elu ümberkorraldamisest ja sealjuures uskus, et selleks on suuteline vaid geniaalne kunstnik. Juba õpinguaastail Moskva Konservatooriumis (1888-1892) paistis Skrjabin silma erakordsete pianistlike võimetega ning pühenduski eelkõige klaveriteoste loomisele. Suurt osa tema kujunemisel etendas Chopini muusika. Tasapisi vabastas ta ennast tema eeskujust ja hakkas realiseerima omaloodud utoopilist tervikkunsti. Sellesuunalise mõttearengu käigus leiutas ta oma harmooniareeglid, mis hakkasid üha enam valitsema tervet tema loomingut. Täiskasvanuna, kirjutades leegitsevat sümfooniat ,,Tulepoeem" mõtles helilooja selle ettekandmiseks välja erilise värvusseadme. Tema kujutluses seostusid helid värvitoonidega. Skrjabini muusikas ei ole kuulda vene rahvaviise, see aga ei tähenda, et ta oma kodumaa muusikast kaugele jäi. Tema muusikale on omased teised venepärasusele viitavad jooned:
Meedia mu elutoas Meedial on väga pikk ajalugu, mille alguseks võib tinglikult pidada 15. sajandi keskpaika, kui Johann Gutenberg leiutas trükipressi. See muutis teabe edastamise inimmassidele tunduvalt lihtsamaks, kuna enam ei olnud vajalik iga raamatut käsitsi valmistada. Sellest ajast on meedia roll ühiskonnas aeglaselt kasvanud kuni 20. sajandini, kui alguses raadio ning televisiooni ja hiljem interneti leiutamine tõid kaasa informatsiooni plahvatusliku leviku. Kuid meedial nagu ka teistel kõikidel nähtustel maailmas on plusside kõrval ka oma miinused. Meie ühiskonnas on meedial mitmeid ülesandeid
da Vinci) Itaalia kirjandus: (Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia") Petrarca, Boccaccio ,,Dekameron" Niccolo Machiavelli (1469-1527)- itaallane, politoloogia algus. Teos ,,Valitseja" valitseja ei kasutanud ainult ausaid ja õiglasi meetodeid, ideaaliks ühtne Itaalia riik. Makjavellism- moraalinormidest mittehooliv poliitika, ta ei idealiseerinud seda, vaid pidas paratamatuks. Vahendeid valimata saavutada eesmärk. 1440- Johann Gutenberg leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Trükikunst hakkas kiiresti levima Euroopas. Erasmus Rotterdamist (1466- 1536) doktor, oskas paljusi keeli. Kõige mõjukam töö ,,Narruse kiitus" naeruvääristas elukutseid ja ühiskonnas levinud pahesid. Kriitiline vaimulike ja kiriku osas, aga tunnistas nende vajalikust. Piibel- ladina keelde. Thomas More (1478- 1535) jurist, parlamendi liige, peaminister Inglismaal. ,,Utoopia"
Kuivnõelast üldiselt Kuivnõel on sügavtrükitehnika, mille puhul kujutis kraabitakse trükiplaati kasutades nõela. Traditsiooniliselt olid graveeritavad plaadid vasest, nüüd aga atsetaadist, tsingist või pleksiklaasist. Nagu ofortigi on kunstnikul, kes on õppinud joonistama, kuivnõela meetodit lihtsam omastada kui gravüüri, kuna kuivnõel meenutab rohkem pliiatsi kasutamist kui gravüüri uurits. Ajaloost Arvatakse, et selle tehnika leiutas üks XV saj Lõuna-Saksamaa kunstnik Hausebook Master, kuna kõik ta maalid on ainult kuivnõela tehnikas. Kuulsamatest kasutajatest Albrecht Dürer tegi kolm pilti, enne kui kuivnõela tehnika kõrvale lükkas; Rembrandt kasutas seda põgusalt, kuid enamasti konjunktsioonis oforti ja gravüüriga. Kuna kõigi kolme tehnika puhul on tegu süvatrükiga, siis võis neid kasutada samal plaadil. Alex Katz tegi kuivnõela tehnikas mitmei oma kuulsaimad pildid nagu näiteks ,,Sunny" ja ,,The Swimmer"
Osakeste detektorid Enelin Paas 12c · Osakeste detektor on hiiglaslik ehitus, mis koosneb kümnetest eri tüüpi detektoritest. Detektorid võimaldavad osakeste trajektoore näha, pildistada ja mõõta. Fotoplaat Fotoemulsioonmeetod oli põhiline 1970-tel aastatel; temaga on tehtud enamus suuri avastusi. Kambrit täidab kiirgustundlikke hõbedaühendeid (AgCl, AgJ jt.) sisaldavate plaatide pakk. Pärast eksperimendi lõppu ilmutatakse- kinnitatakse neid plaate nagu tavalisi fotosid; osakestest jäävad tumedad jäljed, mida saab mikroskoobi all vaadelda ja mõõta. Fotoplaadi optilised osad... Kolme fotoplaadi kokkupanek · http://www.youtube.com/watch?v=kgIJVkfNykg Udukamber · Udukamber (leiutas C. Wilson 1912.a., kõige "teenekam" registraator) kujutab endast veeauruga täidetud ruumi. Kui kambris rõhku väh...
KUBISM- eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju geomeetrilistena, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena. Pablo Picasso- kub. Rajaja. NT Tüdruk pallil (inimese anatoomia moonutamine) , Vaesed rannal, Kaks rändnäitlejat, Istuv naine Juan Gris- sünteetil. Kubism. Pildile enne vormid ja värvid, seejärel motiiv NT Kitarr noodilehega, Picasso portree Georges Braque- kasutas maalis esimesena kirjatähti, imiteeris puu ja marmori faktuuri ning leiutas kollaazitehnika. NT Tütarlaps kitarriga, Majad Estaque' is, Portugallane FUTURISM- Itaaliast.
