Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"lembitu" - 391 õppematerjali

lembitu - Pöhja- Sakalas asuva linnuse vanem 17. valdemart 2- Tuli 1219 aastal Eestisse ja rajas Tallinnas oma linnuse 18. Läti Henrik- Lätlaste preester, kroonik 19. Ordul ei önnestunud Leedut vallutada! 20. Esimene piiskop oli Meinhard, kes rajas linnuse ning hakkas liivlaste seas innukalt misjonitööd tegema 21. Aastal 1208 tegid ristisödijad esimese sõjakäigu Eestisse , sellele järgnes 20 aastat verist söda.
lembitu

Kasutaja: lembitu

Faile: 0
thumbnail
11
doc

Ortograafia - väike ja suur algustäht

Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3. jutumärgid, millesse pannaks...

Eesti keel
283 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Amandus Heinrich Adamson

Amandus Heinrich Adamson 1855-1929 Amandus Adamson, Johan Köler ja August Weizenberg, kes oma loominguga panid aluse eesti rahvuslikule kunstile ja kelle kaudu eesti kunst hakkas tuntuks saama rahvusvahelises ulatuses. Amandus Heinrich Adamson sündis 12. novembril 1855 Paldiski lähedal. Tema isa, Iisrael Adamson, oli meremees. Ühel tormisel ööl hukkus tema laev suures tormis ja lained uhtusid ta randa, kus ta leidis ulualuse Uuga ­ Rätsepa väikeses rannatalus. Seal kohtus ta peretütre Kathariinaga, millele järgnes abielu. Amandus oli abielupaari teine laps. Eesti talurahval oli suur langus. Paljud Uuga ­ Rätsepal elanud mehed olid meremehed, siis said nad merendusega leiba teenida. Püügist pidid nad jälle aga maksma mõisale maamaksu, mis oli iga aasta sama, olenemata püügist. Ka Iisrael Adamson tegeles merendusega, aga tulust ei jätkunud maamaksuks, sellepärast oli ka nend...

Ajalugu
110 allalaadimist
thumbnail
2
odt

"Meelis" Enn Kippel - kokkuvõte

Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loomi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loomi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja nägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövima. Pärast pikka ja verist lahingut võtsid nad kaasa kõik linnuseõuele aetud...

Kirjandus
504 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tähtsamad ärkamisaja tegelased

J.Wiedemann ­ eesti keele uurija, koostas eesti-saksa sõnaraamatu ning saksakeelse eesti keele grammatika raamatu. Tundis huvi ka folkloori ja etnograafia vastu, kirjutas raamatu ,,eestlaste sise ja väliselust". M.Veske ­ luuletaja, teadlane, folklorist. Esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Avaldas eesti ja soome keele õpperaamatuid, 1884 asutas vene kultuuri ja keelt tutvustava ajakirja ,,Oma Maa". Rahvuslikuliikumise radikaalse suuna üks jätkaja, Jakobsoni vaadete jätkaja. K.A.Hermann - oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja, nimetas lehe umber "Postimeheks". Tegutses mitmes seltsis, ka Aleksandrikooli komiteedes. Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika, ajaloo, keeleteaduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit ("Uku ja Vanemuine"). E.Bornhöhe ­ kirjanik...

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tormis,Tubin,Ernesaks, Pärt)

Jätkab ainsana puhtalt Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis kompositsiooni. 1955-60 Talinna muusikakooli...

Muusika
50 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mis on ooper?

Seal on ühendatud muusika (lauljad, orkestrandid), draama (näitlemine, kirjanduslik süzee), kujutav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Kirjandusliku teose põhjal kirjutab libretist libreto ehk ooperi sisu, millele helilooja teeb muusika. Ooperis lauldakse ja kasutatakse kõnelähedast laulu ehk RETSITATIIVI. Ooperis laulavad solistid (AARIA), ansamblid ja koorid. Ansamblite nimetused tulenevad kooslauljate arvust. (duett 2, tertsett 3, kvartett 4, kvintett 5, sekstett 6 inimest. Sekstetid ja neist suuremad ansamblid esinevad ooperis vaid erandjuhtudel.) Kooriliigid on ooperites samad, mis kontsertkooride puhul. Neid liigitatakse mees-, nais-, laste- ja segakoorideks. Etendus koosneb: vaatused stseenid pildid. Ooperis võivad esineda ka balletinumbrid, samuti orkestrivahemängud. Ooperi tegevusele eelneb tavalisel...

