Võrumaa kutsehariduskeskus PT 10 Taavi Hindrikson TSELLULOOS Referaat Juhendaja :Tiina Asi Väimela 2012 Tselluloos on Maal enim leiduv orgaaniline ühend. Ta sisaldab 50 % taimedes leiduvast süsinikust ( mida läheb taimedel vaja fotosünteesil ). Rohttaimedes on tselluloosi 15-30 %, puidus 40-50 % üldmassist. Tselluloos on looduslik orgaaniline polümeer, mille makromolekulid koosnevad peamiselt glükoosi jääkidest. Teiste monosahhariidide ja pektiinide jääke on tselluloosi marmormolekulides vähe, nende sisaldus sõltub biosünteesi teguritest. Tselluloos
Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik on ilma ribosoomideta ja seal sünteesitakse rasvu ja süsivesikuid. 11.) Lüsosoom on üks rakuplasmas asetsevatest rakuorganellidest, ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, mille sees paiknevad ensüümid lahustavad rakusiseseid valke, makromolekule ja rakustruktuure. 12.) Golgi kompleks (GK), samuti ka Golgi keha ning Golgi aparaat, on enamikes eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell. Golgi kompleksis toimub valkude ja lipiidide töötlemine, spetsiaalsetesse vesiikulitesse pakkimine ning seejärel lõplikesse sihtkohtadesse saatmine. 13.) Mitokondrid on raku energiat tootvad organellid. Mitokondrites viiakse lõpule glükoosi lagundamine ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid (ATP). Nad on nähtavad valgusmikroskoobis. 14
Eestis on nimetus Piimatee üles kirjutatud Vigalas ja Palamusel . Paraku on nendel teadetel arvatavasti kirjanduse mõju ja saksa taust. Germaani päritolu on ilmselt ka meile nii tuttav nimetus Suur Vanker. Linnutee kui lindude tee on äärmiselt laialt levinud uskumus, eesti arhiivmaterjalides ongi enamasti märgitud Linnuteed teena, mida mööda rändlinnud lendavad talvituma ja tagasi. Linnutee kui surnute hingede tee on taas paljude rahvasteusundis leiduv motiiv. Mõnikord on mainitud Linnuteed kui surnutehingede ja hingelinnu teed Toonelasse. Minu arvates on Linnutee üks ilusamaid nähtusi taevas. See on ka huvitav, sest koguaeg pole seda näha. Foto: internet Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee http://www.aai.ee/~urmas/ast/gal.html http://opik.obs.ee/osa4/ptk01/tekst.html http://www.folklore.ee/tagused/nr16/cps.pdf http://www
püstolipärasid ning lennukite propellereid. Sobib hästi treimiseks ja nikerdusteks ja spooni tegemiseks ning tänu heale tugevusele ja elastsusele ka toolide valmistamiseks. Kõrge kvaliteediga palgid hööveldatakse kattevineeriks, mis on väga nõutud üle kogu maakera. Puu kannab söödavaid pähkleid. Jahvatatud pähklikoori kasutatakse paljude erinevate toodete valmistamisel. Mürgisus Pähklipuu juurtes, tüves, lehtedes ja pähklikoortes leiduv keemiline aine pärsib mitmete puu läheduses asuvate taimede (tomatid, kartulid, mustikad, õunapuud jpt) kasvu, ja seda isegi siis kui must pähklipuu on ammu maha raiutud. Samuti võib musta pähklipuu tolmu suhtes esineda ülitundlikkust (tavaliselt silmade ja naha ärritused). II. Huvitavad faktid Must pähklipuu ei ole punase raamatu ohustatud liikide nimekirjas. Must pähklipuu võib elada üle 20 aasta vanuseks. Pähklid valmivad septembris-oktoobris
sium. sellest võib valmistada Energ.väärtus: 875kCal suuski. 100g tootes. Parapähkel e brasiilia Erinevalt teistestt pähklitest on Külmpressitud pähkliõli Sisaldab rohkesti Tuumas leiduv seleen pähkel suuruse poolest 5-6 cm pikk kasutatakse seleeni,tsinki,mangaani,vas kaitseb vananemise vastu ja toiduvalmistamisel kui ka ke, rauda, ning E- ja B- on vähivastase toimega. kosmeetikas.Tarbitakse vitamiini.
toimuvate paljude muutuste tõttu. 2 Riskifaktorid Üks suurimaid ja põhilisi tegureid on suitsetamine. 90% juhtudest on tekkepõhjuseks suitsetamine. Tubakasuitsus on tuhandeid kemikaale, on leitud üle 200 otsese või kaudse toimega kantserogeense ehk vähki tekitava aine. Tuntuimad tubakas leiduvad kahjulikud ained on tõrv, ving ja sõltuvust tekitav nikotiin. Tubakasuitsus leiduv tõrv hävitab tasapisi kopsu seintel olevad karvakesed, virvekarvad, mis kaitsevad kopse tolmu ja muu sellise eest. Karvakeste hävinedes jõuab tõrv kopsupinnale ning soodustab kasvajarakkude teket. Suitsetajate risk kopsuvähki haigestuda on 10-50 korda suurem kui mittesuitsetajatel. Veel üks tegur on passiivne suitsetamine, see tähendab viibimist suitsuses ruumis. Passiivsete suitsetajate võimalused haigestuda kopsuvähki on siiski väiksemad kui suitsetajatel
ebameeldiv lõhn. Dimetüül- ja trimetüülamiin on heeringalõhnaga. Laipade lagunemisel tekivad mürgised laibalõhnaga amiinid putreskriin H2N(CH2)4NH2 ja kadaveriin H2N(CH2)5NH2. Riknenud toidu mürgisust ei põhjusta niivõrd amiinid kuivõrd roiskumisbakterite eritatud toksiinid. Mõningatele organismidele on roiskumislehk toidusignaalöiks, seega võime oletada, et see on nende jaoks üpris meeldiv lõhn. Füsioloogiliselt oluline on imetajate maksas, kopsus, pankreases ja spermas leiduv putrestsiin; sellest tekivad membraanistruktuure stabiliseerivad polüamiinid spermidiin ja spermiin. Amiine jaotatakse asendatud vesinikuaatomite arvu järgi: · Primaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud üks vesinikuaatom ammoniaagi molekulis. · Sekundaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud kaks vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis.
