SISSEJUHATUS Viimastel aastatel on Eestis väga palju räägitud eestlaste töötusest ning välismaale tööle minemisest. Kindlasti on olukord läinud märkimisväärselt paremaks töötute osas, kui võrrelda paari aasta taguse seisuga. Olles sirvinud ajalehti ja uurinud internetis tööpakkumisi, siis olen märganud, et inimesed, eelkõige noored, kellel pole varasemat töökogemust, soovivad saada kõrget palka kohe. Kahjuks see nii lihtne ei ole, sest kui me soovime saada kõrgemat palka, tuleb kindlasti omada mingit kvalifikatsiooni või varasemat töökogemust samal alal. Samas palju töötajad ei tea, kui palju on nad tegelikult tööturul väärt, väga heaks näiteks on autojuhid, kes sõidavad Euroopa siseselt. Inimesed tihti ei oska vastavalt palka enda tööle küsida. Töölised tihti ei tea, mis on nende õigused, kuigi oma kohustused on tööandjate poolt hästi selgeks tehtud. Seetõttu otsustasin teha oma referaadi töötajate ja tööandjate õigustest ja kohustus...
Eestist on seal Uno Lõhmus. Euroopa Kohus asub Luksemburgis. EUROOPA KESKPANK Üks EKP põhiülesandeid on hoida hindade stabiilsust europiirkonnas, säilitades euro ostujõu. See tähendab, et inflatsioon tuleb hoida kontrolli all. *Teostab ühist rahapoliitikat *Määrab kindlaks euro vahetuskursi teiste vääringute suhtes *Haldab liikmesriikide valuuta- ja kullareserve Eestit esindab Andres Lipstok Euroopa Keskpank asub Frankfurdis. MAASTRICHTI LEPING 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Maastrichtis lepiti kokku nn 3 samba poliitikas: I sammas majanduskoostöö, mida laiendati senisest veelgi. II sammas- ühine välis- ja julgeolekupoliitika. III sammas õigus- ja siseküsimustealase poliitika sammas. LISSABONI LEPING ehk reformileping. Kirjutati alla 13.dets 2007.a Lissabonis EL-i tippkohtumisel. Leping
töölepingute ülesütlemisel lähtutakse alati eeldusest, et ülesütlemise põhjuseks oli töötaja rasedus või alla kolme aastase lapse kasvatamine. Siinkohal kehtib tööandja jaoks nn pööratud tõendamiskohustus, mis tähendab, et vaidluse korral peab alati tööandja tõendama, et tal oli töötaja töölepingu ülesütlemiseks seadusega lubatud alus. Kui tööandja seda tõendada ei suuda, loetakse leping üles öelduks töötaja raseduse või väikelapse kasvatamise tõttu. Sel põhjusel lepingu ülesütlemine on aga tühine. Raseda ja väikelapse vanema puhul on oluline ka see, et tööandja oleks töötaja seisundist teadlik. Rasedal on kohustus tööandjat informeerida oma rasedusest hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul, arvestades koondamisteate saamisest. Kui töötaja teavituskohustust ei täida, ei saa ta hiljem nõuda lepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamist.
Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu õiglased ja ausalt mõtlevad inimesed, usaldust ja oma õigusi ei tohi kuritarvitada. Lepingupooled peavad igal juhul jälgima ühiskonnas üldlevinud ja heaks kiidetud printsiipe. Seaduse järgi ei tohi oma õigusi teostada eesmärgiga tekitada kellelegi kahju. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingulistest kohustustest saab vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Lepingu siduvuse põhimõte seob lepingupooli antud lubadustega ja kaitseb lubaduse saajate õigustatud huvi lepingu täitmise vastu. 6. Mõistlikkuse põhimõte (sisu, tooge VÕS üldosa põhjal vähemalt kaks konkreetset näidet mõistlikkuse põhimõtte kasutamisest).
juhtudel samaaegselt osaühinguga ka töösuhetes. Näiteks teeb juhatuse liige lisaks juhtor- gani tööle ka raamatupidaja või müügiesindaja tööd. Sellisel juhul sõlmitakse temaga juht- organi liikme kohuste täitmiseks käsundusleping ja raamatupidaja ülesannete täitmiseks tööleping. 7. Kuna töölepingu eristamine teistest teenuse osutamise lepingutest võib teatud juhtudel osutuda keeruliseks, sätestab TLS § 1 lõige 2 töötaja kaitse eesmärgil eelduse, mille alusel loetakse leping, mille puhul teeb üks isik teisele tasu eest tööd, seni töölepinguks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Sisuliselt on tegemist pööratud tõendamiskohustusega, mille raames tuleb väidetaval tööandjal vaidluse korral tõendada, et tegu on muu võlaõigusliku lepinguga, mitte töölepinguga. Taolise sätte olemasolu motiveerib tööandjaid mitte sõlmima piiripealseid või varjatud lepinguid, kuna kahtluse korral ja tõendusmaterjali puudumisel loetakse, et sõlmitud on tööleping
töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töötajal on õigus nõuda viivitusest tingitud kahjude hüvitamist tööandja poolt. 5. KÜSIMUS: Soovime tööle võtta tähtajalise elamisloaga inimese. Kas me peame temaga sõlmima tähtajalise töölepingu? Vastus: Ainult asendamise või ajutiselt töömahu suurenemise puhul võib teha tähtajalise lepingu. Tuleb teha siiski tähtajatu leping ning töölepingu võib lõpetada sel põhjusel, et elamisluba saab läbi. (piirivalveametist ja politseist saab kontrollida). Mari Maasikas 6. KÜSIMUS Kui töötaja ei ilmu ühel päeval enam tööle ega vasta ka tööandja telefonikõnedele, siis kas tööandja saab temaga töölepingut lõpetada ja kuidas ta peaks seda tegema? Vastus: Tööandja peab võtma seisukoha, kas lõpetab lepingu ära või mitte.
