Lepingute areng ja liigid. Leping on teatav suhe inimeste vahel, mille alusel neil tekivad vastastikused õigused ja kohustused. Üldistatult võib öelda, et leping on kokkulepe. Samas ei ole igasugune kokkulepe veel leping. Õiguslikud tagajärjed, mis lepingutest tulenevad, võivad olla väga mitmesugused: lepingute alusel võivad üle minna asjad, kellelgi võib tekkida kohustus teha teatav töö või hoiduda millegi tegemisest. Enamasti tähendab lepingu sõlmimine mingit muutust inimese varalises sfääris. Lepingule iseloomulikult on selline muutus tavaliselt millegi
Verbaalsed- lepingud,mille kehtivuseks on vajalik teatud sõnade lausumine Literaalsed- lepingud, mille kehtivuseks on vajalik kirjaliku dokumendi koostamine Konsensuaalsed- lepingud, mille kehtivuseks piisab paljast poolte kokkuleppest Lepingu sõlmimisek son alati vajalik poolte kokkulete. Verbaarsed lepingud. Stipilatio Stipulatio- suuline lubadus täita teatav kohustus Ajalooline periood: leping sõlmitakse kreeditori vastava küsimusega ja võlgniku samade sõnadega väljendatud vastuse teel. Nüüd võib selle sõlmida ükskõik milliste sõnadega! Vabariigi aja lõpul tavatseti juba koostada selle kohta kirjalik akt. Stipulatio oli kreeditorile eriti soodne.Võlgnik oli kohustatud sellest täpselt kinni pidama, mida oli lubanud. Stipulatsioon oli abstraktne tehing ehk tema sõlmimisel pole näidatud kohustuste tekkimise alus- causa.
autoritaarsed-itaalia,portugal.itaalia mussolini ajal-ei suudetud tõsta reformikava(tuleb tõsta sissetulekuid,kõrgemad maksud,soodustada tõsta,likvideerida tööpuuduse ja tõsta elatustaset.Patsifism-(1920-1930) itaalia taset majanduses ega kuskil mujal.hitleri ideed-tuli tühistada versailles' tarbimist).SS-hitleri kaitsemalev.gestaapo-salapolitsei.miks tekkisid maffiad- rahuajastu 1929-Usa majanduskriis.sellega seoses tuli paljudes riikides leping,riigis uus kord,aarja rass teistest kõrgemaks.hitleri saksa-maj riigi sest kehtestati kuiv seadus kuid inimesed tahtsid ikka alkot.totalitaarsed riigid- diktatuur.pariisi rahukonv-1919-1920.töötati välja püsivad rahulepingud alla,juutide kiusamine,teisitimõtlejate vangistamine(ta suutis saksa majandust saksa,nsvl.autoritaarsed-itaalia,portugal.itaalia mussolini ajal-ei suudetud tõsta võitjate ja kaotajate vahel
Jalakäija või jalgratturi liikluskahju hüvitatakse sõltumata sellest, kes põhjustas liiklusõnnetuse. Kui näiteks liikleja sõidab otsa ees pidurdanud autole, tekitab vigastusi jalakäijale või kaasreisijale, sõidab katki liiklusmärgi vms, siis hüvitab kahju selle põhjustaja kindlustusselts. Piirikindlustuse lepingu alusel hüvitatakse Eestis tekitatud liikluskahju ja liikmes- või lepinguriikides tekitatud liikluskahju. Liikluskindlustus leping ja poliis Liikluskindlustuse leping Liikluskindlustuse leping on kindlustusleping, mille sõlmimise kohustuslikkus tuleneb liikluskindlustuse seadusest. Kõigil liiklusregistris registreeritud sõidukitel peab olema kehtiv liikluskindlustuse leping. Liikluskindlustuse leping sõlmitakse tavaliselt tähtajatuna. Leping sõlmitakse ja kehtib konkreetse sõiduki, mitte registreerimismärgi või kindlustusvõtja suhtes. Liikluskindlustuse poliis (väljast. tähtajaga 1 päev kuni 12 kuud)
1.Tööõiguse allikad ja printsiibid. Euroopa Liiddu mõju siseriiklikule õigusele Õiguse allikad; Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konseptsioon, Rooma leping, euroopa sotsiaalharta, euroopa ametiühingute konvension, ühtne euroopa akt, maastrihi leping, amsterdami leping, nice leping. Euroopa ühenduse õigusel on normide ühtlustaja ja ümberkujundaja roll. Euroopa liidu õigus mõjutab nii kogu liikmesriigi õiguskorda, kui ka üksikisikuid.üksikisikutel on nii õigused kui ka kohustused. Ühenduse normid on suunatud vahetult töötajatele, tööturu osapooltele vm ühiskondlikele organisatsioonidele. Euroopa ühenduse õigusaktid on liikmesriikidele vahetult kohaldatavad ja ühenduse õigus on liikmesriigi suhtes ülimuslik. Õigus peab liikmesriigis kehtima
Juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. KOHTULAHEND: 3-2-1-41-11; 3-2-1-3-05 (p 15) ja nr 3-2- 1-9-05 (p 15) Üksnes juhul, kui on ilmnes, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut. nr 3-2-1-3-05 (p 18) ja nr 3-2-1-9-05 (p 18), 19. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-10 (p 11)). Lepingute eristamiseks ja õigussuhte tuvastamiseks tuleb kontrollida alljärgnevaid asjaolusid: kes korraldab ja juhib tööprotsessi; kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi; kellele kuuluvad töövahendid;
