rohkem maainimene. 2 2.PEREKOND Jaan Kaplinski isa on Jerzy Kaplinski Ta sündis aastal 1901, kuid tema surmaaeg ei ole teada. Arvatakse, et see juhtus 1944.aastal. Jaan Kaplinski ema Nora Raudsepp sündis 1906. ja suri 1982. aastal. Ta oli ema poolt mulk, isa poolt võruke. Nora hakkas noorena õppima tantsu ja täiendas end 1920.-1930. aastatel Saksamaal Essenis ja Pariisis. 1930. aastate lõpus tutvus ta lektor Jerzy Kaplinskiga. Nad abiellusid 1938. aasta märtsis. Jaan Kaplinski abiellus Küllike Kaplinskiga ja neil on tütar Maarja Kaplinski, kes sündis 1964.aastal. Maarja on tegelenud innukalt psühhodraamaga ning sai 2000. aastal assistendi diplomi. 1969.aastal abiellus Jaan Kaplinski Tiia Toometiga, kes on kirjanik ja Tartu Mänguasjamuuseumi juhataja. Peres on kolm poega ja tütar. Esimene poeg Ott-Siim Toomet sündis 1970. aastal. Ta on füüsika- ja majandusteaduse magister
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Olga Troskina LÄÄNEMAA-SUURSOO JA LÄÄNEMAA-SUURSOO MAASTIKUKAITSEALA Lektor: Kaija Käärt Tallinn, 2011 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 Asukoht.......................................
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond ÜLEVAADE INDONEESIA PUIDUKAUBANDUSEST JA SEDA MÕJUTAVATEST TEGURITEST Referaat õppeaines Metsanduslik ettevõtlus ja metsatoodete turundus Juhendaja: lektor Priit Kask Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 1Ülevaade indoneesia metsadest...................................................................4 2Puidukaubandus........................................................................................... 6 2.1Eksport ja import...................................................................................
Tartu Ülikool Pärnu kolled Uurimiskeskus UIMASTISÕLTLASTE REHABILITATSIOONI VAJADUSED TARTU LINNA NÄITEL Laiendatud kava Juhendaja: lektor Kandela Õun Pärnu 2015 1.TEEMA AKTUAALSUS Eesti on olnud aastaid Euroopas juhtival kohal uimastisõltuvushäiretega inimeste arvus ja nende surmade arvestuses. Palju tähelepanu on pööratud uuringutes Eesti põhjaosale ja Ida-Virumaale ja arvatakse üldiselt, et Lõuna Eestis ja konkreetselt Tartu linnas on uimastisõltuvusprobleemidega inimesi vähem ja vajadus nende rehabilitatsiooni järele väiksem.
Kaspar Bork PROJEKTITÖÖ Õppeaines: Andme- ja tekstitöötlus Ehitusinstituut Õpperühm: HE 11b Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................ Õppejõu allkiri:.................. Tallinn 2017 SISUKORD Sisukord.....................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................
Mati Teinberg AUTORONGI KOOSTAMINE ISESEISEVTÖÖ Õppeaines: AUTODE KÄITLUSE ALUSED Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-21 Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev:08.04.2015 Üliõpilase allkiri:…………… Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2014 SISUKORD 1.SÕIDUKI KIRJELDUS....................................................................................................................4 1.1.VEDUK..............................................................................................
Sergei Dikarev MARETJALID LENNUKIEHITAMISEL REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI 21(B) Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 23.03.2015 Allkiri:.................................... Tallinn 2015 SISUKORD 1.MIS ON LENNUK?........................................................................... 2 2.ALUMIINIUMSULAMID....................................................................3 2.1Duralumiinium.....................................................................
KAS KÕIK ON JUHUS? RAAMATU KOKKUVÕTE Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Priit Pärnapuu Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Kas kõik on juhus? Raamatu autor biofüüsik Stefan Klein on vabakutseline kirjanik, kes võttis omale missiooni,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut KEEVKIHI HÜDRODÜNAAMIKA Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika Õppejõud: Jelena Veressinina, Keemiatehnika õppetool lektor Tallinn 2014 SISUKORD Töö ülesanne...............................................................................................................................3 Katseseadme skeem....................................................................................................................4 Katseandmed ja arvutused..........................................................................................................5 Kokkuvõte........................