1. Töölepingu eristamine käsunduslepingust: lepingute sarnasused ja eristamise võimalused. Töölepingu eristamine töövõtulepingust: lepingute sarnasused ja eristamise võimalused. Lepingute eristamise vajadus. Lepingute eristamiskriteeriumid, sh töölepingu eeldamise põhimõte Eristamise vajadus- lähtuvalt võlaõigusseaduse osast on võimalik teisele isikule teenuseid osutada mitmete lepingute alusel; käsund, töövõtu, agendi jne Praktikas sõlmivad tööandja töötajatega sageli käsundus või töövõtulepingu, vältimaks töölepingu sõlmimist. Töötaja töölepingu alusel on rohkem kaitstud töötegemisel kui muu teenuse osutamise lepingu alusel töötav isik. Isegi siis kui leping on puudulikult vormistatud. Seetõttu on oluline lepingutel vahet teha. Eristamine ( tööleping vs käsund) Käsunduslepingu puhul võib välja tuua mitmeid töölepinguga sarnaseid tunnuseid. Lepingu objektiks on töö tegemine (teenuse osutamine), käsunisaaja peab ...
Eesti II maailmasõja ajal MRP- 23.aug. 1939. ehk Molotov - Ribbentropi pakt ehk mittekallaletungi leping Saksamaa ja Venemaa vahel. Sellega jagati omavahel Ida Euroopa: Venele läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu. 28.sept. sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu ja Leedu läks NSVL-le. Baaside leping- 28.sept. 1939 Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises. Eestil puuduvad sõjapidamiseks materiaalsed ressursid ja välistoetus. Ähvardused piirilt. Süüdistati laeva Metallisti põhjalaskmises
6) õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õiguse allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava Õigusteadus (juristide arvamus) Kohtu- ja halduspretsedent Leping Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Normatiivakt Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga
Kas ja kui palju sai Eesti riik 1939-1940 ise oma saatuse üle otsustada? 1939. aastal oli Eesti olukord raske, nagu enamus vast iseseisvunud väikeriikidel. II maailmasõda algas 1939. aastal 1. septembril ning Eestil tuli langetada palju otsuseid sealhulgas ka see kasvõidelda iseseisvuse eest või sõlmida baaside leping, mis tähendas vastastikust abistamist Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel. Enne Teise maailmasõja algust 23. augustil 1939. aastal sõlmisid kaks pikalt vaenujalal olnud riiki Nõukogude Liit ja Saksamaa Molotov-Ribbentropi pakti (MRP). Niinimetatud mittekallaletungi pakt nende kahe sõjalise liitlase vahel sisaldas tegelikult palju enamat. MRP kaasnes ka salalajne lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa, Eesti läks Vene huvisfääri. See tegi võimalikuks
Viivist saab Olavi K. nõuda VÕS § 113 järgi. Kaasus nr.7 Tiina O-l tekkis tööõigussuhe VLS § 28 kohaselt 5.augustil. Kui äriühingu tegevdirektoriga on sõlmitud tööleping Tõnu P-ga siis on äriühing kohtustatud pärast tervenemist antud isiku tööle võtma, seda sätestab TLS § 88 lg 2, kus on märgitud, et kui töötaja ei ole toime tulnud tööülesannete täitmisega tervislikuseisundi tõttu, siis on õigus tööandjal leping üles öelda, kuigi Tõnu P. oli töölt eemal 10 kalendripäeva ning seadus sätestab, et lepingu lõpetamiseks peab see aeg olema vähemalt 4 kuud. Tõnu P-l tekkis äriühinguga töösuhe 20. augustil. Kaasus nr.10 Sellise tähtajalise töölepingu sõlmimine kolmeks kuuks ei ole seaduslik. Antud äriühingu direktor oleks pidanud sõlmima pigema ajalise töölepingu ning et veendud kas kandideerinud kõrgharidusega insener on sobiv antud tööle, siis panema ta kolme kuulisele katseajale.
16. Töölepingu lõpetamine- korralist (ei põhejendata) töölepingut saab üles öelda ainult töötaja, erakorraliselt tööandja § 79. Töölepingu lõpetamine kokkuleppel Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. § 80. Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel (1) Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. (2) Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult. (3) Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist. § 81. Töölepingu lõppemine töötaja surmaga Tööleping lõpeb töötaja surmaga. § 82. Töölepingust taganemise keeld Töölepingust taganemine on keelatud.
