Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"lepa" - 183 õppematerjali

lepa - Shiitake kasutamisel Nõukogude ajal võsastusid paljud endised põllu-, heina- ja karjamaad, mida me esivanemad olid higi ja vaevaga kultuuristanud.
Lepa

Kasutaja: Lepa

Faile: 0
thumbnail
1
doc

Lepalt on toidulisagi saadud

Puidusuits sisaldab alati mitmesuguseid vedelaid ja tahkeid aineosakesi. Tegelikult on toiduainete suitsutus kombineeritud säilitusviis, milles ühendatakse soolamise, kuivatamise, kuumutamise ja suitsu antiseptiline toime. Lepamähk maiusena. Et vanasti oli magusaga alati kitsas, siis otsisid lapsed aseaineks mitmesuguseid loodusande. Ammustel aegadel sõid lapsed kevadel mõlemat liiki lepa koorealust kihti ehk mähka, mis annab suus kergelt tajutava magusa maitse. Nüüdisajal kõikvõimalike maiustustega hellitatud lapsed mähka nende hulka küllap ei arvaks. Vanasti tehti nii: okstelt eemaldati koor, mis oli kevaditi lahti, ja siis võis hakata närima. Noorte peente leppade ja okste õhukest mähka näriti otse puidult. Lepakäbid leiva sisse. Et lepakäbisid seostati näljaga, seda tunnistavad ka vanasõnad. Need...

Loodusõpetus
3 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Elektroonilised jäätmed

Lõppude lõpuks peaks ka iga inimene ise mõtlema, kas tõesti on järgmist elektroonikajubinat NII VÄGA VAJA või saaks sellest loobuda. Samuti on olemas juhend rohelise elektroonika suhtes (Guide to Greener Electronics). Kasutaja peaks ka uurima võimalusi tootest vabanemiseks selle kasutamise järel tootjale tagastades. 3 KASUTATUD MATERJALID Greenpeace ­ www.greenpeace.org E-Jäätmed, Riinu Lepa - http://maailmakool.ee/public/E-jaatmed.pdf Eesti Päevalehe Digitarga blogi - http://www.epl.ee/index.php? class=blog_view&action=blog_lead&blog=3563 4...

Tööohutus ja tervishoid
28 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Mullateaduse välipraktika aruanne

(Lõhmus, E. 2004). Maa-ameti mullakaardilt oli selles piirkonnas LIg ehk gleistunud õhukeselt leetunud leedemuld. (Eesti Maa-amet 2011). Teine kaeve Teise kaeve tegime Tartu maakonnas, Meeksi vallas, Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas kvartalil number 228.Kõlvik on mets, tegemist oli raielangiga. Reljeef oli laineline. Arvatavasti kasvas seal mänd ja kask. Alusmetsas olid pihlaka ja musta lepa võsud. Alustaimestik: mustikas, metshein, sinakas. Raielangi vanus umbes 3 aastat. Leitud mullaprofiil: AO-E-BG. Põhjavesi alates 45 cm. Määratud muld LkG ehk leetunud gleimuld, sest on tekkinud leetumise ja kamardumise tagajärjel, on happeline ja sisseuhtehorisont on hästi välja kujunenud. Lisaks on tegemise ajutiselt liigniiske alaga, profiilis esineb roostetäppe (Kõlli, R. 2002). Kasvukohatüüp oli karusambla, karusambla- mustika. Maksustamine: 2814 EEK hektari kohta....

Mullateadus
200 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Eesti metsanduse arengukava aastani 2020

Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus...................................................................................................................................3 2. Arengukava koostamise vajadus....................................................................................................4 3. Arengukava põhieesmärgid............................................................................................................5 4. Metsamajanduse elujõulisuse tagamine.................................................................................................7-8 5. Arengud metsamajanduses...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
67 allalaadimist
thumbnail
3
odp

Els Mikiver

Els Mikiver (Einok) (1824 c.1900) Els Mikiveri elutee Eesti Rahvaluule Arhiivi poolt väljaantud raamatus Vana Kannel 1938 nimetatakse Els Mikiveri kuldsuiseks laulikuks. Sündis KiiuAblas, hiljem siirdusid Einokid Virve külla Nõmme vabadikukohale, 21 aastane Els läks mehele 1846.a samasse külla Nigula ehk Lepa Madise pojale Tõnu Mikiverile. Einokid pärinevad Pedaspea külast. Kui lapsed asusid perekondadega Simititsasse, läksid kaasa ka TõnuElse ning elasid vanema poja Jaani talus. Sääl lõppes ka Else elutee aastal 1900....

Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
15
xlsx

Süstemaatiline nimekiri

LRJ I LIISA DEMANT LIIK PEREKOND SUGUKOND SELTS Puugipask Physaridae Physaraceae Physarales Harilik põisadru põisadru adrulised Fucales Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Keermikvetikas keermikvetikas Zygnemataceae Zygnematales Pabula-sõnnikuhallik sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised nutthallikulised Must täpphallik täpphallik nutthallikulised nutthallikulaadsed Soo-maakeel maakeel maakeelelised tiksikulaadsed Limatünnik limatünnik limatünnikulised liudikulaadsed Kirsiluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Esmasseen esmasseen esmasseenelised esmasseenelaadsed Pirniluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Väike kühmsamblik...

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Eesti taimkate

Põõsarinde moodustas sookask. Boreaalse kliimaperioodi lõpupoole hakkas välja kujunema lammimetsa tüüp, mille koosseisus omas esialgu kõige suuremat tähtsust sanglepp. Atlantilisel kliimaperioodil 6000 kuni 3000 aastat e.Kr. oli kliima tunduvalt niiskem ja soojem kui praegu. Siis oli kõige soojem kliimastaadium, mis Eesti alal olnud on. Algas intensiivne rabastumine. Märgatavalt suurenes lepa , eriti sanglepa levik, männikute pindala vähenes ja kuusikute leviala laienes Mulla viljakus tõusis ning tänu sellele muutusid valdavaks laialehiste puude ülekaaluga metsad. Atlantilisel kliimaperioodil saavutasid laialehised metsad kõrgema reljeefiga kohtades Eestis oma leviku maksimumi, kohati isegi valge pöök. Jõe orgudes ja järvede kallastel levisid tihedad lammimetsad, seal kasvasid jalaks, tamm, pärn, künnapuud, lepad. Kõrge põhjaveega aladel, niisketes kohtades kasvasid...

Eesti taimestik
39 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Eesti Vabariik

Nõo Reaalgümnaasium Eesti Vabariik 1920 -1940 Uurimustöö Koostaja Maris Eglit Juhendaja Ege Lepa Nõo 2011 1. SISUKORD 2 2. SISEPOLIITKA Eesti Vabariik sündis revolutsioonide ja sõdade keerises. Rahvusliikluse mõtet saatsid ja tugevdasid 1917. a. revolutsioonide demokraatlikud ideed. Revolutsioonilist radikalismi oli tunda ka vabariigi siseelu korraldamisel peale Vabadussõja lõppu. Pärast pikemat ja üsnagi rasket eeltööd võttis Asutav Kogu 1920. a. 15...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Jakob Hurt

Jakob Hurt 22. (vkj. 10.)juulil 1839 sündis Põlva kihelkonnas Himmaste külas Lepa talu peremehe, koolmeistri, möldri ja aadrjalaskja Jaan Hurda peres esikpoeg, kellele ristimisel pandi nimeks Jakob. Tegemist oli patriarhaalse taluperega, kus valitses tugev hernuutlik vaim. Kodunt sai J.Hurt kaasa kindlad kõlbelised põhimõtted ning harjumuse ja tahte tööd teha. Ema Mari oli tugeva tervisega töökas naisterahvas, kellel mehe haiguse tõttu lasus talutööde põhiraskus. Tööd õpetati tegema nii Jakob kui ka õed Anna ja Eeva...

Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
19
pdf

Eesti vana usk konspekt

09.2011 Animatism: vägi, usk kõige väetatusse, vägi on ebaisikuline · preamanism · vitalism · filossoofiline hülosoism x4 · panpsühhism - x3 areng ja nö tihenemine, tihenemine inimeses x2 x1 x4 on suurem väe tajuvus kui x1? Subjektiivne tajumine. Väe tajumine langeb kokku geograafilise eristusega. Välised märgid: -geograafiline eristusega (Nt. põdrad...suurem vägi millisel põdral?) -sarved, nende suurus -viljakus -juht -suurus -hääl -liikuvus -anomaalia(värv nt. Must/kollane-mürgine, Sinine-paradoksaalne värv, sest materiaalses maailmas sinist peaaegu ei esine) -lõhn Subjektiivne tajumine: -muutused tunnetes -muutused kehaaistingutes -vibratsioon -tasakaal -proportsioonide muutus jne. Inimene(vägi...

