piire. Tekst on mitmetähenduslik ja lõpetamata, samuti kui inimene. Mitmemõõtmelisusele aitab kaasa ja kindla jutustaja puudumine, seega on lugeja lahti rebitud karakteri ja tekstiintertreptatsiooni traditsioonilistest mudelitest. Osaliselt on selline käsitlusviis tuletatud saksa romantikute seisukohtadest, kuid ka psühhoanalüüsil on siin oma osa. KASUTATUD KIRJANDUS · Aunin, T., Listra, L. Mattisen, H. Väike maailmakirjanike leksikon. Tallinn: Virgela, 1990 · Hesse, H. Kokkuvõtlik elukäik,-H. Hesse, Lõputu unenägu. Tallinn: Eesti raamat, 1990. · http://www.sirp.ee/2002/26.04.02/Uudis/uudis1-3.html · http://www.jarva.ee/?action=article&ArtID=528 · http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?475 ELULUGU Hesse sündis Calwi linnas Württembergis Saksamaal misjonäri perekonnas. Ta isa oli baltisakslane, isapoolne vanaisa oli lõpetanud Tartu ülikooli ja töötanud Paides kreisiarstina,
EBS GÜMNAASIUM UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE Juhend Tallinn 2008 Sisukord Õpilaste uurimistööde liigid................................................................................................ 3 Teadustööle esitatavaid nõudeid......................................................................................... 4 Kirjutamise stiilist............................................................................................................... 4 Töö vormistamine............................................................................................................... 5 Õpilasuurimuse struktuur.................................................................................................... 7 Tsiteerimine ja refereerimine.............................................................................................. 9 Viitamine......................................................................
Etnograafiamuuseumi aastaraamat XVI. Tallinn, 1959, lk 6884. Moora, A. Eesti talurahva vanem toit. I osa. Tallinn, Valgus, 1980. Moora, A. Mida vanasti loodusest leivakõrvaseks korjati. Eesti Loodus nr 8, 1981, lk 489 497. Moora, A. Eesti talurahva vanem toit. II osa. Tallinn, Valgus, 1991. Pilt, V. (koostaja). Eesti rukki raamat. Tallinn, Ilo, 2002. Pilt, V. (koostaja). Eesti rukki raamat. II trükk. Tallinn, Ilo, 2005. Viires, A. Eesti rahvakultuuri leksikon. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995. Viires, A., Vunder, E. Eesti rahvakultuur. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. http://www.fazeramica.fi/templates/Fazer_Information.aspx?id=2295&epslanguage=EE Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar http://www.eestirukkiselts.ee/?Tegevused:Rukkileiva_j %E4rjepidev_s%F6%F6mine_on_tervise_alustala , 2008 13
Morfoloogia ehk vormiõpetus Loeng aines "Keel kui süsteem" EKKI lektor Annika Kilgi (annika.kilgi[ätt]tlu.ee) Mis on morfoloogia ehk vormiõpetus? Keeleteaduse haru, mis uurib sõnavormide moodustamist ja sõnade struktuuri. Morfoloogia teistes teadustes Bioloogias: organismide ja nende osade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Astronoomias: taevakehade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Folkloristikas: rahvajuttude struktuuri uurimine Morfoloogia teistes teadustes Geomorfoloogia: Maa pinnavormide uurimine Morfoloogia teistes teadustes Jõemorfoloogia: jõgede voolusängide muutumise uurimine Morfoloogia põhimõisted Lekseem on sõnavara põhiüksus, eri vorme sisaldav üldistatud sõna. Paradigma on lekseemi kõigi muutevormide kogum. Sõnavorm e muutevorm on lekseemi konkreetne esinemisjuht tekstis, nt majadeni, majale. Morfoloogia Morfoloogia põhimõisted põhimõisted ...