Kaasused tööõiguse kohta nr 1. 1. Töötaja soovib edaspidi töötada osalise tööajaga. Kas see on võimalik? 2. Töötaja oli tööle võetud kolmeks nädalaks. Lõpparve saamisel nõudis ta ka hüvitist kasutamata puhkuse eest. Kas töötajal on õigust saada puhkusehüvitist? 3. Ats asub tööle koristajana suveks 2 kuuks teise koristaja asemel, kes puhkusele läheb. Tööandja ütleb Atsile, et tulenevalt töölepingu seadusest ei pea asendamise ajaks asendajaga töölepingut sõlmima. Ats nõuab, et temaga sõlmitaks tööleping, sest töölepingu seadus näeb nii ette. Kummal on õigus? 4. Äriühing sõlmis Ilme V-ga lepingu, mille kohaselt Ilme V. pidi koristama tööruumid ja võtma vastu tellimusi. Neid ülesandeid pidi ta täitma kindlatel tööpäevadel. Selle töö eest maksti talle iga kuu 450 eurot. Pärast 6-kuulist töötamist taotles Ilme V. puhkust. Omanik keeldus puhkuse andmisest, väites, et I...
asukoht. Kui tööandjaks on juriidiline isik, siis peab töölepingus olema kirjas ka juriidilise isiku esindaja nimi, kes töölepingu allkirjastab. Veel andmed, mida vajalikuks peetakse (telefon, email) 2) Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg. Tööleping on nn. kestvusleping, st edaspidi seovad pooli pikaajalised suhted. Need ajad võivad kattuda kuid võivad olla ka erinevad. Lepingu sõlmimise päevana tuleb kirjutada allakirjutamise päev. Kui kirjalik leping on enne tööle asumist sõlmimata jäänud, siis tuleb töölepingu sõlmimise ajana näidata töötaja tööleasumise aeg. Tööle asumise ajast hakatakse arvestama tööstaazi töötaja juures ja puhkuse andmisel nõutavat staazi. 3) Tööülesannete kirjeldus. Töösuhte seisukohalt üks olulisemaid töötingimusi. Selle võib koostada ka eraldi dokumendina, mis moodustab kirjaliku lepingu lahutamatu osa (saab lepingule juurde lisada). 4) Ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg
Õigusõpetus IX Igaks tunniks tuleb ül lahendada, koos selgituste ja viitamisega seadusele. Töölepingu seadus §26 Töölepingu kohustuslikud tingimsued ja andmed Peale kohustuslike võivad pooeld leipngusee võtta väga erinevaid täiendavaid tingimusi. Siin tuleb silamspidada, et need täiendavad tingimsued ei tohi olla vastuolus seaduse kollektiivlepinguga või mõne muu õigusaktiga. (1)Töölepingus peavad olema järgmised tingimused: 1)Poolte andmed 2)Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg 3)Tähtajalise töölepingu korral töölepingu kehtivus ja alus 4)Ameti-või kutsenimetus või kvalifiktsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus 5)Töö tegemis ekoht või piirkond 6)Palgatingimused 7)Tööajanorm 8)Töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks 9)Viide kollektivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. (2)Käesoleva paragrajv 1, lõige 9 nimetatud tingimused võib esitada viitena ...
täitmise eeldamine, võib olla nii tasuline kui tasuta. Käsundusleping annab töölepingule uldise raami, kuid siiski on tegemist erinevate lepingutega. Käsunduslepinguga töötavad nt advokaadid, arstid (erapraksise puhul), erinevate spetsialistide töö. Erinevus põhineb alluvussuhte alusel. Töölepingu ja käsunduslepingu erisused Tööleping: töö tegemist korraldab tööandja töötaja täidab kohustusi isiklikult tasuline leping Käsundusleping: käsundisaaja korraldab oma tegevust ise 4 eeldatakse, et käsundisaaja täidab kohustusi isiklikult tasu makstakse siis, kui selles on kokku lepitud Töösuhte eristamine töövõtust A) Töövõtulepingu mõiste ja tunnused Töövõtulepinguga kohustub uks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või
__[ Töötaja nimi ] __ ___[ ametikoha nimetus ]__ TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMISAVALDUS __[ asukoht ]__ , ___[ kuupäev ] __ Käesolevaga teavitame Teid, et tööleping nr ___[ töölepingu number ] __ (sealhulgas selle muudatused, parandused ja täiendused), mis on sõlmitud ___[ kuupäev ] __ ___[ tööandja nimi ] __ ja Teie___[ töötaja ...
Kreeka vallutatud. Hitler asus taotlema võimu vahemeres. Selleks tuli vallutada Malta ja Kreeta. Kreeta suudeti vallutada, kuid Maltat mitte. 1940 alustas Hitler allveesõda Atlandi ookeanil, eesmärk oli läbi lõigata Inglismaa varustusteid. Sakslastel oli tõhus taktika, kuid puudus piisavalt allveelaevu. Inglased suutsid peale jääda: ehitasid kaubalaevu kiiremini kui neid hävitati, murdsid läbi sakslaste salakoodi Enigma, õppisid allveelaevade vastu kasutama lennuväge. BAASIDE LEPING Erinevalt teistest riikidest ei kuulutanud Eesti mobilatsiooni lisaprotokollist kuuldes, rõhutades hoopis erapooletust. NSV Liit blokeeris Eesti merelt. Eesti saatis Moskvasse K. Selteri. 24. sept 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liidu vastastikune abistamise leping, mille alusel loodaks Eestisse NSV Liidu sõjaväebaasid. Eesti võttis nõudmised vastu abi palumata. Eestile esitati lisanõudmisena täiendavate
% ) 2 3 BB BB BB % ) % ) 5 ! % % * ) BB )< C1 ...
