Selliseid jääkaineid nimetakse aheraineteks. Tähtsamad rauamaagid on järgmised : Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)-oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt ). Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Magnetiit on kõige rauarikkam ja puhtam rauamaak. Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks : FeCO3+H2O+CO2=Fe(HCO3)2 Raua füüsikalised ja keemilised omadused
(laplased ja teised soome-ugrilased) Petroglüüfid on väga tähtsad eestlastele ja teistele soome-ugri rahvastele sest suured leiukohad asuvad just meie aladel. Kõige populaarsem petroglüüf Põhja-Euroopas on mingi linnu kujutis. / Eesti Muinastaide Selts / Kaljo Põld. Ta on tänapäevaste petroglüüfide kunstnik. Kasutab petroglüüfide motiive graafikas. Petroglüüfide motiive kasutab oma ehetes Summatavet Kärt. Kõige suurem petroglüüfide leiukoht on Lääne-Mongooli mägedes, mis on hiljuti leitud ning nad on kuni 10 000 a. vanad. Soome-ugri petroglüüfidel on tugevad aasia petroglüüfide mõjutused. / Soome-ugri rahvas on Uurali rahvas e. nad ei ole europiidsed ega mongoliidsed. / Sahaara kõrbes Tassili mägedes asuvad Tassili koopamaalid. Nad avastati natuke enne II ms.. Nende kohta on kirjutanud mitu raamatut H. [hanri] Lhote. Enamik on neist realistlikud loomad ning ka inimesed
kutsutakse makaronideks · Tegu on lihtsalt värvimänguga · Ilmselt on tegu mitme erineva mõjuriga · Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu · Värvideks kasutati mineraale, temperavärve, verd, sütt jne · Lääne-Euroopast on paleoliitikumi koopamaale leitud põhiliselt Pürenee mäestikust · Maailmas on üldse u. 140-150 koopamaalide leiukohta · Esimene teadaolev koopamaali leiukoht Altamira koobas Püreneedes, 1879.a · Altamira koopa laes on tohutu suured hästi säilinud maalingud esiajal Euroopas elanud piisonitest · Maalid olid loomutruud ja meisterlikult tehtud · Esialgu ei usutud Altamira koopamaalide ehtsusesse, kuid 20.saj algul leiti samasuguseid koopamaale ka mujalt Euroopast · Altamiras hakkasid turistide tõttu maalingud seintelt maha tulema koobas suleti ajutiselt · Praegu võib näha maalingute koopiaid teises koopas · 1940
kristallselge põhjavesi. Nii et on küll mida osta ja müüa. Tõnu Õnnepalu väidab aga vastupidist, SL, 11.10.1997: "Eesti riigil pole ei naftat, gaasi ega üldse mingeid hinnalisi loodusvarasid, mille abil kasvõi kitsas ülemkihtki saaks hästi elada." Selle kohta saab öelda vaid niimoodi: tegemist on Eestimaa mõnitamisega, tõe salgamisega. Täiendavalt tuleb lisada, et Eestis on ka rikkalik rauamaagi leiukoht Jõhvi lähedal (,,Eesti maapõuerikkusi", lk 37), kus rauamaaki rohkem kui pool miljardit tonni. Maardla asub vaid 5 kilomeetri kaugusel merest, lasund on kompaktne, maak kergesti rikastatav ja sisaldab keskmiselt 31,5% rauda. Puuduseks on asjaolu, et ilmselt pole tasuv lahtine kaevandamine, sest maagikihid algavad 100 meetri sügavuses. Kas ka rauamaak on meie strateegiline rikkus või mitte, pole praegu lõplikult mulle selge,
soode all. Loodusmaastikus on rohkesti nõmme- ja palumännikuid, siin on unikaalsed loopealsed ja paekalda nõlvade laialehelised pangametsad, jõeorgude salukuusikud, pangapealsed lookuusikud ning mitmesuguses arenguastmes taimkattega kivised rannamaad. Mitmel pool Lahemaal võib näha haruldasi taimeliike (mets-kuukress, vesi- lobeelia, raudtarn, hall käpp). Lahemaa rahvuspark oli ka euroopa naaritsale soodsaks elukohaks, siia jääb Eesti ainus ebapärlikarbi leiukoht. Lisaks kaunitele loodusmaastikele on Lahemaal rohkesti kaitstavaid ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjekte. Tähelepanuväärsed on Muuksi linnamägi; Muuksi, Uuri, Võhma ja Vihula kivikalmed; Kolga, Palmse, Sagadi ja Vihula mõisakompleksid; kaluriküla Altjal. Looduse, kultuuri ja ajalooga saab Lahemaal tutvuda õpperadadel (Viru raba, Viitna suur ja väike ring, Käsmu, Altja, Muuksi, Palmse). Maastik
Põlva Ühisgümnaasium Kadi Kaarsalu Neoliitikum Referaat Arheoloogia 10.c klass Põlva 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Neoliitikum 2.1. Narva kultuur 2.2. Tüüpiline kammkeraamika 2.3. Hiline kammkeraamika 3. Nöörkeraamika 3.1. Nöörkeraamika kultuur 3.2. Nöörkeraamika asuala 3.3. Nöörkeraamika kultuuri matused 3.4. Nöörkeraamika nõud 4.Kokkuvõte 5.Kasutatud lingid 1.Sissejuhatus Valisin enda referaadi teemaks ''Neoliitikum'', sest see huvitab mind väga ning soovisin sellest rohkem teada saada. Sellele perioodile on iseloomulikud kamm- ja nöörkeraamika. Uurisin pikemalt nöörkeraamikat kuid all pool on ära toodud kõik neli Eesti neoliitikumi arheo...
Norrale oleksid veel tuulikud, sest Norra on avatud meretuultele ja rannikumerre annaks paigaldada võimsaid tuuleparke, mis rahuldaksid riigi energiavajadust. Varem kaeti elektritarbimise kasv uute hüdroelektrijaamade rajamisega, kuid 1990. aastatel otsustas valitsus ehitada kaks gaasielektrijaama. Gaasienergia kasutuselevõtt Norras on sellest ajast peale olnud kuum vaidlusteema, mis on tekitanud keskkonnakaitsjate tugeva vastuseisu. Kütustest toodetakse naftat. Peamine toornafta leiukoht on Põhjameres. Nafta pumpamine ning selle saaduste töötlemine on nüüd juba läbi paari aastakümne olnud üheks peamiseks tööstusharuks. Norra on üks arvestatavamaid nimesid Euroopa kütuseturul. Teisel kohal on loodusliku gaasi tootmine. Nii nafta kui gaas on tähtsad ekspordiartiklid. Põllumajandus Ainult 3% Norrast on põllumajanduslikult kasutatav, sest enamiku territooriumist võtavad
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Plaatina Koostasid: Marianna Tampere ja Helen Linnas 9.a Juhendas: Ave Vitsut Viljandi 2006 1. Avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. MuinasEgiptuse XII dünastia ajast pärinevates kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. Vanas Egiptuses ning Lõuna ja KeskAmeerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat e.m.a. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e. kassihõbedaks. Põhjalikult kirjeldas hispaanlasest maailmarändur don Antonio de Ulloa oma LõunaAmeerika reisil kogetud k...
säilinud naiskujukesed rõhutavad sootunnuseid , aga ei näita üldse nägu ( näit ,,Willendorfi Veenus"). Vanimad loomakujutised olid küllaltki primitiivsed (Aurignac-Solutre ajastul, u. 40000- 20000 aastat e.m.a) koosnedes peaaegu ainult kontuurist. Järgneval, nn. Madeleine`i ajastul (20000-12000 aastat e.m.a) oli ürgaegse loomamaali õitseng. Sellest ajast pärinevad kuulsad Altmira koopamaalid Hispaanias, Lascaux` leiukoht Prantsusmaal ja paljud teised. Neil piltidel on meisterlikult tabatudiga looma poos ja liikumisviis, need teosed olid ka värvilised põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Kujutati eriti piisonit ja põhjapõtra. Paleoliitikumi lõpul, aga ka mesoliitikumis8keskimine kiviaeg, u. 12000-5000 aastat e.m.a.) ja neoliitikumis (uuem kiviaeg, algas u. 5000 aastat e.m.a.) ilmnesid kunstis uued taotlused.
Ühes leiukohas asub minimaalselt üks teadaolev pesapuu. Ühes parimas paigas Sirtsi soo ääres Angusel elab aga tervelt 10 lendorava pesakonda. Täpset lendorava arvukust pole teada, kuna seda pole sugugi kerge hinnata. Kõige rohkem lendorava leiukohtade teateid on Sirtsi ja Muraka looduskaitsealade ümbrusest, aga ka Tudu ümbrusest. Alutaguse süda ongi kõige lendoravarikkam. Praegu on veel teada lendorava esinemiskohti Soomaa rahvuspargis ja Nigula looduskaitsealal. Üks leiukoht peaks olema Vändra kandis ja samuti Harjumaal Kämbla looduskaitsealal ja Jõgevamaal. Samuti võib lendoravat tõenäoliselt olla ka Raplamaal, kus ta on varem elanud ja Pärnumaal, mida peeti möödunud sajandi esimesel poolel Eesti kõige paremaks lendorava alaks ja kust viimastel aastatel on taas uusi teateid tulnud. Lendorav on pikka aega Eestis olnud kaitse all, kuid see kaitse ei olnud kuigi aktiivne, seetõttu käivitas Eesti Looduse Fond 1991. aastal projekti "Lendorav"
Geograafia: Energiamajandus 1) Energiamajandus Majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2) Taastuvad energialiigid Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Taastumatute energiaallikate kasutamise probleemid: Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas ...
Kui sa leiad eseme, mis võib olla plahvatusohtlik: · Ära seda eset puutu ega nihuta paigast! · Ära viska selle pihta muude esemetega! · Ära seda uuesti maha mata! · Ära tee selle läheduses tuld! · Eemaldu ohtlikust kohast! · Informeeri leiust häirekeskust! · Informeeri teisi läheduses viibijaid! · Ära luba kellelgi ohtlikule kohale ligineda ega eset puutuda! (välja arvatud päästetöötajad) · Märgista leiukoht nii, et sa selle uuesti üles leiaksid! 9 Tene Must Põlemine, plahvatus, tulekaitsevahendid- ja süsteemid 9 PLAHVATUSE TAGAJÄRJED Kuna plahvatuse näol on tegemist põlemisega, siis tekivad ka plahvatusel gaasid. Plahvatusgaaside hulk ja nende tekkimise kiirus on mitmeid kordi suurem, kui tavalise
Australopiteekuste fossiile on leitud Lõuna- ja Ida-Aafrikast. Vanimad dateeringud 4,5 miljonit a vanad. Australopiteekused kadusid u 1 milj a eKr. Jagunevad: varased ja hilised australopiteekused. Varased: Ardipithecus ramidus, Australopithecus anamensis ja Australopitecus afarensis. Hilised: australopithecus africanus, Australopithecus ethiopicus, Australopithecus bosei. Australopithecus robustus Ardipithecus ramidus avastati 1992. ja 1993. Leiukoht Aramis Etioopias. Liiginimi ramidus tuleneb afarikeelsest sõnast "ramid" (juur). Luuleidude vanuseks u 4,4 milj. Neis ilmnevad inimlaste ja inimahvide segatunnused, käisid ilmselt kahel jalal. Nende pikkus oli u 122 cm ning kaal 40 kg. Elasid metsades või metsastel aladel. Algselt paigutatud australopiteekuste hulka (australopithecus ramidus), kuid hilisemad uuringud on näidanud, et tal on australopiteekustega võrreldes suured erinevused hiljem sai uueks
· Ilmselt on tegu mitme erineva mõjuriga · Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu · Värvideks kasutati mineraale, temperavärve, verd, sütt jne · Puudusid roheline ja sinine värv · Roheline värv ongi olnud läbi aegade kõige kallim · Lääne-Euroopast on paleoliitikumi koopamaale leitud põhiliselt Pürenee mäestikust · Maailmas on üldse u. 140-150 koopamaalide leiukohta · Esimene teadaolev koopamaali leiukoht Altamira koobas Püreneedes, 1879.a · Altamira koopa laes on tohutu suured hästi säilinud maalingud esiajal Euroopas elanud piisonitest · Maalid olid loomutruud ja meisterlikult tehtud · Esialgu ei usutud Altamira koopamaalide ehtsusesse, kuid 20.saj algul leiti samasuguseid koopamaale ka mujalt Euroopast · Altamiras hakkasid turistide tõttu maalingud seintelt maha tulema koobas suleti ajutiselt · Praegu võib näha maalingute koopiaid teises koopas · 1940
Alternatiivkulu võib defineerida kui ühe kauba kogust, millest tuleb loobuda, et toota mingi teise kauba täiendav ühik. Ceteris paribus- eelduse peamine eesmärk on kindlaks teha muutujate X ja Y vastastikune seos, arvestamata seejuures muutuja Z mõju. Enamasti on kauba nõudlus elastsem, kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem. Enamasti väljendavad lineaarsed nõudluskõverad elastsemat nõudlust kõrgemate hindade korral, kuna hind, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on kõrge, ja kauba kogus, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on väike. Ettevõtlikkuse all mõeldakse äriotsuste vastuvõtmist, uuenduste tegemist firmas, riski võtmist. Firma kaudseid kulusid kujutab endast näiteks firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised. Firma minimaalne kogus suurtootmisel on minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamata jäänud intressi...
lehte) ning katta kilega, et niiskus mõjuks. Ajalehed ei tohiks veest tilkuda! Tapeedid võivad niiskuma jääda 5-8 tunniks. Seejärel tuleb tapeedid üksteisest ettevaatlikult spaatli abil eemaldada ning lasta ajalehepaberite vahel kuivada. Hea oleks veel kergelt niiskeid tapeedifragmente puidust või vineerist plaadi all ajalehtede või happevabade paberite vahel pressida. Kui tapeedid on kuivatatud, tuleb neile hariliku pliiatsiga õrnalt märkida leiukoht, tuba, fragmendi eemaldamise kõrgus ja kiht. Näiteks: Tatari 22; tuba 2; alt 4. kiht, 1,3 m kõrguselt. Pärast seismist 5–8 tundi niiskete ajalehtede vahel saab tapeedikihte hõlpsalt üksteisest näiteks spaatli abil eraldada. Kui tegemist on mälestisega või muinsuskaitsealal paikneva ehitisega, konsulteeri kindlasti enne tööde alustamist muinsuskaitseameti spetsialistiga! Huvitavat lugemist: www.wallpaperinstaller.com www.wallpaperscholar.com www.historicwallpapering.com
Kultuurile on iseloomulikud tulekivist tehtud "nokaga" puurid, millega on hea sarvi uuristada. Rohkesti kasutati ka mitmesuguseid luuriistu. Tähtsaim saakloom põhjapõder. Ahrensburgi kultuur (10k - 8,5k e.m.a.) Levis Läänemere lõunarannikumaades. Üleminekukultuur paleoliitikumilt mesoliitikumile. Tähtsaim saakloom põhjapõder. Peamiseks jahirelvaks vibu. Kultuuri tuntuim leiukoht on Stellmoori asula, mis oli sesoonselt asustatud asulakoht, kus elati peamiselt sügisel. Swidry kultuur (10k - 8k e.m.a.) Levis Poolas, Leedus, Valgevenes, osaliselt ka Lätis ja Venemaal. Tegeleti peamiselt põhjapõtrade küttimisega. Kultuurile on iseloomulikud tulekivist piklikud nooleotsad, kõõvitsad ja uuritsad. On avaldanud teatud mõju ka Kunda, Butovo, Veretje ja Suomusjärvi kultuuride
Kui sa leiad eseme, mis võib olla plahvatusohtlik: ÄRA SEDA ESET PUUTU EGA NIHUTA PAIGAST! ÄRA VISKA SELLE PIHTA MUUDE ESEMETEGA! ÄRA SEDA UUESTI MAHA MATA! ÄRA TEE SELLE LÄHEDUSES TULD! EEMALDU OHTLIKUST KOHAST! INFORMEERI LEIUST HÄIREKESKUST! INFORMEERI TEISI LÄHEDUSES VIIBIJAID! OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED ÄRA LUBA KELLELGI OHTLIKULE KOHALE LIGINEDA EGA ESET PUUTUDA! (välja arvatud päästetöötajad) MÄRGISTA LEIUKOHT NII, ET SA SELLE UUESTI ÜLES LEIAKSID! 24) POMMIÄHVARDUSE TEGEMINE EI OLE KUNAGI SÜÜTU NALI, VAID TÕSISELTVÕETAV KURITEGU! 25) Kui helistaja on kõik ära öelnud, mis ta soovis, siis tuleb võimalusel ka temale küsimusi esitada. 1. Proovi teada saada: o Kuhu on pomm pandud? o Millal pomm plahvatab? o Kuidas pomm välja näeb? o Mis on pommi panemise eesmärgiks? o Kas ta nõuab midagi? o Kes ta on?
Nn. Balti- ja Kelti muistsed püsipõllud mitmel pool Põhja-Eestis ja saartel. Esmakordselt leidub Pronksiaja lõpu setetes rukki õietolmu. Rauaajal võeti rukis kasutusele iseseisva põllukultuurina. Eesti ala inimasustuse kujunemine pärast jääaega. Pideva inimasustuse kujunemine Eesti alal kujunes u. 11 000 aastat tagasi. Esimesed jäljed inimesest Virumaa idapoolses osas pärinevad keskmisest kiviajast. Siinsed vanimad asulad paiknesid Soome lahe, Narva jõe ning Peipsi kaldal. Tuntum leiukoht on Narva Joaorg. Noorema kiviaja algust seostatakse tavaliselt viljelusmajanduse, kiviriistade lihvimise ja savinõude valmistamisega. Millised on vanimad tänapäevani looduses nähtavad maaviljeluse märgid Eestis ja millal ligikaudselt muutus põlluharimine siin üldiseks nähtuseks? Vanimad fossiilsed põllujäänused Eesti alal pärinevad nooremast pronksiajast ja vanimad välja kaevatud adrajäljed rooma rauaajast. 600/500 eKr rajatakse esimesed ulatuslikud
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 13:45 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 14:16 Aega kulus 31 minutit 9 sekundit Punktid 25,7/27,0 Hinne 9,5, maksimaalne: 10,0 (95%) Küsimus 1 Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Valmis Hinne 2,0 / 2,0 pangaametnik töö printer kapital autoosad kapital laohoone kapital nafta leiukoht maa karjamaa maa Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. ...
1. Päike energiaallikana. Päikese optiline kiirgus on Maal toimuvate füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas. Isegi õli on miljonite aastatega taimestikku ja loomastikku salvestunud päikeseenergia. Ka hüdroelektrijaama turbiine ringi ajav vesi teeb oma ringkäiku tänu Päikesele. Ainukeseks Päikesest sõltumatuks energiavormiks võib pidada aatomienergiat. Otsese päikeseenergia ehk päikesesoojuse ja -elektrienergia panus maailma energiavajadusse on praegu veel väga väike - vaid promille murdosa. Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara. Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat. Päikeseenergia konkurentsivõime tõuseb pidevalt. Uued tehnoloogiad on alandanud selle energialiigi tootmiskulusid võrreldes 80-ndate aastate algusega 25%. Lisaks sellele väärtustatakse üha enam saastevaba energiatootmist; päikeseenergia ei saasta õhku CO2-ga, see...
MUINASAEG EESTIS Esemelised ajalooallikad(arheoloogilia). Muistiseid on kahte liiki. Kinnismuistised asulad, hauad, põllud. Irdmuistised tööriistad, relvad, potikillud. Arheoloogiline kultuur sarnased leiud, mis pärinevad teatud kindlast ajavahemikust ja piirkonnast. Lisaks esemelistele allikatele on ka kirjalikud, mis on loodud teiste rahvaste poolt, as in mitte eestlaste. Andmeid on võimalik leida Vana-Rooma allikatest(kõige varasemad), Skandinaavia saagadest, Vene kroonikatest, Hendriku Liivimaa kroonikatest. Need andmed on üsna juhuslikud, kuna eesmärgiks polnud eestlaste elu kirjeldamine. Muinasaeg algas esimeste inimeste saabumisega Eesti aladele. Kestis kuni muistse vabadusvõistluseni 1208-1227. Inimesed saabusid siia umbes 9000 a eKr. Muinasaeg jaguneb erinevateks perioodideks. Kõige varasem on vanem kiviaeg. Muistne Eesti algab keskmise kiviaja ehk mesoliitikumiga 9000-5000 eKr. Tegemist oli ühe ja sama arheoloogilise kul...
Selliseid jääkaineid nimetakse aheraineteks. · Tähtsamad rauamaagid on järgmised : o Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)-oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt ). o Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Magnetiit on kõige rauarikkam ja puhtam rauamaak. Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. o Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. o Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks : FeCO3+H2O+CO2=Fe(HCO3)2
pole enamasti vajalikud. Selliseid jääkaineid nimetakse aheraineteks. Tähtsamad rauamaagid on järgmised : Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)-oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt ). Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Magnetiit on kõige rauarikkam ja puhtam rauamaak. Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks : FeCO3+H2O+CO2=Fe(HCO3)2 Raua füüsikalised ja keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks
-5. saj eKr) · Kahjuks ei ole ükski Kreeka tahvelmaal säilinud · On säilinud natuke seinamaale · Eelkõige võib otsustada kreeka maalide üle hilisemate roomaaegsete seinamaalide järgi · Ka seinamaale on säilinud vähe ja need on halvas seisundis · Hilisemad Rooma koopiad on leitud eelkõige rikastest linnadest Pompejist ja Herculaneumist, mis hävisid Vesuuvi purske ajal · Teine kreeka maalikunsti leiukoht on Egiptuses Faijumi oaasis · Sealt leiti 19. saj lõpus · Arvukalt väikeseid tahvelmaale · Need olid kaasa pandud muumiatele muumiaportreed · Kreeka maalikunstnikud kasutasid peamiselt looduslikke temperavärve · Mõnikord segati neid mesilasvahaga enkaustika · Faijumi muumiaportreed olid tehtud enkaustikavärvidega · Kreeka maalikunst oli realistlik ja värvikirev · Vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas kreeka kunstnikud tundsid perspektiivi
Pilet nr 7 Võitlus Vana-Liivimaa pärandi ümber Jüriöö ülestõus 1343-1345 Võimuvahetuse õhkkonnas proovisid eestlased oma olukorda parandada. 23. aprillil 1434. aastal alustasi harjulased relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirkiuid, tappsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endile neli kuningat. Edasi asus ülestõusnute vägi Tallinna piirama. Kuna endi jõududega toime ei tuldud, pöördti abipalvega lähima Rootsi esindaja, Turu foogti ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama. Et ei Taani ega Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi ette võtta, pöördusid kohalikud sakslased abipalvega Saksa ordu poole. Liivimma meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kustsus eestlaste kuningad Paide linnusesse seletust andma....
erivärvilised ning neid ei õnnestu hästi leiukohtadena prognoosida. Oma väärtuslike omaduste, eelkõige avarama paakumisintervalli tõttu, on mitmed saviliigid neist kõlblikud nõudlikumate toodete, näiteks põrandaplaatide, valmistamiseks. Devoni rasksulav savi on kasutatav keraamikatööstuses (Siimusti Keraamikatehas) ning viimistlustelliste, keraamiliste plaatide jne. tootmisel. Suuremate maardlatena on arvel Joosu, Küllatova, Süvahavva ja Sänna. Neist suurim oli Joosu leiukoht, mille savi kasutati Siimustis, kuid praeguseks on halli savi varud ammendunud ja kaevandamist ei toimu. Kahjuks kulutati Joosu leiukoha hinnalised hallid savid lihtsa täistellise tegemiseks. Teised maardlad on pisemad ja keerulise ehitusega ning nende karjääriviisiline kaevandamine ei ole tasuv. Devoni savide varud: T = 5,5 miljonit m³. Pinnakatte (Kvaternaari) savid Kõige tuttavamad on meie, peamiselt jääjärvelised viirsavid, mis moodustavad mitme meetri
1. Inimese kui liigi kujunemine. Esimesed inimasustuse jäljed Eesti aladel. Eesti muinasaja periodiseerimine. Inimene kujunes esiajal ehk muinasajal. Australopiteekused kujunesid 4,2 mln a tagasi. Nad võtsid kasutusele tööriistad 2,6mln a tagasi, samuti võtsid nad kasutusele kirja. Eestis olid nad kuni 13.sajandi ristisõdadeni. Tuli bipedaalsus ehk inimene hakkas kõndima jalgadel ja neil arenesid käed . 1,8 mln a tagasi hakati valmistama tööriistu näiteks pihukirveid. Võeti kasutusele ka tuli, homo erectuse(sirgelt kõndivad) poolt umbes 2mln a tagasi . Neandertaalane ehk enne inimese liigi tekkimist elav liik(tal oli suurem kehaehitus kui praegusel inimesel, ta oli jässakam, lihastes, väiksema ajukasutusega, suurema pea, silmakoobaste ja lõualuudega) Ilmub 250 000 aastat tagasi, ta on lihaseline ja jässakas. Neil oli kombeks matta surnuid. Surnukehadest leiame religiooni(usu) ilminguid ja, et ...
1.7.1. Seire Tori põrgu paljandi seire kohta puuduvad andmed. Küll aga on uuritud põhjavee makro- ja mikroelemente (Keskkonnainfo 2012). Toimub Pärnu jõe hoiuala seire: jõgede ja ojade kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Liivakivipaljandil teostatakse Perssoni lõhiksambla (Lophozia perssonii) seiret. Leiukoht registreeriti 19.06.2006. Viimane sissekanne on tehtud 18.07.2012. (Keskkonnainfo 2012) 1.7.2. Huvigrupid Geoloogid, paleontoloogid, looduseuurijad ja loodushuvilised - Tori põrgu on üks väheseid devoni taimede leiukohti Baltimaades. Rahvapärandi, koduloo uurijad ja etnograafid - Tori Põrguga on seotud palju rahvajutte ja legende. Selle uurimine aitab paremini mõista vanade eestlaste kombeid, tavasid ja uskumusi. Turismiasutused - Tori Põrgu loob Torile koos oma lugudega kohavaimu
suurnike mastabasid ja väiksemaid püramiide. Nii kujunesid välja omaette surnute linnad, mille kompleksi kuulusid templid ja sillutatud teed. 1954. a leidsid egiptuse arheloogid puust jõepaadi, mis oli maetud süvendisse Cheopsi püramiidi lähedusse. Paat oli osadeks võetud, et see paremini ära mahuks. Märgid näitavad, et see on sõitnud vees mõnda aega. See kandis arvatavasti vaarao Cheopsi surnukeha mööda Niilust viimsesse puhkepaika. Kui avati paadi leiukoht, tungis sealt välja kuuma õhku. Egiptuse arheoloog Kamal el Mallah lausus:" Ma tundsin viiruki..., aja..., sajandite..., ajaloo enda hõngu." Templite juurde viivat teed palistasid samuti sfinksid - inimese pea ja lõvi kehaga skulptuurid. Need sümboliseerisid kuningavõimu ja täitsid valvurite ülesannet. Templisse sisse pääses läbi väravehitise e püolooni. Püloon koosnes kahest längus seinaga tornist ja nendevahelisest portaalist e uksavast. Pülooni ees lehvisid kõrgete
b Lääne turule eksporttoodangu valmistamiseks c migratsiooni soodustamiseks ja Idaturu varustamiseks 90 Sõjajärgsel perioodil oli Eesti NSV-s investeerimine enamiku teiste NSV piirkondadega võrreldes a majanduslikult vähemefektiivne b majanduslikult enamefektiivne c majanduslikult sama efektiivne 91 Ida-Virumaa tööstusliku arengu sõjajärgsel perioodil määras suuresti a Narva hüdroelektrijaam b seal asuv uraanimaagi leiukoht c Kreenholmi manufaktuur 92 Sõjajärgsel perioodil oli Eesti NSV tööstuse arendamise prioriteediks a laiatarbekaupade tootmine b ehitusmaterjali tootmine c toomisvahendite toomine (rasketööstus) 93 Eesti NSV suurtel tööstusettevõtetel olid erinevalt Lääneriikide ettevõtetest lisaks tootmisele ka a paljud sotsiaalse teenindamise ja kontrolli funktsioonid b suured turustusorganid c suured konstruktori- ja tehnoloogiabürood
b Lääne turule eksporttoodangu valmistamiseks c migratsiooni soodustamiseks ja Idaturu varustamiseks 90 Sõjajärgsel perioodil oli Eesti NSV-s investeerimine enamiku teiste NSV piirkondadega võrreldes a majanduslikult vähemefektiivne b majanduslikult enamefektiivne c majanduslikult sama efektiivne 91 Ida-Virumaa tööstusliku arengu sõjajärgsel perioodil määras suuresti a Narva hüdroelektrijaam b seal asuv uraanimaagi leiukoht c Kreenholmi manufaktuur 92 Sõjajärgsel perioodil oli Eesti NSV tööstuse arendamise prioriteediks a laiatarbekaupade tootmine b ehitusmaterjali tootmine c toomisvahendite toomine (rasketööstus) 93 Eesti NSV suurtel tööstusettevõtetel olid erinevalt Lääneriikide ettevõtetest lisaks tootmisele ka a paljud sotsiaalse teenindamise ja kontrolli funktsioonid b suured turustusorganid c suured konstruktori- ja tehnoloogiabürood
Tingituna kultuurmaastiku pealetungist väheneb rästikule sobivate elupaikade pindala ning see tingib ka rästikutekeskmise arvu langemist, kohtamissageduse vähenemist.[7] Levik Soomes Soomes on rästik üle kogu maa küllalt sage roomaja, kelle levila ulatub kuni 68 030`N. 1979. A. Leiti rästik Inaris, Riutala, on olemas andmeid selle roomaja esinemisest ka paljudel Läänemere Soome-poolsetel saartel, samuti on kohatud meres ujuvaid isendeid. Karjala aladel on üks leiukoht Murmanskist kirdes (69 010`N), samuti Saare-Selkäs (68025`N). Loomulikult on rästik Põhja-Soomes haruldasem kui maa kesk- ja lõunaosas, kuid mitmel pool Soome Lapimaal- Pallas-Ounastruntrumis, Muonis, Jaurijoki juures ja Värriös on leitud elujõulisi lokkalpopulatsioone . Aastail 1981-1983 kõikus rästiku suhteline arvukuso,i is./km Põhja-Soomes kuni 2,3 is./km Lõuna-Soomes;kõrgeim arvukus oli Edela-Soomes, Botnia lahe äärsetes Varsinais-Suomi, Satakunta ja Etelä-
suundade välja toomisele illustreerides tööd rohkete fotode näitel. 3 1. ÜRGAEG Esimesed kunstile viitavad mälestusmärgid pärinevad juba kiviajast ehk 40000 kuni 12000 aastat e.m.a. Kuulsaimad paigad, kust on leitud koopamaale on Hispaanias asuv Altamira koobas ning Prantsusmaal Lascaux leiukoht. Pronksiajal 2000-1000 e.m.a. ilmusid aga esimesed arhitektuurinäited. Rajati kivist kindluseid, milledest on saanud tuntumaks megaliitsed haudehitised nagu menhirid, dolmenid ja kromlehhid. Menhirid olid lihtsalt maasse püsti paigutatud kivirahnud, aga dolmenid ehitati suurtest püstsetest kiviplaatidest ja kaeti rõhtsa plaadiga matmiskambriteks. [3] Joonis 1. Almendresi kromlehh Portugalis [1]
ligi 40 000-50 000 aastat vanad. Kujutatud on kängurusid, bumerange, käejäljed. Kromanjoonlased jõudsid sinna varakult, kuna seal puudus vastasseis (Eurooopas neandertaallased). Koopamaale on leitud ka Euroopast, peamiselt Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Neil on peamiselt kujutatud kütitavaid loomi (põhjapõdrad, piisonid, metshobused jms) aga ka kiskjaid. CHAUVET' koobas - maalingud u 30 000 aastat vanad - vanim leiukoht Euroopas, asub Lõuna-Prantsusmaal. Maalingutel on näha piisonid, leopardid, ninasarvikud. Koobas on nimetatud leidja järgi (avastatud 1944) LASCAUX' koobas - maalingud u 18-15 000 aastat vanad - asub Lõuna- Prantsusmaal. Maalingutele üsna realistlikud loomafiguurid mille kõrval kummaliselt primitiivsed inimfiguurid (kriipsujukud). Koobas avastati 1940. a. juhuslikult laste pool. ALTAMIRA koobas - maalingud u 15 - 10 000 aastat vanad - asub Põhja-Hispaanias.
kivistised. Kivimites, mis on nooremad kui 2 miljardit aastat, on fossiilsete mikroorganismide mitmekesisus juba palju suurem. Prokarüoodid on ainsad elusolendid Mikrobioloogia I 2017 3.5 miljardit aastat tagasi Esimesed fossiilsed jäänused mikroobidest: kas tsüanobakterid või rohelised bakterid? Või hoopis mineraalsed moodustised? Chert – peeneteraline ränirikas settekivim (ränikivi). Apex on selle kivimi leiukoht Lääne-Austraalias Pilbaras. NB! Aastal 2015 näidati, et need fossiilid ränikivis võivad olla artefaktid. Näidati, et nad võivad olla mineraalset päritolu. Oscillatoria Tänapäevased tsüanobakteri d Ürgsetest stromatoliitidest pärit mikroobide kivistised (vasakul) ja tänapäevased
Samuti ei mainita kirjalikes allikates imporditud klaasnõusid, kuid arheoloogilisi leide teatud määral esineb. Leitud killud väga ilusasti kaunistatud värviliste maalingutega läbipaistval klaasil. Peekritel leiduvad maalingud on küllaltki erinevad: pühakud ja stseenid piiblilegendidest või pühakute elust, ilmalike inimeste kujutised (muusikud, armastajad jt.), loomad, fantastilised olendid jne. Peekrid on tõenäoliselt pärit Veneetsiast. Tartu on suurim emailmaalingutega peekrite leiukoht Euroopas. Linlaste mänguvahendid ja mängud Mänge ning mänguvahendeid on keskajal olnud küllaltki erinevaid. Lastemängud Osavus- ja liikumismängud Pallimängud Lauamängud: a) õnnemängud ehk lihtsamad täringumängud b) taktikalised lauamängud (veski, alquerque, trick-track) c) male Keskaegsete mängude tõlgendamiseks on väga abiks paar maali: Pieter Bruegel Vanem „Laste mängud“ 1560, „Võitlus karnevali ja paastu vahel“
Natura 2000 liigid · Kollane kivirik · Kaunis kuldking · Soohiilakas · Emaputk · Püst-linalehik · Madal unilook · Nõtke näkirohi · Kobarpea · Karvane maarjalepp · Saaremaa robirohi · Laialehine nestik · Palu-karukell I kategooria, kõige rangem, 31 soontaimeliiki ja 4 samblaliiki Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii ), (sõnajalalised) LK1 odajas astelsõnajalg (Polystichum lonchitis), (sõnajalalised) LK1 ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum ), LK1 (üks leiukoht Raplamaal) põhja-raunjalg (Asplenium septentrionale), (raunjalalised) LK1, (ainult Prangli s.) rohe-raunjalg (Asplenium viride), (raunjalalised) LK 1 sudeedi põisjalg (Cystopteris sudetica) LK1 karedahambane osi (Equisetum xtrachyodon ) ,(osjalised) LK 1 haruline vtmehein (Botrychium matricariifolium), (maokeelelised) LK1 virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum), LK1 muda-lahnarohi (Isoetes echinospora ),(lahnarohulised) LK 1 (Mähuste järv)
Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas. Kammipiitaoline ornament- kammkeraamika. Kammkeraamika nõusid üle kogu Eesti nt. Jägalast leitud nõud. 3. at. keskpaigas ilmuvad nöörijäljenditega kaunistatud savinõud, kivikirved, mis meenutavad venekirveid. Vanimad elamud- Narva lähedalt Riigi külast leitud püstkoja jäänused. Puust sõrestik hävinenud, leitud püstkoja alus, mõned mättad. Sellist tüüpi hooned Siberi rahvastel. Eesti talupoegade...
valmistamine ja 28 päeva vanusel bituumenstabiliseerimine 20. Mis peab olema kajastatud seguprojektis? Enne tööde alustamist koostab töövõtja asfaltsegu retsepti, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: __ asfaltsegu valmistaja ja seguri mark; __ asfaltsegu koostis ja täitematerjali sõelkõver; __ täitematerjalide liik, leiukoht ja kvaliteedinäitajad; __ sideaine tootja, tarnija, mark ja kvaliteedinäitajad; __ lisandite nimetused. Kui töö käigus, tellijaga kooskõlastatud asfaltsegu retsepti kasutamisel, muutub sideaine tarnija (kuigi sideaine tootja on sama), tuleb see täiendavalt tellijaga kooskõlastada. 21. Mis on AC surf (endine tihe AB) ja kasutusalad? Tihe asfaltbetoon sobib katete ehitamiseks seotud ja sidumata alustele teedel, tänavatel, õuedel, parklates,
Ajaloo suuline arvestus. I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 5000 eKr KUNDA KULTUUR Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 1800 eKr - NARVA KULTUUR keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest vanem pronksiaeg 1800 eKr 1100 eKr esimesed üksikud pronksesemed noorem pronksiaeg 1100 500 eKr tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, üksiktalulise asustuse teke, põllumaa eraomand, ...
meripuradega. Kambriumi lademest on kivististena leitud vähesel hulgal konodonte - need on hammast meenutavad struktuurid, mis kuulusid ujuvale konodondiloomale. Samuti on leitud ostrakoode, kes kuuluvad lülijalgsete hõimkonda. Kambriumi ajastul esines tõenäoliselt palju pehmekehalisi loomi, kes aga ei säilinud fossiilsetena. Üheks selliste eluvormide tõestuseks on hästi säilinud jäljendid Kesk-Kambriumi vanusega Burgessi kiltadest. See kuulus leiukoht asub Briti-Kolumbia kaljumägedes. Burgessi must savikilt kuhjus sügavaveelistes tingimustes, mis oli peaaegu hapnikuvaba. Seega puudusid seal kiskjad ja pehmet kude lagundavad bakterid. Selle tulemusena pehmekehalised organismid karboniseerusid ja säilisid. Kõige rohkearvulisemalt on Burgessi savikildast leitud lülijalgseid, kes ei olnud trilobiidid (joonis 3). Nad liigitatakse 30 perekonda - seega on neid säilinud kaks korda enam kui trilobiite
peamised alumiiniumi tootjad: Hiina, Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, Brasiilia, Norra, India, LAV 76. Alumiiniumi- ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid; · tooraine · odav energia · vesi · tööjõud · tarbija · keskkonnanõuded Metallide saamised etapid ja nende paigutus 1. KAEVANDAMINE maagi leiukoht 2. RIKASTAMINE maagi leiukohas 3. TOORMETALLI SULATUS odava energia lähedal (gaasijuhtme lähedal) maagikaevanduste piirkonnas söekaevanduste piirkonnas sadamalinnades (tooraine meritsi) 4. PUHTA METALLI JA SULAMITE SAAMINE el. jaamade lähedal (odav energia) koos sulatusega (lihtsam vedada) sadamates 5. VALTSIMINE JA STANTSIMINE, VIIMISTLEMINE
Ajalugu Kiviaeg Kiviaeg jaguneb: * Vana kiviaeg ehk Paleoliitikum (u 2.6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, S...
nimekirja, lisades sinna oma kommentaarid ja taimede eestikeelsed nimetused. J.B. Fischeri tähtsamad tööd on ,,Liivimaa looduslooline kirjeldus" 1778, selle lisaköide 1784 ning täiendatud kordustrükk. Need raamatud sisaldavad Liivimaalt leitud taimede tähestikulise loendi koos taime lühikirjeldusega ja üksikute leiukohtade mainimisega. Kuna neis raamatutes ei ole aga eristatud Liivi-, Eesti- ja Kuramaad, pole alati võimalik üheselt otsustada kas liigi leiukoht jääb Eesti praegustesse piiridesse või mitte. Teose esimeses trükis käsitletakse 388 soontaime, 1784. aastal ilmunud väljaandes lisandub veel 131 liiki, täiendatud kordustrükis on kirjeldatud juba 681 liiki soontaimi. 1797. aastal ilmus Otto Friedrich von Pistohlkorsi koostatud nimekiri Liivimaal looduslikult kasvavatest puuliikidest. Tõenäoliselt pärinevad andmed eelkõige autori kodukoha ümbrusest, Rutikvere mõisast Põltsamaa lähedal.
peamised alumiiniumi tootjad: Hiina, Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, Brasiilia, Norra, India, LAV 76. Alumiiniumi- ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid; · tooraine · odav energia · vesi · tööjõud · tarbija · keskkonnanõuded Metallide saamised etapid ja nende paigutus 1. KAEVANDAMINE maagi leiukoht 2. RIKASTAMINE maagi leiukohas 3. TOORMETALLI SULATUS odava energia lähedal (gaasijuhtme lähedal) maagikaevanduste piirkonnas söekaevanduste piirkonnas sadamalinnades (tooraine meritsi) 4. PUHTA METALLI JA SULAMITE SAAMINE el. jaamade lähedal (odav energia) koos sulatusega (lihtsam vedada) sadamates 5. VALTSIMINE JA STANTSIMINE, VIIMISTLEMINE
TEST1 üsimus 1 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 printer kapital Vastus 2 nafta leiukoht maa Vastus 3 karjamaa maa Vastus 4 laohoone kapital Vastus 5 autoosad kapital pangaametni Vastus 6 töö k Tagasiside Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital.
19 ridakilliustikuga või purustatud kruusaga (PIK); bituumeniga töödeldud fraktsioneeritud killustikuga (PIM) 212. Asfaltsegu retsept peab sisaldama järgmisi andmeid: asfaltsegu valmistaja ja seguri mark; asfaltsegu koostis ja täitematerjali sõelkõver: täitematerjalide liik, leiukoht ja kvaliteedinäitajad; sideaine tootja, tarnija, mark ja kvaliteedinäitajad; lisandite nimetused. 213. Asfaltsegude all mõistetakse juhises AL ST 1-02 nõuetele vastavaid tihedast, poorsest, killustikmaastikasfalt või kergasfaltbetoonist segusid ja mustsegusid ning nendest valmistatud katted, niivõrd kuivõrd käesolevas juhises pole sätestatud teisiti. 214. Asfaltkatete regenereerimise all mõistetakse nende esialgsete omaduste taastamist. 215
katte väljenägemise parandamiseks; 212. Milliste täitematerjalidega võib pinnata (3) 1) bituumeniga töötlemata fraktsioneeritud killustikuga; 2) ridakillustikuga või purustatud kruusaga; 3) mustkillustikuga; 213. Milliseid andmeid peab sisaldama asfaltsegu retsept (5) 1) asfaltsegu valmistaja ja seguri mark; 2) asfaltsegu koostis ja täitematerjali sõelkõver; 3) täitematerjalide liik, leiukoht, kvaliteedinäitajad; 4) sideaine tootja, tarnija, mark, kvaliteedinäitajad; 5) lisandite nimetused; 214. Mida mõistetakse asfaltsegude all (5) Nendest segudest valmistatud katted; tihe-poorne killustikmastiksasfalt; kergasfalbetoon, mustsegu; 215. Mida mõistetakse asfalkatete regenereerimise all Nende esialgsete omaduste taastamine. 216. Millised on asfalkatete regenereerimise võimalused, kirjelda neid (3)
Abitusse olukorda sattunud loom: (1) Looma abitut olukorda põhjustavate asjaolude kõrvaldamist ning abitusse olukorda sattunud või vigastatud looma vedu ning loodusesse tagasiviimist korraldab päästeteenistus. (2) Vigase või haige looma elujõulisuse taastamist korraldab Keskkonnaministeerium. Kivististe ja mineraalide kaitse põhimõtted: I kaitsekategooriasse arvatakse kivistised ja mineraalid, mis esinevad vähestes leiukohtades või mille teadaolev leiukoht asub väga piiratud alal. II kaitsekategooriasse arvatakse kivistised, mille leiukohtade säilimine olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel on kaheldav või mille tervikeksemplaride leiud esinevad harva. I kaitsekategooria mineraali kaitse: Kaitse alla võtmine. Mineraali kahjustamine ja leiukohtade hävitamine ning selle riigist väljaviimine keelatud. Mineraali leiukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud, kui see võib põhjustada ohtu leiukohale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
