa tunnustab Oderneisse joont. 1970 idaleping. 1972L-S parlament ratifitseerib seda 1 klausliga, et kui Saksamaad peaks ühinema, vaadatakse piiriküsimus uuesti üle.
lähedasemad ja tahtsin ise ka rohkem uurida ja teada saada Euroopa Parlamendi kohta. Referaat koosneb neljast põhi pealkirjast, millest iga ühe all selgitan lahti pealkirjas sisalduva. Referaadi sisu üritan anda edasi võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt. Abimaterjalidena kasutan erinevaid allikaid internetist, mille hulgas ka Euroopa Parlamendi kodulehekülge ning Euroopa Liidu institutsioonide teatmikku. 1. Euroopa Parlament 1.1. EP loomine 1951. aastal allkirjastati esimene leping, millega loodi parlamentaarne assamblee, hiljem nimetati see ümber Euroopa Parlamendiks. Lepingu eesmärk oli koostöö tegemine ühiste eesmärkide nimel. Järgmiste lepingutega lepiti kokku uutes koostöövaldkondades ning parandati ELi institutsioonide tööd. Liikmesriikide arv on kasvanud esialgsest kuuest 27-ni. Näiteks Euroopa Majandusühenduse asutamislepingusse lisati põllumajanduspoliitika ning Nice´i lepinguga reformiti ELi institutsioonilist struktuuri. 1.2. EP struktuur
KOHUSTUSE TÄITMISEST KEELDUMINE Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 110 lg 1 Nõude eeldused: 1. Võlgnikul on võlausaldaja vastu sissenõutav nõue. • VÕS § 82 lg 7: kohustuse sissenõutavus. 2. Nõue pole piisavalt tagatud. 3. Võlgnikul on võlausaldaja ees kohustus. • VÕS § 23 lg 1: lepingupoolte kohustuste allikas. 4. Võlgniku ja võlausaldaja nõuded on piisavalt seotud. • VÕS § 2 lg 1: võlasuhte definitsioon. 5. Seadus, leping või võlasuhe ei välista täitmisest keeldumist. • VÕS § 110 lg-d 2-4: loetelu välistavatest asjaoludest. 6. Tuginemine täitmisest keeldumisele. Eelduste kontroll: Järeldus: Võlaõigus Kohustuse täitmisest keeldumine vastastikuse lepingu puhul Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 111 lg 1 Nõude eeldused: 1. Kehtiv vastastikune leping ja kohustused. • VÕS § 9 lg 1: NB
võlasuhe obligationes quasi ex delicto obligatsioonid, mille aluseks on kahju tekitamine (objektiivne kriteerium). Selle poolest sarnanevad nad deliktiobligatsioonidega, millest ka nimetus "nagu deliktist". Vahe seisab aga selles, et kvaasideliktide puhul puudub süü moment, tahe teisele kahju tekitada. culpa süü; hooletuses väljenduv süü contractus leping; kokkulepe; lepingudokument contractus unilaterales ühekülgne leping (leping, milles ühel osapoolel on ainult õigused, teisel ainult kohustused) contractus bilaterales kahekülgne leping causa (õiguslik) alus, põhjus; seisund; olukord; kohtuasi; protsess; õigusliklut relevantne asjaolu offert/propositum kavatsus, kava, plaan; tahtlus; üldkäsitlus mancipatio mantsipatsioon, käega haaramine (vanemas Rooma õiguses vormiline müügi- või võõrandamistehing, mis toimus viie tunnistaja ja kaalumehe juuresolekul)
II maailmasõda 1)Mis nimega leping sõlmiti Saksamaal ja Nõukogude Liidu vahel 23. augustil 1939. a? Molotovi Ribbentropi pakt. 2)Mis on Müncheni kokkulepe? 1938. a sügisel sõlmitud kokkulepe, mille järgi loovutati Saksamaale Sudeedimaa(osa Tsehhoslovakkiast) 3)Mis oli öeldud Atlandi hartas? *USA ja Suurbritannia ei soovi sõjast omakasu *Pärast sõda taastatakse okupeeritud riikide iseseisvus 4)Mis kuupäeval sõlmitud ja millise nimega leping lubas tuua Eesti pinnale Nõukogude armee? Baaside leping(vastastiku abistamise leping), 28.09.1939 5)Millised otsused langetati Teherani konverentsil? *otsustati teise rinde avamine Normandias. *NSVL võttis endale kohustuse kuulutada pärast Saksamaa alistamist sõda Jaapanile. *Lepiti kokku Saksamaa jaotamine ja Poola piirid pärast sõda. *Tunnustati NSVL-i piire 1941. a seisuga. 6)Millise sündmusega algas II maailmasõda? Saksamaa tungis Poolasse.
