Balti ristisõja põhjused. Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. Muistne vabadusvõitlus. Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212: - Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. - ...
Liit- ja ühendverb puhul pööran `'mina'' vormi: 1) allkirjastama- allkirjastama e liitverb=kokku 2) alla kirjutama- kirjutan alla ehk ühendverb=lahku KÄÄNDSÕNAD om+nim= lahku (ilus poiss, tubli koer) nim+nim= kokku- liik/missugune? (nt pildiraam) = lahku- kelle/mille oma? (nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline) OMADUSSÕNAD Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, (nt ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane) MUUTUMATUTD SÕNAD
Eestlaste korraldatud sõjaretk Riia vastu nurjus. Aasta pärast palusid ugalased ja sakalased rahu ja võtsid ristimise vastu 1217. ugalased koos sakslastega sõjakäik Venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega. Otepää linnuse alla pidid ugalased ja sakslased alla andma eestlastele ja venelastele ning sakslased pidid lahkuma Eestist. Eestlased plaanisid minna Riiat ründama, selleks asus Lembitu vägesid koondama. Vastased asusid samuti tööle. 1217. toimus Madisepäeva lahing Viljandi lähedal ning lõppes eestlaste allajäämisega. Langesid Lembitu, Kaupo ja teisedki eesti vanemad. 1219. sekkus Taani kuningas Valdemar II, eesmärgiga Eestis kanda kinnitada. Võidukas lahing Tallinna all, ehitati Tallina kivilinnus ja määras Eestimaale asehalduri. Taani ja Saksa preestrite vahel võitlus Taani ja Riia kiriku valduste piir. 1220
lahingud ning nende tagajärjed 1208 tungisid ristisõdijad Ugandisse (ettekäändeks, et eestlased röövisid Saksa kaupmehi). 1210 toimub Ümera lahing, kus sakslasi on ainult 20, enamuse moodustavad ühinenud lätlased ja latgalid. Sakslased said lüüa, kuid vaatamata nende vähesele arvule oli see eestlastele suur võit, sest tolleaegne rüütel oli nagu tänapäeva tank. 1212 sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. 1215 tegid orduväed sõjaretke Ugandisse ja piirasid Lembitu linnust. Eestlaste poolt taheti anda Riia linnale löök, mis nurjus. 21.09.1217 - Madisepäeva lahing, mille kaotavad eestased ning milles surevad Kaupo ja Lembitu. 1219 maabusid Tallinnas Taani väed, kes võitluse käigus olid alistumas, kuid siis langes taevast alla taanlaste lipp (Dannebrog) ning Taani võitis. Võimuvõitlus Taani ja Riia vahel. 1220 üritab Rootsi Lihulat vallutada, kuid ebaõnnestub. 1222 üritab Taani vallutada Saaremaad, kuid see ebaõnnestub. 1223 üldine ülestõus
· Eestlaste muistne vabadusvõistlus o 1208 esimesed ristiretked Eestisse o 1210 Võnnu lähedal Ümera lahing, mille eestlased võitsid o 1212 Sõlmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu o 1215 Algas võitlus uue hooga ristisõdijad jõudsid juba Läänemaale ja Kesk- Eestisse o 1217 Otepää linnuse piiramine sakslaste kaotus. Sakala vanem Lembitu o 1217 Madisepäeva lahing Eestlased jäid alla. Hukkusid Lembitu ja Kaupo. Üks ohvriterohkemaid lahinguid. o 1219 Ründasid Põhja- Eestit taanlased ning alistasid Tallinna oma võimule o 1220 aastaks Hõivasid taanlased Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa o 1220 Rajasid Lihula linnusesse tugipunkti rootslased, kui saarlaste malev kihutasid nad minema
Kohanimed: · Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar (kaarjas tänav või tee) jt). Nt riigid, maakonnad, linnad, külad, väikekohad, maastikuesemed (ka loodusvormid), maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi, maailmajaod ja mandrid, ehitised, ruumid. · Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Kätel, Aadama Sild, Kära Varuv. · Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits, Veevalaja, Käiad, Jäär, Sõnn, K üksikud, lahk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Käiade märgi all, Jüri on Skorpion. Marija Kadri on Kaksikitd. · Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustamiseks ...
Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Pai...
. (Kruus 1995 : 562) Näitekirjanikuna on Sütiste avaldanud piiblimotiivilise, vabaduseideed kaitsva värssdraama ,,Jumalate mäss", psühhol. Perekonnadraama ,,Esimene pääsuke" (Tln.1937; 1941 telliti talt 1841.a. talurahvarahutuste 100. aastapäeva puhuks ooperilibreto ,,Pühajärv". Sõja lõpul kirjutas Sütiste ajaloolise draama ,,Ristikoerad", mis kujutab eesti hõimude võitlust ristirüütlitega XII saj. algul ning Lembitu ja Kaupo surma. Elu viimastel kuudel kirjutas Sütiste oma kaasaega kujutava näidendidialoogia ,,Laviin liigub" ja ,,Laviin puruneb", mis on jäänud viimistlemata ja lavastamata. Populaarseks on osutunud Sütiste värsslugu lastele ,,Kalamehed" Sütiste on ka avaldanud ka reisikirju, artikleid kirjadest, följetone ja vesteid Tartu elust. (Kruus 1995 : 562) 6.
I Lipu ja vapi saamise lugu Lipu lugu 1870. aastal kogunesid kaheksa eesti soost tudengit ühiselt ,,Kalevipoega" lugema. Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Eesti eraldumine Venemaast viis omariikluse tekkimiseni, 24. veebruaril 1918 kuulutati välja sinimustvalgete lippude all Eesti vabariik. 21. novembril 1918 kinnitas Ajutine Valitsus riigilipuks sinimustvalge rahvuslipu. E...
