Juhised kaasuste lahendamiseks Põhilised materjalid kaasuste lahendamiseks on õpik, asjaõigusseadus, asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne , võlaõigusseadus ja tsiviilseadustiku üldosa seadus. 24.04.2015 toimub õigusõpetuse loeng ja harjutus. Selleks ajaks peavad olema ka ülesanded lahendatud ja need tuleb siis esitada paberkandjal õppejõule. Kuna 24.04.2015 toimub ka harjutus, siis sellest osavõtt on kohustuslik. Enno Oidermaa TTÜ ÕI lektor, Ph D 14.04.2015 1. Aadu ja Arno olid sõlminud suulise lepingu. Arno oli rikkunud leppingut kui ta ei tasunud lubatud hinda kokkulepitud ajaks ära, seega VÕS §100 alusel on Aadul (võlausaldajal) õigus nõuda kohustuse mitte täitmise eest viivist või lepingust loobuda ja oma auto tagasi nõuda. 2. 3.
7. Ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusle, nähtusele, ideele vms. NÄIDE: Pastoraal maaelu maalilisust kujutav karjaselaul. 8. Petersoni välimus küünilis-boheemliku välimusega pikad juuksed, must pikk laia nahkvööga kuub, must barett, suur okslik jalutuskepp. 9. Fr. R. Faehlmann sündis Järvamaal, Koerus, Ao mõisas. Tema isa töötas mõisavalitsejana. Peale arstipraksise oli ka Tartus ülikooli Eesti keele lektor. 10. ÕES- Õpetatud Eesti Selts (asutatud 18. jaanuaril 1838 - suletud 1950 ja taastatud 1988). vanim Eesti teadusselts. Õpetatud Eesti Selts on eri rahvusteaduste esindajaid koondav selts (aastal 2010 mittetulundusühing). ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. 11. Faehlmann andis välja raamatu ,,Müütilised muistendid", sest teos sisaldab 7
xxx Giorgio Armani REFERAAT Õppeaines: Rõivaajalugu Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD 11 Juhendaja: lektor Lea Koldmets Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Giorgio Armani on sündinud 11. juulil 1934(Emilia-Romagnas Piacenzas) on itaalia moelooja. Eriti tuntud on tema loodud meesterõivad. Armani sündis kolmelapselisse perekonda, kus kõik lapsed olid suurte vanusevahedega.
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit BENGT GOTTFRIED FORSELIUS – EESTI TALURAHVA KOOLIDE RAJAJA Referaat Juhendaja: lektor Annika Hussar Tallinn 2013 Bengt Gottfried Forselius oli Eesti talurahva koolide võrgu rajaja, eesti kõnekeelele läheneva kirjakeele looja, aabitsa autor ja humanismi ideedele rajatud õpetuse elluviija. Bengt Gottfried Forselius sündis umbes 1660. aastal (täpne aeg ei ole teada) Harju-Madise kihelkonnas. Peres oli veel kaks õde ja vend. Tema kodus räägiti valdavalt rootsi keelt, kuid suheldi ka eesti ja saksa keeles
TTÜ Mereakadeemia Üld- ja alusõppe keskus Elise Vainokivi LEGEERIVATE ELEMENTIDE MÕJU TERASE OMADUSTELE Kodutöö nr. 2 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitatud:......................................... Kontrollitud:.................................. Punkte:........................................... Kuressaare 2020 Sisukord 1. Koobalt (Co) ...................................................................................................................3 1.1. MÕJU TERASE OMADUSTELE .................................
EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Põllumajandusökonoomika üldkursuse praktikumitööd Koostaja: HELEN TIITSON Majandusarvestus ja finantsjuhtimine II kursus Juhendaja: lektor K.LAHESOO Tartu, 2005 SISUKORD EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL.............................................................................1 Majandus- ja sotsiaalinstituut..............................................................................................1 Põllumajandusökonoomika üldkursuse ..............................................................................1 praktikumitööd..................................................................................
Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga Observationes inflammationum occultiorum ("Tähelepanekuid sisemistest põletikkudest"; 1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südame haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 18431845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse (lektorikursuse avaloeng, käsikiri "Mein Streit mit Nolcken" 1842, eesti keeles "Postimehes" 1899) ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust
1875. a. asus ta õppima Tartu ülikoolis usuteadust, mille katkestas ning astus 1878. a. Leipzigi ülikooli keeleteaduskonda. Leipzigist käis ta juhatamas II üldlaulupidu 1879. a. Lõpetanud 1880. a. ülikooli filosoofiadoktori kraadiga, alustas ta Tartus aktiivset tegevust ühiskondliku ja kultuurielu avaral rindel. 1882. a. sai K. A. Hermannist J. V. Jannseni ajalehe "Eesti Postimees" ja 1886. a. "Postimehe" toimetaja. 1889. aastast oli ta Tartu ülikoolis eesti keele lektor. Ühte oma tähtsamat ülesannet nägi ta kooride varustamises noodiliteratuuriga. Ta hakkas välja andma "Eesti Postimehe Muusika-Lisalehte", milles 1882-1884. a. avaldas arvukalt sega- ja meeskoorilaule, põhiliselt saksa heliloojate loomingust. 1885. a. asus ta toimetama esimest eesti muusikaalast ajakirja "Laulu ja mängu leht". "Laulu ja mängu leht" muutus koguni entsüklopeediliseks käsiraamatuks, kust võis leida vastust nii muusikaajaloo kui ka -teooria küsimustele. K. A
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Peeter Tamm ATMOSFÄÄR Maateaduste alused õppegrupp: LF-3 Lektor: Jaan Jõgi ATMOSFÄÄR Maakera ümritseb õhukiht, mille paksus on umbes 36 000 km. Õhukihi paksus on muutuv:poolustel on ta õhem, ekvaatori kohal paksem. Õhk on gaaside mehaaniline segu, peamiselt on õhus lämmastikku 78%, hapnikku 21%, argooni on umbes 1% ja muid elemente umbes 1%. Õhus leidub veel veeauru, kuni 5% mahu järgi, mitmesuguseid tahkeid osakesi (soola-, jää kristalle, lumehelbeid, tolmu).
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Angelika Vihermets AÜEP-1 Mina kui suhtleja Analüütiline töö Juhendaja: Lektor Tiiu Kamdron Pärnu 2011 Kommunikatsioon on protsess, mille käigus inimesed kollektiivselt loovad ja reguleerivad sotsiaalset reaalsust. Protsess on pidev liikumine ilma selge alguse ja lõputa ning mille käigus toimuvad pidevad muutused. Inimese suhtlemise vormid erinevad oluliselt loomade suhtlemisvormidest. Inimese suhtlemise muudab paindlikuks ja loovaks keel. Suhtlemisel on palju erinevaid tasemeid, eesmärke ning igal indiviidil on selles valdkonnas
Seda enam saab nõustuda Ruusi (2004) väitega, et tegelikult peaks koolis olema nii tööd kui mängu, sest läbi mängu areneb loovus ning kummagi pooleta pole võimalik normaalselt elada. Ei tohiks unustada et andekad lapsed on eelkõige lapsed ja seejärel andekad ning pidev tundides antav lisatöö, ei ole koguaeg preemiaks vaid pigem karistuseks andekaks olemise eest. Seetõttu sümpatiseerib mulle väga Treffingeri isejuhenduva õppimise mudel, mida meile tutvustas lähemalt lektor Carlsson, selle idee on väga lihtne algul tehakse koos siis aga järk- järgult eraldi, kuni on saavutatud pea täielik iseseisvus oma töös ja tegemistes (Carlsson, 1 2010). Arvan et selline õpetamise ja ka õppimise viis on andekate laste puhul kõige efektiivsem, sest enamasti tahavad nad tegutseda omaette ning ei vaja pidevat juhendamist.
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Gabriel Kase Metsandusliku andmetöötluse alused II Proovitüki nr. 819 andmete analüüs Kodune töö nr. 2 Juhendaja - lektor Külliki Kiviste Tartu 2012 Sisukord 2. Üldiseloomustus........................................................................................................ 3 3. Tunnuste liigid...........................................................................................................3 4. Rühmitamine............................................................................................................. 4 6. Graafikud.................
