Sissukord Sissejuhatus Ettevõtte nimetus; Ettevõtte tegevusvaldkond; Ettevõtte üldine iseloomustus (asukoht, töökorraldus jne.); Ettevõtte kliendirühmad; Ettevõtte suurus,ruumide paigutus ja kirjeldus; Toodangu sortiment, kogused; Nimeta võimalikud töökohad ettevõttes Tehnilise varustatuse iseloomustus; Millised on ettevõttes töö tingimused; Too välja kondiitritöö positiivsed ja negatiivsed küljed; Ettepanekud ja arvamused õppekäigu kohta; Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Tööstusliku leiva tootmine Tartus algas aastal 1911, kunas alustas esimene ülevenemaaline leivatehas Pain Normal, kus valmistati täisterast terviseleiba, mis oli hinnatud nii kohalikul turul – eriti aga Peterburis. Tähelepanuväärne oli ka mitmekülgse ärimehena tuntud August Kook´i 1936 aastal Emajõe tänavale vanast õlletööstusest ümber ehitatud leivatööstuse ...
1 Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Proosa: ühiskondlik rõhuasetus, dokumentaalsuse taotlusi, romantilisi jooni, esiplaanil noorus. Noorsookirjanduse iseseisvumine. Autorid: Juhan Smuul, Lennart Meri, Lilli Promet, Raimond Kaugver, Veera Saar, Aimée Beekman, Vladimir Beekman, Silvia Rannamaa („Kadri“, „Kasuema“). Draama: seis oli vilets, positiivseid näiteid alles alates 60.-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete
Seostub denotaadi ja ekstensionaaliga. 10. Denotatsioon ja konnotatsioon. Sõnal on kaks tähenduse liiki: denotatsioon ja konnotatsioon. Denotatsioon on otsene ehk sõnasõnaline tähendus, annab vastuse küsimusele mis?: mida sõna või pilt kujutab? Lennart Meri näitab põhiseadust. Konnotatsioon aga on kujundlik, piltlik, kaudne tähendus. Need on personaalsed assotsiatsioonid, muljed, mis märk selle lugejas/vaatajas äratab. Särasilmne Lennart Meri, põhiseadus käes, sümboliseerib innukat taasiseseisvunud Eestit. 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). Märke on kolme tüüpi. * Ikoonid - märgi tähendus järeldub otseselt tema vormist, tähendus annabki märgile vormi. Ikoon baseerub sarnasusel. * Indeksid - märk, milles tähistatava ja tähistaja vahel on füüsiline või kausaalne suhe, nt. jalajälg annab märku sellest, et keegi teine on seal viibinud, suits annab märku tulest, jne.
tehtud mõõtude järgi? Sellisel juhul pole kahju vaja hüvitada. Kui just mõõdud valesti polnud võetud. 2.3. Kui pooled kokku ei lepi, kuhu oleks mõistlik pöörduda, kas tarbijakaitsesse või kohtusse? Põhjendage oma otsust! Kõigepealt ikkagi tarbijakaitsesse kuid kui tarbijakaitse lahendus emmale-kummale poolele ei sobi siis on võimalik pöörduda kohtusse. 3. Maie R. andis oma sõbrannale Mari P.-le 20.03.2003 hoiule kirjanik Lennart M.-i kogutud teosed ja artiklid, mida ta oli aastaid kogunud. Hoiuleandmise motiiviks oli see, et tema kõik toad on raamatuid täis ja vähemväärtuslikest(tema arvates) võib ta kas anda hoiule või üldse loobuda neist, kuid küll ta lähiajal teatab sellest. 2010.a. jaanuarist otsustas Mari P. oma sõbrannalt teada saada , kas ta veel vajab raamatuid. Tal oli vahepeal hädasti vaja raha, aga tema tuttav Kaido K. oli valmis kõik kirjaniku teosed ära ostma. Teoste hinda tõstis ka see,et
Soviet Union. · 1991 The United States recognizes the independence of Estonia, Latvia and Lithuania. · 1991 The Soviet Union recognizes the independence of the Baltic States. · 1992 In Estonia, the kroon replaces the Soviet ruble. · 1992 Estonia holds a referendum on its constitution. · 1992 Heinrich Mark and the government in exile appointed by him cede their credentials to the newly elected Riigikogu. · 1992 Lennart Meri becomes the first president of reindependent Estonia. · 1994 The Russian army leaves Estonia.
