mõisteti eluaegne vanglakaristus, mis küll muutus kohe koduarestiks Algul oli Galilei vangistuspaik Toscana saatkond Roomas, seejärel lubati tal elada oma sõbra, Siena peapiiskopi juures. Lõpuks lubati Galilei tema Firenze lähedal Arcetris asuvasse villasse, kus ta veetiski oma viimased eluaastad kuni surmani 1642. aastal Formaalselt oli Galilei arest karm Galilei on maetud Firenze Santa Croce kirikusse. 1597 leiutas termoskoobi 1597 Geomeetriline ja militaarne kompass 1609 Galilei teleskoop ja tööd sellega. "Täheteataja" 1623 Galilei teaduse manifest "Väärtuseproovija" ("Il Saggiatore") 1624 Mikroskoop 1632 Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta ("Dialogo dei due massimi sistemi del mondo") 1638 "Arutlused ja matemaatilised demonstratsioonid kahest uuest teadusest" Galileo di Vincenzo Bonaiuti de' Galilei täisnimi
ja suruvad kolvi alla. Kolb annab selle surve kepsu kaudu edasi väntvõllile, andes sellele pöörlemiseks hoogu. Väljalasketakt. Kui kolb jõuab alumisse surnud seisu, avaneb väljalaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes põlemisgaasid läbi väljalaskeklapi välja. Kui kolb jõuab uuesti ülemisse surnud seisu, algab jälle 1. takt. Süüteküünal on elektriline seade, mida kasutatakse sisepõlemismootorites küttesegu süütamiseks. Süüteküünla leiutas Gottlob Honold, kes töötas Robert Bosch'i juures ning arendas sisepõlemismootori kõrgepingelist süütesüsteemi. Üldjuhul on süüteküünla tööpõhimõte järgmine. Süüteküünal saab süütepoolist (mitmesilindriliste mootorite puhul süütejagaja vahendusel) kõrgepingeimpulsi. Sellest tekib küünla elektroodide vahel kaarlahendus, mis süütab küttesegu. Ühesilindriliste mootorite süütesüsteemis jagaja puudub ning pingeimpulss saadakse magneetolt.
· põrguväraval on kiri ,,Jätku sisseminejad kõik oma lootused maha." · Põrgut on kujutatud mingi lehtrikujulise moodustisena, mille keskel on Lutsifer (langenud ingel) · Põrgu eeskojas kostab nuttu ja halamist. Seal on hinged, kes ei teinud head aega halba neil pole pääsemise lootust kolm: · 3 osa on teosel; · põrgupõhja aheldatud Lutsiferil on 3 nägu, mille lõugade vahel 3 maise maailma suurimat patust Juudas, Cassius ja Brutus; · leiutas kolmikvärsi tertsiini, mille täiuslik riimiahel (aba bcb cdc ded efe jne) ühendab algusest lõpuni kogu poeemi. · 3 põhipattu lõvi sümboliseerib uhkust, emahunt ahnust ja panter himurust ehk liiderlikkust üheksa: · Põhjapoolkera südamikuni küündival lehtrikujulisel põrgul on 9 ringi; · keset lõunapoolkera vetevälja kerkib puhastustule helendav mägi, millel koos jalami ja tipuga on 9 tasandit;
korda oma mahust suurema koguse nitroglütseriini. · Kuna segu oli hästi töödeldav ning sellest sai vastavalt otstarbele sobiva kujuga pulgad voolida olid Nobeli katsetused vilja kandnud. · Uuele lõhkeainele andis Nobel nimeks dünamiit. Ballistiit · Aastal 1880 ühinesid Nobeli Itaalia ja Sveitsi ettevõtted ning moodustus Dynamite Nobel. · Aga kuna dünamiidi tootmise korraldamine oli väsitav, otsustas Nobel vahelduseks jälle katsetamisega tegeleda. · Aastal 1884 leiutas Nobel püssirohu asendamiseks nitroglütseriinist, nitrotselluloosist ja kamprist koosneva suitsuta põleva lõhkeaine ballistiidi. · Ballistiiti kasutati laialdaselt järgmised 75 aastat. Isiklik elu · Alfred Nobeli isiklikust elust pole palju räägitud. · Tema vennad abiellusid varakult, kuid Alfred jäi poissmeheks. · Sügisel 1876 kohtus Nobel 20-aastase Viinist pärit Sofia Hessiga. Nobel ostis naisele korteri Pariisis, kuid oli
armastusjumalanna 3. Leonardo DaVinci elu ja looming. Kirjelda järgmised teoseid: 1. Mona Lisa- pildil on naine, kes naeratab kavalalt, peas on loor, pruunid juuksed, pole kulme, arvatakse et pilt oli teist värvi, ajaga on tumenenud, arvatakse et maalis enda portee 2. Püha õhtu söömaeg- inimesed istuvad söögilaua ääres, keskel jeesus, moodustavad kolmnurki, jeesus ütleb et läheb surma, asub milanos 3. Anatoomia, leiutised, masinad- leiutas jalgratta ja auto, kirjutas paremalt vasakule, tundis huvi anatoomia vastu- joonistas lihaseid, kõõluseid, teisi keha osi. 4. Michaelangelo Bounarroti elu ja looming. Kirjelda järgmisi teoseid: 1. Taavet- 5,5 m kõrge, Firenze linna tellimusel, skulptuur paljas, tundub mõtlik, hoiab üht kätt õlal, üks käsi tundub liiga suur 2. Pieta- asub roomas, peetri kirikus, surnud jeesus ema süles, raius oma nime sisse, 3
olevast väävelhappega immutatud vildikihist. Avastati ka, et elekter mõjutab kompassinõela, järelikult ka magnetiga saab teha elektrit. Faraday ehitas 1831 generaatori. Maxwell aga tuli lagedale väitega, et elekter ega magnet kumbki mitte ainult ei mõjuta teineteist, vaid on ka üksteise lahutamatud osad. Sellepärast sai teadus endale uue suuna: elektromagnetism. Telegraaf, telefon, grammofon, fotograafia Elektri abil tekstide edastamise leiutas mees nimega Morse, leööe järgi on saanud nime ka teatud sümbolitest koosnev Morse kood. Ta võttis kasutusele telegraafivõtme. Telefoni leiutas Graham Bell aastal 1876. Philadelphia maailmanäitusel sai selle telefoniga kõnelda 100m kauguselt. Kõne salvestamise meetodi leiutas Thomas Alva Edison, kes nimetas selle fonograafiks. Fonograaf oli grammofoni eelkäija. Fotograafia eelkäijaks oli pimekamber. Seda kambrit kasutati vastasseinale kujutise saamiseks
2 TEADUSSAAVUTUSED Galileo Galilei (1564-1642) - Itaalia teadlane, kes tõestas, et Maa tiirleb umber päikese. Isaac Newton (1643- 1727) - õpetused liikumise kolmest põhiseadusest, Maa õiged mõõtmed, seletused tõusust ja mõõnast, seletused jõule, mis taevakehi paigal hoiab. Karl von Linne - (1707- 1778) - klassifitseeris taimed ja loomad seltsidesse ja sugukondadesse ning andis neile ladinakeelsed nimetused. James Watt - leiutas aurumasina. Aurulaeva ja auruveduri ilmumine tähistas pööret transpordi arengus. Michael Faraday - Inglise teadlane, kelle avastused panid aluse nüüdisaja elektrotehnikale. Samuel Morse - Ameeriklane, kes leiutas telegraafiaparaadi. 3 KULTUUR Uusaja kultuur jaguneb kolmeks: Barokk 17-18 saj. Klassitsism 18-19 saj Romantism 19- 20 saj. Uuel ajal toimusid muutused kõigis elu valdkondades.