MATERJALID LENNUEHITUSES REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ ÜHISKONNAKORRALDUSTE LEKTORAAT Anastassia Anohhina NT-2 Keeleklubi Referaat Juhendaja lektor Enda Trubok NARVA 2016 SISSEJUHATUS Narva kindlustamine sai alguse XIII saj. 70. aastatel, kui jõe järsule kaldale püstitati taanlaste poolt Narva linnus. XIV saj. keskel läks linnus üle Saksa ordu kätte ja ehitati ümber tollasele arhitektuurile tüüpiliseks "konvendimajaks". Oma lõpliku kuju sai linnus XV saj. algul sõjalis-arhitektuurilise võistluse käigus Ivangorodi kindlusega. Linnust iseloomustab võimas torn (kõrgus üle 50 m), mis on saanud nimeks Pikk
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Kerdi Koonik Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: lektor Avo Toomsoo Tartu 2016 SISUKORD Mullakaardi analüüs............................................................................................ 3 Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega........................................................................................................ 3 Muldade omadused ja hinnang kasutussobivusele.............................................4
EESTI MEREAKADEEMIA Mereõigus NORMITEHNIKA 2012/2013 õ-a Normitehnika - õpetus õigustloova akti eelnõu ettevalmistamise, kokkuseadmise ja kirjapanemise teoreetiliselt põhjendatud meetoditest ja võtetest. Nõuded normitehnikale sätestab VV 1996.a 11. juuni määrus nr 160. Riigikogu kodukorra seaduse § 53 lg 3, sätib: kui eelnõu algataja ei ole järginud sätestatud eelnõu vorminõudeid ja üleandmise tingimusi, tagastab Riigikogu juhatus eelnõu selle algatajale juhtivkomisjoni määramata. Seega – normitehnika nõuete eiramine võib kaasa tuua eelnõu tagasilükkamise. Õigusnorm – on üldise iseloomuga ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt ja tagatakse riigi sunniga. Koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees on eeldus(ed) või tingimus, mille esinemisel on see norm kohaldatav. Dispositsioon on õigusnormi selline osa, milles määratakse konkreetne tegu või teg...
aastal Riia Peeter-Pauli linnakoolis ning 1912-1917. aastal Riia Aleksander I gümnaasiumis loodusõpetuse õpetajana. Johannes Käis pani aluse Eestis loodusõpetuse metoodikale ja koolifenoloogiale ning propageeris kooliaedade kujundamist. 1918. aastal lõpetas ta Petrogradi ülikooli füüsika- matemaatikateaduskonna 1. järgu diplomiga. 1917-1919 oli Käis Vologda Õpetajate Instituudis geograafia ja loodusõpetuse õppejõud ning direktor, 1919-1920 Pihkvas Rahvahariduse Instituudis lektor ning kubermangu haridusosakonna instruktor. Johannes Käis naasis 1920 Eestisse. 1920-1921 töötas ta Haridusministeeriumis riigikoolinõunikuna (osales avalike algkoolide seaduse elluviimises ja algkooli õppekavade koostamisel). Aastatel 1921-1930 oli Võru Õpetajate Seminari direktor, 1931 Paldiski ühisreaalgümnaasiumi direktor, 1931-1940 Eesti Õpetajate Liidu teaduslik sekretär, 1940-1941 Hariduse Rahvakomissariaadi metoodikaosakonna