--- kuid samal ajal pingestuvad suhted ka Venemaaga · 1212 sõlmitakse kolme aastane vaherahu Orduga, sõjakurnatuse tõttu · 1215 sõjategevus taastub ja vaenlased jõuavad juba Kesk-Eestisse · 1217 korraldavad Ugalased koos sakslastega juba ühiseid rüüsteretki Venemaale --- teised maakonnad sõlmivad aga koostöölepingu Venemaaga · Otepää all võidavad Eestlaste ja venelaste ühisvägi ugalasi ja sakslasi ja viimased sunnitakse maalt lahkuma · Lembitu eestvedamisel loodetakse võitu edasi arendada kogutakse ligi 6000 meest · TOIMUB MADISEPÄEVA LAHING 1217 · 1219 sekkuvad Taanlased --- aastaks 1220 on vallutatud suur osa P-Eestist · 1222 saabuvad Taani väed Saaremaal, kuhu ehitatakse ka kivilinnus, kuninga lahkumisel aga Eestlased alistavad Taanlased ja sunnivad nad Saaremaalt lahkuma · 1223 Eestlased ründavad kõikjal sakslasi ja võtavad kindlusi üle
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS 20.11 KESKAEG 1.LIIVIMAA RISTISÕDA Ristisõda-Territooriumi ristiusustamine. Ristiusu kirik jagunes kaheks: 1)KATOLIKU KIRIK, mida juhtis ROOMA PAAVST. 2)ÕIGEUSU KIRIK, mida juhtis KONSTATINOOPOLI PATRIARH. KIRIKU LÕHE ehk kiriku lõhenemine õigeusu kirikuks ja katoliku kirikuks. Tegid erinevad kirikuvanded. Liivimaa ristisõja eeldused olid: 1)Lübecki linna rajamine. (Kaubanduse põhipunkt) 2)Kogede kasutuselevõtt. (Ülihea laevake, millega kaupu transportida) Erinevate huvirühmade eesmärgid Liivimaa ristisõjas: 1)Rooma paavst ja katoliku kirik-Toetas vallutussõda usulistel ja võimulistel eesmärkidel. 2)Saksa kaupmehed-Toetasid ristisõda, et saaks rajada kindla tugiala Väina jõeäärde. 3)Taani ja Rootsi kuningad-Üritasid sõjaolukorda ära kasutada ning Eestisse kanda kinnitada. 4)Saksa rüütlid-Olid meelsasti valmis ristisõda alustama, sooviti seisus...
1. Regilaulu komponendid sõnad, viis, esitus 2. Regilaulu liigid · Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel · Anseküla pastor Martin Körber asutas 1840 isikliku laulukoori, tänu millele arenesid sõrve lauljate võimed heale tasemele. Komponeeris ka ise oma koorile. · Väägvere pasunakoori toetas Willigerode, kes oli David Otto Wirkhausi õpetaja, kes omakorda on puhkpillimuusika isa. · 1850 asutati Adam Jakobsoni ja tema poja C. R. Jakobsoni juhatamisel Torma kihelkonnakool, kus sai alguse pasunakoor. · 1865 a...
1.Eesti ajaloo allikad ja periodiseering 1. Muinasaeg- XIII saj. Algus p.Kr 2. muistne vabadusvõitlus- 13. saj. Toimus Eesti ja Läti alal. Eesti alistumine ja ristiusustamine. 3. keskaeg (Vana Liivimaa ajastu)- 5. saj.-15. Saj. 4. Liivi sõda- 16. saj. Vana-Liivimaa aladel õlemvõimu nimel toimunud sõda. 5. Rootsi aeg- 1629- 1699 (algas Liivi sõjaga) Eesti jäi Rootsi võimu alla. 6. Põhjasõda- 1700-1721 Sõda Läänemerel, Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. 7. Vene aeg- 1918-1919, 1940-1941, 1944-1992. 8. iseseisvumine ja vabadussõda- 28. nov. 1918- 2. veb. 1920, Eesti võit. 2.Muinasaeg - lühiülevaade 1. kiviaeg- enne metallitöötlemise leiutamist. Tööriistad kivist. 2. paleoliitikum- esimeste inimeste kujunemine põhja-euroopas jääaja lõpuni 3. Mesoliitikum- 9. aastatuhandest e.Kr- V aastatuhandeni e.Kr. 4. Neoliitikum- V aastatuhat e.Kr- II aastatuhat e.Kr 5. pronksiaeg- II aastatuhat- V s...
Ümera lahing peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal 1210 nüüdse Läti alal,mille eestlased korraldasid. Kuna eestlastel oli hea strateegia suutsid nad sakslased,liivlased ja latgalid alistada. Ümera lahingu tähtsus eestlastele seisneski maakondade vaheliste sidemete tugevdamises. Madispäeva lahing peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas. Madisepäeva lahing lõppes eestlase allajäämisega,mis kandis suuri kaotusi.Lahingus langes Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo. Pilet nr.9 1.Põhjasõda (põhjused,osalejad riigid,tähtsamad lahingud,sõjatulemused)-Põhjasõda 1700-1721. Venemaa ei saanud Liivi sõja ajal ,,Akent Euroopasse'' ning Peeter I tahab läänistada Venemaad.Oli loodud Rootsi vastane liit. Poola tahtis tagasi võita alasid ,mis Liivisõjas sai kaotatud. Rootsi ning Taani tahtsid võimu Läänemere basseini üle. Sõjas osalesid Taani,Rootsi,Poola ja Venemaa. Tähtsamad lahingud olid Narva lahing ning Tartu
MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198...
