Grünthali Laulud" ja ,,Kauged rannad". Tema hilisem luulelooming lisas vähe uut ning muutus raskepäraseks ja puiseks. Eesti kirjandusajaloos on Villem Grünthal-Ridala looming jäänud eraldiseisvaks, ta ei leidnud mõistmist ka oma kaasajal. 8 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, VI köide. 1970. Tallinn: Valgus 2. Hennoste, Märt 1997. Väike Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri 3. Kuus, Oskar. Eeti kirjanike leksikon 1995 ja 2000. Tallinn: Eesti Raamat 4. Ridala, Villem. Elektrooniline materjal Internetis aadressil: http://et.wikipedia.org/wiki/Villem_Ridala 5. Ridala, Villem. Elektrooniline materjal Internetis aadressil: http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/4teema/kirjandus/94kirjan dus.htm 6. Ridala, Villem. Elektrooniline materjal Internetis aadressil: http://www.kirmus.ee/erni/rmtk/rida/toom_ftx.html
Mart Raud referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................3 2. LOOMING...................................................................................................4 3. LUULEKOGU SÜVENDATUD ANALÜÜS.............................................6 4. HINNANG....................................................................................................7 5. KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................8 2 1.Sissejuhatus Mart Raud (1903-1980) oli luuletaja, prosaist ja näitekirjanik. Debüteeris luuletajana (1919), teda peeti 1920. aastatel üheks lootustandvamaks nooreks autoriks. 1920. aastatel alustas M. Raud paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist. Samal p...
Paide Ühisgümnaasium Tõnu Trubetsky Eesti keel Anne-Maria Nurmik 7B klass 2010 SISUKORD 1.TÕNU TRUBETSKY....................................................................................................................2 2.RAAMATUD................................................................................................................................2 3.FILMID.........................................................................................................................................2 4.LUULETUSED.......................................................................................................
kujutusviis tähendab üldjoontes seda, et kujutatavad objektid lõhutakse teosel väiksemateks tükkideks, ja seatakse abstraheeritult taas kokku, kusjuures tükikesed võivad olla kujutatud erinevatest vaatenurkadest. · Minimalism on 1960-te 2. poolel tekkinud kunstivool, mis taotleb kunstiteose (peamiselt maali ja skulptuuri) vormi taandamist miinimumi ehk algsete struktuurideni .(Võõrsõnade leksikon, 2000). Maastikukunsti suhteliselt kiire ilmumine 1960-te lõpus võib olla vastukaja ühiskonna kõrgendatud poliitilisele aktiivsusele sellal tõstis USA-s pead roheline ja naisõiguslaste ja sõjavastane liikumine, millest esimene on ilmselt mõjukam tegur, kuid nagu allpool näha, on see seos kahtluse alla seatud. Esimesed maastikukunstnikud olidki valdavalt ameeriklased ning maastikukunsti põhirõhk tema kõrgperioodil jäigi USA-sse. (Wikipedia, Land art).
Lev Tolstoi Referaat Sisukord · Sissejuhatus lk. 3 · Elulugu ja päritolu lk. 4 · Tolstoi teosed lk. 5 · Tuntumate teoste lühiülevaade lk. 6 · Lõppsõna lk. 7 · Lisa väljavõtteid päevikust lk. 8 · Kasutatud allikad lk. 9 2 Sissejuhatus: Lev Tolstoi oli vene kirjanik, kes sündis 9. septembril 1828 aadlisuguvõsast pärit mõisnku pojana. Ta vanemad surid veel kui Lev oli noor. Tolstoi koos vendadeõdedega kasvas üles sugulaste juures. Sai haridust erinevatest koolidest ning võttis osa ka sõjast. Tema looming kujutab ta enda kogemusi ja nägemusi vene elust. Lev Tolstoi suri 20. novembril 1910. 3 Elulugu ja päritolu: Lev Tolstoi täispikk nimi on Lev Nikolajevits Tolstoi. Ta sündis 9. septembril 1828 Moskvast lõuna pool asuvas Jasnaja Poljanas, Venemaal, kus asub Lev Tolstoi haud ning ka muuseum....
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 11ü klass Piia Stamberg A.H.TAMMSAARE Referaat juhendaja:Kalle Lõuna Haapsalu 2009 Sisukord 1)Sissejuhatus..................................................................................................................3 2)Elulugu.........................................................................................................................4 · Lapsepõlv · Noorpõlv · Elu peale hariduse omandamist 3)Üliõpilasselts ,,Ühendus".............................................................................................5 4)Varajane looming.........................................................................................................6 5)Teine loomingu periood...............................................................................................7 6)Loomingu kõrgperiood.......................
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Uurimistöö Doris Kareva 10.12.08 PT1 Pärnu 2008 2 Sisukord Sisukord...........................................................................................Error: Reference source not found Sissejuhatus..................................................................................... Error: Reference source not found 1. Elukäik.........................................................................................Error: Reference source not found 2. Looming...................................................................................... Error: Reference source not found 2.1 Tunnustused............
kool nimi klass Referaat Gunnar Graps ja tema bändid Juhendaja: Asukoht,aasta Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................3 1.Gunnar Graps.............................................................................................4 1.1 Ornament................................................................................................4 1.2 Tsello..................................................................