kontseptsioonile. 5 Carl Friedrich Benz Benz Patent Motorwagon 2. Gottlieb Wilhelm Daimler (17. märts 1834 Schorndorf 6. märts 1900 Cannstatt Stuttgarti lähedal) oli saksa insener, konstruktor ja tööstur. Ta töötas koos Wilhelm Maybachiga välja esimese hõõgsüütega kiirekäigulise bensiinimootori. Samuti konstrueeris ta esimese neljarattalise sisepõlemismootoriga auto. Ta leiutas 1883 aastal süüteküünlad ja 1885 aastal bensiinimootoriga mootorratta. 1926 aastal ühendati Benz-i tehas Daimleri tehasega ja sai nimeks "Daimler-Benz A.G". " h Gottlieb Daimler Carl Friedrich Benz 6 3. Rudolf Christian Karl Diesel (18. märts 1858 Pariis 29. september 1913 La Manche) oli saksa insener, diiselmootori leiutaja. Ta lõpetas 1873
Apollon (9 muusat e. Lüüra (kitara) Paiaan, kitara saatel Püütjamängud (koos jumala kaitsjat) olümpiamängudega) Dionysos (saadavad Aulos (barbiton) Ditüramb (50- Dionüüsiad kaunid naised) Saatür mängis aulost meheline meeskoor), aulose saatel Athena Leiutas flöödi Lisa: Hermes Leiutas lüüra Treen surnuitk, aulose saatel Paan (pooljumal) Paaniflööt e. sigrinx Hümenaios pulmalaul, aulose saatel Marsyas (Früügia Meisterlik Kokku nim. neid hümniks kandis ette koor, saatür e. sileen) flöödimängija tegemist on koorilüürikaga Saatüride naljadest arenes välja komöödia (comos nali) Ditürambist arenes tragöödia (tragos sokk)
Lilienthal ja Octave Chanute. Üks esimesi purilennukeid ehitati John J. Montgomery poolt, tema ehitatud purjer lendas aga vaid ühe lennu, San Diego kõrvalaladel USA's 1883. Tema avastused ning leiutised sattusid avalikkusele teadmiseks alles mitmed aastad hiljem. Nagu ka Montgomery, leiutas austerlane Wilhelm Kress samuti purilennuki, mis lendas väikseid vahemaid suuresti probleemideta. Otto Lilienthal jätkas suuresti Kressi tööd, laiendades seda märgatavalt. Tema tööd avaldati 1889. Aastal, mil toodi avalikkuse ette kahest eelnevast purilennukist märksa rohkem arendatum versioon, missuutis lennata juba 25 meetrit ja enam järjest rutiinsemalt. O. Lilienthal täitis igapäevaselt oma päevikut, märkides üles kõik uuendused, mis olid tema purilennukitega seotud
Ehitati täisraudrüüd. Ma olen alati arvanud, et sõja käigus leiutatakse kõige enam asju. See on koguaeg nii olnud. Algselt olid küll tulirelvad rohkem ehmatuseks vaenlase eest, kuid pärast juba tapmiseks valmis. Keskaja üheks suurimaks saavutuseks on kindlasti trükikunsti välja kujunemine. Seda leiutati juba pikka aega. Juba vanas roomas üritati trükkida, lõigates kõik tähed eraldi välja ja siis alles pressides need pärgaminedile. Kuid Eurooplaste trükikunsti leiutas Johann Gutenberg. Ta võttis kasutusele lahtised üksikud tähed, mis ta sulatas metallist. Samuti olid tal vaja trükitinti, kuna tavaline tint ei sobinud. Trükipressiks sai esialgul oliivipress. Aastal 1445 või 1446 jõudis ta trükikunsti leiutamiseni ning aastal 1456 ilmus esimene trükitud raamat Euroopas, nimelt piibel. Praegu oleks raske ette kujutada, elu ilma trükikunstita. Tänu keskaja leiutajale on see meil olemas,
Edgar Degas Iseloomustus Edgar Degas oli prantsuse kunstnik ja skulptor. Üks suurimaid klassitsiste ja aristokraate impressionistide hulgas, kuigi ennast ise impressionistiks ei pidanud. Uurinud palju keerukat liikumist ning tuntud oma elegantsuse, näiteks balleriinide ja võiduajamiste kujutamise, poolest. Leiutas nn. märja pastelli tehnika- peensusteni viimistletud pastellijoonistust kastetakse üle vee või piimaga. Elukäik Edgar Hilaire Germain de Gas sündis 19. juulil 1834 Pariisis ja suri sealsamas 27. septembril 1917. Isa Augustin de Gas oli prantslasest pankur ning ema Celestine oli ameeriklanna. Ema suri kui Degas´ oli 13- aastane. Maalima hakkas ta juba lapsepõlves. 18-aastaselt asus isa soovil õppima õigusteadust
tähendas seda, et inimesed hakkasid vabrikust ostma tootetud riiet, kingi, toidunõusid, selle asemel, et valmistada neid ise. Elu muutus mgavamaks, kuid et oleks võimalik neid muretseda oli vaja neil ise midagi müüa või nad pidid saama rahapalka, mille eest sai osta vabtikutooteid. Inimesed pidid tegema tööd, et võimaldada endale neid mugavusi. Vabrikud tegid uusi nõudeid trantspordile, et saaksid turustada valmistootangut ning ka toorainet. Selleks leiutas George Stephenson auruveduri. Esimene raudteeliin pühitseti sisse 1825. aastal Inglismaal. Sellele järgnes uute raudteede massiline rajamine. See tagas inimestele töökohad, võimaldas teenida raha. Pikkadeks reisideks auriku leiutajaks peetakse Robert Fultonit, aurik tegi oma esimese reisi 1807. aastal Hutsoni jõel, mille pardal oli 46 reisijat. See võimaldas inimestel võtta ette ka pikemaid reise. Murranguks oli nafta ning petrooleomi leidmine, seejärel ka bensiini kasutuselevõtt
kaatorina) On tuntud kui hormonaalsüsteemi talitust kahjustavad ained. Kahtlustatakse ka, et nad on vähkkasvajat tekitavad.Ftalaadid võivad põhjustada sünnidefekte ning tekitada allergilisi haigusi. 9. Hermann Staudinger (23. märts 1881 8.september 1965) oli saksa keemik. Ta pani aluse kõrgmolekulaarsete ühendite keemiale. Tema loodud on ka makromolekuli mõiste.Aastal 1953 sai ta Nobeli keemiaauhinna. Wallace Hume Carothers (1896-1937) USA keemik. Leiutas nailoni ja polüestri kiud. II Polüalkeenid 1. Tekkereaktsiooni tüüp radikaaliline või iooniline polümerisatsioon 2. Kõige enam on levinud asendatud polüeteenid, mille monomeerideks on eteeni asendusderivaadid. 3. Tähtsamad esindajad : polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid, polüstürool, polüvinüülastetaat, polüakrüülnitriil orlon, teflon, polümetüülmetakrülaat e pleksiklaas. 4
mõlemad enda asemele kellegi ning need loopisid laipa edasi kuni kulumiseni. 7. Tatikas oli samal ajal, kui tema maja õhku lendas, gaasivabrikus üht vana toru ostmas oma uuele leiutisele korstnaks. 8. Tatikat peeti surnuks sellepärast, et kui ta maja oli õhku lennanud, lendas sealt liha tükke laiali. 9. Vesipruul lahkus sealt korterist ning siiamaani pole temast kuskilt kuulda saanud. Tatikale aga keelati edaspidi kardetavate rohtudega mängida. Leiutas ta küll edasi, aga ühtki tema leiutatud asja kasutusel küll kuskil pole. 10. Jaan Tatitkas meeldis mulle rohkem, sest mulle meeldivadki pigem leiutajad, kui luuletajad. Iseloomu suhtes meeldis Vesipruul tegelikult rohkem, aga kuna ta oli luuletaja, jään ikka Tatika poole. Ma arvan ka, et leiutajate elu on põnevam. 11. Minu arvates ajab kuulsus sellepärast pea segi, et tahad olla kuulsus, aga sul ei tule see amet välja. Siis hakkad lihtsalt igasugu asju välja mõtlema, kuidas
arendavad jaapanlased vormide tahtliku moonutamisega. Hävitatakse täiuslikud kujundid nagu ring ja ruut, tekib uus visuaalne väärtus, korratu iluideaal, õnnetuse ilu. Deformatsiooni on sageli esile toodud teenõude juures. Viimaseks lillede ja lindudega ornamenteeritud nõud, mis on suuresti ajastu maitse peegel: eri ajajärkudel on olnud populaarsed kord ühed, kord teised taimed. Lisaks rõhutatakse lillesümboolika, lillede keele abil erinevaid kavatsusi. Legendi järgi leiutas Jaapani mõõga sepp Amakuni. Alguses olid Jaapani mõõgad sirged, kuid 8. sajandil leidsid sõdalased, et kõver mõõk tuleb tupest kiiremini välja ja lõikab paremini. 986. ja 1598. a. te vahel valmistatud Jaapani mõõku kutsutakse kotdeks ('vanad mõõgad'). Katanasid hakati taguma ligikaudu a.l1400. 1934a. aastal alustas Jaapani valitsus sõduritele katanade tootmist. Neid katanasid nimetatakse gendaitdeks. Gendaitd leidsid Teises maailmasõjas ohtralt kasutamist.
professor Alexander Graham Bell endale pükste peale hapet ning oli sunnitud appi hüüdma. Professori karjumist kuulis teises ruumis ta assistent härra Watson ning tõttas kiiresti kohale, paraku ununesid aga auklikud püksid sedamaid kui selgus, et professor Belli hääl kandus Watsonini mitte läbi seinte vaid üheks teiseks katseks valmis seatud mikrofoni, juhtme ja valjuhääldi kaudu. Sellist heli edastamisviisi hakatigi nimetama telefoneerimiseks. Professor Alexander Graham Bell leiutas 1876-dal aastal katsete tulemusel esimese kasutuskõlbliku telefoni. Kuigi professor Bell ei olnud sel ajal ainuke, kes selliseid katseid tegi. Kuid siiski loetakse teda esimeseks telefoni loojaks. Esimene telefon ei näinud välja üldse sellise telefoni moodi, mis on tänapäeval. Belli esimene telefon kujutaski endast teeklaasile sarnanevat, kolmele jalal paiknevale rõngale, mis omakorda sisaldas membraani, asetatud, nii mikrofoni kui ka kuularina kasutatavat lehtrit.
raamatukoguga. Vennad omasid ka mehhaanilist kalduvust, mida aitas arendada ema, kes oli oma lapsepõlves veetnud palju aega oma isa transpordi poes, ning õppinud disainima ja ehitama lihtsaid majapidamisinstrumente ja mänguasju Wrightide koju. Kui Orville armastas mingi probleemi detailseid mehhanisme, siis Wilbur vaatles kõige juures suurt pilti. Vendade edukat koostööd võib näha näiteks trükipressi tegemises vana kaariku osadest. Orville leiutas ka iseõlitava rattarummi. Kuid alles peale kuulsa Saksa inseneri surma 1896. aastal asusid vennad oma suurima saavutuse teele. Sel hetkel sattus Wilbur Otto Lilienthali, mehe, kes tegi üle 2000 õnnestunud lennu rippuva purilennukiga, palju avaldatud töödele. Innustatult hakkas Wilbur lugema kõiki artikleid, mida ta lendamise kohta leidis. Kolm aastat hiljem oli ta vastuse välja mõelnud peamisele probleemile, mis
peetakse rahvusvahelisi võistlusi. Iga liikmesriigi korvapallielu korraldust juhtiv organisatsioon (Eestis vastavalt Eesti Korvpalliliit) võib kehtestada esindatava riigi piires täiendavaid reegleid või teha neis mööndusi. FIBA pädevusse kuulub ka kohtunikele rahvusvahelise (kõrgeima) kategooria andmine. USAs juhib korvpalli peamiselt Rahvuslik Korvpalliliit ( National Basketball Association ehk NBA). Eestis on selleks Eesti Korvpalliliit. Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus mis lõppes 10.Ainukese korvi viskas William R.Chase USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, LõunaAmeerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit lubab
Ladina-Ameerika on Kesk- ja Lõuna-Ameerika, kus räägitakse ladina keelest arenenud keeli. Seal on asumaad Portugalil ja Hispaanial. Maadeavastused laiendasid asustatud maailma piire. Teleskoobi ja mikroskoobi leiutamine lubasid pilku heita seni inimsilmale varjatud kaugustesse ja sügavustesse. Haridus hakkas omandama üha suuremat tähtsust. Kiriku mõju ei olnud nii suur inimestele kui varem. Hakkas kujunema arusaam et inimisiksus on ka iseseisvalt väärtuslik ja suudab palju. G.Galilei leiutas eelmisest parema teleskoobi. Ta kinnitas , et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese. I. Newton leidis seletusejõule, mis taevakehi orbiidil hoiab, sõnastas liikumise kolm põhiseadust, arvutas välja maa õiged mõõtmed ning seletas tõusu ja mõõna. C von Linne jagas taimed ja loomad seltsidesse, sugukondadesse ja liikidesse ning andis neile ladinakeelsed nimetused. Barokk on Euroopas valitsenud kunstistiil, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus,
mahutas 17000 tuhat pealtvaatajat . Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. 5. Mis on saatusetragöödia? Too näide. 6. Nimeta 3 antiikaja tuntud filosoofi-mõtlejat. Pythagoras , Eukleides , Aristoteles 7. Mis ajast mis ajani kestis keskaeg? 5/15.saj 8. Iseloomusta varakeskaja kultuuri. * feodaalse korra kujunemine ja võidukäik * valitseb naturaalmajandus * perioodi lõpul algab linnade kujunemine * feodaalne killustatus 9. Kes ja millal leiutas trükikunsti, mida see endaga kaasa tõi? 1440. Johann Gutenberg 10. Miks nimetati Piiblit raamatute Raamatuks? 11. Mida tead Vanast Testamendist? Vana Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles. Üldistatult sisaldab Vana Testament Iisraeli rahva ajalugu. Tegemist ei ole aga puhtakujulise ajalooteosega - iisreallaste ajaloole vaadatakse kui Jumala tegutsemisele maailmas, kui Jumala kaitsele ja juhtimisele, mida Ta osutab oma rahvale.
sakid, mida kasutatakse peamiselt hüppamiseks. Uisutamis stiilid Rulluisutamine Rulluisutamine on nii spordiala, tervise korras hoidmise kui ka lihtsalt vaba aja viitmise viis. Rulluisutada saab igal siledal pinnal. Ameerikas oli see hobi väga populaarne 1970 ja 1990 aastal. Esimest patendeeritud rulluisku tutvustati 1760. aastal, selle leiutaja oli belgialane John Joseph Merlin. Tema leiutis aga ei saanud väga populaarseks. 1863. aastal aga leiutas Massachusettsist pärit James Plinton kiikuva rulluisuga, millega sai väga hõlpsasti keerata. Tema leiutis tegi võimalikuks inimestel rulluisutamist nautida. lõpuks arenes lihtsalt uisutamisest võistlus mis oli 1992 aasta isegi Olümpia mängudel- rulluisuhoki. Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala kus uisutaja esitab muusika järgi oma füüsilisi oskusi uiskudel. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast ja vabakavast.
jaguvatel arvudel: Nt. 73953 jagub 9ga, sest tema ristsumma on 7+3+9+5+3=27 ja 27 jagub 9ga. Arv jagub 9ga siis, kui tema ristsumma jagub 9ga; Kordarvu lahutamine algteguriteks Iga kordarvu saab esitada algarvude korrutisena, milles kumbki tegur ei ole arv 1 Nt. 24=46 24=46=(22)(23)=2223 Ajaloolisi andmeid Algarvudest on teadlased huvitunud juba väga pikka aega Vanakreeka matemaatik Eukleides näitas, et algarvude hulk on lõpmatu Eratosthenes leiutas meetodi, kuidas algarvud eraldada naturaalarvude hulgast Tänapäeval püütakse veel leida valemit, mille abil võimaldaks leida, kui palju on selliseid algarve, mis on väiksemad kui mingi ette antud arv, nt 1000; Arvude ühistegurid Ühistegur arv, millega jagub iga antud arv Nt. On võetud kolm arvu: 420, 462 ja 882. Need arvud jaguvad 21ga. Sel juhul öeldakse, et 21 on arvude 420, 462 ja 882 ühistegur. Suurim ühistegur (SÜT) suurim arv,
trükiti plaadiga mustvalge pilt, millele lisati värvid pintsliga. Menhier, Dolmen ja Kromlehh Hiroshige, Hokusai, Utamaro. 39Mis on tsikuraat. Nimeta kuulsaim tsikuraat. 13Kirjelda hiina tarbekunsti. Mille vastu tundi Euroopas eriti Mitmekorruseline ehitis, templi moodi, astmetega ehitis. suurt huvi? 40Rahvas mesopotaamias, kes leiutas ratta. metalliehistustöö, nikerdused, tikandid, email ja lakktööd, ja sumerid portselani puhas töötlus ja fantaasia küllane. 41Millist ehitusmaterjali kasutati mesopotaamias? 14Võrdle hiina ja jaapani kalligraafiat. savi 42Millisesse kultuuri kuulub Istari värav? Mesopotaamia 15Nimeta maajade saavutusi kultuuri ajal
Pilates kogu oma elu hea füüsilise vormi saladuste väljaselgitamisele. Ta uskus, et kui inimese nahk on võimeline pidevalt uuenema, siis peab samamoodi olema võimalik tervendada ja tugevdada kõiki organeid ning kogu organismi. 14-aastaselt oli temast saanud treenitud kehaga aktiivne kulturist. Ta tegeles paljude spordialadega, näiteks suusatamise, sukeldumise, poksi ja võimlemisega. Esialgsed kogemused teiste treenimisel sai ta Esimese maailmasõja ajal haiglas sanitarina töötades, kus leiutas ka spetsiaalsed abivahendid, mis koosnesid haigla voodite külge kinnitatud vedrudest. Nende põhjal töötas ta hiljem välja tänaseks klassikalised Pilatese masinad Reformeri(populaarseim Pilatese masin, mis täiustab treeningut, lisades harjutustele takistust ja abi), Cadillaci(võimaldab arendada neid liigutusi mida võib sooritada selili, külili või püsti, näoga ükskõik, millises suunas) ja Wunda Chair'i(toob parimal moel välja kõik keha
Riik muutus liiga tugevaks ja teised olid nn mures. Loodud sõjaliste liitude süsteemid Võidurelvastumine Inimesed polnud ammu sõjas olnud ja tahtsid sõda võinagu ma ei tea mis neil viga olid? Tahtsid lihtsalt surma saada. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel. ISIKUD Franz Ferdinand - Austria hertsog, Tema mahalaskmine Sarajevos oli Esimese maailmasõja puhkemise otsene ajend. Ferdinand Zeppelin - saksa kindral, leiutas õhulaeva Orvill ja Wilbur Wright - esimene lennuk Guglielmo Marconi - raadio Vladimir Uljanov Lenin - asshole Wilhelm II - mingi saksa väejuht, tänu kellele i maailmasõda viiiist hakkas? Nikolai II - venemaa viimane keiser, poola väejuht Albert Einstein - suht obvious, füüsika Sigmund Freud - Austria neuroloog ja tuli välja erinevate psühholoogiliste jms teooriatega Paul von Hindenburg - saksamaa sõjaväelane ja riigiteadlane, president ka
kuna päike loojus enne kui inimesed magama läksid ja päikesetõus oli raisatud kuna päike tõusis siis kui nad magasid. See oli esimene maailmasõda, mis tagas selle muutuse. Saksamaal algas kella keeramine sellega, et säästa kivisüsi kütteks, mis arenes edasi ka teistesse riikidesse. Sõja lõpuga lopes ka kella keeramine, kuid kella keeramine ikkagi tagasi. 5. Tee pakid- 1908 aastal leiutas tee Ameerika kaupmees, ta saatis teed väikestes pakikestes oma klientidele ning üks klientides kukutas kogematta tee pakki tee sisse. Kuid Saksa firma Teekanne kopeeris selle idée sõja ajal ning arendas seda edasi. 6. Käekell- Arvatakse, et käekellad tulid kasutusele Esimese maailmaõja pärast, kuna palju mehed lõpetasid käekellade kandmise just peale esimest maailmasõda. ‘19 ja 20 sajandil hoiti kellasid taskus või uuri küljes. Kuid
3. veebruaril 1468 Mainzis. Saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks. Ajavahemikus 14521454 trükkis ta umbes 180 eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli. Johannes Gutenberg 16. sajandi gravüürilt Gutenbergi piibel Trükimasin Mehaaniline seadeldis, mille abil saab paberile või teistele materjalidele trükkida teksti ja muid kujutisi. Üldlevinud arvamuse järgi leiutas trükimasina Johann Gutenberg. Trükkimisel kasutas maalikunstis juba kasutusel olevaid värve ning esimese masina tegi Gutenberg mahlapressi eeskujul. Gutenbergi poolt kasutatud puust pressi rekonstruktsioon Trükitüübid tekstiks laotuna Üks tänapäeval hästi säilinud trükimasin Eesti Trükimuuseum Tartus Kastani tänaval tegutsev eramuuseum, kus eksponeeritakse 19. ja 20. sajandist pärit kõrgtrükitehnikat, korraldatakse erialaseid õpitube ja koolitusi ning
Gerardus Mercator Koostas: Annika Birk Juhendas: Kiira Mõisja Tartu, 2010 Sissejuhatus Valisin teemaks G. Mercator ja tema kaardid, kuna pole varem kuulnud temast ja tema eluloost. Juttu tuleb nii Mercatori elust kui tööst kartograafina. G. Mercator 05.03 1512 02.12.1594 Click to edit Master text styles · Flaami kartograaf Second level Third level · Sündis Rupelmondes Flandria krahvkonnas. Fourth level Fift...
Hiljem külastas mitu korda Moskvat, tunnistades avalikult, et usaldab uue mõtlemisega riigijuhti. 1990 novembris loobus Thatcher peaministrikohast. Elutöö algas tal õige lihtsalt, abilisena isa Alfred Robertsi toidupoes Granthamis Ida-Inglismaal. Edasi tulid edukas stuudium Oxfordis ja keemikuharidus, spetsialiseerumisega kristallograafiale. Preili Robertsi saavutustest keemikuna väärib märkimist tõik, et ta kuulus meeskonda, kes 1940. aastate teisel poolel leiutas jäätise, mis jäi pehmeks ka sügavkülmas. Mõnele teisele oleks sügavkülmutatud jäätise leiutamisest piisanud ehk surmani, kuid mitte preili Robertsile. 1950. aastate algul alustas ta katseid poliitikas, abiellus ja omandas juriidilise kõrghariduse. Ilmselt olid poliitikukalduvused päritud kodust: tema isa oli aktiivne munitsipaalpoliitik ja metodisti jutlustaja. Peaministriks saamise ajaks oli Thatcher poliitikuna enam-vähem valmis. Ta oli muide ka juba ära
(1665). Robert Hooke'i "Micrographia". Hooke'i saavutused Hooke oli ekspert astronoomias, bioloogias, füüsikas, mehaanikas, mikroskoopias, paleontoloogias ja arhitektuuris. Ta vaidles Isaac Newtoniga valguse olemusest ja raskusest ning nende kauaks väldanud vaidlemine muutis nad kibestunuks teineteise suhtes. Hooke'i uuringud vedrude ja elastsusega viisid ta Hooke'i seaduse avaldamiseni. Ta leiutas ka peegeldava mikroskoobi, palju erinevaid kellasid baromeetreid ja optikaseadmeid. Hooke nimetati peale Londoni suurt tulekahju 1666 aastal linna ülesehituse eestvedajaks, sest ta oli üks Inglismaa paremaid arhitekte. Surm Oma elu viimastel aastatel halvenes Hooke'i tervis kiiresti. Ta kannatas unetuse, tursunud jalgade ja pideva peavalu käes ning tal olid ka tugevad valud rinnus. Lõpuks jäi ta ka pimedaks.
Isaac Newton imetles Huygensit kuigi peaaegu terve 18 saj. eelistasid teadlased valguse ja dünaamika valdkonnas Newtoni töid tema omadele. Tema gravitatsiooni teooriat ei võtnud keegi tõsiselt ja isegi tänapäeval tekitab see ainult ajaloolist huvi. Aga Huygensi panus valguse laineteooriasse ja tema tööd pöörlevate kehadega on siiamaani püsiva tähtsusega. Huygens leiutas palju erinevaid teleskoope ja kellu, milleta oleks tänapäeval mõeldamatu hakkama saada. (Christiaan Huygensi pendelkell) Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Christiaan_Huygens http://www.nndb.com/people/332/000087071/ http://www.britannica.com/EBchecked/topic/277775 http://inventors.about.com/library/inventors/bl_huyg
majandusmees, EV riigihoidja ja vanem, EV I president, pjotr stolõpin venemaa peaminister, kes viisläbi agraarreformi vene taludes, max planck saksa füüsik, pani aluse kvantfüüsikale, albert einstein sveitsi patendiamatnik ja füüsik, pani aluse erirelatiivsusteooriale, sigmund freund austria psühholoog, pani aluse psühhoanalüüsi teooriale ja meetodile, alfred nobel rootsi keemik, leiutas dünamiidi, asutas nobeli auhinna, theodor herzl austria-ungari ajakirjanik, sionistliku poliitilise liikumise rajaja, ernest rutherford uus meremaa füüsik, avastas planetaarse aatomimudeli, hugo de vries hollandi bioloog, taasavastas mendeli tööd geneetika alal, geenid, mary pickford kanada-ameerika tummfilminäitleja, charlie chaplin inglise filmistaar, tummfilminäitleja, claude debussy
aatomitest. Nende ühinemisel võib saada lõpmatu arvu väga erinevate omadustega mitmesuguseid esemeid. Kinnitas, et aatomid liiguvad, ent taandas liikumise vaid lihtsatele asendimuutustele. · Huvitus kõigist loodusteadustest. Oli tuntud suure rännumehena ning teda hüüti naervaks filosoofiks. Pythagoras Pythagoras (580 eKr 500 eKr) · Pythagoras oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja. · Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. · Juba eluajal austati Pythagorast pooljumalana. Pärast surma tekkis tema kohta palju legende. Nii näiteks omistasid pütagoorlased kõik oma avastused matemaatika vallas koolkonna rajajale, Pythagorasele. Oma koolkonna kaudu on Pythagoras avaldanud järelpõlvedele tugevat mõju. Hippokrates
Fernao de Magalhaes – maadeavastaja kes purjetas esiesena ümber maailma Metallitööstuse areng Leiutati vesiveski millega sai liigutada suuremaid mehhanisme ning kui see panna sepakoja lõõtsa külge sai metalli sulatada pehme asemel ka vedelaks ning siis sai metalli juba valada Muutused sõjanduses Leiutati tulirelvad ning suurtükid. Suurtükkidega muutusid kasutuks suured kindlused. Tähtsam osa oli jalaväel kes sai kanda tulirelvu. Kirjasõna levik Kui Gutenberg leiutas trükikunsti siis oli võimalik toota rohkem raamatuid ja see aitas väga palju kirjanduse ja hariduse arengule kaasa Raharendi plussid Feodaal ei pidanud enam endale mõttetult suurt lossi ehitama ainult seepärast et talupojad saaksid oma asjad tasutud. Talupoegadel aga oli motivatsioon rohkem raha teenida sest ülejäänud osa jäi talle endale. Manufaktuuri erinevus varasemast käsitööettevõttest Manufaktuuris oli koos palju käsitöölisi kes said töö eest palka. Nad ei pidanud
mida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. 3. Nimeta väga väikeseid ja väga suuri rakke! Väikseim mükoplasma suurim lindude munad 4. Millise kujuga rakud on? Miks? Kõigil on erinev kuid kõige rohkem on pulkjad, niitjad või kruvikujulised. Sest hulkrakseres organismides sõltub rakku kuju ja ehitus sellest millisest koest nad pärinevad. 5. Kui kaua rakud elavad? 6. Millal ja kuidas avastati rakud? Robert Hook kui ta leiutas valgusmikroskoobi ja vaatas kudesi ja avastas midagi uut. 7. Kuidas rakke uuritakse? Valgusmikroskoobide abil 8. Nimeta loomakoed, nende alaliigid ja ülesanded! Tunne koetüüpe piltidelt! Lihas,Neuron,sidekoe epiteekode. Lihas liikumine. Neuron närvi impullss. Sidekoe seob lihase luuga. Epiteekode kaitseb teisi kudesi 9. Kirjelda membraani ehitust! Membraan koosned fosfilipiididest ja valkudest nende masssi suhe on ühesugune. 10
Ta oli kaupmeeste, varaste, teekäijate jumal. Ta oli väga nobe ja osav ning tal olid tiivulised sandaalid. Ta oli kaval. Juba noorena varastas ta Apolloni lehmad. Hiljem leppisid nad Apolloniga ära ja neist said parimad sõbrad. Ta oli noor ja väle jumalate käskjalg, kes saatis jumalaid ja edastas nende teateid. Ta oli ka hingede hauatagune saatja. Hermes leiutas 7 flöödi, lüüra, poksi ja mitmesugused võiduajamised, ning seetõttu on tema kujud staadionitel ja gümnaasiumides kogu Vana-Kreekas. Lüüra leiutas ta kui oli tappnud kilpkonna ja tõmbas siis keeled üle kilbi pingule. Hermest kujutati tavaliselt laiaäärelise või tiivulise mütsiga ning tiivuliste sandaalidega. Artemis (Diana)
ühe ühiku võrra edasi. Muid tehteid antud masinaga teha ei saanud. Aaastal 1694 lõi Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz masina, mille abil oli võimalik korrutada sarnaselt liitmismasinale töötas ka see hammasrataste ja ketastega. Huvitaval kombel hakkasid mehaanilised arvutusmasinad levima alles 1820.aastal, kui prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar leiutas kalkulaatori, mis suutis nii liita, lahutada, korrutada kui ka jagada. Antud masinad olid laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Järgmine suur samm edasi tänapäevase arvuti suunas oli inglise matemaatikaprofessori Charles Babbage leiutis, mida hakati tootma 1883.aastal. Seadeldis oli lokomotiivisuurune ning töötas aurujõu mõjul. Ligi dekaad hiljem hakkas ta esimese naisprogrammeerija Augusta
ja tekkisid kosmeetikagigandid. Esimesed massidele tootvad kosmeetikafirmad, kes siiani tegutsevad, on näiteks Max Factor, Elisabeth Arden, L'Oréal ja teised. Paljud tänapäeva meigitootjad loodi 1920’ndatel ja 1930’ndatel aastatel. 20. sajandi alguses oli naiste iluideaaliks valge näonahk, hästi tumedad silmad ja veripunased huuled. 1910’ndatel oli kõige popularsem toode huulepulk, neid oli palju erinevaid toone ja need olid odavad. 1915 aastal leiutas Maurice Levy metallist huulepulga hoidiku. L'Oréal asutaja, Eugene Schueller, leiutas 1907 aastal esimese sünteetilise juuksevärvi. Esimene patendeeritud küünelakk loodi 1919 aastal. Hakati tootma kulmapliiatseid, mille koostisosaks oli hüdrogeenitud linaseemneõli. Esimesteks ripsmetuššideks said pressitud „koogid“, mis koosnesid siis seebist ja värvipigmedist. 1909 aastal avas Selfridges Londonis Oxford Street’il kaubamaja, mis hakkas müüma kosmeetikat.
plahvatas õhu ja vesiniku segus, põletades relva lõpus oleva korgi. 1823: Samuel Brown pantenteeris esimese sisepõlemismootori mis kohaldati tööstlikult. 1824: Prantsuse füüsiku Sadi Carnot kehtestas termodünaamilise teooria idealiseeritud soojusjõumasinates. 1870: Viinis, Siegfried Marcus pani esimese mobiilse bensiinimootori käiku. 1882: James Atkinson leiutas Atkinsoni tsükli mootori. 1885: Saksa insener Gottlieb Daimler sai saksa patendi ülelaadurile. 1891: Herbert Akroyd Stuart ehitas oma õlimootori, liisingi õigused Hornsby'l, Inglismaal, õigus neid ehitada. 1892: Dr. Rudolf Diesel arendas oma Carnot soojusmootori tüüpi mootori. 1893: Rudolf Diesel sai patendi diiselmootorile. 1896: Karl Benz leiutas boxermootori.
Distributed Hajussüsteemid Tänapäeva arvutid on ühendatud võrku Nendel töötavad operatsiooni süsteemidel on hajussüsteemi omadus Hajussüsteem omab/ei oma: Mitut protsessorit ja erinevatt tüüpi puudub ühine siin puudub ühine süsteemne kell Kasutamiseks mitu põhjust Ressursside jagamine arvutuste kiirendamine turvalisus kommunikatsioon Eesajaloost Täitsa esimene oli muidugi 10 sõrme Abakus leiutati 3. sajandil -e.m.a. 1617 leiutas lord Lapier arvutuslükati 1632 Scickard leiutas aritmomeetri 1728 leiutati kangasteljed 1880 Perfokaart , selle võttis kasutusele Hollerith millega sai rahvaloendusel hästi hakkama 1824-1871 analüütiline masin. Selle ehitas rikas piroloog 1941 leiutas Zuse ,,Z3"e Arvuti ajalugu 1969 Loodi operatsioonisüsteem unix 1972 esimene 8-bitiline mikroprotsessor 1976 Ühe kaardiline Apple 1 sünd 1980 seagate esimene kõvaketas 1986 esimene 32bitise mikroprotsessori kasutusele võtt arvutis
Akvarellvärvid on vees lahustuvad guassvärvid. Temperavärve kasutati keskajal tahvelmaalikunstis, nad on vees lahustuvad, kuid liimaineks on munakollane, vaha või vaik. Õlivärvid ei lahustu vees, sideaineks on õli, kuivavad aeglaselt, tulemus on läikega ja püsiv. Kasutusele võttis Jan van Eyck (1950). Pastellid on kuiv värvipigment, pehme ja kriiditaoline, kinnitamiseks kasutatakse fiksaatoreid. Pilt või graafika mis luuakse trükkimise abil on kunst. Trükikunsti leiutas Johan Gutenberg aastal 1440. Graafika põhiliigid on kõrgtrükk (värvi kannavad paberile trükivormi kõrgemad osad. Tehnikateks on linool-, puu- ja tinatrükk. On vanim trükiviis, Hiinas trükiti puutahvlitelt juba 6. sajandil), sügavtrükk (värvi annavad süvendatud osad. Süvis saadakse mehhaaniliselt või keemiliselt. Mehaanilised tehnikad on vasegravüür, kivinõel (materjali
Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga. Organellid on näiteks mitokondrid, kloroplastid, plastiidid. Organelle leidub kõigi eukarüootide rakkudes. Prokarüootidel organellid enamasti puuduvad. Organellid on arvatavasti endosümbiootilise päritoluga. Teadlased. James Watson ja Francis Crick avastasid 1953.aastal DNA molekuli biheeliksikujulise struktuuri. Robert Hook leiutas 17.saj keskpaigal valgusmikroskoobi. Matthias Schleiden uuris paljude taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Theodor Schwann leidis, et ka loomorganisme iseloomustab rakuline ehitus ja sõnastas 1839.a rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt nii taimed kui loomad on rakulise ehitusega. Karl Ernst von Baer avastas 1826.a imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Anton van Leeuwenhoek valmistas 17
RAKU EHITUS · 1665 Hooke leiutas valgusmikroskoobi · 17 s teine pool Leuwenhoek täiustas mikroskoopi ja uuris ainurakseid · 1826 Ernst von Baer avastas imetaja munaraku · 1838 Schleiden ütles et kõik taimed on rakulised · 1839Schwann ütles et loomad on ka rakulised :D · 1931elektronmikroskoop · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Raku ehitus ja talitlus on vastastikkuses kooskõlas · Uued rakud tekivad üksnes olemas olevate jagunemise tulemusena PÄRISTUUMSE RAKU EHITUS 1) raku membraan *koosneb valkudes *fosfolipiididest *kolesterool *oligosahhariidid TÄHTSUS *eraldab raku sisekeskkonna välisest *kaitseb väliste mõjude eest *ühendab rakke omavahel *võimaldab aine, energia ja info vahetust ümbritseva kekskkonnaga *ainete transport 2) tsütoplasma poolvedel raku sisu, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistes ja anorgaanilistest ainetest TÄHTSUS *seob raku organellid...
Hansa liit:tekkis 1160.a kaupmeeste koondumisel.14-16. saj ühendas Hansa liit ligikaudu 170 linna.Tänapäeva Eestist Tallinn,Tartu,Pärnu,Viljandi. Keskaja Teadus - keskajal viljeldud teadusi nim.skolastikaks.Toetuti autoriteetidele. Põhilise autoriteedina kerkis esile Aristoteles.Suurt trolli teaduses mängis ka Roger Bacon, kes tegi teadustöid ja esitas ka tulevikukujutlusi.Keskaja suurimaks saavutuseks sai aga trükikunst,mis mõjutas kultuuri olulisel viisil.Trükikunsti leiutas J.Gutenberg. Tema trükkis ka piibli,mis oli kõige esimene trükitud raamat Euroopas.Järgnevalt hakati trükkima paberraha ja mängukaarte.Trükikunsti kasutamine laienes hoogsalt.Keskaja teadusliku mõtte suurimaid esindajaid on Leonardo da Vinci,kelle kõige tähtsamad saavutused kuuluvad maalikunsti ja skulptuuri valda,kuid tegeles ta ka palju muuga.Nimelt projekteeris ta mitmeid asju. Keskaja Arhitektuur - suurelt olid arhitektuuri saavutused seotud kirikuehitusega
· Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) · Sanctus (Püha) · Benedictus (Kiidetud olgu) · Agnus Dei (Jumala tall) Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. 9. sajandist. Noodikiri tekkis kloostrites, et vaimulikud saaksid kirja panna liturgilisi tekste ja laule. Noodimärkideks olid neumad, mis algselt tähistasid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Noodijoonte süsteemi ja silpnimetused leiutas 11. sajandil keskaja tähtsamaid muusikateoreetikuid Guide Arezzost. 12. sajandil ilmusid neumadele noodipead kvadraatneumad ja see võimaldas kõiki helikõrgusi täpselt märkida. 9. 12. sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Traditsioonilisi tekste laiendati sel moel, et ühel häälikul kõlanud pikkade kaunistuste kohale pandi kommenteeriv või poeetiline tekst. Troopide baasil tekkis 10
stiilile, kuid siiski võttis osa kõikidest näitustest, välja arvatud ühest aastal 1882. 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem. Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Pärast Degase surma leiti tema galeriist umbes 150 väikest skulptuuri ja üllataval kombel olid figuurideks võidusõiduhobused või baleriinid. Edgar Degas on tuntud ka selle poolest, et ta leiutas niinimetatud märja pastelli. See on tehnika, mille puhul peensusteni viimistletud pastellijoonistus kastetakse üle vee või piimaga. Selle tulemusena sulavad toonid kokku ning pilt tundub olevat maalitud.
Tennis on spordiala, milles võistlevad kaks mängijat (üksikmäng) või kaks võistkonda, kummaski kaks mängijat (paarismäng). Eesmärgiks on reketi abil saata pall vastasmängija poolele nii, et vastane ei saaks seda tõrjuda. Ajalugu Esimest korda mängiti tennist arvatavasti 18. sajandi lõpus. Esimest korda mainiti Inglise spordiajakirjas tennist 29. septembril 1793. Mängu patenteeris major Walter Clopton Wingfield, keda peetakse tennise "isaks" ning kes väitis, et ta leiutas muruväljakutennise oma maamajas Walesis 1874. Olümpiamängude programmi kuulus tennis 1896. aastast 1924. aastani. Taas oli tennis kavas 1984. aastal (näidisalana). Neli aastat hiljem Seoulis oli tennis taas täisväärtuslik olümpiaala. Naiste üksikmäng lisandus olümpiakavva 1900. aastal. Esimene naispaar mängis olümpiamängudel 1920. aastal. Väljak Tenniseväljaku pikkus on 23,77 m ja laius 8,23 m üksikmängu puhul ning 10,97 m paarismängu puhul. Reketid
ta jättis oma naise saatuse hooleks. Ühel päeval ilmus nende ellu Evelyn Nesbit- jõukas ilus naine, kes võttis koha tüdruku emana üle. Evelyn kiindus Väikesesse Tüdrukusse nii väga, et oli valmis Tate ja tüdruku heaks kõike tegema. Ettekäändena neid näha, käis naine Tate juures pilte ostmas. Sellega tegi naine perele mitu teenet, millest põhilist esialgu tema teenete allagi ei nimetaks. Nimelt pärast mitmeid läbielamisi mitmes Ameerika linnas leiutas Tate kinoraamatu, millest hakkas tema ja lapse elus uus periood. Evelyni teene siin oli mehe juures joonistuste ostmine- mehe käsi paranes ja ta tegi aina täpsemaid ja ilusamaid töid, mille müügiedukus oli tõenäolisem. Samas on Tate lugu hea näide sellest, et Ameerika on tõepoolest võimaluste maa. Just nii nagu Tate, olid oma koha ning rikkuse leidnud ka mustkunstnik Harry Houdini, maastootmise liini loonud Henry Ford ning oma varanduse mitmekordistanud J.P. Morgan.
Pealegi oli palju neid vaesunud rüütleid, kes oma maa kaotanud ja ei osanud teha midagi muud peale sõdimise. 11. Kuhu tekkisid keskajal linnad, miks? Millised ohud ähvardasid linna? Linnad tekkisid sinna, kus oli hea käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Linna ohustasid rüüsteretkedel olevad sõdurid, kes juhtusid linna lähedusse sattuma. 12. Gutenberg ja trükikunsti leiutamine. Trükikunsti leiutamine oli keskaja suurim saavutus. 1445a leiutas Gutenberg trükikunsti. Kõige esimene raamat, mis trükiti oli piibel 1456a. 13. Feodaalne killustatus Venemaal. Kiievi suurvürst pani teistesse tähtsamatesse kohtadesse valitsema oma poiad. Vürsti suremise järel tekkis konflikt, et kes saab maa endale. Need omakorda pärandasid maa edasi ja tekkiski palju väikseid piirkondi, kus valitses erinev isik. 14. Mongolite vallutused. Kuldhord. 1237 tungisid venemaale mongoolia vallutajad ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