ARVESTUSE ALUSED GRUPITÖÖ SOTSIAALMAKS - MIS,KES JA MILLEKS? Õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Transporditeaduskond Õpperühm: AT11 .................. ............. ......... ........ Juhendaja: lektor Kati Nõuakas Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 Sissejuhatus Me elame ajastul, kus kogu tegevus toimub mingi teise tegevuse alusel, nt selleks, et panna katust peab keegi katuse välja mõõtma ning materjali kohale toimetama. Just samamoodi käib rahaga, ilma rahata ei toimu mitte midagi, räägitakse küll, et esimene asi mille otsa saamisel
14. keda võib pidada "esimeseks eesti sportlaseks" 15. 4 keh. kunsti 1803. a. TÜ-s 1) vehklemine 2) ujumine 3) tants 4) ratsutamine 16. eesti esimesed profiatleedid (maailmameistrid) 20 saj alguses Georg Baumann kr-rooma maadlus, Alfred Neuland - tõstmine, Saul Hallap - tõstmine, Harald Tammer kuul, tõstmine 17. eesti edukaim ala OM-l ja MM-l OM-il maadlus, MM-il laskmine 18. Raubach - kes oli 1819 Võimlemise tõi Eestisse Tartu Ülikooli lektor Karl Eduard Raupach, kes koos professor Friedrich Georg Wilhelm Struvega moodustasid 40 - 50 osalejaga võimlemisrühmad 19. mis toimus aastatel 1920, 1923, 1989, 1990 1920 20. jaanuaril peeti Eesti Spordi Liidu asutamiskoosolek. ESL-i esimeheks valiti Ado Anderkop. Ilmumist alustas "Eesti Spordileht". Eesti osales esimet korda iseseisva võistkonnaga olümpiamängudel. Tõstja Alfred Neulandist sai esimene Eesti olümpiavõitja. Peeti esimene maavõistlus jalgpallis (Soomele kaotati 0:6)
koondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. 10 Kristjan Kais (sündinud 3. märtsil 1976 Paikusel) on eesti rannavõrkpallur. Koos sõbra Rivo Vesikuga moodustavad nad klubi Kais&Vesik. Kristjan Kaisi pikkus on 188 cm ja kaal 82 k g. Aastal 1999 alustas Kais Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas tööd sportmängude õpetajana, alates 2003. aastast on samas lektor. Ta on Eesti meister saalivõrkpallis, viiekordne Eesti meister rannavolles ning kahekordne Eesti rannakuningas. Aastatel 19942002 mängis ta rannavollet koos venna Kaarel Kaisiga. 2002. aasta lõpust kuni 2009. aastani mängis koos Rivo Vesikuga. Nende parimateks saavutusteks oli 2007. aasta Zagrebi Maailmakarika etapi kuld, Euroopa sarjas kaks hõbedat ja kaks pronkisi. 2008. aastal osaleti Pekingi suveolümpiamängudel, kus oma alagrupist edasi ei pääsetud. Rivo Vesik
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA Ärijuhtimine EXT-E Eesnimi Perekonnanimi TURUNDUSUURINGUTE LÄBIVIIMISE KÄIK JA TULEMUSTE KASUTAMINE Turunduse Alused Õppejõud: Zanna Aronstam Majanduse ja turunduse õppesuuna juht; lektor ;EABA au-doktor Tallinn 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. TURUNDUSUURINGU LÄBIVIIMISE ETAPID 4 1.1. Probleemi defineerimine 4 1.2. Situatsioonianalüüs 4 1.3
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut osakond NIMI PRT 815 ANDMETÖÖTLUSE ALUSED KODUTÖÖ NR. 5 Juhendaja: lektor Tartu AASTA Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 2. Diameetri usalduspiirid..................................................................................................4 3. Mitut puud tuleks mõõta?................................
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Jana Raudsepp PROBLEEMID MESINDUSES Referaat õppeaines Mesindus Juhendaja: lektor Priit Pihlik Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. MEESAAKI MÕJUTAVAD TEGURID...........................................................................4 2. MESILASHAIGUSED...............................................................................
