II SEMINAR 1. LEPING. 1.1 Lepingu mõiste ja liigid. Lepingu mõiste- Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepinguga luuakse poolte vahel võlaõiguslik suhe, mille sisuks on mingi teo tegemise kohustus ja selle vastav õigus mingi hüvede vahetamise valdkonnas. Lepingu all mõeldakse käibes sageli ka kirjalikult vormistatud dokumenti, mis tõendab saavutatud kokkulepet. Kuna tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud
Millised seadused lepingute kohta käivad? Millised seadused lepingute kohta käivad? Tsiviilõiguslik leping võib oma olemuselt olla kas võla-, asja-, perekonna- või pärimisõiguslik. Tsiviilseadustiku Üldosa Seadus (TSÜS, jõustus 1. juuli 2002) sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted, sealhulgas tehingute regulatsiooni. Leping on mitmepoolne tehing. Lisaks tehingutele sätestab TSÜS isikute mõiste (füüsilised ning juriidilised isikud), esindusõiguse, tähtajad ning aegumise. Lepinguna kitsas tähenduses mõistetakse ainult võlaõiguslikku lepingut, mis kujutab endast tsiviilõigusliku võlasuhte tekkimise alust. Võlaõiguses kasutatav lepingu mõiste on aluseks ka üldisele lepinguteooriale. Nii laienevad võlaõigusliku lepingu üldised
Ta peab üldise tahte tööle rakendama ning omavahelist suhtlemist korraldama. Valitsuse roll riigis on seaduste täideviimine ja realiseerimine ning indiviidide kui suverääni vabaduse säilitamine. Riigis tasakaalu säilitamiseks peab valitsuse võim olema võrdne kodanike võimuga ning tavaliselt ka selle absoluutne võim ei muutu ajas. Kui riigis sõltub üldiselt jõu käsutamine just tahte tugevusest, siis Rousseau peab efektiivsemaks valitsuseks just ainuvalitsust. Ühiskondlik leping kehtestab kodanike vahel säärase võrdsuse, et nad kõik võtavad endile kohustused ühtedel ja samadel tingimustel ning neil kõigil peavad olema ka ühesugused õigused. Niisiis, vastavalt lepingu loomusele kohustab või soosib iga suveräänsuse akt kõiki kodanikke võrdselt. Üldine tahe on alati õiglane ja rahva kasuks ning Rousseau arvates on kõikide kodanike tahe kokku üldine tahe ning peab lähtuma kõigist, et kehtida kõigi kohta.
Nizza leping Riho Kirsipuu Sissejuhatus Euroopa Liidu ja selle eelkäijate ajaloos on olnud mitmeid tähtsaid lepinguid. Nagu näiteks Ühtne Euroopa akt, Amsterdami lepe, Nizza lepe jne. Selles referaadis vaatleb autor lähemalt Nizza lepingut. Toob välja tähtsamad punktid ja eesmärgid, mis sellel kontrathtil olid ning kas ja kuidas need on elluviidud. Nizza leping allkirjastati 26. veebruaril 2001 ja see jõustus 1. veebruaril 2003. Kuna Nizza leping allkirjastati kolm ja jõustus üks aasta enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga, siis kindlasti mõjutas see leping ka meie pürgimist ja läbirääkimisi liitumaks Euroopa Liiduga. Selles töös toob autor välja Nizza lepingu peamised puntkid ja eesmärgid ning vaatleb kas neid on korrektselt täidetud ja ellu viidud. Lisaks analüüsib autor ka lepingu seost Eestiga ning kas ja kuidas see mõjutas Eesti saamist liikmesriigiks. Autor esitab ka küsimuse, et miks
"Versailles` lepingu koostamine - kas väga erinevate või vastandlike huvide korral on üldse võimalik jõuda heade kokkulepeteni?" Väga erinevate ja vastandlike huvide korral on suhteliselt raske jõuda heade kokkulepeteni. Sellel on mitu poolt, mõned võidavad rohkem ja teised kaotavad rohkem. Esimese maailmasõja vallapäästja, Saksamaa, ei tunnistanud oma süüd ning rahulepingu koostamisest kõrvalejäetuna tundus justkui temale tehtavat ülekohut. Suured tülid, mis tekkisid vara jagamisel liitlasriikide vahel, olid paratamatud. Kõigil oli just nagu õigus ja ei olnud ka. Paraku on see elu seadus. Ent jagades kõigile sutsukene vähem nende soovidest, siis ei jääks keegi tühjade kätega. Kui aga kõik võitjapooled lepiksid vähemaga, ei tuleks nõnda palju kannatada Saksamaal, kes sel puhul jääks jõukamaks ja iseseisvamaks. Ent kui midagi jagatakse ihkavad kõik maksimumi ja parimate kokkulepeteni polegi võimalik jõuda, sest se...