Mitte rõhutades magneteid endid, vaid pigem nendevahelit välja, aitas ta ette valmistada teed paljudele tänapäeva füüsika saavutustele, Maxwelli võrrandid kaasa arvatud. Faraday avastas ka, et kui lasta polariseeritud valgus läbi magnetvälja, siis selle polarisatsioon muutub. See avastus on oluline sellepärast, et see oli esimene viide valguse ja magnetismi vahelisele seosele. Tark, kena välimusega Faraday oli väga populaarne lektor. Sellele vaatamata oli ta tagasihoidlik ning suhtus äärmise ükskõiksusega rahasse ja autasudesse. Ta keeldus aadlitiitlist ja samuti Londoni Kuningliku Seltsi presidendi ametikohast. Faraday suri 25. august 1867 Londoni lähedal. KASUTATUD MATERJALID Backe, H. 1984. Retk füüsikasse. Tallinn: Valgus 1987. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2. Tallinn: Valgus Elektriajamid. Sissejuhatus. [http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/2463/Elektriajamid_2011
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava ÕENDUSE ALUSED JA TÕENDUSPÕHINE ÕENDUS Eksamitöö Juhendaja: Margit Lenk-Adusoo, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2019 1. SISSEJUHATUS Eksamitöö tugineb nelja õendusteoreetikute tööle ja teooriatele. Töös on kirjeldatud nende seisukohtasid ja teooriate keskseid mõisteid. Kuna õe amet on seotud erinevate inimestega ühiskonnas. Siis selleks, et aidata inimesi humaanselt on loodud õendusealuste kesksed mõisted. Nendeks mõisteteks on keskkond, tervis, õendus ja inimene. Välja on toodud
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse ja projektijuhtimise osakond Mikk Nigu ERIALASED MÕISTED JA TERMINID Uurimistöö Juhendaja: lektor Diana Maisla Pärnu 2008 SISUKORD SELGITUSEKS Käesoleva töö eesmärgiks oli leida segaseid, või paljudele ebaselgeid väljendeid erialaõpingute materjalidest. Kuna ma olen Ettevõtluse ja Projektijuhtimise erialal, õppiv tudeng, on minu leitud sõnad enamasti seotud finants maailmaga. Sõnade leidmiseks lugesin õppejõudude poolt jagatud loengukonspekte, ning lugesin ajalehe Äripäev internet versiooni. Samuti olen leidnud sõnu
Ta oli ,,Noor-Eesti" väljaannete, albumite ,,Noor-Eesti" I-V (1905-1915), ,,Võitluse päivil" (1905), ajakirja ,,Noor-Eesti" (1910-1911) toimetaja (osalt koos Friedebert Tuglasega). Pärast ülikooli lõpetamist 1910.a jäi Suits Helsingisse, kus töötas esialgu ülikooli raamatukogus. 1911. a sai Gustav Suitsu elus tähtsaks, kuna siis abiellust ta õpingukaaslase, Põhja- Soomest pärit, Aino Thaivòniga, kellest sai hiljem soome keele lektor Tartu Ülikoolis. Aino on Gustavi noorusest ka raamatu kirjutanud. Suitsu järgmiseks töökohaks peale ülikooli raamatukogu sai 1913.a soome ja rootsi keele õpetaja Helsingi vene gümnaasiumis. 1913 ilmus ka tema teine luulekogu ,,Tuulemaa", mida võib võtta tema viljakaima loomeperioodi alguseks (1913-1922). 1914 sai ta Helsingi ülikoolilt stipendiumi Pariisi, kuid maailmasõja alates oli sunnitud naasma Soome. 1917. a revolutsiooni järel tegutses Suits lühemat aega poliitikas
Sinu Nimi BETOONI KOOSTISE MÄÄRAMINE ABSOLUUTMAHTUDE MEETODIL KIRJALIKU TÖÖ ÜLESANNE Ehitusteaduskond Õpperühm: sinu rühm Õppejõud: lektor õppejõu nimi Tallinn 2012 Näitajad Variant 4 ja 9 Betooni tugevusklass - C 25/30 Kasutav sideaine põl. tsem Tsemendi tugevusklass - R 42,5 Tsemendi erimass t 3,15 Tsemendi tihedus 0t 1,30 (g/cm³)
Janre Jürvetson Volkswagen Phaetoni Lugu REFERAAT Õppeaines: Sissejuhatus erialasse Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus.......................................................................
