Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"lepatriinu" - 153 õppematerjali

lepatriinu on üldjuhul röövputukas, kes toitub peamiselt väheliikuvatest seltsingulise eluviisiga lülijalgsetest, eriti lehetäidest, kilptäidest, karilistest ja võrgendilestadest.
lepatriinu

Kasutaja: lepatriinu

Faile: 0
thumbnail
2
odt

Vähid, ämblikulaadsed ja putukad

Putukate tunnused: 1) keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast 2) 3 paari jalgu 3) esineb üks paar tundlaid 4) paljudel putukatel on tiivad 5) 2 suurt liitsilma ja 3 lihtsilma 6.Tuntumad putukate seltsid on: 1) Mardikalised ­ kõva kitiinist koorikuga ja kõvade kattetiibadega putukad, kelle vastsed nim tõukudeks (kartulimardikas, ninasarvikpõrnikas, põderpõrnikas, lepatriinu , ujurid) 2) Kiletiivalised ­ 2 paari kilejaid tiibu, kusjuures teine paar on väiksemad (mesilased, kimalased, sipelgad, herilased) 3) Liblikalised ­ 2 paari värviliste soomustega kaetud tiibu. Neil esineb spiraalne imilont ja nende vastseid nim röövikuteks (suur kapsaliblikas, lapsuliblikas, väike koerliblikas, koiliblikas) 4) Kahetiivalised ­ teine paar tiibu on muutunud sumistiteks esimene tiivapaar on lendamiseks (kärbsed, sääsed, parmud)...

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Koloogia ja keskkonna kaitse küsimuste vastused

· Aine ja energia liikumine ökosüsteemis, o Biosfäärijõudnud päikeseenergiast: a)30% peegeldub; b)46% muundub otseselt soojuseks; c)23% kulub aurumisele ja sademetele; d)0,2% läheb ületuule- ja lainete energiaks; e) 0,8% tarvitatakse fotosünteesi käigus o Ulatuse ja kestuse järgi eristatakse mitmesuguseid aineringeid: 1) väike geoloogiline aineringe 2) suur geoloogiline aineringe 3) bioloogiline aineringe o Biogeokeemiline tsükkel ­ ainete (peamiselt keemiliste elementide) liikumine anorgaanilisest loodusest läbi organismidetagasi anorgaanilisse loodusesse. Eristatakse kahte peamist biogeokeemilist tsüklit: 1) gaasiline tsükkel; 2) setteline tsükkel. o Migratsioon(lad. migratio­ränne) ­so. Keemilise elemendi või aine liikumine mingis aineringe faasi...

Keskkonnakaitse ja säästev...
33 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

Ökoloogia kordamine

Ökoloogia mõiste ja liigitamine. Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ning nende suhetest eluta keskkonnaga. Ökoloogiat tuleks eristada selle alaharudest, loodus- ja keskkonnakaitsest. LIIGITUS: Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega ­ autökoloogia; 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) ­ demökoloogia; 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) ­ sünökoloogia. 2. Ökoloogias kasutatavad uurimismeetodid · Eksperiment ehk katse - Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. · Vaatlus ­ jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. · Monitooring ehk seire ­ plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine...

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Lepatriin

Lepatriin · Lepatriinud , keda tuntakse ka kirilindude nime all, kuuluvad mardikaliste (Coleoptera) seltsi lepatriinulaste (Coccinellidae) sugukonda. · Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer ­ nagu kummulikeeratud kauss. Lepatriinul on 6 jalga. Suurimad triinud on kuni 10 mm pikkused. Paljud on punase-, kollase- või mustakirjud. · Erkpunane värvus on hoiatusvärv,mis näitab mittesöödavust. · Lepatriinu eritab vastiku lõhna ja maitsega mürgist ainet. · Lepatriinulane on üldjuhul tüüpiline röövloom, kes toitub peamiselt lehetäidest (ka kilptäidest). Seetõttu kasutatakse neid edukalt lehetäide biotõrjes.Kuid nad vajavad ka toitumiseks õietolmu ja nektarit. · Lepatriinud elavad tihedalt inimese kujundatud keskkonnas. Näiteks aedades, puukoolides, aga ka umbrohtu täis kasvanud tühermaal, sest need on alad, kus esineb suurel hulgal lepatriinude põhitoitu, mis on lehetäid....

