dekoratiivselt kujundatud pinnaga. Juuksed ja habe moodustuvad ühesuurustest , nagu tardunud lokkidest , rõivaste pinda on süvendatud peened voldid või kaunistavad seda mitmesugused ornamendid. Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad ähvardavad loomakujud või siis templites asuvad nn. palvetajad inimene leidis endale kujus " asendaja " , kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole pöördus. Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. Vanimad Mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis. Sealsele kõrgkultuurile tegi lõpu samal sajandil toimunud pärslaste kallaletung.
sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Võib esineda igas vanuses inimestel Põhjustaja ja nakatumine Inimese sügelislest Suurus 0,3 – 0,5 mm Levib kontaktnakkusena Erandjuhtudel levib kätlemisel, lühiajalisel nahakontaktil või voodiriiete kaudu Viljastatud emane lest kaevub epidermisesse ja muneb enda kaevatud käiku Munadest arenevad 2-3 nädalaga suguküpsed täiskasvanud lestad Sümptomid ja leiud Sümptomid tekivad 3-6 nädalat peale nakatumist Tugev sügelus eriti õhtuti Kraapimisjäljed ning koorikud Peenpapuloosne lööve eriti alakõhul, reitel ja kätel Lastel on sügeliste korral kehatüvel punakaspruune paapuleid ja väikeseid pustuleid Sügeliskäike peamiselt peopesadel ja jalataldadel Diagnoos Põhineb haiguspildil ja lesta mikroskoopial Nahast leitud 5-10 mm pikkused lestakäigud
Tormi ja tungi kirjanduslik liikumine (Goethe, Herder, Schiller) — mõju näitekirjandusele = vabadust armastavad kangelased. Maalikunst -> dramaatilised süžeed, ajalooline temaatika — teiselt poolt püüdlus jäädvustada looduse poeetilist ilu. Näited: C. D. Friedrich ‘’Kahekesi kuuvalgel’’ või Eugene Delacroix ‘’Vabadus viib rahva barrikaadidele’’. Muusika -> dünaamika mitmekesisemaks, rütmilisi kontraste, tempolised leiud ja muutused, otsiti uusi kooskõlasi, soololaulud ja sümfooniline poeem. 2. Heliloojad 1) Franz Schubert (1797—1828) Pärit Austriast, Viinist. • esimene, kes hakkas oma laule koondama tsüklitesse — millel oli läbiv peategelane ja sündmustik: tuntuimad ‘’Ilus möldrineiu’’ 20 laulust koosnev ja ‘’Talvine teekond’’ 24 laulust koosnev. Wilhelm Mülleri sõnadele loodud • kammerlaulu enim esitav helilooja, esimene romantik
Fiji 6.B klass Üldinfo Fiji (ametliku nimega Fiji Vabariik) on riik Okeaanias. Fiji pealinn on Suva. Riigikeeled on fiji ja inglise. President on Epeli Nailatikau, peaminister on Josaia Voreqe Bainimarama. Riigihümn on Meda Dau Doka. Fiji pindala on 18 270km² Pildid Fiji lipp Fiji vapp Fiji president Epeli Nailatikau Kultuur Fiji kultuur on rikas mosaiik põlisrahvaste, Fiji, India-Fiji, Aasia ja Euroopa traditsioonidest. Kuigi Fiji põlisrahvaste kultuur ja traditsioonid on väga elavad ja on lahutamatu osa inimeste igapäevaelust, on fijilased võtnud üle väga paljud India, Hiina, Jaapani ja Eurooplaste traditsioone. Kultuur Erinevad rituaalid tugevdavad perekondlikke ja hõimulikke sidemeid. Üks kindel asi nende traditsioonides on jook , yaqona...
Eestis lõpeb neoliitikum u 5. saj. eKr. Mesoliitikumis koopamaalida allakäik ehitatakse endale puidust, mätastest elamud. Ilmuvad seinamalid kunstnike kodude seinale, kuid need on väikesemahulised. Maalikunsti märgatav taandareng. Maalikunsti peamiseks liigiks kujunevad kajudele kraabitud, värviga täidetud joonistused e. petroglüüfid. Leiukohad: Põhja-Euroopa(Karjala, Põhja-Norra, Valgemere rannik), Lõuna-Euroopa. Vanemad 4. At. eKr. Eesti aladelt pole leitud, küll aga hilisemad leiud Põhja Lätist. Eesti Muinastaride Selts korraldavad ekspeditsioone. Tegelenud sellised kunstnikud nagu Kaljo Põllu ,,Kodalased" petroglüüfide kogumik. Petroglüüfid pole kunstiliselt eriti kõrgelt hinnatud. Lääne-Mongooliast leitud petroglüüfid on ligikaudu 10 000 a vanad, leitud 21. Saj alguses. Petroglüüfide muuseum Norras Alla muuseum. Sahara kõrbe alad inimesed jäid elama koobastesse, tehti ka heal tasemel seinamaale. Tassiili seinamaalid H. Lhote on
Esimesed inimtegevuse jäljed pärinevad Otepää mailt VI sajandist eKr. Sellest ajast on saadud ka vanimad arheoloogilised leiud Otepää Linnamäelt. Pidevalt on siin elatud VI-VII sajandist alates. Kirjasõnas (Novgorodi kroonikates) on Otepääd mainitud juba 1116. aastal, mil siia oli rajatud karupea kujuline linnus. Otepää kujunes muistse Ugandi maakonna teiseks kindlustatud keskuseks Tartu kõrval. Otepää rüüstamise ning kindluse põletamisega 1208. aastal algas muistsete eestlaste vabadusvõitlus välisvallutajate (Saksa, Taani, Rootsi) vastu. Otepää linnus alistati lõplikult 1224
MUINASAEG EESTIS 10. KLASSI KONTROLLTÖÖ 1. Vasta: a) Mis on arheoloogiline kultuur? b) Nimeta mesoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis. c) Kus on Eestis leitud selle arheoloogilise kultuuri asukohti? (kohanimi+maakond) d) Loetle selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused. VASTUS: a) arheoloogiline kultuur sarnaste muististe rühm, mis väliste tunnuste põhjal on sarnased, iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide b) mesoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis on Kunda kultuur c) Pulli (Pärnu), Lammasmägi (Kunda), Läänemere idarannik d) selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused: kalastamine, küttimine, korilus 2. Selgita mõisted Arheoloogia, etnogenees, vägi, Billingeni katastroof, tsuudid, rehielamu, irdmuistis, alepõllundus, eelajalooline aeg, Asva kultuur, ringvall linnus, Kalevipoja sä...