Äriühingul oligi suveks vaja jäätisemüüjaid. · Millistel tingimustel on võimalik temaga tööleping sõlmida? 13-14-aastase alaealisega võib sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö)(TLS §7 lg4). Töölepingu sõlmimiseks on vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Esindaja nõusolekuta sõlmitud leping on tühine, v.a. juhul, kui seaduslik esindaja selle hiljem heaks kiidab(TLS §8 lg1). Töölepingu sõlmimiseks alaealisega peab tööandja taotlema tegevuskohajärgselt inspektorilt nõusoleku (TLS §8 lg3). · Milliseid dokumente tuleb nõuda? Vanema kirjalik nõusolek, isiklikud kontaktandmed, tööinspektori nõusolek · Millise töölepingu teie äriühingu juhina sõlmiksite? Ülesanne 11 Töötaja oli tööle võetud 6-kuulise katseajaga
Töölähetuse mõiste ja hüvitiste maksmise kord Töölähetus ehk komandeering tähendab seda, et töötaja saadetakse tööd tegema väljapoole töölepingus määratud asukohta. Töötaja töölähetusest keelduda ei saa. Juhul kui sul on kodus alla 3a laps peab tööandja küsima lapsevanemlt nõusolekut töölähetusele saatmiseks. Töölähetus võib järjest kesta maksimaalselt 30 päeva. Kui tööandja soovib töölähetusele saata alaealist töötajat peab ta selleks alaealise seaduslikult esindajalt luba küsima. Töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Töölähetuse hüvitised: 1. Sõidukulude kompenseerimine 2. Ööbimise hüvitamine 3. Reisikindlustus, viisa vormistamine ja pagasi vedu Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust, sh: töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulud. Töötajal on õigus lähetusest keeldu...
ebaseadusliku ülesütlemisavaldusega, peab ülesütlemise tühisuse tuvastamist sooviv pool pöörduma TLS § 105 lg 1 kohaselt 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest hagi või avaldusega kohtusse või töövaidluskomisjoni. Kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine TLS § 105 lg 2 kohaselt kehtiv algusest peale ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamine (3) Töötajal on võimalus töövaidluskomisjonis või kohtus nõuda: ülesütlemise tühisuse tuvastamist või ülesütlemise tühistamist, kui sisuliselt on tegemist seaduse nõuetele vastava ülesütlemisega. Tööandjal on võimalik nõuda vaid töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist.
selgitatakse välja poolte huvid ning lepitakse kokku töölepingu olulistes tingimustes (kindlasti tööülesanded, tasu, töö tegemise koht ja aeg jms). Pooled peavad esitama lepingueelsetel läbirääkimistel teineteisele tõeseid andmeid ning teavitama teineteist kõigist asjaoludest, mille vastu võiks teisel poolel olla lepingu eesmärki arvestades äratuntav huvi. Olenemata sellest, kas leping sõlmitakse või mitte, ei ole kummalgi poolel õigus avaldada elläbirääkimistel räägitu sisu kolmandatele isikutele. Leping sõlmitakse reeglina: pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) saamisega. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek. Nõustumus on otsene tahteavaldus või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Oluline on, et pooled vahetaksid vastastikku tahteavaldusi ning oleks selge, et omavahel on
1.1 Pooled lähtuvad lepingu tõlgendamisel lepingu dokumentidest, võlaõigusseadusest ning vajadusel teistest õigusaktidest. 1.2 Lepingu dokumendid on eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt ning lisad, milles lepitakse kokku peale lepingu allkirjastamist. 2. LEPINGU ESE JA TÄHTAEG 2.1 Üürileandja annab üürnikule tasuta kasutamiseks üürileandjale kuuluva ühetoalise korteri üldpinnaga 40 ruutmeetrit. VÕS §389. Eluruumi üürniku perekonnaliikmete majutamine. 2.2 Leping jõustub ning on tähtajatu. Leping lõppeb 3. oktoobril 2015. Eelnevalt on öeldud, et tegemist on tähtajatu lepinguga. VÕS §274. Eluruumi üürilepingu vormi mõju lepingu tähtajale. 3. ÜÜR JA KÕRVALKULUD 3.1 Üürnik kohustub maksma üürileandjale eluruumi üürihinnaks ühes kuus kaks tuhat krooni või rohkem. Punktis 2.1 on aga öeldud, et üürileandja annab üürnikule tasuta kasutamiseks üürileandja kuuluva ühetaolise korteri üldpinnaga 40 ruutmeetrit
Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani toetas Suurbritannia ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. Briandi-Kelloggi pakt 1928: oli esimene rahvusvaheline leping, mis keelas liikmesriikidel sõjapidamise üksteise vahel. See oli lühike dokument, mis koosnes kahest artiklist ning milles ei olnud määratud sanktsioone pakti tingimuste mittetäitmise eest. See oli 20. sajandi alguses kõige rohkem ratifitseeritud rahvusvaheline leping, mis registreeriti 4. septembril 1928 Rahvasteliidus. Algselt oli plaanitud Kelloggi-Briandi pakt sõlmida vaid Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide vahel, kuid hiljem liitusid veel mitukümmend riiki. 1922
Narva mnt 50 hoovialale sisenemist ei piiranud tõkkepuu, samuti ei olnud sissekäigu juures nähtaval selget ja silmale eristatavat teavitust eramaa kohta. Kinnistu aiale kinnitatud väikesemõõtmelist valgel taustal teadet tekstiga: "Eramaa. Läbipääs AS Pujään lubadega. Parkimine 1000 EEK/kord" ei saa pidada oferdiks võlaõigusseaduse (VÕS) § 16 lg 1 tähenduses. Ofert peab olema piisavalt määratletud ning pakkumuse saajale äratuntav ja nähtav. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kas praegusel juhul on vaidlusalune teade pakkumuse esitamise ettepanek või pakkumus? Antud juhul on vaidlusaluse teade (aiale paigaldatud märk) pakkumuse esitamise ettepanek hageja poolt. Kostja parkis hageja kinnistule ning sellega nõustus ta pakkumuse ettepanekuga ja tegi
Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus - Leping kujuneb vähemalt kahe osapoole vahel, kus lepingu sõlmimine on vabatahtlik ning millega on nad kohustatud tegema midagi või tegemata jätma. Kui lepingut rikutakse ja seda ei täideta, siis on võimalus leping üles öelda või teine osapool kohtusse kaevata. Lepingulistel suhetel on õiguskaitse iseloom. 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte - 1. 1) Seaduse dispositiivsuse põhimõte - õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud 2. 2) Hea usu põhimõte - Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest,
kokkulepitud tingimustel Kohustus-tuleb täita vastavalt seadusele või lepingule,võlgnik peab täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, kui on tähtaeg, tuleb selleks ajaks kohustus täita, võlgnik peab täitma kohustuse kindlaksmääratud kohas Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja:nõuda kohustuse täitmist,oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüivtamist, taganeda lepingust, öelda leping üles, alandada hind, rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist Rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu Kui võlausaldaja rikub mitterahalist kohustust, ei ole võlausaldajal õigust nõuda kohustuse täitmist, kui selle täitmine on võimatu, koormav või keerukas, tulemuse saab teha muul mõistlikumal viisil, kohustuse täitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises
teisele, seejuures muutub ka üleantava asja juriidiline kuuluvus. Tasulised võõrandamislepingud on müügileping, vahetusleping ja faktooringuleping ning tasuta on kinkeleping. Kasutuslepinguga antakse midagi teisele osapoolele kasutusse, kuid mitte omandisse. Kasutuslepingud on üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, pikaajalise puhkusetoote leping, vahendusleping ja vahendussüsteemi leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud. Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kindlustuselpingud on
Lepingud Näidised Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupooled kohustuvad vastavalt kokkuleppele midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingute sõlmimist reguleerivad: Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011021?leiaKehtiv Tsiviilseadustiku üldosa seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/106122010012?leiaKehtiv Võlaõigusseadus • reguleerib lepingute sõlmimist, täitmist, lõppemist, vastutust, lepingust taganemist ja lepinguväliseid kohustusi. Lisaks tuleb konkreetset valdkonda puudutava lepingu puhul vaadata ka eriseadusi (nt
edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu alusel annab Litsentsiandja Litsentsisaajale õiguse kasutada Litsentsiandja [kasutusõiguse objekt ja selle lühike kirjeldus (nimetus, liik, vorm, maht jne)] (edaspidi: Lepingu ese) ja Litsentsisaaja kohustub selle eest Litsentsiandjale maksma tasu. 1.2. Leping annab Litsentsisaajale õiguse kasutada Lepingu eset Lepingus sätestatud tingimustel. Lepingu alusel võib Litsentsisaaja kasutada Lepingu eset järgmiselt: 1.2.1. [moodusta Lepingu alusel lubatavatest Lepingu eseme kasutamise viisidest võimalikult täpne ja ammendav loetelu]; 1.2.2. [jne] 1.3. Lepingu eseme kasutusõigus on lihtlitsents võlaõigusseaduse § 370 lg 1 mõttes. 1.4
VANA-LIIVIMAA KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA RIIKIDE KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA eestlaste, liivlaste ja läti hõimude asuala, mille ristisõdijad vallutasid Ühtset riiki vallutatud aladel ei kujunenud Miks? 1236.a. toimus Saule lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 1237.a. loodi Saksa ordu Liivimaa haru, peagi hakati kasutama lühendatud nimetust Liivi ordu 1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel: 1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala, Harjumaa, Virumaa 2) lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE MAAHÄRRA e. MAAISAND e. SENJÖÖR väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne, omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu LÄÄN e. FEOOD maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest, hiljem saadi võimalus
välja, aga varustus jäi sakslastele. 22.jun 1940 sõlmiti ttas Compiegne’i metsas S ja Pran vahel rahu.2/3 Prants sattus S okupatsiooni alla.Vastupanu jätkas UK.16.jul 1940 andis Hi käsu UK Luftwaffe jõududega põlvili suruda(S edus kindel) UK puudu pilootidest,seetõttu kaotused suuremad.UK pani vastu hävituslenniku Spitfire’ga.S oli kandnud suuri kaotusi,Hitleri andis käsu sept dessant UK edasi lükata. Esimene tõsisema tagasilöök Hi. 7. Baaside leping, baasid, Talvesõda:NSVL kogus väed E ja Läti piirile.E oli ilmselt teadlik MRP lisaprotokollist, kuid mobilisatsiooni poldud korraldatud(leppinud olukorraga) NSVL blokkis E merelt laevastikuga. Nõuti sõlmida NSVLga vastastikuse abistamise leping, mille alusel luuakse E alale NSVL sõjaväebaasid(ähvardati jõuga)E juhtkond nõudmised vastu(ei küsitud abi naabritelt)Nüüd aga loodi uued nõudmised süüdistades E matallist kaubalaeva põhjalaskmises
Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid On suunatud nii riikidevaheliste suhete reguleerimisele kui ka inimõiguste tagamisele. Õiguse allikana aktsepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa aga täielikult eirata ka diktaatorlikud režiimid. Euroopa Liida õigusaktid On eesti õiguse allikaks Eesti Vabariigi liikmelisuse tõttu selles organisatsioonis, poliitiliseks ja õiguslikuks aluseks on Eesti Vabariigi Euroopa Liiduga liitumise leping. Eestis toimus õigusloome protsessis siseriikliku õiguse viimine põhimõttelisse vastavusse Euroopa Liidu õiguslike põhimõtete ja normidega.12 11 Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 62-64 Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem? Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse: esmane õigus moodustub asutamislepingutes ja neid täiendavatest lepingutest: ühenduse asutamislepinguteks
Palun põhjendage oma seisukohta! Vastus: - Tänapäeval ei saa osta asja ilma lepingut sõlmimata (leping ei pea kindlasti kirjalik olema see võib olla ka suuline). Tihti sõlmivad isikud omavahelisest suhetes müügilepinguid selle peale mõtlemata ja endale aru andmata, et nad sõlmisid mingi lepingu ja et lepingu sõlmimisega kaasnevad erinevad juriidilised õigused ja kohustused) (N: autole kütust ostes). Võlaõigusseadus: Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (§ 8. Lepingu mõiste). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja
Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool NATO Referaat Getter Orav Keila-Joa 2010 1 NATO ( North Atlantic Treaty Organisation, on kollektiivse kaitse põhimõttel rajanev iseseisvate riikide ühendus, mis loodi 4. aprillil 1949. aastal Washingtoni lepingu allkirjastamisega. Leping paneb aluse NATO liikmesriikide ühisele kaitsele, käsitledes rünnakut ühe liikme vastu rünnakuna kogu alliansi vastu. NATO tegevus põhineb liikmesriikide ühtsetele põhiväärtustel, milleks on: ühtekuuluvus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) on 28-st Põhja-Ameerika ja Euroopa riigist koosnev ühendus, mille eesmärgiks on täita 1949. aasta 4. aprillil allkirjastatud Põhja-Atlandi lepingu sätteid. Lepingu üks tähtsamaid punkte ütleb, et rünnakut ühe NATO
