KRISTJAN JAAK PETERSON (18011822) 18191820 TÜ (teoloogia, keeled) 16aastasena rootsi keele grammatika Antiikkultuur, 18. sajandi saksa kirjandus, eestlaste rahvaluule 21 eestikeelset luuletust à ajast ees Oodid (,,Sõprus"), pastoraalid (,,Ott ning Peedo"), eleegiad Rahvusliku ilukirjanduse aluse looja FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANN (17981850) TÜ à arst Rahvaluule kogumine, tarvilike raamatute (nt kalender) avaldamine 1842 TÜ eesti keele lektor ,, Eestlane tehti orjaks, hoiti vaimupimeduses, hävitati tema kultuuri" 1839 ülevaade Kalevipoja-lugudest, fikseeris idee Ühtne kirjakeel Müüdid (nt ,,Koit ja Hämarik") Muistendid FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALD (18031882) Kreiskool ja algkooliõpetaja Õpingud Peterburis ja koduõpetaja TÜ arstiteaduskond 44 aastat Võru linnaarst Kirjavahetus Koidulaga Rahvavalgustuslikud ja õpetlikud raamatud Allegoorilis-satiirilised jutud
LELOL Praktiline töö eP1 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Vastata antud küsimustele. EP1.H1 Küsimused: 1. Milles seisneb loogilise tehte NING sisu? 2. Mis juhtub, kui seadme juhtimisel jääb üks või kaks lülitit mõjutamata? 3. Kirjeldada lülitusnupu põhimõttelist ehitust. 4. Millisel põhimõttel toimub elektriliselt juhitava jaoti siibri nihutamine? 5. Võrrelda NING tehte realiseerimist elektriliselt ja pneumaatiliselt (töö PN4 või PN5). 6
ÖKOLOOGIA Lektor Kadri Kask [email protected] Ruum 2B15 ÖKOLOOGIA LIFE - elu LIVING - elav ALIVE elus OIKOS eluruum LOGOS õpetus Ökoloogia kuulub elusloodust uurivate teaduste hulka ÖKOLOOGIA TEADUS Ökoloogia (ecology) on teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Ökoloogia termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel LIIK · Liik (SPECIES) sarnased organismid, kes võivad vabalt omavahel ristuda Autökoloogia (organismal ecology) e organismiökoloogia uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid POPULATSIOON · Populatsioon rühm sama liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas ja ristuvad omavahel · Demökoloogia (population ecology) e populatsiooniökoloogia uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid ...
Aaviku huvi emakeele vastu. Lisaks tegeles ta ka ladina ja prantsuse keele omandamisega. • Õpinguid jätkas ta 1901-1905 aastal Tartu Ülikoolis, õpingud olid keelealased. • Lõpetas 1910. aastal Helsingi Ülikooli filoloogiakandidaadi kraadiga romaani filoloogias. Õpingud Töökohad • Tegutses keeleõpetajana Jaltas, Tartus, Kuressaares. • Postimehe toimetuse liige aastatel 1912- 1914. • Tartu Ülikooli eesti keele lektor aastatel 1926- 1934. • Kirjastuse toimetaja aastatel 1904-1941. • Stockholmis lisaks artiklite ja kooliraamatute autorina töötas ka veel tõlkijana. Keeleuuenduse mõju • Johannes Aavik rikastas eesti sõnavara sadade soome laenude, tuletiste ja murdesõnadega. (nt. kääbus, hajuma, lebama, mainima) • Kodumurdest tegi ta ka eestlastele tuttavaks päris mitmeid sõnu. (nt. kipakas, jõhker, tarima) • Lisaks eelnimetatule on ta kirjutanud ka
5.Reasta koolitüübid tähtsuse järjekorras, alustades madalamast.(1p) 2.Kihelkonnakool 3.Kreiskool 1.Vallakool 4.Gümnaasium 6.Kirjutage õige nimi.(5p) Kuusalu pastor, kes koostas uue eesti keele grammatika- Eduard Ahrens Eestlasest kunstnik, töötas Peterburis tsaari õukonnas- Johann Köler 1821-1823, 1825 ilmunud Marahwa Näddala-lehe väljaandja- Otto Wilhelm Masing Rajas Valgas kihelkonnakooli õpetajate seminari - Janis Cimze Tartu Ülikooli eesti keele lektor, Õpetatud Eesti Seltsi rajaja- Fr. R. Faehlmann 7.Kes on pildil? Millega sai ta tuntuks?(2p) Pildil on Fr. R. Kreutzwald. Ta oli eesti üks esimesi haritlasi ning rahvuseepose 'Kalevipoeg' autor, mis sai Eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. 8.Mis nime kandis 19.sajandi esimesel kümnendil ilmunud tartumurdeline ajaleht? Miks jäi ajalehe ilmumine lühiajaliseks?(2p) 'Tarto maa rahwa Näddali-Leht', mille ilmumine jäi lühiajaliseks, sest võimud sulgesid selle. 9
Iga järgmine halvem kui endine. Lugedes 10 romaani võib tunda nagu 10 korda lugesid ühe raamatu. Igal raamatul peab olema oma atmosfäärne, ideeline või poeetiline voorus, kuid kõik praegu kirjutavad romaane, nagu see oleks sotsiaalses võrgustikus kirjavahetus, enamik noori ei tunne kirjanduslikku keelt ja kirjanduslik keel sureb ära. Tiit Hennoste palus mitte tooma konkursile muskulatuuri. Küsimusele kui võrdtähtis on tänapäeval kirjandus vastas TÜ lektor, et ei olegi tähtis, väga raske tulla kirjandusele, kuid sind ümbritsevad nii erksad pildid, ja kõvad helid, uued põlvkonnad muutuvad tarbijateks. Kuid kirjandus võib osa oma tähtsusest tagastada ja kirjanik võib olla kuuldut, aga selleks mõtleb Tiit Hennoste peab olema inimeste vahel koostöö toimuma. Selleks hästi sobiks lavastus, ükskõik mille moodi, kas teatri, laulmise või lihtsalt rääkimise kaudu.