öeldes tõeliseks delikatessiks. Oma kodukandis maitsevad austrid igal juhul paremini kui pikast teekonnast väsinuna mõnes kauges restoranis. Läänemeres austreid ei leidu, sest siinne merevesi pole nende jaoks piisavalt soolane. Austrid on üks populaarsemaid töönduslike karpide perekondi ja kokku on neid pea 60 liiki. Arvatakse, et inimene tarvitas austreid toiduks juba kiviajal seda tõestavad ka vastavad leiud. Kunstlikult hakati neid kasvatama juba 150 aastat eKr, austrikasvandused olid nii Vana-Hiina kui ka Vana-Rooma kultuuris. Austrid elavad paras- ja troopikavöötme meredes 50-70 m sügavuses, moodustades seal kaljudel suuri kolooniaid, nn austripanku. Samas võivad nad kinnituda liiva- ja kivisegusele merepõhjale. Ühel ruutmeetril võib olla koos 2050 isendit, kogumikes või ka üksikult. Suuremad austripangad paiknevad sageli rannikust kaugemal madalikel
olid vaalad, kes arenesid Eotseeni jooksul lihasöövatest maismaaimetajatest ja muutusid suurteks merekiskjateks Mereline ökosüsteem arenes Paleogeeni vältel kiiresti, sisaldades täiesti uusi eluvorme ookeanide äärtel Uustulnukad ookeanide elustikus olid pingviinid, grupp ujuvaid linde Eotseeni algusest ja loivaliste selts, kuhu kuuluvad morsad, hülged ja merelõvid. Arvatakse, et loivalised ilmusid juba enne Neogeeni ajastu algust, kuigi fossiilsed leiud puuduvad. Maismaataimede evolutsioon Jätkus õistaimede mitmekesistumine Hakkasid arenema kaasaegsed õistaimede perekonnad. Oligotseeni alguses eksisteerivatest taimedest umbes pooled eksisteerivad ka tänapäeval Mets võttis tänapäevase ilme Üks peamisi evolutsioonilisi sündmusi oli rohu teke Neogeen § Neogeen oli Kainosoikumi teine ajastu § Algas 23,8 miljonit aastat tagasi ja lõppes 1,81 miljonit aastat tagasi; järgnes Paleogeenile ja eelnes Kvatrenaarile §
Seda sellepärast, et üha kergemini kohanetakse võõrsõndega ning slängiga, mis jõuvad meieni interneti, ajakirjanduse ja igapäeva suhtluse kaudu. Eesti keel, mida me igapäevaselt kasutame väljendab kõige paremini ühtsust, mis seob eestlasi nii kultuuriliselt kui rahvuslikult. Kultuur väljendub ka suuresti kunstis, selles, mis on meie lähedal, mida peame ilusaks. Ajaloolisteks kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Need on nagu sümbolid, mis iseloomustavad Eestit kui kultuurilist paika. Tänapäevast leiame me aga tohutul hulgal erinevaid skulptuure, maale, fotosid, mis on ühtedeks kultuuri osadeks. Seda kaunidust leiame nii Epp Maria Kokamäe maalides kui ka skulptor Tauno Kangro töödes. Raamatud, mida loetakse annavad meile võimaluse tutvuda läbi teise inimese sellega, mis juhtus ammu või, mis on leidnud aset alles hiljuti. Ometigi saame neid köiteid lugeda ka
VANAEG JA KESKAEG Loodusrahvad: Muusika matkis lindude ja loomade keelt kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida vaimulik, ilmalik, seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: -Arheoloogilised leiud -Keelpillid -Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: -Religiooniga seotud -Meelelahutus -Teadusega seotud -Seos universiumi ja muusika korralduse vahel Muusika teooria: 1.Pythagoros+Platon= range kord 2.Aristoteles+Aristoxenos=inimkõrv on otsutaja 1.Sumerid Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi Lautd-sukar (kitarri eelkäia) Topeltflööt-sem 2.Vana-Egiptus
1.Kersalu küla kujunemine 1.1 Kersalu küla Küla tekkelugu pole kindlalt kusagil kirjas kuid arvatakse, et esimesed elanikud olid kalurid, kes kasutasid Vanaranna sadamaks kutsutud randumispaika kalapaatide vettelaskmiseks. Kersalu on väike mereäärne küla Lääne-Harjumaal , Keila vallas , pindalaga 3,1 km ning ümbermõõduga 9,7 km (vt joonis 1). Küla jääb Paldiski linna ja Keila vahele. Vanu elupaiku pole teada, kuid sadama ja lähikonna arheoloogilised leiud pärinevad Põhjasõja aegadest ja arvatakse, et sadam on olnud seal vähemalt 300 aastat. Elanikke on olnud alla paarisaja ja viimasel sajandil on olnud alles talusid-maju juurde tekkinud. 2000. aastal elas külas 20 inimest, 2011 aasta rahvaloenduse andmetel aga 73. Külal pole oma surnuaeda aga läheduses Põllkülas on nii aadlike surnuaed kümnekonna haua ja kirikuga ja eraldi vaeste surnuaed. Joonis 1. Kersalu küla Eesti maaamet (E.Piibeleht, isiklik vestlus, 30.10.2015)
väljakaevamised Pompeis. Winckelmann üritas pääseda leiukogudesse, uurida kunstiteoseid 1764 ilmus "Antiikkunsti ajalugu". Seda peetakse esimeseks teaduslikuks arheoloogiaalaseks uurimustööks. Järgmine mees- taanlane Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865) võttis kasutusele 3me perioodi süsteemi (rajaja). Töötas raamatukogus. Leiti mingeid vanu esemeid ja koguti neid raamatukogudesse. Kuna palju käidi siis hakati neid eksponeerima. T arvas et võiks arheoloogilised leiud kategoriseerida ja süstematiseerida ning ta süstematiseeris need materjalide järgi kome aega: Kivi aeg Pronksi aeg Raua aeg 1819 rajas muuseumi 1836 kirjutas brosüüri ,,Põhjamaiste muististe juht" Järgmine mees taanlane Jens Jacob Asmussen Worsaae (1821-1885) üritas erinevaid objekte kaevata ja uurida. Ta rändas palju ringi (naabermaades) ja leidis et igal pool on muistised savist, et ka need on seotud teatud kindla ajaperioodiga
Minotauruse. · Labürindis elanud Minotaurus, sõnni pea ja inimese kehaga olend oli Minose kuninga naise, Pasiphae ja sõnni ühendusest sündinud järglane. Sõnni saatis teda võrgutama Poseidon. · Ariadne lõng, mille abil pääseb labürindist Ateena kuninga poeg Theseus. Müütide otsingul · Kui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. · Need tõendasid paljude muistsete müütide ning vanakreeka luuletaja Homerose poeemide paikapidamist. Oli ju neis ülistatud Kreeta paleede toredust ning valitseja Minose võimsust.