Töölepingu lõppemine Korraline ülesütlemine - TLS §85 Lubatud ainult töötajale. Eelkõige tähtajatu TL puhul, tähtajalise TL puhul lubatud vaid asendamiseks sõlmitud ...
mõlemad nõus. Töölepinguseaduse (TLS) § 4 lg 2 järgi peab tööleping olema kirjalik. Kirjalik vorm tähendab töölepingu allkirjastamist omakäeliselt, välistatud ei ole ka töölepingu digitaalne allkirjastamine. Kuid seadusandja ei ole sidunud töölepingu kehtivust selle kirjaliku vormi järgmisega. TLS § 4 lg 4 järgi ei too kirjaliku vorminõude järgimata jätmine kaasa töölepingu tühisust. Kui kirjalik leping on jäänud sõlmimata, on lepingupoolel õigus nõuda teiselt poolelt kirjaliku lepingu sõlmimist. Suuline leping sõlmitakse juhul, kui töösuhe kestab alla 2 nädala (TLS § 4 lg 5), mis ei välista iseenesest töölepingu sõlmimist ka kirjalikus vormis. 3. Ettevõttesse tuleb praktikale sekretär. Kooli, praktikabaasi ja õpilase vahel sõlmitakse kolmepoolne praktikaleping. Kas ettevõte peab praktikandiga ka töölepingu sõlmima?
Tööinspektsiooni selgituse kohaselt märgitakse elukoht töölepingusse töötaja ütluse alusel. Elukoha hilisemal muutmisel võib töölepingu andmetes jätta muudatus tegemata ja teha muudatus andmetes isikukaardil. Tööandja puhul tuleks töölepingusse märkida, kes ja mille alusel tööandjat esindab. 5. TLS-i § 26 lõike 1 punkt 2 nõuab töölepingu sõlmimise aja ja töötaja tööleasumise aja kindlaksmääramist. Seega lepingus peab olema kuupäev, millal leping sõlmiti, samuti kuupäev, millal töölepingu sõlminud isik peab tööle asuma ehk teisisõnu, millal asutakse lepingut täitma ehk mis momendist saab lugeda tööõigussuhte tekkinuks. 16 Leping loetakse sõlmituks, kui pooled on selle allkirjastanud. Lepingu allkirjastamine annab pooltele kindlapiirilised õigused ja paneb kindlapiirilised kohustused. Töötajal on õigus nõuda
Seejärel peaks tööandja koostama valmis töölepingu, ning andma töötajale võimaluse see rahulikult läbi lugeda ning vajadusel ka pereliikme või sõbra käest nõu küsida. Alles siis peaks toimuma lepingu allkirjastamine kui töötajal ei ole probleeme ning kõik, milles kokku lepiti, on nõuetekohaselt töölepingusse kirja saanud. Mitte kunagi ei tohi allkirjastada lepingut ilma seda läbi lugemata. Olgu selleks siis tööleping ostu-müügileping või mis tahes leping. 2 Milles kokku leppida 2.1 Töötasu Kuigi mõne inimese jaoks ei oma töötasu suurus erilist tähtsust, on see siiski väga oluline motivaator meie jaoks tööd tehes. Töötasule mõeldes tuleks kindlasti esimese asjana selgeks teha endale, kas selle töö eest antud suurusjärgus summa on minu jaoks üldse mõeldav. Kui selgub, et on, siis tuleb ka mõelda, kas kahe-kolme aasta pärast olen ma
VÕLAÕIGUS. Võlasuhe ja leping. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest.
KUIDAS LAHENDADA KAASUSEID Väljavõte Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa. ÕIGUSE ALUSED. Tööõigus. Ülesannete kogu. 2010. ...Kaasusülesannete lahendamisest 1 Kaasusülesannete lahendamise eesmärk on üliõpilasel õppimise protsessis omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine nende rakendamise kaudu konkreetsetes elulistes situatsioonides ning teatud kogemuste omandamine õigussuhtele ja selle subjektide käitumisele juriidilise hinnangu andmiseks. 2 Ülesande lahendamist peab alustama kaasuses kirjeldatud juhtumile üldise juriidilise hinnangu andmisest: kas tegemist on üldse õigusliku vahekorraga ja kui on, siis kas see suhe on tööõiguslik või kuulub mingi muu õigusharu (nt tsiviilõiguse ) valdkonda. Selleks tuleb eelkõige kindlaks määrata õigussuhte aluseks oleva lepingu põhimõtteline iseloom - kas see on tööleping või mõni teenuste osutamise lepingutest (nt töövõtu- või maaklerileping). 3 Olles jõudnud jä...
Poolte kokkuleppel võib hüvitist siiski maksta, kusjuures vaidluste ärahoidmiseks on soovitatav niisugune kokkulepe kirjalikult vormistada. Tähtaja mõõdumine - määratud ajaks sõlmitud tööleping lõppeb tähtaja mõõdumisel ning ka selle kohta tehakse kanna töölepingusse. Vastavalt TLS §77, peab tööandja tähtajalis elepingu lõpetamisest töötajale etteteatama vähemalt 2 nädalat, kui lepingu tähtaeg on pikem, kui 1 aasta ning vähemalt 5 päeva, kui leping on sõlmitud kuni üheks aastaks. Tööandja ie ole kohustatud lepingu lõppemisets teatama, kui tähtajaline tööleping oli sõlmitud äraoleva töötaja asendamiseks. Töötaja peab töölepingu lõpetamisest etteteatama vähemalt 5 päeva. Vt TLS §78, mille kohaselt muutub määratud ajaks sõlmitud tööleping määramata ajaks sõlmitud töölepinguks, kui kumbki pool ei nõua töölepingu lõpetamist ja töösuhted jätkuvad ka pärats töölepingu tähtaja lõppemist.
