1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega elu...
pigem teadmiste ja meetodite kogum, mida vajati raamatukogu haldamiseks, kui 16 teooria. Võttis kasutusele raamatukogunuduse mõiste saksa keeleruumis. Termini esmakasutus 19. saj. alguses Münchenis ilmunud Schrettingeri käsiraamatus. · Fritz Milkau kirjutas raamatukoguteaduse käsiraamatu, kasutati ka Tartu Ülikoolis · Hornst Kunze leksikon. Raamatuteadus iseseisva teadusena Raamatuteadus Venemaal: · Nikolai Lissovski toob Peterburi ülikooli raamatukogude kursuse · Aleksander Lovjagin huvitub trükkimiseset ja tootmisest; oluline on raamatu sisuline mõju; raamatuteaduse boleemika. Raamatuteadus Saksamaal H. Grundman 1966.a kogumik; kirjutus ja trükivahendid, teadus kirjast, teadus käsikirjadest, teadus raamatutest (füüsiline vorm), autor, raamatukaubandus, raamatukogud, lugemine).
Rääkimine, kuulamine ja lugemine enneolmeatult olulised; kuulamine: suuline kõne Kokku tulevad sõnad, süntaks on õige sõnade jrk, gramamtiliselt õige lause ja sisuga muutub tähenduseks justustus ond iskurs. Leksikon on kogu sõnavara, mida keeles kasutatakse. 300-400 tuhat sõna on meil. Hiindlastel 50 000 iga päev kasutuses. Oleneb, kas haritud in või vähem KEEL JA KÕNE haritud in. Sümbolid on nimetatud, iggale on nimi antud. Keskus on teporaalsagaras. Kui
- Morfoloogiline tasand – seotud morfeemi kui väikseim tähendusega ühikuga planeeritavates lausungites - Fonoloogiline tasand – madalaim tasand, seotud foneemide kui hääldusühikutega Kõne planeerimine toimub kõigil tasanditel samaaegselt kuid kõrgemad tasandid on igal hetkel paremini läbi töötatud kui madalamad. Igal tasandil luuakse representatsioon - Igale tasandile on oma kategoorilised reeglid - Isaks reeglitele on võrgustikuna esitatud leksikon - Sisestusreeglid valivad ühikuid mida teatud tasemel representeerida Kõnevead tekivad seetõtu et vale ühik on kõrgema aktivatsioonitasemega kui õige. Kõik tekkivad vead on seotud just aktivatsioonitaseme levikuga. Teooria ennustab järgmisi erinevat tüüpi vigu: - Kategoorilised reeglid määravad et vead kuuluvad samasse kategooriasse (vale nimisõna asendab õiget nimisõna) - Paljud vead peaksid olema seotud ootusega kus sõna öeldakse välja enne kui
formelid. Selle taga on aimata segu islamist ja kristlusest teksti kirjutamist juhib hübriidne religioosne sõnavara. Samas kogus on tervikuna ka tekst Eesti Nõukogude Kirjanike Liit... See on kirjutatud küll 90ndate alguses, kuid pandi Internetti 96 ja selle tagajärjel tekkis 90ndate suurimaid kirjanuslikke skandaale. Esitati avaldus politseisse ja Kivisildniku kodust viidi ära tema arvuti ja omajagu pabereid. Vikerkaar 1996/7 Kajar Pruuli artikkel. Selle teksti raamiks on leksikon ja põhimõtteliselt Kivisildnik parodeerib sellega teatmeteoses oleva artikli zanri. See on ennekõike stalinistliku kirjanudsest rääkimise paroodia. Tegelikult seostatakse see ühe momendiga eesti kirjanduse ajaloost 50ndatel sõimatakse kirjanikke avalikult. Kogu Kivisildniku loomingu kõrgpunkte on raamat ,,Nagu härjale punane kärbseseen". 1996 See koondab endas kõiki neid varasemaid tekste. See on mõnes mõttes ka Kivisildniku esimese loominguperioodi kokkuvõte
kõik , mis meil on, ühise tahte kõrgeima juhtimise hingekarjane, minu enda asemel kirjutaks mulle alla." eluviise ette arst jne, siis poleks mul tarvis end · See garanteeriks kõigi vabaduse ja võrdsuse. üldse vaevata." · Riigifilosoofia · 1740 a. kirjutab üks leksikon: · Omandi andmine terviku teenistusse kindlustab · "Filosoof on inimene, kes oma vabaduse-usus seadusliku omandi. asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustest ja · Seadused on vaid siis maksvad seadused, kui nad kristlikust elust." lähtuvad ühistahtest. Vastasel korral on need vaid · Valgustus individuaalsed korraldused. · Valgustust iseloomustab usk mõistuse
Lodish, H., Baltimore, D., Berk, A., Zipursky, S. Lawrence., Matsudaira, P., Darnell, J. Molecular Cell Biology. Scientific American Books, New York, 1997. Piper, L., Ruvinsky, A. The Genetics of Sheep. CAB International, 1997. Rothschild, M. F., Ruvimsky, A. The Genetics of the Pig. CAB International, 1998. Teinberg R. Põllumajandusloomade geneetika. Valgus, Tallinn 1978. Teinberg, R. Põllumajandusloomade erigeneetika. Valgus,Tallinn, 1983. Viikma M. Klassikalise geneetika leksikon. 1998. http://biomedicum.ut.ee/~martv/genolex.html 56 Punased silmad / Valged silmad Joonis. Suguliiteline pärandumine äädikakärbsel - punase silmavärvuse geen (dominantne) - valge silmavärvuse geen (retsessiivne) __________________________________________________________________ Joonis. Suguliiteline karvavärvuse päritavus kassidel - must (XM)
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine ..............................
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised...
(2003). Kõnearendus.(lk 63-90) Kõnearenduse metoodika sõnastab sõnavaraõpetuse ülesanded järgmiselt: sõnavara mahu laiendamine, sõnatähenduse täpsustamine, sõnade aktiveerimine (kasutusvaldkonna laiendamine). Öeldu kehtib kõigi raskusastmele ja koolitüüpide kohta. Kui tavaõpilasel on vanusevormile vastav vähemalt min sõnavara olemas, siis eriõpetust vajaval lapsel tuleb suhtlemiseks ja õppimiseks vajalik leksikon alles kujundada. M. Lvov sõnastab sõnavaratöö ülesanded õpilaste seisukohalt nii: uute sõnade ja nende tähenduse, sõnade emotsionaalse värvingu, kasutusvaldkonna, mitmetähenduslikkuse ja ülekantud tähenduse, sünonüümide ja antonüümide omandamine; omandatud sõnade aktiveerimine; sõnavara puhastamine vulgaarsetest väljenditest ja murdesõnadest. Iga päev tuleks tavakooli õpilasel omandada 3-10 uut sõna. Tavakooli algklassides on sõnavaraõpetus
.. . Saame väga mitme sõnaga teha. Minimalistlik mudel: Chom rõhutas: kompetentsuest peab jõudma kasutamiseni. Ringipaigutamine, see omakorda sõltub keelest. Venna müts (venekeeles on sabka brata).Keeltekaupa saab sama asja väljendada eri liikide abil. Chom: keelemoodul on seotud kõigi intellektuaalsete moodulitega!!! Õige! Keele kasutamine kõnes on seotud intellektiga. Varsti hakkas ta rääkima ka kõnest. Keelesüsteem kuulub inimese tegevussüsteemide koosseisu ja on selle osa. Leksikon kujutab endasT: fonoliiline koostis; seos iga sõnaga (süntagmaatilised suhted); formaalsed tunnused (sõnajärg), sõnavormide kasutus keeltekaupa. Minimalistlik teooria toetub 2 asjale: keeletkaupa on olemas üldised prinsiibid aga ka parameetrid, mis sõltuvad keeltes. Keel ei võimalda kõiki mõtteid väljendada. Pm tuleb midagi tuletada järeldada juurde. Leksikonist me valime valimi pm sõnad, moodustame sõnad ja osa asju saab siis väljendada
kollased, kortsulised 3/16 rohelised, ümmargused 3/16 rohelised, kortsulised 1/16 Erinevad alleelipaarid segregeeruvad, kombineeruvad üksteisest sõltumatult. Vt. Viikmaa leksikon! Mendeli seaduste kasutamine inimese geneetikas Mendeli seadusi hakati laiemalt kasutama varsti pärast nende uuesti avastamist käesoleva sajandi algul. Inimese pärilikkuse geneetilise analüüsi aluseks on informatsioon, mis on saadud sugupuude uurimisest. Põhilised raskused seisnevad selles, et järglaskond on väike, sugupuud sageli ebatäielikult koostatud, alati pole kirjas õige isa. Oluline on ka ajafaktor - mõned haigused ilmnevad alles keskeas. Sellegipoolest on
kollased, kortsulised 3/16 rohelised, ümmargused 3/16 rohelised, kortsulised 1/16 Erinevad alleelipaarid segregeeruvad, kombineeruvad üksteisest sõltumatult. Vt. Viikmaa leksikon! Mendeli seaduste kasutamine inimese geneetikas Mendeli seadusi hakati laiemalt kasutama varsti pärast nende uuesti avastamist käesoleva sajandi algul. Inimese pärilikkuse geneetilise analüüsi aluseks on informatsioon, mis on saadud sugupuude uurimisest. Põhilised raskused seisnevad selles, et järglaskond on väike, sugupuud sageli ebatäielikult koostatud, alati pole kirjas õige isa. Oluline on ka ajafaktor - mõned haigused ilmnevad alles keskeas. Sellegipoolest on
Sisaldab elemente nagu visuaalne atraktiivsus, reljeefi ja taimkatte vaheldusrikkus, metsarohkus, siseveekogu, mere rand, tuntud vaatamisväärsused jt. Ala rekreatiivset väärtust suurendavad kohalik ajalugu ja traditsioonid ning nende väljendumine maastikus. Rekreatsioon on inimese töövõime ja tervise taastamine aktiivse puhkamisega selleks loodud, eraldatud või kohandatud puhkealal (sünonüümina kasutatakse mõistet virgestus) (Ökoloogia Leksikon 1995). Käesolevas juhendis mõistetakse rekreatsiooni all töövõime taastamist aktiivse puhkusega eelkõige looduses, kus selleks võivad olla kohandatud vastavad alad. Seireala on ala, mille piires toimub looduslike muutuste pidev või kindla intervalliga jälgimine mingi ajavahemiku jooksul. Seirekoht/seirepunkt koht, kuhu on paigaldatud loendur. Turismiks loetakse inimeste reisimist väljapoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri
struktuurid. Ülaltoodud näited krokodilli ja Susiega on just süvastruktuuri olemasolu näiteks. Mõlemal juhul seob lausete paari ülemist ja alumist liiget (ehk vasakut ja paremat pindmise struktuuri paari) omavahel neile ühine süvastruktuur. Seosed süntaktiliste ja leksikaalsete struktuuride vahel Chomsky (1965) osutas ka sellele, kuidas süntaktilised struktuurid võiksid seostuda leksikaalsete struktuuridega. Ta väitis, et meie psüühiline leksikon (meie morfeemide kogu) sisaldab enamat kui lihtsalt semantilised tähendused, mis seostuvad iga sõna või morfeemiga. Iga leksikaalne ühik sisaldab Chomsky arvates ka süntaktilist informatsiooni. Igal üksikjuhul osutab see süntaktiline informatsioon (a) antud ühiku süntaktilisele kategooriale (näiteks, kas on tegu nimi- või tegusõnaga) ja (b) kohasele süntaktilisele kontekstile, millise raames antud morfeemi võib kasutada (näiteks
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
v~oimalus. S~onaraamatu koostamiseks v~oib olla mitmeid eesm¨arke. K¨aesolevas t¨o¨os kasutatud s~onastike liigitus on esitatud lk. 89. Milline v~oiks olla paku- tava m¨argis~onastiku eesm¨ark? Vastamisel l¨ahtun N. Calzolari [Calzolari 95, lk.340] toodud p~ohim~ottest: Sobiva lingvistilise andmebaasi u ¨lesehitus v~oimaldab lihtsat leksikonisisest liikumist, radade k¨aimist, mis paberil oleksid v~oimatud, avastamaks s~onadevahelisi seoseid ning leidmaks u ¨htlasi, et leksikon sisaldab mitmedimensioonilist andmeseotust. M¨argis~onastiku puhul pakuvad muidugi s~onade asemel huvi kanji m¨arkidevahelised seo- sed, mida niisiis s~onastiku kvaliteedi huvides tuleks u ¨les ehitada l¨ahtudes v~oimalikult paljudest kriteeriumitest. S~onastiku eesm¨argi klassifitseeri- mise u ¨ldise, ents¨ uklopeedilise ja eriotstarbelise vahel teeb keeruliseks see, et ~oppes~onastiku koostamiseks eeldatavat normeeritud seoskogumit ei ek-
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