9. Millised Euroopa Liidu riigid ei kuulu rahaliitu? Rootsi, Taani, Ühendkuningriik. 10. Mis on eurogrupp? eurogrupp on eurotsooni liikmesriikide rahandusministrite mitteametlik kohtumispaik. 11. Nimeta vähemalt seitse Euroopa Liidu institutsiooni. Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Kohus, Euroopa Keskpank, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Ombudsman, Regioonide Komitee. 12. Mis on Lissaboni Leping? Lissaboni Leping ehk reformileping on leping, mis kirjutati alla 13. detsembril 2007 aastal Lissabonis Euroopa Liidu tippkohtumisel. Leping muutis Euroopa Liidu lepingut ning Euroopa Ühenduse asustamislepingut. Sellega suurendati liidu tõhusust, demokraatlikku legitiimsust ning liidu välistegevuse sidusust. Lissaboni leping jõustus 1. detsembril 2009 aastal, kui selle olid ratifitseerinud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. 13. Millised riigid kuuluvad Kesk- Euroopa regiooni
6) õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õiguse allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava Õigusteadus (juristide arvamus) Kohtu- ja halduspretsedent Leping Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Normatiivakt Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga
Komisjonileping Märkus: Käesolev näidis on koostatud lähtudes lepingupooltest, kes tegutsevad oma majandus- või kutsetegevuses ning on tootja ja müüja. Käesolev leping on sõlmitud Tallinnas," _____"_________________ 200_.a. ___________________ (juriidilise isiku ärinimi), asukohaga __________________, registrikoodiga _________________, mida esindab juhatuse liige _________________________________ või volikirja alusel ____________________ (edaspidi nimetatud Komitent) ühelt poolt ja ___________________ (juriidilise isiku ärinimi), asukohaga __________________, registrikoodiga _________________, mida esindab
Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õiguse allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava Õigusteadus (juristide arvamus) Kohtu- ja halduspretsedent Leping Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Normatiivakt Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga
VÕLAÕIGUS. Võlasuhe ja leping. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest.
Loeng 2 Lepingu mõiste Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltete täitmiseks kohustuslik. Võlasuhte mõiste Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1. Lepingust 2. Kahju õigusvastasest tekitamisest
See on kirjutatud Moosese nagu "Genesis" ja lugu algab ajast, mil elu järeltulijad Jacob Egiptuses sai väljakannatamatu."Exodus" - lugu lennu valitud rahva Egiptusest ja otsida neile oma maa.Kõrbes, Moses antakse käske, sama Kümme käsku, mis on ikka õpetanud lastele pühapäevakooli.Lugusid parted meri, mannat, et taevast alla tuleb, ja umbes kuldvasika - kõik raamatust "Exodus". Uus/Vana Testament Seega on siis Vana Testament vana lepingu raamat, Jumala leping ja tahte väljendus Iisraeli rahvale Aabrahami ja Moosese läbi. Uus testament on aga uue lepingu raamat, Jumala leping kogu maailmaga, tema tahte väljendus maailmale oma Poja Jeesuse Kristuse läbi. Kui vana leping tugineb eelkõige käsule ja selle täitmata jätmisel järgnevatest tagajärgedest, siis uus leping on armastusel ja vabadusel rajanev leping, kus eesõigus on armul ja halastusel.
Võlaõigus (üldosa) Eliise Kass Tartu Kommertsgümnaasium 11.A 2013 Mis on võlaõigus? Võlaõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib lepingulisi ja lepinguväliseid võlasuhteid. Põhjused tekkeks Lepingust Kahju õigusvastasest tekitamisest Alusetusest rikastumisest Käsundita asjaajamisest Tasu avalikust lubamisest Jagunemine Leping Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele kohustulik. Müügileping Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