muu kahju , mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse. Edasivolitus esindajal on edasivolitamise õigus, kui see tuleneb volitusest. Kui volitus on antud tehingu tegemiseks, mille puhul ei saa mõistlikult oodata selle tegemist esindaja poolt isiklikult, siis eeldatakse, et esindaja on edasivolitamise õigus. Seaduslik esindaja võib anda teisele isikule volituse tehingu tegemiseks. 12. Mis on leping- Leping on mitmepoolne tehing.Üks või mõlemad pooled võtavad kohustuse Ühel või mõlemal poolel on õigus nõuda triselt kohustuse täitmist. Kokkulepe on suunatud millegi tegemisele või tegemata jätmisele. Lepingu sõlmimine : Üldreegel kokkulepe - pooled peavad saavutama piisava kokkuleppe (kokkulepe olulistes tingimustes (hind, lepingu ese, soorituse kirjeldus jm). Kindel vorm kui leping tuleb sõlmida teatud
tähtaegadele või vabade varade olemasolul; 2.2. Laenuvõtja võib maksta Laenu tagasi maksimaalselt saadud Laenu ulatuses Laenu tagasi kandmisega Laenuandja pangaarvele; 2.3. Laenu võib lugeda tasutuks ka kohustuse tasaarveldamisega või muul viisil vastavalt Pooltevahelisele kokkuleppele. 3. LAENUST LOOBUMINE 3.1. Laenuandja võib Laenust loobuda nõude tasaarveldamisega või nõudest loobumisega; 3.2. Laenust loobumise aluseks on käesolev Leping. 4. LEPINGU KEHTIVUS JA ÜLESÜTLEMINE 4.1. Käesolev Leping kehtib ainult siis, kui ülekanne on võetud arvele kui Laen; 4.2. Leping kehtib jätkuvalt kuni Laenugraafikus oleva Laenu jäägi täieliku tasumiseni või kustutamiseni; 4.3. Laenugraafiku täitmine toimub Laenu osade ülekandmisega jooksvalt; 4.4. Laenuvõtjal on õigus Laen Laenugraafikus toodud tähtaegadest varem tagasi maksta; 4.5. Laenuandjal on õigus käesolev Leping üles öelda kui: 4.5.1
Üleminek muinasajast keskaega Nõo Reaalgümnaasium Brita Lodi 2.jaanuar.2013 Maade jagamine · Ristisõja algul leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu omavahel kokku, et piiskopile jääb 2/3 ja ordule 1/3 vallutatud maast. · 1222. aastal puhkenud eestlaste ülestõus lõi kõik seinised jaotusplaanid segi ning maa tagasivallutamisel langesid seni Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte. · Taanile jäid vaid Rävala, Harjumaa ja Tallinn. Maade jagamine · 1224 aastal enne Tartu vallutamist sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mis jäi üsima ja mille järgi Eestimaa piiskop, kelle residendikls oli varem Lihula sai endale Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Tartu piiskopkond Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Orduala Sakala, Kesk-Eesti · Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa · Taa...
tähtajaline tööleping on sõlmitud äraoleva töötaja asendamiseks. C) Määratud ajaks sõlmitud tööleping lõpeb tähtaja möödumisel ning ka selle kohta tehakse kanne töölepingusse. D) Vastavalt TLS § -le 77 peab tööandja tätajalise lepingu lõppemisest töötajale ette teatama vähemalt 2 nädalat, kui lepingutähtaeg on pikem kui üks aasta. Seadus näeb ette poolte kohustuse töölepingu lõpetamisest ette teatada põhjusel, et tähtajaline leping võib olla sõlmitud kuni viieks aastaks ( TLS § 27 lg 1) ning selle lõpetamist ei järgne, kui pooled soovivad töösuhteid jätkata. Kui kumbki pool ei nõua määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamist või ei sõlmita uut lepingut ja töösuhted jätkuvad pärast lepingutähtaja möödumist, muutub määratud ajaks sõlmitud tööleping määramata ajaks sõmitud töölepinguks ( TLS § 78). TLS § 101 võrdsustab suutmatusega vajalikul tasemel tööd teha veel dokumendi
Tallinnas, 10. oktoobril, 2011.a. Lp. Peeter Kask Töölepingu ülesütlemisavaldus OÜ ABC ütleb Teile üles Teie 01. augustil 2011.a. sõlmitud töölepingu TLS § 96 alusel, katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu. Asusite tööle raamatupidajana. Töölepingu alusel oli Teie töökohustuseks raamatupidamise arvestuse algdokumentide sisestamine, arvete koostamine ja nende edastamine raamatupidamisteenust osutavale ettevõttele OÜ DEF. Tööülesannete kirjeldus ja tööks vajalikud oskused olid kokku lepitud lepingu lisas, katseaja eesmärgiks oli jõuda selgusele Teil nende täitmiseks vajalike oskuste olemasolust. Juba esimesel töötamise kuul selgus, et Teie tunne OÜ ABC tegevuse eripärast tulenevaid algdokumente ega oska nende alusel arveid vormistada. Arvetel puudusid olulised andmed. Näiteks ei märkinud Teie töötajate lähetuskulude juurde lähetuse päevade arvu ja päevatasu ning jätsite arvetesse märkimata osa töölähetuse aruannetes näidatud kulusid...