pere, kes ei usu ei jumalat ega haldjaid ja üritavad külaeust eemale hoida. Leemet oli poiss kes elas Metsas koos oma õe ja emaga. Algul nende elukohaks oli küla, kuna isa tahtsis sinna minna. Kui Leemet oli aastaseks saanud, siis ema kolis tagasi külla peale isa surma. Tema parimaks sõbraks oli Pärtel kellega ta veetis palju aega koos. Külas elas ka tüdruk Hiie, keda ei lastud kodust eriti välja, kuid siiski suhtles ta nende kahe poisiga vahel. Hiie isa oli Lembitu, kelle jaoks olid vanad kombed olulised ja ta uskus haldjatesse ja ohverdamisse. Tema pidas Leemeti peret reeturiteks, sest nad jätsid metsa elu aastaks. Külas polnud palju inimesi kellega koos olla niisiis suhtles Leemet ka ussidega. Ussidega sai ta suhelda, kuna onu Vootele õpetas Leemetile ussisõnu. Tema teiseks sõbraks oli madu Indrek. Lemeet päästis Indreku surmasuust, kui siil ussi tahtis ära süüa. Nad hakkasid tihti koos ringi rändama ja ussid õpetasid tarkuseid Leemetile.
Aastal 1201 hakati ehitama Riia linna ja aastal 1202 asutati Mõõgavendade ordu, mis koosnes vaid kõrilõikajatest ja sõjameestest. Nad alistasid külad, mis siis kohe ristiti. Kui liivlased ja lätlased olid alistatud, jõudis järg 1208. aastal Eesti kätte. Tungiti sisse ja põletati-hävitati külasid. 1210. aastal toimus Ümera lahing, mis tõi eestlastele võidu. 1217. aastal toimus Viljandi lähistel Madisepäeva lahing, kus langesid nii eestlaste vanem Lembitu kui liivlaste vanem Kaupo. Legend räägib, et kui lätlased 1219. aastal Tallinnat vallutasid, siis said nad endale oma lipu. Mõisted: pagan võõraste või valede jumalate austaja sõda kahe vaenutseva poole relvastatud võitlus lahing väeüksuste kokkupõrge sõjas piiskop kõrgem kirikutegelane Mõõgavendade ordu Baltimaade vallutamiseks loodud kristliksõjaline ühing 8. VALLUTUSSÕJA LÕPP Sakslased alistasid üksteise järel kõik Eesti maakonnad. Viimaseks jäi
Pronksi-ja rauaaeg · Vask · Pronks(tina+vask 3000 a eKr-1000a eKr ) · Raud · Kindlustatud asulad (Oli juba vara mida kaitsta) · Pronks/rauaajal oli mees perekonna pea. Uued tegevusalad: põlluharimine (varasemalt korilus) ja karjakasvatus(varasemalt küttimine), käsitöö, kauplemine(mõlemad seoses käsitööliste tekkega saanud alguse) . · Uued tööriistad: sirp, vikat, kirves. · Tarandkalmed, mässiti linasse ja maeti, kalm koosnes klibust ja oli hea peale matta. · Tekivad teatud meistrid- käsitöölised(põldu ei hari, vahetus kaubad) Küsimused lk 23 1. Eestis puudusid vajalikud tina- ja vasemaagid, et valmistada pronksesemeid, mujalt maailmast jõudis neid siia vähe. 2. Tekkis karjapidamine ja oli majas vara mida kaitsta (tööriistad, loomad, mõningad väärisesemed) Tekkisid ühiskannoas juba kihid, kellel oli rohkem ja kellel oli teistepoolt ihaldatud kaupa. 3. Kergem oli harida põldu, peamiseks erinevuseks oli...
vahel. 1212. a. sõlmisid eestlased ka sakslastega Toreida vaherahu kolmeks aastaks. Suhted venelastega 1210. a. piirasid Novgorodi vürst Mstislav Ulja ja Pihkva vürst Vladimir kaheksa päeva Otepää linnust. Eestlased olid sunnitud rahu paluma ning 400 hõbemarga eest osteti end vabaks. 1212. a. tuli Mstislav taas Eestisse, Järvamaale, kuna seal sakslasi ees polnud, liiguti Harjumaale Varbola linnust piirama. 700 hõbemarga eest said ka nemad vabaks. Vahepeal oli Lembitu oma salgaga Pihkvasse tunginud ja hakanud seal rahvast tapma. Varsti põgenesid eestlased saagi ja vangidega ära, seega olid eestlaste ja venelaste suhted sel ajal üsnagi teravad. Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse 1215. a. alguses tegid sakslased abivägedega sõjakäigu Ridalasse, mis oli eestlastele ootamatu, kuna Toreida vaherahu pidi kestma tolle aasta kevadeni. Sakslased asusid rüüstama, tapma ja röövima seda kolm päeva
Sealt lubatigi taas appi tulla. Kuuldes eestlaste plaanidest, püüdsid vastased kiirustada, et ennetada venelaste saabumist. Madisepäeval 1217. aastal kohtusid väed Viljandist 10-11 km eemal arvatavasti hilisema Risti kabeli läheduses. Puhkes vihane lahing, mis kestis mitu tundi. Kõige edukamalt tegutsesid eestlased oma vasakul tiival, kus liivlased sunniti taanduma. Sakalased aga kandsid raskeid kaotusi, langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad. Madisepäeva lahing oli eestlastele raskeks kaotuseks, aga see ei tähendanud veel vastupanu raugemist. Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Taani oli varemgi püüdnud mõningaid Eesti alasid vallutada, aga senini suutsid eestlased need katsed edukalt tagasi lüüa. 1219. aasta suvel, pärast põhjalikke ettevalmistusi, saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse. Asuti eestlastele kuulunud linnusesse, ilma et neid oleks selles takistatud.