Tööleht Keskkonnakonventsioonid Helsingi konventsioon ehk _______________ piirkonna ________keskkonna kaitse konventsioon on rahvusvaheline leping Läänemere looduskeskkonna kaitseks, mis sõlmiti 9. aprillil ______. aastal. kõigi Läänemerd ümbritsevate riikide (________, ________, _______, ________, _________, ____________, ________, ________, ___________) ja Euroopa Ühenduse vahel. Konventsioon jõustus 17. jaanuaril 2000. aastal pärast täienduste lisamist ning see hõlmab ____________________, ________, ______________ ja ________ maismaalt pärit reostuse vähendamist.
AJALUGU MÕISTED: Reduktsioon-Rootsi aja mõisade riigistamine, 1680 Rootsil vaja raha ning mõisnik muutus rentnikuks ja pidi riigile maksma. Seati sisse vakuraamatud, kuhu olid üles märgitud talpoja kohustused mõisa ees. Riigiststud müisades kaotati pärisorjus. Resitutsioon-Mõisade tagasi andmine aadlikele Vene ajal, kaasnes talupoegade uus pärisorjastamine Asehalduskord- Katariina II kord ple Venemaa ja Liivi-ning Eestimaal (1783) Balti valitsuskord läheb ple Venemaale, linnadesse tulid vene seadused, kohtusüsteem jne. Aadlimatriklid kaotasid kehtivuse (pearahamaks) Pearahamaks- Katariina II poolt kehtestatud maks, mida pidid maksma vaid täisealised mehed. Aitas määratleda rahvaarvu. Talupoegade eest pidi maksma mõisnikud. Katariina II- Vene keisrinna, püüdis käituda valgustatud monarhina, proovis viia läbi venestamist Eestis ning lõi asehalduskorra, püüdis talupoegi aidata Põhjasõda- 1700-1721; to...
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: • Võõrandamislepingud, • Kasutuslepingud, • Kindlustuslepingud, • Toetamislepingud, • Kompromisslepingud, • Seltsingulepingud, • Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas . Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted. Tasuline leping – eesmärk vahetada teatud varalisi väärtusi. Tasuta leping – üks lepingupool kohustub soorituseks ilma vastusoorituseta. Ühekordne leping – ühekordse täitmisega leping (kleidi ostmine, leiva ostmine); Kestvusleping – leping mis on suunatud püsivate või korduvate kohustuste täitmisele
asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 1968 Jõustus tolliliik. Kaotati tollimaksud liikmesriikide vahel. 1993 loodi siseturg. Kaotati lkaupade vaba liikumist takistavad tegurid. 2002 võet kasutusele euro, millega oli loodud siseturg. Maastrichti leping (ametlik nimetus Euroopa Liidu leping) on 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Maastrichtis lepiti kokku nn kolme samba poliitikas: esimeseks sai majanduskoostöö, mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust) veelgi; teiseks ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning kolmandaks sisejulgeolek. Leping ratifitseeriti 1993. aasta novembriks, kuid mitte ilma probleemideta. Taani referendumil hääletati lepingu
kirjeldus] (edaspidi: Üüriobjekt) koos kõigi seadme kasutamist puudutava dokumentatsiooniga. 1.2 Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning Lepingu punktis 1.1 toodud esemed antakse Üürnikule üle üleandmisevastuvõtmise aktiga, mis vormistatakse käesoleva Lepingu lisana 1. 1.3 Üürnik kasutab Üüriobjekti ainult Üüriobjekti iseloomust tulenevatel eesmärkidel. 2. Lepingu tähtaeg 2.1. Käesolev Leping jõustub allakirjutamise momendist mõlema Poole poolt ning kehtib kuni [kuupäev]. 2.2. Juhul, kui üks Pool ei teata teisele Poolele [kuude arv] kuud enne Lepingu tähtaja möödumist, et ta ei soovi Lepingu pikenemist, pikeneb Lepingu tähtaeg automaatselt [aastate arv sõnadega] (aastate arv numbritega) aasta võrra. 3. Üür 3