ee/folklore/ vol65/koski.pdf (20.2.2017) Kulmar, Tarmo 1998. Eesti muinasusundi hingefenomenoloogia probleeme - Sator 1. Tartu, lk 38-49. Kättesaadav kanternetist http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator1/kulmar.html (24.1.2017) Moore, Nolan 2013. 10 Scientific Explanations For Ghostly Phenomena. http://listverse.com/ 2013/09/30/10-scientific-explanations-for-ghostly-phenomena/ (24.1.2017) Petzoldt, Leander 2010. Väike deemonite ja vaimolendite leksikon / Tlk. Reet Hiiemäe. 2. , täiend. tr. Tartu : Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus Reha. Liisa 2008. Kolga mõisa kummituslood Ulvi Meieri jutuvaramus. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool, Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. Kättesaadav ka Internetist http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/26399/ BA_Reha.pdf;jsessionid=5A49346C9F671BC7AE7BB88F91E04AF0?sequence=1 (24.1.2017) Sceptic.com. The science behind why people see ghosts http://www.skeptic.com/reading_room/
Ühingu arhiivist. Tallinn: Varrak, 2001. Lk 150-155, 160-163, 168-169,175 7. Masing, U. Eesti usund. Tartu: Greif, 1998. Lk 117-191 8. Loorits, O. Usund ja vaimulaad. Tartu: K.Mattiesen, 1932. Lk 156-157 9. Perrault, C. The Fairy Tales of Charles Perrault – A new translation by Geoffrey Brereton.11 Hamondsworth: Penguin Books, 1957. Lk xi-xiii 10. Petzoldt, L. Väike deemonite ja vaimolendite leksikon. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, 2003. Lk 54-55, 61-62, 79-80 11. Piibel Vana ja Uus Testament. Soome: St. Michel Print, 1991 12. Pratchett, T. Härrasrahvas. Tallinn: Varrak, 2003. Lk 58 13. Shakespeare, W. Kogutud teosed seitsmes köites III köide. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963 14. Tolkien, J.R.R. Sõrmuste isand: 3. osa Kuninga tagasitulek. Tallinn: Tiritamm, 1996. Lk 394 KASUTATUD INTERNETILEHEKÜLJED 1
1. Lastekirjandus täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esineva...
FILOSOOFIA VALGUSTUSAEG Ülevaade valgustusajast 17-18 sajand. I.Kant: mingis mõttes on valgustusaeg see aeg, mil inimene väljub alaealisusest, peab hakkama ise otsustama. 1740st aastast 1 leksikon ütleb, et filosoof on inimene kes oma vabaduseusus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustusest, ei keela endale midagi, ei austa piiranguid. Tähelepanu keskpunktis asub mõtlev inimene, inimene, kes kasutab oma mõistust, indiviid kes suudab end oma mõistuse abil ise juhtida. Toimub eemaldumine traditsioonist ja autoriteedist. 17.saj alguses tuleb käibele mõiste, mida keskajal väga ei kasutatud: KRIITIKA- esialgu tähendas asjatundlikku
Lipp oli tagasihoidlik ja vaikne mees, kelle sihikindlus oli kuldaväärt. Loodan, et pealekasvavate põlvede noored sportlased tunnevad oma ajalugu ja selle suurkujusid. Eeskujusid, nagu Heino Lipp, on vaja uskumaks, et raske töö viib tippu. 14 Kasutatud kirjandus 1. Teemägi, E.. 1963. Spordimehe Sünd. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 2. Saaremets, H. & Teemägi, E. 2001. Eesti Spordi biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 3. Teemägi, E. 2002. Heino Lipp 80. Sporditäht, 5, 67. 4. Karuks, T. 2000. Heino Lipu lugu. Sporditäht, 9, 32-33. 5. Hallik, E. 2006 Kalevipoeg lahkus rahul südamega. Pärnu Postimees. 31. august. http://www.parnupostimees.ee/310806/esileht/sport/10067294.php 6. Raid, T. 1996. Kümnevõistlus ja Heino Lipp. Postimees. 18. juuli. http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/07/18/sport.htm#viies 7
c) Teadusstiil kasutatakse teaduslikes ja populaarteaduslikes tekstides. Faktid (numbrid, tabelid, joonised), konkreetsus, asjalikkus. Kuiv tekst. d) Ajakirjandusstiil eesmärk lugejat informeerida ja mõjutada. Kompaktne. e) Ilukirjandusstiil eesmärgiks lugejat esteetiliselt mõjutada, pakub lihtsalt lugemismõnu. Kasutatakse kujundlikku ja ülevoolavat keelt. SÕNARAAMATUD: Eesti keele sõnaraamat e ÕS (vt ka www.keeleveeb.ee) Võõrsõnade leksikon. Sünonüümisõnastik. Väike murdesõnastik. 9 KIRJANDI ÜLESEHITUS: Kuidas kirjutada kirjandit Pealkirja lõpus pole
Kirjanduse loetelu lõpus esitatakse lühendid: EAA - Eesti Ajalooarhiiv EKM - Eesti Kunstimuuseum ERA - Eesti Riigiarhiiv Kaardid. Eesti topograafiline üheverstaline kaart 1:42 000. (1894-1896). Sankt- Peterburg, lehed 345, 446, 544, 545, 644, 743, 744, 844, 846. (Kaardimapp Eesti TA Raamatukogus). Kirjad. F. Puksoo kiri A. Sibulale, 22. aprill 1925. Säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis. Käsikirjad Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikirjad. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (19801990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikirjad. S. Raunami valduses. Publitseerimisel olevad artiklid. Zuckerman, M. & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. 8.6.2. Elektroonilised allikad Interneti materjalide puhul alustatakse sama informatsiooniga nagu paberkandjatel: autori