Amandus Heinrich Adamson 1855-1929 Amandus Adamson, Johan Köler ja August Weizenberg, kes oma loominguga panid aluse eesti rahvuslikule kunstile ja kelle kaudu eesti kunst hakkas tuntuks saama rahvusvahelises ulatuses. Amandus Heinrich Adamson sündis 12. novembril 1855 Paldiski lähedal. Tema isa, Iisrael Adamson, oli meremees. Ühel tormisel ööl hukkus tema laev suures tormis ja lained uhtusid ta randa, kus ta leidis ulualuse Uuga Rätsepa väikeses rannatalus. Seal kohtus ta peretütre Kathariinaga, millele järgnes abielu. Amandus oli abielupaari teine laps. Eesti talurahval oli suur langus. Paljud Uuga Rätsepal elanud mehed olid meremehed, siis said nad merendusega leiba teenida. Püügist pidid nad jälle aga maksma mõisale maamaksu, mis oli iga aasta sama, olenemata püügist. Ka Iisrael Adamson tegeles merendusega, aga tulust ei jätkunud maamaksuks, sellepärast oli ka nend...
Sealt sai Eesti nimeks Maarjamaa maa, mis oli pühendatud Neitsi Maarjale. ,,Läti Henriku Liivimaa kroonika" on kirjutatud saksa keeles ning räägib eestlaste kommetest, elust-olust, rahvaluulest, toitudest jne... Mõned kroonikast pärinevad eestikeelsed sõnad: odempe Otepää, Sackala Sakala, Tarbata Tartu, Viliende Viljandi, maleva malev, wanem vanem, kylekunda kihelkond, Lembitus Lembitu Esimene eestikeelne lause: ,,Laula, laula, pappi!" ,,Taani hindamisraamat" 1241 a. Taani munkade poolt kirja pandud kroonika, sisaldab Eesti asulate nimekirja: ~500 kohanime + isikunimed. Näiteks: Jeeleth Jõelähtme, Lyneus Lüganuse, Kaylae Kohila. ,,Liivimaa vanem riimkroonika" pärit 13. saj. lõpust, autor teadmata, alam- saksakeelne, kirjutatud ettelugemiseks munkadele. ,,Liivima noorem riimkroonika" 14. saj
1. LIPULUGU 20. sajandil toimus eesti rahva iseteadvuse tõus ning kultuuriline ärkamine. Mitmete kultuuriliste suursündmuste toimumine koondas esmakordselt kriitilise hulga eesti soost üliõpilasi end eesti kultuuri ja keele alal harima. 1870. aastal kogunesid kaheksa eesti soost tudengit ühiselt ,,Kalevipoega" lugema. Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää ki...
SOOMUSRONGIDE JA SÕJALAEVASTIKU LOOJA ADMIRAL JOHAN PITKA Admiral Johan Pitka Johan Pitka sündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas, Jalgsema külas, Pitkade pere kuuenda lapsena. Ei osanud siis keegi arvata, et temast saab legend, kellest räägitakse veel kaua pärast tema lahkumist siit ilmast. Läksid aastad ja Johanist sai nooruk, kes pidi tegema oma elu esimese iseseisva otsuse kelleks saada. Ehkki ta teadmised meremehe elukutsest olid piiratud ja väljavaated sellel alal elus läbi lüüa võrdlemisi tagasihoidlikud, kirjutab Pitka ise selle kohta: "Mind tõmbas tundmatu salajane jõud merele, kus mind näisid ootavat ülesanded, suuremad ja tähtsamad kõigist, millest kõneldi. Seda tundsin mina üksinda ja nii, et ei olnud võimalik kõnelda teistele." Sellest otsusest algas Johan Pitka mere- ja sõjamehetee, mis viis ta Eesti Vabadussõjas kolmandaks meheks Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri kõrvale....
tunnistama ristiusku. 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 1217. aastal võitsid kristlased Madisepäeva lahingu, hukkus ka Sakala olulisemaid vanemaid Lembitu. Lindanise lahing, 1219. Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Põhjala (Põhjamaad), 1219. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. Baltimaad, 1225 - 1250. 1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga
[2] Kui seda 16. sajandil uuendati sai selle kõrguseks umbes 45 meetrit. Torni nimi tuleneb saksakeelsest väljendist "Langer Hermann" ehk "pikk sõjamees, pealik". ,,Hermanni" nimi anti sageli kõige tugevamatele tornidele. Hermann ei tähenda siin ainult mehenime, vaid seostub legendaarse germaani sõjapealiku Hermanniga, kes võitis pealetungivaid rooma leegione Teutenborgi lahingus 1. sajandil. Hermann tähendab saksa kultuuriruumis sama, mis Lembitu meile, ehk rohkemgi. Hermann on tugevuse, kaitsetahte, rahvusuhkuse sümbol. [5] 4)Neitsitorn Oletatakse, et torn sai oma nime tornipealik Hinse Meghe järgi. Hiljem on torni nimi moondunud (saksa keeles Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlge Neitsitorn. Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga. 1577. aastal sai torn Liivi sõja tõttu kannatada. Kuni 1626.