Seadme hooldus- ja remondileping Käesolev leping (edaspidi nimetatud Leping) on sõlmitud "____"______________ ___________________________________, registrikood _____________________, aadress _____________________________________, mida esindab juhatuse liige ______________________________ (edaspidi nimetatud Tellija) ja ___________________________________, registrikood _____________________, aadress _____________________________________, mida esindab juhatuse liige ______________________________ (edaspidi nimetatud Hooldaja),
loeksid tavaliselt mõistlikuks (VÕS § 7 lg 1). Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid (VÕS § 7 lg 2). Lepingu mõiste Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (VÕS § 8 lg 1). Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Evelin Jürgenson Kinnisvaraõigus I Lk 3/ 9 Lepingu sõlmimine Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping
11. Välispoliitika - välispoliitiliseks sihiks oli Versailles' rahulepingu revideerimine ja SuurSaksamaa ülesehitamine, mis nägi ette kõigi sakslastega asustatud alade aga ka osa IdaEuroopa alade liitmise Saksamaaga. Selle poliitika elluviimine algas Saksamaa lahkumisega 1933. aastal toimunud desarmeerimise konverentsilt ja ka Rahvasteliidust. Mitmed lepingud mis tulid kasuks saksamaalne nt Müncheni sobing, mittekallaletngileping prantsusmaaga, Rapallo leping Venemaaga jne. 12. Valmistumine sõjaks, sõjalised liidud samal ajal kui lääneriigid hoidusid sõjast ning püüdsid seda igal juhul vältida, valmistusid diktaatorlikud riigid sõjaks. Venemaal oli eriti suur ettevalmistus, tal oli tanke ja lennukeid kokku rohkem kui teistel kambapeale. Samuti tellis Saksamaa Nsv liidult relvasid ning ka Saksamaa oli valmistunud hästi. Sõjaliselt liitunud olid Saksamaa ja
1 nimetatud maksetähtpäeva, teatades sellest Laenuandjale kirjalikult [päevade arv] päeva ette. 3. Viivis 3.1. Laenu tagastamisega viivitamisel on Laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt viivise tasumist [viivisemäär] % päevas sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Tasumata intressilt või viiviselt viivist ei arvestata. 4. Laenuandja õigus leping üles öelda 4.1. Laenuandjal on õigus Leping üles öelda ja nõuda Laenu kohest tagastamist, kui: 4.1.1. Lepingust tulenevaid Laenusaaja kohustusi tagava vara väärtus väheneb oluliselt ning Laenusaaja ja Laenuandja ei jõua kokkuleppele Laenu täiendava tagamise osas; 4.1.2. Laenusaaja ei täida kohaselt Lepingust tulenevaid kohustusi või mõnda neist ning jätkab kohustuse mittetäitmist ka pärast [päevade arv] päeva möödumist Laenuandjalt
2.5.4. neljandas järjekorras muude Lepingust tulenevate kohustuste katteks. 2.6. Laenusaajal on õigus tagastada kogu Laen enne Lepingu punktis 2.1 nimetatud maksetähtpäeva. 3. Viivis 3.1. Laenu tagastamisega viivitamisel on Laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt viivise tasumist 1 % päevas sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Tasumata intressilt või viiviselt viivist ei arvestata. 4. Laenuandja õigus leping üles öelda 4.1. Laenuandjal on õigus Leping üles öelda ja nõuda Laenu kohest tagastamist, kui: 4.1.1. Lepingust tulenevaid Laenusaaja kohustusi tagava vara väärtus väheneb oluliselt ning Laenusaaja ja Laenuandja ei jõua kokkuleppele Laenu täiendava tagamise osas; 4.1.2. Laenusaaja ei täida kohaselt Lepingust tulenevaid kohustusi või mõnda neist ning jätkab kohustuse mittetäitmist ka pärast 15 päeva möödumist Laenuandjalt
IT-Lepingud IT-Leping Mis on ? Lepingu liigi valimine Täpsustada tuleks lepingu liik On organisatsioone, kes töötavad välja tüüptingimusi Pealkiri võib olla pettev Näidislepingud ITvaldkonnas Koostööleping Riistvara või laiatarbetarkvara müügileping Riistvara hooldusleping Infosüsteemi lähteanalüüsi leping Tarkvara arenduse, testimise, paigaldamise, koolituse ja hoolduse lepingud vLisad, mis täpsustavad tööde: ajagraafiku, maksetingimused, vastutajad ja muu IT leping täidab oma eesmärki kui määratleda Töö spetsifikatsioon Töö etapid ja tähtajad Lepinguga seotud isikud ja nende vastutus Kvaliteeditingimused Järelevalvemehhanismid Aruandluse tihedus ja vorm Teabevahetuse kanalid Dokumentatsiooni plaan Lepingu ajakohastamise/täpsustamise kord