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed ­bakter, kingloom või ka hulkraksed ­ imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õpp...

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
31
docx

LÄTI MAATUNDMINE

Kurzeme/Zemgale, Vidzeme, Latgale RIIGIHÜMN ,,Dievs, sveti Latviju" (,,Jumal,õnnista Lätit!) · 1920 · Karlis Baumanis · Esimene laul sõnaga ,,Latvia" · Esmaesitus I Laulupeol 1873 RAHVUSLIND Linavästrik RAHVUSLILL Karikakar RAHVUSPUTU Kahe täpiga lepatriinu KAS RAHVUSKIVI Merevaik RAHVUSPUU Tamm, pärn RAHVUSLIK Jaanipäev (Jani) PÜHA VABADUSE · 1935 MONUMENT · 42 m · 13 skulptuuri · 9m naine (Milda) VALUUTA Latt (1, 2,5,10, 20, 50, 100, 500) · 5 ­ roheline tammepuu · 10 ­ violetne, Daugava · 20 ­ rohekas-pruun, talu...

17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Liigiteke

(nt veeimetajatel voolujoonelise kehakuju tekkimine) 20. suguline valik ­ sugupartneri valik mingite isendi kvaliteeti näitavate omaduste alusel. (nt isase paabulinnu saba) 21. kohanemine ­ elu jooksul toimuv reageerimine keskkonnatingimustele. (nt. kassi rasvakihi tekkimine talve saabudes) 22. hoiatusvärvus ­ värvus, mis annab märku, et isend on ohtlik. (nt lepatriinu punane-must värvus hoiatab, et isend on ebameeldiva maitsega). 23. kohastumus ­ vt. adaptsioon. 24. ristumisbarjäär ­ vt. bioloogiline isolatsioon 25. liigiteke ­ uue liigi evolutsiooniline teke olemasolevast. (nt sümpatriline liigiteke, hübriid- liigiteke) (hübriidid tavaliselt kas hukkuvad või jäävad viljatuks, nt muul) II Too näiteid 1. viljastumiseelsetest ristumisbarjääridest 2. viljastumisjärgsetest ristumisbarjääridest 3...

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Mardikalised

Kattetiivad kinnituvad keskrindmikule. Mardikalised võivad elada väga erinevates elupaikades: kõrbekuumuses ja vees, niiskes pinnases ja kõdus, puidus ning taimede võrsetel, isegi värskes sõnnikus ja laipades. Kattetiivad kaitsevad nende all olevaid lennutiibu märgumise ja vigastuste eest. Mardikad (2) Mardika vastsed ­ ussilaadse kehaga tõugud uuristavad käike taimeosades, söövad lehti ja jahivad väiksemaid loomi. Mardikalised arenevad täismoondega. Sõltuvalt toitumisest ja elupaigast on mardikaliste tõugud erineva kehaehituse ja eluviisiga. Metsasitikas must kattetiibadel pikivaod tundlad tipul lehvikuga pikkus 13-20 mm ogadega varustatud laienenud kaevejalad liiguvad maapinnal ja kaevuvad pinnases Aiapõrnikas pea ja eesselg metallrohelised kattetiivad pruunid pikkus 8,5-11...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ökoloogia

seen ja puu / sipelgas ja lehetäi / mardikas ja seen * EKSOSÜMBIOOS (inimene ­ puuk) on kellegi peal ja ENDOSÜMBIOOS (inimene-paeluss) on kellegi sees KOMMENSIALISM : * Kooselu, kus üks saab kasu ja teisel on ükskõik. * Kasu saaja on KOMMENIAAL * Nt. klounkala ja meriroos / takjas ja imetaja/ samblik ja puu PARASITISM : * Üks saab kasu teine kahju * Nt. inimene ja paeluss / inimene ja puuk KISKLUS : * Kahe eri/samaliiki looma suhe saaklooma ja kisklooma vahel * Nt. lepatriinu ja lehetäi / hunt ja jänes / rebane ja siil HERBIVOORIA e. taimetoitlus (taime ja looma vaheline suhe) * Nt. pambus võrsed ja hiidpanda / eukalüptilehed ja koaala. * * ÖKOTOOP - elupaik / keskkond * KOOSLUS - eri liigid ühel alal * POPULATSIOON - ühe liigi isendid ühel ala, peavad vabalt ristuma. (nt. uruhiired) * TOIDUAHEL ­ moodustavad toitumise seoste alusel reastunud organismid (parasitism, herbivooria, taimtoitlus) Taim ­ taimtoiduline loom ­ loomtoiduline loom ­ tipp kiskja...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Märgalad

Matsalu rahvuspark 2. Vilsandi rahvuspark 3. Soomaa rahvuspark 4. Lihula lka 5. Laidevake lka 6. Endla lka 7. Muraka lka 8. Emajõe Suursoo ja Piirisaare ka 9. Alam-Pedaja lika 10. Nigula lka) b) 1. Pohl 2. Murakas 3. Sookail 4. Sinikas 5. Küüvits 6. Turbasamblad 7. Ogaputk 8. Meeipuju 9. Soovõhk 10. Kukemari c) 1. Sookurg 2. Põder 3. Kiil 4. Rästik 5. Mäger 6. Lepatriinu 7. Hallõgija 8. Põldlõoke 9. Kärnkonn 10. Kajakas d) 1. Soo alad on pruunikad ja helerohelised. 2. Soo on väikeseid järvi meenutavaid veealasid täis. 3. Osad on tihedalt koos ja mõned on üksteisest kaugel. 4. Rannule lähim soo on Lulli soo 5. Sirtsi soo on palju vesisem ja palju suurem kui Lulli soo ja seal on palju laukaid mis Lulli soos puuduvad. 6. Sirtsi soo on madalamal kui Lulli soo ja vesi ei saa Sirtsi soost ära voolata....

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Algatus kiri

Logo OÜ Paberimaailm Pr Eve Lepatriinu AS Kellukas Lille tänav 22.11.2011 nr 3-5/8 63868 TARTU Jõulukaupade infopäring Lugupeetud peili Lepatriinu Oleme huvitatud Teie AS Kellukas poolt pakutavatest jõulukaupadest. Soovime Teie kaupade hinnakirja. Koostööle lootes (allkiri) Kaidi Karu Tegevdirektor Lisa: Hinnakiri 5 lehel 2 eks Sandra Kustavus 5818 3040 [email protected] Roosi 11 Tel 7843 3954 Konto 10073648274 10001 TARTU Faks 748 9823 SEB Registrikood 187463842...

7. klassi ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Ökosüsteem

Eluta looduse teurid e. Abiootilised- õhk, mukd, vesi, niiskus, valgus, temperatuur Eluslooduse tegurid ehk biootilised- toit, teiseliigi ja sama liigi isendid Antropogeensed tegurid- inimtegevusest tulenevad tgeurid keskkonnategurid: veereziim, rõhk, tuli, happesus, toitainete sisaldus, õhustatus kliimategurid: valguskiirgus, temoeratuur, sademed, tuul · Fotosüntees toimub nähtava valguse abil. Lühipäevataimed: riis, kanep, tubakas, päevalill, krüsanteem, sojauba Pikapäevataimed: hernes, kartul, teravili, lina Areng ei sõltu päeva pikkusest: nelk, tomat, tatar, võilill Kohastumine- organismirühmade omadus sobitada end uute elutingimustega Koloniaalsus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm Pesaparasiit- kasutavad teist loma ja tema pesa oma järeltulijate kasvatamiseks. Transpordioparasiit- kasutavad teisi organisme selleks, et liikuda uude kohta. ÖTeguri optium- organ...