Vladimir Majakovski Vladimir Majakovski sündis Gruusias, kolmest lapsest viimasena.Ta isa töötas metsavahina. Vanemad olid Ukraina päritolu. Kuigi Majakovski rääkis gruusia keelt koolis ja sõpradega, räägiti kodus vaid vene keelt. 14-aastasena võttis Majakovski osa Kutaisi linnas toimuvatest sotsialistlikest meeleavaldustest. Pärast isa äkilist ning enneaegset surma aastal 1906, kolis perekond laste parema hariduse nimel Moskvasse. Moskvas ilmutas Majakovski huvi marksistliku kirjanduse vastu ning võttis osa vene sotsiaaldemokraatliku töölispartei tegevusest, hiljem sai temast bolshevik. 1908. aastal vabastati Majakovski koolik...
Theodor Luts Theodor Luts sündis 14. augustil 1896. aastal Palamuse kihelkonnas Kuremaal, olles Oskar Lutsu noorem vend. Ta õppis Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, 1918. aastal lõpetas Luts Peterburi kommertsgümnaasiumi. Seejärel õppis ta Tartu Ülikoolis majandust ja keemiat ning käis Tallinna sõjakoolis. Theodor Luts osales ka Vabadussõjas, tehes kaasa nii Paju kui ka Võnnu lahingu. Temast sai suurtükiväe ohvitser, kuid pidi edasisest ohvitserikarjäärist loobuma sõjaväes saadud seljapõrutuse tõttu. Filmivaimustus haaras nii Theodor Lutsu kui ka tema naist Aksella Hildegard Lutsu. Operaatoritöö algteadmised omandas Luts iseõppijana Pariisis vene emigrantidelt, kelle käest sai Theodor oma esimese kaamera. Kodumaale tagasi tulles hakkas ta siinset filmi elu arendama. Aastatel 1926 – 1932 tegutseski Luts Eestis, kus asutas oma ettevõtte Tartu Filmiühing (hiljem Siirius-Film...
Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn : Keel ja Kirjandus, 2003. (ka võrguteavikuna) Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft- aktiv/einladung.htm) Kordamiseks, edasi mõtlemiseks: Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid. Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on tegemist? Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad zanrid? Kuidas ja miks
EESTI ETÜMOLOOGIASÕNARAAMATUST IRIS METSMÄGI, MEELI SEDRIK HAJAMÄRKUSI KAUAOODATUD ETÜMOLOOGIATE PUHUL MATI HINT, RAIMO ANTTILA EESTI ETÜMOLOOGIASÕNARAAMATUST Olemasolevatest eesti etümoloogiasõnaraamatutest Eesti tüvede päritolu kohta on seni ilmunud kaks etümoloogiasõnaraamatut: Julius Mägiste ,,Estnisches etymologisches Wörterbuch" (19821983) ning Alo Rauna ,,Eesti keele etümoloogiline teatmik" (1982). Julius Mägiste ,,Estnisches etymologisches Wörterbuch" Suurejoonelisena kavandatud teos jäigi autoril kahjuks lõpetamata: suurem osa käsikirjast kontrollimata ja lõpp puhtaks kirjutamata Viimistlematuse tõttu on J. Mägiste väga põhjalik ja teaduslikult kõrgetasemeline teos paraku raskesti loetav. Sõnaartiklid ei ole liigendatud, mõni neist on poolik või lünklik, mõne märksõna käsitlus puudub hoopis. Paratamatult on J. Mägiste sõnaraamat kohati vananenud, sõnade päritolu kohta on keeleteadlased uurimistöös saanud uut infot. Sõnar...
EESTI KEELE VORMIÕPETUS. SISSEJUHATUS 1., 2. (17.09.18) MIS ON MORFOLOOGIA? MILLEKS SEDA ÕPPIDA? Pane õigesse vormi! Diivaniparadiisis on lai valik (voodid). Voodeid Narva Kolledzis õpib palju (tublid) tublisid üliõpilasi. Konkursil osalevad Narva Kolledzi (tublid) tublide üliõpilaste kirjalikud tööd. Narva Kolledzi üliõpilaste (kirjalikud) kirjalikkude/kirjalike tööde tase on väga kõrge. Sellel küsimusel on palju (võimalikud vastused) võimalikke vastuseid, sellel juhtumil on palju (põhjused) põhjuseid/põhjusi. Kiri on valmis, kuid mul kahjuks ei ole (ümbrik) ümbrikut/ümbrikku Kodanikud vajavad (loomulikud, inimlikud, mõistlikud) loomulikke, inimlikke, mõistlikke lahendusi, kodanikud ei vaja (õudne, vastik tingimus) õudset, vastikut tingimust. Tahaks magusat ja (suhkur) suhkrut. Carmen on kõhn, pikk ja õrn, kuid Claudia on temast (kõhn) kõhnem, (pikk) pikem, (õr...