sõlmiti 28. septembril 1939 aasta keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Pakti sõlmimise läbirääkimistest võtsid osa Vene rahvakomissaride nõukogu esimees Vjatseslav Molotov ja Stalin Vene poolelt ja Eesti välisminister Karl Selter, Eesti Riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Ants Piip ja Eesti saadik August Rei Eesti poolelt. Alla kirjutasid Molotov ja Selter. 29. septembril 1939 rääkis K. Päts veel raadiokõnes, et baaside leping on igati Eesti neutraliteedi huvides ja Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi. Pakti kolmandas artiklis lubab Eesti Vabariik Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samuti on lubatud laevastikku toetada teist liiki väeosadega ning muude baaside ja lennuväljade täpsed kohad lepiti vastastikuselt kokku väljaspool baaside lepingut. Paldiski elanikele tähendas baaside leping sunniviisilist kodude maha jätmist. Lepingut täitsid
vastuvõttu, töötlemist, müüki (väljastamist), vedusid või kasutamist tootmisprotsessis; c) kehtestatud korras läbi viima materiaalsete väärtuste inventeerimist. 2. Juhul, kui töötaja süül ei ole tagatud talle usaldatud materiaalsete väärtuste säilivust, määratakse kindlaks puudujäägiga tekitatud kahju suurus, mis fikseeritakse inventeerimisaktis. 3. Töötaja ei kanna materiaalset vastutust, kui kahju ei ole tekitatud tema süül. 4. Käesolev leping kehtib kogu selle aja, mil töötaja töötab talle ettevõtte, asutuse, organisatsiooni poolt usaldatud materiaalste väärtustega. 5. Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris, millest esimene on administaratsiooni, teine töötaja käes. __________________________________________________________________________________ Lepingupoolte aadressid: Lepingupoolte allkirjad:
Tööleping Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 27 krooni ning kuupalk 4350 krooni. Töölepingu sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Määratud ajaks sõlmitakse tööleping näiteks hooajatööde tegemiseks või kellegi asendamiseks. Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: 1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; 4) ameti- või kutsenimetus või kv...
TÖÖLEPING NR 1 Tartu, 01.08. 2008 Tööandja .................., reg nr23522997, asukohaga /Tartu, Turu 24/, keda esindab juhatuse liige ................. Töötaja Jaan Tamm, /38012266538/, elukohaga Tartu Ringtee 25, sõlmisid töölepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU TÄHTAEG 1.1 Töötaja asub tööle 01.09.2008. 1.2 Leping on sõlmitud määramata tähtajaks. /või määratud tähtajaks koos tähtaja, põhjenduse ja viitega TLS vastavale §-le/ 1.3 Töötaja võetakse tööle katseajaga neli kuud. 2. TÖÖ SISU 2.1 Töötaja töötab autojuht/teenindaja ametikohal. 2.2 Tööülesannete täitmise kohaks on Tartu, mida võib muuta tööandja korraldusega tingimusel, et uus asukoht asetseb Eesti Vabariigi piires. 2.3 Tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib vahetu juht. 2
docstxt/130521096022377.txt
TÖÖLEPING nr 2 Käesolev tööleping on sõlmitud 26.04.2010 järgmiste poolte vahel: Tööandja EhE Trading OÜ, registrikood 11109999, Jalaka 8, Pärnu, mida esindab tegevjuht Greete Tens, ja Töötaja Maret Mandel, isikukood 3467457665, elukoht Nõmme 4-4, Kilingi-Nõmme. Käesolevaga on Pooled on kokku leppinud alljärgnevas: 1. L E P I N G U TÄ H TA E G 1.1. Töötaja asub tööandja juures tööle 26.04.2010. 1.2. Töötaja suhtes kohaldatakse katseaega kestvusega 1 nädal, alates 26.04.2010 a. kuni 02. 05.2010 a. 1.3. Tööleping on sõlmitud määratud ajaks. Tööleping lõpeb 24.05.2010 a. 1.4. Pidevat tööstaazi tööandja juures arvestatakse alates 26.04.2010 a. 2. A M E T I N I M E T U S J A T Ö Ö Ü L E S A N N E T E K I R J E LD U S 2.1. Töötaja asub tööle personalijuhi ametikohale. 2.2. Töötaja tööülesanneteks on EhE Trading OÜ igapäevase personalitöö korraldamine vastavalt kehtivatele ...