1. Euroopa Liidu tekke peamised asutamislepingud, nende jõustamise või allakirjutamise aastad. 1) Euroopa Söe ja Terase Ühenduse asutamiseleping (1952) 2) Euroopa Ühisturu (Majandus Ühenduse) asutamisleping (Rooma leping) (1957) 3) EURATOMI asutamisleping (1958) 4) Euroopa Ühenduse asutamisleping (Pariisi leping) (1967) 5) Euroopa Liidu (Maastrichti) leping (1992) 2. Euroopa Liidu klassifikatsioon ja loetelu alajaotuste kaupa. Euroopa Liidu õigusaktid jagatakse 2 suurde rühma: 1) Primaarõigusaktid e. asutamislepingud (ajakirjanduses aluslepingud) 2) Sekundaar õigusaktid e. rakendusaktid. a)kohustuslikud sek. Õigusaktid määrus, direktiiv, otsus b)soovituslikud sek. Õigusaktid kasut. mitmesuguseid teisi vorme. 3
(ptk 12) Saksamaa, Itaalia, Jaapan ja liitlased NSV Liidu, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide vastu. 4. Olulised sündmused 1939-41 (ptk 12) · 23. augustil 1939 sõlmiti Moskvas Molotov-Ribbentropi pakt · 01.09.1939 Saksamaa alustas sõda Poola vastu · 03.09.1939 Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja · 17.09.1939 NSV Liit vallutab Poola idaosa · 28.09.1939 sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel nn baaside leping · 1939 november NSV Liit alustab sõda Soome vastu (Talvesõda) · 1940 juuni NSV Liit okupeerib Baltimaad · 21. juuli 1940 kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik · 6. august 1940 liideti Eesti NSV ametlikult Nõukogude Liiduga · 1940 sügis Berliinis sõlmitakse Kolmikpakt (Saksamaa, Itaalia, Jaapan) · 22.06.1941 Saksamaa tungib kallale NSV Liidule
o Kapitali vaba liikumine puuduvad piirangud rahaülekannete tegemiseks teistesse liikmesriikidesse ning ka sellele, millises mahus tohib teistes Euroopa Liidu liikmesriikides sisseoste teha või pankades raha hoida o Tööjõul, isikute liikumine iga Euroopa Liidu kodanik võib tööle ja elama asuda ükskõik millisesse Euroopa Liidu liikmesriiki · 1993 jõustus Maastrichti leping -> siit alates ametlik nimi Euroopa Liit o Juurde tuli: Euroopa Liidu kodakonsus liit Valuutaliit Poliitline liit · 1995 ühinevad Soome, Rootsi, Austria · 2002 võetakse kasutusele euro, ei kasuta Suurbritannia, Rootsi, Taani (pmst vanad riigid) · 2004 allkirjastatakse Euroopa Liidu põhiseaduse leping o 1.mai ühinevad Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia,
Viivis on makse, mida lepingu sõlmimisel pool kohustub maksma juhuk, kui ta lepingu täitmisega hilineb. Tavaliselt väljendatakse protsendina lepingusummast päevas. Leppetrahv on ühekordne summa, mida lepingu rikkuja peab maksma, kui ta lepingut korralikult ei täida. Bartertehing üldiselt sama, mis vahetusleping. Kapitaliliising ehk kapitalirent peale liisinguperioodi lõppu saab rentnik vara endale. Üürilepingusse tähtaja mittemärkimise korral loetakse leping sõlmituks viieks aastaks. Üüri võib tõsta ainult üks kord 12 kuu jooksul ja sedagi vaid siis, kui on tõusnud üüri mõjutavad muud hinnad. Üürniku sõbrad ja tuttavad võivad seal elada kuni 1,5 kuud, siis on vaja üürileandja nõusolekut. Kommunaalteenused vesi, kanalisatsioon, elekter, telefon, gaas Töötaja kaitse printsiip ning seadusest halvemate tingimuste lubamatus on tööõiguse kõige olulisemad põhimõtted.
nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 712-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. TLS § 7 6. Tähtajaline tööleping: alused, sõlmimise piirangud Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult. Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist. TLS § 80 7. Töölepingu tühistamine Töölepingu tühisuse või tühistamise korral ei või tööandja ega töötaja nõuda lepingu
1)Konkurentsipiirangu kokkulepe sõlmitakse töötaja ja tööandja vahel eesmärgil kaitsta tööandja ettevõtte saladusi ja keelata töötajal teha koostööd tööandja konkurendiga või ise tegutseda samas valdkonnas. Konkuentsipiirangu kokkulepe võib kehtida ka peale töösuhte lõpetamist, seejuures peab tööandja maksma töölisele saladuse hoidmise eest. 2)Ärisaladuse hoidmise kohustus tekib töötajal ainult siis, kui tööandja on selgelt määratlenud saladuses hoitava teabe ja selle ka töötajale kirjalikult teatavaks teinud. Kui tööandja ei ole seda teinud, võiks tööline ikka hoida saladust lähtuvalt heast tahtest ja TLS-st. Erinevus on selles, et tööandja ei kohustu maksma töölisele saladuse hoidmise eest töösuhte lõppemisel. 3) Töökohustuste määramisel tuleb arvestada, et tööandja ei tohi alaealist lubada tööle, mis 1. Ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid; 2. Ohustab alaealise kõlblust; 3. Sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal ...