* "Kogutud luule" (2005) Tõlked: * "Antillide luulet" (1966) * "Piimmetsa vilus" (Dylan Thomas, 1970) * "Surmad ja sisenemised" (Dylan Thomas, 1972) * "Me pommitasime New Havenit" (Joseph Heller, 1973) * "Charlotte koob võrku" (Elwyn Brooks White, 1979) * "Luuletusi ja poeeme" (Aleksandr Puskin, 1977) * "Näidendid ja lühiproosa" (Aleksandr Vampilov, 1978) * "Omadega puntras" (Ronald David Laing, 1978) * "Aastad" (Tuomas Anhava, 1981) * värsside tõlge Lennart Meri raamatus "Hõbevalgem" (1984) * "Ajalaevad" (Stephen Baxter, 1997) * "Ahermaa ja teisi luuletusi" (Thomas Stearns Eliot, 1999) * "Puskin armastusest" (Aleksandr Puskin, 2001) * "Valitud luuletused" (Aleksandr Puskin, 2003) PualErik Rummo koos abikaasaga Eesti Vabariigi 90. aastapäeval. Poolüminal (1963) ja läheme läbi mere
Salve Regina (2001) Lamentate (2003) In principio (2003) Da pacem Domine (2004) L'abbé Agathon (2004) "La Sindone" (2005) esiettekanne Torino toomkirikus (Cattedrale di San Giovanni Battista) Für Lennart in memoriam (2006) Sümfoonia nr. 4 "Los Angeles" (2008) pühendatud Venemaa naftakompanii Jukos eksjuhile ja praegusele vangile Mihhail Hodorkovskile Adam's Lament (2009) Silhouette, Hommage à Gustave Eiffel (2009)
Veel huvitab mind, missugused olid Kersna vanemad. Seal oli küll neist alguses veidi juttu, kuid just iseloomust, selle pärast, et vanematel on inimese kujunemises suur roll. Ja viimaseks seda, et mis seal „Jah!-shows“ täpsemalt toimus, kuna nagu teosest aru sain, oli tegemist üpris menuka Kersna juhitud saatega. KERSNA „JAH-SHOWS“ 1993. AASTAL VÄLJAVÕTTED TEOSEST „Eesti televisoon on justkui pilkane öö, kus särab üksainus täht!“(lk 108) Nii ütles Lennart Meri Kersnale, kui kohtas teda aasta pärast ühte intervjuud Tartu Ülikooli ees ja veel nii, et ümberolijad ka kuuleks. Kersna sõnul on sellest rõõmu terveks eluks. Minu arvates on tegemist väga huvitavalt sõnastatud komplimendiga, mis on ETVle ilmselge löök allapoole vööd. „Rõõmus uudis loomasõpradele: Eile lasti Tapal maha Euraasia suurim pruunkaru.“(lk 140) Huvitav lause, mis lihtsalt oli kuskil vahel ja tundus naljakas sest kindlasti on
Loetle hotelli lisateenuseid. Pesupesemis teenus, keemiline puhastus, käsipagasi hoidmine , triikraud, auto parkla 11. Selgita, miks on nendel ettevõtetel konkurentsieelis, kes suudavad arendada klientide poolt hinnatud lisateenuseid. Klientidele huvitavad võib-olla osati ainult lisateenused ja sellepärast nad valivadki antud hotelli . Näiteks on Hotell Spa. Inimesed käivad Spas kuna nad tunnevad ,et see on väga lahe ja tänu sellele nad tulevad üldse sinna .( Lennart Meri SPA Saaremaal ) 12. Mõtesta lahti mõiste toote / teenuse kvaliteet. Toote/ teenuse kvaliteeti võib defineerida kui tarbija ootuste ja ettekujutuste täitumise taset teenuse tootmise protsessis või pärast seda. Püüame pakkuda kliendile rohkem, kui ta ootab. Seda tuleks silmas pidada juba siis, kui alustatakse toote / teenuse kompleksi väljatöötamist.Kvaliteedi juhtimisel peab ettevõte silmas pidama, et otsuse kvaliteedi üle teeb klient. Seega tuleb mistahes teenuse osa
Aleksandri kirik on püüdnud mälestust kõikidest kirikutest hoida: pildid stendidel/seintel. Ainult, fotod hakkavad vaikselt ära pleekima. Lisaks kirikutele on vitriinide taga erinevad piiblid, liivikeelne ,,Uus Testament", originaalis eesti keelse esmatrükk (seda trükiti 6021 või 23 eksemplari). Heebrea keelne piibel ,,Vana Testament", kreeka keelne ,,Uus Testament" jne. Aleksandri kirik kandis nime "Aleksandri kirik" aastani 2000. Lennart Meri annetas kirikule suurkiriku tiitli. Nüüd see on Narva Aleksandri Suurkirik.
eesmärki ning paneb ka teised sellesse uskuma. Sedasi on ka firma tulemused paremad, ja saavutatakse turul parem positsioon. Eestis aetakse karismaatilisus segi maneerustega. Ekslikult peetakse karismaatiliseks meediakangelasi või kunstlikult tähtsaks muudetud persoone, ehkki avalikkusele meeldimine pole üldse vajalik, sest karismaatilisele inimesele on vajalik olla aus, mitte silmakirjalik. Selliseks karismaatiliseks juhiks Eestis on olnud Lennart Meri, kes näiteks võis oma eluajal lubada endale nn kuulsat hilinemist, sest see anti talle alati andeks. Tundub, et Weberi kirjutatud domineerimissuhete kirjelduste näol on tegemist nn aegumatu skeemiga. Kõik näidatud domineerimise eritasandid on tõepoolest väga paikapidavad. Nimelt võib igaüht neist näha ka tänases maailmas, sealhulgas ka Eestis.
5) Mart Laar Eesti poliitik ja ajaloolane. 6) Trivimi Velliste Eesti poliitik. Oli aastail 19891992 Eesti Kristliku Liidu liige. 7) Lagle Parek Eesti ühiskonnategelane. Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige 1988 ning esimees 19881992, Eesti Kongressi liige. 8) Edgar Savisaar Eesti poliitik, Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister, Keskerakonna esimees. 9) Lennart Meri Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 19922001. 10) Heinz Valk eesti kunstnik ja poliitik. 11) Alo Matiisen eesti helilooja. 3. Aastaarvud. 1) Gorbatsovi võimuletulek 1989. 2) EV iseseisvuse taastamine 20. august 1991. 3) Vene vägede lahkumine Eestist 31. august 1994. 4) Rahareform 1992. 5) Eesti saab NATO liikmeks 29. märtsist 2004. 6) Eesti saab EL-i liikmeks 2004.