1) Raskete tuumade lõhestumisel need tuumad poolduvad kaheks või enamaks uueks tuumaks, masside suhtega kaks kolmele, mille tulemusena eralduvad neutronid ja suur hulk energiat : 92 U 235 + 0 n1 92 U 236 57 La 148 + 35 Br 85 + 3 0 n 1 + Q 92 U 235 + 0 n1 92 U 236 56 Ba 141 + 36 Kr 92 + 3 0 n 1 + Q joonis 6.7 lk 80 F 9 leksikon: Tuumade lõhestumine ja süntees. Samanimeliste elektrilaengute tõukumise mõjul lendavad kildtuumad suure kiirusega teineteisest eemale , nende liikumise kineetiline energia moodustabki suurema osa lõhestumisel vabanevast energiast. Vabenud neutronid tekitavad aga uusi reaktsioone, mille tulemusena võib tekkida ahelreaktsioon. Kui neutronid kaduma ei lähe, plahvatab uraanitükk mõne miljondiku sekundi jooksul. Ahelreaktsiooni käimapanemiseks piisava arvu neutronite
1632-34 Academia Gustavianas oli arvatavasti ametis vehklemismeister 1690 Academia Gustava-Carolina ajal kuulusid õppejõudude koosseisu tantsumeister ja vehklemismeister 1698 Tartu õuekohtu hoones sisustati saal ülikooli vehklemisharjutuste ja tantsutundide jaoks 1802 Taasavatud Tartu Ülikooli õppekavasse võeti ka ratsutamine, vehklemine, ujumine ja tants 1805 Kanepi pastor Johann Philippe von Roth lülitas Kanepi kihelkonnakoolis vabatundide programmi kehalised harjutused 1819 Võimlemise tõi Eestisse Tartu Ülikooli lektor Karl Eduard Raupach, kes koos professor Friedrich Georg Wilhelm Struvega moodustasid 40-50 osalejaga võimlemisrühmad 1820 Tallinnas asutati Eesti esimene teadaolev sportlik ühendus "Uljaste Purjetajate Ordu" 1821 Valmis Tartu Ülikooli uus maneez kivihoonena 1822 Rajati üliõpilaste supluspaik Emajõel 1829 J.J.F.Parroti juhtimisel vallutati Suure Ararati tipp, mida loetakse alpinismi alguseks Venemaal 1835 Esimese eestla...
KASUTATUD KIRJANDUS 1. Jaan Oks. Elektrooniline materjal Internetis aadressil: http://www.zone.ee/saarekirjanikud/jaan%20oks.html http://www.kirmus.ee/nypli/koolid/1996/syvalep.html http://www.opleht.ee/Arhiiv/2004/17.09.04/elu/6.shtml http://www.sirp.ee/2004/05.03.04/Kirjand/kirjand1-4.html 2. ,,Loomingu" raamatukogu 8-10 1967. Jaan Oks. Tallinn: kirjastus ,,Perioodika" 3. Eesti novellivara. K. Leht. Jaan Oks. Tallinn: ,,Eesti Raamat" 1989 4. Eesti kirjarahva leksikon. Oskar Kruus. Tallinn: ,,Eesti Raamat" 1995 10 Lisa 1 11
aastani, mil avaldati Nova Vulgata e Neo Vulgata. Priscianus Caesarianis e Priscian õpetas ladina keele grammatikat Konstantinoopolis; koostas Institutiones Grammaticae grammatika alused, mis oli keskajal standardkäsiraamat. 6. Araabia keeleteadus Pärsia keeleteadlane Sibawayhi kirjeldas araabia keelt raamatus aastal 760, kus ta palju muu kõrval eristas fonoloogia ja foneetika. Araabia grammatikateadusel on traditsiooniliselt viis haru: leksikon, morfoloogia, süntaks, tuletus, retoorika. 7. Modistid Kolm moodi ehk kõneviisi: olemise mood (modi essendi), mõistmise mood (modi intelligendi), osutamise mood (modi significandi). Lähtusid Rooma keeleteadusest ja inglise filosoofi Roger Baconi seisukohtadest. 8. Keskaja keeleteadus Dante arvas, et keeltel on ühtne päritolu ning nad on hiljem lahknenud; jagas Euroopa keeled kolme rühma: idas kreeka keel, põhjas germaani keeled ja lõunas kolm romaani keelt;
nüüd ta jälgi seal majas ei leidu sest valguse kätte ta jäi uut kultuuri nüüd kõikjal on tunda talle vana ei järgneda või uued tuuled end annavad tunda mida sajandi lõpp meile tõi aga lapsena televisioonis kui mängisin kaamera ees oli elu kui pliiatsijoonis ei palju seal värvisid sees aja möödudes muutuvad tiitrid suured plaanid ja paremaks vänt aina uuemaks kleidid ja sviitrid ja saatele sobiv puänt (,,Ma olin Jüri Üdi" 1978) Kasutatud kirjandus: 1) Eesti kirjanike leksikon, koostanud Oskar Kruus ja Heino Puhvel (Eesti Raamatu, 2000) 2) Uuem Eesti Kirjandus, gümnaasiumi õpik, koostanud Epp Annus, Luule Epner ja Mart Velsker (Koolibri, 2006) 3) Eesti kirjandus, XII klassile (Tallinn, ,,Valgus" 1989) 4) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/juhan_viiding.htm 5) http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding 6) http://www.htg.tartu.ee/~d6trints/ Ma vaatan Juhan Viiding
lähedane inimene. 10 . Midagi püsivat ja igavikulist ja seda Debora Vaarandi eesti rahva jaoks on aastakümneid olnud on meie seast lahkunud." Vaarandi sündis 1. oktoobril 1916. aastal Võrus ning suri 28.aprill 2007 21:43 6. KASUTATUD KIRJANDUS Eesti Kirjanduse Ajalugu. Koostanud ja toimetanud M. Kalda, E. Sõgel 1987. Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat. Eesti kirjarahva leksikon. Koosatanud ja toimetanud Oskar Luts 1995 Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat. http://et.wikipedia.org/wiki/Debora_Vaarandi http://www.postimees.ee/290407/esileht/siseuudised/257819.php http://www.epl.ee/artikkel/327961 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?156230 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?40922 http://miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/vaarandi.htm http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=227427&sID=20
Anton Starkopf Anton Starkopf (kunstnikunimi aastatel 1936 1940 Starkopf-Rea; 22. aprill 1889 Kohila vald 30. detsember 1966 Tartu) oli eesti skulptor. Valisin sellepärast, et Tartus on Anton Starkopfi 120. sünniaastapäevaks pühendatud näitus. Näituse ehteks on puuskulptuur "Flora", mis on Eesti Kunsti Toetusfondi abiga restaureeritud ning üle pika aja publiku ees. "Florat", "Andumust" ning teisi skulptuure saab Tartu Kunstimuuseumis vaadata 7. juunini. Lisaks skulptuuridele on näitusel väljas ka Starkopfi tehtud joonistused, mis on ilmselt seotud tema keraamiliste töödega. Ta sündis Lohul paljulapselises taluperes. Talu asus TallinnaViljandi maantee ja raudtee vahel väikesel kõrgendikul. Oma kunstiõpinguid alustas ta Münchenis, kus ta aastatel 1911-1912 osales A. Azbe nimelise kunstikooli tegevuses. Seejärel siirdus Anton Starkopf õppima Pariisi, Euroopa tolle aja kunstipealinna. Seal ...
üritatud hävitada, sest näiteks ristiusk ei võinud selliseid traditsioone lubata, arvati, et ohverdamiskultus on ohtlik ja toob halba õnne. Päris palju on pärandkultuuri elemente hävitatud arheoloogiliste kaevanduste käigus. 7 8 Kasutatud materjalid Eesti rahvakultuuri leksikon Ants Viires 2007 3. Täiendatud ja parandatud trükk Eesti õigekeelsus sõnaraamat Tiiu Erelt 2006 http :// maatundmine . einst . ee / kohad / tammealuse /32 kalmed lohukivid / 8
Burdorf, Dieter: Einführung in die Gedichtanalyse. Stuttgart / Weimar 1999. Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Link, Jürgen: Elemente der Lyrik. Brackert, Helmut, Jörn Stückrath (Hgg.): Literaturwissenschaft. Ein Grundkurs. Reinbek bei Hamburg 1992, 86-101. Muru, Karl: Luuleseletamine. Tartu 2001. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Põldmäe, Jaak: Eesti värsiõpetus. Monograafia. Tallinn 1978. (2. trükk 2002) Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft-aktiv/einladung.htm) Vt ka portaal Eesti värss http://www.ut.ee/verse/ , kust leiate rohkelt luuletekste. Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Mis on zanrid? Milleks neid vaja on? Mida mõistetakse luule all
(looduse suremine). Usuti, et surnute hinged külastavad sel ajal oma endist kodu ning püüti nendega olla heades suhetes (kaeti neile toidulaud, nendega kõneldi, viidi tare peale ande, köeti saun). Hingedeajal elati vaikselt, hoiduti müra tekitavatest kodustest töödest, söödi tavanditoite, viideti aega jutuvestmise ja mõistatamisega. Kasutatud kirjandus Mägi, M. 2003. Eesti aastal 1200. Tallinn: Argo Troska, G; Viires, A; Karu, E; Vahtre, L; Tõnurist, I. 2007. Eesti rahvakultuuri leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus Piirimäe, H; Vahtre, S. 1983. Meie kaugem minevik. Tallinn: Valgus URL= http://agrt.emu.ee/pdf/1999_4_kuum.pdf, 01. märts 2014. Mandel, M. 1984. Minevikult tänapäevale. Tallinn: Eesti Raamat Loorits, O. 1990. Eesti rahvausundi maailmavaade. Tallinn: Perioodika Selirand, J; Tõnisson, E. 1974. Läbi aastatuhandete. Tallinn: Valgus Selirand, J. 1967. Esivanemate kalmeküngastel. Tallinn: Eesti Raamat Kriiska, A; Tvauri, A. 2002. Eesti muinasaeg
kombineerides moodustatakse uus nimetusüksus KOMPLEKSSÕNA (liitsõna v tuletis), mille kasutus ja tähendus on moodustusest motiveeritud. Kuidas sõnad tekivad 4. Leksikaalse tasandi üksused sõnad ja tuletusliited on sõnamoodustuse lähteüksusteks. Sõnamoodustuse tulemiks on uued, lähteüksustest harilikult komplekssema struktuuriga sõnad, mis uute nimetusüksustena täiendavad leksikoni. 5. Leksikon on olemasolev keelevara. 6. Uudissõnu tuleb keelde kahel viisil: a) Neologismid, mis on teadlikult loodud mingi leksikaalse lünga täiteks (terminoloogid, keelevõistlused) b) Produktiivsetel moodustusmallidel põhinev spontaanne sõnaloome tekstimoodustuse käigus (kasutusvajadus) 7. Enamik produktiivsete moodustusmallide järgi toodetud tekstisidusaid neologisme
Keelealased andmebaasid ja keeleabi internetis Eesti keele hooldamise ja korraldamisega tegeletakse põhiliselt Eesti Keele Instituudis. Ühispäring keeleinfot sisaldavatest allikatest ehk e-keelenõu asub aadressil http:/kn.eki.ee. Kolm peamiselt kasutatavat sõnaraamatut on: ,,Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013" Universaalne kirjakeele sõnaraamat, annab infot nii sõnade õigekirja, käänamise-pööramise, tähenduse, kokku-lahkukirjutamise, lauses kasutamise kui ka sobivuse ja stiili kohta. Annab normiinfot ÕS suunab, hindab ja soovitab paremat kirjakeelt. ÕS on abiks ka kohanime- ja lühendiküsimustes. ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" Annab eesti keele sõnade tähendused. Sisaldab ka murdesõnu, lühendeid, vananenud sõnu, tsitaatsõnu, oskussõnu, samuti ühendväljendeid. Sõnadele on lisatud muutmisinfo ning kasutusnäited. See on kirjeldav, mitte normiv sõnaraamat. ,,Võõrsõnade leksikon" Suur valik võõrsõnu koos häälduse, ...
klassika omaette ja väärib täit tähelepanu. Selline on m e i e Luts, Oskar Luts. 14 7. Kasutatud kirjandus Krusten, R. 1995. ,,Eesti lastekirjandus" Tartu: Virgela- lk 132-133 Luts, O. 1973. ,,Nukitsamees" Tallinn: Eesti Raamat Luts, O. 1987. ,,Lastejutud" Tallinn:Eesti Raamat Luts, O. 1999. ,,Kevade" I-II Tallinn: Eesti Raamat ,,Eesti kirjanduse ajalugu" Tallinn: Eesti Raamat, 1969- lk. 437-454 ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon." Tallinn: Eesti Raamat, 1975- lk. 213- 216 ,,Eesti kirjandus X klassile." Tallinn:Valgus, 1983- lk 144-147 ,,Meie kiisul kriimud silmad." Tallinn.: Eesti Raamat, 1985 - lk. 89. ,,Väike eesti kirjanike leksikon." Tallinn:Virgela, 1998 -lk.70 ,,Nukits" 2000, lk 51 Undusk, J. Melanhoolne Luts : lõppmäng Tuglase ja Visnapuuga // Keel ja Kirjandus, 1988, nr.1, lk.18-30. Unt, M. Luts elab sügaval // Keel ja Kirjandus, 1987, nr.1, lk.50-51. www.kirmus.ee/erni/autor www.luts.ee/lutsuteema
märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid: 1. Semantika – uurib keelelisi (keeles väljendatud) tähendusi 2. Süntaks – uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks - lauseteks 3. Leksikon – kinnistunud sõnade allsüsteem 4. Morfoloogia – uurib sõnade ehitust morfeemidest lähtuvalt 5. Fonoloogia – häälikulise struktuuri uurimine (foneetika - uurib keele häälikulist substantsi ja selle tootmist ning vastuvõttu) Keeleteaduse tüübid: 1. DIAKROONILINE(arengulooline) – arvestab ajalist arengut, vaadeldakse kuidas keeleteadus läbi aja muutub 2. SÜNKROONILINE(samaaegne) – selgitab probleemi antud ajahetkest, ei arvesta ajaluhu, loeb keeleteaduse hetkeseisund. 3
Lähte Ühisgümnaasium Hiroshima pommitamine 6. august 1945 Ilmuvad massihävitusrelvad Referaat Koostaja: Tauri Turk Lähte 2008 Sisukord Pommi transport..........................................................................................................................3 Mida aatompomm suudab?.........................................................................................................3 Aatompommi katsetamine..........................................................................................................3 Rahumeelne rahu.........................................................................................................................4 Rahumeelse rahu lahendamine.........................................................................................4 Jaapanlaste vastupanu....
Virumaa kirjanduspreemiast. Juttu on ka Nobeli auhinnast, mida Kross küll ei võitnud, kuid oli mitmel korral kandidaadiks. Neljandas peatükis on kirjas järelehüüded Jaan Krossile: kuidas mäletavad tuntud tegelased Jaan Krossi. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Entsüklopeedia 5. 1990. Tallinn: Valgus. 3. Kruus, O. & Puhvel, H. 2000. Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Eesti Raamat. 2. Jõevere, K. & Soopan, I. 2007. Jaan Kross. Eesti Päevaleht, 300, 4-13. 4. Tankler, L. 2008. Jaan Kross. Eesti Päevaleht, 4, 5-8. 5. Eesti Kirjanike Liit. Jaan Kross. URL=http://www.ekl.ee/ind/index.php?page=15&lang=1. 28. veebruar 2008. 6. Veidemann, R. Autobiograafiline Jaan Kross. URL=http://www.tuglas.fi/artikkelit/veidemann1.html. 28. veebruar 2008. 7. Vikipeedia. Jaan Kross. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross. 28. veebruar 2008.