Pärnu Tali 85 11 82 908 9679 Pärnu Tori NS 85 13 111 847 5122 Rapla Valtu 85 20 177 1031 6615 Tartu Alatskivi 86 10 83 722 9902 Tartu Kambja 86 16 148 846 10332 Hiiumaa Krgessaare 86 16 165 354 3968 Viljandi Lembitu 86 22 187 829 9035 Järva Oktoober 86 32 232 1159 8531 Viljandi Olustvere ST 86 27 202 456 3397 Valga Otepää 86 17 155 461 6065 Läänemaa Ridala 86 11 100 622 7818 Harju Riisipere 86 17 156 842 11377
Kuidas eestlased endale perekonnanimed said Eestlaste perekonnanimed enne XIX sajandit Vanimates kirjalikes allikates esinevad eestlaste ainunimed, st üheosalised isikunimed. Läti Henriku kroonikas nt Lembitu, Wottele, Maniwalde, Unnepewe, Meme, Kyriavanus, Tabelinus, Wytamas (Roos 1961: 343). 1255. aasta saarlaste ja ordumeistri vahel sõlmitud lepingus on nimepidi märgitud kaheksa saarlast: Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete, Cake (Tiit 1976: 485). Alles XIV sajandil pärast maa ristiusustamist ilmuvad allikatesse lisanimed. Taani hindamisraamatus on mainitud eesti soost vasalli Clemens Esto rahvust osutav lisanimi (Kahk 1992: 199, Saareste I: 139).
KESKAEG 1208-1558 · Theoderich tsistertslaste ordu liige. Põhjala ristisõja juhtivamaid isikuid. Mõõgavendade ordu rajaja. 1211 Eestimaa piiskop. Viis Eestis ristimisi läbi · Albert- paavsti poolt määratud Liivimaale III piiskop. Liivimaa paganate ristija · Kaupo- oli Turaida vanem, arvatakse, et oli esimene, kes lasi end rahvaga ristida ja hiljem sõdis ka ristisõdijatega koos paganate vastu. · Lembitu eestlaste vanem Sakala maakonnast. Organiseeris võitlust ristisõdijate vastu. · Wolter von Plettenberg- Liivi ordumeister, suutis ajutiselt sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Õnnestus kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaal. · Melchior Hoffmann- kasukavalmistaja. Teda mõjutas Martin Luther, hakkas luteri jutlusi pidama. · Innocentius III Rooma paavst. Saatis kristlasid Liivimaal paganate vastu ristisõda pidama. Andis Albertile korraldusi.
Helme lossi müüride all ja ümbruses on lahinguid löönud sakslased, liivlased, lätlased, leedulased, venelased, poolakad ja rootslased. Suuremaid kokkupõrkeid ja lahinguid on olnud viis. Esimel korral 1218. aasta sügissuvel toimus Puide küla lähedal lahing Vene vägede ja Saksa rüütlite vahel. Sakslatse poolel oli ka liivlasi ja lätlasi. Puide lahing mis kestis terve päeva , lõppes sakaslaste põgenemisega. Selles lahingus olevat langenud eesti vanema Lembitu tapja lätlane Veko. 1329. aasta septembris oli arvatavasti Helme kiriku juures suur lahing orduväe ja leedulaste vahel. Leedulased kaotanud lahingus 500 meest. Järgmine teade on1501. Aasta novembrist. Helme ordulinnuse juures toimus kaks kokkupõrget Tartu piiskopi meeste ja venelaste vahel. Ehkki piiskopi maaväed said lüüa ei õnnestunud venelastel Helme ordulossi vallutada. Neljandat puhku, 2. augustil 1560 toimus lahing Oomuli mõisa juures. Seda taplust nimetatakse ka
• Taani Eesti hertsogkond • Eesti ristiusustati EESTI VALLUTAMINE • Põhiline sõjategevus Lõuna-Eestis • Ümera lahing - eestlaste võit Võnnu lähedal (soodne lahingupaik - järsukaldaline Ümera jõgi) • Saarlased ja läänlased vallutasid linnuse, ülestõus laienes mandrile • 1223-1224 suruti ülestõus maha, võim taastati • Taani kuninga positsioon nõrgenes • Olukorda kasutas ära Riia leer - sõjakäik Saaremaale • 1227 alistus Valjala linnus • Lembitu • Sõda polnud pidev - vaherahud ja rahud • Vaenupooled vastavalt vajadusele liitudes • 1226-1227 vallutasid Mõõgavendade ordu ja Riia leeri piiskopid kõik Taani vallutused k.a Tallinn • Vallutajate suhete korraldamiseks legaadid • Stensby rahu - Taanile tagasi Harjumaa, Rävala ja Virumaa KESKAEGSE LIIVIMAA POLIITILINE KAART • 1346 Saksa ordu Taani kuningalt Eestimaa hertsogkonna • Keskaegse Eesti piir 13.saj keskpaigaks • Suurim Saksa ordu valdus
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Piiblinimede populaarsus kolmekümnendatel ja tänapäeval Aastatöö Secunda aste Koostaja Emma Reinhold Juhendaja Gerli Laur Pärnu 2009 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1.1. Statistika...........................................................................................................................6 1.2 Ristimine........................................................................................................................... 7 2. NIMED ...........................................................................................