Belgias; "Painterly Issues". Vilniuse maalitriennaal; 1999 23. Rahvusvaheline Ljubljana graafikabiennaal. Preemiad: 2003 Sadolini aastapreemia; 2003 Hansapanga aastapreemia; 2002 Kultuurkapitali aastapreemia; Maalikunstnike liidu aastapreemia; 2000 Kristjan Raua nim. Kunstipreemia; Harpuun, Vaala galerii preemia; 1997 UNDP aastapreemia. Publikatsioonid: Kaie Kotov, "Marko Mäetamme visuaalne grammatika. Kunstiteaduslikud uurimused, 2004/1(13); Marko Mäetamm (autor), Lennart Mänd (köide). "Kõnelevad majad". Speaking houses. Ribop 2003, Tallinn; Michael Hübl. "Estland: John Smith (Marko Mäetamm und Kaido Ole)". Kunstforum International, Bd. 166 August oktoober, 2003; Anders Härm. Marko und Kaido. Dreams and Conflicts. The Dictatorship of the Viewer. 50th International Art Exhibition - La Biennale di Venezia, 50. Espozione Internazionale d'Arte, Venice 2003; Marko und Kaido by John Smith. Exhibiiton of Estonia. 50th International Art Exhibition of the
Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Viiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle hulgalistest töödest on kuulsaimad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea", millega ta on täiesti tahtmatult, tänu välisele sarnasusele president Lennart Meriga, masside mällu kinnistunud. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kunstnik elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a kuni 1938. a ja 1946. kuni 1954. a. Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (näiteks "Noor araabia poiss" ja "Berberinaine kaamliga"). Kui Viiralt naasis Eestisse 1938, pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja
Marko Mäetamm on pälvinud ka mitmeid auhindu. Maal sarjast ,,Verised majad" (2008) on tehtud lõuendile, kasutades selleks veel musta ja punast tooni. Algselt jõudis maal publiku ette raamatus, mille Mäetamm andis välja koos köitekunstniku Lennart Männiga. Iga pildi juures on raamatus pisike õuduslugu, Mäetamme poolt kirjutatud. Maal meeldis mulle, sest see oli valgel taustal. Tavaliselt pandaks õudne lugu tumedale taustale, Mäetamm aga ilmselt leidis, et õudne ei pruugi alati olla tume ja pime. Majas peaks toimuma hirmus veresaun,
saada ka aineline kapital. Võimu teostamise meetodid: · Autoriteet Koolis teostab võimu näiteks direktor. Direktori võimuses on psühholoogilin surve, vaimne terror. Samuti on võimalus anda käskkiri, mis on samuti vaimne surve. (Tegemist on pigem sunniga.) Direktor peab olema autoriteet ehk karismaatiline liider. Näiteks Hitler, Mussolini, Fidel Castro, Stalin, Lennart Meri. Tähtsad on ka traditsioonid. Näiteks kuningavõimud läbi ajaloo. Legaalne ehk mõistuslik kaalutlus, mis on iseloomulik tänapäeva Lääne demokraatiale. Kuuletutakse sedustele ja institutsioonidele kuna leitakse, et see on ühiskonnale kõige parem. See on kõige küpsem suhtumine autoriteeti. On kahte tüüp ühiskonnad: Häbi ja hirmu ühiskonnad. Häbi ühiskonnad on vanad demokraatiad, mis toimivad väga hästi
Mats Traadi teemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. See teos on tugevasti ja sügavalt seotud talupojaromaani traditsioonidega. Mats Traadi enda sõnul töötas ta raamatu kirjutamiseks läbi väga suure hulga ajaloolisi materjale."Tants aurukatla ümber" on ilmunud ka läti keeles, (1972, tõlkija T. Vilsone) ja Eesti Telefilmis Peeter Simmi poolt vändatud filmina 1987 aastal. Osades on mitmed tuntud eesti näitlejad nagu Heino Mandri, Tarvo-Hannes Varres, Lennart Mänd, Andres Lepik, Paul Poom, Laine Mägi , Margus Terasmees, Erno Kaasik, Kairit Hansberg jt. Minu arvates näitab filmis ,,Tants aurukatla ümber" väga ilmekalt eesti maaelu, aurukatla vajadust viljakoristamisel, kus masinale oli vahel väga pikk järjekord. Rehepeksumasina ümber kogunes alati vaatama ja järge ootama hulk rahvast. See on minu arvates nagu külaelu keskpunkt, kus räägiti muljeid, arutati tuleviku üle ja ei puudunud sealt ka vastavad naljad
Ilmselt ongi vaimusuurus üks eestlaste elujõu peamisi allikaid. Seda saab taotleda kultuuri ja hariduse läbi. Kui välismaalastelt küsida Eesti asukohta, siis nad ei pruugi vastust teada. Küll aga on suur osa neist kuulnud meie laulupidudest, helilooja Arvo Pärdist, muusikamaailmas laineid löönud Kerli Kõivust, tippsportlastest, eesotsas Mart Poomi, Andrus Veerpalu, Marko Asmeri, Baruto ja Kaia Kanepiga, poliitikas Eesti maailmakaardile toonud Lennart Georg Merist või supermodell Karmen Kassist. Ka eesti teadlased ja astronoomid on tuntud. Seetõttu võibki väita, et kuigi me ei saa ilmselt kunagi suureks rahvaarvult, oleme me saanud suureks vaimult. Olen kuulnud, et välismaalased kirjeldavad eestlasi kui tüüpilisi rahulikke põhjamaalasi, kes on käitumise poolest pigem tagasihoidlikud kui silmatorkavad. Ühest küljest on neil õigus. Meile on loomuomane olla vaikne ja alandlik, kuid seda ainult siis, kui olukord seda nõuab
tippajakirjades(The Nation) R. Taageperel on ilmunud 4 raamatut "Homme nägin ma eestimaad" Rein Taagepera lk 186-191, Soov Eestisse tagasi tulla Väliseesti elust on R.Taagepera alates 1970.aastast eeskätt AABS i(Balti Uurimuste Edendamise Ühingu) liikmena, olles rahvusvahelise organisatsiooni esimees(198688) 1976.a. sai Taageperade pere NL viisad Eesti külastamiseks, kuid siiski Eesti jäi külastamata Külaline Eestist Lennart Meri "Ma polnud sinust midagi kuulnud, aga kui teatud asutus Tallinnas rõhutas, et ma Helsingis olles ei tohiks kokku puutuda Rein Taageperaga, siis teadsin, et seda tuleb teha" Esimest korda täiskasvanuna pääses R.Taagepera Eestisse mai alguses 1987.aastal Esimene tema artikel, mida N.Eesti ajakirjandusel lubati avaldada oli 1988 aastal, millele järgnesid kuupikkused külaskäigud Eestisse Julgus pani KGB taotlema Taagepera maalt välja saatmist
Eesti iseseisvuse taastamine 1987-1992 Iseseisvuse taastamise eeldused - 1) Sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus, mis ilmnes juba 1980. aastate alguses. 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.) 4) NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti. 5) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 6) Läbikukkunud perestroikapoliitika, see ei uuendanud sotsialistlikku ühiskonda vaid viis impeeriumi lagunemiseni. 7) tagurlike jõudude riigipöördekatse NSV Liidus augustis 1991, mis andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Fosforiidikampaania - 1986.aasta lõpul aval...