• käsi, käitises käitlema, käsitlema, käendama, käsitama (aru saama), käsitsema (füüsiliselt). 1 Polüseemia - ülekanne • sulg linnul - sulg kirjutamiseks - sulepea • laud nagu põrandalaud - söögilaud või inimese jalg - lauajalg • ratas (üksik ratas vankril) - jalgratas - mootorratas Leksikoloogia on sõnavaraõpetus. Leksikograafia on õp sõnaraamatutest, erinevaid sõnaraamatuid: • ÕS, seletussr, võõrsõnade leksikon, etümoloogia sr, võõrkeele sr, murde sr, slängisr, sünonüümide sr, sagedussr ja oskussõnaraamat. Veel paar mõistet: Semantika - tähendus (semasioloogia - tähendusõpetus). Semiootika - märgiteadus, silmapaistvam esindaja Juri Lotman. Keele sõnavara koosseis • põhisõnavara - omane kõigile (lapsed, muulased), u paartuhat sõna, millega tuleb toime. • üldsõnavara: 1. professionalismid - ameti sõnavara ( 2
Ludwig Wittgenstein Referaat Tallinn 2011 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 Elu......................................................................................................4 Looming-"Loogilis-filosoofiline traktaat"..........................................................5 Looming-vahepealne periood.......................................................................6 Looming-"Tõsikindlusest"............................................................................7 Looming-"Filosoofilised uurimused".....................................................................8 Kokkuvõte..............................................................................................9 Kasutatud allikad...............................................................................
· käsi, käitises käitlema, käsitlema, käendama, käsitama (aru saama), käsitsema (füüsiliselt). Polüseemia ülekanne · sulg linnul sulg kirjutamiseks sulepea · laud nagu põrandalaud söögilaud või inimese jalg lauajalg · ratas (üksik ratas vankril) jalgratas mootorratas Leksikoloogia on sõnavaraõpetus. Leksikograafia on õp sõnaraamatutest, erinevaid sõnaraamatuid: · ÕS, seletussr, võõrsõnade leksikon, etümoloogia sr, võõrkeele sr, murde sr, slängisr, sünonüümide sr, sagedussr ja oskussõnaraamat. Veel paar mõistet: Semantika tähendus (semasioloogia tähendusõpetus). Semiootika märgiteadus, silmapaistvam esindaja Juri Lotman. Keele sõnavara koosseis · põhisõnavara omane kõigile (lapsed, muulased), u paartuhat sõna, millega tuleb toime. · üldsõnavara: 1. professionalismid ameti sõnavara ( 2
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Muistsed Eesti pühapaigad Claire Teder 10B 22.09.2015 2015 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………….3 Hiis…………………………………………………………………..4 Pärimused.………………………..……………………………...…..6 Loodukaitse all olevad hiiekohad……………..……………………..7 Lisad……………………………………………………...
Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993 (suri 24.jaanuaril 1993) Kasutatud kirjandus q http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/ernesaks/elu.htm q http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Ernesaks q Gümnaasiumiõpik EESTI MUUSIKALUGU.KUNSTMUUSIKA (2007) q http://linnamuuseum.tartu.ee/media_multiple/laulupeo/vlp/juhid/GUSTAV_ERNES q EESTI MUUSIKA BIOGRAAFILINE LEKSIKON (2007) 1.köide AM q http://www.ohtuleht.ee/282251 q http://uudised.err.ee/index.php?06147249 Aitäh kuulamast ja vaatamast !
mitmesugustes suhetes. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Need moodustavad allsüsteemi struktuuri. Põhilisi allsüsteeme on 5. Tähendussüsteem Häälikusüsteem Tähenduste uurimine semantika Häälikulise struktuuri uurimine fonoloogia Päris häälikulise substantsi ning selle tootmise ning vastuvõtu uurimine on foneetika. Sõnad Laused Kinnistunud sõnade allsüsteem leksikon e sõnavara Sõnade sisestruktuuri allsüsteem foloogia Lauseehituse allsüsteem süntaks Ühes allsüsteemis võib olla väga mitmesuguseid üksusi, samuti võivad ühed ja samad üksused kuuluda erinevatesse allsüsteemidesse. Nt fonoloogia üksused -> foneemid. Leksikoni üksused-> sõnad. Morfoloogia üksused -> sõnad ja morfeemid. Süntaksi üksused -> laused, fraasid ja sõnad (peasõnad koos laienditega). Vormilised allsüsteemid fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks
Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Eesti kirjanduse suurim eepik · pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) · 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli · 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm · 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) · Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski · 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on ...
Merilaas kirjutas lapseeast kuni surmani nii lasteraamatuid kui luuletusi. 9 Kersti Merilaas suri 8. märtsil 1986. Kolm viimast postuumselt ilmunud luuletust (,,Looming" 1986, nr. 3) mõjusid tookord vapustavalt oma kolmekordses armastuse jõus: ,,Kes ütles, et armastus on tugevam surmast?" KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kiin, Sirje 1987. Kersti Merilaas. Tallinn: Eesti Raamat. 2. Puhveli, Heino ja Kruus, Oskar 2000. Eesti kirjanike leksikon 2. Merilaas, Kersti. Elektrooniline materjal Internetis aadressil: http://www.v-maarja.ee/index.php?part=gallery&i_id=633 10 http://et.wikipedia.org/wiki/Kersti_Merilaas http://www.v-maarja.ee/index.php?part=sm_tmpnl&nl_id=detsember,%202003&art_id=10 Lisa 1 Kersti Merilaas 11 Lisa 2 Endine Moora talu (Kersti Merilaasi lapsepõlvekodu)
. Detailirikkad värssportreed kriisiaastate elukitsikuses kannatajatest, väärikaist tööinimestest, protestijaist ja teisitimõtlejatest on sel arengujärgul Sütiste lüürika tunnuslikud zanrid. (www.otsing/Juhan Sütiste) 8. ENE 7 TALLINN: ,,VALGUS" 1975 ENEKE 4 TALLINN: ,,VALGUS" 1986 EE 9 TALLINN: ,,EESTI ENTSÜKLOPEEDIA"1996 EESTI KIRJARAHVA LEKSIKON TALLINN: ,,EESTI RAAMAT" 1995 INTERNETT 9.