EESTI ETTEVÕTLUS KÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse instituut Turismiettevõtluse eriala EV-2-Q-E-kur Maarja Oder NICE`I LEPING Referaat Kuressaare 2011 1. Millal, kelle poolt ja millistel põhjustel leping sõlmiti. Nice´i leping allkirjastati 26. veebruaril 2001 ning see jõustus 1. veebruaril 2003. Lepingus käsitleti peamiselt institutsioonide reformimist, et Euroopa Liit saaks pärast 2004. aasta laienemist toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga ning pärast 2007. aasta laienemist ka 27 liikmesriigiga. Nice'i
Tööleping Number: 789 Kuupäev:8.12.2014 LEPINGU POOLED Juhataja Maiu-Liis Mänd, edaspidi TÖÖANDJA, ja Hindrik Kemps, edaspidi TÖÖTAJA, sõlmisid käesoleva töölepingu järgmistel tingimustel: TÖÖLEPINGU TÄHTAEG JA TINGIMUSED TÖÖTAJA asub tööle 22.12.2014 TÖÖTAJA asub tööle katseajaga 7 kuud. Tööleping on sõlmitud tähtajatult. TÖÖTAJA töökoht asub Rakveres. TÖÖ SISU TÖÖTAJA asub tööle klenditeenindajana. TÖÖTAJA töökohustused on kindlaks määratud ametikirjeldusega (lepingu lisa 1). TÖÖAEG TÖÖTAJA asub tööle täistööajaga, arvestuslikult 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas, puhkepäevad on laupäev ja pühapäev. Tööaja algus, lõpp ning lõunaaeg on määratud töösisekorrareeglitega. TÖÖTAJA põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva. Täiendavat lapsepuhkustei antakse TLS § 63 alusel. TÖÖT...
1 alusel tasustavate tundide arv. 1.8 Käesoleva lepingu punktis 1.1 mainitud teenuse osutamise täpne aeg lepitakse kokku Tööandja ja Töötaja vahel. 2.Töötamise eest tasu maksmine 2.1 Tööandja kohustub Töötajale käesoleva lepingu punktis 1.1 mainitud teenuse osutamise eest maksma brutotasu 2,13 eurot tund. 2.2 Tööandja on kohustub käesoleva lepingu punktis 2.1 mainitult tasult kinni pidama ja maksma kõik seadusega ettenähtud maksud. 3.Lepingu jõustumine. 3.1 Käesolev leping jõustub 1.jaanuar 2014.a. 4.Lõppsätted 4.1 Käesolevast lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse poolte kokkuleppel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab vaidluse kohus. 4.2 Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris, millest kumbki pool saab endale ühe. Tööandja Töötaja Lisa nr 1 1.jaanuar 2014.a. Ametijuhend 1. Põhikohustused:
tööandja juures. Lepingu sõlmimisel ja täitmisel lähtutakse Eesti Vabariigi töölepingu seadusest, puhkuseseadusest, teistest rakenduvatest õigusaktidest ja tööandja seaduslikest korraldustest ja eeskirjadest. Töösisu ja töö tegemise koht: Töötaja asub tööle automehaaniku ametikohale. Tööülesannete täpsem kirjeldus on sätestatud ametijuhendiga. Töötaja allub vahetult OÜ Varuosa juhatajale. Töö tegemise koht on Narva 27 remondi töökojas. Lepingu tähtaeg: Käesolev leping jõustub alates 06.10.2000a Käesolev leping on sõlmitud määramata ajaks ja kehtib kuni selle lõppemiseni. Töötaja töölevõtmisel rakendatakse katseaega kestvusega 4 kuud. Tööaeg: Töötaja asub tööle täis tööajaga. Tööaja kestvus on 9 tundi päevas, 45 tundi nädalas. Töötajal on õigus 60 minuti pikkusele lõunavaheajale, mille algusaeg määratakse eeskirjadega. Puhkus: Põhi puhkuse pikkuseks on 28-kalendripäeva. Töötasu:
TÖÖLEPING Käesoleva töölepingu (edaspidi: Tööleping) on sõlminud [kuupäev], [asukoht] (1) [Tööandja nimi], registrikoodiga [registrikood], aadressiga [aadress] (edaspidi: Tööandja) keda esindab [juhatuse liige/volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tööandja esindaja nimi] ja (2) [Töötaja nimi], isikukoodiga [isikukood], elukohaga [aadress] (edaspidi: Töötaja) edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Töölepingu tähtaeg 1.1. Töötaja alustab Tööandja juures tööd [tööle asumise kuupäev]. 1.2. Tööleping on sõlmitud tähtajatult. [Tööleping on sõlmitud TLS § 9 lg 1/lg 2 [tähtajalise lepingu sõlmimise aluseks olev TLS § 9 vastav lõige] alusel tähtajaga kuni [töölepingu lõppemise kuupäev] (mittevajalik ära kustutada)]. 1.3. Töötaja suhtes rakendatakse [kuude arv]ku...