lugemisseltsi. Samuti viskas ta ka ära osa oma käsikirju. Pärast Paul I mõrvamist ja Aleksander I troonile tõusmist olukord normaliseerus. 1804. aastal pani August Wilhem Hupel ameti lõplikult maha. 1805. aastal nimetas keiser Aleksander I Hupeli konsistooriuminõunikuks. Elu lõpuaastad Paides 1805. aastal kolis Hupel Põltsamaalt Paidesse. Säilitas sidemeid Peterburi Vaba Ökonoomilise Seltsiga. Täiendas eesti sõnaraamatut. Leksikon "Eesti keeleõpetus" anti välja 1818. aastal. Tegeles venekeelsete sõnade õppimisega. Kandis jätkuvalt hoolt Viljandi leskedekassa kapitali eest. Oma varanduse pärandas esime naise pastorilesk Dehni lastelastele ja sugulastele. Mõningad Hupeli raamatud võttis Tartu ülikool oma raamatukokku, kuid enamik hajutati, nii ka tema mündi-, vaselõigete ja naturaalide kogud. August Wilhem Hupel suri 6. Jaanuaril 1819. Surma põhjuseks oli düsuuria ehk kusemishäire,
astmel 2 A G 2 aktid ja struktuurid formaliseerimise ülemisel astmel Iga väli vastab ühele objekti "keel" vaatlemise aspektile D. Keele struktuuriline mudel. Ühe (meresignaalid, üks signaal iga situatsiooni jaoks) ja kaheklassilised süsteemid, kus on leksikon (sõnade valik) ja süntaks (lause moodustamine). Lause on sõna suhtes sümboliks. Bühleri keelefunktsioonid: (eeldatavalt Jakobsoni kolm esimest???) Hjemlslev Sisu substants see keeleline tähendus üldse ilma mingi liigenduseta Sisu vorm nüüd alles tuleb konkreetne keel sisse. Igasugused jaotused, mis sed tähendust hakivad gramm.kategooriad jne Väljendusmõte võimalike foneemide kogu Väljenduse substants see on kas hääl või kiri, heli järgnevus
17 Kasutatud klirjandus 1. Carr, G Kergejõustiku alused Tallinn, Tänapäev 2001 Lk 293 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Kergej%C3%B5ustik Viimati alla laetud 12.01.2010 3. http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?169626www.raamatukoi.ee Viimati alla laetud 12.01.2010 4. http://uuseesti.ee/18833 Viimati alla laetud 14.01.2010 5. www.miksike.ee/referaadid/kergejõustik Viimati alla laetud10.12.2009 6. Kleis, R Võõrsõnade leksikon Tallinn, Valgus 1983 Lk 663 18 Lisad Lisa 1 Soovitavad sprindinormid POISID HINNE VANUS 100m 200m 400m 12 kuni 13 Rahuldav 16,0 33.0 78,0 Hea 15,0 31,0 73,0 Väga hea 14,0 29,0 69,0 14 kuni 15 Rahuldav 15,0 31,0 72,0
KORDUSKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Uurali soome-ugri läänemeresoome keeled. Kujunes 13.16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel 2. Eesti keele sotsioperioodid. 1) Kuni 13. sajandini 2) 13.16. sajandini 3) 16/17. sajandi algusest kuni 18. sajandi alguseni 4) 18. sajandi algusest kuni 1860. aastateni 5) 1860.70. aastad 6) 1880. aastatest kuni aastateni 1914/20 7) Aastad 1914/201940/44 8) Aastatest 1940/44 kuni 1980. aastate lõpuni 9) 1980. aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (1637) - Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Johann Gutslaff ,,Observationes Gram...
21 Diplom Kaitseliidule. (1935). ERA, f 1962, nim 1, s 270. RIIGI Kunsttööstuskooli 1937/1938 õppeaasta tunnikavad, õppejõudude nimekirjad, kirjavahetus õppetöö korraldamise kohta. (1937). ERA, f 1108, n 6, s 842. Kirjad ja käsikirjad Puksoo, F. (1925, 22. aprill). Kiri A. Sibulale. Säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis. Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikiri. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (19801990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikiri. S. Raunami valduses. Ülevaated ja arvustused Kõiv, K. (2005, 1. sept). Võitlus kolme peaga lohe koolikiusamisega [arvustus K. Sullivani, M. Clearzi ja G. Sullivani raamatu kohta. 2004. Koolikiusamine. Tartu: AS Atlex]. Õpetajate leht. Nurksulgudes lisatakse vajadusel muudele andmetele vahel mingi oluline määratlus, mis laadi
Maastik. Maastiku mõiste areng. Erinevates keeltes erinev tähendus. Teistes keeltes nt: maastikumaal, piirkond, vaade. Teadusliku terminine kasutuses alates 19. sajandist. Eestis on sõna "maastik" kasutusel ligi 100 aastat (Rühmitus "Noor Eesti"). Oskussõnana kasutusel alates 1910. aastast "Maateaduse sõnaraamatust". Eesti k - Värvide ja vormide laad vaateväljas, peisaaž Territoriaalse üksuse üldine nimetus. Ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Territoriaalse maastikulise liigestuse põhiüksus. Maa-ala, kus perioodiliselt korduvad vastastikuses sõltuvuses pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused. Maastiku loodusteaduslik käsitlus. ’’Maastik" kui geosüsteemi (geokompleksi) sünonüüm - geograafiline ala, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus. Kindlat suurusjärku geokomplek...
Eleanor Roosevelt oli auga välja teeninud nimetuse First Lady of the World, mille kunagine Ameerika Ühendriikide president Harry Truman naisele andis. Kuid Eleanor Roosevelti eeskujul võiks sellise nimetusega naisi veelgi olla. 17 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Gerste, R. D. USA esimesed leedid. Tallinn: Kirjastus Kunst, 2001 2. Tuhat tuntud inimest. Tallinn: Kirilille Kirjastus, 1999 3. Maailma poliitikute leksikon. Tallinn: Kirjastus Olion, 2002 4. http://www.lucidcafe.com/library/95oct/roosevel.html 5. http://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Roosevelt 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Franklin_Delano_Roosevelt 7. http://www.whitehouse.gov/history/firstladies/ar32.html 8. http://www.fdrlibrary.marist.edu/erbio.html 9. http://www.udhr.org/history/Biographies/bioer.htm 10. http://www.quotationspage.com/quotes/Eleanor_Roosevelt 11. http://www.hot.ee/nunnukad/aforismid.html 12. http://www
Kooliaasta algus rõõmustab. - Postimees 3.09, lk 3. 13.11.15 Ülesanne 1 1. Käo, Aimar 1997. Looduse rüpes. Tallinn: Kirjastus Koolibri (Käo 1997); 2. Leok, Meeli, Eda Immer, Jaanus Juga, 2011. Arvuti kasutamise võimalusi koolis. - Uus õppimine. Tallinn: kirjastus Koolibri; 3. Miller, Mihkel. Kuidas suhtuda meie haridusreformi?- Delfi. 4. www.meieriik.ee 5. - 6. Petzoldt, Leander, Hiiemäe Reet 2010. Väike deemonite ja vaimolendite leksikon. Tartu: Eesti Folkloori Instituut. 7. - 8. - 9. - 10. Ots, Harri, Õun Kerstin, Haap Viktooria. Kirjandusteoste tõlgendusvõimalusi. - Mida uut kirjandusse? (Koost. .....) Ülesanne 2 1. ,, Tänasel foorumil oli kohal ka haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakona juhataja Irene Käosaar, kes jäi kohtumise väga rahule, kuna noored oli aktiivsed küsijad. Põhiliselt tunti eesti keelele ülemineku puhul muret õppe kvaliteedi üle.''
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
// Keel ja Kirjandus, 1998, nr. 4, lk. 225-235. 7. Kull R. Kas kindel või lagundatud kirjakeel? // Keel ja Kirjandus, 2000, nr.1, lk 5-7. 8. Merilai, A. Saro, A. Annus, E. Poeetika. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003 9. Mäger, M. Eesti keele õpik. Tln: Valgus, 1989 10. Raun, A. Eesti keele etümoloogiline teatmik. Trt.: Maarjamaa, 2000 11. Vetemaa, E. Hõbedaketrajad. Tallinn, 1977 12. Vääri, E. Kleis, R. Silvet, J. Võõrsõnade leksikon. Tln.: OÜ Kirjastus Valgus, 2000 13. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat (www.keelevara.ee) 14. Erelt, M. Erelt, T. Ross, K. Eesti keele käsiraamat 1997. (http://www.eki.ee/books/ekkr/ ) 15. Keelenurk (http://www2.epa.ee/keel/valik.htm) 16. Leemets, T. Uuemaid inglise laene. (http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid/inglise.html) 17. Vikipeedia (http://et.wikipedia.org/wiki/Perestroika)
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
hakkab erinevate rahvustega koostööd tegema. 20 KASUTATUD KIRJANDUS Abbott, K. R., Pendlebury, N. (1991). Business law. Great Britain: The Guernsey Press Company Ltd. Foster, D. (2002). Euroopa riikide etikett ja tavad. Tallinn: Ersen Fyfe, G., Fyfe N., Jõul, M & Kurm, Ü. (2005). Bite-size Britain. Tartu: Studium Publishing Graupmann, J. (1999). Tabu leksikon. Pärnu: AS Trükk Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Kirjastus Medicina Hofstede, G. J., Pedersen, P., Hofstede, G. (2004). Kultuuri uurides ehk kuidas mõista teisi kultuure. Tallinn: Väike Vanker Kallasmaa, T. (2003). Isiksus ja kohanemine. Rmt: Allik, J., Realo, A. & Konstabel, K. (Toim), Isiksuse psühholoogia (lk 139-168). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Kutsestandard. Juhiabi, tase 6. (07.06.2012). Kutsekoda: 07.06.2012
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt seostub verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a
TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksunduse ja panganduse osakond Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus Ainetöö Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2009 Sissejuhatus Oma ainetöö teemaks valisin filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus. Valisin just selle teema, sest Dostojevski kuulub kõige suuremate kirjanike hulka ja keegi pole osanud lahata sel kombel inimhinge ja näha elu nii sügavalt kui tema. Kirjandusse tuli Fjodor Dostojevski 1840ndate lõpul küpse kunstnikuna, kel oli täielikult välja kujunenud maailmavaade ja oma eriline elutunnetus. Teda tuntakse eelkõige kui Gogoli koolkonna kirjanikku, demokraati, humanisti ja realisti. Siiski leidus tema teostes ka romantismi tundemärke saladuslikkuse ja mõistatuslikkuse hõng. Dostoj...
Renessanss tähistab nii maja kui ka selle sisustuse esindusliku rolli olulist suurenemist. Oma staatuse väärikas esitlemine muutus kombeks ja kohustuseks (noblesse oblige). 32 Kasutatud kirjandus 1. Kodres, K. 2001. Ilus maja, kaunis ruum. Prisma Print. 2. Kangilaski.J. 2004. Kunstikultuuri ajalugu. Kunst, Tallinn. 3. Cole, E. 2009. Väike Arhitektuuri Leksikon. Tänapäev 4. Kangur, P. 2014. Renessanss. Tartu KHK, Tartu 5. http://et.wikipedia.org/ 6. http://antiik-restaureerimine.ee/ 7. http://kunstiabi.weebly.com/ 33
Muud kasutusalad kosmeetikas taime toimeained parandavad naha verevarustust Kasutamine haljastuses sobib nii maitsetaimede- kui ka lilleaeda. Muu oluline informatsioon kurgirohu nektaririkkad õied meelitavad ligi palju mesilaid. 25 KASUTATUD KIRJANDUS Pihlik, U. 100 maitsetaime. 2006 Rausch, A. Lotz, B. Maitsetaimede leksikon. Maalehe Raamat, 2004 Luigela, A. Minu aia maitsetaimed. Tallinn, 2009 26
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud. Esimesed eestikeelsed ülestähendused pärinevad 13. Sajandist. Algselt märgiti üles sõnu ja kohanimesid. Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi algupoolel Kullamaa käsikiri, kus olid sees kolm palvet (issameie, Ave Maria ja usutunnistus). 16. Sajandil esimene grammatika (Stahl), hakkas ilmuma ka ...
· Kahetüvelised: kusi, lumi, meri, mõni, tuli, uni, veri Alltüüp SEMINAR · Seminari, seminari, seminarisse e seminari, seminaride, seminare e seminarisid, seminaridesse e seminaresse · 4- ja 5-silbilised sõnad võõrsõnad, mille kaks viimast silpi genitiivis on lühikesed ning algavad konsonandiga. Näiteks:Apelsin, baobab, bariton, brigadir, elektron, fenomen, grammofon, honorar, kapital, karavan, komissar, koridor, kuberner, leksikon, maraton, mehhanotron, mikrofon, musulman, narkootikum, optimum, palagan, pataljon, pelikan, poistiljon, praktikum, ridikül, tribunal, variser. Dividivi, harakiri, ikebana, tohuvabohu. · tar-liitelised sõnad: hiinatar, jumalatar, kuningatar, lauljatar, näitlejatar, orjatar, poolatar, sõbratar · Võõrnimed ja võõrsõnad, mille viimane silp on lühike ning pearõhuline ja kõpeb tähega b, d, g, l, m, n, r, s, z VORMISTIKUST: · Ains part lõputa
kasutada sidesõna „ja“ või koma). Kui teose ilmumisaasta pole teada, kasutatakse lühendit s.a. (sine anno – ld aastaarvuta). 3.5.2. Raamatu bibliokirje 1. Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: alapealkiri. Osa/köide. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Vahtre, L. (1994). Eesti kultuuri ajalugu. Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus. Vääri, E., Kleis, R., Silvet, J. (2000). Võõrsõnade leksikon. 6. tr. Tallinn: Valgus. 2. Pealkiri. (Ilmumisaasta). / Koostaja(d)/Toimetaja(d). Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Eesti statistika aastaraamat. 2006. Statistical Yearbook of Estonia. (2006). / Toim S. Maanso. Tallinn: Statistikaamet. Kalevala. (1985). / Koost E. Lönnrot. 3. tr. Tallinn: Eesti Raamat. 3.5.3. Artikli bibliokirje 1. Artikli autor(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. – või // Ajakirja nimi, köide, number ja artikli paiknemise leheküljed.
Sain teada palju Vildest, mida ma enne ei teadnud ning sain lähemalt ka tutvuda revolutsiooni inkvisatsiooniga, mis paljusid eesti tolleaegseid kultuuri tegelasi pagunlusse sundis. Referaadi kirjutamine andis mulle mõista, kui suure panuse on Vilde tegelikult jätnud eestlase kultuuriellu. 24 11) Kasutatud allikad: 1. Mihkla, K Eduard Vilde elu ja looming Tallinn 1972 2. Kruus, O Eesti kirjarahva leksikon Tallinn 1995 3. http://web.archive.org/web/19991009080620/http://www.ibs.ee/ibs/culture/estonian_li terature/71.html 4. http://www.google.ee/search?q=eduard+vilde+looming&ie=utf-8&oe=utf- 8&aq=t&rls=org.mozilla:en-US:official&client=firefox-a 5. Sõgel, E Eesti kirjanduse ajalugu Tallinn1969 25
Kõnetegevus 1. loeng, sissejuhatus. 14.02 Psühholingvistika kujunemise eeldused Psühholingvistika kujunes peale II MS, tekkis vajadus võõrkeeleõppeks- tekkisid küsimused: · mis vanusest oleks vaja õpetada keelt? Kindlat vastust pole · Kuidas keelematerjali organiseerida? Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või kergem? · Kui inimene õpib teist keelt, kas tema mõtlemine muutub või ei? Uued teadmised, sh kultuuri valdkonnas. Kas mõeldakse nt enne emakeeles ja siis kirjutatakse võõrkeeles. Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime · Sideteooria- teadete kodeerimine- edastatakse- nt telefoni abil- vastu võttes tuleb dekodeerida Baasteadmiste areng:...
Nooruse allika iidne saladus (II raamat) Taassünni Pärl Peter Kelder 6. peatükk Toiduainete omavaheline sobivus ja õige dieet. Doktor Stanley S. Bass Arutlustes tervisest, pikaealisusest ja viiest rituaalsest toimingust, annab polkovnik Bredford mõned soovitused, mis puudutavad dieeti ja toitumist ning toidu olulist rolli inimese elus üldiselt. Bredfordi sõnul aitab õige dieet kaasa füüsilise seisundi paranemise sümptomite ilmnemisele. Vaadakem siis tema dieedialaseid soovitusi. Järeleproovitud aja jooksul veendus polkovnik, et hea tervise saladus peitub lihtsas toidus. Ta kirjutab, et Tiibeti laamad tegid rasket füüsilist tööd ning toitusid peamiselt omaenda kasvatatud viljadest järgisid enamasti taimset dieeti, lisanditena muna, või ja juust. Seejuures, ühe toiduko...
Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole o...
ALLIKAD Avaldamata allikad Intervjuu Harri Jõgisaluga 23. 11. 2009 Avaldatud allikad J. Eilart - Nukits - 2001 A. Jaaksoo - Tasa ja targu kuuekümneseks - Looming, 1982, nr 8. Lk 1151 H. Jõgisalu - ,,Grand Marinast'' Kadriorgu: lisatud Pätsi, Saksa ja Stalini aeg'' 2007 H. Jõgisalu - ,,Valel poolel: mälestuspilte Parahhino sõjavangilaagrist'' '' 1998 Kes on kes ja mis on mis eesti kirjanduses O. Kruus, H. Puhver - Eesti kirjanike leksikon 1995, 2000 R. Krusten - Eesti lastekirjandus - 1995, lk 171, 182, 184, 206-207, 236 ,,Loomingu'' ankeet - Harri Jõgisalu - Looming 1984 nr 11 Ü. Tedre - Mõnus raamat vanadest aegadest - Keel ja kirjandus 1991, nr 1. Lk 55 - 56 H. Väli - Jutupaunik 1969 H. Väli - Mallega ja Kallega 1975, Lk 61 - 62, 75, 96 - 97, 165 - 167 H. Väli - Metsade ja merelaidude mees - Pioneer 1966, nr 9 25 Elektroonilised allikad epl.ekspress
71 Anthriscus cerefolium PUUVILJA- JA MARJAKULTUURID Prunus domestica Prunus cerasus Prunus avium Malus domestica Pyrus communis Chaenomeles japonica Ribes uva-crispa Ribes rubrum Ribres nigrum Ribes rubrum f. leucocarpum hort. Rubus idaeus Fragaria x ananassa Oxycoccuc palustris Vaccinium corymbosum Kasutatud allikad: Viks, A. Aiandus väikeaedades. Valgus, 1985 Rausch, A. Lotz, B. Maitsetaimede leksikon. Maalehe Ramat, 2004 Pihlik, U. 100 maitsetaime. 2006 Laas, E. Dendroloogia. Valgus, 1987 Issako, L. Köögiviljad ja maitsetaimed. Valgus, 1989 http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm http://www.seemnemaailm.ee www.google.com Eestikeelne nimetus Sugukond Kasvukoht Kasvukõrgus vähenõudlik, kuid eelistab viljakat Valge peakapsas ristõielised mulda kuni 25 cm