KASUTATUD KIRJANDUS Vikipeedia. (12. september 2013. a.). Kasutamise kuupäev: 28. november 2013. a., allikas http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx Vikipeedia. (8. märts 2013. a.). Kasutamise kuupäev: 28. november 2013. a., allikas http://et.wikipedia.org/wiki/Dialektika Annus, E. (2009). 20. sajandi mõttevoolud. Tallinn-Tartu: Tartu Ülikool. Bergman, G. (2005). Filosoofia(igapäevatõdesid suurtelt mõtlejatelt). Ersen. Blackburn, S. (2002). Oxfordi filosoofia leksikon. Vagabund. Danto, A. C. (2000). Ühendused maailmaga. Hortus Litterarum. Saarinen, E. (1996). Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita. 10
Päritolu Franklin Delano Roosevelt sündis 30. jaanuaril 1882 aastal New Yorgis. Tema ema oli Sara Ann Delano ja isa James Roosevelt. Franklin oli oma peres ainuke laps, kuigi tal oli ka poolvend, oli ta Franklinist palju vanem ega elanud koos perega. Franklin oli pärit väga rikkast ja tuntud perest, tema on oli USA ekspresident, Theodore Roosevelt ja ta oli kauges suguluses ka paljude teiste ekspresidentidega. Lapsenda ei käinud Franklin koolis, vaid teda õpetasid koduõpetajad ja tema vanemad. Poisi ema oli väga karm ja nõudis, et tema laps oskaks prantsuse ja saksa keelt. Juba kuue aastaselt oskas Franklin saksa keeles lugeda, rääkida ja kirjutada. Franklini ema Sara oli poisile määranud kindla päevakava: kell kaheksa hommikul oli hommikueine, siis toimusid õppetunnid kuni lõunasöögini, peale lõunasööki jätkus õppetöö. Kella neljast kuueni oli mänguaeg, siis õhtusöök ja kell kaheksa pidi ta magama minema. James, Franklini isa õpetas ...
KASUTATUD KIRJANDUS Eelmäe, August, Luule Epner, Mati Hint, Olev Jõgi, Ants Järv, Meelik Kahu, Maie Kalda, Sirje Kiin, Reet Krusten, Oskar Kruus, Pärt Lias, Toomas Liiv, Maire Liivamets, Karl Muru, Mart Mäger, Silvia Nagelman, Martin Neithal, Endel Nirk, Sirje Olesk, Mart Orav, Ralf Parve, Harald Peep, Kajar Pruul, Asta Põldmäe, Rudolf Põldmäe, Ello Säärits, Ele Süvalep, Lehte Tavel, Eerik Teder, Ülo Tonts, Elem Treier, Udo Uibo, Aarne Vinkel, Väike Eesti kirjanike leksikon. Tallinn 1998. Internetiallikad: http://kultuur.elu.ee/ke478_talvik.htm (25.11.2005) http://www.miksike.ee/docs/referaadid/heititalvik.htm (25.11.2005) 11 Lisa 1 12
Lõhnav kannike http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=1500 4.McVicar. Jekka, Suuri yrttikirja, WSO, 2004 5.History in your garden: Sweet violet (Viola odorata) http://www.dailymail.co.uk/home/gardening/article-1144603/History-garden- Sweet-violet-Viola-odorata.html 6.Kuidas kasutada kannikest ravimina? http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/kuidas-tarvitada-kannikest-ravimina? id=46402641 7.Violet http://www.bojensen.net/EssentialOilsEng/EssentialOils31/EssentialOils31.htm 8.Maitsetaimede leksikon, Maalehe raamat, 2004 Turvaskannike- Viola epipsila Juurmine leht kasvab üksikult.Varrelehed puuduvad.Leht alt karvane. Tavaline kannikeseliik Eesti niisketes metsades ja madalsoodes. Kannikeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Õieraod 5 kuni 20 cm pikad, kandlehekesed paiknevad selle ülemisel poolel. Laimunajad lehed on tömbi tipuga, alt hõredalt kaetud madalate karvadega, pealt aga paljad. Abilehed terveservalised. Õied helelillad, kannus 2–3 mm pikk ja tömbi otsaga
Tallinna Kunstigümnaasium Linoollõige narridest Loovtöö Autor: Michel Davide Alberoni, 9B Juhendaja: Liane Rohtmäe Tallinn 2014 1 SISUKORD Table of Contents 1. SISSEJUHATUS. Valisin oma loovtööks linoollõike narridest. Tegin seda koos kunstiõpetuse õpetaja abiga. Võtsin selle teema õpetajaga Liane Rohtmäe, kuna tahtsin midagi ise teha. Aga kuna ma hakkasin liiga hilja pihta, siis midagi suuremat ma poleks teha jõudnud. Selleks, et teada saada, mis on linoollõige, tutvusin selle ajaloo ja tehnikaga. Linoollõikel on väga pikk ja huvitav ajalugu. Samuti lugesin palju linoollõike tehnikast, mis mulle väga huvi pakkus. Sellepärast soovisin ka ise järele proovida, kuidas seda tehnikat kasutatakse ja missugune on tulemus. Sain proovida trükimasinat ja uut trükitehnikat. Seal oli minu töö tulemus reaal...