nagu mõte. Hermes oli Zeusi ja tema armukese nümf Maia poeg. Meeldiv ja kärmas Hermes kandis tiivulisi sandaale, tiivad ehtisid tema kübarat ja võlukeppi. Ta oli jumalaist nutikaim ja kavalaim. Oma vargameisterlikkust tõestas Hermes juba noores eas. Nimelt ronis ta juba oma sündimise päeval hällist välja, leidis kilpkonna ja meisterdas omale lüüra. Öösel asus ta teele, et varsastada oma venna Apolloni veisekarjad. Seejärel vedas ta loomad koopasse ja leiutas tulemasina, et paar biifsteeki endale praadida. Kõrvaldades kõik jäljed ja koju hälli tagasi jõudes oli vana talupoeg teda märganud. Apollon läks asja uurima, kuid Hermes vandus pühalikult Olympose jumalate ees, et tema ei tea asjast midagi. Zeus naeris selle peale ja Hermes näitas oma leiutist ja lüürat, mille Apollon kahjutasuks endale võttis. Kuna see võlus teda niivõrd kinkis ta Hermesele isegi kuldse võlukepi. Kepikese abil
Millised muudatused toimusid hellenismiperioodil järgmistes valdkondades: 1.riigikorraldus- *kujunes kolm hellenistlikku riiki: Egiptus, kus valitsesid ptolemaiose-nimelised kuningad; Seleukiidide riik, kus valitseti Seleukiidide dünastia järgi, riigi tuumikalaks kujunes Süüria; Makedoonia, kus riikide omavahelised suhted olid vaenulikud *linnriigid jäid püsima, kuid olid nüüd vähem sõltumatud; allusid suurriikide valitsejatele 2.sõjaväekorraldus- *sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest *armee oli professionaalsem *tõusis ratsaväe tähtsus *hakati kasutama sõjaelevante *sõjatehnika arenes: kiviheitemasin, piiramistorn, sõjalaevad kiiremad ja suuremad 3.kirjandus- *luule oli tähtsal kohal *poeedid pöörasid tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile(teaduslikule haritusele) *luule eesmärk oli arutleda phiskonna probleemide üle 4.teater- *sügavamõttelised tragöödiad ei pakkunud enam huvi, eelistati komöödiaid *ee...
Elektrooniliste muusikainstrumentide lühiajalugu Peamiseks tekkepõhjuseks on elektroonika kui teadus- ja tööstusharu teke. Elektroonika tekkis 19. sajandi II poolel. Thaddeus Cahill – tellharmoonium (1897) Lev Termen – teremiin ehk eterofoon (1920) Maurice Martenot – martenot’ lained (1928) koosneb klaviatuurist ja ostsillaatorist Friedrich A Trautwein – trautoonium (1930) Robert Moog – leiutas süntesaatori (1967) Hilisromantism Seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega Rohkete kromatismidega harmoonia Tugineti peamiselt Wagnerile Aitas kaasa ekspressionismi tekkele Mõjuvõim Saksamaal ja Austrias Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus, kasvasid ka teised pillirühmad tonaalne – helistikuga Gustav Mahler (1860-1911) Pärit Tšehhist Õppis Viini konservatooriumis
Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 8. Selgitage Rudolf Virchowi tsütoloogiaalaseid põhiseisukohti. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Sellega ütles Rudolf Virchow, et rakud saavad vaid tekkida rakkudest, rakud tekivad vaid jagunemise teel ning organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel Kokkuvõte: Rakuteooria sai alguse kui Rober Hook leiutas 17 sajandil mikroskoobi. Mikroskoope hakati sellest ajast täiustama ja saadi iga uue täiustusega midagi rohkem teada. Rakuteooria sai kirja siis kui Rudolf Virchow sõnastas rakuteooria (Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.) Samuti avastati nelja tüüpi kudesid: Epiteelkude, näiteks nahk; Sidekude, näiteks
mida saab keerata spetsiaalse võtme abil. Keelte võnkumine kandub üle kõlalauale, mis teeb pillihääle tugevamaks. Klaveri kõlalaud on keelte alla paidutatud suur puust plaat. Süntesaator seevastu on, aga klahvpill, millel heli tekitamiseks pannakse võnkuma elekter. Kuuldavaks muutuvad need võnked helivõimendi ja valjuhääldite abil. Süntesaatoril võib jäljendada peaaegu kõigi orkestripillide hääli. Esimene elektrooniline pill oli 1876.a. Ehitatud muusikaline telegraaf mille leiutas üks telefoniaparaadi leiutajatest.1906.a. Aga ehitas T.Cahill telharmooniumi. 1957.a. Tegeles vene teadlane J.Murzin süntesaatoriga ans mida tehti ainult 1 eksemplar. Pärast 2. Maailmasõda tehti palju süntesaatoreid. Kuid selle lõpetas Robert Moog 1964.a. Demonstreerides audioinseneride ühingu koosolekul esimest tõelist süntesaatorit. Alguses peeti moogi süntesaatorit eriliseks nähtuseks, kuid aastal 1968 tekitas see täieliku sensatsiooni.
RAKK 9. klass Koostas: Kristel Mäekask Raku mõiste Rakk on organismi väikseid ehituslik ja talituslik üksus, millel esinevad kõik elu tunnused. Inimese kehas on üle 200 erineva raku. Rakkude uurimine Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. Esimene valgusmikroskoop Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku mõiste. Robert Hooke´i joonis korgi rakkudest Antony van Leeuwenhoek Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. (1632 - 1723) Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust.