Muusika
79 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

The most interesting historical events in Estonia

The I, II, IV and V Song Festivals took place in Tartu, the rest in Tallinn. Battle of St. Matthew's Day · The Battle of St. Matthew's Day (Estonian: Madisepäeva lahing) was fought near Viljandi on September 21, 1217 during the TeutonicEstonian War. The adversaries were the German crusading order the Sword Brethren with their recently converted allies and an army of 6000 Estonian men from different counties, led by Lembitu , who had attempted to unify the Estonians. The Germans won, Lembitu and Kaupo (converted Livonian chieftain, fought on the order's side) were killed. Also many others were converted and without would be murdered Baltic Way · It was in August of 1989 that an event of monumental significance occurred one which put Estonia, Latvia and Lithuania onto the final road toward renewed independence. The event was the "Baltic Way" human chain, held on 23 August 1989....

Inglise keel
26 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajalugu

sajandi lõpuni Muinasaeg 9at eKr - 13.saj. 1. Pool Haldusjaotus: 45 kihelkond, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala; iseseisvad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana Tegelased: piiskop Hiltinus, piiskop Fulco, munk Nicolaus Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, fran...

Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Eesti muusika, raadio, televisioon.

Merit Kaeramaa Helen Patsula 2008 Rõngu Keskkool Eesti muusika ajalugu Eellugu Eesti professionaalne muusika sündis XIX sajandi lõpul ja kujunes välja XX sajandi alguses. 1869. aastal Tartus toimunud esimene üldlaulupidu. 1896. aastal valminud Rudolf Tobiase avamäng "Julius Caesar" ­ esimene sümfooniline teos eesti muusikas. XIX ja XX sajandi vahetus teeb sisse selged vahed professionaalsete professionaalsed heliloojad. XIX ja XX sajandi vahetusel kerkis esile professionaalsete heliloojate põlvkond(Rudolf Tobiast ja Artur Kapp). 1908. aastal kirjutab esimese eesti sümfoonia pianistina kuulsust võitnud Artur Lemba, samal aastal jõuab ta ka ooperini "Lembitu tütar", esimese tõsiseltvõetavani selles zanris. 1865. aastal asutati laulu- ja mänguselts...

Muusika
52 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti muusika

ARTUR LEMBA (1885-1963) Lõpetas Peterburi Konservatooriumi väga väljapaistvate tulemustega klaveri ja oreli erialal. Jäi Peterburgi kuni 1920. Tallinnas konservatooriumi klaveripedagoog.Esimene Eesti professionaalne pianist, silmapaistev klaverihelilooja ­ siiani tuntum teos I Klaverikontsert 1905 (kokku 5). Helikeel rahulik, lüüriline. Loonud 2 sümfooniat (esimene Eesti sümfoonia 1908). Lõi oopereid. Lembitu tütar (1908) võinuks saada Eesti esimese ooperi looja au, kuid lavastus kukkus ebaprofessionaalse Vanemuise koosseisu tõttu läbi ning langes intriigide ohvriks. Väga populaarne viiulipala Armastuse poeem. EVALD AAV (1900-1939) Temale kuulub esimese Eesti ooperi looja au. Hooajal 1928/29 esitati Estonia teatris esmakordselt tema ooperit Vikerlased. Tallinna Konservatooriumi olid lõpetanud esimesed professionaalsed lauljad, kes lavastuses kaasa lõid. Ooperi sisuks 12. sajandi eestlaste...