11.Kuidas toimub töö käigus elektrimõõteriistade näitude fikseerimine ja mida ei tohi unustada? 12.Kui kaua tohib hoida skeemi pingestatud? 13.Millal tohib ühendada skeemi lahti? 14.Ohutustehnika nõuded enne elektriskeemi lahtivõtmist. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Abo, L. (1972). Elektroonika konstruktor. Tallinn: Valgus. 2. Ahoranta, J. (1997). Sähköteknikka. WSOY Porvoo. 3. .Bähr, H., Ecke, W. (1978). Grundlagen der Elektrotechnik. Berlin. 4. .Füüsika leksikon. (1997). Tallinn: "Koolibri". 5. Liivik, L., Jansikene, R. (2005) Elektroonika ja jõupooljuhttehnika laboratoorsed tööd. 6. Nero, E. (1981). Alalisvool ja elektromagnetism. Tallinn: Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium. Tallinn. 7. Pedusaar, H. (1967). Elektro- ja raadiotehnika. Tallinn: Valgus. 41 8. Poljakov, V. (1980). Elektrotehnika praktikum keskkoolile. Tallinn: Valgus. 9. Popov, V., Nikolajev, S. (1970). Elektrotehnika
märkimisväärseid jooni. 28. Kivisildniku ja Hasso Krulli looming. Murranguaja kirjanduse juhtkujud, luule muutjad. Hasso Krull (s. 1964). Tänaseni Eesti luule muutumise eesotsas. Pöördeliseks saab ,,Luuletused 19871991" (1993) selle perioodi üks olulisemaid luulekogusid. Midagi uut ja imelikku, pole arugi saada, kes kõneleb ja mida. Erinevad tektid ja diskursused saavad kokku ja hakkavad põimuma: leksikon, luule, midagi toimub ka autorilähedases minas, pole kindel, mida autorilähedane mina kõneleb. ,,Trepp" (1996) esimesi Eestis tehtud intertekstuaalseid luulekogumeid, esimene raamat, mis pole raamatukujule taandatav, tekivad hargnevusvõimalused. ,,Meeter ja Demeeter" (2004) eepos. Krulli hakkas tuleviku asemel minevikku vaatama. Põhjalikult läbikomponeeritud, toetub võõrastele tekstidele ja pärimuslikule materjalile.
........................................ 204 CURRICULUM VITAE............................................................................................................................................... 205 8 LÜHENDID Töös kasutatud lühendite loetelu: EAA – Eesti Ajalooarhiiv EE – Eesti Entsüklopeedia EFA – Eesti Filmiarhiiv EKM – Eesti Kirjandusmuuseum EMBL – Eesti muusika biograafiline leksikon ENE – Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ERA – Eesti Riigiarhiiv IASJ – International Association of Schools of Jazz PBLM – Punalipulise Balti Laevastiku Maja RR – Rahvusraamatukogu SMF – Saaremaa Muuseum/Arhiivraamatukogu TMM – Teatri- ja Muusikamuuseum TÜAM – Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum VM – Viljandi Muuseum Kuna käesolevas uurimuses on vaja sageli käsitleda orkestrite koosseise, on operatiivsuse ja ülevaatlikkuse huvides
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti...
Õppimiseks muutub kogemus alles pärast seda, kui õppija seda märkab, analüüsib ja annab sellele tähenduse. Kogemusele tagasivaatamist ja tähenduse andmist nimetatakse refleksiooniks* Kui käsitleda töötajat organisatsioonis kui täiskasvanud õppijat, siis õppija analüüsib ja mõtestab oma tegevust ja õppimisest saab refleksiivne protsess. Refleksioon: Ld. Reflexus, - peegeldus, oma mõtiskluste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtisklus) Võõrsõnade leksikon, lk 843 Tallinn. Kirjastus Valgus 2000) Refleksiooni abil suudab õppija kogemuses sisalduvat teadmist mõista ja seda edaspidi teadlikult rakendada. Seega on kogemus alles siis tähenduslik, kui sellega kaasneb õppimine (Jarvis, 1998; Mezirow, 1995). Laine Simson, Ph.D 28 Personalijuhtimine 2013 Organisatsiooniline õppimine on iseennast loova ja edasiarendava
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
- Morfoloogiline – morgeem kui väikseima tähendusega ühik planeeritavates lausungites. - Fonoloogiline tasand: madalaim tasand, seotud foneemide kui hääldusühikutega (pabari pikarkook) Kõne planeerimine toimub kõigil tasanditel samaaegselt kuid kõrgemad tsandid on igal hetkel paremini läbi töötatud kui madalamad. Igal tasandil luuakse representatsioon ja neil on oma kategoorilised reeglid. Lisaks reeglitele on võrgustikuna esitatud leksikon. WEAVER mudel ehk kõne produtseerimise tasemed: - Sõnum - Funktsionaalne töötlus – valitakse välja öeldatavate lausete piirjooned, leksikaalne valik ja funktsioonide määramine - Propositsioonide töötlemine – välja öeldavale lausele antakse struktuur – sõnad järjekorda, lõpud - Fonoloogiline kodeerimine – fonoloogilise struktuuri paika panemine. Info lausete sisust olemas enne helilist struktuuri
Tallinna Saksa Gümnaasium Eesti kindraleid ja admirale. Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor Richard Tomberg 15. Kindralmajor Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. Laidoner õppis 1892 - 1894 Vi...