3623111&utm_campaign=fb_socia 11 Kurvits, J. (2014). Tagurpidi matemaatika tund. Võrgustik võrgutab seminar "Oma silm on kuningas - tule ja vali omale sobiv õppemeetod!,, Tallinn, 4. detsember. 3 julged tegutsejad, kes teema käsile on võtnud. Muutused on aga rasked tulema, kui õpetajad ja haridusteadlased oma vanadest mõttemustritest lahti ei löö. Jüri Kurvits, Tallinna Tehnikaülikooli lektor, on öelnud järgmiselt: ,,Distsipliin ei ole siis, kui klassis on vaikus, vaid siis kui klassi teeb seda, mis sul vaja on.".12 Vaja on hakata noori inimesi kaasama õppimisse. On aeg muutusteks. 12 Kurvits, J. (2014). Tagurpidi matemaatika tund. Võrgustik võrgutab seminar "Oma silm on kuningas - tule ja vali omale sobiv õppemeetod!,, Tallinn, 4. detsember. 4 Kasutatud kirjandus Hallik, M
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava URTIKAARIA Referaat Juhendaja: Erle Remmelgas , lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 Urtikaaria (nõgestõbi) Urtikaaria e. nõgestõve korral tekivad nahale piirdunud turselised, nahapinnast kõrgemad alad e. kublad. Kublad tekivad järsku. Nad võivad paikneda igal kehaosal, olla erineva suuruse ja kujuga - ovaalsed, ümarad, ringjad või maakaarti meenutavad, värvuselt punased või valkjad, sageli ümbritsetud punetava äärisega. Iseloomulik on tugev sügelemine. Kuplade läbimõõt
.Vanem eesti kirjandus 11. klass Nimi _____________________________ Punkte 200/_____ Hinne ___ Meie esivanemad on julgemate oletuste järgi elanud (kus?) __________________ kaldal ligi _________aastat. Igal rahval on enne (millist?) _____________________ kultuuri olnud (mille?) __________________ aeg. Viimast anti edasi suuliselt ühelt põlvkonnalt teisele. 13. sajandi alguses oli eestlasi umbes 150 000. Nad tegelesid künnipõllunduse, _________________ ja _________________, sõitsid merd ja kauplesid naabermaadega. ____________________ eluviis oli kujundanud nende ühiskonnamudeli, milles ei olnud kesksel kohal riik ja võim, vaid _________ ja _________. ______ a algas eestlaste vabadusvõitlus saksa ristirüütlite vastu. 20 aastat hiljem langes maa _________ ja __________ võimu alla ning ühtlasi nende (mille?) _______________ mõjuvälja. Alates ___ sajandi I poolest oli meie rahvas võõra võimu all ja seda ___...
õppeaines ,,Tõste- ja edastusmasinad" TE.0255 Tootmistehnika eriala TA MAG II Üliõpilane: "....." ................. 2012. a ......................................................... Vello Lääts Juhendaja: "....." .................. 2012. a ......................................................... lektor Eino Aarend Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1. LÄHTEANDMED ................................................................................................................ 3 2. KONVEIERI LINDI ARVUTUS ........................................................................................ 4 2.1
Estonian Business school Ettevõtluse õppetool EKSPORDI PLAAN Kodutöö *** Lektor Jüri Piiper Tallinn 2010 SISUKORD 1. Firma kirjeldus..................................................................................................................2 1. Ekspordiks sobiva teenuse valimine ja hindamine...........................................................2 2. Firma ekspordi valmiduse hindamine.............................................................................. 3 3. Ekspordi sihtriigi valimine.......
Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva Näddali-Leht, mille esimene number ilmus 1. märtsil 1806. See ajaleht oli Põlva pastori Gustav Adolph Oldekopi, Kanepi pastor Johann Philipp von Rothi ning koolide inspektor Carl August von Roth poolt alates 1. märtsil 1806. aastal väljaantud tartumurdeline ajaleht. Ajalehte trükiti Tartu Ülikooli trükkali Johann Michael Grenzius poolt ning ajalehte tsenseeris vastavalt kehtivale korrale ülikooli esimene eesti keele lektor pastor Friedrich David Lenz. Erinevalt varaseimast eestikeelsest ajakirjast «Lühhike Öppetus» polnud nädalalehe peasiht mitte üksnes praktilisi näpunäiteid jagada, vaid kajastada ka suure maailma uudiseid. Nagu tol ajal tavaks, täideti uudiste osa teistest ajalehtedest võetud materjaliga, kusjuures Tartu lehe peamiseks uudiste allikaks sai kõige käepärasem «Dörptsche Zeitung». Nii lugesidki
Johanna Einer EESTI MAASTIKU LIIGESTUS REFERAAT Õppeaines: Keskkonnakaitse alused Keskkonna- ja arhitektuuriteaduskond Õpperühm: TÖ31 Juhendaja: lektor T. Metslang Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 1.EESTI MAASTIKULISE LIIGENDUSE KATSETUSED..................................................4 2.EESTI MAASTIKE LIIGENDUS......................................................................................7 KOKKUVÕTE...................................................................................................