Muusika
376 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Muistne Vabadusvõitlus

Kuuldes eestlaste plaanidest, püüdsid vastased kiirustada, et ennetada venelaste saabumist. Madisepäeval 1217. aastal kohtusid väed Viljandist 10-11 km eemal arvatavasti hilisema Risti kabeli läheduses. Puhkes vihane lahing, mis kestis mitu tundi. Kõige edukamalt tegutsesid eestlased oma vasakul tiival, kus liivlased sunniti taanduma. Sakalased aga kandsid raskeid kaotusi, langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad. Madisepäeva lahing oli eestlastele raskeks kaotuseks, aga see ei tähendanud veel vastupanu raugemist. Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Taani oli varemgi püüdnud mõningaid Eesti alasid vallutada, aga senini suutsid eestlased need katsed edukalt tagasi lüüa. 1219. aasta suvel, pärast põhjalikke ettevalmistusi, saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse. Asuti eestlastele kuulunud linnusesse, ilma et neid oleks selles takistatud....

Ajalugu
304 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad ­ Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard ­ rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert ­ jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 ­ Riia asutamine 1202 ­ Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo ­ Liivlaste vanem Lembitu ­ Eestlaste vanem 1206/07 ­ Liivlased alistati ja ristiti 1210 ­ Ümera lahing (võit) 1212-1215 ­ Toreida va...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muistne Vabadusvõitlus

Eestlased ei teinud head koostööd naaberrahvastega, et ennetada neid olukordi, kui nad oleks teadnud, oleksid palunud mujalt abivägesid. Samuti puudus eestlastel ühtne suur juht. Taanis oli selleks kuningas Valdemar II, liivlastel Kaupo, Novgorodil vürst Jaroslav. Eestlastel olid olemas mitmesugused vanemad, nagu näiteks Lembitu , aga kindlat juhti ei olnud. Et eestlastel puudus selline inimene, sellepärast ei toimunud õiget valitsemist ning vägede juhtimist, mis oleks olnud kindlasti suureks plussiks eestlasetele vabadusvõitluses. Eestlased ei olnud piisavalt arenenud ning ei osanud ette arvata, et sellist inimest läheb vaja. Eestlaste sõjategevus ei olnud orienteeritud. Õigupoolest orienteeruti ainult üksikute sõjakäikude jaoks. Vaenlastel oli vallutustekjs jaoks välja töötatud kindel plaan. 1219...

Ajalugu
148 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

7 VABADUSVÕITLUSE II PERIOOD 1215 - 1220 Ootamata ära Toreida vaherahu lõppu 1215.a kevadel korraldasid sakslased sõjakäigu Läänemaale, üllatusmomenti ära kasutades rüüstati paljud külad. Kohe peale vaherahu ametlikku lõppu järgnes sõjaretk Sakalasse, eestlaste tähtsaima vanema Lembitu linnuse Leole (tänapäeval Lõhavere) alla. Lembitu jt vanemad ristiti ja vangistati, hiljem vahetati poegade vastu välja. Nüüd asusid eestlased pealetungikava väljatöötamisele. Sihiks võeti Riia ja Toreida hävitamine. Hästi läbimõeldud ürituse nurjas uute ristisõdijate laevade ootamatu saabumine. 1215.a suve jooksul rüüstasid sakslased mitmel korral Ugandi maakonda ning sundisid lõpuks ugalased alistuma. Ärahirmutatud sakala elanikud olid samuti nõus rahu sõlmima...

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kas Kaupo oli reetur?

Kuid kui uskuda Läti Henriku kroonikat, siis ei ole Kaupo kaugeltki mitte ainus, kes oma suguvendi teise ilma oli saatnud. Pärast Lehola vanema Lembitu ristimist 1215. aastal võttis nimetatu väidatavalt osa ka sõjaretkest Harjumaale, kus ta sakslaste, liivlaste ja lätlaste kõrval rüüstas ja tappis nagu iga teine. Henriku kroonikast saab ka teada, et Lembitu poeg olevat olnud pantvangiks sakslaste käes, samuti kui Kaupogi poeg. Võimalik, et Lembitu ei osalenud selles retkes just vabatahtlikult, kuid fakt on, et ta seda siiski tegi. Kes oli reetur? Kas see, kes jäi ellu või oli osavam? Arvestades kõike ülaltoodut, arvan ma, et Kaupo ei olnud kaugeltki mitte suurem reetur kui mõni teine pagan, kes end esimeste seas ristida lasi ja kes mõnes võitluses ka oma rahva vastu pidi astuma...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ristideta hauad