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Troofilised tasemed bioloogilises aineringluses

ringluse Kui puuduksid lagundajad, kattuks maa laipade ja taimejäänustega Energia Ökosüsteemis päikesekiirguse näol Organismid kasutavad toidus olevat energiat elutegevuseks ja kasvamiseks Energiavoog on ühesuunaline Toitained ringlevad tsüklites läbi tootjatarbijalagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Toiduahel Selle kaudu on organismid omavahel seotud Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taim ja loomtoidulised loomad (heterotroofid) Nt. leht lehetäi lepatriinu tõuk lehelind kodukakk pähkel orav nugis kotkas Toiduahelad on omavahel seotud, moodustades ökosüsteemis toiduahelate võrgustiku. Toiduainete ja energia liikumine ökosüsteemis erinevatel tasanditel Autotroofid ja heterotroofid Rohelised taimed ehk autotroofid ­ loovad päikeseenerigat sidudes orgaanilist ainet Nende poolt moodustunud elusainet saavad kasutada heterotroofid Heterotroofid ehk loomad, enamik bakterid ja seened ­ kasutavad energiat, mis on...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
17
doc

OTSUSTUSÕPETUS 3.1. - 3.7.

d) kui osaline otsustus (I, O) ei kehti, siis ei kehti ka üldine (A; E). Antud vastasolek on sisuliselt deduktiivse mõtlemise aksioomi ümberpööratud variant, kusjuures selline mõtlemine on inimesele harjumuspärane, mistõttu nimetatud printsiip toimib tavaliselt tõrkedeta. Näide: Mõni lepatriinu sööb tigusid - ei kehti, siis ka Kõik lepatriinud söövad tigusid - ei kehti. 4. I & O on OSAVASTUPIDISED ehk SUBKONTRAARSED Kaks juhtumit: a) kui üks osaline otsustus kehtib, siis teine jääb määramatuks, s.t. ei ole võimalik selle tõeväärtuse kohta midagi kindlat väita. Loogilise ruudu abil on suhteliselt lihtne öeldut kinnitada. Arutluse käik on järgmine: kui osaline...

Filosoofia
5 allalaadimist
thumbnail
39
pdf

Filosoofia Moodle'i küsimused-vastused

· teoreetilised teadused väärivad tähelepanu vaid siis, kui neil on mingi praktiline rakendus · teoreetiliste teaduste väärtus seisneb neis endis ning seetõttu võib neid nimetada vabadeks teadusteks. Aristoteles eristas nelja liiki põhjusi/seletusi. Mis liiki on järgnevad seletused, miks lepatriinu lendab? · Tema tiibade rütmiline liikumine tekitab üleslükkejõu tegevpõhjuse kaudu · Ta soovib leida peatumiseks mugavamat kohta sihtpõhjuse kaudu · Keegi puhus ta näpuotsa pealt minema tegevpõhjuse kaudu Aristotelese arvates on mehine (vapper) see, kes · kardab, kuid suudab oma hirmust üle olla. · kogemusest teab, et midagi pole karta ning ei tunne seetõttu hirmu....

Filosoofia
700 allalaadimist
thumbnail
38
ppt

Teravili monokultuurina tavaviljeluses

RUKIS ODER TRITIKALE LOOMAD TERAVILJAPÕLLUL Loomaliikidest ei saa antud koosluse puhul välja tuua eraldi iseloomulikke liike Teraviljapõllul võivad liikuda: PÕLDLÕOKE HIIREVIU KIIVITAJA NURMKANA RUKKIRÄÄK PUTUKA D Pestitsiidide kasutamisega püütakse putukate elu teraviljapõllul üldjuhul takistada Ripslased Lehetäi Maakirp MAAKIRP Lepatriinu Viljakukk Jooksiklane JOOKSIKLANE LEHETÄI MULLAELUSTIK TERAVILJAPÕLLUL 1530% MESOFAUNA ­ MULLA ÕHURUUMIS · Hooghännalised, mullalestad 1530% MAKROFAUNA ­ MULLA TAHKES OSAS · Vihmaussid, hulkjalgsed 6080% MIKROORGANISMID ­ MULLAVEES · Bakterid, seened, viirused, ainuraksed, ümarussid MULLAELUSTIK ON MAAHARIMISEST TINGITUD MUUTUSTE SUHTES VÄGA TUNDLIK! KOOSLUSE TEKKIMISE TINGIMUSED...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
12 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Leelo Tungal