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Indrek Kaar Veoauto Volvo FH16 REFERAAT Õppeaines: AUTOD Transporidteaduskond Õpperühm: TLI-11 Juhendaja: lektor Jüri Valdek Tallinn 2008 Volvo FH16 Volvo FH16 on uuepõlvkonna veoauto, mis on disainitud ja mugandatud rootsi disainerite ja inseneride poolt. Volvo FH16 on parim valik raskete kaupade kaugvedudeks. Võimas 16-liitrine mootor tagab suure keskmise kiiruse. Volvo FH16 saab kohandada sobivaks mitmesuguste transporditööde jaoks. Valida võib erinevate kõrguste, vedrustussüsteemi tüüpide, pidurisüsteemide ja
Keith Tauden JAMES BONDI AUTOD REFERAAT Õppeaines: ERIALA SISSEJUHATUS Transporditeaduskond Õpperühm: AT11b Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev: 14.01.2015 Üliõpilase allkiri:.................. Õppejõu allkiri:..................... Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. JAMES BONDI NELJARATTALISED LÄBI AEGADE...................................................
TÜPk lektor Valter Parve. Kogukonnatöö meetodid. Teemad kordamiseks. EKAK - dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel KATA - Kodanikualgatuse toetamise arengukava KÜSK – Kodanikuühiskonna sihtkapital, eesmärk on suurendada Eestis avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste tegevusvõimekust ja kujundada nende tööd soodustavad keskkonda. Selle eesmärgi saavutamiseks korraldab KÜSK vabaühendustele mitmeid erinevaid taotlusvoorusid ja konkursse – nii nende tegevusvõimekuse suurendamiseks kui kogukondade arendamiseks. Lisaks pakub KÜSK ühendustele nõustamistuge maakondlike arenduskeskuste kaasabil ning muidki tugitegevusi, mis Eesti kodanikuühiskonda läbi vabaühenduste tubli töö tugevamaks vormivad. EMSL - Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) on avalikes...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut MEHAANILINE SEGISTI Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika Õppejõud: Jelena Veressinina, Keemiatehnika õppetool lektor Tallinn 2014 SISUKORD Töö ülesanne...............................................................................................................................3 Katseseadme skeem....................................................................................................................4 Katseandmed ja arvutused..........................................................................................................5 Kokkuvõte........................
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond ABIELU SÕLMIMISE KORRALDUS EESTI VABARIIGIS Referaat Tsiviilõigus MS.0107 Juhendaja: Lektor Reet Nurmla Tartu 2013 Sissejuhatus Juba aegade algusest peale on loommariigis välja kujunenud vastastikune suhe, kus isane ja emane isend elutsevad koos. Ühelt on see ju iseenesestki mõistetav, sest järglaste saamiseks on vaja nii isas- kui ka emaslooma, juhul kui muidugi ei ole tegemist liitsuguliste loomadega, teiselt aga tagavad erinevad sugupooled vastastikuste puuduste ja vajaduste kompenseerimise ning vajaliku toe turvaliseks eluks. Loomadelt
Kaspar-Tõnn Helend Ülesannete lahendused Õppeaines : Majandusmatemaatika Transporditeaduskond Õpperühm : KAT- 11 Kontrollis : lektor Marina Latõnina Tallinn 2012 Ülessanne 1. Jaana kulutab 35% oma tööajast andmete analüüsimisele, mis teeb 10,5 tundi nädalas. Mitu tundi nädalas on Jaanal tööaega ? 35%= 10,5 35 x= 1050 100% = x x = 30 Vastus : Jaanal on nädalas 30 tundi tööaega. Ülessanne 2. Tallinna Tööstushariduskeskuses osales eksamil 21 taotlejat Õmbleja I kutsekvalifikatsiooni saamiseks, taotlejtatest läbis eksami 8. Mitu protsenti ei läbinud
täielik omandamine enam võimalik Helen Keller (1880 1968) · Jäi pimedaks ja kurdiks 19-kuuselt haiguse tagajärjel · Selleks ajaks oli läbinud mitmed kõne arengu etapid · Rääkima hakati õpetama 7-aastaselt · Õppis selgeks pimedate kirja · Lõpetas Harvardi Ülikooli · Lektor ja kirjanik Keeleorganiteooria · Katsed õpetada loomadele inimkeelt (simpansid) · Loomad ei jõua kaugemalt 1,5 2- aastase lapse keelelise arengu tasemest Kognitiivse teooria seletus: loomadel jääb vajaka intelligentsusest Keeleorganiteooria seletus: loomadel ei ole kaasasündinud keelelisi võimeid Hoidekeel · Miks täiskasvanud oma kõnet lastega rääkides muudavad? · Hoidekeeles räägitakse aeglasemalt, rõhutatud