kitsendusi (piiranguid, mis keelavad teatavate omadustega pindvormid), kusjuures varasematest teooriatest erinevalt pole kitsendused absoluutsed. OT põhiprintsiipid: 1) ainult kitsendused, transformatsioonireegleid pole 2) ei produtseerita pind- ja süvavormide vahepealseid vorme 3) kitsendused on universaalsed, aga neid võib rikkuda 4) keeltevahelisi erinevusi põhjustavad erinevused kitsenduste hierarhias. OT grammatikal on kolm komponenti: 1) leksikon sisaldab süvavorme; ei ole keelespetsiifilisi piiranguid; peab olema minimaalne (st ei tohi sisaldada tuletatavat infot); leksikoni valitud info ei tohi mõjutada väljundit. 2) generaator genereerib kandidaadid 3) hindaja valib sobivaima kandidaadi; kitsenduste hierarhia; kitsendus peab olema tüpoloogiliselt põhjendatud. Olulised mõisted: 1) leksikaalne fonoloogia fonoloogiakitsendused on alati universaalsed 2)
Kool Hando Runneli elu ja looming Referaat Nimi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ELULUGU............................................................................................................................. 4 2. LUULE....................................................................................................................................5 2.1 Lasteluule.............................................................................................................................6 3. TEOSED..............................................................................................................................7-8 4. HANDO RUNNEL ,,SUUREKS SAAMINE"..................................................................9-10 5. KOKKUVÕT...
süsteem. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka,mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest.Põhilisi allsüsteemi on viis(alt ülesse): 1. Semantika tähenduste uurimine;seotud teiste allsüsteemiga 2. Süntaks lauseehitus; koosneb sõnadest ja morfeemidest 3. Leksikon sõnavara;koosneb tüvedest ja teistest morfeemidest 4. Morfoloogia sõnade sisestruktuur;koosneb foneemidest 5. Fonoloogia häälikulise struktuuri uurimine. Ühes allsüsteemis võivad olla erinevaid üksusi LAUSE nõid lendas vana luuaga FRAAS nõid, lendas, vana luuaga SÕNA nõid, lendas, vana, luuaga
Keel ei ole jagamatu süsteem, vaid mitmetasandiline (mitmekihiline) eriti kompleksne ja paindlik süsteem. Sellel on allsüsteemid,mis on omavahel mitmesugustes. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Üksused ja nende omavahelised suhted moodustavad allsüsteemi struktuuri.Põhilisi allsüsteeme on viis. /tähesüsteem, hääliksüsteem, sõnavara e leksikon, süntaks e lauseehitus, morfoloogia ehk uuritakse väiksemaid häälikusüsteeme/ 13 Suulises keeles antakse tähendusi edasi häälikuliste sümbolite ja nendega seostuva mitteverbaalse suhtlusega.Tähendsüsteem ja hääliksüsteem on seega kaks selget allsüsteemi. Allsüsteemi struktuuri moodustavad vastavad üksused ja nende omavahelised suhted. Ühes
järelikult ka kirjeldatavad. Keel ei ole jagamatu süsteem, vaid mitmetasandiline (mitmekihiline) eriti kompleksne ja paindlik süsteem. Sellel on allsüsteemid,mis on omavahel mitmesugustes. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Üksused ja nende omavahelised suhted moodustavad allsüsteemi struktuuri.Põhilisi allsüsteeme on viis. /tähesüsteem, hääliksüsteem, sõnavara e leksikon, süntaks e lauseehitus, morfoloogia ehk uuritakse väiksemaid häälikusüsteeme/ Suulises keeles antakse tähendusi edasi häälikuliste sümbolite ja nendega seostuva mitteverbaalse suhtlusega.Tähendsüsteem ja hääliksüsteem on seega kaks selget allsüsteemi. Allsüsteemi struktuuri moodustavad vastavad üksused ja nende omavahelised suhted. Ühes allsüsteemis võivad olla ühed ja samad üksused kuuluda erinevatesse allsüsteemidesse.
Keel ei ole jagamatu süsteem, vaid mitmetasandiline (mitmekihiline) eriti kompleksne ja paindlik süsteem. Sellel on allsüsteemid,mis on omavahel mitmesugustes. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Üksused ja nende omavahelised suhted moodustavad allsüsteemi struktuuri.Põhilisi allsüsteeme on viis. /tähesüsteem, hääliksüsteem, sõnavara e leksikon, süntaks e lauseehitus, morfoloogia ehk uuritakse väiksemaid häälikusüsteeme/ Suulises keeles antakse tähendusi edasi häälikuliste sümbolite ja nendega seostuva mitteverbaalse suhtlusega.Tähendsüsteem ja hääliksüsteem on seega kaks selget allsüsteemi. Allsüsteemi struktuuri moodustavad vastavad üksused ja nende omavahelised suhted. Ühes allsüsteemis võivad olla ühed ja samad üksused kuuluda erinevatesse allsüsteemidesse. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks
Teemad: I loeng: 1) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid. Diagramm 2) Sõnavara: leksikon, lekseem, lemma. Sõnaliigid (Iseseisev töö neile, kes loengusse tulla ei saa: Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29-30. M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24), Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 214-225) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid I Inimliigi ehk kõige suuremaks erinevuseks loomariigist on võime luua sümbolisüsteeme, üks selline on keel. Seega: anname infot edasi sümbolitega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