õhusaaste(happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine), mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne) Tagajärjed mullaviljakuse vähenemine, vee- ja tuuleerosioon, sooldumine, kõrbestumine, keemiline ja radioaktiivne saastumine Maavarade kasutamine Mis on maavara? Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara , mida inimene kasutab enda otstarbeks. Eesti on maavarade poolest vaene maa. Maavarad kuuluvad taastumatute loodusvarade hulka. Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi on tekkinud mereorganismide jäänuste lagunemisel miljonite aastate jooksul. Põlevkivikihid paiknevad vaheldumisi lubjakivikihtidega. Kihid moodustavad lademe. Kõige paksem põlevkivilade on
vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. · Pika C-ahelaga (sagedamini 12 26) monokarboksüülhapped · Sisaldavad enamasti paaris arvu C-aatomeid · Küllastunud või küllastumata C-ahel · Küllastumata rasvhapped reeglina cis-isomeerses vormis 3 tähtsamat rasvhapet: 1) Palmitiinhape ehk palmithape on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine keemiline valem on CH3(CH2)14COOH. 2)Olehape- laialt levinud küllastumata rasvhape 3)Stearhape Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb sfingosiini ja kolesterooli. Lipiidid jagunevad liht-, liit- ning tsüklilisteks. Lihtlipiidid
Milline tähendus oli varasel keskajal ristiusul? Varajasel keskajal oli ristiusk peamine üldkultuurilise ja kunstilise järjepidavuse kandja. Millised kunstialad olid sel ajal esikohal? Reljeefkunsti kasutati näiteks sarkofaagidel. Kirikuriistu valmistati tihti väärismetallist ning kasutati barbaritele tuntud tehnikaid (näiteks kärgsulatusega emaili) ja kaunistamisvõtteid (paelornamentikat). Merovingide ajastu tähtsaimaks kunstipärandiks on siiski käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Mida tead tollase Iirimaa kultuurist? 7. ja 8.saj olid Iirimaa kultuurilise õitsengu aeg. Iirlased polnud kunagi olnud Rooma alluvuses. 5.saj Iirimaale tulnud ristiusu misjonärid said hea vastuvõtu. Iirlased muutusid kristlasteks, kuid arendasid oma usuelu iseseisvalt, üsna lahus Rooma paavstidest. Iiri külaühiskonnas kujunesid kloostrid vaimse elu keskusteks. Kust said iiri mungad eeskuju raamatute kaunistamisel?
muudatusi praegustele diiselmootorile pole vaja teha. Mootori võimsus jääb samuti umbes samaks. Biodiisli eelised Biodiisli vahe konventsionaalse diisliga tuleb välja olulises põlemata süsivesinike, CO ja tahkete osakeste emissioonide vähenemises. NOx emissioonid kas vähenevad või suurenevad pisut olenevalt tootmistsüklist. Biodiisli kasutamine vähendab emiteeritavate tahkete osakeste hulgas tahket süsinikku (kuna biodiislis leiduv hapnik võimaldab paremat CO2 põlemist), välditakse väävlireostust, kuna biodiislis pole praktiliselt üldse väävlit. Süsivesinike hulk kütuses jääb samaks võrreldes tavalise diisliga või väheneb pisut.Biodiisli omadused on väga sarnased koventsionaalse diisliga. Emissiooninäitajad on aga võrreldes konventsionaalse diisliga keskkonnasõbralikumad. Kuidas tehakse biodiislit Biodiislit saab valmistada värsketest või kasutatud taimeõlidest ja loomsetest
ja metsapõlengud, tuule poolt puhutud tolm. Inimtekkeline saaste tekib näiteks soojuselektrijaamades , keemiatööstuses ning mootorsõidukite heitgaasidest , majade kütmise, jäätmekäitluse ja põllumajandustegevuse (põhjusteks peamiselt liigväetamine ja loomasõnnik) tõttu. ( Tabel 1 ) Mõned saasteained reageerivad õhus leiduva veega ja moodustavad nõrku happeid (näiteks väävel- või lämmastikhape). Õhu kõrgemale tõustes ja jahenedes kondenseerub õhus leiduv veeaur ja moodustuvad pilved. Kui sajab vihma, on vihmavesi happeline ning seda kutsutakse "happevihmaks".Happevihm on keskkonnale väga kahjulik. Maapinnal võivad mõned saasteained (nt ammoniaak, lämmastikoksiidid) reageerida maapinnas leiduva veega ja algab protsess, mida kutsutakse eutrofikatsiooniks. Happevihm Happevihmal on arvestatav mõju keskkonnale. - Järvede ja jõgede taimestikku ja elusloodust kahjustab vee üha kasvav happelisus, mis on põhjustatud happevihmast
Esimene on laiem mõiste, mis hõlmab palju tegevusi, millel pole genitaalidega mingit seost. (Freud, 2003, lk 95) Seksuaalelu täidab kehapiirkondade stimuleerimisest tuleneva naudingu funktsiooni tegemist on funktsiooniga, mis hiljem saab naudingut taastekitava funktsiooni iseloomu. Sageli need kaks funktsiooni täielikult ei kattu. (Freud, 2003, lk 96) Seksuaaltungi arenemist kirjeldab Freud järgmiselt: ,,Lapse seksualiteet on väga mitmekesise ilmega. Temas leiduv mitmeid osiseid (komponente), mis kõik põlvnevad isesugustest allikaist. Kõigepealt ei allu lapse seksualiteet veel elu edasiandmise eesmärgile, mille teenistusse ta astub alles pärast. Lapse seksualiteedi ülesandeks on saavutada mitmesuguseid lõbutundeid. Viimaseid kutsume analoogiate ja sidevuste põhjal seksuaalseiks lõbutundeiks. Infantiilse seksuaallõbu peaallikaks on teatud kehaosade vastav ärritatavus. Siia kuuluvad suguorganid, suu, väljaheiteavaused aga ka üldiselt kehanahk
Opiaadid pärsivad hingamist, üledoosimise tagajärjel hingamine seiskub. Narkomaan kaotab kõigepealt meelemärkuse ning seejärel sureb -halvemal juhul toimub see viie kuni kümne minuti jooksul. Selline seisund nõuab kiiret arstiabi ja spetsiaalsete vastumürkidega (Narcanti jt) õnnestubki inimene mürgitusseisundist kiiresti välja tuua. Sõltuvus Opiaadisõltuvus tekib kiiresti, eriti kiire on see heroiini (ka oopiumis leiduv aine) puhul. Eluaegse sõltuvuse, nn heroinismi tekitamiseks võib piisata ühest või kahest veenisüstist. Emotsionaalne vajadus heroiini järele on väga tugev, vahel on see suuremgi kui sugutung. Veidi aeglasemalt kujuneb sõltuvus morfiinist ja oopiumist ning nüüdisaegsetest opiaadiasendajatest. Esimestel heroiini tarvitamise kordadel tekkiv väga tugev ja meeldiv tunne taandub võrdlemisi kiiresti, sest organism kohaneb ainega. Narkomaan on sunnitud endise joobeastme
Veneetsia oli kaubanduskeskuseks ida- ja lääne vahel. Seda rikkust, mis oli kogutud Veneetsiasse peegeldavad tänapäeval paljud paleed, haruldased kunsti aarded ning ekstravakantsed pidusöömingud, mida selles linnas on korraldatud läbi aegade. Kuni tänapäevani korraldatakse Veneetsias suurejoonelist maskipidu Veneetsia karneval. Tänapäeval kahjustab Veneetsiat vesi, sest vaiasid, millel linn seisab, sööb vees leiduv saaste ja see tekitab ebameeldivat haisu linna 150-s kanalis. Tutvumist linnaga alustatakse sõiduga mööda suurt kanalit. See on Veneetsia peatänav. Kanali ühelt kaldalt teisele pääseb vaid üle kolme silla spetsiaalseid kahe gondoljeeriga gondleid kasutades. Kogu liiklus toimub ainult mööda kanaleid. Veneetsia pole mõeldav ilma gondliteta. Soovitav külastada kõigil romantikat armastavatel turistidel.
nn. pika leegiga kivisöe muundumisastet. vanimad põlevkivi maardlad moodustasid 450-500 mln. Aastat tagasi (Eesti-Siberi kirdeosa p-d), on ka uusaegkonna lademeid (nt. USA Greeni Riveri p.). Erinevalt naftast on põlevkivi maailmas jaotunud suhteliselt ühtlaselt, teda on leitud ligi 100 riigi maaalalt. Suurimad varud on USA-s, Brasiilias, endistel NSV liidu aladel, Hiinas ja Austraalias. Piirkonniti on põlevkivi omadused väga erinevad. Eestis ning Leningradi , Pihkva ja Novgorodi oblastis leiduv põlevkivi moodustab maardla, mis ulatub Läänemerest Volhovi jõeni ja Soome lahest Lämmijärveni. Põlevkivikihid paiknevad seal vaheldumisi lubjakihiga, põlevkihtide kogupaksus on suurim (u. 3m) Kohtla-järve ümbruses.Kukersiit on parimad põlevkiviliike orgaanilise aine sisalduse(30-35%) ja suure õlisaagise (20-25%) poolest. Põlevkivi orgaaniline aine , kerogeen, on kõrgmolekulaarne polüfunktsionaalne orgaaniline aine, mis
muundatud organisme või koosneb nendest või mis on saadud geneetiliselt muundatud organismidest, või mis koosneb vetikatest, seentest, mikroorganismidest. 6. Toidu käitlemine FMenetlus, mille käigus hinnatakse ja kinnitatakse 6. H ettevõtte või selle osa, kus toitu käideldakse. 7. Uuendtoit GOn toidus leiduv aine, mis on sattunud sinna 7. E esmatootmise tagajärjel või keskkonna saastumise tagajärjel ning mis võib olla inimese tervisele ohtlik või mis võib halvendada toidu omadusi. 8. Eritoit H On esmatoodete tootmine, töötlemine, toidu 8. I valmistamine ning toidu vedamine, müümine ning
· Peatükid · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus · Lisad (vajadusel) Sissejuhatuses peaks kajastuma: · Teema aktuaalsus ja vajalikkus · Töö eesmärk · Töö eesmärgi saavutamiseks kasutatava lahenduse põhimõte Töö sisulise osa erinevates peatükkides arutleb referaadi autor põhjalikult teemaga seotud asjaolude üle. Töö sisuline osa on kõige mahukam, ca 90 % referaadist. Siin selgitatakse autori arvamust ja tuuakse välja kirjanduses leiduv oluline informatsioon. Kirjanduse refereerimisel peab käsitlema vähemalt kahe autori seisukohta. Töö kokkuvõtvas osas esitatakse sissejuhatuses püstitatud probleemi lahendus. Siin ei vaadelda küsimusi, mida eelmistes peatükkides ei käsitletud. Kokkuvõte peab andma 1 lõpliku lahenduse, see ei tohi püstitada uut probleemi. Kokkuvõte ei koosne eelnevates
koopad olid aga kivist kaanega kaetud. Kus asub Sahaara suurim järv? See asub P-aafrika sügaval kõrbepinna all.Suur nagu meri.Suurem kui Saksamaa.Geoloogid avastasid selle alles 50aastat tagasi,kuid kohalikud teavad seda sadu aastaid. Taimestik aafrika kõrbetaimed on piimalilled ja aaloed.Kaktused jõudsid Aafrikasse pärast Ameerika avastamist.Need kasvavad Aafrikas sama hästi kui Ameerikas.Kõrbetaimedele on kaste enam vähem niiskusega varustaja.Öösel langeb kuivas kõrbeõhus leiduv niiskus maapinnale ja taimedele..Kõrbetaimedel puuduvad lehed ja kui on siis on need väga väkesed ja nahkjad. Vett oma lehtedesse ja võrsetesse koguvad taomed on mahlased .Sellepärast on paljudel kaktustel okkad,mis kaitsevad nei veeröövlite eest. Kõrbed , liiv ja luited Kõrbeliiv on vee ja tuule väsimatu töö vili.See pärineb enamasti ürgmeredest.Miljonite aastate joooksul uhtusid lained rannikuäärsei kive liivaks.Kui mered aegade jooksul kadusid jäi järele liiv
. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Lisaks isotoopide tekkele eraldub lõhustumisel alati ka neutroneid ning gammakiirgust. Analoogiliselt lõhustub näiteks reaktorites kütusena kasutatav U235 kaheks väiksema massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat. Tuumkütus Kuna looduses leiduv uraan sisaldab peamiselt isotoopi U238 ja väga vähesel määral reaktorites kasutatavat lõhustuvat U235, siis tuleb kaevandatud uraani rikastada vastavaks reaktori nõuetele. Rikastamine on teiste sõnadega uraani isotoobi U235 protsendi tõstmine kütuses. Reaktori tööks piisav rikastusprotsent jääb tavaliselt alla 10%, pigem 5% lähedale; näiteks relvatööstuses kasutamiseks on
meessuguhormoon testosteroon, päikesevalguse abiga sünteesitud D-vitamiin) Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidici, mis koosnevad a.minohappejääkidest, Valke on vaja eeikõige organismide ülesehituseks, kaitseks, stabiilsuseks ja metabolismi tagamisefs, Valkude süntees toimub ribosoomides. Lihtvalgud on valgud, mis koosnevad vaid aminohapetest ning on organismile kergesti omandatavad. Näiteks munavalges leiduv albumiin. Liitvalgud on valgud, mis koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Näiteks hemoglobiin on rauda sisaldav valk. Aminohape on orgaaniline ühend, mis sisaldab karboksüülrühma ja aminorühma. Kakskümmend pearnist aminohapet on võimelised peptiidsidemeid moodustades ,,kasvama" valkudeks. Aminohapped sisaldavad süsiniku (C), hapniku (0), vesiniku (H), lämmastiku (N) ja mõnel juhul ka väävli (S) aatomeid (nt tsüsteiin).
NAFTA Nafta on taastumatu energiallikas ehk energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaressursside hulka peale nafta kuuluvad fossiilkütuse liigid nagu kivi- ja pruunsüsi, maagaas, põlevkivi ja turvas. Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik, mis värvuselt võib olla helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Kuid suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest, sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Nafta on väga tuleohtlik ning tema erikaal on muutlik
Tallinna Tehnikaülikool HALLITUSSEENTE KAHJU TERVISELE Referaat Õppeaine: Ehituskeemia KCM0014, 1 semester Õpilase nimi ja õpilaskood: Maria Aria, 206985EATI Tallinn 2020 SISSEJUHATUS Hallitusseened on mikroskoopilised seened, mis moodustavad seeneniidistike, kuid mitte silmaga nähtavaid viljakehi. Et struktuure eristada tuleb kasutada mikroskoopi. Hallitusseeni võime leida kõikjal meie ümber – mullas, vees, taimedel ja surnud või kõduneval orgaanilisel materjalil, organismist, välisõhust, ruumiõhust. Toitainete suhtes ei ole hallitusseened valivad, nad suudavad kõikjal paljunema hakata. Kõige sagedamini leiame hallitusseente kahjustusi pinnakattevahenditega töödeldud või tselluloosi sisaldavatel materjalidel (tapeet). Hallitusseente kasv ja areng nendel toitainetel sõltub peamiselt sobivatest keskkonnatingimustest – temperatuur, suh...
luidekaera kooslus. Üleminekuliseks sisemaaluidetele on liiv-vareskaera - luide-aruheina kooslus. Liivarandadel kasvavad ka kauni välimusega kaitstavad taimeliigid rand-ogaputk ja rand-seahernes ning veidi tagsihoidlikuma ilmega rand-orashein. 3) veeriseliste, klibuste ja kaljuste randade taimekooslused - on väikese liikide arvuga ja hõredad. Kõige haruldasem neist on rand-kesakanni - taani merisalati kooslus, mida leiduv vaid Osmussaarel ja Vilsandi Rahvuspargis. Klibustel rannavallidel on sage merikapsa kooslus, kivistel ja veeriselistel randadel randkressi kooslus. 4) adruga väetatud randade taimekooslused - koosnevad peamiselt lopsaka kasvuga nitrofiilsetest taimeliikidest. Saliinses vööndis on need kooslused mõnevõrra vähempüsivad, kuna siit võib suurem lainetus nad kergemini laiali kanda. Suprasaliinses vööndis on kooslused aga tavaliselt hästi välja kujunenud ja liigirikkad
· Liigvee kõrval võib ka mõjuda negatiivselt kuivendamine. Nt. Siirdesoomännikutes kahjustab noori puid hiidürask. Metsatulekahjud · Ladvatuli · Pinnatuli · Pinnasetuli (turbapinnases) · Vastavalt metsa läbikuivamise astmele eristatakse Eestis viit tuleohuklassi: V väga suur tuleoht, IV suur tuleoht, III keskmine tuleoht, II väike tuleoht, I tuleohtu ei ole. Pinnatuli · Pinnatule korral põleb maapinnal leiduv süttiv materjal nagu kuluhein, sammal, kanarbik, sookail, põõsad jms. Pinnatuld võib ette tulla kõikjal looduses, kus kasvavad taimed, sealhulgas sööti jäetud põllumajandusmaadel, põua ajal ka koristusküpsetel viljapõldudel. Ladvatuli · Ladvatuli levib puude võrasid pidi, kuid saab põleda vaid koos pinnatulega. Eestis tuleb ladvatuli ette männikutes, männi-kuuse segametsades ja harva ka kuusikutes. Maatuli (pinnasetuli)
sõltub ainult gaasi temperatuurist ja ainest (sest aurumine ja kondenseerumine on küllastunud aurus dünaamilises tasakaalus, erinevad ained aga aurustuvad sama temperatuuri juures erineva kiirusega). 15. . Mida iseloomustab absoluutne õhuniiskus? Mida suhteline õhuniiskus? V: Õhu absoluutseks niiskuseks nimetatakse suurust, mis arvuliselt võrdub ühes kuupmeetris õhus sisalduva veeauru hulgaga grammides. Õhu suhteline niiskus näitab, kui kaugel on õhus leiduv veeaur küllastusest. Õhuniiskust mõõdetakse hügomeetriga. 16. . Mis on kastepunkt? Mis juhtub siis, kui kastepunkt langeb alla 0 kraadi? V: Temperatuuri, mille juures veeaur hakkab kondenseeruma, nimetatakse kastepunktiks. Kui kastepunkt jääb alla 0°C, siis vedelat vett muidugi tekkida ei saa. Ka seda nähtust me tunneme ja armastame. See on härmatumine. 17. Millal tekib udu? Miks tekivad pilved? Miks/millal tekivad sademed? V: Udu tekib siis, kui õhu suhteline niiskus on 100%
olemuselt keemiline ning toimub ülekandeainete vahendusel. Nii sümpaatilistes kui parasümpaatilistes preganglionaarsetes närvilõpmetes ja postganglionaarsetes parasümpaatilistes närvilõpmetes vabaneb atsetüülkoliin. Närvilõpmed, mille mediaatoriks on atsetüülkoliin, on kolinergilised. Kolinergilised närvilõpmed jagunevad omakorda M- ja N- kolinergilisteks, vastavalt sellele, kas atsetüülkoliiniga sarnase efekti kutsub esile muskariin (kärbestes leiduv mürgine alkaloid) või nikotiin. Atsetüülkoliini toimet postganglionaarsete neuronite postsünaptilisse membraani stimuleerib nikotiin ja efektorelundite rakkudesse muskariin. Postganglionaarsetes sümpaatilistes (v.a sümpaatilised postganglionaarsed kiud, mis varustavad higinäärmeid) närvilõpmetes vabaneb noradrenalin. Närvilõpmeid, milles vabaneb noradrenaliin, nimetatakse adrenergilisteks. Adrenergilisi närvilõpmeid jaotatakse - ja - adrenergilisteks närvilõpmeteks
CO2 hulk õhus sõltub vulkaanilise tegevuse intensiivsusest, kivimite murenemisest, organismide kõdunemisest, taimestiku arengustaadiumist ja liigilisest koosseisust, metsatulekahjudest ning viimasel ajal üha enam inimese majandustegevusest. CO2 vabaneb fossiilsete kütuste (kivisüsi, nafta, põlevkivi, maagaas ja turvas) põletamisel. Süsinikdioksiid on põhiline kasvuhoonegaas, mille arvele langes 1996. aastal 64% kasvuhoonegaaside heitkogusest Eestis. Atmosfääris leiduv CO2 takistab Maalt peegelduvat pikalainelist kiirgust lahkuda maailmaruumi ja see põhjustab õhu soojenemist. Metaan Värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub aga ka märgaladest, soodest ja rabadest. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. Metaan on tähtsuselt teine kasvuhoonegaas, mille osa kasvuhooneefekti tekitamisel globaalsel kliimamuutuse tasandil hinnatakse 20%-le
Maitseained ja kastmed Maitseainete segudes sool on põhikoostisosana või lisandina. Siin on oluline koht terasuurusel, millest oleneb koostisosade koospüsimine või segude paakumine. Kastmetes on sool maitse rikastaja ja säilitusaine. Hoidised Siin toimib sool maitseparandajana, säilitusainena ja käärimisprotsessi ,,kontrollijana". Soola hangiti soolakaevandustest. Ka praegu on põhilisteks keedusoola allikateks soolane merevesi. On välja arvutatud, et kui kogu maailmameres leiduv sool maismaale laiali laotada, kataks maad 150 meetri paksune soolakiht. Inimene tarvitab aastas umbes 2,5 kg soola. 7 3.2. Veepehmendaja Liigne hulk kaltsiumi ja magneesiumi muudab vee karedaks. Kare vesi on aga kulukas, sest soodustab katlakivi teket ja lühendab seadmete eluiga ning efektiivsust. Õnneks on võimalik soola abil vett pehmendada . Hea veepehmendussool on valmistatud puhtaimast
osake.isomeeria-molekulmass,kuid erineva ehituse tõttu erinevad kasutusalad. Eteen on värvuseta, õhuga ligikaudu üheraskune, omadused.trans-isomeeria-aatomite rühmad paiknevad mõlemal vees vähesel määral lahustuv, nõrgalt meeldiva lõhna poolkaksiksidet.cis-isomeeria-aatomite rühmad paiknevad samal ja narkootilise, uimastava toimega gaas. Looduslikult tekib eteeni pool kaksiksidet.terpeen-organismides ja taimedes leiduv lahtise vaid tühisel määral, näiteks puuviljades nende valmimisel. süsinikuahelaga või tsüklilis looduslik Tööstuslikult saadakse eteeni nafta töötlemisel moodustuvatest alkeen.nukleofiilsustsenter-vaba elektronpaariga aatom. gaasidest ja teiste maavarade termiliseltöötlemisel.Laboratoorselt
2. Sissejuhatus Ainetöös käsitletakse raadiosagedusliku segaja tööpõhimõtete realiseerimist. Raadiosagedusliku segaja kokkupanemisel on kasutatud Elfast tellitud kompnente. Skeem on kokku joodetud TTÜ laboris. Ainetöö eesmärkideks on saada aru valitud skeemi üldisest tööpõhimõttest ning seade tööle saada. Samuti on üheks ainetöö eesmägiks hinnata, kas internetis leiduv skeem on töövõimeline või tuleb teha skeemi töölesaamiseks mingeid muudatusi. Ainetöö koostamisel olid vajalikud eelteadmised elektroonika valdkonnast ning vajalik oli ka kannatlikkus. Raadiosignaali segaja on juhtevaba seade, mis härib, segab või takistab kvaliteetset raadiosageduse signaali edastamist. RF segaja peab oleme reguleeritud sagedusele, mida soovitakse härida. Vajalikud on seadme sama tüüpi modulatsioon ja piisav võimsus.