See tähendab, et pöörati rohkem tähelepanu inimesele endale, asjadele, mis inimese silmis ilusad ja meeldivad on ning Jumal ja kirik polnud enam inimese maailmapildi kesktelg. Renessanssmuusika esimest ilmingut kutsutakse Ars Nova(lad keelest "uus kunst"). Sel ajal hakkas inimese maailmapilt muutuma ning hakati looma uut muusikat, kunsti ja leiutama leiutisi, mis lihtsustaksid inimese elu. Tähtsaks muutus ka kunstniku isikupära. Üheks tuntumaks leiutajaks oli Leonardo da Vinci, kes leiutas näiteks helikopteri ja isemoodi äratuskella. Renessansiaja kõige tähtsamad muusikazanrid olid motett ja missa. Motett oli polüfooniline mitmetekstiline laul, millel oli mitmeid erinevaid vorme. Ilmaliku muusika zanriks oli aga madrigal, mis on mitmehäälne tõsise filosoofilise tekstiga laul, mis enamasti rääkis armastusest. Tähtis oli ka kaanon, mis on üks mitmehäälsuse liikidest. Ars Nova tähtsamaks heliloojaks olid Maschaut, kes lõi esimese tervikliku missatsükli
Linoollõige Robert Kull 8.A Klass Ajalugu linoollõike kohta Linoollõike leiutas Frederick Walton juba 19. sajandi keskpaigas. Linoollõike kasutuselevõtjateks võib pidada Saksamaa kunstnikerühmitust Die Brücke, mis tegutses aastatel 19051913. Pablo Picasso ja Henri Matisse aitasid kergitada linoollõike mainet ning tasapisi sai sellest üks täiesti tavalisi meediume graafikaga tegelevatele kunstnikele. Lihtsuse tõttu on linoollõige saanud iseäranis populaarseks kunstiõppes ja asjaarmastajatest kunstnike
Ka kommunikatsiooni erinevate põlvkondade vahel on vajalik, et eelmiste põlvede kogemused säiliksid, et ühiskonnal oleks kollektiivne mälu. · Paberile trükitud ajalehe loomise au kuulub hiinlastele. 725. aasta paiku hakkas seal ilmuma ajaleht ,,Di-bao" ja see ilmus muudetud pealkirjaga kuni 1911.aastani. · 593. aastast kasutati Hiinas trükkimisel puutahvleid, millesse oli lõigatud paljundatava lehekülje tekst. · 1040. aastal leiutas Hiinas sepp Pi-Sheng trükkimiseks savist hieroglüüfid. · 1392.aastal valati Koreas esimesed vasksed hieroglüüfid. Euroopaski tunti tahveltrükki. Renessansiajastul tuli kasutusele eriti võimas teabelevivahend: Johann Guttenberg leiutas 1440. aastal trükikunsti (lahtiste tähetüüpide abil trükkimise) ja see muutis sõnumite edastamise kiiremaks ja paljudele kättesaadavaks. Käsitsi paljundatud lehtede ilmumine ei lõppenud kuni 16. sajandi lõpuni.
klass ELEKTIMOOTOR Referaat Juhendaja: õpetaja linn 2015 SISSEJUHATUS Mis on elektrimootor? Kes oli leiutaja elektrimootoril? Milleks seda kasutatakse ja millised on elektrimootori alaliigid? Millised on erinevad mootoritüübid? Neile küsimustele ma saan vastuse referaadi koostamise käigus. 2 Elektimootor Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muudab elektri mehaaniliseks energiaks ehk tööks. Elektrimootori leiutas mees nimega Michael Faraday. Faraday kõige tähtsamad leiutised olid elektriga seotud, sest ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri, mis olid kõik elektriga seotud. Ta oli väga hea eksperimentaator, kuid ta oli madala haridusega, mis puudutas matemaatilist osa. Elektrimootorid koosnevad paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist. Staatoris tekitatakse pöörlev magnetväli, mis on vajalik rootori pöörlema panemiseks. Rootor pöörleb laagritele toetuval
Tema arvele kantakse uuenduslike seadmete kavandamine, sealhulgas nõguspeegel ja kruvipump, mis kannab tema nime. Kaasaegsed katsed näitavad, et Archimedese mõeldud masinad on võimelised ründavaid laevu veest välja tõstma ja panna neid põlema järjestatud peeglite abiga. Archimedest peetakse üldiselt kõige suuremaks antiikaja matemaatikuks ja on üks terve ajaloo suurimaid. Näiteks andis ta tähelepanuväärselt täpse pii väärtuse ja leiutas geniaalse süsteemi väga suurte numbrite väljendamiseks. Archimedes suri Sürakuusa piiramise ajal, mil ta tapeti Rooma sõduri poolt vaatamata käsule teadlasele mitte kahju teha. Cicero kirjeldab Archimedese haua külastamist, mille kohal asus silindri sees paiknev kera. Archimedes oli tõestanud, et kera ruumala ja pindala on kaks kolmandikku silindri omast, seda peetakse ka tema üheks suurimaks saavutuseks.
Liigid 1)tehnikate järgi 2)ainestiku järgi 3)Loome meetodid 4)Funktsiooni järgi Loome meetodid-ateljee,vabaõhu, Funktsiooni liigitused-1)Talvel maal-vabalt ümber paigultataval alusel,enne 15s õlivõrve ei tuntud kasutati temperavärve 2)seina ehk manumentallvärv maalikunsti vanimvorm 3)miniatuurmaal-kloostites,raamatutes,tarbe esemetel,ehetel paber leitati hiinas 105 aastal,1632 valmistati tartus,15 s hakkas arenema trükkikunst euroopas,esimesed nähtud avastati 6.s Hiinas Trükkimasina leiutas Johan Gutterberg,1550 aastal võeti kasutusele õlivärve,1841- metall tuupides värvid arhitektid- tallinna ülikool peahoone-alan katii,viru hotell-mart port,henno s,peapost-raine karp
Hakati huvi tundma vanamuusika vastu. Siiani oli kombeks esitada põhiliselt oma ajastul loodud muusikat. Bachi loomingu taasvahetamisega sai alguse tava mängida kontserditel varem elanud heliloojate teoseid. Ilmaliku muusika osatähtsus suurenes. Süvenes huvi rahvamuusika vastu. Maades, mis olid suurtest kultuurikeskustest eemal, tekkisid rahvusromantilised koolkonnad. Klassikalise sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju. Vaskpillidele lisandusid ventiilid. Böhm leiutas puupillidele klappidesüsteemi. Keelpillidel pikenes sõrmlaud ja poogen. Võeti kasutusele uusi pille: oboerühma lisandus inglisav; klarnetirühma lisandus pikolo- ja bassklarnet; 1835 paiku konstrueeriti tuuba; 1840 nägi ilmavalgust saksofon. Berlioz tõi sümfooniaorkestrisse harfi. Kammermuusikas sai lemmikpilliks klaver. Tihti pandi romantikutele klaverikontserdi esitaja tehniline võimekus proovile, tekkis virtuoosikultus.