Eesti vana usk
178 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Dendroloogia eksami konspekt

Perekonna kadakas (Juniperus) käbisoomused lihakad (marjataolised) ega avane. Perekondi ­ Thuja, Thujopsis, Chamaecyparis, Juniperus. Thujopsis dolabrata - Pärit Jaapani mägedest (400-2000 m ü.m.p.), kus kasvab niisketes ja jahedates orgudes ning on seal oluline metsapuu. Eelistab niiskemaid muldi ning suure õhuniiskusega kasvukohti. Tahab poolvarju, ei sobi kasvama avapäikesega kasvukohtadele, eelistab merelist niisket kliimat. Eesti suuremaid hiibapuid asub pr. Laine Lepa aias Tallinnas. See on ilusa laikoonilise kujuga puu, kelle kõrgus ulatub kaugelt üle inimese väljasirutatud käe kõrguse. Hiibapuu kasvamine oleneb tema saamisloost - seemnest kasvatatud puu sirgub kiiremini, pistoksast paljundatud taim kasvab aeglaselt. Eesti päritolu puud on paljundatud pistokstest. Kasvab 1...3,5 m kõrguse põõsana. · Võrsed (väga) laiad, lapikud, lehed (okkad) soomusjad, lamedad, laiad, pealt...

Dendroloogia
237 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Uurimustöö - ettevõtete teeninduskeel

Positiivsust ning rõõmu jagab mulle hoopis postiljon, kellega on mul isegi telefoninumber vahetatud, et kui tulebki pakk, mis talle antakse mulle koju tuua, ta enne helistab ja uurib, kas olen kodus, ja kui mitte, siis kus ning mis kell kokku mulle sobiks saada. Väga inimlik, sõbralik ning samuti soojust vajav naisterahvas.. Hetkel vaid tema on jaganud mulle positiivseid emotsioone Eesti Postist. Varem oli veel kaks naist Lepa postkontorist, kes olid sõbralikd, abivalmid ning alati kliendialdid teenindajad. Kahjuks MASU tuleku tõttu nad koondati. Asemele tuli noor ning erakõnesid austav neiu, kel esiotsas on oma eraelu ning tema küünte väljanägemine, mitte klientide teenindamine. 8 2. PAKENDIKESKUS Kuna tegelen interneti teel müümisega, siis pika peale hakkasin pakkematerjalidest puudust tundma. Olin huvitatud, et minu kliendid saaksid korralikult pakendatud...

Ettevõtluskeskkond
86 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Huvitavat Eesti kalade kohta

Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Kus Eesti kalad elavad Eesti suurim veekogu on Läänemeri. See on maakera üks suuremaid sisemeresid,kogupindalaga 373 tuhat km2, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega (8...10 ) ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid küllalt arvukad. Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes. Ehkki Eesti pindala on ainult 45 tuhat km2, on siin ligikaudu 1200 järve. Nende kogupindala on veidi üle 2100 km 2. Kõige suurem on Peipsi järv pindalaga 3555 km 2, millest suur osa jääb Venemaa territooriumile. Selles järves elab 37 kalaliiki. Ligikaudu 30 kalaliiki elab ka Võrtsjärves, mis on suuruselt Ee...

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase...

EestiI metsa ökosüsteemid
74 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Luulereferaat Ellen Niit

KIRJANIKU ELULUGU.....................................................................................................3 SISSEJUHATUS Ellen Niit- seda nime on arvatavasti kuulnud iga eestlane. Tema luule jaguneb kaheks: täiskasvanute- ja lasteluule. Enamik teab autorit siiski lastekirjanikuna. Ellen Niidu värsid on saatnud lapsi juba mitu põlvkonda. Tema luulet nii lastele kui ka täiskasvanutele on ka palju viisistatud, peamiselt Gustav Ernesaksa ning Arne Oidi poolt. Ellen Niitu on nimetatud lausa lasteluule turvaemaks ning seda vägagi põhjendatult. Ta on tabanud miskit olemuslikku, nii et lapsed saavad noist lugudest aru, need kõnetavad tänaseid pisiinimesi. Niit on tähtis lasteluule edasiarendaja ning kindlasti kuulub tema looming Eesti paremikku. Käesolevast referaadist saab lugeda Ellen Niidu elust ning loomingust. Nii tema täiskasvanute- kui ka lasteluulest, peamiselt kes...