2. Kala kasulikkus Kala sisaldab vähesel määral süsivesikuid. Temas leidub vähe naatriumit. Kõrge toiteväärtus. Kergesti omastatav Madal kalorsus 11g/100-130 Kcal Sisaldab erinevaid vitamiine, nagu A, D, B2, B6 ja B12. Kalas leidub ka mitmeid mineraalaineid: fosforit, rauda, magneesiumit ja kaaliumit. Vajalikul määral sisaldab seleeni. 100- 150 g merekala võib katta umbes 200 mg inimese joodivajadusest. Kalas leiduv rasv on inimesele hästi talutav Kalad nagu angerjas, lõhe ja tuunikala sisaldavad omega-3 rasvhappeid Rasvhapped võivad kaitsta südameveresoonkonda haiguste eest. Toore kala söömine hoiab vererõhu õigel kõrgusel. 4 3. Kalade toiteväärtus Kala koostis: 50- 85% vett, 9- 27% valkku, 0,3-35% rasv, 3% mineraalained, 0,5-1% on süsivesikuid. Vitamiinide hulk sõltub kala toidust ja elukeskkonnast.
Energeetika 1) Ava- ja allmaakaveandamine Maavara - maapõues leiduv kivim, mineraal, vedelik, gaas või orgaaniline aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis on seetõttu ressursina arvel. Kaevandamisviis - kaevandamistehnoloogiate kogum, mis hõlmab endas ka kaeveõõnte ja puistangute kujundamise infot Need jagatakse tulemuse põhjal nelja klassi: põlevad maavarad, looduslikud ehitusmaterjalid, maagid, keemiline toore ja muud. Ja kaevandamise järgi kolme: pealmaa- ehk avakaevandamine, allmaakaevandamine ja veealune ehk allveekaevandamine
Jõhvikas õitseb jaanipäeva paiku väikeste õrnroosade õitega. Sel ajal on peenar väga dekoratiivne. Punased marjad valmivad augusti lõpus või septembris. Peale taimede istutamist saab esimese saagi 4.-6.aastal. Kuna jõhvikas säilib hästi ületalve, ei pea kogu saaki kohe moosiks keetma, pigem kasutame seda pikema aja jooksul jookides või söökides. Jõhvikaid säilitatakse vesihoidisena või sügavkülmutades. Hea säilivuse tagab marjades leiduv bensoehape. Jõhvikad on väga tuntud ja armastatud ravitaimed. Oluline on marjade suur vitamiinide sisaldus, suur kaaliumisisaldus (südame-veresoonkonna haiguste puhul kasulik, alandab vererõhku), bakteritsiidsed omadused jne. Ameerika keemikute viimase aja uurimused kinnitavad, et ükski teine vili ei suuda jõhvikast edukamalt tõrjuda näiteks vähki, insulti ja südameveresoonkonna haiguseid. Sordid 1
kihelkond- maakonnad jagunesid kihelkondadeks ning maakond olid iseseisev poliitiline üksus, mis sõdis ja sõlmis rahu oma äranägemise järgi 22) Muinaslinnused: võimsad, (eriti Saaremaa ja Läänemaa maalinnad, samuti mägilinnused (Otepää ja Lõhavere). Varbola Jaanilinn. Kaitsetarad, väravad, mullust ja puust, kuid ka kividest 23) Muinaseestlased austasid muinasjumalaid (animism) (saarlaste jumal Tarapita). Vägi oli looduslikes objektides, elusolendites ning sõnades leiduv eriline jõud või energia (veri, juuksed, küüned, hambad, süda, sülg) 24) Maailmapilt: ristiusu vastu polnud ei soodsam kui ka ebasoodsam kui teistel Euroopa rahvastel. Usuti preestrite ja munkade jutluseid ristiusust. !!!25) Saksa aadlikud, Taani ja Rootsi kuningriigid, kes soovisid vallutades laiendada oma piirkondi, sakslased, Rooma paavst, saksa kaupmehed. Läti ala ristisusustamine toimus läbi 3 piiskopi 26) Aastal 1199 pühitseti Albert Liivimaa piiskopiks
meessuguhormoon testosteroon, päikesevalguse abiga sünteesitud D-vitamiin) Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidici, mis koosnevad a.minohappejääkidest, Valke on vaja eeikõige organismide ülesehituseks, kaitseks, stabiilsuseks ja metabolismi tagamisefs, Valkude süntees toimub ribosoomides. Lihtvalgud on valgud, mis koosnevad vaid aminohapetest ning on organismile kergesti omandatavad. Näiteks munavalges leiduv albumiin. Liitvalgud on valgud, mis koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Näiteks hemoglobiin on rauda sisaldav valk. Aminohape on orgaaniline ühend, mis sisaldab karboksüülrühma ja aminorühma. Kakskümmend pearnist aminohapet on võimelised peptiidsidemeid moodustades „kasvama" valkudeks. Aminohapped sisaldavad süsiniku (C), hapniku (0), vesiniku (H), lämmastiku (N) ja mõnel juhul ka väävli (S) aatomeid (nt tsüsteiin).