· Eestlased üritasid sakslaste liitlast Kaupot alistuma sundida, ebaõnnestus täielikult · Sakslaste abivägi purustas eestlaste väed ja ka laevad · Hukkus üle 2000 mehe · Toreida vaherahu 1212 · Kolmeks aastaks sõlmitud vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel · Puhkenud oli katkuepiteemia · Mõlemad pooled vajasid aega lisajõudude hankimiseks · Sõjategevus venelastega, aktiivne alates 1210 · Eestlased tegid retki Pihkva alla, tuntum oli Lembitu retk oma salgaga · 1212 piiras Novgorodi vürst Varbola linnust · Linnust kätte ei saanud, küll sai lunaraha Võitlus 1215-18: · Initsiatiiv sakslastel · Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse · Lepole linnuse piiramine · Esimene kokkupuude Lembituga · Kolme maleva manööver 1215 kevad · Osalesid Läänemaa, Saaremaa, Sakala ja Ugandi · Peamiseks sihtmärgiks Riia · Oli kahe rinde rünnak · Merelt piirasid saarlased, maalt Sakala ja Ugandi väed
Eesti Muusika Ajalugu Johannes Kappel ( Rapla 1855 Wirttenberg 1907 ) Esimene kutseline muusik, organist, helilooja ja kooridirigent. 1872 a. sõitis Peterburi konservatooriumisse oreli klassi. Õpetajaks oli tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu. Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik. Looming: koorilaulude kogumik " Järvamaa ööbik" 1881, "12 laulu segakoorile" 1885, "10 laulu meeskoorile" 1886. Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut. Koorilaule ; " Kevade" , " Ööbik" , " Oleksin laululind" , " Ma teretan sind hommik" , " Armukese ootel". Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus. Konstantin Türnpu ( 1865 1927 ) Koorijuht ja helilooja. Kogu elu tööta...
Liit venelastega ei olnud aga väga kindel . Selgelt näitas seda suvi aastal 1217 ,kui eestlaste vanem Lembit koondas suurt väge . Venelased , aga ei saabunud kokkulepitud ajaks. Seda , aga kasutasid ära sakslased . 21 .septembril aastal 1217 madisepäeval , peeti lahing Viljandi.Tapluse alguses olid eestlased peaaegu kindlad ,et võit on nende käes. Kuid vaikselt hakkas see kindlus kaduma. Selles sõjas said surma paljud eestlaste vanemaid nende hulgas ka Lembitu. Raskelt sai haavata ka sakslaste poole läinud Kaupo, kes veidi hiljem ka suri. Eesti saab ristitud Kui sakslased olid hakanud võitma tahtis ka Taani- kes oli hakanud järjest rohkem mõjukamaks muutuma. Piiskop Albert kes oli hea diplomaat sai aru et kui ta liitub Taaniga on tal võimalus allutada nii Eesti kui ka Läti. Taani sai hästi läbi ka paastki kuuriaga, kes tahtis õigeuskliku Venemaa allutamine katoliku kirikule. Eestist ja Lätist oli hea Venemaale edasi minna
SÕJAD EESTI ALADEL MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 1227 allikad: Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat eellugu: Muinas-eestlased elasid külades, mis olid tekkinud põllunduseks soodsatesses kohtadesse või suuremate linnuste ümbrusesse. II aastatuhande alguses toimus suur rahvaarvu kasv, palju uusi külasid. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna.Välisohu tõttu olid äärealade kihelkonnad liitunud maakondadeks. 13. saj. alguseks oli Eesti alal 45 kihelkonda, 8 suuremat maakonda (Harjumaa, Rävala, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala) ja 4 nn väike-maakonda (Alempois, Nurmekund, Vaiga ja Mõhu). Haldusüksusi juhtisid vanemad ja riikluse esimeseks märgiks oli vanemate nõukogu kooskäimine. 1187. Sigtuna vallutamine oluline eestlaste välisvõit 1198. saabus regiooni piiskop Albert 1201. rajati Riia linn konflikti põhjused: Eesti asus kahe suure religiooni piirimail j...
RUDOLF TOBIAS(1873-1918) · 1914 saab saksa kodakondsuse ning saab täieõiguslikuks kompositsiooni õppejõu professoriks. · R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. Rudolf Tobiasel on suur · Berliinis kirjutas Kalevipoja teksti põhjal üksikuid muusikalisi episode, nagu tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" esikteosed eesti muusikas. · 1915 mobiliseeriti sõjaväkke, kuid 1916 pöördus tervislikel põhjustel berliini · ...
