Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava Ülle Krigulson Essee "Tervislik toitumine - mida see minu jaoks tähendab?" aines Toitumisõpetus Juhendaja: Karmen Raag Tartu Tervishoiu Kõrgkool lektor Võru 2013 Tervislik toitumine ei ole küll alati olnud inimese elus tähtsal kohal, kuid tänapäeval on see inimese elus üks olulisemaid aspekte, sest toit on meie organismi kütus. Kui see ,,kütus" on hea kvaliteediga, püsib meie organism enamasti töökorras ehk terve. Igaüks tahab meist olla vormis ja terve kehaga. Tervislikust toitumisest koos tervislike eluviisidega sõltub ka inimese eluea pikkus
Karl Sepp LABORATOORNE TÖÖ NR 1 Õppeaines: LISA- JA MUGAVVUSSEADMED Transporditeaduskond Õpperühm: AT 51 Juhendaja: lektor Henri Vennikas Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 1 SISSEJUHATUS 9. Septembril Tallinna Tehnikakõrgkooli D101 ruumis toimunud labori ülesandeks oli välja selgitada etteantud sõiduki lisa- ja mugavusseadmed ja nende komponentide tuvastamine. Samuti
3 17,83mm 0,01mm 39,05mm 0,08mm 4 17,89mm -0,05mm 39,42mm -0,29mm 5 17,93mm -0,09mm 39,28mm -0,15mm ˍ ˍ ˍ ˍ d1=17,84 ∆=-0,052mm h=39,13 ∆=0,178mm mm mm δ=0,0335…≈-0,03% δ=0,1148…≈0,1% ÜLDMÕÕTMISED PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 11 Juhendaja: lektor Irina Georgievskaya Esitamiskuupäev:30.09.2014 Tallinn 2014
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut xxx osakond Xxx Xxx Lähetuse õiguslik korraldus Referaat õppeaines ,,Õigusõpetus" Juhendaja: lektor Reet Nurmla Tartu 2010 2 Lähetuste liigid: Töölähetus, teenistuslähetus, ametilähetus. Lähetus ehk teisisõnu komandeering. Lähetusse tohib saata: Töötajat, juhtimis- ja kontrollorgani liiget, avalik teenistujat, loovisikut, spordilähetuse puhul: sportlast, treenerit ja kohtunikku. Lähetusse ei tohi saata: Füüsilisest isikust ettevõtjat, teise isiku töötajat (nt. Emaettevõtja töötaja), isikut kes ei ole valitud juhtimis- ega kontrollorgani liikmeks (nt.
tähtsamaid kanaleid. Selles avaldati kirjutisi Eesti aja- ja kultuuriloost. 19.saj teisel poolel ilmusid juba elukutselised kirjanikud, kellest mõnigi sai kuulsaks Saksamaal, näiteks Eduard von Keyserling. 19.saj oli baltisaksa kultuurielu kõrgaeg. Baltisaksa kultuurivälja võib pidada laia saksa kultuurivälja kultuuriprovintsiks. 1838. aastal asutati Õpetatud Eesti Selts, mille rajajaks oli arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann. Selts ühendas eesti keele ja pärimuse vastu huvi tundvaid baltisakslasi, estofiile. Klassitsism ja romantism 19.saj esimesel poolel valitses kunsti- ja kultuurielus klassitsism. Näitekirjandus järgis antiikdraamade reegleid, kujutav kunst antiikkunsti kaanoneid ja arhitektuuris matkiti antiikset vormikõnet. Üheks kaunimaks klassitsistlikuks ehitiseks sai Tartu ülikooli peahoone.
1882 sai temast Eesti Postimehe toimetaja. 18851898 andis ta välja ajakirja Laulu ja mänguleht, mis 18981899 ilmus Rahva Lõbulehe nime all. Ta tegutses ka mitmetes eesti seltsides, ka Aleksandrikooli komiteedes ning toetas üldse aktiivselt rahvuslikku liikumist. 1891. aastal muutis ta Postimehe nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. 1889. aastast oli Hermann ka Tartu Ülikoolis eesti keele lektor. MUUSIKA edendaja Kuni 19. sajandi lõpuni oli Hermann Eesti muusikaelu organisaator number üks, sealhulgas ka üks laulupidude korraldajaid (II, IV, V ja VI laulupeo üldjuht). Üle kümne aasta (18851898) andis ta välja eesti esimest muusika kuukirja "Laulu ja mängu leht" (koos noodilisaga), avaldas koorilaulukogumikud "Eesti Kannel" (I 1875, II 1883, III 1884), "Laulukaja", "Koori ja Kooli Kannel", "Kodumaa Laulja" ja "Eesti rahvalaulud
Nikkel 1. KODUTÖÖ Õppeaines: Metallide termotöötlus ja seadmed Tehnikainstituut Õpperühm: Juhendaja: lektor Tallinn 2018 SISUKORD 1. NIKLI AATOM................................................................................................................................3 2. NIKLI KRISTALLSTRUKTUUR...................................................................................................4 3. VIIDATUD ALLIKAD.....................................................................................................................6
Marelle Posti, Melita Pedaja, Andrei Zazigin. ERITAKISTUS LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Ringmajanduse-ja Tehnoloogiainstituut Õpperühm: TK11/21 Juhendaja: lektor Karli Klaas Tallinn 2018 ERITAKISTUS 1. Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2. Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3. Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: l
Valimistel varanduslik seisus. Vaimuelu 19. saj Haridus: Sisse seati 4astmeline ühtluskool: vallakool, kihelkonnakool, gümnaasium, ülikool Maal, elementaarkool linnas maal ja kihelkonnakool linnas Õpetajate ettevalmistamiseks: elementaarkoolide õpetajate ettevalmistamiseks seminar Tartus, kihelkonnakoolide õpetajate ettevalmistus Valgas J.Cimze seminar. Tartu Ülikool: Taas avati 1802. aastal, 4 teaduskonda, õppetöö ladina ja saksa keeles, 1 lektor G.P.Perrot, enamus üliõpilasi Balti kubermangudest, enamus õppejõududest Saksamaalt, Tuntumad: W.Struve, füüsik M.H.Jakobi, embrüoloogia rajaja K.E. von Baer, Rajati Professorite Instituut (professorid Venemaa Ülikoolidele), Ülikooli hoone arhitekt J.W.Krause Kirjasõna: kalendrid 1806. aastal ,,Tartu maa Rahwa Nädalaleht" 1821-1823, 1825 O.W. Masing ,,Marahwa Näddala-Leht" 1857. aastal J.V.Jannsen ,,Perno Postimees" 1843
Kuid voorused on ühtlasi välditamatud vahendid, seega on õnnelikkus neist otseselt tulenev. Kes on vooruslik, see vaid saavutab meelerahu ning vabaduse välistest asjaoludest, mis teda õnnelikuks suudavad teha. Ise pooldaksin rohkem stoitsismi, kuna ma usun et tänapäeva ühiskond on niivõrd ülesehitatud oma tahtmise, naudingu hetkelisele kättesaamisele ja rahuldamisele. Pärast ühe vajaduse rahuldamist tulevad jälle uued ja nii koguaeg. Minu arvates on see tühine. Meenub kuidas lektor Josh McDowell kirjutas oma raamatus et täpselt nagu ühiskond täna ütleb meile: "Sul on õigused, nõua neid!" siis kristlus õpetab vastupidi. Sellepärast tunduvad epikuurlased mulle kergekäelisemad ja ka rumalamad. Usun, et kõik mis juhtub, peab juhtuma ning Jumalal on kõige jaoks lahendus või plaan. Vahel kui me mõne asja põhjust ei näe, tuleb lihtsalt paluda, ning kui Su süda on avatud, leiad mõistmise... Iga inimene vastutab ise enda tegude ja mõtete eest ning seepärast ma
· Õppis Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas · Polügott inimene kes oskab palju keeli · Ood ülistuslaul ,,Kuu", ,,Laulja" · Pastoraal karjaselaul ,,Alo ning Jaak" · Luuletused: ,,Olen jälle õnnis", ,,Ma pean jooma", ,,Naised" · On pidanud päevikut · Kogus Eesti rahvaluulet Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) · Pärit Järvamaalt · Üks esimesi eestlasi, kes lõpetas TÜ arstiteadusosakonna · TÜ-s eesti keele lektor · 1839 rajati Tema algatusel ÕES Õpetatud Eesti Seltsi sinna kuulus Eesti sõbralik seltskond estofiilid · Kogus rahvaluulet · Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist · On kirjutanud 8 saksa müüti: Koit ja Hämarik, loomine, emajõe sünd, keelte keetmine, endla järv ja juta, vanemuise laul, vanemuise lahkumine, vanemuise kosjaskäik · On kirjutanud mõttesalme · Tema looming on väike kuid kultuuriloole väga suur
Silver Kruusalu PAKKUMISE LISAD Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: EI41 Juhendaja: lektor Pille Hamburg Esitamiskuupäev: .................. Üliõpilase allkiri: .................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................2 1.PAKKUMISE LISAD......................................................................
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Irina Kisseljova KELA 2 KODULOO ÕPIMAPP Laste vanus: 5-7 aastat LOOMAD JA LINNUD Juhendaja lektor Maret Vihman NARVA 2015 SÕNASTIK LOOM - ЖИВОТНОЕ LIND - ПТИЦА METSLOOM – ЛЕСНОЕ ЖИВОТНОЕ KODULOOM - ДОМАШНЕЕ ЖИВОТНОЕ RÄNDLIND – ПЕРЕЛЕТНАЯ ПТИЦА PAIGALIND – ОСЕДЛАЯ ПТИЦА TALVEUNI – ЗИМНЯЯ СПЯЧКА SIIL - ЁЖ ORAV - БЕЛКА REBANE - ЛИСА KARU - МЕДВЕДЬ PÕDER – ЛОСЬ METSKITS - КОСУЛЯ HUNT - ВОЛК JÄNES - ЗАЯЦ ILVES - РЫСЬ
Risto Sepp Bertel Schwindt Keith Tauden Hendrik Tammi ÜLDMÕÕTMISED LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Peeter Otsnik Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. …………….. …………….. …………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Üldmõõtmised 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega
Richard Karming LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31 Juhendaja: lektor J.Tuppits Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn 2015 SISUKORD 1. LABORATOORNE TÖÖ NR 7..............................................................................................3 2. LABORATOORNE TÖÖ NR 8.....................................................
Robert Kikas Ragnar Piir Sergei Dikarev Mikk–Martin Anvelt SILINDRI INERTSMOMENT PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (I) Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI 11(B) Juhendaja: lektor Irina Georgievskaya Esitamiskuupäev: 18.11.2014 Tallinn 2014 SILINDRI INERTSMOMENT. 1.Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2.Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3.Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid.
MÕISTED: Valgustaja- teadmiste levitaja; valgustusfilosoof, kelle eesmärgiks on enese ja teiste harimine ning ühiskonna õigele teele suunamine. Piibel- ristiusu peateos. Osadeks Vana ja Uus Testament. Uus Testament jaguneb omakorda neljaks evangeeliumiks. Juhuluule- salongi- e. tarbeluule, perekondlike ning seltskondlike sündmuste (nt pulmade, sünnipäeva, ristsete) puhuks kirjutatud värsid, pühendusluule. Estofiil- eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane. Kalendrilisa- osa kalendrist, asudes seejuures kalendri lõpus; sisaldas endas ilukirjanduslikke jutte. Esialgu vaimulik sisuga, hiljem hakkasid tutvustama teisi maid, jag. nõuandeid tervishoiu ja põlluharimise kohta, ajaviiteks õpetlike juttude, valmide ja luuletustega. AASTAARVUD: 1525- Lübecki raad leidis vaadist katekismus, mida peeti vanimaks eestikeelset teksti sisaldavaks raamatuks. Pole säilinud, sest Lübecki raad arestis vaadi ning põletas selle, kui ,,luterli...
Eritakistuse määramine Laboratoorne töö Õppeaines: Füüsika I Rõiva ja tekstiili instituut Õpperühm: TD12 Juhendaja: lektor Karli Klaas Tallinn 2017 ERITAKISTUSE MÄÄRAMINE 1.Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3.Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus:
TTÜ Mereakadeemia Üld- ja alusõppe keskus Elise Vainokivi TERASED JA MALMID Kodutöö nr. 3 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitatud:......................................... Kontrollitud:.................................. Punkte:........................................... Tallinn 2020 Sisukord TERASED ............................................................................................................................ 3 MALMID ...................................................................................................
FLAJ. 01.137. Euroopa muinaskultuurid 3 AEP eksam: detsembri lõpp ja jaanuar 2014 Loengud: teisipäeviti 16.15 17.45 Jakobi 2 - 228 Lektor Ain Mäesalu Vastuvõtt: kolmapäeviti kell 10-11 Jakobi 2 - 204 (arheoloogia õppetool) [email protected] Aineprogramm 1. Muinaskultuuride allikad, historiograafia, uurimistöö metoodika ja dateerimismeetodid. 2. Esimesed hominiidid. Euroopa asustamine. Neandertallane ja nüüdisinimene. Tähtsamad paleoliitilised kultuurid. Paleoliitiline kunst. Jääaegade mõju inimasustuse levikule. Põhjapoolse Euroopa asustamine
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Annika Birk Kristiin Sikk Vihula valla ruumiliste omaduste iseloomustamine Juhendaja lektor Siim Maasikamäe Tartu 2011 Sisukord Üldkuju Kujult on Vihula vald ,,laialivenitatud" territoorium piki rannikut, kus paiknevad suured metsamassiivid. Lääne poolt on rannajoon tugevasti liigestatud Ida poolt vähem. Asustus Valdav osa asustusest on koondunud endiselt mere äärde ja peamiselt suurtemate liiklusteede lähedusse. Rannikul on asustus kõikjal pööratud näoga mere poole.
See selts sai eestihuvilistest literaatide uueks keskuseks. ÕES-i esimehena organiseeris Faehlmann eesti keele uurimist, rahvaluule kogumist, rahvale tarvilike raamatute(kalender jm) avaldamist. Seltsi koosolekutel ja toimetistes vaatles Faehlmann astmevahelduse, sõnade muutmise ja tuletamise ning ortograafia küsimusi. Oma keelealaste töödega pani Faehlmann aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele. 1842. aastast alates oli ta samuti Tartu ülikooli eesti keele lektor. Faehlmann töötas elu lõpuni Tartus ja selle ümbruskonnas arstina ja ta oli kõikide rahvakihtide seas populaarne. Vaeseid ravis ta tasuta. Lisaks kirjutas ta erinevaid meditsiinialaseid artikleid ja teoseid. Lihtrahva hulgas sai ta tuntuks tegutsedes arstina. Faehlmanni ilukirjanduslik looming jäi tema elu ajal eesti rahvale suures osas tundmatuks. Tema loodud muistenditega sai rahvas eesti keeles tutvust teha alles mõnikümmend aastat pärast tema surma
MEHHAANILINE ENERGIA PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 1. Töö ülesanne. Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töövahendid. Energia salvestamise seade, fotoväravad, lab. kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. Töö teoreetilised alused. Kehade potensiaalse energia avaldis Ep mgh
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ NR 3 HÄÄLE KIIRUS Õppeaines: FÜÜSIKA Mehhaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 Üliõpilased: Taavi Tenno Taavi Takkis Robert Talalaev Kontrollis: Lektor Peeter Otsnik Tallinn 2003 HÄÄLE KIIRUS 1. Tööülesanne. Hääle lainepikkuse määramine õhus. 2. Töövahendid. Heligeneraator, telefon (valjuhääldi), mikrofon, otsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas kehtib seos v = * f , kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f- sagedus. RT Cp
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz AS Taibu infosüsteem Lõputöö Juhendaja: lektor T. Tammeleht Kohtla-Järve 2010 Töö tabulatsiooniga joonlaual jaTabs aknas. Peale tabulatsioonit kasutage ka Ülesanne Nr. 1. Ametikirja loomine joondamist. Avage fail jaatis.pdf. Avage fail jaatis_toorik.doc, kujundage ta samasuguseks kui jaatis.pdf
Edward Ubaleht Silver Kruusalu Madis Timmi Marko Käkinen Ampermeetri kalibreerimine PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (II) Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 21-A Juhendaja: lektor Irina Georgievskaya Esitamiskuupäev: 05.02.2015 Tallinn 2015 AMPERMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida etteantud mōōtepiirkonnaga ampermeeter.Leida ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Ampermeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mōōteriista kaliibrimine on protseduur, kus mōōteriista skaala jaotistele seatakse
Kerda Kuusküll AUTORONGI MOODUSTAMINE KODUTÖÖ Õppeaines: TRANSPORDIVAHENDID Transporditeaduskond Õpperühm: LI- 21 Juhendaja: lektor Sven Andersen Tallinn 2013 1. Moodustasin autorongi N3 ja O4 sõidukitest betoontoodete veoks. N3 kategooria sõiduk- mootorsõiduk, mida kasutatakse veoste veoks ja mille täismass on üle 12,0 t O4 kategooria sõiduk- täis-,kesktelg- või poolhaagis, mille täismass on üle 10,0 t Moodustasin autorongi Volvo FH 42T ja platvorm poolhaagis Schmitz S.PR BAU 2. Sõiduki kirjeldus kasutades tootjate ja edasimüüjate kodulehti VEDUK
TTÜ Mereakadeemia Üld- ja alusõppe keskus Elise Vainokivi 5XXX SEERIA ALUMIINIUMI SULAMID Kodutöö nr. 5 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitatud:......................................... Kontrollitud:.................................. Punkte:........................................... Tallinn 2020 Sisukord KEEMILINE KOOSTIS ....................................................................................................... 3 OMADUSED ................................................................................
190 2 100 100 100 2352,0 1351,2 2350 2354 330 33 32,0 3 100 100 100 2387,4 1374,4 2357 320 32 1 100 100 100 2399,8 1372,8 2337 410 41 191 2 100 100 100 2424,6 1400,6 2368 2352 445 44,5 42,2 3 100 100 100 2363,2 1358,2 2351 410 41 30.04.2012 Lektor Tanel Tuisu rühma katsetatud katsekehad (esmaspäevane rühm, paaritu nädal) Rühm nr 1 Tabel 2 töödeldavus Katse nr. Tsemendi mark betoonis Koonuse vajum, mm 1 CEM I 42,5 N 45 2 CEM I 42,5 N 45 3 CEM I 42,5 N 45 4 CEM I 42,5 N 45 Tabel 3
kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. Gümnaasiumi aastatel kiindus Ridala keeltesse ja omandas peale kohustuslikke saksa, vene, kreeka ja prantsuse keelte ka itaalia, soome keele. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus aastatel19101919. Alates 1923. aastast kuni oma surmani aastal 1942 oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Ridala luules on märgata impressionistliku stiili tunnuseid, eriti on need tajutavad luuletustes ,,Kevade tunne" ja ,,Talvine õhtu". Oma luuleloomingus tähistab Ridala tähelepanelikult värvivarjundeid eriti meeldivad talle pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned ja päeva-öö üleminekud. Tema luule aineallikaks on ta kodusaar, sealsed kadarikused maastikud, rand ja meri.
kogemusi ja nõuandeid. 1949-1985. aastail andis ta välja üle 80 artikli, brosüüri, albumi ja raamatu. Pärandi põhiosa on ilmunud artiklitena tolleaegses pedagoogilises perioodikas. Eva Lootsar on avaldanud ka hulgaliselt lastekasvatuse teemalisi artikleid. Valdkondi, millest ta kirjutas oli kolm: laste mäng ja töö, esteetiline kasvatus ning pedagoogide, lastevanemate ja avalikkuse nõustamine. Eva Lootsar oli väga hinnatud ja oodatud lektor kasvatajate/õpetajate täienduskoolitus-kursustel, kui ka teistel korraldatud avalikel loengutel. Ta oli ka üks lasteaedade õppekavade koostajaid aastal 1968 ning õppefilmi "Rõõmupäevade meistrid" idee autor ja üks stsenariste aastal 1976. Koos Meeta Terriga (1955. aastal) kirjutas Eva Lootsar raamatu "Kasvatustöö segarühmalises lasteaias". 1960. aastatel alustas ta albumite koostamist, milles õpetatakse lapsi koos vanematega meisterdama
TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA LOODUSTEADUSTE INSTITUUT LOODUSTEADUSTE OSAKOND Sirli Tooming Eesti Loodusloo muuseumi külastus Essee. Maateaduste alused Õppegrupp: LB-1 Lektor: Jaan Jõgi Tallinn 2009 Ühel külmal ja lumisel novembrikuu kolmapäeval seadsin oma sammud vanalinna, et külastada Eesti Loodusmuuseumit. Kohale jõudnud, märkasin, et parasjagu valmistutakse uue näituse avamiseks nii, et mul oli võimalus olla esimeste seas kes näeb näitust ,,Eesti kalad". Alustasin oma ringkäiku esimeselt korruselt ,,Eesti geoloogia" väljapanekuga. See näitus toob ilusti välja osa meie planeedi kujunemisest ja ajaloost.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TOLEREERIMISE JA MÕÕTETEHNIKA PRAKTILISED ÜLESANDED LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KMI 21 Juhendaja : lektor Juhan Tuppits Esitamisekuupäev Üliõpilase allkiri Õppejõu allkiri Tallinn 2015 Laboratoorne töö nr 1 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga. Detail nr 37. Töö käik: 1.Mõõdan silindri läbimõõdu nihikuga. Saadud mõõde on seade mõõde. 2
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond PROOVITÜKI NR. 710 ANDMETE ANALÜÜS Informaatika insenerierialadele Kodune töö nr. 2 Juhendaja lektor Külliki Kiviste Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Proovitüki üldiseloomustus........................................................................................... 4 2. Tunnuste liigid...............................................................................................................4 3. Risttabel
John Cage (1912 1992) Ameerika helilooja ja filosoof. 20. saj olulisimaid muusikast mõtlejaid ja kirjutajaid. USA eksperimentalismi ja Euroopa avangardismi juhtfiguure; tema kohta on öeldud, et pärast Cage'i pole olnud heliloojat, kes poleks temast mõjutatud. Sündis Los Angeleses, elas terve oma elu Ameerikas, kuid reisis palju nii Euroopas kui ka Aasias. Noorena õppis muusikat, kujutavat kunsti ja arhitektuuri, tegeles luuletamise, maalimisega, oli klaverisaatjaks nüüdistantsu truppidele (aastakümneid tegi koostööd eksperimentaaltantsu guru Merce Cunninghamiga). Lühikest aega oli Californias Schönbergi õpilane, lõi isegi mõned dodekaf. teosed, kuid selline muusika tundus talle liiga traditsiooniline. Schönberg on öelnud, et Cage pole mitte helilooja, vaid leidur. Cage ise ütles, et tema leiutaski muusika. Cage'i lähenemine muusikale oli täiesti erinev seni lääne muusikas kehtinud arusaamadest. Tema esime...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Kristi Ruul GEODEESIA I PRAKTIKUM Laboratoone töö Geodeesia, maakorraldus ja kinnisvara planeerimise õppekava Juhendaja: lektor Ene Ilves ’ Tartu 2016 LABORATOORNE TÖÖ NR 1. Mõõtmised topograafilisel kaardil Mõõtkavad Ülesanne 1 (lisa 1) Eesti Põhikaardil (mõõtkavas 1:50 000) leitud kolm punkti ja tähistatud need. Punktidevaheliste joonte pikkused on (1-2) 5cm (2-3) 3,6 cm ja (3-1) 4cm. Arvutasin maastikujoone pikkused erinevates mõõtkavades 1:25 000, 1: 10 000, 1:50 000 ja 1:2000 tulemused kandsin tabelisse 1.1 Tabel 1.1
Heli kiiruse määramine Laboratoorne töö Õppeaines: Füüsika I Rõiva ja Tekstiili instituut Õpperühm: TD 12 Juhendaja: lektor Karli Klaas Esitamise kuupäev: 23.10.2017 Tallinn 2017 1. Töö ülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töö vahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v = x f (1) v - lainete levimise kiirus, - lainepikkus,
Google'i otsingusse Tallinna Tehnikaülikool ning klõpsaksin lingile, mis mind sinna lehele viib. Siis paneksin otsingusse õppekavad ning teeksin ühe õppekavadest lahti. Aga kuna loengust jäi ka meelde, et Google'i liitotsing võimaldab panna kriteeriumi, et otsing sooritatakse vastava lehe piires, pean arvatavasti kasutama seda varianti. Panen täpsustatud Google otsingusse sõnad ,,ttu ainekaart" ja domeeniks valin ttu.ee Objektorienteeritud programmeerimine lektor Kaaterl Allik, teadurid Rain IDK0020: keeles Java Öpik, Tarvo Treier jt. 3. Leidke lehekülgi, mis on sarnased Tartu Ülikooli veebilehega. Mitu veebilehte leiate? Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Panen Google'i otsingusse otsinguks related:www.ut.ee ja saan vastuseks 198 tulemust. Üheks vastuseks pakutakse ka Tallinna Ülikooli lehte: http://www.tlu.ee/ samuti ka http://www.utlib.ee/ 4
TRAMMITEEDE PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE EESTIS REFERAAT Õppeaines: PROJEKTEERIMISE ALUSED Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI 21 Juhendaja: lektor Rene Pruunsild Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 1. SISUKORD 1.Sisukord.............................................................................................................................................2 2.Trammiteede ajalugu eestis........................................
RASKUSKIIRENDUS LABOR Õppeaines: FÜÜSIKA 1 Mehaanikateaduskond Õpperühm: ET-11b Juhendaja: lektor Sergei Ptsjolkin Tallinn 2013 1. Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest krgemal asuvast punktist ja vib raskusju mjul vabalt vnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vngub lpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks.
TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA JA LOODUSTEADUSTE INSTITUUT LOODUSTEADUSTE OSAKOND Annika Arro METSNUGIS EESTI LOODUSMUUSEUMIS JA LOODUSES Essee: Maateaduste alused Õppegrupp: LKS-1 Lektor: Jaan Jõgi Tallinn 2010 Metsnugis Eesti Loodusmuuseumis ja looduses Hiljuti külastasin Tallinna vanalinnas asuvat Eesti Loodusmuuseumi, kust sain huvitavat teavet maailma loomastiku kohta. Põhjalikumalt tutvusin aga Eesti metsades elavate looma- ja linnuliikidega, samuti Läänemere kaladega. Lisaks sain loodusmuuseumis ka ülevaate Eesti floora mitmekesisusest. Kolmandal korrusel, Eesti
Britta Liisa Brutus PACO RABANNE REFERAAT Õppeaines: RÕIVASTEAJALUGU Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD11a Juhendaja: lektor Lea Koldmets Tallinn 2012 SISUKORD 1. Üldiselt.......................................................................................................................................................... 3 1.1 Parfüümid............................................................................................................................................... 4 1.2 Kõrgmood...............................................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Kristi Ruul INFOTEHNOLOOGIA GEODEESIAS COMPUTER TECHNOLOGY IN GEODESY Laboratoorne töö Geodeesia, maakorraldus ja kinnisvara planeerimise õppekava Juhendaja: Lektor: Kristina Türk Tartu 2017 PRAKTIKUM NR 1: NURKADE TEISENDAMINE KUUEKÜMNEDSÜSTEEMI JA VASTUPIDI EXCELIS Kasutatud töövahendid: Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Morzilla Firefox, Microsoft Word, Paint ja Excel. Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja kalkulaatorit. Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on tutvuda Execeli erinevate võimalustega.
LELOL Praktiline töö PN4 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN4.H1.1 Küsimused: 1. Millise kolvi liikumise (+, -) kiiruse reguleerimine toimub? 2. Milline on drosseli lülitusviis sisenemisele, väljumisele? 3. Milline nähtus kaasneb kolvi liikumisele väikestel kiirustel? Miks? 4. Kas kiiruse reguleerimine drosseliga on keerukas? Mida võiks lugeda reguleerimise puuduseks? Vastused: 1. + suunas 2. Sisenemisele 3
17.12.2011 13:33 Lenno Vaitovski, Hooaeg Kommenteeri | Prindi Konstruktor on ilmselt üks universaalsemaid mänguasju, mille kohta ei saa ükski laps öelda, et see talle ei meeldi. Meeldivuse määrab ju ära alles see, mida mängu osadest valmis teha! Ja teha saab vaat et kõike... Mis teeb aga konstruktorist lapsele ka väga kasuliku mänguasja, rääkis Kaubamaja ajakirjale Hooaeg psühholoog ja Tallinna Ülikooli arengupsühholoogia lektor Kadi Liik. Konstruktorite pakendeid uurides kohtab tihti teksti: «arendab loomingulisust ja loogilist mõtlemist». Kas neid saab pidada lapse arengu seisukohast kõige olulisemateks? Loovus ja loogiline mõtlemine on kindlasti lapse arengu seiskohast olulised omadused. Need mõlemad on probleemilahendamise oskused ja kui laps mängides harjutab oma mänguprobleemidele erinevate lahenduste otsimist ja leidmist, siis
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Arti Unt Ülesanne 1 Ruumiline planeerimine Juhendaja Lektor Toomas Muru Tartu 2011 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................4 Elanike etteheited........................................................................................................... 5
TARTU ÜLIKOOL NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT Natalja Lukatsevits KELA 1 AÜ SUHTLEMINE JA TAGASISIDE HARIDUSORGANISATSIOONIS P2NC.00.999 ( 2 osa) Arenguvestlused lasteaias Lektor: Mari-Mall Feldschmidt NARVA 2018 Arenguvestlus on arvamuste vahetus, mis viib üksteise parema mõistmise, suurema aktiivsuse ning entusiasmi tõusuni. Arenguvestlus on regulaarne, hästi ettevalmistatud vestlus, kus arutatakse lapse arengu eeldatavaid tulemusi, tulevikuplaane, ning lepitakse kokku tulevase perioodi tegevuse suhtes. Arenguvestluse käigus arutatakse, kuivõrd saab lasteaiaõpetaja ja lapsevanem koostöös lapse arenguks soodsaid tingimusi luua
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppekeskus Felix Laig DURALUMIINIUMI TERMOTÖÖTLUS Kodutöö 3 Õppejõud: lektor Aleksander Lill Tallinn 2017 Sisukord Duralumiiniumsulamid.................................................................................................... 3 Alumiiniumsulamite termotöötlus................................................................................... 3 AlCu4Mg keemiline koostis ja omadused.........................................................................6 Kasutatud kirjandus.......................................................................
humanitaarainetes. Pärast seda kooli õppis poiss hea õpetaja juhtimisel intensiivselt edasi matemaatikat. 1807. aastal siirdus Cauchy Riiklikku Inseneridekooli, kus juba mõne aja pärast anti talle lahendada spetsiaalseid ülesandeid. Töökohad Juba peale Riiklikku Inseneridekooli lõpetamist (1810.a. märtsis) usaldati talle eriti tähtis töö, nimelt saadeti ta Cherbourg'i kindluseid ehitama. Alates 1815. a. Oli ta Polütehnilises Koolis lektor. 1816. a. osales Teaduste Akadeemia valimistel, kuhu ta ka tööle sai. Pärast Pariisist lahkumist sai Cauchyst füüsika-matemaatikaprofessori Torinos. 1833. a. hakkas ta õpetama ja ka kasvatama Charles X kolmeteistkümne aastast pärijat Bordeaux' hertsogi, hilisemat krahvi. 1838. a. naases Cauchy Pariisi, ning hakkas taas tööle Teaduste Akadeemias. Ta töötas mingi aja ka Prantsuse Kollezis.(lahkus sealt üsna pea, sest ei tahtnud anda truudusvannet;see oli religiooni vastane)
pidevalt vähenenud. 1880. a moodustasid nad Tove Janssoni loodud Muumimaailmaga, Soome elanikkonnast 14,3%, ja 2000. a 5,7%. mis on tuttav ja turvaline, aga oma Põhjusteks madal sündimus ja segaabielud väiksuses võrdlemisi igav. soomekeelsetega. Paljud on kolinud töö ja pere · Helsingi ülikooli rootsi keele lektor Maria tõttu soomekeelsetele aladele, kus pole Green-Vänttinen võrdles soomerootsi rootsikeelseid koole. keelt sügavkülmas olnud keelega, milles 19. sajandi rahvusliku liikumise ajal valisid paljud on säilinud mitusada aastat vanad soomerootslased Snellmani põhimõtet "Üks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