06.1947 Maarja Evert Maarja Milistver Elulugu Sündinud 22. juuni 1947 Tallinnas. Eesti kirjanik (luuletaja, prosaist ja libretist). Kuulub kassetipõlvkonda Abielus helilooja Raimo Kangroga. Kirjutanud kahele eurolaulule sõnad. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Haridus ja töö Lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia alal. Ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetaja. Ajakirja Hea Laps peatoimetaja. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Töötanud filmilaenutuskontori korrektorina. Töötanud Nukuteatris kirjandusala juhatajana. Keelteoskus: Vene (valdab vabalt) Soome (valdab vabalt) Inglise (kõne ja kirj...

Kirjandus
10 allalaadimist
thumbnail
34
pptx

Kultuurrohumaa (pikaajaline)

Kultuurrohumaa (pikaajaline) Anti Samsonov Robin Mõttus Otto Abel Mihkel Treufeldt Definitsioon · Kultuurrohumaa on valdavalt turvasmuldadel paiknev · Kultuurrohumaade hulka käivad kultuurniidud ja kultuurkarjamaad Loomad Sead Lambad Veised Loomad Kitsed Hobused Mutt Loomad Uruhiir Vihmauss Putukad Heinaritsikas Mesilane Putukad Pääsusaba Lepatriinu Lehetäi Linnud Kiivitaja Tuuletallaja Nurmkana Taimed Ohakas Tulikas Naistepuna Taimed Lutsern Ristik Timut Koosluse tekke tingimused · Tekib peamiselt inimtegevuse tagajärjel · Külvatakse kultuurtaimed(ristik, timukas) · Jäetakse taimed mitmeks aastaks kasvama · Niidetakse ja väetatakse aeg-ajalt Tingimused koosluse püsimiseks · Tuleb aeg-ajalt niita · Hooldamiseks ei tohi kasutada raskeid masinaid · Mõõdukalt väetama · Valida kõrgem niidutera...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
37 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Kevade värvid õpimapp

Õpimapp SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 KEVADE VÄRVID JA HELID.................................................................................................5 KEVADE LILLED.....................................................................................................................8 Võsaülane........................................................................................................................8 Varsakabi........................................................................................................................8 Võilill...

Keskkond
16 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Eesti keele arvestus

 Saksa keelest (puksid, lahing, kindlus, laager, vang, rüütel, röövel, kapral, palsam, jakk, kampsun, kleit, sukad, kamm, tulp, roos, ankur, kiiker, loots, mast) (Fraseologisme Saksa keelest: on oma sõidu vees, võmis olema, istub hästi, käib nagu kass ümber palava pudru)  Rootsi laenud - 19. Dialektismid – murdesõnad  Käätse- püksid  Kartsas – redel  Maarikana – lepatriinu  Kärmis – kärbes  Elupealuuk – lakaluuk PEAKS SIIA VEEL SÕNU OTSIMA 20. Autor-sõna Ma lisan need homme jõudsin selle väga hilja valmis 21. Uudissõnad Uudissõnad ehk neologismid ??????? 22. Sõna-tähendus Mis siin oli ei mäleta  23. 5+5 slängisõna koos tähendusega seeneke/Benji- Tiia Penjam pahnott/juustukas- hais lol- laughing out loud ehk valjult naerdes, saab öelda peaaegu igas kontekstis taun- loll inimene ülikõva- ülilahe /vinge...

Eesti keel
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun