renessansslikud juured muusikas täiuseni. Lihtsad imitatsioonid ja kaanonivõtted haaravad kõiki hääli ja on kuulates kergesti jälgitavad. Kompositsioonis eelistati selget liigendust, sümmeetrilist ülesehitust. Rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt tekstist. Häälte kooskõla mängib järjest suuremat rolli ning polüfoonia pole liiga keerukas, mistõttu tekst on selgelt kuulda. Rohkem kui kunagi varem inspireerib tekst muusikalist väljendust. 15.- ja 16. sajandi vahetusel leiutati nooditrüki tehnika ja suur osa Josquini loomingust on juba tema eluajal trükis ilmunud. Esimene ja kuulsaim trükkal oli Veneetsiast- Petrucci. Josquin valdab vabalt eelmise perioodi mõistuspärast ja keerukat tehnikat aga kuulamisel tabamatu struktuuri asemel on ta teostes lihtne ja selge kord. Esindajad: Jacob Obrecht, Josquin Desprez, Heinrich Isaac. Jacob Obrecht Josquin Desprez IV põlvkond (sünd. 1500.a paiku; tegevusaeg 1520- 1560). Selle ajastu ja 16. sajandi II
tõusevad ise majanduslikult. Hakkasid tekkima suuremad linnad ja sealt edasi juba elukutselised armeed. Esimesi suuremaid lahinguid käis Mesopotaamia piirkonnas, varakult loodi ka armeed Egiptuses ja Hiinas. Põhimõtteliselt jätkati vibude ja odade kasutamist, mis olid muidu täiustatud võrreldes jahipidamisega. Neid relvi kasitasid jalaarmee. Jalaarmeel olid ikka kilp, mõõk, oda, vidu ja rüü. Kiireks liikumiseks oli aga tarvis hobuseid. Üks esimesi kiireks transpordivahendiks leiutati kaarik. Hobuse seljas sõdijal oli palju eeliseid, kuna ta oli üle kiirusega, massiga ja ta asus kõrgemal kui vaenlane jalal. Sellel ajal leiutati ka sadul, mis lasi võtta ka kasutusse teisi nagu elevandid, mida kasutati edukalt Rooma armees. Merendus ei olnud veel nii arenenud ja laevad lihtsalt rammisid kokku ja kui üks nendest ära ei uppunud hakkas lahing laevadel. 8 Keskaeg Keskajal hakkavad tekkima tohutud muudatused sõjanduses
sisemembraan, mille küljes on ribosoomid toodavad ainult mitokondrile vajaminevat valku. Ül: raku varustamine energiaga, võtab osa raku hingamisest. Tsütoskelett raku tugi- ja liikumissüsteem, koosneb valgust, moodustab rakuskeleti, toestab rakku. Ribosoomid kinnituvad karedapinnalise tsütoplasmavõrgustiku külge, toodavad rakule valku. Lüsosoom ühe membraaniga ümbritsetud põeke. Ül: kuna sisaldab ensüüme, toimub seal ainete ensümaatiline lõhustumine. Mikroskoop leiutati 18. Sajandil Robert Hook'i poolt. Tsütoloogia teadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitlust. Loomaraku uurija: T. Schwann; Taimeraku uurija: M Schleiden. Rakuteooria põhiseisukohad: kõik organismid on rakulise ehitusega, iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust jagunemise teel, rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakud jagunevad: Eeltuumsed e. prokarüoodid tuuma asemel pärilikkusaine. Päristuumsed e. eükarüoodid protistid taimed, loomad.
Kuigi akordioni eelkäijaks peetakse suupilli, kasutati sama helitekitamise põhimõtet juba enne suupillli leiutamist. 2700 - 2500 e.m.a. oli Hiinas muusiikainstrument nimega sheng. Shengi kodumaaks loetakse Lõuna Aasiat. Shengil on torusid 17-24 ning iga toru vastab ühele noodile. Shengi torud olid bambusest. Vanasti mängiti Shengil pühalikku muusikat. Aastal 700 e.m.a. pilli täiendati ning siis sai mängida ka akorde. XVIII sajandi lõpus leiutati uued pillid, käsiharmoonikud. 19.sajand oli akordioni arengus väga suure tähtsusega. Leiutati Panharmoonika, Orgue-expressif, Aeoline, Aeolodikon, Phys-Harmonika. 1810.aastal esitles Gabriel Joseph Grenié enda leiutatud instrumenti Orgue expressif. Arvatakse, et esimese suupilli valmistas Christian Fredrich Bushmann Berliinis 1821.aastal. Aasta hiljem valmistas ta lõõtsaga pilli, millel sai mängida lihtsaid viise - Handäoline, mida peetakse akordioni eelkäijaks
Teadus ja kultuur Galileo Galilei (15641642) Galileo Galilei oli itaalia andekas teadlane. Kui ta sai teada, et Hollandis leiutati teleskoop, suutis ta selle kirjelduste järgi valmis ehitada ja veelgi parema mudeli. Katoliku kirik kartis, et Galilei avastused õõnestavad usutõdesid ning kirik kutsus ta inkvisitsioonikohtu ette. Tema kuulsaim lause oli : ,,Ta liigub siiski!" Isaac Newton (16431727) Isaac Newton oli inglise teadlane ja õppis ülikoolis kõik kiiresti ära, mis tollal loodusteadustes ja matemaatikas teada oli ning asus
hakkas ka raha teenima kalligraafilises kirjas kirjutamisega. · Palju oli erinevaid kunstnike, kuid nad ei allkirjastanud oma töid. Graafiline kunst · Graafiline kunstiks nimetatakse mingisuguse disaini väljatöötamist ja selle kandmist või printimist kas siis puu, paberi, metalli või plastiku peale. · Tang-i dünastia ajal, umbes 7. sajandil, ilmus välja nikerdatud või tahutud puu klotsidega printimine. · "Tinaladu" e. Iga tähe omaette trükkimine leiutati Bi Shengi poolt Song.i dünastia ajal 1041 ja 1048 aastate vahel. · Esimest korda kasutas sellist trükivormi Gutenberg Saksamaal, kes ka leiutas trükipressi, mis levis sealt veel Euroopas edasi ja lõpuks ka terves Maailmas. Täname tähelepanu eest! Koostasid: Neveli ja Sander-Siim
Vana-Mesopotaamia kunst Birgit Klee Elamine ja piirkond Põlluharimine Rohkem tootmiseks kanalite ja veehoidlate ehitamine Lähistroopiline kliimavööde Lähis-Ida, India, Hiina Esimesed riigid Religioon Vanimate riikide valitsejad jumalate asemikena või jumalatena Lähis-Ida Niiluse orus Egiptuses ning Tigrise ja Eufrati vaheline ala, nn. Mesopotaamia (tänapäeval Süüria ja Iraak) Mesopotaamia kõrgkultuur Sumerid IV-III aastatuhandel eKr Linnriigid Kiilkiri Esimesed templid Akaadid 2350.aastal eKr Kuninga Sargoni linniriikide ühendamine Kunsti peateema: ainuvalitseja ülistamine Ehituskunst Templid, valitsejate lossid, linnakindlustused Ehitusmaterjal savitellised Leiutati kaared ja võlvid Templikompleks Pühamu ning ühiskondlike tööde juhti...
Kirjanduse roll noorte elus. Kirjandusel on olnud ja siiamaani on väga tähtis roll ajaloos. Tänu raamatutele õppisid ja õpetati inimesed lugema, selle tõttu oleme me nii kaugele jõudnud nagu praegu oleme. Tänapäeva probleemiks on aga see kas noored loevad raamatuid ja kuidas nad nendesse suhtuvad. Aina rohkem on hakanud kirjandus välja surema, see on kaotanud oma mõju. Selletõttu, et leiutati arvutid ja et tehnoloogia on arenenud nii palju edasi, ei loe enam noored raamatuid. Kunagi ei saa väita, et noorem põlvkond üldse ei loe, aga enamus noortest ei hoia kirjanduse poole. Pole raske arvata, miks see nii on. Tänapäeval on palju pidusid, elektroonikat ning palju muid asju, mis äratavad tähelepanu. Elu on nii palju muutunud, sealhulgas noored. Aina rohkem tekib muid huve, mis juhivad kirjandusest eemale. Samas on
Elektriauto Liisi Lehtsa ar 11R Ajalugu leiutati enne sisepõlemismootoriga sõidukeid 20. sajandi algusaastateni olid elektriautode valduses maismaal liikumise kiiruserekordid 20. sajandil oli 38% Ameerika autodest elektriautod Müügi tipp oli aastal 1912 Nafta ülekülluses jäid elektriautod tahaplaanile Tollal $1/barrel 1970. aastal toimunud energiakriis ja 2008 aasta majanduslangus tõid elektriauto taas ekraanile Aku Kasutatakse spetsiaalseid liitium-ioon akusid Tavapärases vooluvõrgus laeb aku ca 6-8 tundi Kiirlaadijaga on laadimisaeg 20-30 minutit Selle aja jooksul laeb akust täis umbes 80% Integreeritud põrandasse: Raskuskese madalam Parem juhitavus Rohkem ruumi salongis Eelised Ei saasta keskkonda Väiksem müra Ei vaja käigukasti Väike energia- ja sõidukulu Mootor lihtne ja töökindel Väiksemad ülalpidamiskulud...
Mõiste renessanss tuleneb prantsuse keelest, võeti kasutusele 16.sajandil. Hõlmab ajavahemikku 14.-17.sajand. • Maalikunst: da Vinci „Püha söömaaeg“ • Arhitektuur: jumala kõrvale ilmus maine element, inimesekesksem, korrapärasus. • Skulptuur: „Taavet“ Michelangelo • Kirjandus: Leiutati trükikunst. • Teadus: Galilei. Perspektiiviteooria. Ma tiirleb ümber Päikese. Humanistlik iluideaal: kõik inimesele omane ja haritud, ülistas inimest ja elu, inimest kujutati kauni ja elujõulisena. Muusika areng oli sotud kõige rohkem Madalmaadega. Vokaalpolüfoonilise stiili tähtamad põhijooned: rüütlilaulud, levisid suuliselt, viise ei kirjutatud üles. Ars Nova-uus kunst. Renessanssmuusika esimene ilming, uus stiil.
Koostaja: Siim Isup Juhendaja: Mikk Põdra Arvuti... ...on masin, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades Vanim masin, mida võib nimetada arvutiks, on abakus Abakus leiutati arvatavasti Mesopotaamias ning seda u 3000 eKr Abakus Blaise Pascali Aastal 1642 leiutas tema liitmismasina. Liitmismasin koosnes tol ajal ratastest. Oli ainult võimalik liita. 1694- täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat Sai võimalikuks ka masina abil korrutamine 1820- hakkasid levima mehaanilised arvutusmasinad, kalkulaatorid prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar- leiutas masina mille abil sai korrutada, jagada, liita ja lahutada
Babiidid Babiit • Tina- või pliipõhine sulam • Badiidi mikrostuktuur • on laagrisulamid, mis sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisandeina antimoni, vaske jm. elemente Ajalugu • Esimese Babiidi sulam leiutati 1839 aastal Isaac Babbitt- i poolt Taunton, Massachusetts-is • Tuntud ka terminina “Valge Metall” Kasutusalad • Babiiti kasutatakse enim õhukese kihina keeruliste, mitme metallilistes struktuurides • “Laagrimaterjal” • “Antifriktsioon” • kasutatakse suurel koormusel ja kiirusel töötavate õlitatavate liugelaagrite liudadele õhukese antifriktsioonmaterjali kihi valamiseks (valamistemperatuur 300-420° C) Antifriktsioon - Laagrimaterjal
Klahvpillid Heli tekib klahvidele vajutades. Kõikidel pillidel on klaviatuur, mille moodustavad kõrvuti asetsevad klahvid. Üldiselt Areng algas 18. sajandist, kui leiutati haamermehanism. Koosnevad raamist, kõlalauast, keeltest, klaviatuurist, helitekitamismehanism ja pedaalid. Tiibklaver Klaveritest kõige suurem. Umbes 230 keelt ning 88 haamrit ja keelt. Pianiino Keeled asetsevad veritikaalselt Klavesiin e tsembalo Kujunes välja 15. sajandi paiku. Sellel on 2 klaviatuuri ning linnutiivakujuline kõlakorpus. Igal klahvil oma keel. Dünaamika võimalused piiratud, kuna tugevus ei ole reguleeritud klahvi vajutamis tugevusega. Orel
suhelda, mängida ja muud vajalikku teha. Sellise arvuti väljakujunemiseni kulus palju aega. Varem olid arvutid algelisemad ja põhiliselt ainult arvutamise jaoks mõeldud. 3 2. Ajalugu Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin, mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada, oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat ekr. arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile. Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. 3. Liitmismasin Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. See oli aparaat, mis koosnes ratastest, kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi
Telegraaf Mis see telegraaf on? Telegraaf on masin millega edastatakse ja võetakse vastu sõnumeid pikkade vahemaade tagant. Sõna telegraaf ise aga tähendab tavaliselt elektrilist telegraafi. Telegraafiga saadetud sõnumeid nimetatakse telegrammideks. Ajalugu Kõige esimese telegraafi leiutas Samuel Thomas von Soemmering ja aasta siis oli 1809. Ja siis leiutati telegraaf veel umbes 10 korda. Aga esimene telegraaf patenteeriti Ameerikas ja selle leiutaja oli Samuel F. B. Morse. Tema abiline Alfred Vail aitas kaasa ja arendas välja morse koodi tähestiku. Ameerika esimene telegramm saadeti 1838 aastal 6.jaanuaril. Morse ja Vaili telegraaf hakkas kiiresti levime järgnevate aastatega. Sealt edasi kavatseti rajada mandritevaheline telegraafiühendus. See saadi valmis 18-ndal juulil 1866 aastal ja see kaabel ühendas Inglismaad Põhja Ameerikaga
saj ja mille levikule aitas kaasa nooditrüki leiutamine. Instrumentaal muusika: 16.saj hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika üksteisest eralduma Esimesed kirjapandud teosed instrumentaalmuusikale oli vokaalmuusika seaded Lühikesed fantaasiapalad Ansamblimuusikas olid populaarsed tantsud, mida käsitleti, kui seltskonna muusikat 15.saj leiutati nooditrükitehnika, lihtsustas nootide kirjapanemist Peeti oluliseks muusikaharidust Heliloojad: Inglise – Thomas Tallis, William Bird Itaalia – Orlandus Lassus, Giovanni Perluigi da Palestrina Kontsertmissa – ainult ordinaariumi osadest, Reekviem – kontsertmissa erivorm – leinamissa – Mozart Filharmoonia Kammerkoor – Tõnu Kaljuste RAM – Gustav Ernesaks (asutaja), Ants Soots Pillid: Dulcan – fagott, puhkpill
Rakuteooria põhiseisukohad Põhiseisukohad Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakk on elussüsteemi elementaarüksus Kõikide organismide rakud on sarnased Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe Rakude morfoloogia Prokarüoodid e eeltuumsed Puudub piiritletud tuum; Suurus 0,1..25 mm Bakterid, tsüanobakterid e sinikud, aktinomütseedid Eukarüoodid e päristuumsed Üldise ehitusplaani järgi jagatakse elusloodus: Üherakulised (nt: bakterid, algloomad, pärmseened jt) mikroskoopiliste mõõtmetega. harilikult iseloomuliku väliskujuga. aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Hulkraksed (nt. selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened) iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. § Rakud jagunevad mitoosi teel (kehara...
James Naismith ja Luther Hasley Gulick James Naismith Luther Gulick 1861 1939 1865 - 1919 NBA ja selle loomine See siis asutati New Yorgis 6. Juunil 1946. aastal. Ameerika Korvpalli Osaühing (AKO) adopteeris siis nime Rahvuslik Korvpalli Osaühing ehk siis National Basketball Association (NBA) NBA on siiani Ameerika kõige proffesionaalsem ja tähtsam korvpalli liiga. Esimene korvpalli pall Leiutati ainult korvpalli mängimiseks. Praegune pall. Esimene korv. Kuidas võis nähe välja esimene mäng Joonistus. Tänan kuulamast! Bye-bye. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_basketball http://et.wikipedia.org/wiki/Korvpall http://en.wikipedia.org/wiki/Luther_Halsey_Gulick http://en.wikipedia.org/wiki/James_Naismith
• Yama: surma- ja kohtumõistmise jumal Budism • Umbes 500 aastat eKr tekkis õpetus, mida nimetatakse budismiks. • Selle rajas mees nimega Gautama. • Buddha järgijate sihiks oli nirvaana saavutamine. Ganges on hindudele püha jõgi Budistlik klooster Tiibetis Muud saavutused • Hindud leiutasid numbri , ning ka arvusüsteemi, mida tänapäeval kasutame. • Indias leiutati ka malemäng, mis oli algselt sõjamäng nuppudega. • Nupud olid tehtud kas puust või elevandiluust. Info võetud: • 6. klassi ajaloo õpik ,,Vanaaeg´´ I osa Lk 124-133 • Wikipedia • Google AITÄH VAATAMAST!
auruveduri, mida peagi kasutati postitõldade ja veokite poolt. XIX sajandi varajasteks päevadeks oli vanal Inglismaal üsna elav aurubussi liiklus. Kõige esimene reisijate transportimiseks ja kaupade veoks mõeldud riiklik raudtee hobustega veetavate vagunitega ehitati 1801 Inglismaal Wandswothi ja Croydoni vahel. Mandri-Euroopa sai oma esimese raudtee 1828. aastal, mil valmis liin Budweisi (Ceske Budejovice, Tsehhi Vabariik) ja Linzi (Austria) vahel. Kuigi esimene auruvedur leiutati juba 1770. aastal, ei liikunud see masin rööbastel kuni 1804. aastani. Inglane Richard Trevithicki auruvedur tõi rööbastele raske koorma (25 tonni). Aga rauast valatud rööpad murdusid surve all ja see vedur unustati. 1813. aastal ehitas insener William Hedley populaarse veduri Puffing (eesti keeles ,,nohisev") Billy. Tõeliseks raudteetranspordi isaks tuleb aga pidada George Stephensoni (1781-1848), kes
........................................................................................... 6 5 Neljanda Generatsiooni arvutid. ..............................................................................................6 1 1 Arvuti ... ...on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile. Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine. Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin
töödelda on võimalik. Kui veel mõned aastad tagasi piisas 16 MB ja siis 32 MB põhimälust, siis uuemates arvutites on juba kuni 1 GB suurune põhimälu. Kui teil on vanem arvuti ja mälu tundub olevat vähevõitu, siis on enamasti võimalik mälu juurde lisada. Mälu maksimaalne võimalik suurus on määratud emaplaadi tüübiga. (vallaste.ee) Esialgne muutmälu töötati välja 1945- 1952. aastal. 1970.ndatel aastatel leiutati mikrokiibid, mida hakati edaspidi arvutites kasutada. (Vikipedia) 1.1.4 Püsimälu Püsimälu ehk ROM on mälukiip, kuhu salvestatakse käsud ning andmed säilivad seal alaliselt. Need salvestatakse sinna kiibi valmistamisel ja neid ei saa muuta. Püsimälu kasutatakse personaalarvutite juhtprogrammide, välisseadmete kontrollerite ja muu sellise talletamiseks. Neid leidub ka printerites, videomängudes ja teistes süsteemides. (vallaste.ee)
Arvuti ajalugu Sissejuhatus Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile. Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine. Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin
Ajalugu Referaat Õppejõud: Väike-Maarja 2009 Tuletõrje ajalugu Inimkonna ajaloolised perioodid on kujundatud ka tuletõrjet. Ürgaeg oli eelajalooline ajajärk. Siis tekkisid primitiivsed käsiredelid, algeline piksekaitse ja lihtsad kustutuskapad. Vana-, antiik- ja muistne aeg, umbes 700 a. e. Kr. kuni 480 a. p. Kr., kujundas kreeklaste ja roomlaste kuulsuse. Sel ajal ehitati muistne veevärk, leiutati kolbpump, tulekusutusämber, kustutusluud, lõhkumiskonks ja formeeriti esimesed tulekustutusväed. Sel ajal sai tuletõrje ka oma pühaku. Uusaeg algas umbes aastast 1500. siis tunti juba meeskonnapritsi, imemise ja survevoolikuid, hingamiskaitsmeid,tulekindlaid kappe, päästevoolikuid ja hüpperiideid, konksredeleid, auru- ja gaasipritse, tulekindlustust, signalatsiooni, formeeriti palgaline tuletõrje, hakkas ilmuma
Mis muutused toimusid metalli kasutuselevõtuga?Kus? Ulatuslikum metallikasutus sai alguse 4 at lõpupoole eKr Lähis-Idas. Metalli kasutamine muutis põlluharimise senisest tõhusamaks(leiutati esmalt puust, seejärel pronksist teraga ader jm tööriistad metallist), kasvas ühiskonna rikkus ja elanikkonna arvukus. Kõige kiiremini ilmnesid muutused Mesopotaamias, kus 4 at eKr kerkisid esile linnad. 1500 a eKr leiutati rauasulatamistehnoloogia. Pärast hetiitide riigi langemist 1200 a eKr levis see ka üle Euroopa ja Aasia lääneosa. Tsivilisatsiooni mõiste, kus, millal ja miks tekkis I tsivilisatsioon? Tsivilisatsioon- tähistab sisemiselt küllalt hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskonda. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres, u 3000a eKr Tigrise ja Eufrati alamjooksul ja Niiluse ääres. Mesoliitikum ,mida inimesed kasutusele võtsid?
Tarbekunst Objektideks on tarbeesemed. Tarbeeset kaunistatakse kirjade ja mustritega. Tarbekunsti alad: Keraamika Puit Klaas Tekstiil Nahkehistöö Metallehistöö Keraamika Põletatud savist esemete valmistamise kunst. Üks vanemaid tarbekunsti harusid. Algul kuivatati ese lihtsalt päikese käes, hiljem avastati põletamine. Algul vormiti savinõusid käsitsi, 11. sajandil leiutati potissepa keder. See hõlbustas ja kiirendas tööd ning võimaldas saavutada mitmesuguseid vorme. Glasuuritud savinõusid hakati valmistama esimesena Egiptuses. Glasuuriks kasutatakse mitmesuguseid metallisoolasid, millega esemed kaetakse ja mis kuumutamisel sulades tungivad savi pooridesse ja muudavad selle veekindlaks. Keraamika alaliigid: Terrakota Põletatud glasuuriga katmata savi, mille värv võib olla valge, kollane, pruun, hele- või tumepunane
Rahvusvaheline firma on ettevõte,mille puhul on tööjõul suur mobiilsus,tootmistegevus aga ületab firmasiseselt riigipiire.Infoühiskonda iseloomustab rahvusvaheliste firmade rohkus,kus suur tähtsus on side-ja infotehnoloogial.Agraarühiskond on ajalooliselt kõige varajasem ühiskonnatüüp,kus tegeletakse ülekaalukalt põllumajanduse,kalanduse ja küttimisega. Agraarühisk jaguneb ajalooliselt varaagraarseks ja hilisagraarseks ühiskonnaks.Varaagraaraühiskond- vaheldussüsteem,hakati aretama loomatõuge ja tamesorte.Levisid vesiveskitd ja tuulikud,leiutati trükikunst.Hilisagraarühiskond-18.saj lõpul algas üleminek masinatööstusele.Tootmisviis,mille tehnoloogiliseks aluseks on looma ja taimekasv.Geograafiline tööjaotus on riikide spetsialiseerumine teatud kindlate toodete tootmisele, lähtudes selle riigi võimalustest ja tingimustest.See iseloomustab rahvusvahelisi firmasid.Skt ehk sisemajanduse kogutoodang on riigis toodetud kaupade ja osutatud tee...
17.sajandil, kuna siis oli ka mikroskoopide areng, millega rakke uurida, jõudnud piisavalt kaugele. Tänapäeval kasutatakse lisaks mikroskoopidele ka muid bioloogial põhinevaid teadusharusid. Rakuteooria järgi on kõik organismid rakulise ehitusega ja omavahel sõltuvuses, mis väljendub näiteks paljunemises. Mikroskoopide areng algas juba 15.sajandist. Mida aeg edasi, seda täiuslikumaks nad muutusid. 20.sajandil, mil leiutati elektronmikroskoop, algas ka tsütoloogia kiirem areng. Rakud võib jagada nelja põhilisse koetüüpi: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude. Erinevate rakkude uurimiseks kasutatakse erinevaid mikroskoope. Lisaks mikroskoobile kasutatakse mikrotoomi, mille abil lõigatakse uuritav ese õhukesteks lõikudeks . Rakus toimuvaid keemilisi protsesse uuritakse aga radioaktiivsete isotoopide abil.
kujuritele, maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke ja muusikuid. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed, seati sisse raamatukogusid. Kuningas toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks; keele reeglistamine viis õukonnakeele eristumisele lihtsa prantslase keelest. Versaille' õukond andis tooni terves Euroopas. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti leiutati jäätis, hakati valmistama sampanjat. Aga õukond andis tooni ka pahelisuse ja kombelõtvusega. Kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi; mõjukaimaks kujunes madame de Montespan. Kuninganna leppis olukorraga.
Geniaalsus, mis see täpselt on? Teadusliku analüüsiga saab selgitada faktoreid, mis aitavad teatud inimestel saada geeniuseks. ,,Geniaalsus ei ole midagi kättesaamatut, jumalikku," ütleb psühhoanalüütik ja kirjanik Julia Kristeva, ,,palju rohkem peitub see võimes iseend ületada." Paljudel geniaalsetel inimestel on rohkem haiguseid kui tavakodanikel. Geeniuste ajus on rohkem kaost kui teistel sageli on see kaos produktiivne, mõnikord aga hävitav. Suurel matemaatikul John Nashil kujunes näiteks skisofreenia. Paljud kuulsad inimesed on saanud geniaalse inimese märke kuna on täiustanud eelnevate sajandite geeniuste tööd. Näiteks nii on meil telefonid või leiutati lennukid ja helikopterid. Sajandite jooksul on erinevad inimesed samu ideid täiustanud. Uuringud näitavad, et inimesed, keda me peame geniaalseteks, on saanud sündides tõesti üht- teist kaasa. Näiteks intelligentsuse või temperamendi. Palju...
maale, lavastusi, filme jm. 4. Kuidas mõjutas modernistlik ajastu kirjanduse suhteid teiste kunstiliikidega? Modernistlik ajastu mõjutas kirjanduse suhteid teiste kunstiliikidega sedaviisi, et üha tähtsamaks muutus teksti seotus pildi ning heliga, aga audiovisuaalse kunstiga kujunesid vastuolud, nimelt loomevõimalused kütkestasid kirjanikke ja tundusid kohati ähvardavana. Kirjandus pidi 20.sajandil end teiste kunstide seas rohkem välja näitama. Leiutati raadio, millest sai infokanal Lisaks muusikale vahendas ka raadio sõnakunsti.
Hiljem toodeti paralleelselt Hiinaga ka Jaapanis putukatelt ning seemnetest saadud vahast peenikesi küünlaid, mis mässiti paberisse, et saavutada soovitud kuju. Indias kasutati keedetud kaneelist saadud vaha, et valmistada küünlaid, mida kasutati pühades paikades. Tiibetis tarvitati aga jaki rasvast tehtud nn võid. Anglosakside kuningas Alfred Suur kasutas nn 4-tunnist küünlakella. Sellel olid jooned, mis aja möödumist näitasid. Hiljem leiutati ka 24-tunnise põlemisajaga küünlad, mis töötasid sama põhimõttega. Küünla kasutamine muutus Keskaja Euroopas väga populaarseks. Põhiline materjal mida kasutati oli lehma- ja lambarasv. 1415. aastaks kasutati sellest tehtud küünlaid isegi tänavavalgustuseks. Kuna nende loomade rasv sisaldab glütseriini siis selle põlemisel tekib ebameeldiv lõhn. Seetõttu põletati kirikutes ja kuninglikel üritustel siiski mesilasvaha. 1750
kasutamiseks mõeldud tarbekaupadega. 1970. aastate kriisid 1970. aastail algas energiakriis- naftat tootvad riigid otsustasid tõsta järsult maaõli hindu. Lõppes odava kütuse aeg ning arenenud riigid olid sunnitud välja töötama uusi energiasäästlikke tootmisvõtteid. Naftakriis tõi endaga kaasa 1974. aastal majanduskriisi, mis haaras kõigi arenendu Euroopa riike+ USA ja Jaapan. Inimkonna ajaloos algas aga uus ajajärk- leiutati miniprotsessor. (väiksemad ja võimsamad arvutid) Brüssel on otsustanud... Uueks nähtuseks sõjajärgses Euroopas sai majanduslik lõimumine, st eri riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. Teerajajad olid Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne- Euroopas. Kahe riigi eestvedamisel loodi 1951 Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ning Holland
kasutamiseks mõeldud tarbekaupadega. 1970. aastate kriisid 1970. aastail algas energiakriis- naftat tootvad riigid otsustasid tõsta järsult maaõli hindu. Lõppes odava kütuse aeg ning arenenud riigid olid sunnitud välja töötama uusi energiasäästlikke tootmisvõtteid. Naftakriis tõi endaga kaasa 1974. aastal majanduskriisi, mis haaras kõigi arenendu Euroopa riike+ USA ja Jaapan. Inimkonna ajaloos algas aga uus ajajärk- leiutati miniprotsessor. (väiksemad ja võimsamad arvutid) Brüssel on otsustanud... Uueks nähtuseks sõjajärgses Euroopas sai majanduslik lõimumine, st eri riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. Teerajajad olid Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne- Euroopas. Kahe riigi eestvedamisel loodi 1951 Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ning Holland
nimetada päriselt vabadeks? Vabana elaval inimesel pole piiranguid ega sundi midagi teha. Kuid ometi on varakad kodanikud ümbritsenud end loendamatute tehnikaimedega. Nende sekka kuuluvad ka mobiiltelefonid mida mõnedel leidub isegi mitu. Kas neid saab nimetada päriselt vabadeks kui ühe sisse tulnud kõne tõttu tuleb vastuvõtjal lennata välismaale, kiirustada uuele kohtumisele või rutata kiiruga kontorisse välisinvestorit vastu võtma? Enne aastat 1876, kui leiutati telefon, olid inimesed oma tegudes vabad. Polnud võimalik, et tuleks kõne, mis korraldaks kogu päevaplaani ümber. Elati mobiiltelefonist sõltumatult ja rahus. Sajandite eest oli inimestel välja kujunenud kindel päevakava. Talupojad ja töölised tegid päevast päeva rasket tööd, samal ajal kui mõisarahvas nautis uhket elu. Oli vähe asjaolusid, mis seesuguse korralduse pea peale oleks pööranud. Kommunikatsioonivahendite kiire areng muutis inimeste elutempot
Muusika on tekkinud sellest ajast peale, kui tekkis mõtlev ja kõnelev inimene siia maailma.Muusika on aegade vältel teinud väga suure pöörde ja on välja kujunenud tuhandeid erinevaid muusikazanreid ja stiile. Kunagi, aegade alguses oli muusika väga lihtne ja koosnes vaid mõnest heli tekitavast `'intstrumendist''ja mille vokaalne osa oli ainult erinevad häälitsused jne.Kui arenesid välja muusikapillid, siis see muutis muusika ajalugu tunduvalt.Juba tuhandeid aastaid tagasi leiutati esimesed pillid, millega tehti muusikat ja mille järgi tantsiti ja lõbutseti jne. Kui küsida,et miks on tekkinud muusika, siis vastus minu arust kõlaks nii muusika on ülemat sorti heli, mis tekitab inimeses rahustavat,ergutavat või muud emotsiooni.Muusika annab elule rütmi või aeglustab seda.Muusika tekitab sus head tuju või vastupidi.Olenevalt muusikast tunneme me erinevat emotsiooni ja see on hea
· Optimistlikumad keskkonnakaitsjad leiavad, et juba praegu saaks kogu maailma paberitarviduse vanapaberi arvel katta ning puid poleks paberitootmiseks üldse vaja raiuda. · Ainuüksi USAs tarvitatakse erinevate puidutoodete tootmiseks 200 miljonit tonni puitu aastas. USA paberitootjad kulutavad aastas umbes miljard puud. · Paberpakend võeti kasutusele 1810.a. · Pappkarbid võeti kasutusele 1890.a. · 1910.a võeti kasutusele vahatatud kartong · Tualettpaber leiutati 1857 aastal. Iga tonn ümbertöödeldud paberit säästab: · 17 puud · 30004000kW elektrienergiat · 30 m3 vett · 25 kg ehk 95% paberi tootmisel tekkivast õhuheitmetest jääb olemata. Kasutatud kirjandus · http://bio.edu.ee/envir/tuumajaam/roll_kes kkonnakaitsjad.htm · http://www.papyrus.com · http://www.eto.ee/?op=body&id=146 · http://www.taaratark.ee/? structure=005001&content=63
kasutusele Itaalias 16. sajandil. Olulise koha sai humanistlik iluideaal, kus väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näis. Muusika kõlaideaal lähtub tertsi ja seksti intervallidest. Muusika on enam seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia Renessansi teadussaavutused • Petrucci leiutas nooditrükitehnika • Leiutati püssirohi • Võeti kasutusele araabia numbrid • Põrgu ja paradiis siirdusid inimese sisse • Arenes astroloogia • Merel sõideti tähtede ja kompassi järgi • Galileo Galilei leiutas pendliga kella Protestantism 1517. a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkude ühine nimetus Lutheri kavatsuseks polnud Rooma kirikust lahkulöömine
Seleta mõiste renessanss Kultuuriperiood Euroopas, taassünd. Toimusid majanduslikud muutused (kaupsemine Idamaadega, tööstuse teke, pandanduse arenemine). Kiriku mõjujõud kahanes, ilmalikkuse tõus. Kasvas huvi inimese ja looduse vastu (realistlik kujutamine). Kus ja millal kujunes välja muusika renessansi ajal? Kujunes välja 15. sajandil Madalmaades. Madalmaade muusika 15.-16. sajand. Kuidas muutus autori ja teose suhe 14. sajandil? Hakati seostama autorit ja teost. (14. saj.) Mis on imitatsiooniline polüfoonia? Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid. Nt kaanon. Missugused zanrid olid sel ajal kirikumuusikas? Missa ja motett Mis on reformatsioon ja kuidas on seotud muusikaga? Reformatsiooni tulemusena tekib täiesti uus vaimuliku muusika zanr: LUTERI KORAAL. (saksa kirikulaul, emakeelne, värsstekst, igas salmis vana meloodia, esitab kogudus, võis saata oreliga). Reformatsioon on usumuudatus. Mille...
Meedia 25.09 Internet Ülemaailmne arvutivõrkude võrk Eestis on umbes 969,700 Interneti kasutajat Internet hakkas kujunema 1960. Aastatel Populaarsemad teenused on e-post, kiirsuhtlus, veeb, failide jagamine. Praegu on Internetil kogu maailmas juba ligi sada miljonit kasutajat ja see arv kasvab pidevalt tohutu kiirusega Internetil pole kindlat keskust ja ühest arvutist teise võib info vajadusel liikuda paljusid erinevaid teid pidi Internetti ühendatud arvuteid nimetatakse tihti ka Interneti serveriteks Arvutimäng mängitakse arvuti poolt simuleeritud mänguuniversumis mängija ülesanne on täita mingeid eesmärke Tüübid: Tulistamismäng, Platvormimäng, Rollimäng, Strateegiamäng, Arkaadmäng, Simulatsioon, Seiklusmäng, Mõistatus On arvutimänge mis on kui ohtlik sõltuvus, kuid on ka lapsi arendavaid mänge Massimeedia suure levialaga kommunikatsioonivahendite r...
kulus kiiresti. Kui releede asemel hakati kasutama elektroonilisi inertsivabu elemente, saavutati arvutite töökiiruses uus tase. Seepärast püüti alates 1930-nendatest aastatest pruukida arvuteis mehaanika asemel elektroonikat, mis oli tolleks ajaks juba küllalt hästi arenenud. Elektronskeemidel konstrueeritud arvutid ehk elektronarvutid avasid uue suuna arvutustehnikas. Teise maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Tollased elektronarvutid sisaldasid tohutu hulga elektronlampe. Elektronlambid olid praeguses mõttes küll suhteliselt suured ja kohmakad, kuid siiski väiksemad, töökindlamad ja ka kiiremad kui hammasrattad, vardad ja muu mehaanika. Arvutuskiirust hakkas nüüd peamiselt piirama elektriimpulsside kiirus juhtmetes. See on võrdne aga valguse kiirusega, tehes ühe sekundiga seitse ja pool tiiru ümber maakera. Kel on kodus alles vana nn
Maailmamajandus kahe sõja vahel USA oli ainus sõjast kasusaaja sest: 1. Suurbritannia tootmine jääb USA omale alla 2. USA tarnib sõjatehnikat ja annab laene 3. USA muutub Euroopa võlausaldajaks 4. Saksamaa majanduses toimuvad segased ajad Hüperinflatsioon on raha väärtuse hüppeline kahanemine. See tekib, sest kõikides riikides püütakse majandust kiiresti jalule aidata. Riik hakkab raha juurde trükkima ning ettevõtetele laene andma. Saksamaal oli kõige kriitilisem aasta 1923. Kahanes enim keskklassi jõukus, sest inimeste säästud kadusid. Inflatsioon ulatus 1923. aasta oktoobris 30000%. Otsustati, et katteta raha enam ei trükita ning raha seotakse kinnisvara ja maaga. Saksamaa: Hitler saab võidutseda, Prantsusmaale ja Suurbritanniale oli vaja maksta võlga ning ka sõda kaotati. Majanduse õitseng: Leiutati esimene elektriline pesumasin, tolmuimeja. Ford sai käima autotööstuse. 24.okroober 1929 toimus tohutu börsikrahh ning lang...
rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja ka kaitseb neid. 3. Lihaskude - rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi osakesi, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. 4. Närvikude - rakud on varustatud pikkade jätketega. Nt. pea- ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Närvikoele on omane erutuvus ja erutuse juhtimine. Närvisüsteem ühendabki organismi ühtseks tervikuks. Mikroskoobid XVII saj leiutati valgusmikroskoop, esimesed primitiivsed mikroskoobidd olid olemas juba XV saj. Tänapäeval binokulaarsed mikroskoobid (saab vaadata kahe silmaga), stereomikroskoobid, uuemad on elektronmikroskoobid, mis võimaldavad avastada uusi rakustruktuure ja vaadelda nende siseehitust.
Prillid Varaseimad andmed prillide kohta pärinevad Hiinast. Nad olevat kasutanud lamedaid kvartsitükke, mis kaitsesid päikese eest. Need prillid ei korrigeerinud silmanägemist. Nägemist parandavad prillid ilmusid välja 13. sajandi paiku Itaalias, täpselt pole teada, kes need leiutas. 8 Ajamääramine Mehhaaniline kell leiutati 13. Sajandil Itaalias. Esialgu töötas kell pommide raskusel, 16. Saj. Leiutasid sakslased üleskeeratava taskukella. 9 TÄNAN KUULAMAST! HEAD LEIUTAMIST! 10
Jalgratas Jalgratas leiutati 1790. aastal, see on 224 aastat tagasi. Selle kõige lihtsama variandi leiutas prantsuse leidur Comte de Sivrac. Alguses oli jalgratas väga võõras asi ja see tekitas inimestes isegi hirmu. Näiteks Venemaa ühes külakeses pidasid talupojad jalgrattal sõitvat meest kuradiks, sest külarahva arvates ei saanud inimene sarnaselt püsida ja pealegi veel nii kiiresti edasi liikuda. Räägitakse, et ühel õhtul läksid küla julgemad mehed lõpuks külatänavale. Nad kandsid teele palke, risu ja kive. Siis jäid nad kaikad peos vanakuradit ootama. Peagi kostiski hirmus ragin ja mütsatus. Mehed kargasid kaigastega keset teed lamavale kuradile kallale. Siis aga selgus, et see polnudki kurat. See oli hoopis kreisiülema üliõpilasest poeg, kes oli tulnud suveks maale. Ta oli linnast jalgratta kaasa toonud ja käis nüüd igal õhtul külateel sõitmas. Esmene jalgratas jõudis Eestisse 1850. aastal. Esialgu kasutasid seda muidugi rikkad ...
Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad need leiutati Idamaadel, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased, kelle ehitusalased saavutused tuginesid suures osas just võlvimise oskusele.
numbritele. Ärimeeste pojad käisid sageli ülikoolis, aga mitte kõik kaupmeeste pojad ei asunud pärat kõrgema hariduse omandamist isa tegevusalale. Kaupmeeste tarvis koostati sõnastikke ja vestmikke. Oma arveraamatusse pani kaupmees lisaks väljaminekule ja sissetulekule kirja teateid kõige erinevamate sündmuste kohta. Ilmusid ka praktilised kauplemisjuhendid ning ärimees pidas ka kirjavahetust. Ent kaupmeestel oli vaja teada ajavahemikke ning 13,saj. Lõpus leiutati ja paigaldati raekodade tornidesse mehaanilised kellad. Kaupmehed vajasid ebakindla saatuse vastu kaitset ning leidsid endale kaubanduse ja meresõidu kaitsepühaku-Myra püha Nikolause.
Tavalisim on 23 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. On kolme tüüpi hiiri: · Mehaaniline · Optomehaaniline · Optiline Traditsiooniline hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Selliseid hiiri kasutati siis, kui arvuti leiutati. Sama mis mehaaniline hiir, kuid ta kasutab palli liikumise kindlaks tegemisel optilisi sensoreid. Kasutab hiire liikumise kindlaks tegemisel laserit ja vajab oma tööks spetsiaalset alust. Sellisel hiirel pole mehaaniliselt liikuvaid osasid. Nad reageerivad kiiremini ja täpsemini kui mehaanilised ja optilis mehaanilised hiired, kuid nad on ka palju kallimad. Võib eristada kolme peamist funktsiooni: · Osutamine (pointing)
Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad- need leiutati Idamaadel-, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased, kelle ehitusalased saavutused tuginesid suures osas just võlvimise oskusele. Etruski templi rekonstruktsioon nagu seda kirjeldas rooma arhitekt Vitruvius Kivist majataoline hauakamber, Vetluna (Vetulonia) Etruski surnuaed La tumulus hauad, 7.-4. eKr Banditaccia, Cerveteri Reljeefide haud, Cerveteri, 3. saj eKr Seinamaal etruski hauakambrist Freskod hauakambri seintelt Fresko hauakambist, Tarquinia, 520 eKr
iseendasse – kiriku osatähtsus vähenes. Arenes ka tööstus, kaubandus ning tehti ka suuri maadeavastusi. Palju muutis tavainimsete maailmapilti Columbuse Ameerika avastamine 1492. aastal. 14.-16. sajandi tähtsamateks leiutisteks olid trükipress, mikroskoop, äratuskell ja kompass; suurim leiutaja oli Leonardo da Vinci, kes tegeles põhimõtteliselt kõigi teadusaladega. Võrreldes tänapäevaga oli tehnika areng suurem – leiutati palju rohkem uusi asju, kuid tänapäeva inimesed sõltuvad tehnikast rohkem. Sel ajastul osteti enamus kunstist kirikute poolt. Suured kirikumehed (näiteks Luther ja Erasmus) pakkusid välja usureforme, mis kõigutasid kiriku tugevust. Suurima uuenduse sel ajal viis läbi M. Luther, kes avaldas 1517.aastal oma 95 teesi, mis seadsid paavsti autoriteedi kahtluse alla ning viisid välja usureformini. Humanistid ja humanism on tugevalt renessanssiga seotud. Nad vastandusid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