suur linn pakub palju erinevaid meelelahutusvõimalusi. Pealinna keskkond mõjutab ka subkultuuride esiletulekut. TUNTUD KULTUURITEGELASED Brigaadikindral Märt Tiru (1947 - 2005) portreeskulptuur asub Rapla linnas. Aastal 2000 määras Vabariigi President Lennart Meri kolonel Märt Tiru Uuskülas Sildema talus on sündinud Eesti Kaitseväe juhataja kohusetäitjaks Vabariigi peaminister Otto Tief(1889–1976), ja sama aasta juunis paik on tähistatud Eestis ainulaadse Eesti esimeseks korstenmonumendiga
Minu kokkupuude sotsiaalhooldussüsteemiga Liis Viin Lapsehoidja I kursus Tartu Tervishoiu kõrgkool Lapsena leidsin end mitu korda situatsioonist, mil olin paljajalu lehmakoogi sisse astunud. Mänguhoos, joostes venna eest või liblika järel. Nii avastasin end ka sel varakevadel ,,liblikat" püüdmas koos paarikümne teise entusiastliku noorega, kellel oli sooviks osaleda projektis ,,Vanem Vend Vanem Õde" . Sel hetkel ei osanud ma aimata, et ühel hetkel ootab mind ees karjamaa - vasika ning ,,lehmakoogiga". Lennart Georg Meri on öelnud: ,, Olukord on sitt aga see on meie tuleviku väetis". Kirjeldaksin sellega osakest meie noorsoost. Ma ei ole veel see vanem daam, kes päise päeva ajal bussis vihase pilguga rop...
Lisaks konverentsi ja majutamise teenustele pakub hotell veel järgnevaid teenuseid: võimalust puhata end lõõgastuskeskuses, jätta auto hotelli maa-alusesse parklasse, ärikeskuses teha tööasju, lastel võimalus veeta aega mängutoas, lisaks pakub Sinine Salong iluteenuseid, samuti külastada hotelli restorani Monaco. Kuid peale nende on veel muud lisateenused nagu autorent, auto koos autojuhiga, limusiini rent, transfeer Tallinna Lennart Meri nimelisest lennujaamast, lastehoiuteenus, muuseumi- ja teatri piletid, Tallinn Card, linnaekskursioon, lillede tellimine ja kohaletoimetamine, restoranides kohtade broneerimine, erisoovid, valuutavahetus. Töökorraldus oli täpselt jaotatud erinevate osakondade vahel ning igal inimesel oli selles hotellis vastav ülesanne. Hotelli sisenedes naeratasid meile juba rõõmsad näod vastuvõtust ning klienditeenindus oli üleüldiselt sõbralik
Kahju ei kuulu hüvitamisele sellisel juhul, kui ülikond vastab võetud mõõtmetele. 2.3. Kui pooled kokku ei lepi, kuhu oleks mõistlik pöörduda, kas tarbijakaitsesse või kohtusse? Põhjendage oma otsust! Mõistlik oleks esmalt pöörduda tarbijakaitsesse, kes tegeleb tarbijaõiguste rikkumise ja kuritarvitamisega. Vajadusel ka kohtu poole, kui ei suudeta mõlemale poolele rahuldavat kokkulepet saavutada. 3. Maie R. andis oma sõbrannale Mari P.-le 20.03.2003 hoiule kirjanik Lennart M.-i kogutud teosed ja artiklid, mida ta oli aastaid kogunud. Hoiuleandmise motiiviks oli see, et tema kõik toad on raamatuid täis ja vähemväärtuslikest(tema arvates) võib ta kas anda hoiule või üldse loobuda neist, kuid küll ta lähiajal teatab sellest. 2010.a. jaanuarist otsustas Mari P. oma sõbrannalt teada saada , kas ta veel vajab raamatuid. Tal oli vahepeal hädasti vaja raha, aga tema tuttav Kaido K. oli valmis kõik kirjaniku teosed ära ostma. Teoste hinda tõstis ka see,et
6 sept 1991 a tunnustas kolme Balti riigi iseseivsust ka NL Riiginõukogu. E koos teiste Balti riikidega võti samal aasta keskel ÜRO- sse. 48 E V aastatel 1991-2005 Uue põhiseaduse eselnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991 a lõpuks, järgnes üldrahvalik arutelu. 28 juun 1992 a kiideti rahvahäletusel uus põhiseadus heaks.Presidendi-ja parlamendivalimised toimusid 92 a sept. 5 okt 1992 valiti Riigikogus taasiseseisvunud E V esimeseks presidendiks Lennart Meri. Parlamendi tulemusel said Isamaa(koalitsioonivalitsus)koos E Rahvusliku Sõltumatuse Parteiga(ERSP) ja Mõõdukatega. Valitsusjuhiks sai Isamaa liider Mart Laar. 93 a alustas tööd Riigikohus. Kõrgeima võimu kandja rahvas, seadusandlik võimuorgan Riigikogu ja täidesaatev võimuorgan- Vabariigi Valitsus.(selle seadus võeti vastu 1995 a). Majandusreformi põhialuseks oli 1992 a juunis toimunud rahareform, võeti kasutusele kroon. 1995 a jõustus vabakaubandusleping Euroopa Liiduga
Meister Kross on jäänud oma liistude juurde, mis siis, et loo formaalne tegevusaeg on nihkunud kaasajale ohtlikult lähedale." (Tõnu Õnnepalu) 2003.a. ilmus Jaan Krossi mälestusteraamat "Kallid kaasteelised". Jaan Krossi üle 700- leheküljeline mälestusteraamat algab lapsepõlvest ja lõpeb 1962. aastaga. Pikemalt peatub kirjanik 1940. aastatel, meenutades laagriaega Komimaal ja asumist Siberis. Lisatud on rikkalik fotomaterjal ja nimeregister. Härra Lennart Meri, mida teile on tähendanud või andnud Jaan Krossi looming? ,,Eesti Vabariigi kõigi katsumuste ja kõigi õnnestumiste kõige lühem kokkuvõte ongi Jaan Kross oma loominguga." (Lennart Meri) Tunnustused 1971: Friedebert Tuglase novelliauhind Friedebert Tuglase novelliauhind on kirjandusauhind, mille asutas Friedebert Tuglas 1970. aastal. Esimesed laureaadid valis välja Tuglas ise ja neid autasustati 2. märtsil, kirjaniku sünnipäeval, 1971. aastal.