Arhitektuuris valitses 19 saj I poolel klassitsism, mis avaldus eelkõige mõisaarhitektuuris. Kirjanduses- enamik kirjandusteosed käsitlesid kohalike olusid ning nende levik ei ületanud Baltikumi piire. 22. Estofiilid ja nende tegevus. – 18 saj. kasvav huvi väikerahvaste vastu. Baltisakslastest eestihuvilised- uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust jne. Ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor. Estofiilide tegevus valmistas ette ärkamisaja kultuurilist poolt. 23. Õpetatud Eesti Selts. – 1838 loodud Fr. R. Faehlmanni poolt, mis seadis eesmärgiks „edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist“. 24. Rahvusliku liikumise eeldused ja eesmärgid. – Eelduseks oli Eesti ala majanduslik arenemine ,eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik,
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Tiina Orm AÜSR1 SEMANTIC NETWORK Referaat Juhendaja: lektor Taavi Tamberg Pärnu 2013 2 SISUKORD 3 Sissejuhatus Käesoleva referaadi koostamise eesmärgiks oli leida infot semantic networki tarkvaralise keskkonna kohta. Referaadi kirjutajale oli see täiesti võõras teema, seega oli alguses raske isegi sobivaid otsingusõnu leida. Uurimisülesande lahendamiseks otsitakse materjali ainult internetist. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas tuuakse välja lühiajalugu veebi alajoost. Töö
FIAT 130 HP REFERAAT Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11a Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 sisukor SISSEJUHATUS.....................................
Järgnevalt on ära toodud 2012. aasta 18.-21. veebruaril fikseeritud Kp indeksid: 9 4. Magnettormide mõju 4.1 Inimese tervisele Magnettormide mõju inimese tervisele pole teaduslikult tõestatud, kuid inimesed on täheldanud mõningaid muutusi oma tervises seonduvalt päikese aktiivsusega. Tallinna Tehnikaülikooli töökeskkonna ja -ohutuse õppetooli lektor Tarmo Koppel on lähemalt uurinud elektromagnetvälja, sh magnettormide mõju inimese tervisele. Ta on avaldanud online-ankeedi, et määrata inimese tundlikkust elektromagnetiliste keskkonnaparameetrite suhtes, sh magnettormide suhtes. Magnettormi mõjude vastustest selgus, et enim levinud sümptomiteks on ärritus, ärevus, seletamatu väsimus, uimasus, unisus päevasel ajal ja keskendumisraskused.
Reet Kool KODUNE RÕIVASTE PESEMINE JA HOOLDUS UURIMUSTÖÖ Õppeaines: Uurimismeetodid Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: KRR11 Juhendaja: lektor Helina Prints Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 2 1. SISUKORD 1.Sisukord.............................................................................................................................................1 2.Vastajate sooline jaotus................................................
VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD I Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12a Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...............................................................................................
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Arti Unt Metsaseire analüüs Linna- ja tööstusmaastike korraldus mag. 1 Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2014 SISUKORD .....................................................................................................................................................1 1.Metsaseire alaprogramm..........................................................................................................3 2.Eesmärgid.................................................................................................................................4 3.Seirejaamad....