Tallinna Teeninduskool Leping Iseseisevtöö Juhendaja: L.Piirsalu Tallinn 2008 2 Leping Leping on lepinguosalisteisikute vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe, mille eesmärgiks on saavutada mingi õiguslik tagajärg. Lepingu sisuks on kokkulepitud tingimused, millest tulenevad lepingupoolte õigused ja kohustused. Lepingu sisu peab olema ka vastavuses kehtiva seadusandlusega ning isiku põhiõigustega. Erinevad lepinguid on päris palju. Toongi ühe loetelu lepingutest. *Võõrandamislepingud
TÖÖLEPING nr 1/2010 Käesolev Leping on sõlmitud 22. veb 2010. a.Tallinnas. OÜ MATI POST (edaspidi nimetatud TÖÖANDJA), reg kood 10663533, keda esindab NILS SUHOV(PA07B) ja ERGO KASEMAA(PA07B) ning LAURI PIISANG (edaspidi nimetatud TÖÖTAJADD), sõlmisid käesoleva töölepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU TÄHTAEG, TÖÖ SISU 1.1. Töötajad asub tööle 20 märts 2010a. 1.2. Käesolev Leping on sõlmitud ajaks. 1.3. Töötajad töölevõtmisel rakendatakse katseaega, mille kestvus on 1 kuud. Katseaja viimaseks kuupäevaks on 20 mai 2010a. 1.4. Töötajad asub tööle postiljoni ametikohal. 1.5. Töötajad kvalifikatsiooninõuded, tööülesannete ja pädevuse kirjeldus on esitatud Töötajad ametijuhendis, mis on töölepingu lisa nr 1. 1.6. Töötajad on kohustatud lisaks ametijuhendis ettenähtud ülesannetele
seadusandluse tõlgendamiseks · seisukohavõtt on kõigile liikmesriikidele kohustuslik. · Igal EL kodanikul õigus paluda kohtult abi, sundimaks riiki täitma EL kohustusi · EL õigusakt on ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes vastuolu korral peab riik muutma oma seadust (vaid kriminaalõiguses riik ainupädev) · Kohtusse kuulub (enne 2007) 25 kohtunikku (igast 1), kes nimetatakse iga maa valitsuse poolt 6 aastaks (kuid on valitsusest sõltumatud) Lissaboni leping · http://et.wikipedia.org/wiki/Lissaboni_leping · http://europa.eu/lisbon_treaty/index_et.htm
Versailles ' leping
VARA TASUTA KASUTAMISE LEPING /kommentaar/: Käesolev leping on näidisleping. Leping tuleb alati kohandada vastavaks konkreetse tehingu tingimustele. Juhime tähelepanu, et punktide lisamisel või väljajätmisel muutub numeratsioon, mille tõttu võib olla vajalik muuta ka teistes punktides toodud viiteid. __________/koht/ „___“ ____________ 200__.a. ________________________, edaspidi - Kasutusse andja, juhatuse liige ________________________, ja _______________________________, edaspidi - Kasutaja, juhatuse liige ______________________,
Korteri Üürimine Leping Roman Gorban Artjom Dmitrijev MM12 Soovitatav on alati sõlmida kirjalik üürileping, sest ehkki seadus võimaldab üürilepingut sõlmida ka suuliselt, on vaidluste korral poolte tahet ja kokkuleppeid parem tõendada. Leping peab olema kooskõlas seadusega • kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine; • kui üürileping on sõlmitud tähtajalisena, siis seaduse kohaselt ei saa sellist lepingut ilma
raamatupidaja kohalt tagasi kutsuda. 3.2.Juhatuse liikmel raamatupidajal on õigus astuda tagasi Juhatuse liikme raamatupidaja ametikohalt omal soovil, millest ta on kohustatud osanike koosolekule kirjalikult vähemalt 3 kuud ette teatama. Juhatuse liige raamatupidaja ei vabane tagasiastumisest teatamisega oma juhatuse liikme kohustusest. 3.3.Juhatuse liikme raamatupidaja ennetähtaegsel tagasikutsumisel või -astumisel lõpeb Leping ning Juhatuse liikme raamatupidaja õigused ja kohustused Juhatuse liikmena - raamatupidajana osanike koosoleku otsuse vastuvõtmisega Juhatuse liikme raamatupidaja tagasikutsumise kohta, kui seadusest, Lepingust või kohustuste olemusest ei tulene, et Juhatuse liige raamatupidaja on kohustatud selliseid kohustusi täitma ka pärast Lepingu lõppemist. 4. JUHATUSE LIIKME TASU JA MUUD SOODUSTUSED 4.1.Juhatuse liikmel raamatupidajal on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu
kuid pidid loovutama NSV Liidule Karjala. 22. septembril kirjutas Eesti välisminister Karl Selter alla Eesti-NSV Liidu kaubandusleingule. 24. septembril esitas NSV Liidu valitsusesitab Eestile nõudmise nõukogude sõjaväebaaside rajamiseks Eesti territooriumil. 26. septembril toimus Eesti Vabariigi valitsuse koosolek, kus otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta, kuna Eestil polnud lootust välisabile. Eestile suruti peale baaside leping. Baaside leping ehk Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt sõlmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vehel 1939. aasta 28. septembri keskööl. 1939. aastal toodi Nõukogude liidu väed seoses baaside lepinguga Eesti, Läti ja Leedu aladele. · 18. oktoober Tallinnast lahkusid esimesed baltisaksa ümberasujad. · Algas Punaarmee vägede sissemarss Eestisse. · 11. detsember - NSV Liidu allveelaev uputas Eesti auriku Kassari
saanud alaealise töölevõtmisel; 7) seadusega ettenähtud juhtudel töötamisluba välismaalase või kodakondsuseta isiku tööle võtmisel; 8) muud dokumendid seaduse või vabariigi valitsuse määrusega ettenähtud juhtudel. Kohustuslikud dokumendid: Tööleping. Isikukaart. Tööraamat. Töösisekorraeeskirjad. Töökeskkonna riskianalüüsi tulemused ja tegevuskava. Tööaja arvestuse dokumentatsioon. Muud võimalikud dokumendid. Varalise vastutuse leping. Kollektiivleping. Tööandja poolt kehtestatud juhendid ja korrad. Puhkuse ajakava. 3. Teema - TL.-u muutmine. TL.-u muutmise mõiste. Töölepingu muutmine on töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine, sealhulgas mõnede tingimuste lepingust väljajätmine või täiendavate tingimuste lepingusse võtmine. Kõik muudatused tuleb vormistada kirjalikult. Saab toimuda poolte kokkuleppel, teatud juhtudel ühepoolselt. Muutmine võib olla ajutine või lõplik.
