Rahel Kallas 2013 KOSMOSETEHNOLOOGIATE ARENG LÄBI SAJANDITE Ajalugu Klaudios Ptolemaios(87-150 pKr.) astronoomiaraamat(tähekataloog), kosmoses tiirleb kõik maa ümber Brahe(1546-1543)- parallaks Mikolaj Kopernik(1473-1543) päikesesüsteemi keskmes pole maa, vaid päike Hans Lippershey leiutas teleskoobi 1608 Galileo Galilei vaatas I läbi teleskoobi taevast Johannes Kepler(1571-1630) orbiidid on ellipsikujulised Isaac Newton(1642-1727) gravitatsioon W. Ja C. Herschel päike üks täht tohutu suures lamedas Galaktikas, kataloogisid tuhandeid tähti ja udukogusid 17. sajand Teleskoop Teleskoobi leiutas Hans Lippershey 1608. aastal. Newtoni reflekor Isaac Newton 1672, peapeeglilt tulev valgus suunatakse kaldpeegli abil teleskoobi küljel
joa. 13) Milliste avastustega on hakkama saanud järgmised teadlased? Mendelejev koostas 1869. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementidest Rutherford Pani aluse tuumaajastule, tänu sellele on võimalikuks saanud kiiritusravi, tuumajõujaamad jne. Freud nätas, kuidas inimese alateadvus mõjutab tema käitumist, kajastub unenägudes, aga võib põhjustada lausa haigusi. Edison leiutas fonograafi, grammofoni ja elektrilambi. Bell leiutas telefoni Darwin töötas välja õpetuse, mis tõi kaasa põhjaliku muutuse inimeste ettekujutuses maailmast. Pasteur Uuris Siberi katku ja leidis sellele immuunsuse. 14) Millised muudatused toimusid ühiskonnas eluolus 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses? Kasutusele võeti liftid, hakati ehitama pilvelõhkujaid, metroo, trammi-.ja trolliliinid. 15) Millised on 19. sajandi kuulsamad kunstivoolud ja nende esindajad? otstarblikuse ja
Morse Morse ehk morsekood ehk morsetähestik on Samuel Morse'i poolt leiutatud lühikestest ja pikkadest signaalidest koosnev telegraafikood. Samuel Morse Samuel Finley Breese Morse (27. aprill 1791 2. aprill 1872) oli Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja leiutaja. Tema tuntuimad leiutised on juhtmeta elektromagnetiline telegraaf (1836) ja morsetähestik (1838). Morse - mis see on? Morse ja selle tähestiku leiutas ameerika leidur, elukutselt maalikunstnik, Samuel Finley Breese Morse (1791-1872). 1834 leiutas ta elektromagnetilise telegraafiaparaadi (morseaparaadi), 1840 täiustas ta seda ja hakkas rakendama pikkadest ja lühikestest signaalidest koosnevat telegraafikoodi (morsetähestik). 1844 rajas ta Washington-Baltimore'i telegraafiliini. Morse on rahvusvaheline kood teadete edastamiseks telegraafi teel. Skaudid kasutasid varem tihti morset teadete edastamisel, kuid aegade muutudes ja tehnika
Viikingid aga kasutasid muda puitu ja tahutud seinadega et pragud kinni panna.Keskajal rikkad inimesed riputasid vaipu seinade peale.Kaasajal kasutatakse klaasikiude, vahtpolüsteroollehti, puuvill, tselluloos ja isegi lambavill. Küte Vana Roomas oli kasutuses süsteem kus läbi torude mis asusid põranda all tuli soojus ahjudest.18.sajandi alguses leiutati hüdroloogiliselt põhinev küttussüsteem.Ning 1830ndatel hakati leiutas Angier March Perkins ühed avrasematest auruküttemasinatest. Kaasajal aga kasutatakse radiaatorid mis leiutas Franz San Galli aastal 1855. Karkassi näide. Radiaatori näide. Tänapäevase ventilatsiooni näide.
RENESSANSS Mõiste “renessanss” tuleneb sõnast taassünd ja see võeti kasutusele Itaalias 16.sajandil. Renessansi teadussaavutused • Petruci leiutas nooditrükitehnika • Leiutati püssirohi • Võeti kasutusele araabia numbrid • Põrgu ja paradiis siirdusid inimese sisse • Arenes astroloogia • Merel sõideti tähtede ja kompassi järgi • Galileo Galilei leiutas pendliga kella Olulise koha sai humanistlik iluideaal, kus väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näis. Muusika kõlaideaal lähtub tertsi ja seksti intervallidest.Muusika on enam seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist.Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia. Ilmalik muusika 16. Sajandil • Tänu humanistliku hariduse levikule, millega käis kaasas ka korralik
Renessanss vs 21. sajand Renessanssi ajal tehti palju maade avastusi, teaduses tehti uusi avastusi ja leiutati ka trükikunst. Trükikunsti leiutas J.Guttenberg. O.Petrucci leiutas sel ajal ka nooditrüki. Nendega seoses muutus Euroopa poliitiline pilt. Samuti sündis uus kultuuri- ja ühiskonnamudel. Alles renessanssi ajal hakati seostama teost ja autorit. Varem oli kõik nagu jumala loodud ehk siis ananüümne ja püha oli ainult teos, nüüd see muutus. Selle muutuse ajal hakati väärtustama loovat kuntsnikku ja tema isikupära. See on jäänud püsima ka tänapäeval. Reformatsiooni peamine teene filosoofia ajaloo seisukohalt oli