sündis Hiiumaal Tubalal Matse talus. Urmasel oli isa poolt kuus tädi ja kaks onu ning ema poolt sama palju tädisid ja onusid. Urmase isa Lembit töötas Tallinna Telefonivõrgus insenerina ja oli tõsine ning usklik mees. Urmase emapoolne suguvõsa pärineb hoopis Tallinnast, kus tema ema, Helju Kibuspuu töötas aastaid lasteaias ja hiljem Tallinna onkoloogiahaiglas õde-perenaisena. Urmase vanemad olid koos 46 aastat, kuni Lembitu surmani. Urmas Kibuspuu kasvas ja veetis suurema osa oma ajast nooruspõlves vanemate majas Tallinnas Hiiul, Pargi tänavas. Juba väga varajases nooruses oli Urmas silmapaistev laps: tähelepandav oli varajane rääkimisoskus, hea miimika, seltsivus ning tihti ka tahtmine seltskonnas kõva häälega laulda. Urmas oli viisakas ja korralik poiss, kes armastas väga loodust. Väiksena armastas ta muuhulgas luubiga lilleõisi uurida ja abistas isa meisterdamisel- ehitamisel. 1960
Esimesena rünnati Ugandi maakonda (sakslased, liivlased, latgalid). Alguses toimusid vastastikused rüüsteretked ning sakslased lähtusid divide et impera (jaga ja valitse) põhimõttest. 1210. a piirasid juba sakslased ja ugalased Võnnu linnuse, mis oli Mõõgavendade ordu tugipunkt. Seal edu ei saavutatud, kuid lahkudes toimus Ümera lahing (1210), mille eestlased võitsid. Kuulus on ka Madisepäeva lahing, mis toimus 1217. a septembris. Peaorganisaatoriks oli Sakala vanem Lembitu, kes kogus kokku 6000 meest. Sakslastel oli 3000 sõjameest. Lahing oli raske ning Lembitu langes (positiivseks võib lugeda seda, et seal hukkus ka liivlaste Kaupo) ja eestlased kaotasid. Esimese poole kokkuvõtteks võib öelda, et kaotasime olulised juhid ja üldse palju inimesi. Muistse vabadussõja teine pool ja lõppvaatus (1219-1227): sakslaste, taanlaste ja rootslaste sissetung Eestisse; Saaremaa vallutamine ja selle tähtsus; eestlaste allajäämise põhjused;
2 (1998. aastal oli seal 31 eri liiki puid ja põõsaid), mis on rajatud eelmise sajandi viimasel veerandil. 1920-ndatel olid seal olemas tiik ja terrassid. Viljandis on hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel, kui linnapeaks oli August Maramaa. Puiesteede peamised puuliigid on harilikud tammed, pärnad, kased, männid, jne. Kõige suursugusemad alleed on Maramaa puiesteel ja Lembitu puiesteel. Võõrliikidest on istutatud ameerika lehise (Köleri allee) ning ebatsuuga allee (Uuel tn). Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. 1.3 Sümbolid LIPP koosneb kahest võrdsest laiust helesinine (üleval) ja valge. VAPP on helesinine kilp, mille keskel valge roosi õis. 3 2. AJALUGU Esmakordselt mainiti Viljandit 1154. aastal araabia maadeuurija Al-Idrisi poolt, kui Viljandi muinaslinnust
1. Jääaeg ja Eesti maastiku kujunemine Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. 11-13 000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli neli-viis jäätumist, mis vahetusid soojemate vaheaegadega. Kui jää oli taas taandunud, võis Eesti alale jõuda ka inimesi. Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastikku. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala Läänemere arvel suurenenud. Enam kui 8000 aastat e.Kr. murdsid Balti jääpasjärve veed põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 meetri võrra, Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kaheksandal aastatuhandel e.Kr soojenes kliima tunduvalt, ilmusid kase- ja männimetsad, sisse olid rännanud loomad. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. 2. Muinasaja uurimine ja ajaloo abiteadused Muististel viiakse läbi arheoloogilisi kaevamisi. Väikeste kühvlite ja pintslitega kaevatakse välja ja puhastatakse ehituste jäänused, erinevad ...
Ajalooallikad on : · Esemelised · Suulised · Kirjalikud Eestis on esemelised kõige varasemad, siis on kirjalikud ja kõige nooremad on suulised. Sest üle 3-4 põlvkonna nad ei säili ja et nad säiliks, tuleb need kirja panna. Eesti ajaloo kohta pärinevad kirjalikud allikad 13 sajandist. Need on objektiivsed, sest on kirjutatud teiste rahvaste esindajate poolt. Kirja panemise eesmärk polnud eestlaste ajaloo kirjeldamine vaid eestlasi nimetati mõne kindla sündmusega. Esemeliste ajalooallikate vanust määratakse radiosüsiniku meetodiga ja dendrokronoloogia abil. Dendrokronoloogiaga uuritakse puude aastaringe, sest need on erinevad ja on koostatud kalender, mille abil saab võrrelda puidust valmistatud esemeid. Tänapäeval kombineeritakse neid kahte meetodit. Eestis on läinud vanemaks kiviaja ja pronksiaja leiud. Kiviaeg Kõige vanem periood paleoliitikum Keskmine mesoliitikum Noorem neoliitikum Eesti aladelt pole leitud paleoliitili...