TÖÖLEPING nr Käesolev Leping on sõlmitud 4. juuli 2007. a.Tallinnas. .................................. (edaspidi nimetatud TÖÖANDJA), reg kood /isikukood ................., keda esindab .................................. ja .................................(edaspidi nimetatud TÖÖTAJA), sõlmisid käesoleva töölepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU TÄHTAEG, TÖÖ SISU 1.1.Töötaja asub tööle ...........................200..a. 1.2.Käesolev Leping on sõlmitud .....
RAAMATUPIDAMISTEENUSE OSUTAMISE LEPING Käesolev raamatupidamisteenuse osutamise lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Teenuse tellija nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [teenuse tellija esindaja nimi] (edaspidi: Tellija) ja (2) [Teenuse osutaja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab
VARALISE VASTUTUSE LEPING Käesoleva varalise vastutuse lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud ___[ kuupäev ] __, __[ asukoht ]__ (1) ___[ Tööandja nimi ]_ _, registrikoodiga ___[
JUHATUSE LIIKME LEPING Käesoleva juhatuse liikme lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [asukoht] (1) [Äriühingu nimi], registrikoodiga [registrikood], aadressiga [aadress] (edaspidi: Ühing), keda esindab volituse alusel [äriühingut esindava isiku nimi] ja (2) [Juhatuse liikme nimi], isikukoodiga [isikukood], elukohaga [aadress] (edaspidi: Juhatuse liige),
täitmist. 4. Vastutus 4.1. Vabatahtlik vastutab Seltsimajale tekitatud varalise kahju eest juhul, kui vabatahtliku tegevus kahju tekitamisel oli tahtlik ning vabatahtlikul oli võimalus käituda selliselt, et kahju ei oleks tekkinud; 4.2. Pooled järgivad lepingu ja ülesande täitmisel lisaks kehtivatele õigusaktidele ka vabaühenduste eetikakoodeksit ning vabatahtliku tegevuse head tava. 4.3. Pooled võivad lepingu igal ajal ennetähtaegselt üles öelda. 5. Lõppsätted 5.1 Leping jõustub allakirjutamisest ja kehtib kuni pooled on oma kohustused täitnud või lepingu üles öelnud. Lepingu muudatused tehakse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Valguta Seltsimaja Vabatahtlik .............................. .............................. /allkiri/ /allkiri/
MITTERAHALISE SISSEMAKSE ÜLEANDMISE LEPING Mitterahalise sissemakse üleandmise leping, Mitterahalise sissemakse üleandmise leping. Käesoleva Mitterahalise sissemakse eseme üleandmise lepingu (edaspidi Leping) on sõlminud Mitterahalise sissemakse üleandmise leping, registrikoodiga Mitterahalise sissemakse üleandmise leping, aadressiga Mitterahalise sissemakse üleandmise leping (edaspidi Osaühing) ja teda juhatuse liikmena esindav Mitterahalise sissemakse üleandmise leping, isikukoodiga Mitterahalise sissemakse üleandmise leping, elukohaga Nurme 39-1, Tallinn (edaspidi Osanik), alljärgnevas: 1. Osanik annab üle ning Osaühing võtab vastu osakapitali suurendamiseks tehtava mitterahalise sissemakse, milleks on järgmised asjad: 2. Esemete kui mitterahalise sissemakse väärtust hindas Osaühingu
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL JA17KÕ Mairi Gansen BENELUXI MAJANDUSLIIT JA SCHENGENI LEPING Iseseisev töö Õppejõud: Raine Marton, DipHE Mõdriku 2019 SISUKORD 1. BENELUXI MAJANDUSLIIT KUI SCHENGENI ALA EELKÄIJA.......................................3 2. SCHENGENI ALA RAJAMINE.................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................