Sisukord: lk 3 : Merevaik ja kasutus. lk 4 : Merevaik täitematerjalina lk 5 . Kasutatud kirjandus. Merevaik Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.Olenevalt leiukohast kannab merevaik erinevaid nimetusi. Näiteks birmiit (Myanmar), retiniit (Hiina), sedariit (Kanada), sfauriit (Gröönimaa), ajkaiit (Ungari), rumeniit (Rumeenia) jne. Merevaiku on leitud ka Eesti rannikult, kuid need leiud on väga haruldased.Merevaik on mitmesuguste Paleo- ja Neogeeni okaspuuliikide kõvastunud vaik. Tihti on merevaigu sees taimede ja putukate fossiile. Merevaik koosneb peamiselt süsinikust ~79%, vesinikust ~11% ja hapnikust ~10%. Lisandina on esindatud ka väävel ja raud. Maailma kõige rikkalikumad merevaigu leiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu rannikul, kuhu ta satub tänu tormilainetele, mis üha uusi merevaigu tükke meresetetest välja toovad.
Kunda kultuur- kõik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn. Kundak. On levinud kõigi Läänemere idaranniku maades. Kundak. elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võimalik kala püüda ja küttida vee äärde tulnud loomi. Veekogud pakkusid paremaid liiklemisvõimalusi kui tihedad metsad. Elati arvatavasti ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades.Talb-väiksemad kivikirved, mida varretati vahel isegi eriliste sarvedest kirve peade abil. Jämeda sarveisa ühte otsa õõnestati auk, mille sisse käis talvapära, teise otsa puuriti silm varre jaox. Muinasaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni. Animism-uskumus, mis käsitleb kogu meid ümbritsevat elus ja eluta loodust ning nende hingestamist. Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitused. Kalme konstruktsioonix olid suurematest kividest ring ja selle keskel laotatud põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Malev-maakonnas moodustatud rühmitu...
Trükikojad ja trükimasinad olid eriti rangelt valvatud. 3 KULTUURIELU Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui ka eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Kui 1960. aastatel hakkasid üha rohkem levima mitmesugused alternatiivsed mõttevoolud ja -suunad: alternatiivmeditsiin, orientalistika, New Age'i liikumised jmt, siis 1970. aastate esimesel poolel hakkasid sel kombel ilmuma mitmesugused valikkogumikud, mis sisaldasid peamiselt välisajakirjandusest tõlgitud artikleid, aga ka originaalmaterjale. Mitmed taolised
3000 eKr jäljega. Venet ehk majanduselt maaviljeluseks. küngastele. Surnud paati meenutavad, viljelusmajandusele, Asulapaiku asetati maasse väga hoolikalt aletamine, iseloomustab kaevatud lihvitud ja kalastamine, jaht. õhuke kultuurkiht haudadesse külili sissepuuritud ja vähesed leiud. kägarasendis. silmaaukudega kivikirved. PRONKSIAEG Vanimad Karjakasvatus, Eesti jagunes Hakati rajama 1800 500 eKr pronksesemed maaviljelus, kaheks maapealseid Asva kultuur odaots ja sirp. küttimine ja regiooniks: kalmehitisi kindlustatud asula Metallist tööriistad kalapüük. Kasvatati rannikupiirkonnak kivikirstkalmeid. järgi Saaremaal olid paremad
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat DISAINIAUHIND BRUNO Juhendaja: Ilmar Vallikivi 203-SAK Tallinn 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Ajalugu 4 Disainiauhind Bruno 5 2012 6-7 Kasutatud kirjandus 8 2 Sissejuhatus Iga kahe aasta tagant annab Eesti Disainerite Liit välja disainiauhinda BRUNO. Esimesed seesugused auhinnad jagati laiali 2006. aastal, kui tootedisaini kategoorias pälvis auhinna Martin Pärn oma büroomööbli seeriaga "Krog" ning parimaks disainiprojektiks tunnistati isehelenduva vaiba "Jaaniuss" tooteprototüüp, mille autor oli Annike Laigo. Järgmised Eesti Disainiauhinnad antakse välja 26. septembril 2008 kolmes kategoorias: parim tootedisain, parim disainip...
Hellenistlik Kreeka: 336-146 eKr-190 aastat VARAJANE KREEKA Areng oli pikaajaline, sellese aega mahub Küklaadide meresõitjate tsivilisatsiooni tõus ja langus ning lossidekeskne Minose ja Mükeene kultuur. Need ühiskonnad panid aluse kaubateede võrgule ning kunstile, mis on tüüpiline hiljem kujunenud kreeka tsivilisatsioonile. See on eelajalooline periood, mille tähtsamad allikad on arheoloogilised leiud. Küklaadide tsivilisatsioonist järelejäänu ning Minoiline ja Mükeene tsivilisatsioon Kreetal ja mandri-Kreekas on kõige varasemad ja silmapaistvamad jäljed arenenud ühiskondadest Euroopas. Küklaadid Esimesed arenenud ühiskonnad, mille kohta meil on teavet, on Küklaatide tsivilisatsioon, mis kujunes välja umbes 3500 eKr. Minoiline tsivilisatsioon Kreetal saavutas õitsengu 1700-1400 a eKr ja Mükeene tsivilisatsioon Peloponnesose poolsaare kirdeosas elas üle kõrgaja 1600-1200 a eKr
Eesti keele jätkusuutlikkus Eesti keele keeleteekond on olnud pikk ja keeruline. Seda on voolinud erinevate riikide okupatsioond ja tõukeid pidevale arengule on andnud ka rahvuse ühtsus ning järjepidevus, võitlemaks enda riigi ja keele eest. Meie keel on üle elanud ka sõjad ja muud keerulisemad olukorrad, ning läbi kõige selle vaid kasvanud. Esimesed leiud muukeelsetes tekstides, kust on avastatud eestikeelseid sõnu ja kohanimesid, pandi kirja 13.sajandil. Tegu oli üldjoontes võõrkeelsete tekstide, dokumentide või kroonikatega. Henriku Liivimaa kroonikast, mis on kirja pandud aastatel 1224-1227, leiti peale kohanimede esimesed eesti keelsed sõnad ja lause “Laula! Laula! Pappi!”. Henriku kroonikas oli ülejäänud tekst siiski ladinakeelne, kuid esimene märge pikemalt eestikeelsest tekstijupist ulatub tagasi 16.sajandisse
EVOLUTSIOON I (õp. lk. 8-25) EVOLUTSIOONI VORMID & NÄITED 1. Füüsikaline evolutsioon (Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfääri gaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariid, aminohapped) ja nendest omakorda keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine 4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng LAMARCKI JA DARWINI EVOLUTSIOONITEOORIAD J. B. Lamarck (prants.) 19. saj. - Väitis, et elu on ise maale tekkinud, mitte jumala loodud - Keerulisemad organismid on lihtsamatest arenenud Keskkonna muutu...
väga uhked ja võisid kujutada võimu sümbolit. Kõige rohkem tavalist kuupi, mille ülemised ja alumised nurgad ära lõigatud. Eestist leitud 3 taolise nuia pead, üks neist sealt samast Siksälä kalmistust. Kõigi nende matuste juurest on leitud meeste juurest tavapärasest rikkalikemaid panuseid, mis võib anda jälle sõjanuiale võimu sümboli tähenduse. Rootsist leitud 39 eksemplari, kõik pronksist aga vaid 1 sama venemaal levinutele ja Eestis leitud nuiadega sama tüüpi. Kõik leiud pisut erinevad ja annavad aimu, et tehtud eritellimuse järgi. Karja kirikus kunstiteos, kus kujutatud ka siit leitud nuiadele sarnast tüüpi nuia. Ratsaniku sõjanui 14. 16. saj tuleb küll selge relvana kasutusele ringi asuvad teravad nurgad ribinui, 6-8 ribi. Pea, mille küljes ogad jõuavad Euroopasse 15. saj türklaste kaudu. Ogadega puunuiasid Eesti aladelt muinasvõitluse aegadest pole küll leitud. Küll aga kasutatud pika varre otsa
Potentsiaalsed psühhopaatia ja antisotsiaalse isiksusehäirega enesetapu suhete vahendajateks saab lugeda negatiivset emotsionaalsust, madalat enesekontrolli ja narkootiliste ainete tarbimise probleeme. Selles uuringus tehtud avastused on vastavuses eelmistega, avaldades antisotsiaalse isiksusehäire ning suitsiidikalduvuse seosed. Kuigi replikatsiooni on juba kaua teaduse juures otsustavaks peetud, siis käesolevad leiud laiendavad ka eelnevat tööd, uurides selle seose oletatavaid vahendajaid, hinnates psühhopaatia erinevaid külgi ja mudeleid rakendades selle tegemiseks arvukaid meetodeid. Kahe muutujaga analüüsides oli antisotisiaalse isiksusehäire seos nõrk, kuid samaaegsete suitsiidimõtetega ning suitsidaalse käitumise järgselt oli seos märkimisväärne. Siiski seletati neid seoseid täielikult negatiivse emotsionaalsusega ja tunnete allasurutusega.
teadus , mis uurib kivistunud jäänuseid (fossiile) , nende arenemist ja elutegevust. · Säilivad: loomade skeletiluud, tigude kojad, taimede seemned ja lehed. · Kuidas? · Surnud orgaanilised ained pidid mattuma mineraalainetega. · Peale kivististe on leitud ka jäänuseid: · Merevaigust mis ei ole midagi muud kui okaspuude kivistunud vaik · Liustikud · Vulkaaniline tuhk · Palentoloogia · Palentoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. · Mida vanemad on kihid, seda lihtsama ehitusega on organismide jäänused. · Kivimite vanus tehakse kindlaks radioaktiivsete elementi põhjal . Kasutatakse 236 U (uraan) lagunemist uurides. · Igal radioaktiivsel elemendil on oma poolestusaeg, nt U 4,5 miljonit aastat. 3 Sarnasus erinevate liikide vahel
Majanduse areng hakkas märgatavalt kiirenema pärast seda, kui kohapeal õpiti ise rauda tootma. Meil leidub mitmel pool soodes soorauamaaki. Pruunikad roostekänkraid meenutav maak tambiti peeneks ja pandi koos puusöega umbes meetrikõrgustesse savist ja kividest valmistatud koonilistesse ahjudesse. Lõõtsaga pumbati ahju õhku, et söed pidevalt hõõguksid ja annaksid vajalikku kuumust. Söel oli tähtis osa ka raua eraldamisel maagist. Eesti ühed vanimad rauasulatusega seotud leiud avastati Tindimurrus Põhja-Tartumaal, kus toodeti rauda juba umbes 2000 aastat tagasi. Põllunduse edusammud. Metallist tööriistadega edenes tegevus igal elualal. Oluline areng toimus põllumajanduses. Kui varem tegeldi kõplapõllundusega, siis nüüd tänu metallkirvestele levis aletamine. Laiemalt levis aletamine lõunapoolses Eestis. Neil aladel, kus mullakiht oli õhuke, kasvas mets aeglaselt. Juba varasel rauaajal hakkas seal levima söödiviljelus
Euroopasse toodi uusi kultuure mais, tomat, kartul, Indiaanlaste arv vähenes tubakas, küüslauk, maapähkel, kakao Euroopasse toodi uued haigused süüfilis 1. Enamik teadlasi arvad, et indiaanlased on pärit Aasiast, sest: 2. Indiaanlaste kehaehituses ja näojoontes on mongoliidseid jooni. 3. Indiaanlastel on pigmendilaik, nn. "mongoli laik", mis on omane asiaatide lastele. 4. Indiaanlastel ja asiaatidel on sarnased usulised kujutelmad 5. Arheoloogilised leiud on sarnased 6. Pole leitud vanemaid luustike kui 3000 aastat 7. Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa oli omavahel ühendatud jääkilbiga, mida mööda sai Aasiast jahiloomade kannul tulla Ameerikasse inimene 8. Ühised ja erinevad jooned asteekide, maiade ja inkade kultuuris. Ühisjooneks kõigis kolmes kultuuris on kõrgel tasemel arhitektuur, samuti kõrge teaduste tasa (kuigi
keel kieli nyelv (e.k) (soome) (ungari) Keele tekkimine · Võrdlev-ajalooline meetod ei võimalda ajas rohkem kui 8000 aastat tagasi vaadata · Arheoloogia ja geneetika avastused võimaldavad uurida seda, millal keel võis tekkida (järeldused leidude vanuse, inimese anatoomilise iseärasuse järgi geenid, mis on seotud keelevõimega) kuni 50 000 a vanad leiud Inimkeele tekkimisest 2 võistlevat hüpoteesi: polügenees monogenees Hüpoteesid · polügeneesi teooria Homo erectuse ja inimese eellased liikusid üle maakera laiali rohkem kui miljoni aasta eest. Keeled tekkisid hiljem eri paigus üksteisest sõltumatult (põhineb arheoloogilistele leidudele, mis näitavad tehnoloogia ja kunsti hüppelist arengut 40 000 - 50000 a tagasi. Arvatakse nii sai toimuda tänu keele tekkimisele. · monogeneesi teooria
Evolutsioon Georges Cuvier (1769-1832): · Paleontoloogia rajaja · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organimidest · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud · Jäi seisukohale, et liigid on algselt loodud ning muutumatud · Arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest Jean Baptiste Lamarck (1744-1829): · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele · Elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt
Üksnes nõrgad ja haiged kalad langevad kilpkonna saagiks ja niimoodi täidab sookilpkonn kalade asurkonnas looduse sanitari rolli. Toidujahil lähtub sookilpkonn mitte niivõrd nägemises kui teravast haistmisest. Ajalugu Ajalugu. Siin tasuks eristada ajalist ja ruumilist vahemaad, sest möödaniku loodus ja ilmastikuolud erinesid tänapäevastest mitme näitaja poolest. Niisiis, kaugemast ajast on meieni säilinud sookilpkonna jäänuseid, peamiselt kilbise tükke. Senised leiud kolmest meie noorema kiviaja asulakohast Tamulast ja Kääpalt Võru lähedalt ning Kudrukülast Narva lähedalt pärinevad 40005000 aasta tagant. Sel perioodil, mil need asulakohad kujunesid, oli mõnevõrra soojem kliima kui meil praegu. Kääpa, kõige vanem neist, jääb nn. atlantilise kliimaperioodi lõppu, mil Eesti alal valitsesid laialehised metsad ning juuli keskmine temperatuur oli võrreldav KeskEuroopa praegusega. Tamula ja Kudruküla asulate aeg jääb küll juba nn
Lisaks põlluharimisele peeti ka koduloomi: sigu, veiseid ja lambaid. Kuid selle kõrval edenes juba ammusest ajast siidiusside kasvatamine. Siidiusside eritatud niitidest kooti siidiriiet. Hiinas tekivad riigid Ca 1700 a. eKr. tekkisid Huang He orus mitmed linnad. Nende elanikud oskasid valmistada pronksist relvi, tööriistu ja suurepäraselt kaunistatud nõusid. Arvatavast samal ajal leiutati Hiinas kiri. Seda tõendavad paljud kirjamärkidega kaetud luutükkide leiud. Kõik linnad allusid ühise kuninga võimule. Kuningas oli ühtaegu väepealik ja ülempreester. Tema võim oli piiramatu. Hiina killustub Aegamööda kuningate võim nõrgenes. Linnade valitsejad, kes seni nende sõna olid kuulanud, muutusid iseseisvateks valitsejateks. Nii tekkisid Hiinas mitmed sõltumatud riigid, mille valitsejad üksteisega alatasa sõjajalal. Sageli olid need võitlused julmad ja verised. Sõdadest hoolimata Hiina jõukus kasvas