Tööandja keeldus puhkuse andmist, põhjendades seda nii, et laps on juba saanud 14. Kas tööandjal on õigus? Miina töötab firmas arhitektina ning hiljuti sai teada, et on rase. Korraliku töötajana teavitas ta tööandjat koheselt, kui sai teada oma rasedusest ning kinnitas, et kavatseb töötada nii kaua kui võimalik. Tööandja otsustas selle peale töötajaga töölepingu lõpetada koheselt, sest arvas, et töötaja ei saa enam oma töö kohustustega hakkama ning lihtsam on kohe leping lõpetada. Miina pidas seda ebaseaduslikuks ja pöördus kohtusse. *Kas tööandja käitus seaduslikult? Vastus: Esimesel juhtumil on tööandjal õigus, sest seaduse järgi: § 62. Lapsehoolduspuhkus (1) Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Teisel juhtumil tööandjal õigust ei ole, sest seaduse järgi: § 92. Ülesütlemise piirangud (1) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et:
Töötasu Töö tegemisega kaasnevad kulud Töösuhetest tulenevad rahalised kohustused: Puhkusetasu Ajutise töövõimetuse hüvitis Leppetrahvid Teisele töölepingu poolele tekitatud kahju hüvitamised Töölepingu lõpetamisest tulenevad hüvitised Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kokkuleppe puudumisel on: töötasu suurus on määratud kollektiivlepinguga; kui üheski dokumendis ei ole kirjas, mis võiks olla töötasu konkreetse töösuhte raames, lähtutakse sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavast tasust. töölepingu kirjalikus dokumendis peab töötasu kohta olema märgitud: töö eest makstav tasu, sh majandustulemustelt makstav tasu; tehingutelt makstav tasu; töötasu arvutamise viis; töötasu maksmise kord töötasu sissenõutavaks muutumise aeg; tööandja makstavad ...
TÖÖSEADUSANDLUS Töölepingu seadus Töölepingu alusel teeb füüsiline isik teisele isikule tööd alludes teise isiku juhtimisel ja kontrollile.Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.Eeldatakse et töö leping sõlmitakse kirjalikult.Leping loetakse ka sõlmituks juhul , kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest. TÖÖTAJA TEAVITAMINE TÖÖ TINGIMUSTEST Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad olema vähemalt järgmised andmed: 1. Tööandja ja töötaja nimi. 2. Isiku või registri kood. 3. Ning elu või asukoht. 4.Töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 5.Tööülesannete kirjeldus 6
Tööandja nimi: [tööandja nimi] Lisa töölepingule nr [töölepingu nr] [Ametikoha nimetus] AMETIJUHEND 1. AMETINIMETUS: [ametinimetus] 2. KOHT STRUKTUURIS: 2.1. Üksus: [üksuse nimetus] 2.2. Kellele allub: [ametinimetus] allub vahetult [ametikoha nimetus, kellele allub], kellelt saab tööülesanded ning kes kontrollib nende täitmist. 2.3. Otseses alluvuses olevad ametikohad: [Ametikohad, kes on otseses alluvuses] 2.4. Asendamised: Äraolekul asendab töötajat [ametikoha nimetus, kes määrab asendaja] poolt määratud [ametikoha nimetus, kes asendab]. 2.5. Aruandekohustus [Ameti...
1.Inglise-Saksa mereväeleping 18 juuni 1935. Leping, mis tühistas senised Saksamaa laevastikku piiranud piirangud ning Saksamaa sai sellega loa omale laevastik luua. See aitas üsnagi II MS puhkemisele kaasa, sest nii sai Saksamaa sõjaline tugevus n.ö ,,otsa lahti". Briand-Kelloggi pakt 27 august 1928. rahvusvaheline leping, mis taunis sõda kui rahvusliku poliitika edendamise vahendit. KUIDAS AITAS KAASA? Genova konverents 1922. Konverents, kus otsiti lahendusi ilmasojajärgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele. KUIDAS AITAS KAASA? 2.Suur-Saksamaa idee seisnes selles, et kõik alad, kus elas aaria rassi inimesed, pidi Saksamaaga liitma, kõik muud rahvused hävitama või tööjõuna ära kasutama
Konkurentsi osutamise keelu tähendus ja kasutamise kord töösuhtes. Konkurentsikeeld kehtib, kui töötaja on saanud eritasu. Kui küsija sõlmis töölepingu, milles piiratakse tema võimalust pärast lepingu lõpetamist konkurendi juurde tööle asuda ja tööandja maksis töötamise ajal või ka pärast seda piirangu eest eritasu, siis keeld kehtib, olenemata sellest, kas tegemist oli katseajaga või tööandjapoolsete kohustuste rikkumisega. Kui tööandja eritasu ei maksnud ja muud hüvitust kõnealuse piirangu eest ei andnud, ei ole ka konkurentsi osutamise keeld pärast töölepingu lõpetamist kehtiv. Enne vaidluse tekkimist oleks arukas oma tööleping hoolikalt läbi lugeda ja kõik ärisaladuse hoidmise ja konkurentsi osutamise keeluga seonduvad punktid selgeks saada. Palgaseaduse järgi on palk tasu, mida makstakse töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- v...