koostöös ■ politseitöö, võitlus uimastite vastu ja kaasatus teabesüsteemi SIS loomisse 20. Eesti pärast 1991. aastat. a) rahareform 1992. aastal; ● võeti kasutusele Eesti kroon b) uus põhiseadus, valitsus ja president; ● võeti vastu rahvahääletusel heaks kiidetud uus põhiseadus ● peaminister Mart Laar ● president Lennart Meri ● asuti läbi viima kiireid ja radikaalseid reforme ○ viisid kiirele turumajanduslikule arengule c) Vene vägede väljaviimine Eestist; ● 1994. aasta 31. augustil viis Venemaa vastavalt Lennart Meri ja Boriss Jeltsini kokkuleppele ("juulilepped") oma väed Eestist välja d) muud tähtsündmused. ● 1994 september- Estonia katastroof- suur hoop Eesti mainele ● 2004- Eesti liitus Euroopa Liidu ja NATOga ● 2011- üleminek eurole
arendamisega eriti ei tegeleta," leiab Djatsuk. Parima koka tiitel tuli ka eelmisel aastal Egoiste'i restorani kokale, mis näitab, et noortel, kes võistlusele lähevad, on tugev seljatagune tuntud peakoka Dmitri Demjanovi näol, kes neid juhendab ja nendega koos mõtleb. Egoiste'i restorani põhiklientuur moodustub gurmaanidest. Püsikülaliste hulgast võib leida poliitikuid, välisesinduste töötajaid ja saadikuid. "Iga päev tuleb vormis olla," väidab Djatsuk, kes on ka ekspresident Lennart Meri vastuvõttudel ja üritustel peakokana osalenud. Suurim tunnustus noore koka jaoks oli Meri isiklikud tänusõnad. (http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=2558/new_eri_artiklid_255819) 5 Egoisti peakokk Vladislav Djatsuk on kirklik võistleja Egoisti peakokk Vladislav Djatsuk eelseisva võistluse pärast suurt ei pabistagi, vaid tunneb pigem võistluskihku, sest ennast proovile panna talle meeldib
Terve päev möödus nagu unes, kuigi olin end hästi välja maganud. 3. Lisandi kirjavahemärgid Lisand on nimisõnaline täiend, mis väljendab teiste sõna(de)ga sedasama olendit, eset või nähtust mida põhisõnagi(näit. Eesti Vabariigi pealinn Tallinn). lisand 3.1. Koma ei panda: 3.1.1. eeslisandi puhul. Eesti Vabariigi president Lennart Meri töötab Kadriorus. 3.1.2. olevas käändes (kellena? millena?) oleva järellisandi puhul. Ilme Kallas andeka treenerina on võitnud spordisõprade austuse. 3.1.3. kui-järellisandi puhul. Marko kui võistluse võitja sõitis preemiareisile. 3.2. Komaga eraldatakse: 3.2.1. tavaline järellisand mõlemalt poolt. Tallinnas, Eesti Vabariigi pealinnas, on liiga palju autosid. 3.2.2. omastavas käändes (kelle? mille
INFORMATSIOONI VAHETAMINE Inimkonna ajaloo vältel on inimesed tahtnud üksteisega kauge maa taha informatsiooni vahetada. Selleks on kasutatud väga erinevaid vahendeid ja võimalusi. Kogu inimeseks saamise lugu ei ole ju midagi muud kui oskus informatsiooni endas talletada ja seda edasi anda nii täpselt, nii müravabalt kui võimalik. (Lennart Meri) Juba ürginimesed pidid omavahel infot vahetama. Ühed esimesed andmete vahetamise vahendid olid näiteks tam-tam-trummid. Selleks on kasutatud tuld jne. Ajapikku õpiti aina keerulisemaid sõnumeid. Kõneldav keel tekkis siis, kui leiti, et zestidele võib anda kokkuleppelise paralleelmärgi häälikulise sõnana ja kuna see moodus osutus tõhusaks, muutus keel inimest tähtsaimaks suhtlusvahendiks. Inimene on mõtlev olevus vaid seetõttu, et ta oskab end keeleliselt väljendada. Maailma tunnetamiseks, tegelikkusest arusaamiseks ei piisa ainult nägemisest kuulmisest, haistmisest, maitsmisest ja kompimisest. ...
Mis on valijameeste kogu, (kellest see koosneb?) Kui ka pärast III hääletusvooru pole 2/3 Riigikogu liikmetest kandidaadi poolt. Valijameeste kogu on kogu, kus on peale Riigikogu liikmete veel vähemalt üks esindaja igast valla- või linnavolikogust. 13. Kas EV on suurem võim presidendil või parlamendil? EV on suurem võim parlamendil, sest meie riigivorm on parlamentaarne demokraatia. 14. Mitu presidenti ( tänase seisuga) on EV? Nimeta kõik. Neli: · Konstantin Päts (1938-1940) · Lennart Meri (1992-2001) · Arnold Rüütel (2001-2006) · Toomas Hendrik Ilves (2006-...) 15. Ül 3 lk 64 §82. 1) ametist tagasiastumisega; 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; 3) tema surma korral; 4) uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega. 16. Mis on võimude lahusus? Demokraatliku valitsuse tunnus ja põhimõte, kus võim on jaotatud seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. 17. Millistel juhtudel vahetub valitsus Eesti Vabariigis
Aleksandri kirik 8. aprillil kell 8.30-9.45 oli meil usundiõpetuse tund Aleksandri kirikus. Nii meie, 10. klass, kui ka 11. klass oli tunnis. Tunnis räägiti kiriku ajaloost ja muudest kirikuga seotud huvitavatest legendidest jne. Kirik on avatud 6 päeva nädalas (esmaspäev on puhkepäev). Mida tähendab kirik? See tähendab pühakoda kirikut kui hoonet; konfessiooni. Kirik on kreeka keelsest sõnast ,,küriakon", mis tähendab Issanda koda. Kirik kuulub Jumalale, aga kirikuomanik ja ülalpidaja on Aleksandri kogudus. Sellele kogudusele kuulub veel mitmeid kirikuid nagu näiteks Mihkli kirik. Aleksandri kirik on 130 aastat vana. See ehitati 1884. aastal. Me seisime peaukse ees ja saame teada, et kirikutorni nimi on läänetorn mis on 60m ja 70cm kuni risti tipuni. Esimese korruse joonel (väljas) on kivid teist värvi torn on üle nelja aasta vana ehk enne polnud seal torni. Peaukse kohal on mosaiikpilt. Seal on ...
Energia Molekulidevahelised interaktsioonid Termodünaamika põhialused Termodünaamika ehk soojusõpetus Bioenergeetika on termodünaamika üheks osaks Süsteem: isoleeritud, suletud, avatud Siseenergia E (J): kõike energia liigid, mis võivad muutuda keemiliste ja füüsikaliste protsesside käigus Siseenergia on olekufunktsioon sõltub ainult süsteemi olekust ja mitte sellest kuidas süsteem antud olekusse on jõudnud Keskendutakse eelkõige muutustele . Muutus tähendab erinevust süsteemi lõppoleku ja algoleku vahel. Näiteks E = E(lõppolek) E(algolek) Süsteemi olek on antud kõikide ainete hulkade ja kahega kolmest järgnevast parameetrist rõhk P (Pa), temperatuur T (K), ruumala V (m3). Termodünaamika esimene seadus Ehk energia jäävuse seadus: isoleeritud süsteemi energia on jääv Suletud süsteemis võib siseenergia muutuda, kas soojuse q (J) või töö w (J) kaudu: E = q w NB! Soojus ja töö ei ole olekufunktsioonid ja mõlemad sõltu...
iseseisvusest" sellega oligi Eesti end NSV Liidu küljest lahti rebinud! 20. august Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Eesti Vabariigi tunnustamine: Esimesena tunnustas Island. 6. septembril tunnustasid NSV Liit (Riiginõukogu) ja Venemaa (B. Jeltsin). 17. septembril võeti Eesti Vabariik vastu ÜROsse. *** 1992 rahareform, uus põhiseadus, presidendiks sai Lennart Meri 1994 31. augustil lahkusid Eestist viimased NSV Liidu sõjaväelased nüüd oli Eesti 100 % iseseisev! Varsti on Eesti Vabariik Euroopa Liidu ja NATO liige.
Õigekeelsus ja õiguskeel (kordamine) KORRATA ON SOOVITAV RÜHMANA. Arutage 3-4 inimese rühmas ja leidke vastus 1. Mille poolest on norm õiguse ja keele mõistes erinev? • KEELES prevaleerivad normid – siin ja praegu kehtivad normid on tekkinud pika aja jooksul iseeneslikult – need räägitakse äärmisel vajadusel ASJALIKU ÜHISKONTEKSTI olukordade jaoks läbi – SÕNASTATUD KEELENORMING on suhteliselt piiratud ja direktiivne ainult seal, kus õigusakt seda nõuab (vt allpool) • ÕIGUSES prevaleerivad NORMINGUD – siin ja praegu kehtivad õigusnormid on – põhiseadusele kui riigi alusele tuginevad – SÕNASTATUD KOKKULEPED moraalinormi alusel läb 2. Kuidas kirjakeele sõnavaranorm kujuneb? Kirjakeele normf ikseeritakse, valikusoovitused muutuvad kohustuslikuks Ametlikus vm asjalikus suhtluses ja esindusrollis. Eesti kirjakeele normi (edaspid...
Mõisted maapäev – kõrgema võimu kandja Eestis, kes otsustas, et Eestist peab saama iseseisev riik Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee – kommunistide poolt asutatud valitsusorgan 1917-1918 Päästekomitee – 19. veebruaril 1918 loodud komitee, mis loodi Maapäeva otsusega, eesmärgiks EV taastamine Balti hertsogriik – sakslaste poolt Balti riikidesse kavandatav riik Eesti Töörahva Kommuun – Nõukogude Vabariik ehk riigi sarnane moodustis, mis eksisteeris 52 päeva ja millel puudusid riigile omased tunnused Landeswehr – baltisakslastest loodud sõjaväeüksus, võitles Vabadussõjas Eesti vastu riigivanem – Eesti valitsuse juht, võib olla ka presidendifunktsioon asundustalu – Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu Balti Liit ehk Balti Antant – 30ndatel kavandatud sõjalis-poliitiline ühendus Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, mis ei õnnestunud Eesti-Läti kaitseleping – Eesti ja Läti vahel sõlmitud kaitsea...
Eesti-Saksa akadeemiline nädal Tartu Ülikoolis. President Ilves võttis vastu Saksa suursaadiku dr Martin Hanz'i volikirjad Saksa suursaadiku residents Saksa suursaadiku residents asub Toompeal, aadressil Lossi plats 7, Aleksander Nevski katedraali ja Toompea lossi vahetus läheduses. Residentsi ametiruumide pidulik avamine toimus 25. mail 1994 tolleaegse Saksa välismininistri dr. Klaus Kinkeli ja president Lennart Meri osalusel. 1950/51. aastast oli hoone ENSV Tervishoiuministeeriumi kasutada. Restaureermistöödega tehti algust 80ndate aastate lõpul ning need viidi lõpule Saksamaa Liitvabariigi poolt. Täna on Saksa suursaadiku elu- ja esindusruume ühendav residents jälle üks esinduslikumaid hooneid Toompeal. Saksa suursaatkonna asukoht kaardil Saksa saatkonna kantselei asub Eesti Rahvusraamatukogu vahetus läheduses.
mis tabasid sügavamalt subjekti olemust, nt LOOMING 1939. aasta sügisel, II maailmasõja puhkedes, sõitis Eduard Wiiralt tagasi Eestisse, kus lõi sellised tööd: • "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta) • "Viljandi maastik" (1943, kuivnõel) • "Virve" (1943, kuivnõel) • "Monika" (1942, metsotinto) • "Kaameli pea" (1939, puulõige), mis kinnistus kavatsematult masside mällu tänu kujutatu välisele sarnasusele hilisema Eesti presidendi Lennart Meriga. „Kaameli pea“ MÄLESTUSE JÄÄDVUSTAMINE • Mark Soosaar on teinud Eduard Wiiraltist filmi "Maised ihad" (1973–1977) ning Rein Raamat filmi "Põrgu" (1983). • Kunstniku 100. sünniaastapäevaks 1998. aastal valmis Mai Levini põhjalik monograafia Eduard Wiiraltist, milles on kokkuvõte prantsuse, inglise, saksa ja vene keeles. • 2004. aastast annab Kultuuriministeerium igal aastal välja
Politoloogia Poliitika on inimtegevus, mis on alati seotud võimuga. Platon (427-347 eKr.)-antiikaja tuntud filosoof. Idealist. Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Ühiste vajaduste rahuldamiseks parim tööjaotus kodanike vahel, mille aluseks inimese loomuses peituvad kalduvused (valitsejad, sõjamehed, talupojad ja käsitöölised). Platon klassifitseerib riigivorme: (aristokraatia, timokraatia, oligarhia, demokraatia, türannia). Platoni kohaselt peavad riiki valitsema filosoofid. Machiavelli (1469-1527)-oli realist. Nimetas poliitikat seaduse ja jõu vaheliseks võitluseks. Jõu kasutamine põhjendatud valitseja võimu kindlustamiseks. Machiavelli peateoseks ,,Valitseja``, põhiteesiks poliitik eesmärkide nimel vahendeid ei vali (machiavellistlik). Marksismi rajajateks on Marx (1818-1883) ja Engels (1820-1895). Poliitika paratamatu klassivõitlus. ...
millele see viitab. Signifikatsioon on sõna ja mõtte vahel olev tähendussituatsioon. Referent on signifikatiivse struktuuri tõlgendamise tagajärg. Kõik on kuidagi seotud omavahel. 13. Denotatsioon ja konnotatsioon. Sõnal on kaks tähenduse liiki: denotatsioon ja konnotatsioon. Denotatsioon on otsene ehk sõnasõnaline tähendus, annab vastuse küsimusele mis?: mida sõna või pilt kujutab? Lennart Meri näitab põhiseadust. Konnotatsioon aga on kujundlik, piltlik, kaudne tähendus. Need on personaalsed muljed, mis märk selle lugejas/vaatajas äratab. Särasilmne Lennart Meri, põhiseadus käes, sümboliseerib innukat taasiseseisvunud Eestit. 14. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). * Ikoonid - märgi tähendus järeldub otseselt tema vormist, tähendus annabki märgile vormi. Märk on seotud objektiga saranasuse kaudu
kandidaadi ülesseadmise. Riigikogus võib toimuda kuni kolm valimistevooru: 1) esimeses voorus osutub valituks kandidaat, kes kogub 2/3 Riigikogu koosseisu häältest ehk siis 68 rahvaesindaja toetuse. Kui keegi sellist tulemust ei saavuta, jätkub valimine teises voorus. 1996.a. toimusid selle skeemi järgi siiani ainsad presidendivalimised. Esimeses voorus seati üles Lennart Meri ja Arnold Rüütel, kes kogusid vastavalt 45 ja 34 häält. Keegi vajalikku toetust ei saanud. 2) teine voor kopeerib täielikult esimest – uuesti seatakse üles kandidaadid, kes võivad olla 28 samad isikud kui esimeseski voorus, aga võivad olla ka täiesti uued. Kindlasti mängib siin rolli ajafaktor, sest teine voor toimub järgmisel päeval pärast esimest
ESSEE " Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister, mis oleksid 5 asja, mida ma antud situatsioonis teeksin?" Marianne Vetemäe ÄJ-1-P-e-tar TARTU 2009 " Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister, mis oleksid 5 asja, mida ma antud situatsioonis teeksin?" Alustaks siis sellest, et esiteks see on väga hea teema arutuseks. Mina arvan, et sellised asjad nagu majanduskriis ei sünni üleöö ja oli vaja juba enne selleks valmistuda ja mõelda erinevate võimaluste, ettepanekute jne peale. Samuti minu meelest algas see majanduskriis USA pärast, kuid ma ei süüdista nüüd kedagi, sest lihtne on süü kellegi kaela visata. Ameerikas, kus kukkus kokku k...
Pariis jäigi tema viimaseks elukohaks, sest kaheksa aasta möödudes, 1954. Aastal suri Eduard Viiralt maovähki. Ta oli 55-aastane. Maetud on ta Pariisi Père-Lachaise nimelisele kuulsuste kalmistule. Viiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Absindijoojad", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Neist viimane on eksikombel meie armastatud ekspresidendi Lennart Meri näoga, mille tõttu salvestus see maal eestlaste mällu kergelt. 3 KAHEKÜMNENDAD Kahekümnendad on eesti kunstis tähtis ajavahemik. Tegu oli kunsti arenguga peale iseseisvumist ja see oli dekaad, kus kujunesid välja väga paljud kunstnikud ning erinevad stiilid, mida nad viljelesid. Eduard Viiralt oli kahekümnendatel kõigest noor mees. Nagu ka tollane
1990 - vabanemine, raamatute tiraažid vähenevad. Peeter Sauteri "Indigo" oli midagi täiesti uut, kirjutati seda, mida sülg suhu toob. Sauter tõi sisse kõnekeelse dialoogi ning ebatsensuurse kõne. 90-ndate keskel tuli krijandusee väga edukalt Kivirähk . Hakkas Päevalehes kirjutama Ivan Orava lugusid, millest pandi mõnikümmend aastat hiljem kokku "Ivan Orava mälestused". Irooniline kirjanik. Mihkel Mutt "Rahvusvaheline mees" - kirjutab irooniliselt Savisaare valitsusest. Mutt oli Lennart Meri ametnik, kes kutsuski oma ametnikeks kirjanikke, kuna need oskasid võõrkeeli (sh ka nt Peeter Volkonski). Kasutanud oma teostes ka Meri karakterit - Šeff. Õpik: Ants Järv, Luule Epner, Ele Süvalep, Epp Annus, Sirje Olesk, Mart Velsker „Eesti kirjanduslugu“, Tallinn: Koolibri 2001. Lugeda eksamiks: Friedebert Tuglase novellid: „Toome helbed“, „Maailma lõpus“, „Kuldne rõngas“, „Inimesesööjad“ Peet Vallak „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“