Meriliiliad on taime meenutava kujuga loomad- sellest ka nimetus meriliiliad [1, 2]. Töös uuritavad lubjakivil olevad meriliiliate fosiilid on pärit Kalana karjäärist. Eksemplaride oletatavaks vanuseks on 435-440 miljonit aastat. Arvatavasti on tegemist üheainsa liigiga seni kirjeldamata perekonnast, mille nimetame siinkohal Kalanacrinus’eks. Siiani ei ole Tartu Ülikooli Geoloogia osakonnas detailselt mõõdetud Kalanast leitud meriliiliate kivistisi, küll aga on leiud märgistatud ja sorteeritud Viirika Mastiku poolt. Detailne liigikirjeldus aitab mõista liigi üldist morfoloogiat. Käesolevas töös antakse ülevaade Kalana Lagerstätte’st leitud meriliiliate ehk krinoidide fossiilidest. Meriliiliad Meriliiliad ehk krinoidid (Crinoidea) kuuluvad okasnahksete (Echinodermata) hõimkonda, varsokasnahksete (Crinozoa) alamhõimkonda. Kõik tänapäevased meriliiliad kuuluvad seltsi Articulata
tähelepanu ja sealt tekkis muusika. Samuti arvatakse et muusika tekkis füüsilise töö juures aladeadlikult mõmisedes mida hiljem õpiti ise juhtima. Kuid teame ju et juba ammu vanasti oli häälitsuste ja pulkadega peksmine suhtlusviisiks vastas hõimuga,ka sealt võis muusika alguse saada. Aga on ka arvamus et see häälitsemine, mõmisemine ja trampimine mängimise eesmärgil võis olla muusike tekke põhjuseks. Kuid täpset põhjust ei tea meist keegi. Esimesed umbmäärased leiud millest võib järeldada et oli tekkinud muusika ja isegi laul, oli ajast 300aastat E.M.A. See aeg ilmselt olid juba inimesed kes oskasid kõneleda mingil määral. Kuna arvatakse muusika on olnud sellest ajast saati kui inimesed on õppinud kõnelema. Muusikat ja laulu kasutati vanasti mitmel eesmärgil. Näiteks jahimehed kasutasid muusikat julguse tõstmiseks ja hirmust üle saamiseks. Paljudel juhtudel oli muusika eesmärk tuju tõstmiseks meelelahutuseks ja hea tuju tõstmiseks.
püsivateks kogumikeks. · Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist · Tekkisid eeldused elu tekkeks. 3.Bioloogiline evolutsioon * Elu tekkis vees. * Protobiondid olid esimesed elukandjad, neist arenesid prokarüootsed rakud. 4. Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng EVOLUTSIOONI TÕENDID, ELU ARENG MAAL lk 167-176 I Evolutsiooni tõendid 1. Paleontoloogilised leiud maakoore kivististes e fossiilides leidub möödunud aegadel elanud organismide jäänuseid. Mida sügavamal, seda lihtsama ehitusega ja erinevamad praegustest organismidest. 2. Organite homoloogsus st elundite põhiehituse sarnasust. N: Selgroogsete jäsemed koosnevad homoloogilistest luudest. Erinevused on tekkinud vastavalt funktsiooni muutumisele. 3. Rudimendid ehk jäänukelundid mida pole enam vaja. N: inimesel tarkusehambad, kõrvalihased, ussripik, õndraluu. 4
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eesti kivimid Koostas: Juhendas : Pärnu 2012 Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: Moondekivimid Marmor Settekivimid Liivakivi Tardkivimid Graniit Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist. Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja dolomiite esineb ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis. Kambrium ja suurem osa Devonist ei sisalda neid kivimeid. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Põllumajandus...
sajandi lõpust 12. saj algusest, ilusate hõbekaunistustega ja Eestis suht haruldane(kuulub 50 ilusaima mõõga hulka) ning avastati põlluharimise käigus. Põletusmatusel hauda kaasa pandud. Esemete juures on tähtis, kust ja koos milliste esemetga on leitud. Proovikaevamine selgitab välja kas on kultuurikihti või muistist. Arheoloogiline kaevamine Väga vastutusrikas, sest läbikaevates koht hävitatakse, keegi ei näe enam sama pilti kui kaevaja. Järgi jävad: fotod, kirjeldused, leiud - konspekt. Järgmine uurija näeb ainult eelmise konspekti. Arheoloogilise kaevamise juures tuleb tõsiselt arutada, millist objekti kaevata ja mil määral. Viimased 30 aastat on arheoloogid teinud rohkem avarii - ehk päästekaevamisi, st sinna rajatakse pärast maja, tee, lennujaam peale. Meil ei ole praktiliselt ühtegi ehitust tagasi lükatud, kuid äkki ruleks siiski päästa vana ja tähtis objekt? Riigieelarvest kaevamisteks raha ei eraldata. Kaevamine: 1
veresooned laienevad ning nahast läbi voolava veremaht ja sealt ära kanduva soojuse hulk suurenevad. Samuti intensiivistub higieritus, mille arvelt suureneb vee aurumisele kuluv soojuse hulk. (Kingisepp 2006: 127). Aastal 2007 uurisid Laptook jt rohkem kui viite tuhandet vastsündinut, et teha kindlaks kas sünni temperatuuri saab seostada haigestumuse ja suremusega ning jõudsid järeldusele, et see on seotud suremuse ja hilise sepsise tekkimisega. Need leiud toetasid varasemaid EPICure uuringuid, mille tulemusena leiti, et rohkem kui nelja tuhandel vastsündinul, kes sündisid enne 26. rasedusnädalat oli hüpotermiat seostatud surma põhjusena. Sellised leiud mängivad eluliselt tähtsat rolli imikute kehatemperatuuri kontrollimisel. (Turnbull 2013: 19). Bissinger and Annibale (2010) kinnitasid, et keskkonna niiskus tase peab olema vähemalt viiskümmend protsenti ning enneaegsetel vastsündinutel kaheksakümmend viis protsenti.
"Kured", "Hüvasti, Galja", "Armasta mind". Nõnda on Uno Naissoo rikastanud kümneid laululiike, seejuures ise pidevalt arenedes ja uut otsides. Uno ei kuulunud nende heliloojate hulka, kes kord avastatud muusikalist leidu kasutavad aastast aastasse. Iga laulu jaoks leidis ta uue muusikalise lahenduse, uue puändi. Sellepärast on tema laulud värsked ning kordumatud. Neis köidab kõigi komponentide fantaasiarikas ühendus, orgaaniline tervik. Ilusat meloodiat toetavad harmoonilised leiud, orkestrivärvid. Laulutekste valis Uno hoolikalt. Helilooja lahutamatuks loomingupartneriks sai poeet H.Karmo, aga ta kirjutas laule ka H.Runneli, L.Tungali, V.Sokolovi ja teiste luuletajate värssidel
mükeene kultuuriks. Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused Vanimad kõrgkultuurid Kreeta ja Kreeka Kui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. Need tõendasid paljude muistsete müütide ning vanakreeka luuletaja Homerose poeemide paikapidamist. Oli ju neis ülistatud Kreeta paleede toredust ning valitseja Minose võimsust. Knossose loss Loss linnulennult Lossi rekonstruktsioon tänapäeval Knossose palee Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube
Babüloonia 1830 1530.a.e.Kr. Assüüria 1360 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia 625 -539.a.e.Kr. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks on templid, valitsejate lossid , linnakindlustused. Leiutati kaared ja võlvid. Väljakaevatud Sumerite ehitiste jäänused Sumerid · Sumerid lõid Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri · Nad rajasid linnriike ja templeid · Nad leiutasid kiilkirja · Sumerite leiutiseks on ka ratas Sumerite kiilkiri · Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja Sumerid Sumerid on järelmaailmale pärandanud kaks väga olulist asja. 1) maailma vanima kirjasüsteemi kiilkirja 2) maailma esimesi tehnilisi leiutisi - ratta Silinderpitsatid ja pitsatkivid need valmistati marmorist ja kalliskividest. Pitsatkivi savisse vajutades tekkis reljeefne kujutis.
paksud metsad. Riistad: tööja tarberiistad valmistati kivist, luust, sarvest, puust. Kasutati ka kvartsi ja tulekivi. Valmistati ebakorrapärase kujuga kivikirveid. Elatusalad: kalastamine, jahtimine(põdrad, koprad, veelinnud). Jahil kasutati viskeodasid, vibu ja nooli, mitmesuguseid püüniseid ja lõkse. Loodusandidest kasutati kõike(taimed, marjad, seened jne). Noorem kiviaeg. Kasutusele võeti keraamika. Kuna savinõud oli nüüd väga levinud leiud, nimetati see kultuur kammkeraamika kultuuriks. Levis LõunaLätis kuni PõhjaSoomeni ja LoodeVenemaa aladel. Asulakohad: jõgede järvede ääres, mõned ka mererannas või väikestel saartel. Riistad: jahija tööriistade valmistamise oskus olid selle kultuuri elanikel varasemaga võrreldes palju arenenud. Tööriistu teritati ja lihviti igalt poolst, mitte vaid lõikepinnalt. Kombestik: paremini tuntakse matmiskombeid: surnud sängitati elamu põranda alla. Luust ja merevaigust vooliti
Iseloomustus sh põhjendada nimetust ja võrrelda kultuure omavahel: Kunda: Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi. Tööriistadest on leitud palju luust ja sarvest esemeid. Iseloomustus tabelis MESOLIITIKUM. Kammkeraamika: Kasutusel savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mis tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kuna selliselt kaunistatud savinõud on väga tüüpilised leiud, siis võtsid arheoloogid kasutusele nimetuse kammkeraamika kultuur. Iseloomustus tabelis NEOLIITIKUM Nöörkeraamika: Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Iseloomustus tabelis NEOLIITIKUM Arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab inimeste tegevusalade ja eluviisi sarnasust. (Kunda, Narva, kammkeraamika, nöörkeraamika, Asva) 3. Osata iseloomustada ja võrrelda muinasaja perioode valdkonniti. TABELI
Muusikale on omistatud ka jumalikku päritolu, taeva and. Muusikale omistati sageli salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. Muusika kaudu suheldi ka vaimude maailmaga. Inimene vajas muusikat, sest see oli keel kui suhtlusvahend. 2. Kust saame teateid vana maailma muusika kohta? Mida me selle aja muusikast teame: milliseid pille kasutati, kus kõlas muusika, milliseid toiminguid see saatis? Oletused kalju- ja muude jooniste põhjal-arheoloogilised leiud. Vanimad löökpillid; hiljem flöödi ja sarvelaadsed pillid; Vanas Egiptuses otseflööt ja harf; sumeritel lüüra, harfi ja lauto tüüpi keelpillid. See saatis rituaale, kultusega seotud toimunguid. 3. Mida tähendab mõiste 'Musik' ja mis ajastu muusikakultuuri see esindab? Musik on muusade kunst, lauldes ettekantud luule, poeesia ja muusika lahutamatus ühtsuses. Ainult siin ühinesid kõrgeimad esteetilised ja eetilised väärtused. See
Bioevolutsiooni tõendid 1. Paleontoloogilised leiud 1) Kivistunud skeleti osad 2) Mumifitseerunud tervikorganismid (putukad merevaigus) 3) Tegutsemisjäljed 2. Vahevormid. Näiteks: ürglind (omab roomajatele omaseid tunnuseid, lindudele omaseid tunnuseid) 3. Biogeneetiline reegel: otogeneesi algetappidel toimub fülogeneesi lühike kordus, mis on uuniversaalne (esineb ka taimedel). Näiteks: sammaltaimede arengutsükklis eelniit, mis viitab põlvnemisele vetikates. Näiteks: inimesel (sügoodina seos ainuraksetega, moorulana seos koloniaalsete organismidega, süda pulseeriva torukesena seob kaladega, loote karvastik seob imetajatega, suure varba vastandumine teistele varvastele viitab seosele primaatidega) 4. Vestiigiumid- elundid, mis eksisteerivad nüüdisaegsetel isenditel ja nende lähieellastel, kuid mis järk-järgult minetavad oma bioloogilise tähts...