Benjamin Franklin Referaat Benjamin Franklin oli kuulus teadlane, leiutaja, riigimees, filosoof, muusik, kirjastaja, filantroop, abolitsionist, diplomaat ja majandusteadlane. Ta sündis Bostonis 17.01.1706 ja suri 17.04.1790. Ta oli seebivalmistaja Josiah Franklini kümnes poeg. Franklin leiutas Franklini ahju, bifokaalprillid, meditsiinilise kateetri, piksevarda ja odomeetri. Franklin sai koolis käia vaid 2 aastat, kuna perekonnal oli raske rahaline seis. Teadmised omandas ta ise õppides. Noorena aitas ta oma venda Jamesi kes andis välja ajalehe ,,Uus-Inglismaa Teataja". Benjamin käis Dr.Spenceri loengut kuulamas. Ta nägi, kuidas elektrilöögiga tapeti kanu, praeti biifsteeki, kustutati tuld, süüdati piiritust ning kuidas lõpuks terve
Põrandakatted LINOLEUM Inglane Frederik Walton leiutas selle aastal 1863. Linataimest saadud linaseemneõli oksüdeeriti, mille tulemuseks saadi aine, mis kannab nimetust linoleumi tsement. Seejärel segati see aine männivaigu ja näiteks saepuruga ja kallati dzuudist valmistatud plaatidele. Selliselt valmistatud materjali sai õhukesteks plaatideks lõigata ning nendega kaeti siis põrandaid. Linoleumi pildid Puitpõrand Massiivse puitpõranda eelised Kasutusiga on massiivsetel puitpõrandatel kõige pikem (võrreldes laudparkett, spoonparkett ja laminaatpõrandaga). Praktiliselt eluaegne garantii, kuna lihvimisvaru on suur. Naturaalne, soe materjal, ehe värvitoon. Veidi ebaühtlane, kuid võluv oma naturaalsuses. Looduslik ilu, millest on raske väsida. Puitpõrand Põrandal kõndides ei teki müra nagu laminaadi või 3kihilise parketi puhul. Võimalus valida just sobiv lõppviimistlus. Soliidsem ja eatu põrandakate, mida on lihtne hooldada. Allergi...
töötleb või genereerib infromatsiooni vastavalt ette antud reeglitele. · Esimene elektronarvuti loodi 1941. aastal Konrad Zuse poolt. · Esimene personaalarvuti loodi 1981. aastal Arvuti areng Aasta: tegevus 1980 Firma Seagate lõi kõvaketta, suurus oli 5 MB. 1981 IBM leiutas esimese personaalarvuti. 1989 Tim Berners-Lee jaCern valmistasid www (veebi kontseptsiooni) 1992 Töötati välja HTML keele alged ja ilmusid esimesed veebi leheküljed. 1993 Leiutati proffesionaalne viirusetõrje Millest arvuti koosneb? · Arvuti väliskomponendid: · Klaviatuur · Monitor · Printer · Hiir · Korpus
tekkiv sumisev hääl tekitas trompeti sees olevas õhusambas seisulaine. Click to edit Master text styles Vuvuzela Second level Third level Fourth level Fifth level Arvatavasti leiutas selle Freddie "Saddam" Maake Sest oli 1965 aastal teinud sarnase pilli alumiiniumist jalgratta pasunast, temast hoidmas seda pilli käes on tehtud ka pilte. Tänapäeval kasutatakse vuvuzelat "staadionipillina" ning seda tehakse enamasti plastikust. Kõige tuntum on ta sellepärast, et tuhanded inimesed mängisid seda Lõuna-Aafrikas 2010 FIFA World Cup mängudel. Euroopa trompet Vanimaid trompeti eelkäijaid on Euroopas leitud Skandinaaviast, ning need pärinevad umbes aastast
inimeste liikumisvõimalusi. Raudteede abil oli võimalik toorainet ja valmistoodangut vajalikesse kohtadesse vedada. Raudteede ümber kerkisid asulad ja tööstusettevõtted. Raudteede kõrval etendas ka olulist rolli veetransport. Aurulaevanduse kiire areng ,sõukruvi kasutuselevõtmine ja raudlaevade ehitamine võimaldas hakata ühendust pidama peaaegu iga maailma piirkonnaga. Industriaalühiskonnas hakati laialdaselt kasutama elektrit. Esimesena leiutas itaallane patarei, siis leiutati elektrigeneraator, mis võimaldas elektrit toota juba suurtes kogustes ning hiljem leiutati ka elektrimootor. Elektri kui uue energiaallika rakendamisel kujunes murranguliseks elektrijuhtmete kasutuselevõtmine ja siis elektrilambi ning 19.sajandi lõpul hakati elektrit kasutama juba linnades tänava valgustusena. Varsti leiutati ka sidepidamisvahendid: telegraaf, telefon, heli salvestamise aparaadid(fonograaf, grammofon) ning raadio.
Toimus ilmalikustumine kirjandus, kunst, muusika. Kõik uus avaldus ilmalikes zanrites. Juurdus mõiste humanism see on väärtusinnangute lähtumine inimesest. 16 saj hakkasid vokaal ja instrumentaal muusika üksteisest eralduma. Hakati pillidele ja laulmiseks erldi muusikat kirjutama. Uudsetest pillidest võeti kasutusele klavessiin ja klavikord, keelpillidest viola fa gamba(põlvede vahel mängitatav viola) tsello eelkäija, puhkpillidest pommer, krumhorn, tsink. Nooditrükitehnika leiutas Venetsia trükkal Ottavio Petrucci 1501a. See oli aluseks korralikule kooliõpetusele, tekkis korralik muusikatund. Ilmaliku vokaalmuusika uued vokaalzanrid 1) motett a capella, mitmehäälne, algselt vaimulik teos. A capella- ilma pilli saateta vokaalmuusika. 2) madrigal- kahe või kolme häälne karjase või armastuslaul 3) sansoon- prantsuskeelne, ilmalik, polüfooniline laul. Polüfoonia - mitmehäälsus, kus igal häälel on oma liin(viis) ja kõik hääled on võrdse tähtsusega.