*Seinad on paksud ning nendes on väikesed ebakorrapärased akna-avaused. Ta tahtis luua hoonet, mis soosib meditatiivset mõttelaadi ning kus saab lihtsamini religioosseid toiminguid teha. Valged seinad sobituvad purismile omase meelelaadiga ning akendest sissetulev justkui hakitud valgus loob kirikusse omapärase atmosfääri. Frank Lloyd Wright 1867 1959 Ameerika Ühendriikide arhitekt, sisekujundaja, kirjanik ja lektor. Ta projekteeris oma 70-aastase karjääri jooksul üle tuhande ehitise, millest 532 ehitati valmis. Karjääri alustas ta Chicagost, Silsbee alluvuses, kuid varsti läks ta Dankmar Adler and Louis Sullivan arh.firmasse tööle ning mõne aasta pärast lõi enda firma. * Daniel Burnham! 1900-1901 aastal kavandas ta 4 hoonet, mis märgivad ,,preeria stiili" algust. Stiili teket mõjutas arts and crafts liikumine. Preeria stiili iseloomustavad
1 Ta nautis eri keelte omapärasusi, väärtust ja ilu. Olles aastail 1900-1920 eriliselt meeldunud prantsuse keelde, kirjutas ta selles omaseks saanud keeles isegi osa oma keelelistest kirjutistest ja tõlkis need siis eesti keel- de. “ (Erelt, 2000) " Töötanud Jaltas ja Kuressaares õpetajana, olnud 1912–1914 Tartus Postimehe toimetuses, 1912–1919 Tartu Kommertsgümnaasiumi õpetaja ja 1919–1926 eesti ja ladina keele õpetaja Kuressaares. 1926–1934 oli Tartu Ülikooli eesti keele lektor ja õpetas Tartu koolides, 1934–1940 oli Tallinnas koolide peainspektor. 1944. aastal põgenes Rootsi, töötas Uppsala Ülikoolis ja Stokholmis Ungari Instituudis. 1947. aastast pensionär, suri 1973 ja on maetud Stokholmi. Eestis tegutseb Helgi Vihma juhtimisel Johannes Aaviku Selts. " (Olesk, i.a) Tegevus Aaviku elutööks ja kireks olid keeleuuendused, ning nende läbi viimine eesti keeles. Keeleuuendusliikumise kõrgperioodil (1912-1926) esitas ta oma põhilised
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Mina - sihtleja Esse õppeaines ,,Suhtlemispsüholoogia" Keskkonnakaitse õppekava Koostas Julia Vassina Juhendaja: Lektor Maret Prits Tartu 2019 Minu nimi on Julia Vassina, olen Eesti kodanik, kes õppis aastatel 2006-2017 Narva Kesklinnoska gümnaasiumis. Gümnaasiumis õppisin ma nii vene kui eesti keeles. Gümnaasiumis valisin ma loomuliku suuna. Juba siis olin huvitatud praegusest olukorrast keskkonnakaitse valdkonnas ning pärast gümnaasiumi lõpetamist astusin Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse teaduskonda ja siiani jätkan õpinguid Minu tulevikueesmärk on parandada oma kodulinna Ida-
Friedrich Robert Faehlmanni monument Friedrich Robert Faehlmann oli üks eesti rahvusliku kirjanduse rajajaid, arst ja demokraat. Õppis Tartu Ülikoolis arstiteadusi ja sai selles doktorikraadi. Arstiõpingute kõrvalt kuulas ka filoloogia- ja filosoofialoenguid, tänu millele hakkas ta tundma huvi eesti keele vastu. Faehlmann töötas Tartus arstina Vanas Anatoomikumis, mille ees ka tema monument asetseb tänapäeval. Ta oli ülikoolis eesti keele lektor ning luges ka õppeülesandetäitjana farmatoloogia- ja retseptuurikursust. Faehlmann on maetud Tartu Jaani kalmistule. 1838. aastal asutati tema eestvedamisel Õpetatud Eesti Selts, kus ta tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann kirjutas müütilisi muistendeid, milles lõi Soome eeskujul eesti muinasjumalad (nt. Vanemuise). Kaunimad on ,,Koit ja Hämarik", ,,Vanemuise laul" ja ,,Loomine". Muistendis ,,Emajõe Sünd" seletab ta rahvapäraselt Toomemäe teket
EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalteaduskond Agraarökonoomika ja turunduse instituut REFERAAT ÕPPEAINES EUROOPA LIIDU ÜLDKURSUS MAAELU ARENG JA MAAELU POLIITIKA EUROOPA LIIDUS JUHENDAJA: lektor K. Lahesoo Sisukord Sissejuhatus Põllumajanduspoliitika ajalugu 1962 aastal kehtestatakse esimene kogu euroopa ulatuses rakendatav poliitika ühine põllumajanduspoliitika. Selle aja jooksul on tegelikult saavutatud ainult mõned neist eesmärkidest. Põllumajanduse tootlikkus ja põllumajandustoodang on kahtlemata oluliselt tõusnud ja mitmete produktide osas kaugelt üle tegelike vajaduste. CAP algusaastatel oli kõige olulisem "tagada Euroopa toiduainetega varustamine",
Baltisaksa kultuuri edendajad *akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann töötas Tallinnas ja Peterburis- eesti keele sõnastiku autor *Johann Wilhelm Ludwig von Luce tegutses Saaremaal(põllumajandus, etnograafia jm.) *Carl Abraham Hunnius uuris Haapsalus ravimuda omadusi jm. *Reinimaalt pärit kunstnik Gerhard Franz von Kügelgen-kindel koht saksa kunstiajaloos | *19.saj oli baltisaksa kultuurielu kõrgaeg | *Õpetatud Eesti Seltsi rajajaks oli arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann Arhitektuur Tartu Ülikooli peahoone on klassitsism Rahvusliku ärkamisaja eeldused *talude päriseksostmine *olude parandamine *uus elavnemine vennastekoguduste liikumises *tauniti rahvarõivaid, rahvapille *muusika(uutmoodi lauluvara ja huvi koorilaulu vastu) *priikslaskmine *vallaomavalitsus *Romantism Rahvusliku ärkamisaja ettevõtmised, tegelased J.V.Jannsen:*rahvusmeelne *kultuuriline liitlasteks eestlased | J
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Remo Jõgela LÄHETUSE ÕIGUSLIK KORRALDUS Referaat Juhendaja lektor Reet Nurmla Tartu 2010 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Töölähetus......................................................................................................................... 3
Reet Kool MISSONI REFERAAT Õppeaines: RÕIVA- JA TEKSTIILITOODETE AJALUGU Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: KRR21 Juhendaja: lektor Lea Koldmets Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2017 1. SISSEJUAHTUS Missoni on kõrgmoebränd mis on loodud 1953 aastal Ottavio ja Rosita Missoni poolt Itaalias, Vareses. Bränd on saanud kuulsaks oma kudumitega, mis on täis väga erinevaid värve ja mustreid
Mihkel Härm Malmi tootmine ja kasutamine REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Tehnikainstituut Õpperühm: AT12/22 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 26.10.2017 Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 1.Malmi tootmine........................................................................................................................4 1.1 Valgemalm................................................................................
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Ämmaemanda õppekava Julia Šnurova, Karina Selivanova, Aleksandra Ganyavina FLORENCE NIGHTINGALE Iseseisev töö Õppejõud: MSC Margit Lenk-Adusoo Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Tartu 2015 Florence Nightingale Inglise põetaja ja õde, keda peetakse õenduse rajajaks. Ta sündis 12. mai 1820 aastal jõukas inglase-aristokraadi perekonnas Florentsia villas, Itaalias. Florence sai hiilgava mitmekülgse hariduse, ta oskas viit võõrkeelt, luges palju, õppis matemaatikat, filosoofiat ja ajalugu, samuti tegeles maakunstiga ja muusikaga. Jumala kutse Florence tunnetas oma eripärast elu ülesannet ja koguaeg mõtles sellest
ELi mõju Eesti majandusele Uurimistöö Õppeaines: Mikro- ja makroökonoomika Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Inga Stelmark Esitamiskuupäev: 04.01.2016 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Helerin Lääne TH1 MAROKO TOIDU- JA JOOGIETIKETT Referaat Juhendaja: lektor Anne Roosipõld Pärnu 2013 2 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 1. Maroko köögist üldiselt.................................................................................................5 .......................................................................................................................................... 5 2. Maroko toidud ja joogid......................
xxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetluspraktika aruanne Xx xxxxx Koostaja: üliõpilane xxx xxxx Juhendaja: lektor xxxx xxxxxxx Tartu 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus.............................................................................3 2. Ettevõtte üldine iseloomustus.......................................................4 3. Ettevõtte tegevusaladest täpsemalt................................................4 4. Konkurents...............................................................................5 5
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöökorralduse osakond Keiri Lind I kursus ,,PUUDE" DEFINEERIMISEST JA KÄSITLEMISEST Miniuurimus Juhendaja: lektor Diana Maisla Pärnu 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. ,,Puude" defineerimine..................................................................................................4 2. Puude liigitamine...........................................................................................................5 2.1. Puude olulisuse põhjal.....
Ats Pedak EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI-32 Juhendaja: lektor Leena Paap Tallinn 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise
SISEKLIIMA MÕÕDISTAMINE ARUANNE Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 31 Juhendaja: lektor Leena Paap Esitamiskuupäev: 22.09.2015 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 1.OPERATIIV TEMPERATUURI ARVUTAMINE EVS-EN 15251:2007(2010)..............................5
Ta suri Stockholmis ja maeti sealsele Metsakalmistule. Kuressaare Gümnaasiumis sai alguse Aaviku huvi emakeele vastu. Lisaks tegeles ta ka ladina ja prantsuse keele omandamisega. Õpinguid jätkas ta 1901-1905 aastal Tartu Ülikoolis, õpingud olid keelealased. Lõpetas 1910. aastal Helsingi Ülikooli filoloogiakandidaadi kraadiga romaani filoloogias. Tegutses keeleõpetajana Jaltas, Tartus, Kuressaares. Postimehe toimetuse liige aastatel 1912- 1914. Tartu Ülikooli eesti keele lektor aastatel 1926- 1934. Kirjastuse toimetaja aastatel 1904-1941. Stockholmis lisaks artiklite ja kooliraamatute autorina töötas ka veel tõlkijana. Johannes Aavik rikastas eesti sõnavara väga- väga paljude sõnadega, mis on tänapäeval igapäevaselt kasutuses. Tema mälestus elab siiani ning tema auks on olemas ka muuseum nii Tallinnas kui ka Kuressaares. 9 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
Tegi keisrikojas karjääri kunstiõpetajana ning hiljem Peterburi Kunstiakadeemias. Amandus Heinrich Adamson - eesti skulptor. Peterburis vabakutseline kunstnik, 18861887 Kunstide Edendamise kooli ja 19011904 A. Stieglitzi kunsttööstuskooli puunikerduse õppejõud. Adamsoni õpilaste hulgas olid Nikolai Triik ja Konrad Mägi. August Weitzenberg esimene eesti sculptor. Fr.R.Faehlmann esimestest eesti haritlastest, estofiil, ülikooli eesti keele lektor, tema eestvedamisel loodi 1838 Õpetatud Eesti Selts. Philipp Karell Nikolai l ja Aleksander ll ihuarst. Jaan Tõnisson -Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Esimene eesti üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu". Eestimaa Kirjanduslik Ühing 1842 Tallinnas. Kalevipoeg(1857-1861) ilmus 1863
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Mihhail Kuznetsov Postmodernistlik arhitektuur REFERAAT Õppeaines: ARHITEKTUURI JA EHITUSE AJALUGU Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 12 Juhendaja: lektor Piret Multer Tallinn 2007 SISUKORD 1. ARHITEKTUURI OLEMUS.......................................................................................3 2. POSTMODERNISTLIK ARHITEKTUURITEOORIA. ............................................... 3 3. AT&T HOONE...........................................................................................................4 4. POSTMODERNISLIKU ARHITEKTUURI NÄITED. ................................................. 5 5
Villem Grünthal-Ridala oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus.Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste laulude
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