quasi ex contractu (suhe tekib justkui lepingust) ex delicto (süütegu) quasi ex delicto (justkui süütegu) osavastutus Lepingud - contractus (ühe või mitme isiku kokkulepe selleks, et tekiks obligatsioon) normaalne kehtiv arusaam lepingu sisust + vaba tahe Obligatsiooni täitmine - solutio täitmisel peab olema leitud kohane subjekt. Kohustise täidab deebitor võib sisse nõuda diligentia () Lõppemise viisid - uuendus - tasaarveldus - loobumine Aegumine - surm - leping - justkui leping - pahategu - justkui pahategu Obligatsiooniõiguse eriosa 1) reaalne leping, milles on vajalik asja üleandmine ühelt teisele 2) verbaalne (suuline) leping, kus on vajalik teatud sõnade lausumine 3) literaalsed (kirjalik) lepingud, mis kehtivad ainult teatava kirjaliku vormi olemasolul 4) konsensuaalsed lepingud, nende kehtivuseks piisab poolte kokkuleppest suuline leping: 1) lubadus (‘’ma luban…’’)
usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3) Lepingust Õigusvastaselt kahju tekitamisest Alusetust rikastumisest Käsundita asjaajamisest Võlaõigussuhtes on alati kaks poolt: Võlgnik (deebitor) isik, kes on kohustatud teatavaks teoks või teost hoiudumiseks. Võlausaldaja (kreeditor) isik, kes on õigustatud nõudma võlgnikult teatavalt käitumist. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. (VÕS §8). Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ( pacta sunt servanda). Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega.
kokkulepitud Kauba kogumaksumusest koos käibemaksuga. 4.2 Juhul, kui Müüja ei anna Kaupa üle ___ (________) kalendripäeva jooksul peale Lepingus määratud tähtaja möödumist, on Ostjal õigus ühepoolselt käesolevast Lepingust taganeda ja nõuda teiselt Poolelt leppetrahvi tasumist _____ % Kauba kokkulepitud maksumusest koos käibemaksuga ning kahju hüvitamist juhul, kui leppetrahv ei kata kogu Ostjal tekkinud kahju. Leping loetakse lõppenuks arvates kirjaliku taganemisavalduse kättesaamisest Müüja poolt. 4.3 Kui Ostja ei võta Kaupa vastu ___ (____) päeva/kuu jooksul peale Lepingus määratud tähtaja möödumist, on Müüjal õigus ühepoolselt käesolevast Lepingust taganeda ja nõuda Ostjalt leppetrahvi tasumist ____ % Kauba kokkulepitud maksumusest koos käibemaksuga ning kahju hüvitamist juhul, kui leppetrahv ei kata kogu Ostjal tekkinud kahju
liberaliseerimiseks 1966 Luxembourgi kompromiss. Andis liikmesriikidele vetoõiguse. Kompromissiks oli ühehäälsuse säilitamine riiklikult olulistes küsimustes. 1985 Ühtne Euroopa Akt. Eesmärgiks ühisturu reform ja protseduurilise reformi läbiviimine. Reformida institutsioone, et valmistada neid ette Hispaania ja Portugali liikmesuseks ning kiirendada otsuste tegemist ühte turu ettevalmistamisel. 1993/93 Euroopa Liidu leping. Maastrichti leping. Eesmärgiks ettevalmistada Euroopa rahaliiduks; poliitilise liidu elementide kehtestamine. I sammas-Uus Euroopa Ühendus (riikide) II sammas- Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (valitsuste) III sammas- Koostöö õigus- ja siseasjades. 1997/99 Amsterdami leping. Eesmärgiks reformida EL institutsioone, et valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks. Tulemuseks; muudeti EL lepingut; muudeti otsuste tegemise läbipaistvamaks 2001/03 Nice'i leping
2 6. Minister 1. määrus (üldakt) > ei oma portfellita minister 2. korraldus (üksikakt) 3. käskkiri 7. Eesti pank 1. otsus (Eesti panga nõukogu) 2. juht annab määrusi / käskkirju 8. Linna- ja vallavalitsus 1. määrus 2. otsus 3. korraldus 9. Euroopa Liidu õigusaktid 1. aluslepingud (4 tk) 1. Rooma leping 2. Mastriti leping 3. Amsterdami leping 4. Nizza leping 2. EL määrus > tugevam kui direktiiv 3. EL direktiiv Euroopa Liidus on hetkel 27 riiki. Õiguse tõlgendamine 1. Vastuolu korral kehtib kõrgem õ-akt 2. Üldseadusi täpsustatakse erinormidega 3. Tuleb leida värskeim õ-akt 4. Seaduse, õiguse analoogia, kui ühes probleemi käsitletud ei ole, siis mõnes sarnases on. 5. Tuleb lähtuda õiguse analoogiast.