Naine sai valida ainult abielu või vooruslikkuse vahel, kõike muud peeti prostitutsiooniks 19.-20. sajand 19. sajand: Viktoriaanlik ajastu. Seksuaalne vaoshoitus. Usuti, et mastrubeerimine põhjustab vaimset ja füüsilist väärarengut, erinevaid haigusi. Puritaanluse varjuküljena hakkas levima prostitutsioon ja pornograafia. * Ühe ema õpetus oma tütele: “Viska selili ja mõtle Inglis- maast.” vam.ac.uk 20. sajand: Seksuaaluuringud, seksuaalne vabanemine. 1909. aastal leiutas Richard Richter esimese emakasisese rasestumisvastase vahendi 21. sajand naiste ja meeste võrdõiguslikkus tegeletakse seksuaalkasvatusega HIV ja AIDS seksuaalvähemused
Atonaalsus - dissoneeriv e. mittetonaalne muusika; kõlab nagu oleksid kõik noodid valed. Dodekafoonia - 12toonmuusika, kaksteisthelililne tehnika. (Schönbergi uus muusikastiil - kasutas kõiki heliredeli 12 nooti, nii musti kui valgeid võrdväärselt. Loomulikult lendasid sellega seoses aknast välja ka mõned vanamoodsad mõisted nagu harmoonia, meloodia ja ilu, aga niisugune see areng on.) seeriamuusika - puhta inspiratsiooni vähesuse korvamiseks leiutas Schönberg mitmed matemaatilised reeglid ning seaduspärasused ja kasutas oma intellektuaalsust. Ekspressionism on...............LAHE!!!
Kui tahtsid helistada pidid vilega torru signaali andma, et teine seda vilinat kuuleks ja vastu võtaks. Seade töötas ainult 500m kaugusel, kuid sedagi oli tol ajal küllalt. Etapp 2 Sel samal aastal hakkas saksa firma Peterburi tööstuses „Siemens & Halske” tegema seadmeid kahe telefoni toruga. Üks toru oli rääkimiseks teine toru kuulamiseks. Etapp 3 Lõpuks 1877-1878 aastal leiutas Thomas Alva Edison mikrofoni söe pulbriga. See säilis praktiliselt ilma muutumisteta kuni 1990 aastateni, aga kusagil töötab ka siia maanigi. Muideks, tema pakkuski kõne alustamiseks kasutada sõna „Hallo“, mis tuli mereameti leksikonist ja tähendas „kuula.“ Sõna „hallo“ kasutati siis, kui taheti laeva pealt maismaale tähelepanu tõmmata. Etapp 4 25 jaanuaril 1878 aastal avati esimene telefoni keskjaam. Hämmastav oli
Trükikunsti algus Euroopas ja Eestis. J.Gutenberg Johann Gutenberg on sündinud vahemikus 13941406 Mainzis ja surnud 3. veebruaril 1468 Mainzis. Ta oli saksa leiutaja, trükkar ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks. Sakslane Johann Gutenberg avastas Euroopas 1440. aastal trükikunsti. Trükikunst oli Hiinas juba varem tuntud, aga Gutenberg seda tõenäoliselt ei teadnud. Rohkete katsetustega leiutas Gutenberg viisi, kuidas metallist valatud üksikuid tähti raami külge lehekülje kaupa kokku laduda ja sellega siis paberile äratõmme teha. Seejärel sai tähed taas lahti võtta ja neist uus lehekülg laduda. Nii võis lühikese ajaga suhteliselt vähese vaevaga trükkida raamatuid sadades ja tuhandetes eksemplarides. Trükikunsti leiutamine oli erakordselt tähtis sündmus kuna raamatute hulk suurenes oluliselt. Raamatud muutusid palju odavamaks ja seega
James Watt James Watt (19. jaanuar 1736 19. august 1819) oli soti insener, kes leiutas uut tüüpi aurumasina, mis pani aluse tööstuslikule pöördele 18. sajandil.James Watt ei olnud küll aurumasina leiutaja, kuid täiustatud ja väga tootliku aurumasina autor.Wattile, kes oli õppinud tööriistameister, toodi kord parandada Thomas Newcomeni valmistatud aurumasin. Watt uuris Newcomeni mudelit tähelepanelikult ja leidis, et aurujõu kasutamine masina liikumapanemiseks on hea idee, kuid veendus samas, et Newcomeni lahendus polnud kõige õnnestunum masina jõudlus oli väike, kütusekulu aga suur. Watt tegeles kümme aastat masina täiustamisega ja valmistaski lõpuks märksa efektiivsema aurumasina.1775. aastal hakkas ta koos inglise ettevõtja Matthew Boultoniga aurumasinaid tootma.Watti aurumasin tõi pöörde Suurbritannia tööstusse. Terasetootjad kasutasid tema masinat suurte haamrite liikumapanemiseks. Tekstiilitööstuses kasutati seda Richard Arkwr...
Linoollõige on puulõikega sarnanev graafikatehnika, kus trükkimisel kasutatakse linooli. Tegemist on kõrgtrükiga, kuna paberile jätavad jälje värviga määritud trükiplaadi kõrgemad osad. Ajalugu Kuigi linoleumi leiutas Frederick Walton juba 19. sajandi keskpaigas (patent aastast 1860), võttis veel hulk aega, enne kui seda põrandakatteks mõeldud materjali ka kunstnike seas trükivahendina kasutama hakati. Linoollõike kasutuselevõtjateks võib pidada Saksamaa kunstnikerühmitust Die Brücke, mis tegutses aastatel 19051913. Aga nemadki nimetasid alguses oma trükiseid puulõigeteks, mis kõlas tollal paremini ja väärikamalt.
Mikroskoop Valdav osa rakke on mikroskoopiliste mõõtmetega, seetõttu võib pidada rakuteadust ehk tsütoloogia sünniks 17. Sajandi ke skpaika, mil inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Ka tsütoloogia esiasine areng 17.-18. Sajandil seostub eelkõige mikroskoobi täiustamisega, mis võimaldas üha paremini uurida kudede ja rakkude ehitust. Inglise teadlane kirjeldaski oma esimeses vaatluses rakku, vaadeldes seda mikroskoobi abil. Kasutas selleks enda konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ning hilejm 1665. aastal andis korgirakkude esemekirjelduse raamatus "Micrographia".
Viimastel eluaastatel suhtusis peavoolu teadlased Teslasse kui "hullu" teadlasse, kuna tol ajal ei olnud teadus valmis tema ideid aktsepteerima. Tänased teadlased on aga arvamysel, et Tesla mõistis esimesena energia avaramat olemust: avastades nullpunktienergia ning täiendades mõnede puuduvate liikmetega füüsika võrrandeid. Tänapäeval peavad paljud Tesla imetlejad teda meheks, kes leiutas 20. sajandi. (Jüri Krustok, 1996) Kasutatud kirjandus Dr. Ljubo Vujovic 1998, http://www.teslasociety.com/biography.htm Jüri Krustok, 1996 http://arhiiv2.postimees.ee:8080/luup/96/21/teadus2.htm Ov, 2006 http://vaher.blogspot.com/2006/08/nikola-tesla-suurim-leiutaja-ajaloos.html Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Nikola_Tesla http://et.wikipedia.org/wiki/Alalisvool
Mõningate andmete väitel oli tal isegi oma valvemeeskond. Reaalselt jälgiti ainult tema väljas käimisi. Siiani pole teada, kas tal takistati teadusega tegelemast, kuid teada on see, et tema teoste avaldamine oli rangelt keelatud. Oma villas ta ka suri 1642.aastal. Galilei on maetud Firenze Santa Croce kirikusse. 6 Tuntumad leiutised 1597.aastal leiutas Galilei termoskoobi. See näitas küll tempetaruuri, kuid sõltus suuresti õhurõhust. 1597 aastal leiutas ta ka geomeetrilise ja militaarse kompassi. Algselt oli see mõeldud kahurikuuli lennukaugese arvutamiseks, aga hiljem kohandas ta selle universaalseks arvutusvahendiks. See oli kahest joonlauast kokkukäiv. 1609 aastal valmistas Galileo teleskoobi. Ta ei olnud küll esmaleiutaja, kuid tegi ilma jooniseid nägemata selle aja kõige parema teleskoobi. Tema teadmised selles vallas
Teda tunti kui töötu soti leidurina ja televiisori leiutajana. J.L.Baird tahtis luua midagi sellist, mis tooks talle kiiresti edu ja koos eduga ka rikkust. Kuid siiski oli ta vaene, ainuüksi sellepärast, et tema ideed ei viinud teda eesmärgile mitte sugugi lähemale. John Logie Baird ei tahtnudki endale kindlat töökohta, vaid tegutses selle asemel oma töökojas, mõeldes järjest välja uusi leiutisi. Ükski nendest leiutistest ei leidnud aga laialdast kasutamist. Kõige pealt ta leiutas elektrilise äratuskella, mis hakkas päikesekiirtega helisema panna. Veel leiutas ta paberist sisetallad, mis pidavat hoidma jalad soojas. Püüdes ajada äri nendega, ei õnnestunud tal Joonis 1. John Logie Baird ikkagi palju teenida. Ta hakkas mõtlema uusi ideid välja. Lootust mitte kaotamas, mõtles Baird välja klaasist raseerimisaparaadi, mis sobis pigem näo
2. Tänapäeva arvutite eelkäijad 2.1 Abakus Esimene arvutamise abivahend oli muistne arvutuslaud ehk abakus. See leiutati 3000 aastat ekr Mesopotaamias. Arvutuslaua abil sai teha arvutusi lükates rõngaid pulga ühest otsast teise. Esimesena kasutasid arvatavasti arvutuslauda kaupmehed. Paberi ja kirjutamise tulekuga kaotas arvutuslaud oma tähtsuse Euroopas. (Taimi dreier, 2014) Joonis 1. abakus (2014) 2.2 Liitmismasin ja selle täiendamine Aastal 1642 leiutas Blaise Pascal liitmismasina. See oli aparaat, mis koosnes ratastest. Selle aparaadiga sai ainult liita. Kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. (Web zone, 2014) 4 Joonis 2. Blaise Pascal (2014) Aastal 1694 täiustas Gottfried Wilhem von Leibniz, kes oli Saksa matemaatik ja filosoof, liitmismasinat. Ta lõi masina, mille abil oli võimalik ka korrutada
Eelkõige ateenlastel ei lasknud ta unustada, kui tähtis on seadusest kinni pidada.Ta rääkis, et lahkarvamused tuleb heaga lahendada, et vältida kodusõdu ja mässe. Athena kaitset vajasid paljud linnad, kuid ühegi paigaga ei sidunud teda nii tihedad sidemed nagu Ateenaga. Tema halastus on suur: kui kohtunike hääled mõnel kriminaalprotsessil jagunevad aeropaagil võrdselt, heidab tema hääle süüdistatava vabastamise poolt. Ka muusika pakkus talle huvi: ta leiutas flöödi ja pasuna ning õpetas õigeid häälestus- proportsioone, neid saab väljendada ka arvudes, ja nõnda pandi tema arvele ka arvutusteadus. Muusika ja matemaatika olid kreeklaste silmis lähedased sugulased. Pottsepad õpetas Athena savi põletades anumaid valmistama; talupaegadele andis ta töövaeva vähendamiseks adra ning õpetas neid oliividest oliiviõli välja pressima. Ta leiutas veel vankri asjade vedamiseks ning täiustas laevaehitust. Taltsutas esimese hobuse.
Saada maetud Westminster Abbey´sse, tähendab suurimat austust, mis võib inglasele osaks saada. Kokkuvõtteks Newton oli väga tark mees, ta tegi palju uurimusi ja leidis paljudele oma uurimustöödele vastuseid. Tema õppimise aluseks algkoolis oli teha poisile pähe kes lõi teda rusikaga kõhtu. Ta suustiski olla kõigis oma klassist parem. Newton lõpetas ilusti algkooli, keskooli ja ülikooli ning ostis endale klaasprisma, millega ta tegi katseid ja mille hind oli tol ajal kallis. Ta leiutas juba algkoolis päiksekella mis müüriti ära ja pandi kiriku senale. Newton oli oma eluga hästi hakkama saanud võrreldes sellega kui nõrk oli ta sündides. Ta lõi oma 3 põhisedust ja leidis ka teisi seadusi, mida tõestada ning leiutas palju asju. Kahjuks Newtoni viimased eluaastad mõõdusid haigustega, millese ta arvatavasti ka lõpuks suri. Ning ta maeti Wetsminster Abbey'sse, mis on suur au kui maetakse sinna kohta KASUTATUD KIRJANDUS: http://crjg.vil
thermos(soe) ja metron(mõõt). Esimest termomeetrit kutsuti termoskoobiks , kuna selle riistaga sai ainult vaadelda, mitte mõõta. Termoskoopi kasutatakse ka tänapäeval võrdlusriistana kaksiktermoskoobi kujul. Itaalia leiutaja Santorio Santorio oli esimene leiutaja, kes pani numbriskaala termoskoobile. Kuid on ka teada, et õhutemperatuuri erinevusi mõõdeti õhktermoskoobiga, mille leiutajaks oli Philo Bütsantsis. Üks esimesi termomeetri idee edasiandjaks oli Galileo Galilei, kes leiutas esimese algelise veetermomeetri 16. sajandi lõpuaastatel. Tema valmistatud veetermomeeter koosnes õhuga täidetud kerast, mille külge oli joodetud peenike toru. Galilei täitis toru osaliselt veega ja asetas otsapidi veeanumasse. Kera soojendamisel või jahtumisel soojeneb või jahtub keras olev õhk, sellega muutub ruumala ja ka veetaseme kõrgus. Termomeetrit sellisest riistast aga siiski ei saanud, sest selle näit sõltus peale temperatuuri veel ka õhurõhust
preemia. Galenos (antiikaeg, Vana-Rooma) arst ja anatoom. 130-200 pKr. Kirjutanud üle 400 teose. Suured teened anatoomias; taimsete ravimite valmistamine (et suhted oleksid õiged jne). Tinktuurid, keedised, tõmmised galeenilised preparaadid. Puuduseks halvad järeldused. Mõju arstiteadusele suur ja pikk, 1500 aastat! Gutmann, V. (Eesti XX saj algus) võttis esimesena kasutusele tuberkuliinimise veistel. Leiutas suurte nabasongade opi meetodi. Kirurgia, oftalmoloogia ja sünnitusabi professor. Happich, K. (Eesti XX saj algus) oli TVI neljas direktor. Epizootoloogia, eribakterioloogia, politseilise loomaarstiteaduse professor. Harvey, W. (uusaeg, renessanss) oli inglise arst ja anatoom. Ajalukku läinud vereringe avastajana ja oma embrüoloogia alaste töödega (tõestas oma 1651. aastal ilmunud teoses et iga organism saab alguse munast, ta pidas munarakku munaks). Helmanis, K
kirjutada arvutisse). Tänapäeval on veel olemas klaviatuure mis reageerivad hologrammidele mingil pinnal (näiteks hologramm näitab lauale kalviatuuri ja kui sa laua peal olevat hologrammi toksad sisestab see märgi arvutisse) Hiired Arvutihiir ehk hiir on arvuti riistvaraline osutusseade. Hiirt kasutades saab paljud käsud arvutile edastada ilma täiendavate tööriistadeta, väheneb sõrmistiku kasutamise vajadus, kuid see ei kao täielikult. Hiire leiutas 1963 Douglas Engelbart, kelle jooniste järgi valmistas Bill English samal aastal esimese prototüübi. 9. detsembril 1968 esitles Engelbart San Franciscos kolmenupulist hiirt esmakordselt laiemale publikule. 1982 leiutas Steve Kirsch esimese optilise hiire, mis vajas töötamiseks hiirematti, millele oli prinditud ruudustik. Kuigi need hiired olid väga täpsed, ei saanud nad väga populaarseks. 1983 turustas Apple oma esimese hiire osana Apple Lisa arvutikomplektist.
Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto (keelpill), klavessiin ja klavikord (klaveri eelkäijad), viola da gamba ( tsello eelkäija), pommer, krummhorn ja tsink (puhkpillid).Renessansi ajal hakati pille ehitama perekonniti. Ühest pillist valmistati erinevate kõrgustega pillikomplekt sopranpillist basspillini.
1831. aastal tegi ta vasest pooli ja magnetitega esimese elektrimootori. 1887-1888 aasta talvel ehitas Charles F. Brush valmis tuulegeneraatori mida loetakse praegu esimeseks elektrit tootvaks tuuleturbiiniks. See oli tohutu, rootori läbimõõt oli 17 m ja tal oli 144 laba mis tehtud seedripuust. See turbiin töötas 20 aastat ja laadis akusid. Alessandro Volta näitas kui niiskus tuleb kahe erineva metalli vahele, tekib elekter. Selle põhjal leiutas ta patarei, mis oli tehtud õhukestest vase lehtedest ja tsingist mis olid eraldatud niisutatud papiga. Samuti on oma nimed ajalukku kirjutanud Nikola Tesla(tegi elektrimootori mis sai patendi), George Westinghouse (arendas Tesla mootorit vahelduvvoolu tekitamiseks) ,Andre Marie Ampere (elektri- ja magnetinähtuste uurija), George Simon Ohm. Inimesed kasutavad elektrit igasuguste seadeldiste tööle panemiseks. Fakt on, et elektrit saab kasutada oma tuhandel erineval moel. Näiteks:
veebruaril 1683 aastal, La Rochelleis, Prantsusmaal. Ta oli Prantsuse füüsik ja entomoloog. Reaumur sõitis Pariisi 1703-dal aastal ja oli lubatud Prantsuse Teaduste Akadeemiasse aastal 1708. Réaumuri on kaasa aidanud paljud teaduse ja tööstuse jaoks. Ta arenenud täiustatud meetodeid, raua ja terase tootmises; kuppel ahju sulatamiseks, hallmalmi esitas ta esmakordselt 1720-dal aastal. 1740-dal valmis tal läbipaistmatus vormis portselan , ikka tuntakse nime all Reamuri portselan. Ta leiutas piiritustermomeetri, mille temperatuuriskaala füüsikaliseks aluseks on soojuspaisumine. Skaala nullpunktiks on jää sulamistemperatuur (0) ja vee keemistemperatuur võetud võrdseks 80 jaotusega. vahemik on jagatud 80-ks võrdseks jaotuseks ehk Réaumuri kraadiks, sümboliks on °Re, vahel ka °R. Seda skaalat tänapäeval enam ei kasutada kusagil. Kasutatud kirjandus http://www.answers.com/topic/rene-antoine-ferchault-de-reaumur http://www.google.ee http://en
Nii sai näiteks Öölatern endale nime selle järgi, et ta leidis esimesena puu mille õied helkisid öösel nagu laternad. Samblavaip sai nime selle järgi, et ta avastas, et kui sammal pessa viia on seal palju soojem ja pehmem magada. Kotkatont sai nime selle järgi, et päästis merekoera kotka käest. Öölaterna ja Hallsilma lapse nimeks sai Kuldkõrv, sest tema kõrv säras päikese käes. Kuldkõrvast sai väga tubli tondinahk. Ta leiutas ja avastas pidevalt uusi asju. Kui talve alguses tondinahad nahka vahetasid, siis võttis Kuldkõrv vanad tondinahad ja kattis nendega viljapuud kinni, et külm neile liiga ei teeks. Tondinahad ehitasi ka Taevatrepi, kust sai laia maailma vaadata ja tuulelaulu kuulata. Kõigile meeldis nende uus elu uuel maal. Mulle meeldis see raamat, sest oli huvitav lugeda ja ette kujutada kuidas tondinahad elasid.
Darwini õpetus näitas inimestele, et nemadki on vaid üks liik teiste seas ja nendegi olemasolu võib ühel päeval ohtu sattuda Tehti ka teisi ülitähtsaid avastusi füüsikas ja keemias. Näiteks Wilhelm Conrad Röntgen avastas katsetekäigus röntgenkiired. Samuti ka Ernest Rutherford jt teadlased panid aluse uuele ajastusele ehk tuumaajastule. Albert Einstein muutis arusaama ajast ja ruumist ning pani aluse relatiivsusteooriale. Ameerika teadlane Graham Bell leiutas 1876 telefoni ja asustas telefoni kompanii, et neid edasi müüa. Guglielmo Marconi leituas 19-20.saj vahetusel raadio. 19. sajandi teisel poolel armastati ikka veel rikkaliku sisustusega eluruume. Kasvasid linnad, mis tähendas, et tuli üha kiiremini ehitada, toota ja sisustada. Kasutusele võeti liftid, et liikumine pilvelõhkujates oleks lihtsam ja kiirem. Muutusid ka hoonete väline vorm, siseruumid 20. sajandi algul, need muutusid aina lihtsamaks. 1863. aastal avati
kolbmootori võimsuse suurendamiseks, kus mootori töötsükli sisselasketaktil kõrgema rõhuga õhu surumiseks silindrisse, kasutatakse sama mootori silindrites töötsükli läbinud heitgaasideenergial pöörleva turbiini poolt käivitatud kompressorit. Turbokompressori eelis mehaaniliselt käitatava kompressori ees, on kolbmootori suurem kasutegur ja parem võimsuse/kaalu suhe ning mis peamine, kasutatakse ära mootori tavaliselt kaotsi minev heitgaaside energia. Turbokompressori leiutas Sveitsi insener Alfred Büchi, kes sai oma leiutisele patendi 1905.aastal. Aleksander Andrejev AT112 TURBOKOMPRESSORI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE Turbokompressori peamised osad, turbiin ja kompressor on monteeritud ühisele võllile. Mõlema labamasina, turbiini ja kompressori, töörattad (impellerid) asuvad eraldi oma kodades. Turbokompressori korpuses on ühine võll tavaliselt laagerdatud keraamiliste kuul- või liuglaagritega (hüdrodünaamiline laagerdus).
Põhiline valmistamismeetod seisneb detailide kasvatamisega kihtide kaupa, uue materjali lisamisega eelnevalt paigaldatud kihile. Erinevad tehnoloogiad 3D printimisel: Laserpaagutamine Laserpaagutamistehnoloogia kasutab võimast laserit, mis sulatab plastiku, metalli, keraamika või klaasi pulbri kihthaaval, vastavalt detaili läbilõikele, terviklikuks mudeliks. Stereolitograafia Esimene kaubanduslik 3D-printer kasutas stereolitograafia meetodit. Selle leiutas 1984. aastal Charles Hull, kasutab printimise toormaterjalina vedelat polümeeri, mis tahkub teatud lainepikkusega valguse käes. Valgusallikana kasutatakse laserit, ning soovitud detail saadakse jällegi kihthaaval materjali tahkestamisega vastavalt mudeli läbilõikele. Kuna materjal muutub tahkeks ainult laseri fookuses, siis peale ülejäänud vedela polümeeri eemaldamist jääb alles soovitud detail. Detaili valmistamise aeg sõltub selle suurusest ja keerukusest, kuid
nagu näiteks: muusikakeskused, CD mängijad, laserprinterid ja skännerid. Iseasi on ainult see kas inimene ise ka on teadlik sellest, et nendes igapäevastes vahendites on lasertehnoloogai kasutusel. Käesolevas uurimistöös on lähema vaatluse all laserid, koos nende kasutamise, tööpõhimõtte, ajaloo ja erinevate liikidega. Uurimistöö eesmärgiks on leida informatsiooni laserite ajaloo kohta, (kes selle leiutas ja millal?)mis põhimõttel töötab laser ning millistes valdkondades ja kuidas on võimalik seda kasutada. Uurimistöö hüpoteesiks on, et lasertehnoloogia on küllaltki uus asi ja et ei ole olemas eriti palju laseri liike. Uurimistöös on kasutatud allikmaterjalidena Tolansky S raamatut Revolutsioon optikas, Käämbre H Laseri raamat ja raamatut Kalender 1999. Lisaks raamatutele on saadud materjali ka internetist. Töö koosneb kuuest peatükist ja alajaotustest, kokku mahus 17 lehekülge.
Edgar Degas Sünninimi: Hilaire-Germain-Edgar de Gas Elas aastatel 1834-1917. Edgar Degas oli prantsuse impressionistlik kunstnik ja skulptor. Ta on tuntud ka selle poolest, et ta leiutas niinimetatud märja pastelli. See on tehnika, mille puhul viimistletud pastelli joonistus kastetakse üle vee-või piimaga. 11-aastaselt hakkas Degas õppima Louis XIV lütseumis, mille lõpetas bakalaurusekraadiga kirjanduses. Edasi läks ta õppima Pariisi Ülikooli, kuid ei õppinud seal kuigi kaua. 18-aastaselt muutis ta oma toa ateljeeks ja 1853 registreeris ta Louvre'is kopistina. 1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisi oma maalistuudio
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