LELOL Praktiline töö PN3 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN3.H1 Küsimused: 1. Millisel rõhul hakkavad kolvid silindris liikuma? 2. Mis juhtub, kui kolbide liikumisel rõhu suurendamine peatada, miks? 3. Milline on rõhk silindris, kui kolvid jõuavad plussasendisse? 4. Kas kolvid silindrites liiguvad sünkroonselt, mis on selle põhjus? 5. Kas kolbide liikumine on ühtlane (sujuv), mis on selle põhjus?
1535.aastal ilmus esimene säilinud eesti keelne raamat (katekismus). 1739.aastal ilmus esimene eesti keelne piibel, mis pani aluse eesti kirjakeelele. 7. Otto Wilhelm Masing- õ-tähe eesti keelsesse sõnavarasse lisamine. Johannes Aasvik- tõi eesti keelde palju uusi sõnu ning arendas eesti keelset grammatikat. Ferdinand Johann Wiedemann- arendas eesti keele sõnavara ja kirjutas ,,Wiedemanni sõnaraamatu." Friedrich Robert Faehlmann- esimene lektor, kes püüdis eesti keele ehitust paremini kirjeldada ning avaldas 32 artiklit eesti keelest. Friedrich Reinhold Kreutzwald- propageeris uut kirjaviisi, toetas ühiskirjakeelt ja rikastas sõnavara. 8. 9. Eesti kirjakeel on arenenud Keskmurdest. 10. Eesti kirjakeelele pani aluse esimene eesti keelne piibel. 11. Eesti lähim sugulaskeel on vadja keel. 12. Soomlastel, eestlastel ja ungarlastel on oma riik. 13. Soomeugrilasi on kokku umbes 25 miljonit. 14
...................6 Pedagoogika kujunemine Reggio Emilia pedagoogika tekkis 1945. aastal Itaalias Reggio-Emilia nimelises linnas. Majanduslik olukord ei olnud linnas kiita, kuid lapsevanemate soovil ehitati lasteaed nendest materjalidest, mida leida oli. Lasteaias hakkas tööle noor õpetaja Loris Malaguzzi, kes oli ennast kurssi viinud erinevate eelkäijate pedagoogiliste ideedega. Tema idee aga seisnes selles, et tulge kohale, vaadake, mida tehakse, ja looge pärast oma. Tallinna Ülikooli lektor Maire Tuul ütleb, et Reggio pedagoogika lähtub lapsest kui partnerist, keda usaldatakse ning kelle arvamusega arvestatakse. Veel lisab lektor, kuidas Reggio pedagoogika on pigem maailmavaade, mis aja möödudes üha areneb ja muutub. (Vapper, 2013.) Piltlikult öeldakse Reggio pedagoogika kohta ka saja keele pedagoogika. Nimi tuleneb sellest, et sündides on lastel kaasas mitmeid andeid, kuid oluline on laste andeid edasi arendada, mitte lasta neil vaikselt hääbuda
Metsandus- ja maaehitus instituut Geomaatika osakond Väliskaubandus: impordi ja ekspordi mahtude muutus aastatel 2004-2011 Iseseisev töö õppeaines ,,Majandusteaduste alused" MS.0142 Koostas : Anton Makarjev Juhendas: lektor Birgit Maasing lektor Helis Luik Tartu 2012 SISSEJUHATUS Eesti väliskaubanduse iseloomu määravad majanduse arengupotentsiaal ja geograafiline asend. Meie osa väliskaubanduses tugineb Eesti asukohale suurte tarbijaturgude (Venemaa, Valgevene, Ukraina, Poola jt.) naabruses, millest tuleneb, et arengupotentsiaal Eesti väliskaubanduses on tunduvalt suurem kui tööstuses