Eesti saavutused aastatel 1930-1940: Kas oleks olnuks alternatiive? Aastal 1939. augusti lõpul sai Eesti valitsus ilmselt teada Molotov-Ribbentropi pakti salajasest lisaprotokollist. Eesti olukorda raskendas Poola allvelaev, mis andis NSV Liidule põhjuse blokeerida Läänemeri. Olukorra lahendamist nähti välisminister Karl Selteri saatmises Moskvasse. Kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping, mille alusel loodaks eestisse NSV Liidu sõjaväebaasid. Kui Eesti valistus sellega ei nõustu, ähvardati sõjaga, mida Eesti pool loomulikult ei tahtnud. Paraku ei palunud Eesti ka välisriikidelt sõjalist abi. Kuid ma leian, et kui Eesti olekskiseda teinud, siis oleks NSV Liit võinud selles näha vasutpanu ja alustada sõda. 1939. aasta 28. septembril sõlmiti baaside leping, mis sätestas, et Eesti on sõltumatu riik, kuigi Eestis on NVS Liidu sõjaväebaasid. Kas
ÄRIKAASUSE PROGRAMM SUUSAPURI ANALÜÜS Bruno Märss September, 22, 2009 I KOKKUVÕTE · David Varilek leiutas toote nimetusega suusapuri. Oma leiutise müügile toomiseks sõlmis David lepingu firmaga Mistral Windsurfing AG, et too oma kuludega toodet arendaks ning maailmas turustaks. Leping on selline, et kui 1986 aasta lõpuks jääb müügitulemus alla 5000 ühiku siis võib kumbki osapool lõpetada lepingu ja patendi õigused lähevad tagasi Davidile. · Kahjuks on viimase aasta müügitulemused ainult 708 ühikut ja Mistrali juhtkond kaalub toote arendamisest ja müügist loobuda. II PROBLEEM Suusapurje müügimaht ei ole saavutanud eesmärgipärast taset. III OSATÄITJAD A. INIMESED 1
a. loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon NATO, kuhu kuulusid 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, USA ja Kanada ·1952: astusid liikmeks Kreeka ja Türgi ·1955: NATO liikmeks sai Saksamaa Liitvabariik ·1982: Hispaania ·1990: laienemine endise Saksa DV alale ·1999: Poola, Tsehhi ja Ungari ·2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia ·2009: Albaania ja Horvaatia WASHINGTONI LEPING · Põhja-Atlandi leping, on NATO asutamisdokument, millele 4. aprillil 1949 kirjutasid Washingtonis alla kaksteist Euroopa ja Põhja-Ameerika riiki · Leping pani aluse liikmesriikide vahelisele kollektiivkaitsele · Missioon-Afganistani missioon, Kosovo, Iraak · NATO põhimõtted · NATO eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus · NATO kõrgeim organ on Põhja- Atlandi Nõukogu mille esimees ja
TÖÖLEPING Sõlmitud Tallinnas, 1. detsembril, 2009. OÜ ABC, registrikoodiga 12345678, aadressiga Keskuse 1, Tallinn (edaspidi nimetatud TÖÖANDJA), keda esindab juhatuse liige Jaan Tamm, ja Peeter Kask , isikukoodiga 32101234567, elukohaga Aedlinna 2, Tallinn (edaspidi nimetatud TÖÖTAJA), sõlmisid käesoleva töölepingu (edaspidi nimetatud LEPING) alljärgnevatel tingimustel: 1. Lepingu üldsätted 1.1. Käesolev leping on sõlmitud Töötaja töötamiseks Tööandja juures alates 7. detsembrist, 2009. 1.2. Leping on sõlmitud tähtajatuna. 2. Töötaja tööülesanded. 2.1. Töötaja asub tööle puusepana. 2.2. Töötaja tööülesanded on sätestatud Lepingu lisas olevas tööülesannete kirjelduses. 3. Töötasu 3.1. Tööandja maksab Töötajale kuutöötasu 15 000 EEK kuus. 3.2. Töötasu makstakse ülekandmisega Töötaja pangakontole
Poliitilised eeldused:Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime, Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, Sõlmiti MRP,Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused:Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin, Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). Ideoloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Lepingud ja paktid: 1922 sõlmiti Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta., 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni vastase pakti ( = Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid, 1936 Prantsusmaa ja Nõuk. Liidu vastastikuse abistamise leping, MRP Molotov - Ribbentropi pakt. (välisministrid 1939 aastal pidasid Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa läbirääkimise Saksamaa vastase liidu loomiseks. Täiesti ootamatult lahkus Venemaa kõnelustelt ja sõlmis 23.aug 1939 hoopis Saksamaaga