kõikumine, väike sademete hulk ja õhuniiskus. Temp amplituud max ja min temp- ide vahe. Öökülm kui mintemp. langeb kevadeti ja sügiseti öösel alla 0kraadi. Isotermid- samatemp.joon. Lumepiir on kujuteldav joon, mille piiril lumebilanss on 0 e. millest kõrgemal või pooluse pool sajab lund rohkem, kui ära jõuab sulada. Metsapiir e joon, millest põhja pool on metsa kasvamiseks liiga külm. Füüsikaline auramine on auramine maapinnalt. Õhuniiskus on õhus leiduv veeauru hulk. Eristatakse absoluutset ja realtiivset niiskust. Pilvisus on pilvede hulk taevavõlvil. Sademete jaotus maakeral on keeruline, sest see sõltub suurtest mäeahelikest, merede ja maismaa asendist, külmadest ja soojadest hoovustest jne. Õhku saastavad linnades kütmisel tekkiv suits ja autode heitgaasid. Maakeral tervikuna on suured saastajad soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, naftatööstus ja autotransport. Peamisteks
Taavet lõi Iisraeli riigi 10. saj eKr, pealinn Jerusalemm. Peale Taavetit sai kuningaks tema poeg Saalomon, kui Saalomon sureb laguneb riik kaheks: põhja poole jään Iisraeli riik ja lõuna poole Juuda Kuningriik. 22. Mõisted: Kiilkiri - mõistemärgid,mis vajutatakse kirjutuspulgaga pehmesse savisse. Tsikuraat massiivne astangutena ülespoole ahenev torn, mille tipus asub väike tempel Vana Testament juutide püha raamat Savitsivilisatsioon savi oli Mesopotaamias leiduv peaaegu ainuke loodusvara, sellest ka selline nimi Satraapia - asehaldurkonnad Mazdaism võitlus tõe ja vale vahel Egiptuse poos - maalidel ja reljeefidel kujutatakse inimest: silm otse, nägu proofilis, õlad otse, keha poolviltu, jalad proofilis Sfinks lõvi keha ja inimese peaga skulptuur, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat Obelisk neljakandilised sambad Mastaba madal püramiid
Kiivil on algul roheline, valmides roostepruuniks muutuv õhuke, kuid kõva, kare ja kaitseks ülemäärase auramise vastu karuselt karvane kest. Kesta all paikneb rohiroheline valkjate kiirtega mahlane, veidi sültjas viljaliha. Viljalihas on rohkesti väikseid musti seemneterakesi. Kiivi on kõrge C-vitamiini sisaldusega (100 g-s umbes 300 mg). Sisaldab ka provitamiini A , D-vitamiini, kaltsiumi-, kaaliumi- ja rauaühendeid. Kiivis leiduv proleolüüthape pidavat lagundama inimorganismis kolesterooli ja soodustama vereringet. Energeetiline väärtus: 100g/40 kcal. Viljad on küpsed ja tarbimiskõlblikud, kui sõrmega kergelt vajutades koor veidi järele annab. Maitselt võib kiivit võrrelda karusmarja või seguga karusmarja, meloni ja maasika maitsest. Tarvitada võib mitmeti. Värskelt tarbimisel on kõige parem vili eelnevalt hästi
pika või lühiajalise haiguse või tervisehäirega, mis põhjustavad kas surma või olulist elukvaliteedi langust. Suurema osa haiguste või tervisehäirete korral on kahjud kumulatiivsed ja on seotud tarbitud kogustega mida rohkem ja sagedamini alkoholi tarbitakse, seda suurem on risk. Kui alkoholi liigtarvitaja vähendab alkoholi tarvitamist või lõpetab selle tarbimise, hakkab haiguste risk vähenema. Organismi kahjustab alkoholis leiduv etanool, mistõttu ei ole vahet, millist alkohoolset jooki juua. Mõju sõltub absoluutse alkoholi kogusest, mitte joogi kangusest ja liigist. Pikaajalise tervisemõju seisukohast ei ole ka olulist tähtsust joomise harjumustel kas juuakse palju korraga või vähem, aga sageli (tähtsust võib olla konkreetsete tervisemõjude puhul, aga mitte üldistatult). Alkoholitarvitamine ja depressioon ning ärevus on omavahel vastastikuses seoses.
või tervsehäirega, mis põhjustavad kas surma või olulist elukvaliteedi langust (Alkoholi mõju tervisele). Üha nooremad inimesed on sellega kimpus ja ei teadvusta, millised tagajärjed sellega kaasneda võivad. Liigtarbimise ja normaalse tarbise vahel on väga õhuke piir, seega on väga lihtne valele teel sattuda. Kui alkoholi liigtarvitaja vähendab alkoholi tarvitamist või lõpetab selle tarbimise, hakkab haiguste risk vähenema. Organismi kahjustab alkoholis leiduv etanool, mistõttu ei ole vahet, millist alkohoolset jooki juua. Mõju sõltub absoluutse alkoholi kogusest, mitte joogi kangusest ja liigist. Pikaajalise tervisemõju seisukohast ei ole ka olulist tähtsust joomise harjumustel – kas juuakse palju korraga või vähem, aga sageli (Alkoholi mõju tervisele). Referaadis vaatleme, mis on alkohol ja kuidas alkohol inimestele mõjub ning millised võivad olla liigtarbimise tagajärjed. 1. MIS ON ALKOHOL
VEENUS LIINA VIROLAINEN 12A KLASS KEILA KOOL PILT 1 Veenus VEENUSE JA MAA SARNASUS Veenus on Maatüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnase gravitatsiooniga. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti tagajärjel. Veenus on siiski Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosned rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 462 °C on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis. ATMOSFÄÄR JA KLIIMA Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Veenuse pind pole Maalt teleskoobist vaadatuna alalise katva paksu pilveki...
KULD (AU) Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendisümbol on Au ja aatomnumber 79. Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu sellele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga. KEEMILISED OMADUSED Kuld ei korrodeeru ja sära ei tuhmu ,tänu keemilisele toimele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks. Seetõttu on ka kuld väga sobiv materjal valuuta ja ehete tegemiseks ja teiste reageerivamate metallide...
Maagaas on küllaltki keskkonnasõbralik, sest tema gaasiline olek tagab kütuse täieliku põlemise ilma kahjulike jääkideta. Lisaks selle transportimine torude kaudu väheneb auto- ja raudteetranspordi koormus. Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×1013 m³. Kivisüsi on enamlevinumaid ja vanemaid kütuseid, mis on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara. Enimkasutatakse kivisütt tööstuses ja soojuse saamises, veel elektrienergia tootmises. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Naftal on erinevad omadused, mis olenevad eri maardlatest ammutamisest. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Seda kasutatakse peamiselt keemiatööstuse tooraine ja kütusena. Pruunsüsi on pruunika värvusega kaustobioliit( biogeense tekkega põlev kivim). Selle kütteväärtus on kivisöe omast väiksem. 2.2. Tuumkütus
Nende abil saadakse soodsamaid tingimusi edasi töötamiseks, mis on jälle kasutlik, et teenida ülikasumit. 3. Lähteained Keemiatööstuste lähteaineteks on maavarad. Nendeks on : nafta maagaas kivisüsi põlevkivi turvas Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust, vesinikust, väävlist, lämmastikust ning hapnikus. Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Nafta on üks olulisemaid maavarasid
teadvus on võimeline tajuma välismaailma või teist subjekti objektiivselt? Kas objektiivsus, vaatlejast sõltumatu tõesus, üldse eksisteerib? Kas igasugune usk objektiivsusesse, absoluutsesse õigsusesse võiks olla lahti mõtestatav religioonina? Defineeriksin kõigepealt, mida tähendavad teemat moodustavad sõnad minu jaoks: teadmine ~ tõde mingi reaalsuses eksisteeriv või inimese (teadvuses) pesitsevates emotsioonides leiduv nähtus, omadus, objekt, seos vms. objektiivne mitte sõltuv mõtlejast (teadvusest / inimesest), tema emotsioonidest, eelnevatest empiirilistest segajatest, taju ebatäiuslikkusest.. seega maailma ja reaalsuse kohta käiva teadmise juhtum, mis kehtib absoluutselt ja mille olemasolu on inimene võimeline registreerima ja õigesti tajuma. subjektiivne vastand objektiivsusele, mõtlejast, teadvusest sõltuv teadmise, tõe
st naha alla, kõhule, reitele, rindadesse. Tekivad padjandid. Puusadel ja reitel paiknevat apelsinikoort meenutavat rasvkude nim tselluliidiks. Viimane on täiesti tavaline rasvkude, kuid ladestub naistel teistmoodi kui meestel. See rasvaladestis kujutab endast energia varu, mida saaks kasutada naise raseduse ajal, näit kui rase kannatab alatoitluse all. Peab siiski märkima, et ülekaalulistel naistel ei ole kõik rindades, puusadel ja reites leiduv sugugi eluks vajalik. Osa rasvaladestisest paikneb sügavamal organismi sisemuses, ümbritsedes mitmeid organeid ja toetades neere. Naistel esineb rasvumist 2 korda rohkem kui meestel. RASVUMIST SOODUSTAVAD TEGURID Eri rasvaineid transporditakse verega. Neid, näiteks kolesterooli on võimalik veres määrata. Kui veres ringleb liiga palju rasvainete osakesi, on kolesterooli tase veres liiga kõrge. Kolesterooli taseme piirväärtus on 5,5 mmol/l kohta
Kiviõli I Keskkool NAFTA Referaat Koostaja: Elina Sergunina XI klass Kiviõli 2009 Nafta -on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Ajalugu Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei
36-45 mol% Gln aminohappeline koostis sarnane gliadiinile 15-30 mol% Pro Gluteen nisu, rukki, odra või kaera vees lahustumatu valgusegu, kleepvalk. gliadiini (pralamiinide tüüpi) ja gluteniini (gluteliinide tüüpi) segu. Tsöliaakia võib kujuneda teraviljadest ainult nisu, rukki, odra või kaera tarbimisel. Peab kohe ütlema, et tsöliaakiat ei põhjusta mitte teraviljad kui sellised, vaid neis leiduv konkreetne taimevalk - gluteen. Tsöliaakia puhul on tegemist multifaktoriaalse haigusega, mis avaldub ainult päriliku eelsoodumusega isikutel ja see protsess sõltub mitmest tegurist (organismi immuunsüsteemi seisund, viirusinfektsioonid, teised ainevahetushäired, keskkonnatingimused, toitumistavad jne). Oma olemuselt on tsöliaakia autoimmuunne haigus, mille vallandab gluteen paljude tegurite kokkulangemisel. Gluteeni toimel kahjustub tsöliaakiasoodumusega isikutel peensoole epiteel
lastitav külmutatud liha peab olema kõva, külmunud ja määrdumata. Liha, mis antud nõuetele ei vasta veoks vastu ei võeta. 6 Puuviljade vedu Puuviljad on elusad taimorganismid ja just see nende omadus määrab transportimise omapära. Puuviljad neelavad õhust hapnikku ja eritavad õhku süsihappegaaasi, vett ja soojust. Puuvilja kudedes leiduv mahl, mis on lahustunud suures hulgas vees, on valmis toit mikroorganismidele. Hallitusseente spoorid ja mikroobide levivad kergesti ja nakatavad kiiresti kogu puuviljade massi. Mehhaanilised vigastused näiteks muljumised, koorelõhed, mis tekivad puuviljade ümberlaadimisel kiirendavad samuti riknemisprotsessi. Puuviljad annavad ära kergesti neis sisalduva vee, mis tõttu tekib kaalukaotus. Vee kaotusega kaasneb puuviljade närtsimine ja nõrgeneb vastupanuvõime mikroorganismidele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