Eero Sonberg Indrek Sonberg Andreas Lahesalu Voltmeetri kalibreerimine PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (II) Ehtiusteaduskond Õpperühm: TEI 11/21 Juhendaja: lektor Irina Georgievskaya Esitamiskuupäev:……………. Tallinn 2015 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mōōtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mōōteriista kaliibrimine on protseduur,kus
Teadustöö Eestis 18. sajandi II poolel 19. sajandi I poolel. ÕES. Õpetatud Eesti Selts asutati Tartus 18. jaanuaril 1838. Seltsi eelkäijateks olid Tartu- ja Võrumaa pastorite poolt Tartus 1819 loodud Eesti Õpetatud Selts ja Tartu ülikoolis alates 1831 tegutsenud teaduslik vestlusring. ÕES-i asutajaliikmeteks olid arst Friedrich Robert Faehlmann, TÜ eesti keele lektor Dietrich Heinrich Jürgenson, õigusteaduse professor Friedrich Georg v. Bunge, anatoomiaprofessor Alexander Friedrich v. Hueck, ajalooprofessor Friedrich Karl Hermann Kruse ja 2 kooli- ning 12 kirikuõpetajat. Seltsi esimeseks presidendiks sai Tartu pastor Carl Heinrich Constantin Gehewe. 1839. aasta jaanuaris kinnitatud põhikirja järgi oli Tartu ülikooli juures asuva seltsi põhiülesandeks eesti rahva mineviku ja oleviku, keele ja kirjanduse ning eestlaste poolt asustatud maa uurimine
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe ainekava Kertu Kikkas EMBRÜOLOOGIA Analüütiline seminaritöö Juhendaja: Ave Kõrve-Noorkõiv, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 EELNEVAD TEADMISED EBRÜOLOOGIAST Hindan enda eelnevaid teadmisi embrüoloogiast täiesti keskpäraseks. Kooli bioloogiast on juba aastaid möödas, seetõttu on nii mõndagi ununenud. Eriti vähe oli meeles paljunemise staadiumist. Meelest olid läinud ka segmentatsioon ehk lõigustumine ja lootelehtede teke. Edasine loote areng
LELOL Praktiline töö EP4 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1.Tööülesanne Vastata antud küsimustele. EP4.H1 Küsimused: 1. Kas seade töötab vastavalt eelpool püstitatud nõuetele? 2. Milleks on tarvilik NA kontakt K1.2 paralleelselt käivitiga ST? 3. Milline on asendianduri TK ülesanne seadme juhtimisel? 4. Milleks on tarvilik aegrelee NS kontakt AR relee mähise K ahelas? Vastused: 1. Jah. 2. Vajutades lülitit ST annab see voolu K1-le mis lülitab sisse ka K1.2 mis annab voolu
LELOL Praktiline töö PN1 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Tutvuda sele PN1-1 ja PN1-2 skeemidel toodud seadmetega ja määrata kasutatavate juhtimisseadmetevparameetrid. Koostada nõutav(ad) skeem(id), katsetada seadme mudelit töös ja leida vastused eelpool toodud küsimustele, kandes need tabelisse PN1-T1. Ühepoolse toimega silindri juhtimine. Millised on kasutatavate juhtimisviiside head ja halvad küljed? Sele PN1-1 Skeemidel:
Keivin Kivimägi 10A Viitamine Salu oli 1963.-1969.a olnud lektor Turu ja ühtlasi dotsent Tampere ülikooli juures, aga tuli siis tagasi Lundi (Helk 2004: 125). Rahvasteliidu loomise kavadest olid Eesti poliitikud teadlikud juba I maailmasõja aastatel. Siis peeti neid USA presidendi Woodrow Wilsoni utoopilisteks ideedeks. (Made 1998: 49) Muistsel ajal oli purpurpunane läänes kõige kallim värvus, sest seda saadi haruldastest molluskitest Murex või Purpura, pealegi nõudis protsess palju vaeva (Airey, O'Connell 2007: 115).
ta oli eesti keeleteadlane. 1919-1926 töötas Kuressaare Gümnaasiumis eesti keele õpetajana. Seal tekkis tal huvi eesti keele vastu, ladina ja prantsuse keele harrastus. Keelealaseid õpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nezini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, viimase lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. Aavik tegutses hiljem keeleõpetajana Jaltas, Tartus, Kuressaares, töötas ka "Postimehe" toimetuses. Ta oli 19261934 Tartu ülikoolis eesti keele lektor ja gümnaasiumiõpetaja Tartus, 1934. aastast haridusnõunik (koolide peainspektor), 19401941 kirjastuses toimetaja. Saksa okupatsiooni ajal elas Nõmmel. 1944 siirdus Rootsi, kus tegutses Stockholmis arhiivitöötajana, tõlkijana, keeleliste artiklite ja kooliraamatute autorina. Ta suri Stockholmis ja maeti sealsele Metsakalmistule. "Õigekeelsussõnaraamat" sisaldab ~40 Aaviku loodud sõna. Lisaks sellele on Aavik mitmete
Aivo tamkõrv KODUSED ÜLESANDED KODUSTE ÜLESANNETE KOGUM Õppeaines: STANSID JA PRESSVORMID Mehaanikateaduskond Õpperühm: ME 51 Juhendaja: lektor Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Ülesanne Nr.1 Varjant Nr.13 Kirjeldus: Määrata stansimise arvutuslik lõikejõud ja vajalik pressi survejõud kui stansime ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides a) Teras 30; paksusega s=3mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 30x70mm
Kuressaare Poeglaste gümnaasium 1894–1902 Tartu ülikooli vanade keelte osakond 1902–1903 Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituut 1903–1905 Helsingi ülikool 1906–1910, lõpetas filoloogiakandidaadina Filosoofiamagister 1920 Töökohad Aavik tegutses keeleõpetajana Jaltas, Tartus ja Kuressaares. Ta töötas ka "Postimehe" toimetuses. Aastail 1926–1934 oli ta gümnaasiumiõpetaja ja Tartu ülikooli eesti keele lektor. 1934. aastast haridusnõunik. 1940–1941 kirjastuses toimetaja. Stockholmis tegutses ta arhiivitöötajana, tõlkijana, keeleartiklite ja kooliraamatute autorina. Aastail 1960–1962 oli ta Rootsi Eestlaste Esinduse esinduskogu liige. Tegevus 1912. aastal algatas ta keeleuuendusliikumise Aavik tõi kirjakeelde arvukalt laensõnu (eeskätt soome keelest), murdesõnu ja uudistuletisi Aavik on tõlkinud soome, prantsuse,
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI11b Juhendaja: lektor Esitamiskuupäev: 06.11.2014 Üliõpilaste allkirjad:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mōōdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused.
Tunnustused: o 1938 Valgetähe III klassi teenetemärk o 28. aprill 1940 Eesti Kirjanduse o Seltsi auliige Bernhard Linde Sündis 4.aprillil 1886 Tõlkija ja Eesti publitsist Noor-Eesti sekretär Üks asutaja Suri 29.augustil 1954 Villem Grünthal-Ridala Sündis 30.mail 1885 Eesti keele õpetaja Tartus Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor Suri 16.jaanuar 1942 Noor Eesti tähtsus "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri Viis kirjanduskriitika paremale tasemele Tõstis raamatukujunduse taset Elavdas kunstielu Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. Sellest kasvas välja rühmitus Siuru Nooreestlased hoolitsesid Juhan Liivi eest. Noor-Eesti tunnuslause
Annemari Aasoja Merlin Saar LAO PLANEERIMINE Õppeaines: Kauba käitlemise seadmed ja tehnoloogiad Transporditeaduskond Õpperühm: KLI 21 Kontrollis: lektor Ain Tulvi Esitamiskuupäev: 19.03.2014 Allkiri:............................ Tallinn 2014 1. Kaubaaluste riiulite vajadus (pikkus ja arv) Et teada saada palju oleks vaja riiuleid tuleb teada mitu korrust riiuleid tuleb ning kui kõrge ladu tuleb. Meie teeme lao 9,5 meetri kõrguseks. Kui EUR1 kõrgus on 1,5m siis
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL nimi SEPISTAMISE PRAKTIKA KURSUSETÖÖ Õppeaines: Metallide kuumtöötluse praktika Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-31 Juhendaja: lektor A. Altmäe Tallinn 2010 Sepistatav detail Detailiks on 150mm pikk läbilöögi meisli pea, mille teine pool on ruudukujuline lame haamer. Sellel on auk käsivarre paigaldamiseks. (Vaata joonist) Materjali toorikuks on profiiliga metall-latist lõigatud lõik mõõtmetega 35x35x88mm. Tööriistad: · Sepaääs · Pneumovasar · Alasi · Sepahaamrid · Erinevad läbilöögimeislid · Viilid · Kinnihoidmise tangid
Villem Grünthal-Ridala Elu V. Ridala oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Villem Grünthal-Ridala sündis sündis 30. mai 1885 Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910 1919). 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 16. jaanuari 1942. aasta Helsingis. Haridus Hellamaa kihelkonnakool Eisenschmidti erakool Kuressaare gümnaasium Helsingi ülikool- õppis soome keelt ja kirjandust. Looming V. Ridala sai tuntuks luuletustega "Noor-Eesti" albumites. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane
LELOL Praktiline töö PN5 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN5.H1 Küsimused: 1. Kui lüliti S on mõjutatud, seade ei käivitu. Miks? 2. Reguleerida aegrelee abil kolvi seisuaega plussasendis. Hinnata seisuaja reguleerimist täpsuse ja ülevaatlikkuse seisukohalt. Milline on kommentaar? 3. Reguleerida süsteemi rõhk madalaks ca 2 bar ja kõrgeks 5...6 bar, jättes aegrelee häälestuse samaks
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Transporditeaduskond Õpperühm: AT11 Juhendaja: Lektor Peeter Otsnik Tallinn 2012 Tööülesanne Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. Töövahendid Elektrooniline kaal, nihik, mõõdetavad esemed. Töö teoreetilised alused Elektroonse kaalu täpsus on kõrge. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D=m/v abil, kus D - katsekeha materjali tihedus (kg/m3) m- katsekeha mass (kg) V- katsekeha ruumala (m3)
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Siiri Paurson TÖÖSTUSTOODANG JOOKSEVHINDADES 2009 2013 Iseseisev töö Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: lektor Birgit Maasing, MA Tartu 2015 Mõisted Jooksevhind -- kaupade ja teenuste kehtivad hinnad aruandeperioodil. (Mõisted ja metoodika 2009) Tööstustoodangu jagunemine jooksevhindades 2009 2013 Tabelis 1. on arvuliselt välja toodud erinevatel aastatel (2009-2013) elektrienergia-, auru- ja kuumaveevarustuse, mäetööstuse ja töötleva tööstuse jooksevhindu. Tabel 1. Tööstustoodangu jagunemine jooksevhindades 2009-2013 (TO001:
grammatika ja tegi pikema aja vältel Rosenplä-ga "Beiträgele" keele alast koostööd. Pani aluse meie pseudomütoloogiale. Tundis palju võõrkeeli:rootsi, prantsuse, ladina, jne.Faehlmann:1. Elu ja tegevus:sündis koerus, algharidus naabertalus,huvi lugemise vastu. Rakvere alg-ja kreisikool.Tartu Gümn.(kirjandus,meditsiin,juhutööd) TÜ arstiteadus ja töö arstina Tartus.1838>ÕES>"Kalevi"´mõte>1939 ettekanne. TÜ-s eesti keele lektor. Suri 1850a.2. Looming:muinas lood kalevipojast , muistendid:nt. "Emajõe sünd","Vanemuise laul";"Koit ja hämarik". Luule:eesti keel sobib ka antiikseks vormiks "Piibujutt".-dialoog milles Jaan ja Mihkel räägivad maise sõpruse ja armastuse kaduvusest.Jutud ilm kalendrites. Rahvuslik ärkamisaeg: 1. Eeldused:_pärisorjuse kaotamine, uus talurahvaseadus 1849L/1856E Raharent>ettevõtlikus,hilisem taluge ostmine. >kartuli-ja lina kasvatus>jõukus>põllumeeste seltsid
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ NR. 4 VOLTMEETRI KALIIBRIMINE Õppeaines: FÜÜSIKA Mehhaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 Üliõpilased: Robert Talalaev Taavi Takkis Taavi Tenno Kontrollis: Lektor Peeter Otsnik Tallinn 2003 VOLTMEETRI KALIIBRIMINE 1.Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonovoltmeeter, kaks takistusmagasini, alalispingeallikas. 3.Töö teaoreetilisi aluseid. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotisega seatakse
kihutav kõrb, hämarduvad metsad ja valendavad põllud. 5. Jüripäev, Hea Lootuse neem, Jüriöö ülestõus, ajaleht Meie Meel, kauplus Laste Maailm, soome kelk, Tartu Maraton, Eesti kroon, tartlane, Maarjamaa Risti orden, Riiklik Akadeemiline Meeskoor, kaeraküpsised, Suure Vankri tähtkuju, Kõverkaela- Juku, Lennartmerelik, ansambel Kuldne Trio, Valge Daami muusikapäevad, Paksu Margareta torn, raamat Jumalaema kirik Pariisis, Tallinna Ülikooli matemaatika õppetooli lektor. 6. Tema lootus õigeks ajaks kohale jõuda kadus, nähes vanalinna auklikke tänavaid. Ta tahtis oma jälgi jätta paljudele erinevatele asfaltidele ja kuulda palju kontserte. Töökad tallinlased panid pahaks ajakirjaniku familiaarset käitumist. Mõttetu mees seisis teiste arvamusest hoolimata poes paigal. Jürka tuli maa peale õndsaks saama ja teda ei huvitanud materiaalsed väärtused. Filmi ,,Kevade’’ režissöör on Arvo Kruusement.