eelkäijaks. Monnet ise pooldas esialgu separaatset integratsiooni ehk uskus, et vaid mõnes majandusvaldkonnas tasub üle-Euroopalist koostööd teha. Seetõttu jäi ta hilisematest integratsiooniprotessidest mõnevõrra kõrvale. Hiljem toetas ta üldjoontes Euroopa ühinemist, ehkki leidis, et seda tuleb teha ettevaatlikult, samm-sammult. b. ESTÜ 1952 (Pariisi leping) Esimene leping mis sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutasid kuus riiki - Belgia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik ja Itaalia. Ühendus hõlmas nende riikide koostööd söe- ja terase tootmise valdkonnas, mis oli oluline relvatööstusele ning oli nendevahelise kaubanduse põhiartikkel. Koostöö eesmärk oli sillutada teed Euroopa suurema ühtekuuluvuse poole, muutes riigid vastastikku sõltuvaks
Me peame tugevdama inimestevahelisi kontakte.“ Margot Wallströmi ajaveebi saab lugeda aadressi: blogs.ec.europa.eu/wallstrom LEPINGUD Euroopa Liit on loodud õigusriigi põhimõtteid järgides. See tähendab, et oma tegevuses lähtub ta lepingutest, mille on kõik liikmesriigid sõlminud vabatahtlikult ja demokraatlikult. Arvestades ühiskonnas toimunud muutusi, on esialgseid lepinguid muudetud ja ajakohastatud. Varasemad lepingud: Lissaboni leping Lissaboni leping allkirjastati 13. detsembril 2007. Lepingu jõustumiseks peavad kõik 27 liikmesriiki selle ratifitseerima. Eelduste kohaselt jõustub leping enne 2009. aasta juunis toimuvaid järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi. Lepingu peamine eesmärk on muuta EL demokraatlikumaks, võttes arvesse Euroopa kodanike ootusi vastutuse, avatuse, läbipaistvuse ja osaluse kõrge taseme osas, ning parandada ELi tõhusust ja suutlikkust
Pärast töövõtulepingu sõlmimist võttis U pangast laenu 300 000 euro ulatuses. Selle laenu tagamiseks loovutas ta ehituslepingust tuleneva nõude H (vald) vastu pangale B. Nõude loovutamisel kinnitas U, et nõuet ei ole varem loovutatud. U ühendas ehituse käigus L-lt ostetud ehitusmaterjali kinnisasjaga pärast pangaga laenulepingu sõlmimist. 1) Kellele kuulub ehituslepingust tulenev nõue? 1. Võlasuhe 1.1. Kas leping on sõlmitud? Jah, H-i ja U vahel on sõlmitud leping. VÕS § 635 lg 1 – tegemist on töövõtulepinguga. VÕS § 9 lg 1 järgi on leping sõlmitud. 1.2. Kas on kehtiv? Jah, sisu ega vormipuudusi ei esine. 2. Võlasuhtest tuleneva nõude loovutamine 2.1. Vastav leping endise ja uue võlausaldaja vahel (+) – jah, nii U ja B kui ka U ja L-i vahel on leping 2.1.1. VÕS § 164 lg 1 I lause võlgniku nõusolek pole vajalik – kuigi H ei teadnud,
o Rahvusvahelised lepingud · Üldise arvamuse kohaselt on kõik uued riigid õiguslikukt seotud eksisteeriva rahvusvahelise tavaõigusega Lepingud · Rahvusvaheline leiping on kahe või enama rahvusvahelise õiguse subjekti vaheline kokkulepe rahvusvahelise õigussuhete loomiseks, muutmiseks, lõpetamiseks. Kuuluvad igasugused lepingud olenemata nende nimetusest. · Rahvusvahelisel lepingul kui õiguse allikal on mitmed eelised: o Leping sisaldab täpselt formuleeritud õigusnorme o Leping muutub õiguslikult siduvaks riigile pärast seda kui ta on andnud selleks nõusoleku o Leping on parim vahend rahvusvahelise õiguse muutmiseks · Lepingute jaotamine: o Õigustloovad lepingud = sarnanevad olemuselt siseriiklikele seadustele. On siduvad ainult nendele riikidele, kes on tunnustanud nende kohustuslikkust enda suhtes