juuni 1940 • Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis • Jüri Uluots (1890–1945) – 21. juuni 1940 – 9. jaanuar 1945 • August Rei (1886–1963) – 9. jaanuar 1945 – 29. märts 1963 • Aleksander Warma (1890–1970) – 29. märts 1963 – 23. detsember 1970 • Tõnis Kint (1896–1991) – 23. detsember 1970 – 1. märts 1990 • Heinrich Mark (1911–2004) – 1. märts 1990 – 15. september 1992 • Eesti Vabariigi presidendid • Lennart Georg Meri (1929–2006) – 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 • Arnold Rüütel (1928-) – 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 • Toomas Hendrik Ilves (1953-) – alates 9. oktoobrist 2006 • Vabariigi president on Eesti riigipea (PS § 77) • Riigipea amet omab parlamentaarses demokraatias eelkõige sümboolset ja protokollilist tähendust • Vabariigi president kui riigipea on ühtlasi ka riigikaitse kõrgeim juht (PS § 78 p 16)
ühendamisel, Ilmar Laabani otsingutel etnograafia ja sürrealismi ühendamisel, Vello Salo vaadetel eesti kultuuri ja kirjanduse kurioosumitele maarahva seisukohalt, Rein Sepa maailma ürgmüütide toomisel Eesti kultuuri, Ain Kaalepi maakultuuri tunnetus võrrelduna muude kultuuridega ja poleemilistel keskusteludel, Arvo Valtoni soome-ugri rahvaste müütide ja elulaadi võrdlustel ja tutvustustel, Jaan Kaplinski käsikirjaliste artiklite tunnetusel, Lennart Meri etnograafilistel filmidel soomeugrilastest, Veljo Tormise rahvamuusikatöötlustel ja -kasutusel. Etnofuturismi taassünd Eestis on seotud Eesti taasiseseisvumise ettevalmistamise ja iseseisvuse taastamise ajaga aastatel 1986-91. Kirjandus, kunst ja mõtlemine olid veel mõjutatud sotsialismi ajast; samas nõudis kohanemisaega avardunud maailmaga kohanemine ja sellest lähtuva tunnetuse selginemine. Uus aeg vajas uut lähenemist, mida oli aga raske algul uuesti alustada
Eesti diplomaatiline tunnustamine kulges kiiresti. Sellele aitas kaasa esimesel iseseisvusajal loodud diplomaatilised suhted teiste riikidega. Esimesed tunnustajad olid Island ja Leedu. 1991. aasta lõpuks tunnustas Eestit ligi 100 riiki. 17. septembril võeti Eesti ÜRO liikmeks. Järgmistel aastatel külastasid eestit paljude riikide riigipead. Eesti oli taas leidnud oma koha rahvusvahelisel areenil. Taasiseseisvunud eesti presidentiks valis Riigikogu kirjanik Lennart Meri. Põhiseadusliku valitsuse moodustas Mart Laar. Eesti Ülemnõukogu valitud ENSV kõrgeim riigivõimuorgan. Eesti Komitee Eesti Kongressi täidesaatev võimuorgan. Eesti kongress rahvaalgatuse korras 24. veebruaril 1990 valitud Eesti õigusjärgsete kodanike esinduskogu. Eesti Kongress moodustas täidesaatva organi, Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. Kuigi Eesti kuulutas välja neutraliteedi ning ei tahtnud sõjas osaline olla, nõuti
Eesti NSV riigitegelane. Sai ametlikult lenduriks 1930. aastal ja kaheksa aastat hiljem hakkas sooritama polaarlende. 1991. aastal asutati lennufirma Estonian Air, mille omanik oli Eesti riik. 13. aprill 1993 - asutati Tartu Lennukolledz, mis hiljem nimetati ümber Eesti Lennuakadeemiaks. Lennundus 1999 - 2018 2002. aasta juunis avati Tartu maakonnas Eesti esimene lennundusmuuseum. Tallinna Lennujaam kannab alates 29. märtsist 2009 auväärset tiitlit Lennart Meri Tallinna Lennujaam. 2015. aasta novembris suleti Estonian Air ning avati uus rahvuslik lennufirma Nordica. Selle esimene lend oli Tallinnast Amsterdami. Laevandus Laevandus 1918 - 1938 Eesti Vabariigi alguses korraldas meresõitu Mereasjanduse Peavalitsus, hiljem andis riik laevaliikluse rendile. Kuni 1930. aastani korraldas laevaliiklust mandri ja saarte vahel Balti Päästeselts. Balti Päästeseltsi laev Karin Turul tekkis konkurents, mille tõttu langesid
Sisukord Jaan Krossi elulugu, pere, tunnustused ja looming Jaan Krossi luule Luuletuste analüüsid Veel Jaan Krossi luuletusi Kasutatud kirjandus Jaan Kross oli eesti kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Elulugu Jaan Kross on sündinud 19. veebruaril, 1920. aastal Tallinnas. Lõpetas Tallinna J. Westholmi gümnaasiumi ja õppis 1938. 1945. aastal Tartu Ülikoolis õigusteadust. 1941. 1943. aastal oli ta Tallinna Linnapanga ametnik ja 1943. 1944. sõjaväeametnik Tallinnas. Saksa okupatsiooni ajal arreteeriti ta Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis Keskvanglas eeluurimise all. Ta vabanes sealt samal aastal ning jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis. Pärast ülikooli lõpetamist oli ta seal ka õppejõud. 1946. aastal arreteeriti ta Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega. Ta viibis GULAGi laagrites, kust vabanes 1954. aastal. Sellest aastast alate...
1.Pilet Vabadussõda 1918 – 1920, Venemaa ja Eesti vahel Landeswehr'i sõda mis leidis aset 1919 Rahvaväe ja landesweerlaste vahel. Tartu rahuleping sõlmiti 2.veebruaril 1918 aastal Tartus, mis kuulutas välja esimest korda Eesti iseseisvumise. Tartu rahuleping sõlmiti Nõukogude Liidu ja Eesti vahel, mis pani paika kahe noore riigi piirid. Vene võimu alt vabanenud Eestis oli kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu ja koostas Eesti esimese põhiseaduse aastal 1920, selle koostas seadusandlikku võimu ühekohaline parlament – riigikogu - ja täidesaatvat võimu valitsus.Valitsuse määras ametisse riigikogu ja valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Erakondades rohkuse tõttu ei suutnud ükski neist luua üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalikatsioonivalitsused. 1930. aastal tabas ka Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mis sai alguse ülemaailmsest majanduskriisis, mille tulemusel läksi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