I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED AGENDILEPING
palka kuid hetkel vabad olevad töökohad ei paku neile kas piisavalt või pole inimestel vajalikku kvalifikatsiooni või hoopiski pealehakkamist. Samuti olen täheldanud, et tööle minnes, puudub paljudel eneseusk. Inimesed ei tea, kui palju nad väärt on ja ei oska vastavat palganumbrit küsida. Eelkõige võib seda öelda noorte alles oma karjääri alustavate inimeste kohta. Töötada on võimalik kas töölepingu, töövõtu lepingu või käsunduslepingu alusel. Töövõtu leping ja käsundusleping alluvad võlaõigusseadusele, tööleping aga töölepingu seadusele. Mõtlesin, et kuna osa tänapäeva inimestest, olles ise töötajad, ei pruugi tegelikult olla nii hästi kursis töölepingute, seaduste ning oma kohustuste- ja õigustega, kui võiks olla, siis selle referaadi eesmärgiks ongi lähemalt tutvustada üht töötamisega seotud osa. Räägin lähemalt töölepingu
Karl Suure õukond oli kogu aeg teel. Impeerium tugeva keskvõimu, hästi toimiva seadusandluse, raharingluse, riiki tugevdava maksusüsteemini ei jõudnud. Tal puudus seesmine üksus, pealinn, käsitöö ühendatud põlluharimisega, valmistati kõike vajaminevat, laadad, raha etendas poliitilist rolli. Ludwig I Vaga - Karl Suure poeg, jaotas 817. aastal impeeriumi oma poegade vahel - ümberjagamised, tülid, kodusõjad, mis killustasid Karl Suure pärandit. 843 Vaga poegade vahel Verduni leping - kunagine Frangi riik lõplikult kolmeks - uued arenguliinid. Paavstiriik: Eksisteeris 756-1870, pealinn Rooma. Alates 4. sajandist kogus paavst endale maavaldusi samuti oli ta Rooma linna valitsemises tihti määrava tähtsusega. 755 ähvardasid langobardid võtta paavstilt tema maavaldused ning liita need oma riigiga. Paavst kutsus appi Frangi kuninga Pippin Lühikese, kes võitis langobardid ja rajas 756 Rooma linna ümbrusest, Ravenna ekstrahaadist ja Pentapolisest koosneva Kirikuriigi
Töötajaga on töölepingus kokkulepitud brutopalk 9000 krooni kuus. Töötaja on esitanud avalduse tulumaksuvaba miinimumi rakendamiseks antud ettevõttes ning liitunud kogumispensioni fondiga (kuid ei ole esitanud avaldust kogumispensioni maksete jätkamiseks). Töötajale makstav netopalk: 9000-252-1365=7383.- Töötaja kogumispensioni makse: 0.- Töötaja töötuskindlustusmakse: 9000*0,028=252.- Töötaja tulumaks: (9000-252-2250)*0,21=6498*0,21=1365.- Tööandja sotsiaalmaks 9000*0,33=2970.- Tööandja töötuskindlustusmaks 9000*0,014=126.- Tööjõukulud kokku: 9000+2970+126=12096.- Arvutage järgnevad näitajad juhul, kui töötaja on esitanud avalduse kogumispensioni maksete jätkamiseks: Töötajale makstav netopalk: 9000-180-252-1327=7241.- Töötaja kogumispensioni makse: 9000*0,02=180.- Töötaja töötuskindlustusmakse: 9000*0,028=252.- Töötaja tulumaks: (9000-180-252-2250)*0,21=6318*0,21=1327.- Töötaja kaotus kättesaadavas netopalgas juhul kui ta otsustab 201...
RAHVUSVAHELINE OSTU-MÜÜGILEPING Õppeaines: TARNEAHELA HALDAMINE Tallinn 2012 SISUKORD A-1 GOOD SOLD..............................................................................................................................................................5 A-2 CONTRACT PRICE (ART. 4)...................................................................................................................................5 A-3 DELIVERY TERMS..................................................................................................................................................5 A-5 INSPECTION OF THE GOODS BY BUYER (ART. 3)...........................................................................................6 A-6 RETENTION OF TITLE (ART. 7)..............................................................................................................................
ROOTSI AEG Põhja-Eesti kuulus Rootsile Pljussa lepinguga (1583) (vs Vene) Lõuna-Eesti Rootsile Altmargi rahuga (1629) (Vs Poola) Saaremaa Rootsile Brömsebro lepinguga (1645) (vs Taani) Eesti oli rajatud haldusüksustest: · Põhja-Eesti- Eestimaa kubermang (keskus- Tallinn) o Sinna kuulusid maakonnad: Virumaa, Harjumaa, Järvamaa ja Läänemaa (+ Hiiumaa) · Lõuna-Eesti + Põhja-Läti Liivimaa kubermang (keskus Riia) o Sinna kuulusid kubermangud: Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu. Neid juhtisid kas kubernerid või kindralkubernerid. Selline jaotus kestis kuni 1783, kui Venemaal hakkas asehaldusaeg. Mis sai Saaremaast? Moodustas provintsi, osaliselt kuulus Liivi kubermangu, osaliselt tegutses iseseisvana. Saaremaa arvestati Liivi kubermangu juurde, ent teda juhtis kuningale alluv maapealik. (Eristaatus...