Kirjandus
51 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Shiitake

3 2.1 Shiitake - Teine seen maailmas.....................................................................................3 2.2 Shiitake väärtuslikud omadused...................................................................................3 3 Seene kasutusalad.................................................................................................................4 3.1 Lepa - Shiitake kasutamisel...........................................................................................4 4 Kokkuvõte.............................................................................................................................5 5 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................6...

Loodus õpetus
9 allalaadimist
thumbnail
32
doc

August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses

Rinda pane suure sõle kui see kuu taeva'esse, kaela heida helmekorra kui see korda kanamune, pähe pane laia pärja kui see vihma vikerkaari! Nukukene, noorukene, seadi jalad jooksemaie, viska linik lepa pääle, kaelarätik kase pääle! Neiud viskavad liniku, jooksevad ringist välja, poisid kännul neid püüdmas. Ringisolijad hoiavad tahapoole poolringi. Jookse, nukku, jõua, nukku, jookse poolest Poolamaada, 16 veidikese Venemaada, natukese Narvamaada! Nukku koju kutsutakse, üle aia hõigatakse -...

Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Oskar Luts ja "Kevade"

Raamat on väga kaasakiskuv ja huvitav, et sai peale väljaandmist tohutult populaarseks ja populaarsus on säilinud tänini. Raamatu kordustrükke on viimaste andmete põhjal välja antud 21 eksemblaari. 1969. aastal valmis ,,Kevadest" film. Filmi rezissööriks sai Arvo Kruusement. Tähtsamaid tegelasi valiti näitlema : Riina Hein (Raja Teele) , Aare Laanemets (Joosep Toots) , Arno Liiver (Arno Tali) , Margus Lepa (Georg Adniel Kiir) , Ain Lutsepp (Tõnisson) , Kaljo Kiisk (Kristjan Lible) , Leonard Merzin (Õpetaja Laur) jpt. Kevade filmitegelased on kõigile väga armsaks saanud ja paljud teavad nende filmirepliike peast. Paljud, ei tea aga seda, et algselt mängis ,,Kevade" filmis Joosep Tootsi, Aare Laanemetsa asemel hoopis Riho Siren. Kuna Riho oli vallatu ja krutskeid täis poisike, siis sobis ta väga hästi Tootsi rolli...

Kirjandus
189 allalaadimist
thumbnail
21
docx

EESTI NSV 1945-1985

NÕO REAALGÜMNAASIUM Eesti NSV 1945 ­ 1985 Referaat Koostaja: Kerli Paltsmar Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaat on koostatud Nõukogude Eesti kohta. Kirjeldada olusid ning seda, mis Eestis tol ajal toimis. Nõukogude võimu taastamine algas koos punaarmee sissetungiga 1944 aasta suvel. 1939. aastal surus Nõukogude Liit Eestile peale baaside lepingu, millele järgnes anneksioon. Eesti Vabariigi võimud lasid Punaarmeel asutada Eesti aladele sõjaväebaasid ja tuua sisse sõdureid, kes on ainult nendes baasides...

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Dendroloogia eksami piletid

valge lepp (A. incana) kasvab keskmise viljakusega või viljakal mullal. On tüüpiline pioneerpuuliik, paljuneb valdavalt juure- aga ka kännuvõsudest. Kiiresti laguneva ning suure toitainesisaldusega lehevarise ja õhulämmastiku sidumise võime tõttu mulda parandav puuliik. Kõrgus hrl. 15­20 m, iga kuni 50­60 aastat. Halllepikud moodustavad Eesti puistute pindalast riigimetsades 0,8% ja erametsades 10,7% (2005), kusjuures viimasel kümnendil on hall lepa enamusega puistute osatähtsus oluliselt suurenenud. Halllepikud on levinud kogu Eesti mandriosa viljakatel muldadel. Lehed ovaalsed, elliptilised või munajad, teritunud tipuga, kahelsaagjad, pealt tumerohelised, alt hallid väga lühikeste karvadega (incana tähendab tõlkes halli), 4...10 cm pikad, 4...7 cm laiad. Lepavihaga viheldes raviti varemalt kehal olevaid vistrikke, haudunud kohti, sügelisi jm....

Dendroloogia
138 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun