Vaimne ja füüsiline tervis · Psühhosomaatilised haigused · 53 + 38 + 25 + 24 + 18 + 16 + 13 + 12 + 11= 210 · Stress o Kui stress läheb üle negatiivseks, siis hakkab see sind kahjustama. o Postiivne stress on meil kogu aeg · Frustratsioon- Lühiajaline pingeseisund Emotsioonid · Põhiemotsioonid o Raev, viha, nördimus o Ekstaas, õnn, rõõm, meeldivus o Imestus, üllatus, hämmastus o Kabuhirm, paanika, hirm, kartus o Ahasatus, mure, kurbus, nukrus o Jälestus, vastikus, ebameeldivus · Emotsioonide füsioloogilised väljendused o Muutused südame rütmis ja veresoonkonna töös Süda hakkab peksma ja pulss läheb kiireks Hingamine kiireneb või aeglustub erutused või muu asja tõttu o Suu kuivab o Raskustunne maos o Pissihäda või kõhulahti...
- edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele) - on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis majanduskultuur veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Majanduskultuuri erinevad tasandid: Ühiskond, majandussüsteem Tööstusharu, turg Organisatsioon Leibkond, perekond Üksikisik väärtused indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väärtused on tugevalt seotud kindla kultuuriga; abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; suhteliselt kestvad. sotsialiseerumine - isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus.
Seepärast on helitute häälikute järel liidepartikkel -ki, teiste, s.o heliliste häälikute järel on liidepartikkel -gi. (Helitud häälikud on: b, p, d, t, g, k, s, h, f, s, z, z.) Nt haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski, zahhki, seffki, dusski, Almazki, beezki; aga kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g: liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool; liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige); liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; sama sõna muutevormides: sead/ma sead/sin, sead/ke, künd/ma künd/sid, künd/ku, kärb/es kärb/sed, üleaed/ne üleaed/sed, kodakond/ne kodakond/sete, mood/ne mood/sa, mood/salt, õud/ne õud/sed, õud/selt, alg/ne alg/se, jõud/us jõud/sa, jõud/sale; NB
Ühiskond Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned + Individuaalne ja kollektiivne heaolu PTK 1 + 2.7 Nüüdisühiskond tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Nüüdisühiskonna tunnused: - ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus - tööstuslik kaubatootmine - rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus - inimõiguste tunnustamine Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi tunnused: - sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses - rahaliste ressursside ülekandmine rikkamatelt ühiskonna kihtidelt vaesematele maksupoliitika abil (nt astmeline tulumaks) - riik korraldab haridust ja tervisho...
s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane (põhireegi järgi). · Kui need tingimused pole täidetud, ei loe hääldus ja tuleb kirjutada põhireegli järgi, st iga täht ühekordselt. SULGHÄÄLIK SÕNA SEES · ERANDID! Helitu hääliku kõrvale kirjutatakse g, b, d, kuigi hääldatakse k, p, t: 1. liitsõnas: tõmbsoon, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool jt; 2. liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond jt; 3. tüve algkuju säilitamiseks muutevormides (künd/ma -- künd/sid, künd/ku, kärb/es -- kärb/sed jt) 4. võõrsõnades: abstraktne, absurdne jt. J AINULT HÄÄLDUSES · i ja ü järel ei kirjutata j ega i-d, kuigi hääldatakse: · siia, laiad, riiul, ioon, minia, preemia, keemia; · (tahan) käia, käiakse, äiale, aias; · süüa, süüakse, müüa, müüakse, lüüa, lüüakse;
Ühiskonnaõpetuse mõisted absoluutne häälteenamus valimistel valimisvõidu saavutamiseks kogutud 50%+1 häälte üldarvust absoluutne vaesus olukord, kui inimesel ei jätku vahendeid hädavajalike kulutuste katmiseks aktiivne tööpoliitika tööpuuduse teket ennetav tööpoliitika Amnesty International rahvusvaheline survegrupp, mis toob avalikkuse ette inimeste poliitilistel põhjustel tagakiusamisi maailma eri piirkondades Amsterdami leping leping aastast 1997, milles sätestati ELi koostöö justiitsasjades ja siseasjades; tähtsustati ühendusesisest demokraatiat ja sotsiaalpoliitikat asotsiaal ühiskonna õigusi, huve ja tavasid mittearvestav inimene, heidik apoliitiline poliitikast hoiduv; väljastpoolt poliitikat seisev asüülitaotleja varjupaigataotleja, tavaliselt poliitilistel põhjustel mõnes välisriigis avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine riigiasutuste ja omavalitsuste poolt...
kodaniku keskmine ökojälg on aga 6,5 gha/a , siis võin lugeda ennast üheks keskmiste tarbimisharjumustega inimeseks. Tean, et kasutan liiga palju vett ning toast lahkudes ei kustuta alati tuld, mis järgi mõeldes on üks üsna rumal harjumus, millele peaksin tähelepanu pöörama ja sellega tegelema hakkama. Teiseks on minu toidu äraviskamise protsent lubamatult suur, sest tegelikult viskab minu leibkond ära umbes 40% ostetud toidust, mis on tarbimata jäänud ja halvaks läinud. Kõige suurema jälje jätavad minu kodused harjumused ja tarbimiskäitumine. Elekter, vesi ja küte on põhilised komponendid, mis tekitavad jalajälge, kuid kahjuks ei saa ma mitte mingil määral mõjutadaseda, kui palju kulub meil korteris küttele. Selleks võiks igal korteril olla reguleeritavad radikad, mille abil reguleerida soojakulu. Ka elektriseadmed lülitan ma
Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne toetus. Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha ja/või toiduressursse ning kelle liikmed tunnistavad end üheks liikmeskonnaks. Leibkond Ehkki kõnekäänd leibu ühte kappi panema viitab abiellumisele ja ühise perekonna loomisele, pole leibkond perekonna vorm. Leibkonna võivad moodustada lühemaks või
Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne toetus. Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ning kelle liikmed tunnistavad end üheks liikmeskonnaks. Leibkond Ehkki kõnekäänd leibu ühte kappi panema viitab abiellumisele ja ühise perekonna loomisele, pole leibkond perekonna vorm.
ajalool, tavadel ja keelel j. Sotsiaalne kihistus - (võimu, vara, teadmiste, tutvuste, oskuste) ebavõrdsus erinevate ühiskonna kihtide vahel k. Sotsiaalne struktuur - rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel l. Tööjõud - ühiskonna tööealised ja -võimelised inimesed m. Ratifitseerima parlamendi poolt (välislepingut) heaks kiitma n. Denonsseerimia parlamendi poolt (välislepingut) tühistama 8) Mõisted a. Leibkond kooselavad inimesed, kellel on ühine majapidamine b. Ülalpeetav isik, kes ise ei tasu oma elamiskulusid c. Tööjõud ühiskonna tööealised ja-võimelised inimesed d. Pluralism- ideede ja vaadete paljusus e. Identiteet - ühtekuuluvustunne f. Tolerantsus - sallivus g. Nulltolerants täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand h. Kompromiss otsus, kus mõlemad pooled teevad järeleandmisi i. Konsensus otsus, mis langetatakse üksmeelselt 9) Seadusi on vaja, sest
PEREKONNAÕPETUS EKSAM Perekonna mõiste ja ülesanded Perekonna mõistet on keeruline defineerida, sest see def. Peaks olema universaalne kõigile kultuuridele, nendes eksisteerivatele perevormidele ja ka uuematele perevormidele. Perekond koosneb erisoolistest täiskasvanutest, kellest vähemalt kaks lävivad omavahel seksuaalselt, nende ühistest ja/või adopteeritud lastest ja/või sugulussidemetega täiskasvanutest (Murdock, 1949) Perekond koosneb inimestest, kes on omavahel seotud abieluliste või veresugulus/lapsendamissidemetega ning kelle eesmärgiks on luua ja säilitada ühist kultuuri, kus kõikide liikmete füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng on tagatud ja turvaline (Duvall, 1977) Perekond on abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. (http://www.eki.ee) Universaalset perekonda iseloomustab veresugulus, ühine olme, vastastikune abistav käitumine, ühine moraalne vastutus, ühine keskkond ja ühin...
suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema subjektiivse arusaamise kohaselt; majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele L · laffer'i kõver kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel · laienemise SKPlõhe (ka: inflatsiooniline SKPlõhe) situatsioon, kus majandus toodab rohkem kui on potentsiaalne tootmismaht · leibkond -- sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest. · leibkond vt. majapidamine · lihtaktsia aktsia, mis annab selle omanikule hääleõiguse ettevõtte tegevuse üle otsustamisel ning millelt makstav dividend on muutlik · liikuv tollimaks tollimaks, mis ei ole määratletud kindla rahasummana või protsendina kauba hinnast, vaid see on seotud mingite teiste teguritega
majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema subjektiivse arusaamise kohaselt; majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele L laffer’i kõver – kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel laienemise SKP-lõhe (ka: inflatsiooniline SKP-lõhe) – situatsioon, kus majandus toodab rohkem kui on potentsiaalne tootmismaht leibkond — sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest. leibkond – vt. majapidamine lihtaktsia – aktsia, mis annab selle omanikule hääleõiguse ettevõtte tegevuse üle otsustamisel ning millelt makstav dividend on muutlik liikuv tollimaks – tollimaks, mis ei ole määratletud kindla rahasummana või protsendina kauba hinnast, vaid see on seotud mingite teiste teguritega
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks o...
identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Võim- võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda Sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel: Ühiskond, majandussüsteem Üksikisik Pere / leibkond: Tööjaotus ja soorollid Pere-eelarve kujunemine Majanduslikud suhted lähisuhtes Organisatsioon Ettevõte, selle erinevad vormid Ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel Tööstusharu, turg Interaktsiooni suunavad normid ja ootused; Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus jne); Institutsiooni mõiste- teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide,
Sotsioloogia kordamine 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika Arengu eeldus 1: tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise • Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna • Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv, aga ka rutiin, ühekülgsus • Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad (prognoosis Inglismaa arengut) Arengu eeldus 2: vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon • Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor – • Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele • Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e n...
Jaapani tarbijad kulutavad sadu miljardeid dollareid toidule, riietusele, reisimisele, meelelahutusele ja mitmetele teistele tarbekaupadele ning teenustele, eriti suur on Jaapanis nõudlus luksuskaupade järele. Jaapani tippfirmad kuuluvad maailma efektiivseimate ja paremini juhitavate firmade hulka. 2005. aasta lõpu töötuse tase 4,5%, on Jaapani kohta kõrge. Võrreldes 2003aastaga on see siiski protsendi võrra väiksem ja jääb alla teiste arenenud riikide omale. Keskmine jaapani leibkond omab 8 100 000 USD jagu sääste ja 3800 dollari suurust kuusissetulekut. ( 3 ) Paar viimast aastat on Jaapani majandus näidanud vaatamata jätkuvale deflatsioonile mõõdukat kasvutendentsi, kasvades 2003. aastal võrdlemisi rasketes tingimustes 2,2 %, jätkates 2004. aastal 2,7% ja 2005. aastal 2% kasvu. Tänu nn "halbade laenude" perioodist väljumisele, restruktureerimisele ja kasvufaasi tagasipöördumisele on
GEOGRAAFIA GE1 1. MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põ...
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad;kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev v...
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad; kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev ...
13.09.10223 (2010) Leib on toidu ema Liisa Kaasik Praegu võime pea igast kodu- toidu- ja naisteajakirjast lugeda näpunäiteid ja soovitusi, kuidas kodus leiba kypsetada. Kuigi poelettidel mitmekesistub leivavalik aiva enam, ei ole neist kodukypsetatud leivale võistlejat. Kyllap on leivakypsetamises midagi igiomast meie rahvale, mistõttu nii paljud perenaised koju leivapoju hangivad. Ahjusooja leiva lõhn kodus, selle maitse suus, äratab ellu mälestused meie esiaegadest, mil leib see kõikse peamine toit ja eluallikas oli, kirjutas Maakodus Liisa Kaasik. Leivategu on tänase kiire elu juures ehk liigagi aeganõudev ettevõtmine alates leivajuuretise ehk kohetuse käimapanekust leibade kypsemiseni. Kogu selle pika tegevuse vältel on perenaine mõtetes valmivate leibadega. Kui hakkasin ise juuretisest leiba kypsetama, tajusin leivateo erilist vaimsust....
Üldharidusastused maakonniti. (Statistikaamet 2011) Tallinna Ülikool 7. Leibkondade paiknemine ja toimetulek Leibkondade toimetulek oleneb väga mitmest aspektist. Majandustõusu ajal oli inimestel palju kergem, enamusel leibkonnaliikmetel oli olemas töö ja tänu sellele saadi hakkama. 2004. aastal elas kõigist leibkonadest linnas (linn ja alev) 69% ja maal (alevik ja küla) 31%. Iga kolmas leibkond elas 2004. aastal Tallinnas, iga seitsmes Ida-Viru maakonnas, iga üheksas Tartu maakonnas ja iga kahteistkümnes Harju maakonnas.( Statistikaamet 2005) 2007.aasta leibkonna uuringu andmetel kulus ühe leibkonnaliikme kohta kuus 279 eurot, millest 108 eurot oli sundkulutused. Leibkonnas elukvaliteeti näitab kõige paremini sundkulude osatähtsus kogukuludest. Sundkulude osatähtsuse suurenemine 2010. aastal näitab
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille
o Tööstusharu, turg o Tööstusharu, turg o Organisatsioon o Organisatsioon o Leibkond, perekond o Leibkond, perekond o Üksikisik o Üksikisik VÄÄRTUSED – indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väärtused on VÄÄRTUSED – indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väärtused on
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul rii...
II Loeng – Ühiskonna areng ja majandussotsioloogia kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö – algne univeersaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) Tööjaotus – uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine -> tööviljakuse kasv Rahvusvaheline tööjaotus -> efektiivsis ja lõputu kasvumasin, tööjaotuse süvenemine, mahtude kasv, laienemine, tootmise ümberkorraldamine, madalad hinnad Vaba konkurents, majanduse eneseregualtsioon Vaba konkurents - >majandusliku arengu motor Vabanemine riigi piirangutest Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng Riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub, kus isereguleerimine ei toimi – tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda: Infrastruktuur, seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikus, haridus jne. Kriitika - “õhem...
Majandus ühiskonnas Kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majandulikku tegevust. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väätused on tugevalt seotud kindla kultuuriga. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Sotsiaalsed rollid – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse vara...
1. Loovus ja innovatsioon Loovus ehk kreatiivsus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd. Innovatsioon on millegi uut moodi tegemine ning selle all mõeldakse nende ideede täiustamist ja praktilist lahendamist. Loovuse avaldumiseks on vaja asjatundlikust, loovmõtlemisoskust ning motivatsiooni. Innovatsiooni põhiliigiks on uue või täiustatud toote juurutamine, uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus, uue turu avamine, uute toorainete või pooltoodete kasutuselevõtt, uut tüüpi organisatsioonide loomine. 2. Kolm põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks Kolm põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks on jälgida trende, leida ja lahendada probleem ning täita lünk turul. 3. Äriidee ellu rakendamise põhilised printsiibid, äriidee testimine- sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel. Äriidee - ideede otsimine ning tasuvate ideede väljasõelumine. Välj...
individuaalsed vajadused, normidest kinnipidamine (seksuaalne käitumine jne) PEREKONNA kui VÄIKESE GRUPI Tunnused: Inimeste kollektiiv; väiksearvuline grupp , liikmed peavad end kuuluvaks perekonda Moodustamise aluseks: abielu, sugulussuhted, lapsendamine, kooselu Pere elu ja tegevuse ühtne eesmärk, ühised pühihuvid Üks leibkond, seotus ühise majapidamisega. Liikmete seotus. Täidetakse ühiskonnas kindlaid sotsiaalseid funktsioone Sotsiaalse side etapid 1 Ruumiline k omadused 2 Psüühiline k huvi 3 Sotsiaalne k. vahetus 4 S.toiming muuta teist 5 S.tegevus-t.süst,muutm.eks 6 s.interakts. vastast-te toimingute mõju 7s.suhted püsiv kokkul. sund 8 s.sõltuvus- enda huvides Sots.toimimise tüübid 1 Eesmärgiratsionaalne 2 Väärtusratsi.- usk 3 Afektiivne emots. 4Traditsi. harjumus
tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks Summa suuruse määrab Riigikogu igal aastal uuesti. 2015.a. kehtivad toimetulekupiirid: üksi elavale inimesele või esimesele pereliikmele 90EUR kuus, igale järgnevale pereliikmele 72 EUR kuus + 15EUR alaeliste leibkonnale. Sotsiaaltoetuse määramise alused: Tulu -Jooksvad rahalised tulud -Jooksvad rahalised tulud+varad (kinnisvara jm) Kulud Leibkond (võrgustik) Spetsiifilised kulutusvajadusest lähtuvad toetused: - Puuetega inimeste toetused - Üksikvanemale mõeldud toetused - Eluasemetoetus (omanikule, üürnikule, üliõpilasele – erinevad põhimõtted) Sotsiaaltoetus kui n.ö. viimane toetuse liik. Ainult erakorraline abi veel peale selle (toit, varjupaik, riideabi) Sotsiaaltoetuste hindamine: Toetuse sihitus vähekindlustatud rühmadele (targeting) Toetuse piisavus süvavaesuse leevendamiseks
Nüüdisühiskond põhimõisted Nüüdisühiskond ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond...
Sotsiaalse probleemi defineerimine Mis on sotsiaalne probleem? Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. struktuurne aspekt. Definitsioon: sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna sotsiaalpoliitika avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide la...
Acquis communautaire = acquis (5) - Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste ja kohustuste kogum Agenda 2000 (5) - Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil administreerimine ehk haldamine (3) - riiklike ametkondade ka kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse otsuste elluviimisel administratiivne väärkohtlemine (3) - ametnikupoolne seaduse väär kohaldamine konkreetse kodaniku suhtes alamklass (1,2) - inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides av...
Häälikud jagunevad kaheks: täishäälikud ehk vokaalid ja kaashäälikud ehk konsonandid. Helitud häälikud: k, p, t. g, b, d, s, h, f, s + ki Helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, z, z, v + gi Sõna keskel kirjutatakes helitu hääliku kõrvale k, p, t: ohtlik, uhkelt Helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d: 1. liitsõna liitumiskohas: raudtee, tiibklaver, algkõrgus, algkool, naisduett 2. liidete liitumiskohas: ringkond, leibkond, lindki, saagki, jalgsi, vargsi 3. sõnade muutevormides: · lihtminevikus ja käskivas kõneviisis, kui ma-tegevusnimes on g, b, d: jõudsin, teadsin, seadsin; jõudke, teadke, seadke · omastavas käändes, kui nimetavas on g, b, d: kärbse, kaudse, kuldse, raudse, õudse Häälikuühendid ja nende õigekiri Vokaalühendi moodustavad kaks või kolm täishäälikut: aus, poeet. Konsonantühendi moodustavad kaks või enam kaashäälikut: astuma, eestlane, korstnad, vintsklema
Ent kooselu võib olla paari jaoks ka võrdväärne abieluga. Sellisel juhul aja möödudes abiellumist ei järgne. Niisiis ühelt poolt iseloomustab Eestit Põhjamaadega sarnane vabaabielude laialdase leviku trend. Teiselt poolt sarnaneme üksikemade suure osatähtsuse poolest Baltimaade ja teiste Ida-Euroopa riikidega nagu Sloveenia, Poola, Ungari ja Tsehhi. Üheper eleibkond on leibkond, mis sisaldab ühte perekonnatuuma ja kus võib lisaks elada isikuid, kes ei kuulu perekonnatuuma (nn muud isikud). Tavaleibkonnad jaotati tüübi järgi kolme suurde rühma mittepereleibkonnad, ühepereleibkonnad ja mitmepereleibkonnad. Eestis on kõigist leibkondadest 56,7% ühepereleibkonnad, 41,7% mittepereleibkonnad ja 1,6% mitmepereleibkonnad. Euroopa riikide rahvastik vananeb 8
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav ...
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võ...
SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riig...
Aju pesu on niipalju tehtud- akna all ei laula, siis ei armasta. Tegelikult see nii pole, need on müüdid. Ootused- filmidest romantiliseeritud. Ilus puhas ehe tunne, ärge rikkuge seda mingite konstruktidega ära. Olge õrnad selles suhtes, armastust on erinevat ja tähendus ei pruugi alati olla mõistetav. Nõuab kõrgemat usku armastusse. Eestis on vabaabilelusid kõige rohkem euroopas, üksikemasid on ka kõige rohkem, läti on ainult ees. Iga neljas on üksikvanemate leibkond. Postmoderism- Väljaränne on ka üks seletus, miks üksikemasid on palju Peretraditsioon on maades kus püsitakse ka kauem koos. Statistikaameti leht (sealt hea andmeid vaadata) Väikse lapsega naised võivad tunda , et nad on läbikukkunud. 7-8 kuud taastub naise füsioloogiline pool peale sünnitust, keha läheb aeglaselt tagasi, seda turvalisem lapsele. Üldjuhul on naised suhte lõpetamise algatajaks, mees ütleb, et kõik ju toimib, sealt hakkab kerima
Rakvere Ametikool Signe Stam H10 LEIB-EESTLASTE PEAMINE TOIT Referaat Juhendaja: Merike Kasikov Rakvere 2011 SISSEJUHATUS Leib on rukki või nisu -(harvem muust) jahust valmistatud taignast küpsetatud toit. Eestis nimetatakse leivauks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist; pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks. Rukkileib on eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid, ega asjata nimetata kõiki teisi toite peale pudru leivakõrvaseks. Rukkileib oli igapäevane toit, seda söödi rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. See muutus toidukorras isegi nii tähtsaks, et selle puudumist ka muu toidu olemasolu korral hakati pidama äärmiseks vaesuseks ja viletsuseks. Leib kujunes aja jooksul kogu toidu ja e...
aastal tõi üks kolmandik vastajatest esile, et last hoiab peamiselt vanavanem ning ühe neljandiku puhul oli üks vanem ise kodune (ESS 2004). Kuigi viimasel ajal on lasteaiakohtade kättesaadavus paranenud, võib siiski arvata, et vanavanemad on oluline ressurss pereelu igapäevases korralduses. Siiski, teiste Euroopa riikidega võrreldes on Eesti elanike ootused perekonnapoolsele toetusele madalamad, sarnanedes Taanile, Prantsusmaale ja Soomele (Olagnero jt 2008). Pere ja leibkond on kogu Euroopa kodanikele põhilised abi allikad ning 42% kõigist eurooplastest on oma pereeluga väga rahul. Euroopas elavad lapsed kauem koos vanematega ja märkimisväärne vähemus elab koos oma vanematega ka pärast elukaaslase leidmist. Laste hooldamise eest vastutavad endiselt peamiselt naised, kes pühendavad sellele keskmiselt rohkem kui kaks korda enam aega kui mehed, ning see vahe püsib vähemal määral ka siis, kui emad teevad tasulist tööd. Turvatunne. Alates 1990
TÖÖHÕIVE INTEGRATSIOON Integratsioon Eesti ühiskonnas eeldab muu hulgas ka võrdsete majanduslike võimaluste loomist integratsiooni subjektide jaoks. Käesolevas osas käsitletakse erinevate rahvusrühmade majandussituatsiooni ja selle hinnanguid seostatuna tööturukäitumise, hõive ja töötusega. Et valdav osa nii eestlastest kui mitte-eestlastest on palgatöötajad, väärivad just nimetatud nähtusted erilist tähelepanu, kuna moodustavad tausta nii varandusliku diferentseerituse kujunemisele kui ka sotsiaalse mobiilsuse trendidele ühiskonnas. Eestlaste ja mitte-eestlaste tööhõive on juba traditsiooniliselt erinev. Mitte-eestlased on pikka aega olnud seotud peamiselt tööstusega. See peegeldub nende hõivestruktuuris ka praegu, mil sekundaarsektori (eeskätt tööstuse) roll on vähenenud ja sealne tööjõuvajadus oluliselt kahanenud. Tööstuse osakaalu vähenemine Eesti majandusstruktuuris on pigem majanduse ümberstruktureerum...