1)Saksamaa kaotab kolooniad 2)Saksamaa kaotab ligi 10% oma territooriumist 3) Sõjahüvitiste ehk reparatsioonide maksmine 6) Nimeta I MS peamised sõjatandrid ja kelle vahel need olid? Prantsusmaa-Skasamaa piir, Beliga-luksemburgi pool prantsusmaast, Balkani poolsaar, Balti riikide alad. Antanti ja Keskriikide, põhiliselt Saksamaa-Prantsusmaa ja Saksamaa-Venemaa 7) Miks astus Vm. I MS-st välja ja millal see oli? Kodsõda mõjutas, majanduskriis ja raske olukord riigis. Bresti rahuga sõlmiti leping, 3. Märtsil 1918 8) Millised uued riigid tekkisid I MS järel? Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Venemaast eraldusid Poola, Läti, Leedu, Eesti ja Soome. Balkani poolsaarel tekkis uus liitriik Jugoslaavia 9) Nimeta I MS uued relvad Kiire tulega kuulipildujad, mürkgaas- kloor, sõjalennukid 10) Mis on kaksikvõim ja millal see oli? Riigiduuma ajutine komitee korra tagamiseks pealinnas ja suhtlemiseks asutuste ning isikutega. Järgnes veebruarirevolutsioonile, 1917, kestis pool aastat
ÜPP, mis ei olnud rajatud ühisturule, vaid valitsuste kohalikele farmeritele suunatud toetustele, muutus üheks vastuolulisemaks EL poliitikaks. Nagu ESTÜ, nii ka Euroopa Majandusühendus lõi mitmeid riikide üleseid organeid: Ministrite Nõukogu otsuste tegemiseks, Ühisassamblee (alates 1962 nimetatakse Euroopa Parlamendiks) nõuandvaks organiks, kohus liikmesriike valitsema ja komisjon, kus see poliitika jõustub. 1965. aastal ühendas Brüsseli Leping EMÜ, ESTÜ ja Euratomi komisjonid ühendatud ja püsivaks riigiametiks. Areng 1960-ndate lõpu võimuvõitlus oli alguseks vajadusele ühtsete lepingute järele tähtsamate otsuste kohta, andes liikmesriikidele vetoõiguse. Arvatakse, et see aeglustas liidu arengu paarikümneks aastaks. EMÜ liikmeskond laienes 70-ja 80- ndatel, kui 1973.a. liitusid Taani, Iirimaa ja Suurbritannia, 1981.a. Kreeka ning 1986.a. Portugal ja Hispaania. Inglismaa muutis oma meelt, kui nägi, et nende
Ka eesti levisid kuulujutud MRP lisaprotokolli kohta, kuid neid eelistati mitte uskuda. Eesti siseelus kujunes baaside ajal oluliseks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939. aastal mainis Hitler oma kõnes, et Ida- ja Kesk- Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ning järgneva seitsme kuuda lahkuski Eestist 12 660 baltisakslast liskas sellele ka tuhatkond eesti soost kadakasakslast. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp üldse olemast. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu; kas lepingu sõlmimine oli õige tegu? Eesti avalik arvamus lepingust. Baaside lepind: 28. septembril 1939.a kirjutati alla NSVL ja Eesti vastastikuse abistamise paktile, millega: a)Eesti andis NSV Liidule rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses b)Moskva oli kohustatud Eestile relvastust müüma c)baasidesse toodava väe suurus oli 25 000 meest d)Venemaale anti õigus kasutata Tallinna sadamat
Tööleping (TL) Töövõtuleping (TVL) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik Mõiste (töötaja) teisele isikule (tööandja) Üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või tööd, alludes tema juhtimisele ja muutma asja või saavutama teenuse kontrollile, tööandja aga maksab osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), töötajale töö eest tasu. teine isik (tellija) aga maksab selle eest tasu Tööd tehakse alluvussuhtes töötaja Alluvussuhe puudub allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile (tööandja määrab Kirjeldatakse tehtavat tööd, määratakse töötegemis...