Rannas ootavad juba Marta, Leonard ja Piibu-Eedi. Marta on Ilmet nähes väga pettunud (lootis ikka, et Taavi annab talle järele). Külamehed käisid üksteise juures arutamas, mida metsas redutavate bandiitidega teha, kuid Matsu Juhani vastuseisu tõttu ei jõutud mingi otsuseni. Marta oli jälle maal ja ütles Lindale, et pakkus Taavile peale Ilme ja Lembitu ärasõitu ka võimalust üle lahe sõita, kuid Taavi keeldus. Linda sai aru, et Marta üritas Taavile läheneda. Marta rääkis, et lõpuks kadus Taavi ära ja ta ei suutnud teda enam Tallinnast üles leida. Tõmm, Osvald ja Värdi olid Hiie saunas sõja eest varjul. Ühel ööl tulid Osvald, Tõmm ja Ferdinand metsast (käisid peidukast relvi ära toomas) koju ja otsustasid Matsu Juhani tütardele ligi ajama minna, kuid avastasid, et...

Kirjandus
1179 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Elulugu: Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 1803 aasta detsembris Kadrina kihelkonnas, Jõepere mõisas. Tema vanemateks olid pärisorjadest mõisakingsepp Juhan ja toatüdruk Ann. 1804 aasta alguses asustati kingsepa Juhani perekond Kaarli mõisa Kadrina kihelkonnas. Kaarli mõisas sai isa Juhan aidamehe koha, ema Ann jäi koduseks. 1815 aastal vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Perekonna järgmiseks elukohaks sai Ohulepa mõis Harjumaal, kus isa oli leidnud valitsejakoha. Vanemate viimaseks elupaigaks, kuni isa Juhani surmani, jäi Viisu mõis Järvamaal, P...

Eesti keel
47 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

aastal kolmeks aastaks vaherahu. 1215. aasta algas eestlastele õnnetult. Ristiusu olid sunnitud vastu võtma ugalased ja sakalased. Eestlased palusid abi venelastelt ning nende abiga löödigi peagi sakslased Eesti aladelt minema. otsustav lahing toimus aga 1217. aastal 21. septembril Viljandi lähedal, kus Sakala vanema Lembitu juhtimisel üle Eesti kokku tulnud väed jäid pärast väga rasket ja mõlemale poolele suuri kaotusi toomnudlahingut siiski pea 3000-pealisele sakslaste, liivlaste ja latgalite väele alla. Peale seda kõige kibedamat kaotust toimus Eesti aladel veel palju teisigi lahinguid eestlaste eesmärgiga säilitada oma vabadus ja iga vaenlase sihiga vallutada endale tükike sellest maast. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris...

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kiviaeg Eestis

Muistse vabadusvõitluse algus 1208 - 1212 · I suurem välilahing Ümera jõel, aastal 1210 · Eestlased tegid vasturetke Riia vallutamiseks · Lõppes raske lüüasaamisega · 1212 sõlmiti kolme aastane vaherahu 1215 ­ 1221 · Sakslased kasutasid vaherahu ära põhjalike ettevalmistuste tegemiseks uueks rünnakuks · (rünnati) Sakalas rüüstati eestlaste vanema Lembitu linnus · Lembitu ja teised vanemad vangistati, kuid vabastati peale ristumist · Ristisõdijad said suuri abivägesid · Eestlased lootsid abijõude saada Novgorodist ja Pihkvast (abiväge ei tulnud) · 21. september on madisepäev 1217 a. · Madisepäeval, 21 september 1217 said eestlased rängalt lüüa. Langes Lembitu ja vastaspoolel Kaupo · Oma tagala kindlustusega sõlmis piiskop Albert Taani kuningas Valdemar II liidu 1218 a....

Ajalugu
82 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun