Seda seadet kutsutakse homopolaarseks mootoriks. Need katsed on aluseks tänapäeva elektromagnetilisele tehnoloogiale. Mõtlematult, avaldas Faraday oma tulemused tunnistamata Michael Faraday oma võlga Wollastoni ees. Sellest tulenev vaidlus põhjustas Faraday tagasi tõmbumise elektromagnetiliste nähtuste uurimisest mitmeks aastaks. Charles F. Brush on üks Ameerika elektritööstuse rajajatest. Ta leiutas väga tõhusa DC dünamo, mida kasutati avalikus elektrivõrgus, esimese kaubandus-kaarlambi ja tõhusa meetodi pliipatareide valmistamiseks. 1887 aasta talvel, tegi ta esimese automaatselt töötava tuulegeneraatori elektri tootmiseks. See oli hiigelsuur isegi Maailma suurim rootori diameetriks oli 17m ja rootoris oli 177 seedrist
Ta osales agaralt oma aja poliitilistes sündmustes. Ta oli ka Napoleoni õuekunstnik. David oli ka osav portreemaalis. Delacroix - Üks nimekamaid romantismiaja maalikunikke . Prantslane, kelle tööd paistavad silma erksate, kontrastsete värvide poolest. Oma mahuka loomingu ainestiku on ta sageli laenanud ajaloost ja kirjandusest. Faraday - Inglise teadlane kelle avastused panid 19. sajandi esimesel poolel aluse nüüdisaja elektrotehnikale. Morse - Ameeriak teadlane , kes leiutas telegraafiaaparaadi ja varsti hakati teateid edastama morsetähestiku abil. 1)19. sajandil muutusid erinevad rahvakihid aktiivsemaks Talupojad: Iirimaal võideldi inglaste ülemvõimu vastu, talupojad ei olnud rahul kõrgete rendihindadega, eriti aktiivsed asusid ümber Ameerikasse; Eesti- ja Liivimaal, kus pärisorjus oli kaotatud, said talupojad võimlause moodustada vallakogukond ja selle kaudu oma kohaliku elu küsimustega- magasivilja kogumisega, kooli
) sulamit ning mille koostisse kuuluvad suure molekulaarmassiga orgaanilised ained. Plastmassid võivad olla nii looduslikku kui ka tehislikku päritolu. Plastmassidest tehakse tarbeesemeid, mänguasju, toidunõusid ning neid kasutatakse laialdaselt paljudes teistes tööstusharudes (näiteks autotööstuses). Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit, mille leiutas 1907. aastal USA keemik Leo Baekland. Sellest ajast peale on välja töötatud sadu erinevaid plastmasse. Peaaegu kõik nad on toodetud naftast tehtud kemikaalidest. Plastmasside lai kasutusala tuleneb nende omadustest. Nad võivad olla jäigad või painduvad, neid võib värvida, voolida ja vormida. Plastmassid on head elektriisolaatorid ja paljud on keemiliselt sööbekindlad.Kõik plastmassid ei käitu kuumutamisel sarnaselt. Mõned termoplastideks kutsutud plastmassid pehmenevad kuumutades
stiliseerisid kunstnikud motiivi vooklevateks joonteks ja lisasid värvi. Ees terendas Pariis. Jätnud sõbrad Mäe ja Tassa Helsingisse sõiduks raha teenima, maabus Triik juba 1906. aastal Pariisis. Mis tal viga äi ju rikas pangahärra. Aasta pärast olid kohal ka teised ja nii tekkis Pariisis ka Eesti kunstnike koloonia La Ruche'is (Mesipuu). Pariisi kunstielu oli tol ajal väga kirju: oli veel akademistlikku kunsti, 1905. aastal tulid lagedale foovid, Picasso leiutas kubismi. Igaüks võttis sealt midagi. Triik tutvus van Goghi, Gaugini ja Picasso loominguga. Ta kirjutab: "Nad mõjusid rabavalt. Nad ei oskagi maalida! oli mu esimene mõte. Hiljem taipasin neid ja õppisin neiltki." Noh, võib öelda, et mitte kuigi palju, Triigi maalid jäid ikka kuhugi juugendliku joonistusliku laadi juurde. Lisaks sümbolistlikud elemendid. Pariisist tehti haake Norrasse, mille maastikud olid veel lummavamad kui Ahvenamaa omad
mootoris tekkivaid heitgaase ja lisas võimsust. Selleks veoautoks oli MAN.Bosch on autotööstuse ajalugu kirjutanud selle algusest peale.Teedrajavad leiutised nagu magnetsüüde ja diisli sissepritse, tulevikule orienteeritud tehnoloogiad nagu Common Rail on pärit Boschi firmast. Boschi innovaatiline diisli sissepritsesüsteem andis tugevatõukediiselmootoritelaiemale levikule. Diisel Common Rail .Kui Rudolf Diesel 1892. aastal uue tehnoloogia leiutas, ei osanud ta selle tulevast edu aimatagi. Tema meelest oli kiire diiselmootor võimatu. Aga ta eksis... Bosch on maailma juhtiva diiselmootorite sissepritsesüsteemide tootjana sõiduautode ja tarbeveokite diiselmootoreid revolutsiooniliselt uuendanud. Boschi innovaatilised sissepritsesüsteemid nagu Common Rail toovad esile diiselmootori atraktiivsed omadused: see on sportlik, puhas ja vaikne. Need on eelised, mis on nüüdseks enda poole võitnud juba
mis talle meeldivad. Pika mõtlemise peale nimetas Holden Allie, Phoebega jutuajamise, asjade üle järele mõtlemise ja oma ideaalseks tööks pidas ta rukkipõllul oleval kuristiku lähedal mängivate laste püüdmist, et nad kuristikku ei kukuks. Holden kinkis talle ka plaadi tükid. Hiljem helistas ta vanale inglise keele õpetajale ning too kutsus poisi külla. Öösel ärkas Holden äkki ning nägi, et õpetaja silitab ta pead. Tal hakkas hirm ning leiutas ettekäände, et peab minema jaamast kotid ära tooma. Ta magas ooteruumi pingil. Ärgates nägi ta ajalehte, kus oli kirjutatud vähist. Ta kujutas, et tal on endalgi vähk. Noormehel hakkas halb, ta läks jalutama. Holdenil tuli plaan põgeneda läände, mängida kurttumma ning töötada bensiinijaamas. Phoebe'le kirjutas ta hüvastijätu kirja, viis selle kooli ning palus edasi anda. Muuseumi juures kohtudes oli Phoebe kaasa võtnud suure kohvri ning tahtid Holdeniga kaasa minna
Isegi siis, kui peab enda latti alla laskma näiteks taheti saada parimaks maailmas -, tehakse endale natuke madalamad nõudmised, mis ei oleks väga utoopilised. Ja kui lõpuks saavutavad selle, mida nad on pikka aega oodanud, on nende keha täis õnne isegi rohkem, kui neisse mahub ja nad peavad sellest kõigile rääkima, sest ta suutis seda ja see on hetkel kõige tähtsam asi maakeral. Näiteks eestlasest trikirattur Ingvar Neumann leiutas bmx´i maailmas furoori tekitava uue triki. Ta oli enne enda sõpra näinud tegemas seda, kui see toimus batuudil siis. Ta võttis eesmärgiks seda ise teha. Tal ebaõnnestus see sadu kordi, isegi hülgas selle mõtte vahepeal, kui tuli siiski tagasi sellegi. Lõpuks tal õnnestus see trikk perfektselt. Ja tänud triki ainulaadsusele, panid tema nimi sellele uuele manöövrile. Kõik inimesed on erinevad, seega teevad neid ka erinevad teod õnnelikuks: mõni
läbilöögi. 2. Ettevaatusabinõud 2.1. Piksevardad Selleks, et kaitsta enda kodutehnikat ja iseennast, on soovitatav majade külge kinnitada piksevardad. Piksevarras on leiutis, mis kaitseb maju äikeselöögi eest. Esimest korda võeti see kasutusele 18. sajandil ajal mil hakkas elektriõpetus arenema. Piksevarda esma-leiutaja ei ole siiamaani teada. 1753. aastal katsetas seda Benjamin Franklin Ameerikas, kuid umbes samal ajal leiutas Prokop Divis sõltumatult piksevarda Euroopas. Piksevarda kaitsefunktsioon seisneb selles, et see tõmbab äikeselöögi enda pihta ning maandab selle. Pilt 2. Piksevardad 5 2.2. Lihtsamad ettevaatusabinõud Äikesetormi ajal ei ole soovitatav hoida kodutehnikat elektriringes, et vältida nende hävimist pikselöögi mõju tõttu. Samuti ei ole soovitatav äikesetormi ajal telefoniga rääkida ja telekat vaadata
insener pidi sinna ruumid paigutama. Historitsism tähendas arhitektuuri jaoks seda, et vanad veendumused ja harjumused pidi asendama uutmoodi toimiva maailma nõudmistega ning see suund kujutas möödunud ajastute ajaloolise taasteket. Neil aastetel toimus kiire teaduse ja tehnika areng ning seda eeskätt industriaalse revolutsiooni toimel. Eriti tähtis oli elektri kasutusele võtt linnadest, kui aastal 1879 leiutas Edison hõõglambi. Linnad kasvasid jõudsalt ning rahvaarv ülemaailmselt hakkas ületama 1 miljardi piiri. Ka suhtlus ja transport erinevate linnade ja riikide vahel muutusid kiiremaks ning tõhusamaks. Seda soodustasid telegraafi leiutamine, iseliikuva sõiduki leiutamine (esimene auto) ning mastaapsete teede ja sildade ehitamine nii autodele kui ka rongidele. Suurt rolli ehitusvaldkonna arengus omab raudteede levik. Selle mõju arhitektuurile on nii positiivne kui ka negatiivne:
rada ei sisalda kurve. 100 meetri jooks oli esmakordselt kavas esimestel nüüdisolümpiamängudel Ateenas 1896. aastal. Sellest sai kiiresti mängude tähtsündmus, mille võitja tunnistati maailma kiireimaks inimeseks. Naiste 100 m jooks oli esimest korda olümpiamängude kavas 1928. aastal Amsterdami olümpiamängudel. 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida19. Sajandil harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. Aastatel 1928 ja 1929 töötasid USA treenerid George Breshnahan ja William Tuttle välja tänaseni kasutusel olevad stardipakud. IAAF lubas neid kasutada alates 1937. aastast. Alates 1938. nõutakse rekordite tunnustamisel, et oleks mõõdetud tuule kiirust. Taganttuule kiirus ei tohi ületada 2 m/s. 1920ndatel hakati katsetama elektroonilisi stoppereid. 1932. aasta
Magistrid täitsid meistrite ülesandeid 3. Paavst kinnitas ülikooli tegevuse ja andis ülikoolile privileegid 4. Praktilisi asju korraldas rektor · Teadus 1. Keskaja teadus oli mõjutatud religioonist 2. Skolastika kooliõpetus, mis tugines muistsetele autoritele, püüdes nende sisukohti loogika abil tõlgendada 3. Empirism katseline (teen katseid, uurin) ; ei tuletata loogiliselt · Trükimasina leiutas 1440 Johann Gutenberg · Keskaja maailmapilt: 1. Astronoomia, astroloogia ja geograafia 2. Keskaegsete õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist põhines suurel määral Ptolemomaiose teostel (Maa kerakujulisus, Maa asub universumi keskpunktis; Kuu, Päike ja planeedid tiirlevad ümber selle) 3. Usuti seda, mida silmaga nähti Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal Bütsants
Kui inimviiruse puhul on ohver inimene, siis arvutiviiruse puhul on see arvuti. Viiruse mõte seisneb selles, et ta häirib arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitab teie arvutile soodsa juurdepääsu häkkeritele, edasi teie isiklike andmeid jne. Arvutiviiruste ajalugu Arvutiviirused on inimesi kohutanud juba aastakümneid ja koos arvutitega arenesid ka arvutiviirused. Esimene teadaolev viirus avastati 1970-ndatel aastatel ja selle loojaks oli Bob Thomas, kes leiutas selle viiruse läbi oma eksperimentaalse isepaljuneva programmi abil. See viirus kandis nime ,,Creeper`` mille tunnuslauseks oli :,,I am the creeper, catch me if you can`` . Selle eemaldamiseks loodi programm nimega ,,Reaper``. Teadlased täiustasid viiruseid, ja leiutasid neid juurde, aga see oli arvutite täiustamiseks ja heaks eesmärgiks. Leiutatud viiruseid hakkas aga kahjuks uus põlvkond kurjasti ära kasutama. Arvutiviiruste levik
FÜÜSIKA 1) Kes oli ja mida tegi James Watt James Watt (1736-1819) oli soti insener, kes leiutas uut tüüpi aurumasina, mis pani aluse tööstuslikule pöördele 18. sajandil. James Watt ei olnud küll aurumasina leiutaja, kuid täiustatud ja väga tootliku aurumasina autor. Peetakse üheks peamiseks soojusmasina loojaks. 2) Kes oli ja mida tegi Carnot? Nicolas Léonard Sadi Carnot (17961832) oli prantsuse füüsik, kes matematiseeris soojusmasina idee 1824. aastal. Konstrueeris täiusliku soojusmasina mudeli. 3) Termodünaamika I printsiib.
Tuntuim helilooja sellest voolust oli Francesco Landini. 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. Tekkis uus kõlaideaal. Kvardi, kvindi ja oktaavi asemel hakati rohkem kasutama heakõlalisi kooskõlasid tertsi ja seksti. See lõi uue kompositsioonitehnika, mille eesmärk oli häälte sisemine ühtsus. Helilooja hakkas looma teose hääled korraga. Hääled hakkasid üksteist jäljendama ja tekkis imitatsiooniline polüfoonia. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil
Professori karjumist kuulis teises ruumis ta assistent härra Watson ning tõttas kiiresti kohale, paraku ununesid aga auklikud püksid sedamaid kui selgus, et professor Belli hääl kandus Watsonini mitte läbi seinte vaid üheks teiseks katseks valmis seatud mikrofoni, juhtme ja valjuhääldi kaudu. Sellist heli edastamisviisi hakatigi nimetama telefoneerimiseks (http://www.lossiantiik.ee/telefonikaardid/teleajalugu.html). Professor Alexander Graham Bell leiutas 1876-dal aastal katsete tulemusel esimese kasutuskõlbliku telefoni. Kuigi professor Bell ei olnud sel ajal ainuke, kes selliseid katseid tegi. Kuid siiski loetakse teda esimeseks telefoni loojaks. Esimene telefon ei näinud välja üldse sellise telefoni moodi, mis on tänapäeval. Belli esimene telefon kujutaski endast teeklaasile sarnanevat, kolmele jalal paiknevale rõngale, mis omakorda sisaldas membraani, asetatud, nii mikrofoni kui ka kuularina kasutatavat lehtrit.
ülekanne realiseerimine Rakuteooria põhiseisukohad: · Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas.( nt:närvirakud) · Kõik uued rakud saavad alguse olemasolevast rakust jagunemise teel. · Hulkraksetes organismides on rakud diferentseerunud ( eristunud) ja integreerunud ( on omavahel seotud.) Tähtsad isikud · Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Esimesena hakkas rääkima taime rakust. · A.von Leeuwenhoek ainuraksete kirjeldaja. · Karl Ernst Von Baer Tartu ülikooli teadlane avastas munaraku, oli embrüoloogia rajaja. · Matthias Schleiden uuris taimi ja avastas nende rakulise ehituse. · Theodor Schwann uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. 1. Epiteelkude - rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub.
[2] Kust on kinesioteip pärit ? Kinesioteipimine on üpriski noor nähtus, kuna too meetod on umbes 30 aastat vana. Loojaks on Jaapanist pärit doktor Kenzo Kase, kes soovis luua lisaks teraapiale abikätt, mis mõjutaks inimese haiget piirkonda ka pärast terapeudi juurest lahkumist. Oma praksise ajal teipis dr.Kase patsiente tavalise, mitte elastse teibiga. Eesmärgiks oli korrigeerida liigeste tasakaalutust. Mitmete katsetega leiutas ta sellise teibi, mis ei põhjustanud nahaärritust.[3] Kinesioteibi omadused Kinesioteibil on mitmeid kasulikke ja paranemist soodustavaid ning vigastusi ennetavaid omadusi: · Valmistatud 100% puuvillast, mis on kaetud akrüülliimiga · Võimaldab nahal hingata · Lateksivaba - nahasõbralik ja ei põhjusta allergiat
3. Paavst kinnitas ülikooli tegevuse ja andis ülikoolile privileegid 4. Praktilisi asju korraldas rektor • Teadus 1. Keskaja teadus oli mõjutatud religioonist 2. Skolastika – kooliõpetus, mis tugines muistsetele autoritele, püüdes nende sisukohti loogika abil tõlgendada 3. Empirism – katseline (teen katseid, uurin) ; ei tuletata loogiliselt • Trükimasina leiutas 1440 Johann Gutenberg • Keskaja maailmapilt: 1. Astronoomia, astroloogia ja geograafia 2. Keskaegsete õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist põhines suurel määral Ptolemomaiose teostel (Maa kerakujulisus, Maa asub universumi keskpunktis; Kuu, Päike ja planeedid tiirlevad ümber selle) 3. Usuti seda, mida silmaga nähti – Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal Bütsants
mis aga ei saanud tuntuks, kuna see oli närimiseks liialt kleepuv 1888 a. Müüdi New Yorgi metroos asuvast müügiautomaadist esimest korda närimiskummi ja selleks oli Thomas Adamsi näts Tutti-Frutti 1891 a. asutas William Wrigley jr. Wrigley närimiskummi firma, mis on tänapäevalgi tegev ja mis sai tuntuks nii, et pakkus 2 pakki tasuta nätsu koos küpsetuspulbriga 1928 a. Fleeri firma raamatupidaja Walter Diemer katsetas uue kummitoote tegemist, kuid leiutas kogemata algse valemi järgi mullinätsu, mis ei olnud kleepuv 1950 a. Lõi hambaarst Dr. Petrulius suhkruvaba närimiskummi mis sisaldas ammoniaaki, et neutraliseerida hapet, mis tekitab hambakaariest Koostis Kummialus (sünteetilised kummid nagu butadieen-stüreen, polüetüleen ja polüvinüülatsetaat) Suhkur Maisisiirup Pehmendid Lõhna- ja maitseained (töödeldakse taimedest nt piparmündist)
jääkristallid, mis kahjustab koestruktuuri vähem. Kui ,,aeglaselt" külmutatud toit sulab, voolavad rakuvedelikud jääkristallide poolt kahjustatud koest välja ja tulemuseks on kuiv või nätske konsistents toiduvalmistamisel Tööstuslik areng 1925 pandi tööle Birdseye'i uusim leiutis: topeltrihmkülmuti, milles soolvesi jahutas roostevabast terasest rihmasid, mis kandsid pakitud kala, külmutades seda kiiresti Tööstuslik areng Seejärel ta leiutas masinaid, mis jahutasid veel kiiremini, et moodustuda saaksid ainult väikesed jääkristallid ja et rakuseinad ei kahjustuks 1927. aastal laiendas ta kiirkülmutamise protsessi kasutamist edasistele toodetele: lihale, linnulihale, puu- ja köögiviljadele Külmutamine liikide kaupa Köögiviljad Puuviljad Pähklid Liha Mereannid (kala, vähk, limused) Köögiviljade külmutamine Köögiviljad - peaksid olema enne külmutamist pestud, puhastatud, töödeldud.
spiraalmehhanismi abil inimese käte musklijõuga. Enne elektri jõul töötavate trellide kasutuselevõttu oli levinuim puurtööriist väntpuur, sellega puurimine oli kauakestev ning väsitav. Varasemad puurimisriistad olid käsipuur (kahe käega pööratav riist palkidesse salapulgaaukude tegemiseks), oherdi, naaskel ning puuriotsikutest lusikpuur. Elektritrell On püstolikujuline tööriist, mille tööotsiku (padruni) paneb pöörlema väike elektrimootor. Maailma esimese elektritrelli leiutas Wilhelm Emil Fein 1895 aastal. 1955 aastal Metabo tegi lööktrelli. Tänapäeval varustatakse elektritrellid türistori- või sümistori veomuunduriga, lülitiga, reversiga, reostaat- või türistori võimsusregulaatoriga. Tihti on elektritrelli varustuses norskmehhanism, mis võimaldab puurida betooni ja raudbetooni. Kui trelli võimsus on rohkem 500 W, siis puuri fikseerimiseks padrunis kasutatakse "Morse'i koonust" (en:Machine taper). Akutrell
Erasmus Rotterdamist - oma ajastu silmapaistvaim mõtleja , „narruse kiitus“ Johann Gutenberg – trükikunsti leiutaja Thomas More – „utoopia“ William Shakespeare – inglise renesansskirjanduse suurkuju Miguel de Cervantes – „Don quihote“ Mikolaj Kopernik – heliotsentrilise maailmapildi alusepanija Giordano Bruno – väitis, et päikesesüsteem pole ainus , vaid üks paljudest Galileo Galilei – astronoom, leiutas teleskoobi Henrique Meresõitja – portugali prints Bartolomeu Diaz – esimene eurooplane, kes purjetas ümber Aafrika lõunatipu Christoph Kolumbus – Ameerika avastaja, Itaaliast Vasco da Gama – India meretee avastaja Amerigo Vespucci – Sai esimesena aru, et nad pole Indias vaid uuel manneril Fernao de Magalhaes – esimene ümbermaailma reis James Cook – Austraalia asustaja MÕISTED: Antiikkultuur- Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kultuur
Teleskoobi abil avastati, et päikesevalgus koosneb paljudest eri värvustest, mis moodustavad spektri. Uurides planeetide liikumist umber päikese, jõudis Newton järeldusele, et see toimub eptilisi trajektoore mööda. Tema teadustööd üldistab kõige paremini raamat "Loodusteaduste matemaatilise printsiibid", milles on sõnastatud Newtoni seaduste nime all teaduse ajalukku läinud mehhaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused.Leibnizist sõltumata leiutas ta diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Juba 1703. aastal valiti ta Londoni Kuningliku Seltsi presidendiks ja aastal 1705 tõsteti ta aadliseisusesse. Rootslane Karl Linné on teadusajalukku läinud botaanikuna kes süstematiseeris looduse. Linné leidis et kogu loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriigiks. Kujutlus kiviriigist kui elavloodusest tekkis sellest, et Linné pani tähele, kuidas põldudel ja aedades üha uued kivid maapinnast kerkivad.
Seoses sellega koostas Morse telegraafikoodi, mis sai tuntuks kui morsetähestik. 1861. aastal paigutas Philipp Reis oma tehtud mikrofoni oma korterisse ja valjuhääldi klassiruumi. Ta ise läks koju, võttis viiuli ning peagi kuulsid lapsed klassis õpetaja mängu. Oma leiutist nimetas ta aga telefoniks. Järgmisel aastal pidas leidur ettekande Frankfurdi füüsikaseltsis, kuid professorid pidasid telefoni laste mänguasjaks. Praktiliseks kasutuseks kõlbuliku telefoni leiutas USA-sse emigreerunud sotlane Alexander Graham Bell. Tema esmaleiutatud telefoniga sai kõneleda 100 meetri kauguselt. Kõne salvestamise meetodi leiutas aga ameeriklane Thomas Alva Edison 1877. aastal. Ta nimetas seda fonograafiks. Lähtudes James Clerk Maxwelli elektromagnetlainete teooriast, leiutas saksa füüsik Heinrich Rudolf Hertz mooduse nende lainete edastamiseks. Ta tegi kindlaks, et elektromagnetlained levivad valguse kiirusega ja arvutas välja nende laisepikkuse
liikmeks. Teleskoobi abil avastati, et päikesevalgus koosneb paljudest eri värvustest, mis moodustavad spektri. Uurides planeetide liikumist umber päikese, jõudis Newton järeldusele, et see toimub eptilisi trajektoore mööda. Tema teadustööd üldistab kõige paremini raamat "Loodusteaduste matemaatilise printsiibid", milles on sõnastatud Newtoni seaduste nime all teaduse ajalukku läinud mehhaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused.Leibnizist sõltumata leiutas ta diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Juba 1703. aastal valiti ta Londoni Kuningliku Seltsi presidendiks ja aastal 1705 tõsteti ta aadliseisusesse. Rootslane Karl Linné on teadusajalukku läinud botaanikuna kes süstematiseeris looduse. Linné leidis et kogu loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriigiks. Kujutlus kiviriigist kui elavloodusest tekkis sellest, et Linné pani tähele, kuidas põldudel ja aedades üha uued kivid maapinnast kerkivad
tema surmaga. Nende vahele jäävad mitme leiutised ning samuti ka läbikukkumised. Autor avastas, et Nikola Teslast võiks kirjutada kokku ka uurimustöö ning seega jättis omal valikul välja osasid teemasid. Sellegi poolest on referaat ülevaatlik. Autor püstitas töö kohustuste väliselt iseseisvalt ka ühe küsimuse. Kuidas lõppes nii eduka leiutaja elu? Sellele üritas ka autor lõpuks vastuse leida. Varajased eluaastad Nikola Tesla (1856 1943) oli Serbia päritolu leiutaja, kes leiutas luminofoorlambid, Tesla asünkroonmoototi, Tesla kera ja arendas vahelduvoolu elektritoite süsteeme, mis koosnes mootorist ja muundajast ning kolme faasilise elektri. (inventor.about, 2012) Nikola tesla sündis Austria-Ungari Empeeriumis aastal 1856 mägisel Balkani poolsaarel. (pbs, 2012) Neil Ardley(1994) entsüklopeedia andmetel oli Tesla Horvaadi-Ameerika päritolu ning teda nimetatakse Serbia leiutajaks, kuna praegusel ajal asub tema sünnikoht Serbia aladel
kirjutada. Reeglite järgimise kontrollimiseks oli kohal valvemeeskond. Praktikas aga jälgiti hoolega üksnes Galilei väljaskäike, hoolimata mitmetest legendidest pole teada, et tal oleks takistatud teadusega tegelemist (küll aga oli mis tahes Galilei teoste avaldamine keelatud) või väljast tulnud külaliste vastuvõtmist. Galilei on maetud Firenze Santa Croce kirikusse. Tallinna Tehnikakõrgkool Tallinna Tehnikakõrgkool Tuntumad saavutused · 1597 leiutas Galilei termoskoobi. See leiutis ei osutunud temperatuuri mõõtmisel eriti edukaks, sest näit sõltus suuresti õhurõhust. · 1597 Geomeetriline ja militaarne kompass. Galilei pööras tähelepanu sõjakunstile ja fortifikatsioonidele, samuti uuris ta suurtükikuulide lendu ja avastas, et kuulid lendavad mööda paraboolset trajektoori. Nende uuringute käigus leiutas Galilei "geomeetrilise ja militaarse kompassi": see oli kahest joonlauast kokku volditav
mäetööstus ja metallurgia- leiutati pealtvooluvesiratas, mille vee liikumine pani tõstukid liikuma, mis maaki maapeale toimetasid. malmivalamine- raua vedelaks muutmine suurtükid- kahurid püssid- leiutati peale suurtükkide, sai kasutada üks mees ja üksi lasta pärgament- käsitsi ja eriliselt töödeldud lamba- või tallenahk, millele kirjutati. paber- leiutati pärast pägamenti , sai hõlpsamalt valmistada ja peale selle tulekut hakati trükkima rohkem raamatuid Johann Gutenberg- leiutas trükikunsti 13- 15 saj- tulid Euroopas kasutusele mitmed senitundmatud tehnikasaavutused 14 saj- hakkasid Eurooplased valmistama tulirelvi. 16 saj- püssid ja suurtükid hakkasid ambe ja kiviheitemasinaid välja tõrjuma 14 saj.- arendasid portugallased karavelli. 13-14 saj.- levis paber 1440.a- leiutas Johann Gutenberg trükikunsti 1. Võimaldasid panna erinevaid masinaid liikuma ja valmistada tööriistu ja relvi. 2.Jalaväe tähtus suurenes ja ratsaväe tähtus vähenes
Ketose. Oraakli käsul otsustati kuningatütar Andromeda Ketosele ohverdada Laertes Odysseuse isa Penelope truudus ootas 20 aastat Odysseuse naasmist, tõrjudes pealetükkivaid kosilasi ettekäändega, et tahjab kududa Laertese surilina ning hiljem lubas abielluda sellega, kes suudab Odysseuse vibu pingule tõmmata. Graiad Kolm õde, kellel oli kokku ainult üks silm. Elasid Okeaanose kaugemal kaljupangal. Paan Leiutas karjaseföödi, varitses nümfe ning põhjustas paanilse hirmu ja paanika Menelaos Abiellus Helenaga, kelle Paris röövis. Pegasos- Tiivuline võluhobune, Nümf Loodusjumalannad, veeavad aega ringtantude ja lauludega. Kuldlõige Muutumatu jaotus, Agamemnos- Mükeene müütiline kuningas, Kreeka sõjaväe ülemjuhataja Trooja sõjas, ohveras oma tütre ,,Ilias" üheks peategelaseks. Graatsiad: Aglaia Sära Thaleia Õitseng Euphrosyne - Rõõmsameelsus
R.Stephenson). · 1873-91.a. rajati Shotimaal algupärase konsoolsôrestikuga · Forthi sild; kolme 521m laiuse avaga ja kogupikkusega 2528 m, sõidutee kõrgus merepinnast oli 46m. · Euroopas rajati põhiliselt kaar- ja talasildu, Ameerikas olid levinumad rippsillad. Kõrghooned · 19.sajandi lôppu mahtus ka selline nähtus nagu kôrghooned. · Tähtis eeldus kôrghoonete ehitamiseks oli see, et võeti kasutusele metallkarkass. · Ameerika inseneri E.Ottise 1853.a. leiutas lifti, mis esialgu küll auru jôul töötas. · Progress ei piirdunud ainult hoonete kôrguse kasvuga, · vaid see tôi kaasa muutused nii tehnoloogias, · ökonoomias kui hoonete ekspluateerimisel. Puidutööstus Austria mööblitootjad vennad Michael ja August Thonet rajasid 1856 mööblivabriku.Nad võtsid kasutusele painutatud puidu tehnoloogia ning olid esimesed tööstuslikul teel mööblivalmistajad. Nende tootmisviis muutus ökonoomse organiseerituse etaloniks
Keskajal tekib noodikiri. Enne seda tehti esimesi nootide kirja panemise katseid Hiinas. Noodikirja eelkäija- Neuma. Neuma on noodikirja märk, mis ei tähista ühte nooti või heli vaid kolmest kuni neljast koosnevat nootide gruppi. Tulid 7. sajandil. Esimene noodijoon võeti kasutusele 10. sajandil ja see tähistas fa noodi asukohta. Viie realine tuleb kasutusele 14. sajandil. Noodikirja arengule andis tõuke trükipressi leiutamine (1404 Guttenberg). Noodijoonte süsteemi ja silpnimetused leiutas 11. sajandil keskaja tähtsamaid muusikateoreetikuid Guido Arezzost. 9. 12. sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Muusikud Kaks tähtsat inimest varakristlikus muusikas olid Milano piiskop Ambrosius ja paavst Gregorius Suur. Ambrosius oli suur laulumees. Ta kogus lauluviise ja pani neid kirja. Gregorius Suur jätkas pärast Ambrosiuse surma tema tööd, aga kohendas ja parandas leitud viise
Kuni neljakümnendate eluaastateni ei müünud ta ühtegi enda loodud maali. Degas oli impressionistide ringi asutajaliige, eksponeeris oma töid nende kunsti alustalasid vapustavatel näitustel ning jagas arusaama, et kunsti peab tegema uuele, kaasaegsele inimesele, mitte siplema mineviku kütkes. Ta olevat olnud ka humanist ning eelkõige naiste õiguste eest seisja, sest loovinimeste elus on nood läbi aegade väga suurt rolli mänginud. Edgar Degas on tuntud ka selle poolest, et ta leiutas nn. märja pastelli. See on tehnika, mille puhul peensusteni viimistletud pastellijoonistus kastetakse üle vee või piimaga, selle tulemusena sulavad toonid kokku ning pilt tundub olevat maalitud. Aastatel 1854-1859 külastas Edgar Degas tihti Itaaliat, kus ta tutvus Michelangelo, Raffaeli ja teiste kuulsate itaallaste loominguga. 1860. aastal avas ta Pariisis oma maalistuudio ning selle aasta algul külastas ta Normandiat, mille tulemusel
Pasta ajalugu : Värske pasta on kaasaegne produkt , kuid tema juured ulatuvad kaugele ajas tagasi . Ei saa kindlalt väita , kes ja millal leiutas pasta , arvatavasti sai pasta tegemine algses mõistes alguse juba samaaegselt suurte tsivilisatsioonide tekkega , kus kasvatati suurtes kogustes nisu .Mitmed maad - Hiina, Jaapan, Prantsusmaa ja Itaalia - võistlevad õiguse eest nimetada end pasta leiutajaks. Ühtedele ajalooallikatele tuginedes tõi pasta 13. sajandil Itaaliasse Marco Polo, kes naasis Hiinast kodumaale. Leidub tõendeid sellegi kohta, et ammu enne Marco Polo rännakuid
esimesed 2D/3D videokaardid. Tootjateks tol ajal olid: Matrox, Creative, S3 ja ATI. Need videokaardid järgisid SVGA standardit, aga lõid uusi 3D funktsioone. Aastal 1997 väljastati 3dfx graafikakaardi kiibil Voodoo poolt, 3dfx oli väga võimas ja sisaldas uusi 3D effekte (Mip Mapping, Z-buffering, Anti-aliasing). Sellest hetkest alates tuli seeria videokaarte nagu Voodoo2, TNT ja TNT2 NVIDIA poolt. Videokaartide jõudlus ületas PCI pordi võimeid ja seega Intel leiutas ja suunas tootmisesse AGP (Kiirendatud graafika port), mis lahendas pudelikaela probleemid mikroprotsessori ja videokaardi vahel. Aastatel 1999 kuni 2002 NVIDIA kontrollis täielikult videokaartide turgu oma GeForce seeriaga. Uuendused nendel aastatel olid põhiliselt 3D algorütmid ja graafika protsessori kellade kiirus. Videomälu vajas samuti uuendust, seega leiutati DDR (double data rate) videokaartidele, videokaardi mälu oli siis juba 32mb Geforce kuni 128MB Geforce 4.
Ungari, Põhja-Korea, Poola, Rumeenia ja Jugoslaavia. Mihhail Timofeevich Kalasnikov Kalasnikov sündis 10. novembril 1919 aastal , Kurya külas Altai territooriumil, suures talupoja perekonnas. Peale 9-ndat eluaastat läks ta tegutsema Matai depoosse kui õpilane ja seejärel tehnilise kauplusejuahataks Turkistan-Siberi raudtee osakonda. 1938a. M. Kalasnikov kutsuti punaste armeese Kiievisse, kus ta sai tangi mehaaniku tunnistuse. Teenistuse ajal leiutas ta spetsiaalse lisa ''TT'' relvale ja kujundas tangi ajameetri lugeja. 1941 a. juunis tuli M.T.K lagedale oma viimase leiutisega. Sama aasta oktoobris sai ta raskelt haavata ning sattus haiglasse, kust sai alles 6 kuu pärast välja. Siis saadeti t a Moskva lennunduspiirkonna instituuti. 1942 a. arendati teine Klasnikovi mudel. 1944a. sai valmis Kalasnikovi arenenud mudel, millel oli iselaadiv karabiin. Selle eest anti talle Stalini esimese klassi teenetemärk. 1950 a
4)rõhu asetamine ühiskonna ja indiviidi vahelistele suhetele mis kujundab ühiskonna elu. *K. Marx käsitles ühiskona, kui orgaanilist tervikut, kus igal alaosal on täita on kindle funktsioon. Tõi esile majandusliku sentori tähtsuse, st majandus mõjutab suurel määral ühiskonna elu. E. Durkheim käsitles ühiskonda omaette reaalsusena, kus inimesed sünnivad, elavad ja surevad, kuid nende kogemuste muster eksisteerib neist eraldi. Leiutas sotsiaal statistika ja kasutas seda suitsiidi uurimisel. M.Weber nägi, et 20 saj algusks välja kujunenud uut tüüpi ühiskond, mille aluseks tööstuslik tootmine. Plussiks luges ta seda, et teadusel ja inimvõimetel ei ole piire. Ja miinuseks seda, et teaduse areng võtab elust ära ime ja müstika. *makrosotsioloogiline teooria struktuurfunktsionalism ( nt töötute probleemi käsitlusel) Iga ühiskonna sfääri funktsioonid tuleb täita kui kogu grupp tahab säilida
lepidokrokiidist, kasutades sepktroskoopi. Nimi rubiidium tuleneb ladina keelsest sõnast ,,ruber", mis tähendab sügavpunast. Sellist nime põhjustasid rubiidiumi erepunased spktroskoopilised jooned. Robert Wilhelm Bunsen sündis 31.märtsil 1811.aastal Göttingenis, Hannoveri Kuningriigis ja suri 16.augustil 1899. aastal Heidenbergis, Saksa Keisririigis. Ta on üks spektraalanaküüsi loojaid, selle abil avastasidki nad rubiidiumi ja tseesiumi. Robert Wilhelm Bunsen leiutas ka Bunseni põleti. Gustav Robert Kichhoff sündis 12.märtsil 1824.aastal Königbergis ja suri 17.oktoobril 1887. aastal Berliinis. Ta õppis aastatel 1842-1846 matemaatikat ja füüsikat Königsbergi ülikoolis. Ta avastas Krichhoffi seadused, mis on sisuliselt üldistus Ohmi seadustest. Samuti tegeles ta spektraalanalüüsiga. 3
Avastaja või teadlane Uus avastus või teooria Robert Hooke leiutas valgusmikroskoobi, uuris korgilõike, võttis kasutusele raku mõiste Matthias Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega Rudolf Virchow sõnastas rakuteooria ühe põhiseisukoha: iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakus selle jagunemise teel Hans ja Zacharias Janssen esimene mikroskoop Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku
Jaan uusi leiutisi välja mõeldes. Lõpuks otsustas Saalomon oma suvemajast lahkuda, kuid just siis lahvatas Jaani maja põlema. Saalomon ei suutnud oma õnne varjata. Kõik arvasid, et Jaan suri tulekahjus. Tegelikult oli tema aga linnas toomas enda uueks leiutiseks ehitusjuppi pikka-pikka toru. Maja oli põlema läinud tema katsetustest keelatud rohtudega. Saalomon lahkus ja tänapäevani pole tema sulest midagi ilmunud. Jaanil aga keelati kardetavate rohtudega katsetamine. Ta leiutas hiljem küll palju uusi asju, aga ühtki neist pole käima pandud.
Võidu koostati liite ja jagati toetusi peamiselt II MS tugevalt laastatud euroopas. USA teostas toetusi Marshalli plaani kohaselt ning pakkus seda kogu euroopale, kuid realselt kätte said selle vaid lääneeuroopa riigid. VNSV jagas NL piires toetusi ning enamik tema mõju all olevatest riikidest, olid läbi kommunistliku partei otseselt VNSV poolt juhitud. Algselt toetus USA oma 1945 aastal leiutatud tuumarelvale ning tundis selle ainuleiutajana end üsna kindlalt. Hiljem kui VNSV leiutas tuumarelva algas tõeline võidurelvastumine,äge võitlus läbi mõjupiirkondade suurendamise ning propaganda, nende vaheline sõda lõppes, kui 1991 NL kokku varises ning jättis USA domineerivaima sõjalise jõuga riigiks. Külm sõda on tegelikult ka lääne ja idaploki vaheline võitlus. Ida plokk modustati Venemaa mõju alla jäänud riikidest ning sai nimeks Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). Lääneplokk aga algselt Saksamaa
RAKUTEOORIA Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Esimesena hakkas rääkima taime rakust. K.E von Bear munaraku avastaja. A.von Leeuwenhoek ainuraksete kirjeldaja. Rakuteooria põhiseisukohad: · Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas.( nt:närvirakud) · Kõik uued rakud saavad alguse olemasolevast rakust jagunemise teel. · Hulkraksetes organismides on rakud diferentseerunud ( eristunud) ja integreerunud ( on omavahel seotud.) Loomarakk e
raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust mis kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnitab suitsetamis harjumust. (Narusk, A. http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju) Vesipiip on ka suitsetamisseade. Vesipiip on ühe või mitme aruga suitsetamisseade, mille suitsu jahutatakse vees. Cyril Elgoodi väitel leiutas vesipiibu suurmogul Akbari õuearst, pärslane Abu'l-Fat Gln (surnud 1588). Samas viitab vesipiibu kasutamisele üks Ahl Srz (surnud 1535)nelikvärrs, mistõttu peab seadeldis pärinema vähemalt Tahmäsp I ajast (1524-76). Nii võib Abu'l-Fat Glnle omistada vaid Pärsjas kasutusel olnud vesipiibu tutvustamise Indias. Vesipiibu suitsetamine on tänapäeval eriti populaarne Lähis idas, kuid levib ka Lõuna- ja Põhja-Ameerikas, Indias, Pakistanis, Euroopas ja Austraalias.
1. Rakuteooria kujunemine. Rakuteooria põhiseisukohad on: Kõik organismid on rakulise ehitusega; Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel; Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakuteooria sai alguse kui Rober Hook leiutas 17 sajandil mikroskoobi. Mikroskoope hakati sellest ajast täiustama ja saadi iga uue täiustusega midagi rohkem teada. Rakuteooria sai kirja siis kui Rudolf Virchow sõnastas rakuteooria (Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.) Samuti avastati nelja tüüpi kudesid: Epiteelkude, näiteks nahk;
for-maticus, pisikeste juustude nimetus). Hilisemal ajal nautisid nad ka juba ?veitsi juustu - keiser Antonius Pius olevat ennast Helveetsia mägedest pärinevast juustust surnuks söönud. Columella ajajärgust pärinevad esimesed juustu retseptid. Nad ilmusid Marcus Gavius Apiciuse poolt kirjutatud kümnest köitest koosneva koguteosena ,,De re coquinara". Oletatavasti ei olnud Apicius ise autor, kuigi ta oli tuntud rooma gurmaanina mitte ainult oma pillavate pidude poolest, vaid leiutas ka uusi toite, mida õpetati eraldi selleks loodud koolides. Apiciuse teosest võib leida isegi juba midagi juustufondüü taolist. See roomlane kulutas suure osa oma varandusest kulinaarsetele hobidele. Kui ainult väike jääk umbes ühe miljoni marga ulatuses alles oli, tegi Apicius oma elule mürgiga lõpu, kartes nälga suremist. Et juust kuulus ürgsete germaanlaste toidu hulka, sellest räägib Caesar oma teoses ,,Bellum Gallicum". Keiser Karl Suur andis 812
1. Dateeri renessanssiajastu. 14.-17. Sajand; 13. Ja 14. Saj eelrenessanss; 15. Saj vararenessanss; 16 saj kõrgrenessanss 2. Mis muutusi toimus renessanssiajastul ehituskunstis? Horisontaalne joon tasakaal sisekujunduses palju kaunistusi mannerism kõrgreljeef ja skulptuur mööblis nt mustpeade maja 3. Iseloomusta renessanssiajastu palazzot. Jõuka itaalia pere elamu, kindluse sarnane, 1 sissepääs ja hoonel siseõu, 3 korruseline ja koosneb 4 tiivast, katus madala, aknad muutusid alt üles suuremaks. 4. Mis on rustikaalne? ruraalne 5. Mis on kuldlõige? formaat mille abil püüti anda kunstiteosele ideaalne propotsioon 6. Mis muutusi toimus renessanssiajastul maalikunstis? seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal tihedamini maalitakse maastiku ja olustikumaale domineerib religioosne ainestik kajastatakse inimlikke tundeid ja elurõõmu alguse saab signeerimine luuakse taas antiikmüt...
Kirjaoskuse areng Euroopas 11. sajandil kasvas kaubandus ning Euroopa riigid said jõukamaks. Asutati esimesed keskaegsed ülikoolid. Kirjaoskuse levik. Kirjaoskuse areng Euroopas 12. ja 13. sajandi Inglismaa seaduste kohta on teada, et kui kuriteos süüdistatav suutis lugeda konkreetse lõigu piiblist, andis see talle õiguse astuda kirikliku kohtu ette. Kirjaoskuse areng Euroopas Umbes aastal 1439 leiutas Johannes Gutenberg trükimasina ning pani aluse moodsale trükitehnikale. Raamatute trükkimine muutus odavamaks, vähem aeganõudvaks ning kasvas raamatute levik. Kirjaoskuse areng Euroopas Aastal 1686 kiriku poolt kehtestatud seadus nõudis, et kõik Rootsi Kuningriigi elanikud (sh. Soome ja Eesti) omaks kirjaoskust. 18. sajandi lõpuks oskas enamik Rootsi Kuningriigi elanikest lugemisoskuse omandanud.
Valgus levis veejoas siksakiliselt ning valguse levimise suund ühtis vee voolu suunaga. Mees nimega William Wheeling patendeeris 1880-ndal aatsal valguse edastamise meetodi, mida kutsutakse ,,valguse torustamiseks" ( inglise keeles ,,piping light " ). Wheeling uskus, et kasutades peeglitega torusid, suudab ta saata valgust ühest toast teise samamoodi, nagu me tänapäeval saadame vett torustikuga üle maja laiali. Kõigest hoolimata, polnud see idee jätkusuutlik. Samal aastal leiutas Alexander Graham Bell optilise hääle edastamise süsteemi, millele ta pani nimeks ,,photophone". See seadeldis kasutab valgust, et kanda inimese häält 200 meetri kaugusele. Valguskaablite tehnoloogia hakkas kiirelt arenema 20-nda sajandi teisel poolel. 1950- ndatel tekitas teadlastele kõige rohkem ,,peavalu" see, et kaablites leviv valgus kadus kuskile ära ning selle tulemusena ei olnud võimalik valgust edastada pikkade vahemaade taha.
vaibuvad tüüpiliselt kiiremini kui madala võnkesagedusega osahelid. Sünteesitud heli "kõlab õigesti", kui võetakse arvesse akustilise heli omadused nii võnkesageduse kui ka helitugevuse valdkonnas. Üks olulisemaid heli iseloomustavaid suurusi heli amplituudi kõvera mähisjoon. Heli tämbri muutmiseks kasutatakse süntesaatorites ADSR mähisjoone mudelit. Areng enne ja vahetult pärast II maailmasõda 1906 ehitas Thaddeus Cahill telharmooniumi. 1937.aastal leiutas Ivor Darreg mikrointervallilise "Elektroonilise klaviatuuroboe". 1937-1957 tegeles vene teadlane Jevgeni Murzin süntesaatoriga ANS, mida ehitati ainult üks eksemplar, mis asub praegu Lomonossovi nimelises Areng pärast II maailmasõda. Moodulsüntesaatorid 1940-ndate lõpus, 1950-ndate alguses ehitasid Hugh Le Caine, John Hanert, Raymond Scott, helilooja Percy Grainger koostöös Burnett Cross'iga ning teised suure hulga erinevaid automatiseeritud elektroonilise muusika kontrollereid
Kodutöö Alkohoolsed joogid Alkohoolsete jookide ajalugu Alkohoolsete jookide ajalugu on juurtega kinni väga ammuses ajas, epohhis, kus umbes 8000 aastaid e. m. a. tekkisid esimesed keraamilised nõud, millistes sai võimalikuks mee ja erinevate mahlade baasil alkohoolseid jooke valmistada. Juba tuntud maailmarändur Mikluhho-Maklai märkis oma päevikutes Uus-Guinea papuaalasi, kes ei valitsenud veel tuletegemist küll juba oskasid hurmavate jookide valmistamist. Inimesi erinevatest kultuuridest, täiesti erinevatest maailma nurkadest ühendab umbes samal ajal tekkinud oskus toidujääkide baasil (vili, suhkruroog, mesi, erinevad puuviljad) kangemaid jooke villida. Muinasjast on alkohoolseid jooke kasutatud erinevate rituaalide läbiviimisel, selle abil suheldi jumalatega ja oma surnud sugulastega. Sageli korraldati hõimuti ühiseid joomisi, pühal eesmärgil ...
kätte. Kohe peale seda kui kass on oma otsuse langetanud, saba lõpetab liigutamise. Kassid sõtkuvad käppadega kui nad on õnnelikud. Keskmine emaskass sünnitab korraga 1-8 poega, 2-3 pesakonda aatas. Oma elu jooksul on emaskass suuteline sünnitama üle 100 kassipoja. Kassidel on 290 luud ja 517 lihast. Kassidel on viis selgroolüli rohkem kui inimestel. Sir Isaac Newton, kes sõnastas gravitatsiooniseaduse, leiutas ka "kassi ukse". Kassid peaaegu mitte kunagi ei "näu" teise kassi peale. See häälitsus on reserveeritud inimeste jaoks. Vanima kassi rekord on Inglismaa kass Puss käes, kes suri 1939. aastal, päev peale 36- aastaseks saamist (kõik kassid võiksid sama kaua elada, mis?). Kasside normaalne kehatemperatuur on 40° C, kõrgem kui inimestel. Kassid näevad värviliselt, kuid on punarohepimedad ehk teisisõnu punast näevad rohelisena ja vastupidi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