Martin Tiitson, Sander Laide, Peep Bergštein Tööturg REFERAAT Õppeaines: Mikro- ja Makroökonoomika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 31 Juhendaja: lektor Martin Toding Esitamiskuupäev: 8.01.2014 Tallinn 2014 Sisukord Üldine..................................................................................................................... 3 Tööturu mõiste................................................................................................. 3 Kellest ja millest koosneb tööturg....................................................................3
Ehitusmaterjalide labori aruanne Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Õppejõud: lektor Sirle Künnapas 2011 Töö nr 1. Materjalide tiheduse, näivtiheduse ja tühiklikkuse määramine. 1.Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine 1.Töö ülesanne Antud proovikehade tiheduse määramine. 2.Töö käik · Mõõdan proovikehad · Kaalun proovikehad · Arvutan nende põhjal proovikeha mahu ja tiheduse (kasutan tiheduse arvutamiseks valemit Yo=G/Vo x 1000 ),G=proovikeha mass õhus (g ), Vo =proovikeha maht (cm3) 3
Ingo Sarapuu VUNDAMENDI ISOLEERIMINE, KASUTATAVAD MATERJALID JA SÜSTEEMID REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusinstituut Õpperühm: KK31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................3 VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE................................................4
Ingo Sarapuu VUNDAMENDI ISOLEERIMINE, KASUTATAVAD MATERJALID JA SÜSTEEMID REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusinstituut Õpperühm: KK31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………..3 VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE………………………………………...4 VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON………………………………… 7 RADOONI OHUTUSE
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Laura Sügis ja Toomas Tõnisson IMOGENE KING Iseseisev töö Juhendaja: Margit Lenk-Adusoo, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2019 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................. 2 1. Elulugu............................................................................................................... 3 2. Teooria eesmärgi saavutamisest........................................................................4 1. Elulugu...................................
Teadusbakalaureuse kraadi saavad üldjuhul fundamentaalteaduslikemale ainetele tuginevate õppekavade läbinud, bakalaureuse kraadi saavad rakenduslikuma ja/või humanitaaralase kõrghariduse läbinud üliõpilased. Magister: 1) teadus(te) magister Master of Science(s) (MSc) 2) kunstide magister Master of Arts (MA) Doktor: 1)teaduste doktor, filosoofiadoktor, meditsiinidoktor, õigusteaduse doktor 24. Akadeemiline personal: õppejõud - professor, emeriitprofessor dotsent, lektor, assistent ja õpetaja, teadustöötajad - vanemteadur, teadur, juhtivteadur mõiste selgitus, kes saab kandideerida vastavale ametikohale. Õppejõud: Professor oma eriala juhtiv õppejõud ja tunnustatud teadlane, kes korraldab ülikoolis oma aine õpet ning suunab vastavaid teadusuuringuid. Emeriitprofessor kui professor jääb pensionile
Baltisakslaste kultuurilise suhtlemise üks tähtsamaid kanaleid oli Tartus ilmunud sisukas nädalaleht ,,Inland", kus avaldati mitmeid pikemaid kirjutisi Eesti aja- ja kultuuriloost. 19.saj oli baltisakslaste kultuurielu kõrgaeg. Kujunenud baltisaksa kultuurivälja võib pidada laia saksa kultuurivälja üheks osaks, n-ö kultuuriprovintsiks, oma tugevate kohalike eripäradega. 1983. aastal asutati Õpetatud Eesti Selts, mille rajajaks oli eestlane, arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann. Selts ühendas eesti keele ja pärimuse vastu huvi tundvaid baltisakslasi, estofiile. Klassitsism ja romantism 19.saj esimesel poolel valitses kultuuri-ja kunstielus klassitsism. Näitekirjandus järgis antiikdraamade reegleid, kujutav kunst antiikkunsti kaanoneid ja arhitektuuris matkiti. Üldse kujunes Tartu südalinn klassitsistlikuks. Tallinnas moodustus enam-vähem klassitsistlik hooneteansambel Lossiplatsi näol Toompeale, kuid see rikuti
Ajaloo referaat: Eesti Vabariigi kultuurielu aastatel 1920-1940. 1920. aasta Asutati Emakeele Selts. 23. märtsil toimus Tartus Emakeele Seltsi asutamiskoosolek. Selle esimeheks valiti Professor Lauri Kettunen, abiesimeheks lektor Johannes Voldemar Veski. Selts korraldas ettekandekoosolekuid, kogus süstemaatiliselt Eesti murdematerjali, kirjastas oma väljaandeid, sealhulgas keeleteaduslikku ajakirja Eesti Keel. See on üks väheseid Eesti Vabariigi ajal loodud seltse, mis tegutses edasi ka Nõukogude korra ajal. 1921. aasta Tarapita- uus kirjanduslik rühmitis ja ajakiri. Uue kirjandusliku rühmitise ja ajakirja asutamise korraldustööd algasid 1921. aasta suvel.
Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst. Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Rajas Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 18431845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes
saj algul valitsemaks, millel oli oma valitsemiskorraldus. 1832. a vastu võetud kirikuseadus kaotas luteri kiriku privileegitud seisuse Ametlikuks riigusuks sai kreekakatoliku õigeusk Hoogu sai vennasteliikumine Maltsveti liikumine Edendati kunstielu, taasavati ülikool, asutati joonistuskool, arhitektuuris valitses klassitsism, kirjandusteosed käsitlesid kohalikke olusid Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised Faehlmann ülikooli eesti keele lektor J.Köler maalikunstnik P.Karell arst 1838. aastal loodi Õpetatud Eesti Selts, mis seadis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist 1842. aastal loodi Eestimaa Kirjanduslik Ühing Anti välja rahvuseepos Kalevipoeg Rahvakoolide õpetajatest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises Rahvuslik liikumine ja venestamine
saabunud partiid ning varasemad partiid jäävad perioodi lõppvaruks. Seetõttu hinnatakse lõppvaru esimes(t)e partii(de) soetusmaksumuses. Kokkuvõte Käibevara on üks osa aktivast. Käibevarade alla liigitatakse need varad, mis on oma olemuselt lühiajalised ehk nende kasutusiga on alla ühe aasta. Käibevara on vara, mis ei ole põhivara. Käibevara näidatakse bilansis seitsme põhirühmana. Kasutatud kirjandus: 1. Finantsarvestus I loendukonspekt, lektor Sinaida Kalnin 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3148/K%C3%84IBEVARA %20ARVESTUS.pdf 3. RTJ 4 Varud 4. Äriarvestus I loengukonspekt, dots Toomas Haldma 5. Juta Tikk, ,,Finantsarvestus"
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL nimi PIERRE CARDIN REFERAAT Õppeaines: .... Õpperühm: Juhendaja: Lektor ... Tallinn 2009 Sisukord 1.1 Lapsepõlv.........................................................................................................................lk.2 1 1.2 Pariisi jõudmine...............................................................................................................lk.2 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool Heleri Milber MAKSUPOLIITIKA VÕIMALIK ARENG EESTIS Referaat ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava Ülle Krigulson Referaat TSEREBRAALPARALÜÜS aines Neuroloogilistehaigustega patsient Juhendaja: Janika Pael Tartu Tervishoiu Kõrgkool lektor Võru 2013 TSEREBRAALPARALÜÜSI LÜHIKIRJELDUSES Mis on tserebraalparalüüs ehk PCI? Püsiv mitteprogresseeruv neuroloogiline häire, mis on põhjustatud ebaküpse aju defektist või kahjustusest. Tserebraalparalüüsi ehk PCI (Paralysis Cerebralis Infantilis) all mõeldakse ajukahjustust, mis on tekkinud looteeas, sünnitusel või kahe esimese eluaasta jooksul. Tegemist on seisundiga, mida põhjustab nende ajuosade kahjustus, mis kontrollivad võimet juhtida lihaste ja keha
1794. Aastal sai temast Jena ülikooli filosoofiaprofessor. Üheks tema sealseks kolleegiks, ajalooprofessoriks, oli kirjanik Schiller, kellest sai Fichte sõber. Sõbraks sai ka Goethe. [2] Filosoofiaprofessori kohalt pidi Fichte aga ateismitüli pärast sealt lahkuma juba 1799. Ta siirdus Berliini, kus pidas suure eduga avalikke loengud. Kui Preisi pealinn sai ülikooli, valiti ta selle professoriks ja esimeseks rektoriks. [1] Fichte oli hiilgav lektor ja esialgu saatis teda suur edu. Paraku oli teda nuheldud raske iseloomuga tõre ja paindumatu, õpetajana karm, kolleegina okkaline ning aja jooksul eemaldusid inimesed temast. Tema karjäär kubises tülidest ja tagasiastumistest. Enamik tema kirjutistest on erakordselt raskestiloetavad; siiski ühel eluhetkel, mil ta arvas, et hakkab edaspidi elatist teenima vabakutselise kirjamehena väljaspool ülikooli, sai ta maha lihtlugejale
Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati seminare.Kohustuslik koolisundus tuli1870-80ndatel.Ek kirjasõna arenes kalendrite,ajalehtede,jutukirjandusega.Ühtne kirjakeel tuli 19s2poolel *Estofiilid ja esimesed eesti haritlased-Baltisakslastest eestihuvilased olid estofiilid,kes uurisd eesi keelt&kultuuri,avaldasid ilukirjandust,andsid välja ajalehti&kooliraamatuid&asutasid seltse.1.põlve eesti haritlased:Fr.R.Kreutzwald,D.H.Jürgenson,Fr.R.Faehlmann(ülikooli eesi keele lektor,tema eestvedamisel loodi õpetatud Eesti Selts.2.suurorganisatsioon oli Eestimaa Kirjanduslik Ühing).anti välja rahvuseepos"kalevipoeg".Mõned haritlased läksid Venemaale,nt.Köler&Karell.Rahvakoolide õpetajad olid haritlaste seas väga olulised *Kiriklikud olud ja usuliikumised 19.sajandi esimesel poolel oli vaimuelu olulisemaks kujundajaks lutri usk.Kuid see kaotas oma seisundi&ametlikuks riigiusuks jäi kreeka-katoliku õigeusk.Elati üle ka vennastekoguduste liikumine
Eriala: Informaatika Inglise keel Referaat «Trojan horse » Lektor S.Remmelg Üliõpilane A.Parts Rühm RDIR23 Kood 103373 Introduction Trojan (also - troyamn, troyamnets, troyamnsky horse Troma) - a program used by an attacker to gather information, its destruction or modification of, computer malfunction or use of its resources in the wrong purposes. According to the principle of distribution and of the Trojans is not a virus because it does not spread by self-reproduction.
folklooriuurija. Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste laulude liitmisel lõi, näiteks
eesti rahvaga ühel meelel. Otto W. Maasing oli see, kes hakkas oma väljaõpetatud meestega eesti keeles rääkima. Tema jälgedes tegutsesid ka Manteuttel, Kreutzwald ja Jannsen. Viimane neist hakkas välja andma oma esimest Nädala lehte. Kirjaoskajate arv meeste seas kasvas. Levis kuuldus, et Vanataat lõi maailmaime ja Ilmarine parandas selle sobivamaks, mille üle Vanemuine kannelt hakkas mängima. 1838. aastal alustas Tartus E-Selts tööd, kuhu kuulusid näiteks Faehlmann, lektor Jurgenson, Kreutzwald, Hansen ja muud tegelased. Ahrenes, kes pani kirjutamisele põhja alla , rääkis, et ühel vanal asjal on väga visa elu ja see jääb ka siis tähtsaks, kui seda hukka mõistetakse. Need sõnad käisid eesti keele kohta. Koolmeister Eduard Mayer teeb eesti keele ja need, kes tegelevad luulega maatasa. Eestlaste kaitseks astus välja piiskop Ulhnahh. Ta arvas, et kõik, isegi tubli talupoeg suudab eesti keele ära õppida.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Sigrid Piiri AÜTH-4 KOOLITUSPLAANI JA KOOLITUSLEPINGU KOOSTAMINE Iseseisev töö Juhendaja: lektor Liina Puusepp Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................. ..........3 1. Asutuse personal..................................................................................4 2. Koolitusplaan......................................................................................6 3. Koolitusleping....................................................................................14
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitus instituut Geomaatika osakond Abikaasade varasuhted Referaat õppeaines ,,Tsiviilõigus" MS.0107 Koostas : Anton Makarjev Juhendas: lektor Reet Nurmla Tartu 2012 SISSEJUHATUS Abielu tähendab abikaasadele isiklike õiguste ja kohustuste kõrval ka varalisi õigusi ja kohustusi. Alates 01.07.2010 valitakse varasuhe abiellumisel või abieluvaralepinguga. Abiellumisavaldust tehes saavad abiellujad valida, kas neile sobib varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Kui avalduses jäetakse abieluvarasuhe valimata, siis kehtib varaühisus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