..............................................................................................................10 5KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................11 Antud referaadi eesmärgiks on võrrelda kolme Rooma eraõiguse mõistet tänapäeva seadustega ning teada saada, kas need normid ühilduvad või ei. Võrdlemise teemadeks valisin lepinguõiguse, pärimisõiguse ning isavõimu perekonnaõigusest. 1 CONTRACTUS – LEPING 1.1 Contractus Rooma eraõiguses Leping on juriidiline fakt, mille alusel tekib obligatsioon ehk võlaõigussuhe. Lepingu all mõistetakse kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, mis on suunatud seaduse poolt tunnustatu obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele, muutumisele või lõppemisele. Kuid Rooma õiguse järgi ei ole mitte iga selline kokkulepe tehnilises mõttes contractus. Vastupidi, rooma juristide arvates paljas kokkulepe obligatsioone ei tekita. Selleks on vajalik, et pooled
o Hakkasid olema Nixoni ja Breznevi kokkusaamised igaaastaliselt NSVL ja hiina suhted halvenesid (1974) Usa ja hiina sõlmivad koostööleppe (minu vaenlase vaenlane on minu sõber) (nimetati Pingpongi diplomaatia) o Sõlmiti SRP (strateegilise relvastuse piiramise leping) lepingud: SRP 1: tuumarelva leviku piiramine (jõustus) SRP 2: tuumarelva vähendamise leping (hakatakse relvi vähendama) (ei jõustunud) · Helsingi protsess: o algas 1973 o eesmärk: sõlmida Euroopa Julgeoleku ja Koostöö leping o 1975:leping sõlmiti, kokku tulid 33+2 riiki (USA ja Kanada) (kõrvale jäid Albaania ja Vatikan) Leping koosnes kolmest osast: · Koostöö majandus ja kultuuri koostöö (tallinnasse toodi Pepsi tehas)
VARA TASUTA KASUTAMISE LEPING Käesoleva vara tasuta kasutamise lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Kasutusse andja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutusse andja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutusse andja), ja
VARA TASUTA KASUTAMISE LEPING Käesoleva vara tasuta kasutamise lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Kasutusse andja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutusse andja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutusse andja), ja
1. TÖÖLEPING Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja on kohustatud töötajale töö eest tasu maksma. Kui üldjuhul tehakse tööd töölepingu alusel, siis võib töötegemine põhineda ka muudel võlaõiguslikel lepingutel, näiteks käsunduslepingul, töövõtulepingul jm. Tööleping on oma olemuselt võlaõiguslik leping, mis kuulub teenuse osutamise lepingute hulka, kuid on samas eristatav teistest võlaõiguslikest lepingutest. Töölepingu puhul on oluline eristada seda teistest teenuse osutamise lepingutest kuna töölepingu alusel töötavale isikule on seadusega tagatud suuremad õigused ja parem kaitse kui muude lepingute alusel töötavatele isikutele. Selleks, et välja selgida, kas konkreetsel juhul on tegemist töölepinguga või mitte, tuleb vaadelda lepingu iseloomulikke tunnuseid.
Olen täheldanud, et inimesed, eelkõige noored, ei oska endale palganumbrit küsida. Nad kas lepivad koheselt miinimumiga, eeldades, et nad ei olegi rohkemat väärt, või teisalt soovivad saada koheselt kõrget palka, mida enamus töökohad ei suuda pakkuda või ei ole neil inimestel vastavat kvalifikatsiooni. Töötada on lubatud kas töölepingu, töövõtu lepingu või käsunduslepingu alusel. Tööleping allub töölepingu seadusele, töövõtu leping ja käsundusleping võlaõigusseadusele. Käesolevas referaadis käsitlen lähemalt töölepingut, selle sõlmimist ja lõpetamist, töötajat ning tööandjat ja nende õigusi ning samuti ka kohustusi. 1. TÖÖLEPINGU SEADUS Töölepingu seadus, mis hetkel kehtib, võeti vastu 17.12.2008 Riigikogus ja hakkas kehtima 12.01.2009 Eesti Vabariigi Presidendi otsusega. Töölepingu seaduse eesmäriks on võimaldada nii tööandjal kui ka töötajal kokku
Teemad 1. lepingueelsed läbirääkimised; 2. läbirääkimistest tekkivate kohustuste sisu (kaitsekohustused); 3. lepingueelne vastutus; 4. eelleping. Tudengi teadmised ja oskused: 1. tunneb ära lepingueelsed läbirääkimised ja teab, millised on läbirääkimistest tulenevad kohustused; 2. teab, milliseid nõudeid võib läbirääkimistest esitada järgmistel asjaoludel: 2.1. läbirääkimiste tulemusel lepingut ei sõlmita; 2.2. leping sõlmitakse ja leping on kehtiv ning läbirääkimistel antud teave on muutunud lepingu sisuks; 2.3. leping sõlmitakse ja leping on kehtiv ning läbirääkimistel antud teave ei ole muutunud lepingu sisuks; 2.4. leping sõlmitakse ja leping on tühine (VÕS § 15); 3. tunneb ära eellepingu ja oskab seda eristada lepingulisest võlasuhtest; 4. teab, millised on võimalikud nõuded eellepingust (ei pea oskama nõudeid kontrollida) ja kelle vahel. 1
Salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa : Venele Ida-Poole, soome, Eesti, läti, bessaraabia ; Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu. MRP tegi Nõukogude liidust ja saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1 sept tungisid saksa väed poolasse ja 17 sept ründas Poolat ka venemaa. Saksa kallaletund Poolale tähistas Teise maailmasõja algust ning prantsusmaa ja suurbritannia kuulutasid 3 sept saksamaale sõja. BAASIDE LEPING Kui maailmasõda puhkes, säilitas eesti valitsus range neutraliteedi. Hoiduti osaliselt isegi mobilisatsioonist. 15 sept tallinnasse sisenes Poola allveelaev Orzel. Seda asuti interneerima, allveelaev põgenes. Kreml kasutas juhtunut selleks, et süüdistada eestit neutraliteedi rikkumises. 24.sept esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