vineerist. Rulalaua laius on 7–9 tolli (18–23cm) ja pikkus 2,5–3 jalga (76–91 cm). RULASÕIDU AJALUGU Rulatamise juured on tulnud surfamisest. Esimene grupp, kes tegi rulatamise populaarseks, on Z-Boys, (Venice, California, USA), 70-ndate keskel. Bones Brigade tiim tegi aga hämmastavad videod, millega viidi rulakultuuri massidesse, 80-ndatel. RODNEY MULLEN (SÜND 17. AUGUST 1966) Üks legendaarsemaid rulatajaid on Rodney Mullen, kes leiutas tuntumad flatground trikid. MULLEN’I LEIUTATUD TRIKID Ollie: Kickflip: 360 flip: Heelflip: TONY HAWK (SÜND. 12 MAI, 1968) Tony Hawk on üks kõige tuntumaid rulatajaid eales, kes sai kuulsaks vertikaalse rulatamise ja temanimeliste videomängudega. Ta oli esimene, kes tegi õhus 900 kraadise hüppe (kaks ja pool pööret). Tony’l on poeg Riley, kes on 26aastane tänavasõidu stiilis rulataja. TUNTUMAD RULATAJAD JA PROFFID
aasta detsembris esimesena lõunapoolusele. R. Scott jõudis 1912. aasta jaanuaris teisena lõunapoolusele. R. Peary jõudis a. 1909 esimesena põhjapoolusele. D. Livingstone, R. Burton uurisid Aafrikat. Tjan-sanski, Prezelvalski, G. Everest, Toll, Middendoff (viimased 2 olid Balti-Sakslased) uurisid Aasiat. Darwin, Humboldt uurisid Lõuna-Ameerikat. J. Davis, Mackenzie uurisid Põhja-Ameerikat. Eyre, Dickens, Burke uurisid Austraaliat. J. Casteau elas 20. Saj., leiutas akvalangi, uuris ookeanit. A. Piccard elas 20. Saj., leiutas batiskaafi, uuris ookeanit.
Galileo Galilei Galileo Galilei, kes sündis 15. veebruaril 1564 Pisas ja suri 8. jaanuaril Arcetris, oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele. Ta leiutas kompassi, termomeetri ja täiustas teleskoopi. Perekond Galileo isa oli Vincenzo Galilei, kes oli kuulus muusika õpetaja ja flöödimängija. Isa pidas Galileod väikeseks hajameelseks taevauudistajaks, kes nägi kummalisi nägemusi ja kuulis enneolematuid helisid. Juba väiksena keeldus poiss arvestamast autoriteetidega. Ta ehitas kohmakaid asjandusi, mis meenutasid vankreid, veskeid ja laevu kõike, mida tema meeled igapäevastel jalutuskäikudel olid tähendanud
Sissejuhatus Auto ajalugu ulatub tagasi juba aastasse 1769, kui leiutati esimene auru jõul liikuv masin, mis oli mõeldud inimeste vedamiseks. Aastal 1806 ilmus esimene sissepõlemismootoriga auto, mis töötas gaasil. See omakorda viis tänapäevase bensiinil või diislil põhineva sissepõlemismootorini. 20. Sajandi alguses ilmusid ka elektriautod, kuid populaarsust saavutamata kadusid nad üsna ruttu. Saksa inseneri Karl Benzi peetakse üldiselt auto leiutajaks, kuigi Nikolaus Otto leiutas neljataktilise bensiinil põhineva sissepõlemismootori ja Rudolf Diesel leiutas ka neljataktilise sissepõlemismootori, kuigi see põhines diislil. Elektriauto aga põhineb ungarlase Anyos Jedlik'u elektrimootoril ja prantsuse füüsiku Gaston Planté leiutatud pliiakul. Seega võib varajase automobiili ajaloo jagada perioodideks valitsevate mootori jõuallikate järgi. Hilisemat ajalugu liigitatakse tavaliselt kujunduse stiili ja suuruse ning kasutuseelistuste järgi.
EETIKA A1-2 Olde Märt Kaarlimõisa 2010 1. Mis on auto ? Auto on sõiduvahend inimese või kauba transportimiseks. Autol on vähemalt kolm ratast ja mootor ning juhtumisseadmed. 2.Esimene auto ? Ford mudel T 1908 3. Auto ehitajad 3.1 Karl Benz Ehitas esimese bensiinimootoriga auto aastal 1885 Esimene auto Ford mudel T aastast 1908 3.2 Rudolf Diesel- Leiutas diiselmootori 1897 3.3 Nikolas August Otto- Leiutas bensiinimootori 3.4 Gottlieb Daimler- Leiutas kahetaktilise bensiinimootori 3.5 Henry Ford- Hakkas autosid tootma liinil, esimene auto oli Ford mudel T 3.6 Felix Wankel leiutas rootorkolb mootori 4. Ratas Mis on ratas ? Ratas on ümmargune seadeldis mis on võimeline pöörlema telje peal mis on asetatud tema tsentrisse. Kui vana on ratas ? Mõningatel andmetel 3100 või 3200 eKr Erinevad Rattad 5. Eetika 5
Fifth level N ende tikkudega tuli olla äärmiselt ettevaatlik, sest need süttisid hõõrdumisel mis tahes pinnaga. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tänapäeva tuletiku leiutas 1844. aastal rootslane Gustaf Erik Pasch Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Fourth level Third level Fifth level
Gottlieb Wilhelm Daimler sündis Stuttgardi ligidal. Juba väiksena huvitas teda tehnika ning hakkas õppima relvassepaks. 1852 otsustas ta õppima hakata masinaehitust ja lahkus kodulinnast 1872 Daimler ja Maybach läksid tööle maailma suurimasse püsimootorite tehasesse mis oli poolenisti Nikolaus Otto oma, kes otsis uut tehnilist direktorit. Kui Otto ja Daimler olid direktorid, arendasid nad gaasimootoreid ning samal ajal oli Maybach peadisainer. 1876 leiutas Otto nelja takti tsükli mis sai patendi 1877 kuid see kohe taandati kui Karl Benz leiutas töötava kahetaktilise gaasimootori samal printsiibil1878 Samal ajal läksid Otto ja Daimler tülli ja Daimler vallandati 1880 ja sai 112 kuldmarga väärtuses firma osakuid kompensatsiooniks patentide eest. 1882 hakkasid Daimler ja Maybach koos töötama Otto naljataktilise tsükli korralikult tööleseadmisega. 1885 said nad valmis mootori ning sellele ka karburaatori.
Tänapäeval on elektriautod üha rohkem populaarsust kogunud. 1958.aastal Niels Bohlini valmistatud turvavöö VOLVO , on minu jaoks väga tähtis. See pole küll transpordi leiutis, aga see muudab autosõidu palju ohutumaks. Tänapäeval on turvavöö kinnitamine kohustuslik, seega on see minu jaoks ja ka teiste jaoks väga tähtis leiutis. Tänapäeval kasutatakse turvavõid ka lennukites, mis aitavad mugavamalt maanduda. Esimese aku leiutas Plante 1859. aastal. Akut kasutatakse tänapäeval kõikjal, seega on see tähtsaim leiutis transpordi ajaloos. Veetranspordile pani alguse Le Plongeuri leiutatud mootorlaev(1863). Laev oli küll algeline, raskesti juhitav ja väga aeglane, kuid väga tähtis veetranspordi ajaloos Autode valdkonnas oli ka oluline leiutis sidur. 1881. aastal Simensi valmistatud sidur on ka tänapäeval väga tähtis. Tänu sidurile on meil võimalik vahetada autol käike. Ka mootori
väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval on klaaskolb täidetud väärisgaasiga (argoon või krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga. Varem oli lihtsalt klaaskolvis olev õhk hõrendatud. 1908.a. leiutas Thomas Alva Edison sokli, mida teatakse siiani Exx nomenklatuuri all, millest Euroopas on tuntuim E27, leiutas veel Fordi T-mudelis kasutatud raudnikkelaku, filmikunstis kasutusele võetud perfolintkaamera, trükinduses rakendatud mimeograaf ja terviklikud valatavad betoonmajad. Edisoni suurimaks teeneks inimkonnale on elektrivalgustuse üldkättesaadavaks muutmine. Tunnustused Thomas Alva Edison valiti 1890. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks. Aastal:
Kristina Uibukant 10.A klass Anastasia Jürgens Saksamaa metroos ilmus uus rong ilma masinistita. Masinisti asemel tuli arvuti,aga liikumist vaatab keskjuhtimise punktist. Nüüd rongid käivad täpselt plaani moodi,ja kõige tähtsam on see,et rong saab peatuma kui rööbase peal on mingisugune loom,inimene või muu asi. Aspirant Feroz Ahmed Siddiki Bangladessist leiutas rooboti,suuteline teha kergeid ülesandeid. Masin tajub hääle käskusi,tal on ruumiline intellekt,saab tõsta asju,pesta põranda ja palju veel Selle saab kasutada ka selleks,et kaitsta ja ka selleks,et täitma ohtlikke töid nagu sahtis. Teadlased Design Incubation Centrist Singapuris teoreetilised leiutasid seadeldist nimetusega Touch Hear,millega tulevikus saab trükitud teksti raamatust,ekraanist tõlkida sõrme puutumisega.
15.aastaselt asus õppima Firenze kuulsa kunstniku Andrea del Verocchio juurde (maali ja skulptuuri). Leonardo oli parim õpilane ja tihti maalis fragmente õpetaja töödele. (näit: ,,Kristuse ristimine"). 1472.a. sai Leonadro da Vincist Püha Luuka gildi liige. Peagi sai da Vinci Firenzes oma ateljee. Leonard oda Vinci oli väga nägus noormees, kes oskas hästi ratsutada, tundis huvi mehhaanika, geomeetria, anatoomia vastu. Da Vinci käis lahkamas laipu, et õppida inimkeha ehitust.ta leiutas jalgratta, lennukruvi ja palju muud. Kuna ta oli vasakukäeline ja kõik oma joonised täiendas märkmetega, siis leiutas ta peegelkirja, et mitte tinti laiali ajada. Samas oli da Vinci väga üksik inimene, kuna tema energia kuulus loomingule. Ta ei abieelunud kunagi ja arvatakse, et ta tundis huvi omasooliste vastu. 1482.aastal asub tööle Milaano hertsogi teenistusse ja jääb sinna 17 aastaks. Maalis ühele Milaano kloostri seinale fresko ,,Püha õhtusöömaaeg"
.................................................. 7-12.KLASS 1. MILLISE LOOMA PIIMAST TEHAKSE FETA JUUSTU? 2. KUI PALJU KAALUS MAAILMA SUURIM SOKOLAADITAHVEL, MIS VALMISTATI 2000. AASTAL? KAS 224 KG, 2280 KG VÕI 5500 KG? 3. MIS KALA VALITI EESTI RAHVUSKALAKS? 4. MIKS HINDUD EI SÖÖ KUNAGI VEISELIHA? 5. MILLISES RIIGIS TEHAKSE HÕRGUTAVAID ROTIROOGASID? 6. KAS TOMATILEHED ON MÜRGISED? 7. MIS RAHVUS LEIUTAS 2000 AASTAT EKR JÄÄTISE? 8. MILLIST GAASI LISATAKSE JOOKIDELE, ET NEED KIHISEVAKS MUUTA? 9. MIS ON KABATSOKI TEINE NIMI? 10. MILLISEID MARJU KASUTATAKSE DZINNI MAITSESTAMISEKS? VASTUSED 1-6.KLASS 1. MILLIST OSA TEEPÕÕSAST KASUTATAKSE TEE TEGEMISEKS? LEHTI 2. SOOLA SAAB PUU SEEST. ÕIGE VÕI VALE? VALE 3. MILLEST OLI TEHTUD HANSU JA GRETE LOOS NÕIA MAJA? PIPARKOOGIST 4. MIS KALA VALITI EESTI RAHVUSKALAKS? RÄIM 5. KAS TOMATILEHED ON MÜRGISED? JAH
aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. 2. Kuidas kutsutakse esimest masinat, mille abil saab arvutada ? Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. 3. Mis aastal ja kelle poolt leiutati esimene liitmismasin ? Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. 4. Kes leiutas esimese mehhaanilise arvutusmasina? Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. 5. Mis aastal loodi firma IBM ? Aastal 1896 asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924 firma nimega IBM, mis oli ja on ka tänapäeval
kahest läätsest(või läätsede süsteemist) Rohkem kasutatav ValgusMikroskoop Ajalugu Liitmikroskoop Esimese Mikroskoobi tegid Hollandi prillimeistrid Hanz ja Zacharias Janssen 1595 .a. See oli toruke mis oli kahelt poolt varustatud läätsetega. See annab 10x lähendatud kujutist Zacharias Janssen Ajalugu Robert Hooke Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665. a. Robert Hooke Valgusmikroskoop, millega ta uuris korgilõike. Avastas Raku Ajalugu Antonie van Leeuwenhoek Antonie van Leeuwenhoek Hollandi kaupmees Ta õppis lihvima väga häid läätsi ning valmistas neist palju
1200 paiku, võimalik, et varemgi. "Klaasideks" olid neil lamedad kvartsitükid, mis kaitsesid päikese eest, kuid ei korrigeerinud nägemist. Siit järeldub, et keskajal oli inimesel suur huvi päikese vastu ning, et vaadata päikest vaadata tuli kasutada kvartsi. Trükikunst ehk tüpograafia leiutajaks peetakse Johannes Gensfleisch Gutenbergi (sünd. 1394.--1399. a. vahemikul Mainzis, surn. a. 1468). Tema teene inimsoole seisab selles, et ta leiutas üksiku liikuva trükitähe (tüübi), millest laotakse lehekülje tekst ja trükipressi. Esimeseks selliselt kujundatud trükiseks on nn. «Fragment vom Welt-gericht» («Katkend maailma-õigusest»). Gutenbergi peatööks aga tuleb lugeda piiblit, millele ta pühendas aastad 1450--1455 ja mida nimetatakse lehekülje ridade arvu järgi 42-realiseks piibliks. Sellest järeldub, et Gutenberg loetakse inimeseks kes leiutas esimesena trüki kunsti,
mis pani aluse kokkupandavate fotoaparaatide loomisele. 1854.a. sai I.Aleksandrovski patendi stereofotoaparaadile. 1870.a. lõi D.Jezutsevski hulga origonaalseid fotoaparaadi lisaseadmeid, mis hõlbustasid fotograafi tööd. 1877.a. valmistas L.Varnerke fotoaparaadi, milles fotomaterjalinakasutati paberlinti. 1890 töötas N.Apostoli välja kaheobjektiivilise peegelkaamera prototüübi. 1896.a. valmistas I.Karpov esimese peegelkaamera "Refleks". 1902.a. leiutas A.Popovitski fotoaparaadi, milles harilikku objektiivi asendas sfääriliste peeglite süsteem ja laialilükatava varjuki. http://www.prn.ee/margit/abi/
saarel. · 1727 varastati kohvipuud prantsuse Guajaanast ja istutati portugali Brasiiliasse. · 1728 Sir Nicholas Lawes esitles kohvi Jamaicale. · 1780 Prantsuse Lääne-India istandused, peamiselt Dominikaani Vabariigis, olid maailma suurimad kohvitootjad. · 1800 avastati Prantsusmaal kohvi filter (ja kurnamine) koos Du Belloy kohvipotiga. · 1825 avastati Saksamaal vaakum kohvipott, hiljem müüdi inglise keelse kaubamärgi all Cona. · 1895 Torino insener Angelo Moriondo leiutas esimese auru-rõhu kohvipoti. · 1900 Brasiilia toodab 90% kogu maailma kohvitoodangust. · 1901 jaapanlane Sartori Kato leiutas lahustuva kohvi Ameerikas. · 1908 Melitta Bentz leiutas paberist kohvi filtri. · 1948 Milaano baarmen Achille Gaggia leiutas modernse espresso masina. · 1962 Rahvusvaheline Kohviorganisatsioon kirjutas Londonis alla lepingu kohvi tootvate ja tarbivate riikidega kohvi hindade reguleerimiseks. · 1965 leiutati külm-kuivatatud lahustuv kohv
Spidomeetrid · Spidomeeter on elektrooniline, mehhaaniline või elektromehaaniline kombineeritud mõõteriist, mis mõõdab masina või mehhanismi liikumiskiirust antud ajahetkel ja läbitud tee pikkust. · Spidomeetrid näitavad meile kiiruse väärtuse kohe, ilma et seda tuleks arvutada. · Algupärase spidomeetri leiutas horvaat Josip Belusic 1888.aastal.
21.sajandi tehnika on väga algeline ning nad ei suudaks oma elu ette kujutadagi nii nagu meie praegu seda elame. Minevikus on leiutatud meile tänaseks väga palju olulisi esemeid. Näiteks üheks maailma tähtsamaiks leiutiseks peetakse telefoni. Telefon on kommunikatsiooni vahend, millega peetakse sidet helitoonide vahendusel. Heli kantakse edasi elektrisignaalide abil. 1875. aastal, Alexander Graham Bell leiutas esimese telefoni, mis reaalselt edastas inimese häält. Tänapäeval oleks üsna võimatu ilma telefonita elada. Tänu sellele saavad inimesed üle maailma üksteisega suhelda. Muidugi saaks ka kirjateel, kuid telefoniga saab ühendust inimesega teiselpool maakera palju kiiremini luua ning jutud saab kiiremini räägitud, kui kirja teel. Väga vajalikud leiutised on ka näiteks trükimasin, lambipirn, televisioon, auto, kaamera, õmblusmasin, penitsilliin
Guarneri (1698 - 17 1744) Antonio Stradivari Stradivari viiul 1 500 000 USA $ Ta valmistas umbes 450 viiulit (lisaks vioolasid, tšellosid, kontrabasse, kitarre ja 1 harfi). Kokku 1101 keelpilli. Neist umbes 650 on säilinud mängukõlblikena. Läbi aegade kõige kallimalt müüdud muusikainstrumendid on Stradivari viiulid, mille eest on makstud üle 1,5 milj USA $. Kalleima viiuli eest maksti 2006 Christie oksjonil 3 544 000 $. Cristofori leiutas klaveri 1709 leiutas itaallane Bartolomeo Cristofori klaveri, arendades edasi klavessiini lihtsakoelist ehitust ja kõla. Niccolo Paganini (1782-1840) 19. saj-l tegutses Itaalias läbi aegade legendaarseim viiuldaja Niccolo Paganini. http://www.youtube.com/watch?v=CC1IOKdRKSY Itaalia päritolu on maailmakuulsad lauljad: Luciano Andrea Pavarotti Bocelli (1958) Enrico Robertino
AS Kunda Nordic Tsement Ettevõte asub Kundas, tsementi on seal juba ammustest aegadest tootetud. Keegi ei tea päris kindlalt, kes tsemendi leiutas või kes seda esimesena kasutas. Lupja tarvitati sideainena (hiljem kui savi ja kipsi) Mesopotaamias, Egiptuses ja Hiinas juba mõni tuhat aastat enne meie ajaarvamist. Materjalid Tooraineteks on lubjakivi ja savi ning kütusena kasutatakse põlevkivi ja naftakoksi (kivisöe) segu. Lubjakivi kaevandatakse 6 km kaugusel asuvas Lõuna-Aru karjääris. Savi kaevandatakse 2 km kaugusel asuvas mereäärses savikarjääris, kohale tuuakse kallurautodega.
Taavi Liik Daniel Gabriel Fahrenheit leiutas Fahrenheiti skaala. Fahrenheiti kraadi sümbol on °F. Ainuke kokkulangev punkt Celsiuse ja Fahrenheiti vahel: 40 °F = 40 °C Vee keemistemperatuur: 212 °F Vee jäätumistemperatuur: 32 °F Nullpunkt lume ja ammooniumkloriidi segu sualmistemperatuur. 32 °F vee jäätumistemperatuur. 96 °F inimese kehatemperatuur.
Koostaja:Tanel Kirst Valjala 2009 Benjamin Franklin Sündis 17.01.1706 Suri 17.04.1790 Kuidas ja mida õppis, mida uuris Koolis käis 2 aastat Teadmisi hankis põhiliselt iseõppimise teel Teadusega hakkas tegelema 40-aastaselt Uuris soojusnähtuseid, tegeles okeanograafiaga ja meteroloogiaga Meelistegevuseks kujunes elektrinähtuste uurimine Tähtsamad avastused Avastas elektrostaatilise vastasmõju Leiutas piksevarda Avaldas raamatu "Eksperimente ja vaatlusi elektrist"
Vedur on rööbasteel liikuv jõumasin. Paljudes võõrkeeltes on eestikeelse veduri vasteks lokomotive, locomotive, lokomotiv mis tuleneb ladinakeelsetest sõnadest loco motio - kohalt liikumine. Andrus MURUMAA AMEERIKA VEDURID 3 ESIMESED VEDURID Alguses kasutati vagunite vedamiseks nii inimjõudu kui ka hobuseid James Watt'i leiutas 1782 aastal kasutuskõlbliku aurumasina Inglise insener Richard Trevithick leiutas 1802. a. oma esimese maanteel liikuva auruvankri 1804. aastal katsetas Trevithick oma esimest auruvedurit Inglise inseneri Georg Stephensoni vedur Rocket võitis 1829. aastal toimunud vedurite võidusõidu, arendades kiirust kuni 56 km/h Auruvedurite hiilgeajal, 1930. aastail arendasid kiiremad vedurid juba kuni 200 km/h Suurimad ameerika vedurid arendasid võimsust üle 3000 kW, kuid
Eristatakse kolme liiki akumulaatoreid: pliiakud ehk happeakud, leelisakud ja Li-ioonakud. Happeakud Happe- ehk pliiakud koosnevad klaasist,eboniidist või plastist anumast milles kasutatakse elektrolüüdina väävelhappe kindlaksmääratud tihedusega vesilahust. Anumasse on paigutatud pliioksiidist valmistatud positiivne elektrood ehk anood ja pliist negatiivne elektrood ehk katood. Täislaetud Pliiaku pinge on 2,1 volti ja kasutegur kuni 80 %. Pliiaku leiutas 1859. aastal füüsik Gaston Plante. Tänapäeval on pliiakud laialt kasutusel mitmes valdkonnas. Nende valik on suur ning tootmistehnoloogia hästi välja töötatud, nad on teistest akudest odavamad, ohutumad ja töökindlamad. Pliiakude miinuseks on nende suur kaal ja mõõtmed, ka on nende töökindlus madalatel temperatuuridel halb. Leelisakud Leelisaku leiutas 1901. aastal rootsi insener Ernst Waldemar Junger. Aku anum valistatakse
Tema patenti nimetati tegelikult vaibapühkijaks, mitte tolmuimejaks. Sellel vaibapühkijal olid ümmargused harjad, mis keerlesid, et korjata üles mustus. Tema leiutisel oli ka üksikasjalik lõõtsade süsteem, mis asetses masina peal, et tekitada imemiseffekti. Esimese käte jõul töötava puhastaja nimega „Tuulekeeris“, mis kasutas vaakumit, leiutas 1865 aastal Ives W. McGaffey. Ka see leiutis oli ilma mootorita, ning kasutas käsivänta, mis pani pöörlema ventilaatori, et tekitada imemist. See disain ei olnud väga massiivne, kuid see eest raskesti opereeritav tingituna asjaolust, et sa pidid keerama vänta samal ajal, kui sa masinat ennast mööda põrandaid liigutasid. Aastal 1869 patendeerib ta
TELEVIISOR 1884 leiutas 20aastane Saksamaa tudeng Paul Nipkow esimese elektromehaanilise televisiooni süsteemi Sõna televiisor tähendab ladina keeles kaugele nägemist Esimesed televiisorid olid väga väikeste ekraanidega Tänapäeva telekat ei kasutata vaid saadete vaatamiseks Teleka taha saab ühendada videomaki, DVDmängija või digiboksi Keskmiselt vaatab iga inimene televiisorit üle nelja tunni päevas. Meil kõigil on välja kujunenud oma lemmik saated Liigne televiisori vaatamine ja vähene liikumine põhjustab ülekaalulisust
vanematel vendadelt. TLÜ Haapsalu Kolledz 4 Johanna Reilson Referaat Digifotograafia ajatelg 1850-1855 2011 (http://www.scotshistoryonline.co.uk/cook1.html) TLÜ Haapsalu Kolledz 5 Johanna Reilson Referaat Digifotograafia ajatelg 1850-1855 2011 3. 1852 Sloveenlane Janez Puhar leiutas 1841. aastal protsessi, kuidas saada foto klaasi peale. Seda tunnustati 17. juunil, 1852 Pariisis Académie Nationale Agricole, Manufacturière et Commerciale poolt. (http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_photography) Foto looja: Herman Heyn, 1852 (http://en.wikipedia.org/wiki/File:EddiePlentyHoles.Sioux.1899.ws.jpg) TLÜ Haapsalu Kolledz 6 Johanna Reilson Referaat
Miks renessanss hääbub? 1)Lutheri tegevus 2)ususõjad, rahutused 3)inimesed arvavad, et neile on kõik lubatud, see viis moraalikriisini 4)renessanss on ennast ammendanud (seda ütlesid Montaigne ja Erasmus) Millise uued värgid tekivad? Uus mahe stiil(dolce stil nuovo) rõhutas armastuse filosoofilist käsitlust,tekib platoonilise armastuse ideaal.traktaat tertsiin uus stroofivorm,Dante leiutas,skeem: aba bcb cdc ded efe jne.grotesk üleloomulikkuseni küündiv,madaldav liialdus. sonett luulevorm,koosneb 2 nelikvärsist(katräänist) koos 2 värsikolmikuga(tertsetiga), Petrarca tüüpi sonett: abba abba cdc dcd.Shakespeare'i sonett. madrigal lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm, tekkis Petrarca-aegses Itaalias. petrarkism Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgimine, platoonilise armastuse idee+melanhoolia,igatsus ja tundelisus. ekloog
Patent väljastati talle jooniste alusel ning suure tõenäosusega ei ehitanud mees ise kunagi toimivat protodüüpi, sest hiljem kui üritati tema jooniste põhjal masinat ehitata ei toiminud see. Mitmed erinevad leiutajad ja rätsepad püüdsid järgnevetel aastatel õmblusmasinaid leiutada, aga neid ei patendeeritud kunagi, sest need ei osutunud kas töökõlblikuks või raiskasid vaid kangast ning lagunesid vähese kasutuse järel. Esimese toimiva masina leiutas prantsuse rätsep Barthelemy Thimonner aastal 1830. Tema leitatud masin kasutas vaid ühte niiti ning konksu. Masina õmblus nägi välja nagu tikand ehk siis see ei õmmelnud sirget joont. See masin leidis isegi kasutust. Mees ehitas valmis 8 masinat, mis õmbelsid erinevates töökodades sõdurite vorme. Kahjuks aga otsustas grupp prantsuse rätsepaid mässu kasuks, sest nad kartsid, et sellised leiutised võtavad neilt töö ja leiva. Hiljem selgus, et neid oli ka õigus
Karl Friedrich Benz 1844-1929 Koostas: Kätlin Tammeveski Karl Friedrich Benz sünninimega Karl Friedrich Vaillant Saksa leidur Bensiinimootoriga auto leiutaja Auto Mercedes-Benz looja 1871- asutas rauavalu ja mehhaanika ettevõtte 1883- asutas ettevõtte Die Benz & Cie 1886- sai patendi kolmerattalisele ligroiinil töötavale- Velozipedile 1895- leiutas esimese veoauto. 1896- sai boksermootori patendi. Victoria leiutamine. 1906- asutas ettevõtte C. Benz Söhne. Müüt Carl Benzi kohta Legend, mis väidab et bensiin on saanud nime C. Benzi järgi on puhas vale. Aitäh!
POLÜVINÜÜLATSETA AT (PVA) Mihkel J, Janno Mis on? Kes leiutas? Polümeerid PVA Keemiline valem (C4H6O2)n Fritz Klatte Ei tohiks segi ajada POLÜVINÜÜLALKOHOLIGA Kasutusalad Käsitöö Puidutöö Liimimist vajavad sisetööd Omadused ja füüsikalised omadused Kiiresti kuivav Vastupidav Vedel Tihedus on 1,19 g/cm3 Kasulikkus tootjale Vajalik inimestele Ostetakse Puuduvad efektiivsed asendusained Tootmine Etaanhapet Atsetüleen Kahjulikkus Pole taaskasutatav Keskkonnale suhteliselt ohutu
KORVPALL MIS ON KORVPALL KORVPALL ON SPORTMÄNG MIDA MÄNGITAKSE KAHE VÕISTKONNA VAHEL. MÄNGU EESMÄRK ON VISATA PALL VASTASTE KORVI. KORVI LANGENUD PALLID ARVESTATAKSE VÕISTKONNALE PUNKTE. VÄLJAK KORVPALLI AJALUGU KORVPALLI LEIUTAS 1981 SPRINGFIELD (USA) KOHALIKU ÜLIKOOLI KEHALISE KASVATUSE ÕPETAJA JAMES NAISMITH. 1892 PEETI SEAL AMETLIK KORVPALLI TURNIIR USAST LEVIS KORVPALL SPORTMÄNGUNA MÄNGIJATE POSITSIOON TAGAMÄNGIJA-EGUTSEBT TAVALISELT OMA VÕISTKONNA RÜNDE AJAL KESKJOONE JA KOLMEPUNKTIJOONE VAHEL. ÄÄREMÄNGIJA-MÄNGIB RÜNDEL PAREMAL VÕI VASAKUL POOL KORVI KEELUTSOONI JA KÜLJEJOONTE VAHEL KESKMÄNGIJA-KOHALE VALITUD MÄNGIJA ON TAVALISELT VÕISTKONNA PIKIM LIIGE JA RÜNDEL MÄNGIB TA KORVI LÄHEDAL. AITÄH KUULAMAST
TEADUS Hiinlased tegid hoolega taevavaatluseid. Kuna nad teadisid hästi taevakehade liikumist koostasid nad kalendri. Aasta koosnes hiinlastel 12 kuust kus igaühes oli 30 päeva. Hiina meremehed tegid juba varajalt maakaardid ja et ka paremini merel orjeteeruda leiutasid nad kompassi. Hiinlased on veel leiutanud paberi, siidi sallid, vihmavarjud, lukud ja võtmed. Üks tähtis leiutis mida leiutas üks Hiina teadlane on seismoskoop, mis näitab kui kaugel tekkis maavärin. Tuntud on ka püssiroht mida algselt kasutati kaljude lõhkumiseks ja iutulestike korraldamiseks. 100 aastal leiutasid hiinlased üherattalise käru millest on tulnud ka meie transport. KOMPASS
Hõõglamp Koostaja:Ivar Turja Klass:10a Ajalugu 1800.a. leiutas Edison esimese praktilise hõõglambi Esimese katse teha hõõglampi tehti Warren de la Rue poolt 1820. aastal. 1904.a. tulid Euroopa turule esimesed volfram lambid. 1950.a. oli volfram lampide tehnoloogia lõppu jõudnud. Elektripirni ehitus: 1 -- kuumakindlast klaasist kest 2 -- väärisgaasiga täidetud ruum 3 -- volframist hõõgniit 4 -- ühendusjuhe põhjakontaktiga 5 -- ühendusjuhe sokliga 6 -- tugivardad 7 -- klaastoestik 8 -- ühenduskontakt sokliga
Mikroskoop 15. saj esimesed valgusmikroskoobid leiutas Galileo Galilei. Esimese liitmikroskoobi meisterdasid 1590.a Hollandis Hans ja Zacharias Janssenid. Täiuslikum mikroskoop leiutati Robert Hooke'i poolt. Esimesena nägi läbi mikroskoobi baktereid Anton von Leuewentrock. Mikroskoopide tüübid: - valgusmikroskoobid - elektronmikroskoobid - skaneerivad mikroskoobid Mikroskooiga saab väikestest esemetest suuremaid kujutisi. Veel suuremaid suurendusi saadakse teravikmikroskoopide abil, mis võimaldavad näha üksikuid aatomeid
1639 sundis kardinal Richelieu rantjeede vastuhakus osalenud Pascali isa armuandmise järel Roueni generaliteedi intendandi kõrgele ametikohale. Äsja oli generaliteedis veriselt maha surutud vaeste ülestõus, Roueni tulud ja varad olid konfiskeeritud, linnale oli määratud lisaks veel miljoniliivrine kontributsioon. Blaise Pascalil oli olnud kavas kirjutada uurimus matemaatikast, kuid isa vajas abi pikkade arvutulpade kokkulöömisel. Blaise otsis abi arvutuste automatiseerimisest ja leiutas 1642 esimese mehaanilise arvutusmasina, millele kulutas viis aastat 1640&ndash1645. Aastal 1646 asus Pascal tegelema vaakumieksperimentidega ja pani järgnevate aastate tööga aluse hüdrostaatikale. Tühjust uurides sattus ta vastuollu keskaegse dogmaga looduse tühjusekartusest ja pahandas sellega jesuiidid jesuiite. Umbes samal ajal omandas Pascal jansenism jansenistlikud vaated. Arstide soovitusi järgides püüdis Pascal 1647. aasta paiku viletsa tervise huvides uurimistöödes
Hiir Õpilane 2009 Hiire ajalugu Maailma esimene arvutihiir nägi ilmavalgust 46 aastat tagasi. 1970. aastatel arendas seadet firma Xerox, aga esimene hiirega varustatud kommertstoode lasti välja 1981. aastal. Hiire leiutas 1963. aastal Douglas Engelbart. Maailma kõige esimene arvutihiir 296 000 krooni maksev 18 karaadisest valgest kullast 59 teemantikilluga maailma kalleim arvutihiir Mis on Hiir ? Hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Hiirel on tavaliselt 2-3 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. Hiire funktsioonid: Osutamine Klõpsutamine Lohistamine ehk vedamine Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia
Leiutajad: Renessanss Eestis: Galileo Galilei valmistas esimese 15581583.a. toimunud Liivi sõja tagajärjel teleskoobi. läks Eesti Rootsi, Poola ja Taani võimu alla. Johann Gutenberg 1535.a. ilmus esimene eestikeelne trükitud leiutas trükikunsti. raamat.
Sunday, November 16, 2014 Fenoplast • 1899 patendeeris Arthur Smith inglismaal fenoolformaldehüüdide vaigud kasutuseks elektri-isolaatoritena eboniidi asemel. • 1907 arendas Leo Hendrik Baekeland edasi fenoolaldehüüdi valmistamise tehnikaid ja leiutas esimese sünteetilise vaigu ning tõi turule esimese majanduslikult eduka fenoplasti nime all bakeliit • Bakeliidist hakati valmistama raadioid, käekotte, ehteid jmt. Sunday, November 16, 2014 Kasutatud materjal • http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/materjalid/enim_kasutatud_materjalid_ja_nende_rakendusi.html • http://www.estplast
Mängu eesmärgiks on visata pall määrustepäraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Ajalugu[ Esimene korvpalliväljak Springfieldikolledžis Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus, mis lõppes 1 : 0. Ainukese korvi viskas William R. Chase. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall.
Silindrisl olev gaasi ja õhu segu süüdati sädemega ja tekkinud gaas lükkas kolvi liikuma. Mootor tegi suurt müra, kuna kolvid põrkusid piirasendites vastu piirajaid. Praktikas selline mootor ennast ei õigustanud. · Saksamaal puutus selle mootoriga kokku müüjaõpilane Nicolaus Otto. Otto alustas Lenoiri mootori täiustamisega ja märkas, et segu on kõige optimaalsem süüdata ülemise surnud seisu lähedal. Ta paigutas mootorile ka hooratta. 1876.a. leiutas Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida kutsuti ,,Otto Cycle Engine". 4-taktiline sisepõlemismootor oli sündinud! Ka tänapäeval nimetatakse 4-taktilisi bensiinimootoreid ottomootoriteks. Esimene Auto · Esimesed autod olid hobuvankritele paigutatud sisepõlemismootoriga sõidukid. · Maailma esimene auto, mida toodeti arvestatavas koguses ja bensiini mootoriga, oli K.Benzi ,,Velo" (1886). See ei meenutanud tänapäevast autot mingil moel, see
tekst, muusika, loodushääled, ka inimese tekitatud heliefektid. Kõik on liidetud tervikuks, mida nimetame audiovisuaalseks meediaks. 4. Internet - telekommunikatsioonivõrgu kaudu loodud andmeside, mis võimaldab infovahetust vastavate tehniliste seadmete ja andmeside protokollide vahendusel. Internetis on esindatud kõik eelnevad meedialiigid. Meedia ajaloost Trükised Trükised olid need, mis panid aluse ajakirjandusele kui meediale. Trükipressi leiutas 1450. aastal Saksa käsitööline Johann Gutenberg. Enne seda kopeeriti ja illustreeriti raamatuid ükshaaval ja käsitsi. Trükipressi kasutuselevõtt võimaldas trükkida ühe korraga tuhandeid koopiaid, mis muutis raamatu taskukohasemaks ka lihtinimesele. Esimesed ajalehed trükiti Saksamaal ning 16. sajandil võis neid näha juba mujal Euroopas. Sellest hetkest sai hoo sisse ka reklaamindus. Tänapäeval trükitakse maailmas iga päev umbes 60000 päeva-või nädalalehte. Televisioon
varauusajal ka mujal Euroopas. Renessanss prantsuse keeles taassünd. Hiliskeskaegses Itaalias alguse saanud murrang Euroopa vaimuelus ja kultuuris. Levis humanistlik ellusuhtumine ja eeskujusid hakati otsima antiikkultuurist. Euroopa keskaja lõppu ja varauusaega nimetati sageli renessanssiajajärguks. Monarhia valitsemisvorm, kus riigi eesotsas seisab eluaegse ja tavaliselt ka päritava võimuga ainuvalitseja. ISIKUD: Johan Gutenberg sakslane, kes leiutas 1440'ndal aastal trükikunsti, kuigi see oli varem tuntud ka Hiinas, siis Gutenberg seda tõenäoliselt ei teadnud . Erasmus Roterdamist saksa humanist, kes uuris piiblit ja jõudis järeldusele, et katoliku kiriku õpetused on valed. Ta kirjutas teose " Narruse kiitus", kus ta naeruvääristas vaimulike ja ilmalike ahnust ja rumalust. Karl V Habsburgide troonipärija, kes sai Hispaania kuningaks. 1519. aastal valiti ta Karl V nime all Püha Rooma keisriks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