TÖÖÕIGUS - Võlaõigusseadus- VÕS alates 01:07:2002 Kehtib kõikide lepingute puhul, ka töölepingule. Töölepinguseadus- TLS al 01.07.2009 Tööleping sõlmitakse töölepinguseaduse alusel. Töötaja suur sõltuvus tööandjast. Sõlvtuse tagab see, et on alluvuse suhe. Kirjalik kokkulepe, tööandja allvuses. Tööaeg, koht ja mil viisil on määratud tööandja poolt. Töövõtuleping- vastavalt VÕS teenuse ostuamiseks kus inimene teenuse osutamisekorras valmistab v loob mingi asja kokkulepitud tähtajaks. Kirjas: valmismise tähtaeg!!!!! Sõltuvus tööandja suhtes puudub. Töötaja ise planeerib aega ja kus tee, ja mil viisil ja käsundusleping on VÕS !!! teenuse osutamine . Täita käsundit, reeglina ühekordne. Täidab konkreetset ülesannet. Sõlvtuvus tööandja suhtes puudub. Töötaja ise planeerib aega ja kus teeb ja mil viisil. Töövõidluskomisjonis – TÖÖLEPING TÖÖTAMISEREGISTER- TÕR, ööandja on kohuvtustatud registreerima kõik töötajad . WWW. Emta.ee R...
antud referaat mainib ja kirjeldab. 2. LEPINGULIIGID JA MÕISTED Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles on tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. · Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. · Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Lepingu elemendid on:
Kodused kaasused. 1. K. sõlmis OÜ-ga “Koostöölepingu”. Selle lepingu järgi kohustus K. tegema infotehnoloogia spetsialisti tööd ja OÜ kohustus maksma talle töötasu 1000 eur kuus. Leping oli sõlmitud määramata tähtajaks ning selles oli kokku lepitud tehtav töö, töötasu ja selle maksmise kord, töö tegemise koht ning tööle asumise aeg. Lepingu järgi pidi IT spetsialist töötama ettevõttes täistööajaga ehk 8 tundi päevas. Tegelikult töötas ta ka teises ettevõttes ning täitis OÜ antud ülesandeid vastavalt vajadusele. OÜ leidis, et tegemist ei ole töölepinguga ning ütles selle põhjusi avaldamata üles. K
õpikud kaasa võtta, aga mida sa kurat seal iseseisvalt õpid, kui tuleb päevas seitse tundi trenni teha" lk 53. Kui raamatu algus tundud natuke igav, siis enam seda küll öelda ei saa, väga mõnusalt ja otsekoheselt on peatükid kirjutatud. Raamatus ei ole juttu ainult korvpalli mängust ja tulemustest vaid ka Martinist kui ,,pahapoisist", suitsu vargusest Palace´i poest, joomingutest sõpradega, purjuspeaga autojuhtimist ja ka kasiinokirest. 18-aastaselt saada leping Iisraeli meeskonnas Maccabis, on tõeliselt suur julgus see vastu võtta ja samas unistuste täitumine. Üldiselt oli huvitav lugeda kuidas ta juutide kombeid üritas austada ja millised olid summad mida ta seal teenis. Muljetavaldav oli tema keelte oskus, kohaneda uues keskkonnas ja tahta õppida kohalik keel selgeks ning loomulikult kombed. Kui ei eksi siis ta oskas viite keelt, vähemalt sellisel tasemel et suhelda.
1) kontinentaalne e romaani-germaani õigussüsteem (kodifitseeritud õigus) (ka Eesti) 2) retfertdine õigussüsteem e. Common Law (nii kodifitseeritud kui ka kohtupretsedendid) 3. Õiguse allikad Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping 5) õigusakt 4. Õigusnormi mõiste Käitumiseeskiri, mis on formuleeritud õiguslausena. õiguslike tagajärgede esilekutsumine sisaldub alati õigustloovas aktis täitmiseks kohustuslik üldiselt e. impersonaalselt võib olla väljendatud konkreetse käsuna, keeluna jne. 5. Õigusnormi loogiline struktuur Eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt: Hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused
käinud ,siis peab teadma et firma peab maksma sulle vähemalt selle kuu eest miinimum palga.Aga üldjuhul ei taheta seda teha .Firma üritab sellest koguaeg kõrvale hiilida et mitte maksta . Miinimum palga tund on 1.90 eurot. Ja kuus teeb kokku see 320 eurot. Kui firma määrab trahvid nt.hilinemise eest ,siis seadusega pole see lubatud .Et sellega võib kohe vaidlema minna. Aga kui töötaja on nõus sellega siis peab paberi peal selle kokku leppima .Kuna suu sõnaline leping pole mitte mingi leping. Töötaja peab alluma tööandjale.Ei tohi talle vastu vaielda ja olema taga ühel meelel .et ei tekiks lahk arvamusi. Töötaja kohustused 1) peab tegema kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi; 4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;
Tallinna 21. Kool Konstantin Päts Referaat Veronica Kaupmees 9B klass Tallinn 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Elulugu........................................................................................................................................3 Sünd........................................................................................................................................ 3 Haridus....................................................................................................................................3 Tegevus enne presidendiks saamist........................................................................................ 3 Parteiline tegevus......
vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Tööandja peab maksma töötasu, kui töötaja kasutab õigust tööst keelduda Töötasu maksmine töötamise takistuse korral. pead tööandja maksma töötajale töötasu Teavitamiskohustus-teavitama vabdest töökohtadest tähtajalise töölepinguga inimesi, et sõlmida tähajatu leping 3. Töölepingu erisus teistest võlaõiguslikest lepingutest? Töölepingut iseloomustab eelkõige töö tegemise alluvussuhe. Tööandja juhib ja korraldab tööprotsessi ning töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Tööd tehakse isiklikult teise kasuks ning selle eest makstakse iga kuu tasu, sõltumata sellest, kas töö tulemus on saavutatud või on töö pooleli. Tööandja määrab töötegemise aja ja koha, töötaja allub tööandja reeglistikule
algust ning Prantsusmaa ja SBR kuulutasid 3.sept Saksamaale sõja. Kui MS puhkes, säilitas valitsus range neutraliteedi, vältimaks riigi sattumist relvakonflikti. Esialgu näis selline pol otstarbekas ning sõda põhjustas Eestile vaid tagasihoidlikke maj.raskusi. 24.sept esitati nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. 28.sept 1939 sõlmiti ka baaside leping. Eesti andis Nõukogude Liidule rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Moskva omakorda kohustus müüma Eestile Eestile soodustingimustel mitmesugust relvastust. Lepingu juurde kuuluvas protokollis täpsustati baasidesse toodavate vägede suurus ning anti Venemaale õigus kasutada kahe aasta jooksul Tln-a sadamat. Baaside lepingud sõlmisid ka Läti (5.okt) ja Leedu (10.okt). Soomes aga põrkusid Moskva nõudmised parlamendi vastuseisule
Seega müügilepingu alusel toimub omandiõiguse üleminek ühelt isikult teisele ja seda tasu eest. Lepingu sõlmimisel on oluline meeles pidada, et müügilepingu alusel tekib üksnes kohustus asi üle anda, samas antud lepinguga asjaga seotud omandiõigus müüjalt ostjale üle ei lähe. Omandiõiguse üleandmiseks tuleb isikutel sõlmida asjaõiguslik tehing, mille alusel toimub omandi üleminek. Kui kinnisasjade võõrandamise korral sõlmitakse asjaõiguslik leping notariaalselt, siis vallasasjade võõrandamisel seisneb asjaõigusliku tehingu tegemine asja üleandmises müüjalt ostjale. Samas võivad müüja ja ostja omavahel sõlmida ka vallasasja müügi puhul eraldi asjaõigusliku lepingu omandiõiguse üleminekuks. Müügilepingu esemeks asjad. Asi on kehaline ese. Lähtuvalt VÕSist kohaldatakse asja müügi kohta sätestatut õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESUS Infotehnoloogia õppetool Töötaja ja tööandja kohustused ja õigused Referaat õppeaines “Tööseadusandluse alused” Valisin enda referaadi teemaks “Töötaja ja tööandja kohustused ja õigused”, kuna arvan, et nende õiguste ja kohustuste tundmine on tulevikus kasulik. Töötaja õigusi on kirjeldatud paljudes õigusaktides. Eestis valitseb põhimõte, et töötaja on töösuhte nõrgem pool. Töötaja töötingimused on riigi kontrolli all, see tähendab, et töötajal on alati õigus pöörduda oma õiguste kaitseks tööinspektsiooni poole. Rasedatel ja last kasvatavatel vanematel on eriõigused. Materjali otsustasin otsida riigiteataja portaalist internetis. Informatsiooni otsisin Eesti Vabariigi töölepingu seadusest. Riigiteataja portaali ning töölepingu seadust lugedes leidsin hulgaliselt infot töötaja ja tööandja kohustuste ja õiguste kohta. Selles referaadis koondan kõik leitu ühte ning proovin leitud anal...
2. Miks valmistasid muule maailmale peavalu Saksamaa ja NSV Liit? · Need riigid olid pettunud IMS tulemustes ning polnud rahul Versailles rahulepingu tingimustega. Sõlmisid Rapallo lepingu. Venemaal oli plaan maailm uuesti ümberjagada.Hakati välja õpetama armeed ja arendama sõjatööstust. · NSVL keeldus 1922 majanduskonverentsil Genovas võlgade tasumisest · Saksamaa tahtis alguses revansi 3. Järgnevate sündmuste sisu ja nende tähtsus: Rapallo leping 1922, Locarno konverents 1925, Briand-Kelloggi pakt 1928 · Rapallo leping Saksamaa ja Venemaa sõlmitud Versailles' süsteemi vastane koostööleping · Locarno konverents võtsid osa Ingl, Pr, It, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia, Sks. Sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sksmaale Versailles' paika pandud läänepiiri. · Briand-Kellogi pakt (Usa ja Pr) kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika
- Lisandunud on õppepuhkuse võimalus ka päevases õppevormis õppijatele. - Õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 10 7.Töötaja varaline vastutus. - Kaob töötaja distsiplinaarvastutuse regulatsioon (jääb ametnikele). - Ei ole ainult varaline kahju, vaid ka muu kahju (klient läheb ära, leping valesti sõlmitud). - Vastutuse üldnõuded . Süüline vastutus (§ 72). Süü hooletus, raske hooletus, tahtlus (VÕS § 104). Töötaja hoolsuse määr (§ 16). - Tahtliku rikkumise korral vastutab töötaja kogu kahju eest (§ 74 lg 1). Süü peab olema tõendatud. Ei ole ülempiiri. - Hooletuse tõttu kahju tekitamise korral jagatakse tekkinud kahju töötaja ja tööandja vahel arvestades süü astet ja rikkumise olulisust, töö iseloomust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