sakslaste tugipunkt. Taheti Võnnu kindlus enda alla võtta. Saadi teada, et Riia alt tuleb sakslaste abivägi. Eestlased peitsid end Võnnu lähedale metsa ja seejärel ründasid sakslasi. See oli eestlaste esimene suur võit. Madisepäeva lahing (21. sept 1217) – korraldades retke läbi Läti alade, põrkasid eestlased kokku sakslastega ja algas lahing. Selles lahingus hukkus eestlaste suursugune juht Lembitu. Muhu linnuse vallutamine (1227) – viimane lahing Muistses vabadusvõitluses ja peale seda langesid Eesti alad võõrvõimu alla. 1201. – Riia linna asutamine (piiskop Albert). 1202. – moodustati Mõõgavendade ordu (preester Theodorich). 1208. – Muistse Vabadusvõitluse algus; sakslased tungivad Ugandi maakonda, kuna Ugandi elanikud olevat röövinud voori ja taheti röövitud vara tagasi saada. 1210. – Ümera lahing 1217
Nurmekund, Mõhu ja Vaiga (väikemaakonnad). *Vanemad- küle ja kihelkonna arukamas ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon. Naad olid enamasti rikkamad. Seepärast nimetati neid Henriku kroonikas ,,vanemateks" aga ka ,,rikasteks" või ,,paremateks". Arvukamalt oli neid Lõuna- Eestis. Vahel oli nende mõjuvõim isegi nii suur, et kogu küla kutsuti vanema järgi. Näiteks nimetatakse kroonikas mitmel korral ühe tähtsama sakslaste vanema Lembitu küla. *Malev- põhiline väeüksus maakonnas, mis koosnen nii ratsa- kui jalameestest. 9. Muinaseestlaste usund Lk.31-35 (vägi, animism, Uku, Tõnn, Tarapita, hing, hiis, maagia, nõidumine) *Vägi- Üheks muinasusu põhimõisteks ja -elemendiks. Arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikates ja taevas. Väge võis olla ka sõnedes, mille abil sai loitsuda, nõiduda ja
Vello pakkus venelastele lahkelt suitsu ja seletas, et Ilme ema on suremas haige ja kik lasti läbi. Rannas ootavad juba Marta, Leonard ja Piibu-Eedi. Marta on Ilmet nähes väga pettunud (lootis ikka, et Taavi annab talle järele). Külamehed käisid üksteise juures arutamas, mida metsas redutavate bandiitidega teha, kuid Matsu Juhani vastuseisu tõttu ei jõutud mingi otsuseni. Marta oli jälle maal ja ütles Lindale, et pakkus Taavile peale Ilme ja Lembitu ärasõitu ka võimalust üle lahe sõita, kuid Taavi keeldus. Linda sai aru, et Marta üritas Taavile läheneda. Marta rääkis, et lõpuks kadus Taavi ära ja ta ei suutnud teda enam Tallinnast üles leida. Tõmm, Osvald ja Värdi olid Hiie saunas sõja eest varjul. Ühel ööl tulid Osvald, Tõmm ja Ferdinand metsast (käisid peidukast relvi ära toomas) koju ja otsustasid Matsu Juhani tütardele ligi ajama minna, kuid avastasid, et
Eesti riikliku iseseisvuse tekkimine. Iseseisvuse väljakuulutamine Umbes kaks aastat peale Esimese Maailmasõja (1914-1918) puhkemist, sügisel 1916, oli Tsaari- Venemaa sõja sakslastele praktiliselt kaotanud. Tsaar Nikolai II kõrvaldati troonilt ja võim läks Riigiduuma (esinduskoja) edumeelsemate rühmituste kätte. Moodustati demokraatia suunas kalduv Ajutine Valitsus, mille peaministriteks olid esmalt vürst Lvov ja Kerenski, keda ongi tuntud tagantjärele "Kerenski aja" nime all. Kui selgus, et venelastega demokraatlikul alusel koos töötada ei saa, esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks uus maavalitsuse eelnõu, milles polnud juttu ei omavalitsusest ega ka autonoomiast. Tegemist oli Eesti maavalitsusega, mille 30. märtsil kinnitas Vene Ajutine Valitsus. 1.juulil 1917 avas Eesti kubermangu komissar, endine Tallinna linnapea Jaan Poska Toompea lossis Eesti Maapäeva, esimese Eesti rahvaesinduse. Selle kompetentsi kuulus seisukohavõtt, ...
aladele, kuid otsest ülekaalu sakslastel ei olnud. Esimene suurem välilahing 1210. aastal Ümera jõel lõppes eestlaste võiduga. Sõda aga muudkui laienes ja muutus eestlaste jaoks harjumatult pikaks; vaenlasi voolas aina juurde ning eestlastel polnud abi kuskilt loota. 1211. piirasid ühendväed juba Riiat, pärast 3-aastast vaherahu 1212-1215. aastatel algasid uued rüüsteretked. 1217. aastal suures Madisepäeva lahingus said eestlased rängalt lüüa ning langes ka nende vanem Lembitu. Olukord oli lootusetu. 1218. aastal sõlmis piiskop Albert liidu Taani kuningaga, kes 1219. aastal suure laevastikuga Tallinna alla saabus ning ümberkaudseid alasid ristima hakkas. Lahing lahingu järel jäid eestlased võõrvallutajatele alla. 1224. aastal langes Tartu ning 1227. aastal vallutati viimane eestlaste linnus Saaremaal ning eestlased suruti tervikuna võõrvõimu alla. Lõppes oluline periood eesti rahva ajaloos muistse iseseisvuse aeg.
Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 1885 Ajavahemikku 1860 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ...
Kordamisküsimused II 1. Porgandi toiteväärtus. Sisaldab 7 8% süsivesikuid (valdavalt suhkrud). Kõrge karotiinisisaldus (4 3 mg; muutub organismis A-vitamiiniks). Märkimisväärsel hulgal B-grupi vitamiine, samuti PP-, E- ja K-vitamiini. C-vitamiini sisaldab teistest köögiviljadest vähem (4 6 mg). 2. Nõuded porgandi säilitamisele. Säilitatakse temperatuuril 0°C juures. Kuivamise vältimiseks vajalik õhuniiskus 98 100%. Säilitatakse perforeeritud kilega kaetud kastides. Väike ja vähearenenud porgand kuivab kergelt. Närbumine põhjustab: - kaalu vähenemist, - kvaliteedi langust. 3. Porgandi kasutusviise. Porgandit süüakse: - toorelt, - keedetult, - hautatult. Hinnatud komponent: - toorsalatite koostises, - suppide, - ühepajatoitude valmistamisel. Palju kasutamisvõimalus...
August Kitzbergi Nimeline Gümnaasium Johan Pitka Referaat Koostas: Sander Siimann 18.04.2013 Sisukord 1. Johan Pitka................................................................................................3 2. Ühiskondlik tegevus ja teenistuskäik..................................................................3 3. Lisa info teenistuskäigule....................................................................................4 4. Haridustee............................................................................................................4 5. Pitka Eesti Vabadussõjas......................................................................................4 6. Pitka teened ja kibe pettumus..............................................................................5 7. Pitka Kanadas.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