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika o Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise - Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) - Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv. Aga ka rutiin, ühekülgsus - Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad o Vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon - Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor - Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele - Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e ...
muutumise ja moderniseerumise tagajärjel; raske on aru saada, kes on süüdi, et meil on nii palju riske; kes on süüdi et inimesel on raske elada. 1 4. Kes (institutsioonid/organisatsioonid) tagab meile heaolu? Mida tähendab heaolu tagamise süsteem? Kes tagab heaolu?(organisatsioon ja ülesanne)- riik, valitsus (ümberjaotus), sotsiaalne keskkond: pere (sotsialiseerida), ettevõte (tootmine), kirik (vaimne areng), leibkond (vahetus) Heaolu tagamise süsteem: sotsiaalne, majanduslik, riiklik. Individualsim vs kollektivism Oluline solidaarsus põhimõte: kõik maksavad makse, isegi siis kui ma kunagi arsti ei vaja maksan ma ikkagi sotsiaalmaksu. Kõik maksavad ühtemoodi. Vastastikkus kui ma maksan siis tean et mul on võimalus ka selle eest midagi tagasi saada. Kehtib lähimusprintsiip: heaolu tagamises aitab lähim tasand, esimesena perekond, selle puudumisel aga nt KOV jne 5
5. Perekond on sotsiaalse kontrolli süsteem Perekonnal kui väikesel grupil on järgmised tunnused: 1. Inimeste kollektiiv, väikesearvuline grupp, mille liikmed peaad end perekonda kuuluvaks 2. Perekonna moodustamise alus on: abielu, veresugulus või sugulussuhted, lapsendamine, mingi kokkulepe ühiseluks või tegelik kooselu 3. Perekonna ühised põhihuvid 4. Perekonnaliikmete seotus ühise majapidamisega, üks leibkond 5. Perekond täidab ühiskonnas kindlaid sotsiaalseid funktsioone
kuidas laps tekkis. Sotsiaaltoetuste tagamist tingivad koosseisud: a) Ebapiisav sissetulek vajaduse katmine vaesus, inimesel ei ole elamiseks vajalike vahendeid, fikseerime ära minimaalsed elamiseks vajalikud tingimused ja läbi selle koosseisu üritame need katta; tavaliselt fikseeritakse seaduses kindlad objektiivsed kriteeriumid/tunnused nt neto palk, leibkond nt, kui vastab tunnustele, siis saab raha; riik garanteerib eluruumi ja raha, et minimaalselt toituda b) Haigus sissetuleku asendamine ravisüsteemi kaudu kattakse kaotatud sissetulekut, kaetakse ka nt abivahendeid; mis moodi see hakkab liikuma või realiseeruma? meil ei ole olemas haiguslikuõiguse mõistet, ei ole mõistet mis on haigus ja kuidas
Üleminek käsitsitöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule toomisele. Teadus tööstuse teenistuses Sellega seoses uued sotsiaalsed probleemid nt tööaeg, tööliste olukord jne. Lahenduste otsimine. 6 18.SAJANDI LÕPP, 19.SAJANDI ALGUS. Sotsiaalprobleemide teravnemise põhjused: Tööstusrevolutsioon Urbaniseerimumine Suurperede hajumine Koliti linnadesse, kitsamad eluolud, väiksem leibkond, kindel tööaeg, tööpäevad, madalad palgad, tööliste haigestumisel palka ei makstud või vabriku rikete korral, vabrikutes kehtis ka trahvide süsteem. Tööliste olukorda nähti paratamatusena, neil oli keelatud ühineda ja streikida. Töölised olid valdavalt kirjaoskamatud. 1802.a võeti Inglismaal vastu otsus, et laste tööpäev ei tohi kesta üle 12 tunni jne.. naiste ja laste piirangud. Mis olukorras olid väiksemad lapsed? Olid üksinda kodus.
perekonna moodustamise aluseks on: o abielu o veresugulus või sugulussuhted Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 14 Sotsioloogia alused Liina Käär o lapsendamine o mingi kokkulepe ühiseluks või tegelik kooseluks perekonna elu ja tegevuse ühine eesmärk, ühised põhihuvid perekonnaliikmete seotus ühise majapidamisega, üks leibkond perekond täidab ühiskonnas kindlaid sotsiaalseid funktsioone 61. Mida nimetatakse monogaamiaks? Polügaamiaks? Kuidas polügaamia veel jaguneda võib? Mis tingib taoliste perekonnavormide kujunemist? Monogaamia - üks mees abielus ühe naisega. Polügaamia - üks abielupool on abielus mitme vastaspoole esindajaga: Polügüünia ühe mehe abielu mitme naisega (islamimaad, ebaseaduslikult mormoonide seas Ameerikas Utah' osariigis)
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents.............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