.................................................................................................................................. 2 ........................................................................................................................................................................2 2. ÜLDISI TEADMISI SIPPARIST......................................................................................................................3 3. TÄHTSAD SIPPARI AJALOOST KÕNELEVAD LEIUD............................................................................4 3.1. MONUMENDID................................................................................................................................................4 3.2. TAHVLID........................................................................................................................................................ 5 3.3. PIIRIKIVID....................................................................
kuid keskkonna põhjustatud muutused geenides võivad siiski päranduda. Samuti on näidatud epigeneetilisi mehhanisme, mis mõjutavad järglaste tunnuseid. Seetõttu ei saa lamarksismi pidada lõpuni vääraks. Liikide muutumise ideed kritiseeris tugevasti prantsuse loodusteadlane GEORGES CUVIER. Fossiilsetele leidudele tuginedes tõestas ta liikide väljasuremise ning see on ka Cuvieri teene evolutsiooniteooria arengus. Ta avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. Samas arvas ta, et liigid on muutumatud: alguses loodi lihtsalt väga palju liike, millest osa aja jooksul katastroofiliste sündmuste tõttu välja suri. Inglise geoloogid JAMES HUTTON ja CHARLES LYELL pakkusid välja idee, et Maa on palju vanem kui piiblis kirjas ning Maad kujundavad jõud tegutsevad väga aeglaselt ja kogu aeg
kultuurid. Kas eestimaalased tapsid Euroopa viimased mammutid? Aegade jooksul on teateid, et Eestist on leitud 26 mammuti luud (kihva/hammast). Samuti on leitud 2 luud, mis pärinevad karvaselt ninasarvikult. Kõik need on juhuleiud. Kümmenkond aastat tagasi, siis kui süsinikumeetod oli edasi arenenud ja seda oli võimalik kasutada ka väikese luutüki dateerimiseks, siis Soome mõned uurijad olid huvitatud kui vanad need leiud on. Tehti kindlaks, et need luud on (kõige hilisem) leitud Põltsamaalt ja võib dateerida 9600 eKr. Samal ajal oli avastatud ka asulakoht Pärnumaal Sindis. Pulli oli 9000 eKr. Euroopast pole varem leitud nii hiliseks dateeritud mammuti luid nagu seda oli 9600 eKr. Paar aastat tagasi võtsid Saksa uurijad Läänemere maade mammutiluud ette, kuna Läti ja Leedu leidu polnud veel dateeritud, siis võeti ka neist proove. Selgus, et üks Kuramaalt leitud mammutiluu oli ka
· Püramiide valvab Sfinksi kuju, kellel oli inimese pea, lõvi keha ja kotka küünised 5. Amarna periood · Suur murrang toimus Egiptuse skulptuuris ja maalikunstis 14.saj eKr Uue Riigi ajastul. See murranguline ajastu jääb aga lühikeseks u. 20-30 aastat · Kamarna e Ahet-Aton vaarao Ehnatoni ajal Egiptuse pealinn · Tuntumad kunstiteosed Amarna ajastust on vaarao Ehnatoni ja tema abikaasa Nofretete portreed ning vaarao Tutanhamoni hauakambri leiud · Kunstiajaloos nimetatakse seda Amarna perioodiks. · Vaarao Ehnaton viis läbi usulisi reforme ning kuulutas peajumalaks Atoni (päikesejumal) · Rajab linnad, kultuskeskused ja templid 6. Minoa kultuur · Kreeta kultuuri hakati nimetama minotauruse kultuuriks · Aeg mil see oli 3000- 1500 eKr · Seda varajast kultuuri on nimetatud ka Kükloobiliseks kultuuriks.( nimetus on tulnud kujude järgi)
Permi alul taandus meri kõigilt mandreilt, kliima muutus kuivaks ja kontinentaalseks, sest enamus maismaast jäi meredest kaugele. Maa ajaloo kõige hävitavam organismide väljasuremine oli Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest). Proterosoikum ehk Agueoon (2500-542 miljonit aastat tagasi) Külm kliima, meres oli juba suhteliselt rikkalik elustik. Hüdrosfääris ja atmosfääris tõusis järsult hapnikusisaldus, tekkis osoonikiht. Vanimad leiud on käsnade spiikulad ehk nõelakesed, mis pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Arhaikum ehk Ürgeoon (4,6- 2,1 miljardit aastat tagasi) Tekkis maa, maakoor tardus. Tekkisid atmosfäär, ookeanid ja mandir, tekkis elu.Vanimateks elujälgedeks on peetud väga erineva vanusega leide, kuid võimsamate mikroskoopide ja tundlikemate mõõteriistade abil on nii vanade elujälgede tõestused kõikuma löönud. Kindlalt
vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Ajalugu Kerge saadavus maagist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Vaske peetakse vanimaks teada olevaks metalliks, vanimad arheoloogilised leiud arvatkse pärinevat ajast 9000 - 10 000 aastat e. Kr. Mürgisus Kõik vaseühendid on mürgised. 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus. Üks düstroofia liik kaasneb vase kuhjumisega organismis. Vask jõuab maost sappi. Selle haigusega kaasnevad aju- ja maokahjustused. Katsed näitasid, et skisofreeniahaigetel on liiga kõrge vasesisaldus organismis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