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sih...
Sulatas etnograafiat, arheoloogiat jne ainelisest kultuurist ,keelest jne. Uus kogu kontseptsioon, kus agraar jne probleeme käsitleti eesti rahva ajaloo varjust väljatoomisena. Näitamaks eesti rahva arengut ja küpsuseni jõudmist rahvusriigini jõudmisel. I köide toimetas Harri Moora, II köite Hans Kruus ja II köite Liiv. Ajaloo õpikud Eesti Kirjanduse Seltsi ajalootoimkonna eestvedamisel. Väino Sirk Eesti ajalugu kooliõpikutes. Eesti Biograafiline leksikon et ei pakuks pudemeid aga ka valitsejate biograafiate puhul valitsevat ajastut välja joonistaks. Elulugu sõltub ajalugu mõjutanud aspekte välja tuues. Cederbergi eestvedamisel. Ajalooline romaan 1930. aastatel kuni 20 eri romaani. Baltisaksa ajalugu Üldisest olukorrast. Agraarreformid ja rüütelkondade likvideerimine 1919-1920. Kaotasid riikide tekkides oma mõju. Agraarreformiga võõrandati baltisaksa suurmaaomand. Kaotati rüütelkonnad kui juriidilised asutused ja aadliseisus.
Lühendid EAA - Eesti Ajalooarhiiv EKM - Eesti Kunstimuuseum ERA - Eesti Riigiarhiiv Kaardid: Eesti topograafiline üheverstaline kaart 1:42 000. (1894-1896). Sankt-Peterburg, lehed 3-45, 4-46, 5-44, 5-45, 6-44, 7-43, 7-44, 8-44, 8-46. (Kaardimapp Eesti TA Raamatukogus). Kirjad: F. Puksoo kiri A. Sibulale 22. aprill 1925. Säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis. Käsikirjad: Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikirjad. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (1980-1990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikirjad. S.Raunami valduses. Publitseerimisel olevad artiklid: Zuckerman, M., Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. 6.2. Elektroonilised allikad Interneti materjalide puhul alustatakse sama informatsiooniga nagu paberkandjatel:
kihelkonna ära kirjeldama. Ilmumata jäid kolme Põhja-Eesti maakonna kirjeldused. Järvamaa ja Virumaa kohta pole midagi. Teostes oli ka illustratsioone. Teosed koostati Granö poolt loodus kihelkondade kirjeldamise kava järgi, mis oli väga põhjalik. Materjale käisid kogumas ülikooli tudengid aga ka kohapealsed kaastöötjad, seltsitegelased, arstid ja kirikuõpetajad. Allikmaterjalide asukohad: Teoseid- Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur, Eesti biograafiline leksikon, eesti entsüklopeedia, geograafia instituudi publikatsioonide sari (ilmub tänapäevani), eesti talundid, eesti saarte sotsiaalolustik ja tegelased, maakondlikud suurmehed. Eesti kirjandusmuuseum- Kogub Eesti keelseid trükiseid. Eesti kõige täielikum kogu, pole ainult eesti keelseid, vaid ka Eesti aladel elanud isikuid käsitlevaid trükiseid Arhiivraamatukogu- kõik eestikeelsed trükised, olenemata nende ilmumiskohast. Baltimaid ja siin
-iss pr naisisik: direktriss, abtiss -ist kr isik: sotsialist, traktorist, lingvist -istika kr tegevusala: kriminalistika, lingvistika -k kr isik: füüsik, matemaatik, tehnik -ka kr tegevusala: füüsika, küberneetika, aeroobika, tehnika -ment ld tegevuse üksikjuhtum, tulemus, vahend, ese, laad: eksperiment, dokument, testament, instrument, argument, temperament -on kr, -um ld kesksoo tunnus, jääb eesti keeles sageli ära: leksikon, staadion, meetrum, seerum, tsentrum, antiseptik(um), antibiootik(um); sama -um sisaldub ka liitliidetes -ium, -eerium: gümnaasium, müsteerium, harmoonium, morfium; -eum: muuseum, lütseum -oon, -on kr pr asi, koht, isik, nähtus: tsüklon, elektron, kaanon, batoon, pontoon, rajoon, spioon, argoon, följeton, kompanjon -or ld a) tegija: oraator, diktaator, doktor, korrektor, direktor, professor; b) seade, riist: traktor, separaator, süntesaator, karburaator
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