*Y soovis Zlt osta erinevate pindade puhastusseadmeid.Kuna need olid kallid ja Y soovis tasuda nende eest ositi,siis sõlmiti omavahel kirjalik dokument, mille pealkirjaks oli leping.Lepingusse kirjutati, et Y on õigus nimetatud seadmeid vallata ja kasutada ja kohustus selle eest ettenähtud tasu maksta ning tasu ositi maksmise graafik. Lepingu sõmimise hetkest sai Y Zlt ka seadmed ja sai nendega tööle hakata. Millise lepingu liigiga võis Y ja Z vahel sõlmitud lepingu puhul olla tegemist ja kas nimetatud sisuga leping oli leping, mille sõlmimist soovis Y ka tegelikult ? *Töötaja võttis tööandja kassast natuke raha laenukset kuni järgmisel päeval saabuva
Võlaõigus Võlasuhe Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või täita kohustus ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida : 1)lepingust; 2)kahju õigusvastasest tekitamisest; 3)alusetusest rikastumisest; 4)käsundita asjaajamisest; 5)tasu avalikust lubamisest; Leping Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele kohustulik. Tüüptingimus Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud. Koduukseleping Koduukseleping on vallasasja üleandmise või
1.Mis on riigieelarve 3 suurimat tuluallikat (mitu % igaüks) ja 3 suurimat kuluartiklit (mitu % igaüks) Suurimad riigi kuluartiklid - kodumajapidamiste tarbimine 50.1% - põhikapitali investeeringud 24.5% - valitsussektori tarbimine 18.8 % Suurimad riigi tuluallikad - teenused 66.4% - tööstus 29.7% - põllumajandus 3.9% 2.Kopeerida viit, kus on teie õpitava eriala tulevase tööandja katuseorganisatsiooni puudutav info (kooli katuseorganisatsioon on Haridus- ja Teadusministeerium). 3. Mis tingimustel saab muuta töölepingut? § 59. (1) Töölepingu muutmine on töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine, sealhulgas mõnede tingimuste lepingust väljajätmine või täiendavate tingimuste lepingusse võtmine. (2) Muudatuste tegemine töölepingus kindlaksmääratud töö laadis või töö keerukusastmes on töötaja üleviimine teisele tööle. (3) Töötaja paigutamine teisele töötamiskohale samas asulas ei ole teisele tööle üleviimine, kui tööl...
allkirja, siis kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm peab TsÜS paragrahv 79 järgi sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ning olema tehtud püsivalt kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. - Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei nõua lepingu omakäelist allkirjastamist. Töölepingu vorminõuded. - TLS paragrahv 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult - Leping loetakse sõlmituks hetkest, kui lepingupooled on omakäeliselt lepingudokumendile alla kirjutanud - Erinevalt TsÜS-s sätestatust kirjaliku vorminõude järgminata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. - Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest - Kui kirjalik leping on jäänud sõlmimata, siis mõlemal lepingupoolel on õigus nõuda
Agent esitab Ettevõttele arve eelmise kuu eest hiljemalt järgneva kuu 7. (seitsmendaks) kuupäevaks. 5. Töökorraldus 5.1. Ettevõtte kontaktisikuks Lepingu täitmisel on: _________________ (isiku nimi), telefon: _____________ faks: _______________ e-post _____________________. 5.2. Kontaktisiku muutumisest on Ettevõtte kohustatud informeerima Agenti koheselt kirjalikus vormis. 6. Lepingu kehtivus ja lõppemine 6.1. Leping jõustub arvates sõlmimise kuupäevast ja kehtib kuni "_____"_______. 6.2. Juhul, kui üks Pool ei teata teisele Poolele 1 (üks) kuu enne Lepingu tähtaja möödumist kirjaliku teatega, et ta ei soovi Lepingu pikenemist, pikeneb edaspidi Leping samadel tingimustel 1 (ühe) aastaste tähtaegade kaupa. 6.3. Pooltel on õigus Leping ennetähtaegselt ilma etteteatamistähtajata kirjaliku avaldusega üles öelda, kui selleks on mõjuv põhjus
andmist klientidele vastavalt Käsundiandja juhistele ja heale tavale. 3.2. Agent kohustub iseseisvalt organiseerima oma tegevust, arvestades sealjuures Käsundiandja eesmärkide ning Käsundiandja parima kasuga. 3.3. Agent kohustub edastama käsundiandjale viivitamatult ja täielikult kõik klientide poolt temale teatavaks tehtud tellimused ning muud teated seoses kliendi sooviga sõlmida Käsundiandjaga leping. 4. KÄSUNDIANDJA ÜLESANDED 4.1. Käsundiandja kohustub maksma Agendile agenditasu vastavalt lepingule. 4.2. Käsundiandja kohustub teavitama Agenti kõikidest Kaupadega või tema poolt sõlmitavate lepingutega seoses kavandatavatest muudatustest mõistliku aja jooksul enne kavandatavate muudatuste jõustumist, tagades Agendile võimaluse kohandada vajadusel oma tegevust (reklaame, interneti kodulehekülge jne). 4.3
...........................................................................10 2.1Mis on Maailma Kaubandusorganisatsioon?.............................................. 10 2.2Maailma Kaubandusorganisatsiooni struktuur............................................ 11 2.3Maailma Kaubandusorganisatsiooni tegevuse peaeesmärgid intellektuaalomandi õiguskaitse vallas............................................................. 13 3. Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping .................................... 14 3.1 Intellektuaalomandi õiguste mõiste ning nende kaitsmise eesmärgid .......14 3.2 TRIPS lepingu eellugu................................................................................15 Intellektuaalomandi õiguste liik................................................................. 16 Objekt............................................................................................................16 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