Nimelt oli see ettenähtud asja ettevalmistamise kuluna ning müüja võis selle endale jätta, kui temast ei sõltunud lepingu rikkumine. Ostja vaidles müüjale vastu ning otsustas lepingust taganeda. Ülesanne: Kas ostjal on õigus lepingust taganeda? Hüpotees: Ostjal on õigus lepingust taganeda VÕS § 116 lg 1 alusel. Eeldused: 1) võlasuhe 2) oluline rikkumine 3) vastutus 4) õigel ajal taganemisavalduse tegemine 1. Müügileping (võlasuhe) 1.1. Kas leping on sõlmitud? Poolte vahel on müügileping VÕS § 208 lg 1. VÕS § 16 lg 1 järgi on Antsu tellimuse esitamine pakkumus. Müüja saatis ostja tellimuse peale kinnituse koos lepingu tüüptingimustega, mis reguleerisid oluliselt pooltevahelist suhet, seetõttu võib müüja nõustumust käsitada uue pakkumisena VÕS § 21 lg 1 järgi. Kuna ostja tasus müüjale pärast
Vastuväitja leiab, et on rikutud. Komisjoni arvates oleks töötajal olnud mõistlik tööandjaga läbi rääkida 1. juulil, kui kontor oleks olnud juba suletud. Tööandja annab teada, et töötajale oli teada antud, et töölepingut ei soovita lõpetada. 2) Mida Teie jaoks tähendab Põhja-Eesti regioon? Töötaja väidab, et pani töölepingule allkirja arusaamata selle tähendusest ning ütleb, et teda survestati. 3) Leping sõlmitakse poolte kokkuleppel, miks te siis kohe ei vaielnud selle üle? Töötaja oleks soovinud paindlikku läbirääkimist. 4) Miks te ülemusega rääkima ei läinud? Ma olin Keila kontoris üksinda tööl, ma poleks saanud kontorit kinni panna ning Tallinna minna. 1.4 Analüüs Minu arvates on antud kaasuses tegemist töölepingu tingimuste mittemõistmisega. Töötaja
Volitus lõpeb, kui esindaja on teinud tehingu, milleks volitus on antud, või tehingu tegemine, milleks volitus oli antud, on muutunud võimatuks või volituse tähaeg möödub, samuti siis, kui saabub äramuutev tingimus, millega on seotud volituse lõppemine; esindatav võtab volituse tagasi või sureb; kui esindaja loobub volituses; kui volituse lõppemine tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust ning kui volituse andmise aluseks olev leping lõpeb; esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb; kuulutatakse välja esindatava pankrot või esineb muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus. Tsiviilõigusi kaitstakse hageja nõude ehk hagi esitamisega. Suhteid, mis tekivad eraõiguslike küsimuste lahendamisel erinevate õigussüsteemide vahel, reguleerib rahvusvaheline eraõigus. Füüsilise isiku elukoha määramisel kohaldatakse Eesti õigust. Füüsilise isiku õigus- ja
VÕS on ära määranud, millistest suhetest võib tekkida võlasuhe. Lepinguõiguse üldised põhimõtted, üheks selliseks on abstraktsiooni või kahe tehingu printsiip. Kui on tegemist omandi üleminekuga. See tähendab, et sõlmitakse faktiliselt kaks lepingut, kaks kokkulepet. Üks on võlaõiguslik, näiteks müügileping ning teine kinnisasja omandi ülekandmise tehing ehk asjaõigustehing. Ülekandmise kokkulepe jõustub kinnistusraamatu kandega, seetõttu on leping ise abstraktne. Lepingu vabaduse printsiip vabadus valida endale lepingupartnerid. Näiteks sundmüük ja korteriühistu puhul ei saa valida, samuti loomulik monopol. Teine element lepinguvabadusel on lepingu oluliste tingimuste valikuvabadus. Piiranguid rohkem. VõS lepingud sisaldavad tarbijakaitset kohustuvaid tingimusi (sotsiaalsed lepingud). Ka tööleping on suures osas kohustuslike õigusnormidega ehk imperatiivseteks õigusnormideks