Haridus Ta õppis Liigivalla mõisa koolis aastatel 1807- 1809, Rakvere kreiskoolis alates 1810 aastast kuni 1814 aastani, peale seda läks ta Tartu Kubermangugümnaasiumisse kus ta õppis kuni 1817 aastani, ta astus ülikooli ja hakkas õppima arstiteaduskonnas. Ülikoolis hakkas ta huvi tundma eesti keele vastu. Töö Alates 1824 aastast hakkas Faehlmann töötama arstina. Ta oli esimene eestlasest doktorikraadiga arst maailmas. Hiljem oli ta ülikoolis eesti keele lektor. Faehlmanni õhutusel asustati 1838 aastal Õpetatud Eesti Selts, mille esimees ta oli 7 aastat. Õpetatud Eesti Seltsi eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning rahvavalgustusliku kirjanduse publitseerimine. Eesti keeles uuris ta astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ja täpsustas ka vana kirjaviisi. Ta austas väga Eesti ajalugu ja mõistis hukka sakslaste julmuse. Faehlmann kirjanikuna Ta sai tuntuks tänu eeposele, mille idee algataja ta oli
6. Haridussüsteem Külades asutati vallakoolid Kihelkonnakeskustes kihelkonna kool Linnades anti algharidust elementaarkoolides Kubermangulinnades gümnaasium 7. Kes olid? Millega on tuntuks saanud? Parrot Ülikooli esimene rektor Cimze Juhtis saksakeelset kihelkonnakooliõpetajate seminari Ahrens Koostas 1843. Aastal uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja-eesti keskmurde Faehlmann Ülikooli eesti keele lektor, estofiil, lõi Õpetatud Eesti Seltsi Kreutzwald Eesti haritlane, ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal siis leida on" Köler maalikunstnik, Eesti haritlane 8. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? 1)Majanduslik arenemine 2)eesti haritlaste esimese põlvkonna teke 3)koolihariduse levik 4)kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine 5)kommunikatsioonivõrgu avardumine 9. Rahvusliku liikumise tegelased TV 24 ÜL 1 V
Mihkel Erik Rebane MESSING REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERIALID Tehnikainstituut Õpperühm: ME11/21 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitamiskuupäev: 03.10.2018 Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 1 1 AJALUGU 1.1 Varasemad vask-tsingisulamid Lääne Aasias ja Vahemere ida osas on teada vähesel arvul vask-tsingisulameid mis pärinevad 3. aastatuhandest eKr
100 140 2 2413 2402 2406 465 46,5 -3 8 46,5 141 3 2420 2402 460 2 46,0 12.03.2012 Lektor Tuisu rühma katsetatud katsekehad (esmaspäevane rühm, paaris nädal) Tabel 8. Töödeldavus sõltuvalt tsemendi liigist (esmaspäevane rühm, paaritu nädal) Katse nr. Tsemendi mark betoonis Koonuse vajum, mm 1 CEM I 42,5 N 45 2 CEM II/B-M (T-L) 42,5 R 85 3 CEM II/B-M (T-L) 42,5 R 25*
KORDUSKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Uurali soome-ugri läänemeresoome keeled. Kujunes 13.16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel 2. Eesti keele sotsioperioodid. 1) Kuni 13. sajandini 2) 13.16. sajandini 3) 16/17. sajandi algusest kuni 18. sajandi alguseni 4) 18. sajandi algusest kuni 1860. aastateni 5) 1860.70. aastad 6) 1880. aastatest kuni aastateni 1914/20 7) Aastad 1914/201940/44 8) Aastatest 1940/44 kuni 1980. aastate lõpuni 9) 1980. aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (1637) - Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Johann Gutslaff ,,Observationes Gram...
Rahvusvahelise õiguse eksperdi, Rene Värki hinnangul oleks politsei võinud Narvas purjuspäi autoga ringi sõitnud Venemaa peakonsulaadi konsulnõuniku Sergei Suhharevi kinni pidamisel julgemalt käituda. "Üldreegel on muidugi see, et diplomaatilist puutumatust omavat isikut või tema sõidukit kinni pidada ei tohi, kuid kui diplomaat on ohtlik endale või teistele, on rahvusvaheline tava teistsugune," ütles Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse lektor Rene Värk. Värki sõnul oleks politsei võinud selgelt joobes ja autosid mõlkinud diplomaati vajadusel ka jõuga kinni pidada kuni saatkonnatöötajate saabumiseni. «Reaalsus on see, et politsei tihtipeale ei julge seda teha," nentis Värk. Leian, et oleks mõtekas politseinikele nende väljaõppe käigus selgitada ka selliste "erijuhtumitega" tegelemist. Pean inimeste elusid ning üleüldist ohutust tähtsamaks kui veidi halvenevaid suhteid
Baltisaksa kultuuris valitses klassitsism. Baltisaksa kirjanduse enamik teoseid rääkis kohalike elust ja üldjuhul ei viidud neid teoseid väljapoole baltikumi piire. RAHVUSLIKU HARITLASKONNA KUJUNEMINE Euroopas 18. sajandil kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvaste vastu leidis uuel sajandil Eestis väljenduse estofiilide liikumisena. Baltisakslased hakkasid huvi tundma eesti keele ja kultuuri vastu, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid. Ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor. Faehlmanni eestvedamisel loodi 1838.aastal Tartu ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts, mis seadis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asutatud maa tundmist. 1842. aastal loodi Tallinnas Eesti Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni ainelisel ja aatelisel toel anti välja rahvuseepos ,,Kalevipoeg" (1857-1861). Rahvakoolide Õpetajatest ja kandev jõud rahvuslikus liikumises.
üldlaulupeo dirigent / I üldlaulupeo 2 eesti keelset laulu Sind surmani, Mu isamaa on minu arm (Koidula tekst) / esimeste eesti koori- ja soololaulude autor eesti rahvusliku muusika rajaja; Friedrich Saebelmann (noorem vend) helilooja,pedagoog, koorijuht / Kaunimad laulud, Ellerhein, Lilleke / muusikaõpetaja ja koorijuht Paistus, esimesed klaveri-, oreli- ja tsellosolistina; Karl August Hermann keeleteadlane, kirjanik, helilooja TÜ eesti keele lektor / Uku ja Vanemuine, Mingem üles mägedele, Isamaa mälestus I eesti entsüklopeedia koostamise alustaja / eestikeelse muusikaalase terminoloogia aluspanija, eesti muusika arendamine ja propageerimine, II üldlaulupeo üldjuht;
Alo matiili ,,Kaunimad laulud" said ka inspiratsiooni Saeelmanni muusikast. Karl Augut Hermann oli esimese ärkamisaja tähtsaim ühiskonna ja kultuuri tegelane ja teda kutsuti rahvavalgustajaks. 1851-1909 sünni-surma daatumid. Pärit oli ta põltsamaalt üsna vaesest kodust, isa oli tal sepp. Jõudis rahalistele rakustele vaatamata tänu oma andekusele ülikool, tartus 3 aastat usuteadust ja saksamaal leibzigis keleteaduste doktorina 1880 lõpetas.Imetusväärselt laiahaardeline: lektor tartu ülikoolis, toimetas ajalehte eesti postimees, andis välja eesti esimese grammatika õpiku ja lauseehituse raamtu,koostas eesti esimese eesti kirjanduse ajaloo raamatu, võitles eesti keele thtsuse eest, tegeles poliitilise tegevusega kui ka kooli haridusega. Muusikaline tegevus: tema muusikaline haridus piirdus põltsamaa khelkona koolis saadud haridusega ja tallinnas ja peterburis saadud eratundidega. Suurim soov oli minna õppima peterburi
Õppis 1810-1814 Rakvere kreiskoolis, 1814-1817 Tartu gümnaasiumis ja 1817-1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga (1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südame haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu Ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 1842-1850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 1843-1845 farmakoloogia- ja retseptuuri- kursust. Peamielt Faehlmanni õhutusel asutati 1938 Õpetatud Eesti Selts, 1843-1850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Ettekandes "Die Sage vom
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Käesolev referaat on kirjutatud tutvustamaks TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia(TÜ VKA) huvihariduse lektor Külli Salumäe artikli ,,Kool on noorsootööks parim koht!" põhilisi ideid ning artikli autori seisukohti formaalhariduse ja noorsootöö sidususest ning sellest tulenevatest probleemidest. Juba artikli alguses toob K. Salumäe välja kaks vastanduvust formaalhariduse ja noorsootöö sidususes: positiivsest küljest on Eestis riigi tasandil koolinoorsootöötaja olemasolu vajadust hinnatud piisavalt kõrgelt, et võimaldada selles vallas tasuta
1975 Martha Rosler. Semiotics of the kitchen. Köögisemiootika.feministlik teos. Meie igapäevategemised on kõigest hoolimata vägivaldse alatooniga. 4. Loeng Indeks – suund Sümboli aluseks on kokkulepe v seadus. Charles Morris. Ikoonilised märgid – suunad Semioos(semiosis) 5. Loeng 30. September 2010 Semiootika taassünd on seotud mitme valdkonnaga. Filosoofia Loogika Sotsioloogia jne (keeleteadus on osa sellest Saussure’i arvatehiilgav lektor – loengute ajals) Saussure on mitte ainult semiootika, vaid ka 20. saj keeleteaduse taasrajaja. Hiilgav lektor – loengute ajal improviseeris (veeris käekirja, seepärast rääkis peast). Üldkeeleteaduse kursus. – omapäraseim teos ajaloos üldse. (peale tema surma, selle panid kokku tema õpilased Balley ja Sechenayl) – ei käinud loengutes vaid teadsid tema ideedest vestlustes. Allikad – tudengite konspektid.
eksterninagümnaasiumi 1875. a. asub õppima Tartu ülikoolis usuteadust, katkestab aga sellealased õpingud ning astub 1878. a.Leipzigi ülikooli keeleteaduskonda. Lõpetanud 1880. a. ülikooli filosoofiadoktori kraadiga, alustab ta Tartus aktiivset tegevust ühiskondliku ja kultuurielu avaral rindel. 1884. a. saab K. A. Hermannist J. V. Jannseni ajalehe "Eesti Postimees" ja 1886. a. "Postimehe" toimetaja. 1889. a. kuni surmani 11. jaan. 1909. a. on ta Tartu ülikoolis eesti keele lektor. 1885. a. asus ta toimetama esimest eesti muusikaalast ajakirja "Laulu ja mängu leht". "Laulu ja mängu leht" ilmus 13 aastat ning sel oli rahva, eriti maaintelligentsi muusikalisel arendamisel hindamatu osa. 1884. a. kogus K. A. Hermann kokku Põltsamaa pastori E. Hörschelmanni isetegevuslikud katsetused ning avaldas trükis pealkirja all "Põltsamaa endise õpetaja E. Hörschelmanni laulud". 1893. a. ilmusid kaks tema omapärasemat
Taavi Tiirats Jüri Averjanov Andrei Mintsenkov SILINDRI INERTSMOMENT PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: Füüsika I Ehitusteaduskond Õpperühm: TE 11a Juhendaja: lektor Jana Paju Esitamiskuupäev: 30.11.2016 Õppejõu allkiri: _________ Tallinn 2016 1. Töö ülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töö vahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid.
· Eratunnid muusikas; lootis pääseda Peterburi konservatooriumi · Jäi elu lõpuni muusika alal iseõppijaks · 1873 lõpetas Tartus gümnaasiumi · "Vanemuise" seltsi koorijuhiks · 1875 alustas ülikoolis teoloogiaõpinguid · 1878-1880 Leipzigi ülikool; filosoofiadoktori kraad võrdleva keeleteaduse alal · Osales aktiivselt Tartu ühiskondlikus ja kultuurielus (II, IV, V, VI laulupidu!) · 1882 "Eesti Postimees" · 1889. aastast kuni surmani ülikooli eesti keele lektor · Heliloojana üsna produktiivne teoste koguarv küündib ilmselt 1000 ligi · Peamine osa loomingust koorilaulud (tugineb suuresti saksa liedertafeli eeskujudele) · "Mingem üles mägedele", "Oh, laula ja hõiska", "Isamaa mälestus" (!) · Laululoomingut iseloomustavad muretus, optimism, lõbus meeleolu · Katsetas ooperiga 1908 lauleldus "Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad" (4 vaatust). Siit pärit ka populaarne "Kungla rahvas"
PRAKTILISED TÖÖD ARUANNE Õppeaines: ÜLDGEODEESIA PRAKTIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE 21 Juhendaja: lektor Katrin Uueküla Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2017 1. trigonomeetriline nivelleerimine Kasutasime praktikumis praktilise töö tegemiseks elektrontahhümeetrit. Töö eesmärk oli leida kokku lepitud punktide edasi- ja tagasivaate lugemid, mõõta instrumendi kõrgus,
Daniil Vlassenko Teemanti põhiomadused REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: AT32b Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 19.09.2015 Tallinn 2014 Teemanti põhiomadused Teemant on leidnud laialdast kasutust eelkõige tänu oma erakordsetele füüsikalistele omadustele. Nendest peetakse väga oluliseks kõvadust, soojusjuhtivust (900–2320 W·m−1·K−1), keelutsooni ja optilist dispersiooni. Vaakumis või hapnikuvabas keskkonnas hakkab teemant muunduma grafiidiks rohkem kui 1700 °C juures
Voltmeetri kaliibrimine Laboratoorne töö õppeaines: Füüsika Rõiva ja tekstiili instituut Õpperühm: TD12 Juhendaja: lektor Karli Klaas Esitamise kuupäev: 06.11.2017 Tallinn 2017 VOLTMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mteriista kaliibrimine on protseduur,kus mteriista skaala jaotistega seatakse
PROGRAMM KINNITATUD 28.06.2011 nr 6.1-14/86 AINEPROGRAMM AINE KOOD YAKC5005 AINE NIMETUS (eesti k.) Sissejuhatus riiki ja avalikku haldusesse AINE NIMETUS (inglise k.) Introduction to State and Public Administration AINE MAHT (EAP) 3,0 EAP s.h. kontakttunnid päevaõppes 36 kaugõppes 24 iseseisva töö tunnid 42 54 ÕPPEKAVA Sisekaitseakadeemia korrektsiooni, maksunduse ja tolli, päästeteenistuse ning politseiteenistuse eriala ...
Orlando oli dotsent Yale´i ülikoolis. Yale´is olles oli ta rahvusvahelise instituudi projekti uurija. Selles uuringust arenes Orlando teooria, mis avaldati aastal 1961 raamatus "Dünaamiline Õe-Patsiendi suhe"( The Dynamic Nurse-Patient Relationship). Ta arendas seda teooriat McLean´i haiglas olles. Orlando valduses oli erinevaid positsioone Bostonis. Ta oli Harvardi Kommuuni tervise plaani nõukogus. Ta teenis nii riikliku ja rahvusvahelise konsultandina. Ta on tihti lektor ja ta viib läbi palju õendus protsessi seminare. Ta on abielus Robert Pelletier´iga ja elab Bostonis. Pensionile läks ta aastal 1992. TEOORIA Orlando teooria arenes välja 1950 aastal, kui ta jälgis õe ja patsiendi suhteid. Hoolimata tema pingutustest, suutis ta ainult panna kategooriatesse "hea" ja "halb" õendus. Nendest vaatlustest kujundas ta välja kaalutleva õendus protsessi. Õe roll on välja uurida, mis patsiendil viga ja anda patsiendile kohest abi. Patsiendi käitumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