KOOLITUSLEPING Lisa töölepingule nr ........................ ........................................., ................................................ (ettevõtte nimi) ............................................ personalijuht (nimi) ................................................... isikus, kes tegutseb volituse alusel, ühelt poolt ja (edaspidi töötaja) teiselt poolt, keda nimetatakse ka poolteks, leppisid kokku alljärgnevas: 1. Käesoleva koolituslepingu (edaspidi leping) eesmärgiks on võimaldada (ettevõtte nimi) ....................................... töötajal osa võtta täiendavast tööalasest koolitusest lepingus kokkulepitud tingimustel. 2. Koolituskursusest osavõtt on töötajale vabatahtlik. Koolitus annab töötajale võimaluse oma tööalaste teadmiste, oskuste ja vilumuste paremaks omandamiseks ja täiendamiseks. Seda kinnitab käesoleva lepingu sõlmimine. 3. (kursuse ...
Õigusõpetus Arvestus II 1. Mis on leping Leping on tehing kahe v enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub v lepingupooled kohustuvad midagi tegema v tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 2. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu VÕS 16-20 Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi. Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse tahteavaldusteks vastavalt oferti (pakkumus) ning selle aktsepti (nõustumus). Ofert on ettepanek leping sõlmida. Oferdi sisu ning olulised tingimused peavad olema piisavalt määratletud, ta peab olema esitatud kindlaks määratud isikute arvule. Oferdiks on näiteks kindla inimese nimele koju saadetud kaabeltelevisiooni lepingu allakirjutatud projekt
asjaõiguslepingu, nagu kokkulepitud oli. VÕS § 103 lg-st 3 tuleneb, et võlgnik vastutab oma kohustuse rikkumise eest, v.a. kui rikkumine on vabandatav ehk põhjustatud vääramatu jõu ilmumisega. Praeguses situatsioonis polnud tegevust vääramatu jõuga. 3. VÕS § 15 lg 1 aga sätestab, et kui üks lepingupool oli kohustunud lepingu ettevalmistamiseks või teise lepingupoole teavitamiseks lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu on tühine, tuleb teisele lepingupoolele hüvitada kahju, mis tekib seetõttu, et teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv. VÕS § 135 lg-st 2 tulenevalt B-l on õigus nõuda A-lt LEINGUJÄRGSE KOHUSTUSE TURUHINNA VAHE TASUMIST. Kaasus nr 8.2 Maakohtule esitatud hagiavalduse kokkuvõte:
Tava erinevus õigusnormist. Vastus: Õiguse mõiste - Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem-on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutusõigusharude ja intituutide kaupa . õigussüsteem on mingis riigis kehtivate õigusnormide süsteem. Õiguse allikad: ’ õiguslik tava ’ õigusteadus ’ kohtu- ja halduspretsendent ’ leping Tava erinemine õigusnormist- Tava on harjumusel põhinev käitumisreegel. Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Õigusnormi mõiste. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid – nende sisu. Vastus: Õigusnormi mõiste- riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega
5. Kinnisvara osalus kinnisvara omamise, arendamise, opereerimise rahavoogudes ja/või nende rahavoogude tulevases müügiväärtuses. 6. Investeerimisfond investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab investorite raha aktsiatesse, võlakirjadesse ja teistesse väärtpaberitesse. 7. Investeerimishoius 8. Elukindlustus 9. Väärismetallid (nt. kuld, hõbe), toorained 10. Mets 11. Eralaenud 12. Kunst 13. Haridus Finantsinstrument - leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. Finantsvara põhiliikideks on: · sularaha ja pangakontode jäägid, · välisvaluuta, · väärismetallid, · väärtpaberid, sh. tuletisinstrumendid Väärtpaberite liigitus riskidest lähtuvalt: · Omakapitaliväärtpaberid: aktsiad (tururisk, krediidirisk ja äririsk). Mõte on anda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
