Üheks suureks probleemiks on toidujäätmed. Eestis tekib aastas toidujäätmeid kokku ligikaudu 92,6 tuhat tonni. See kuulub sinna 4% sisse. Kui 92 tuhat tonni on vähem kui 4%, siis mõtle, palju seda prügi ikka tegelikult tekib. 75 protsenti toidujäätmetest tekib kodumajapidamistest, 14 protsenti toitlustusasutustes, 7 protsenti kaubandusettevõtetes ning 4 protsenti toiduainetööstuses. Eesti keskmine perekond viskab toidukaona aastas ära ligikaudu 120 euro väärtuses toitu lastega leibkond isegi 200 euro eest aastas. Mis tähendab, et kokku raiskavad Eesti pered 63 miljoni euro väärtuses toitu aastas. Toidukauplustes jääb toitu müümata hinnanguliselt 22 miljonit euro eest. See tähendab, et kokku viskame toidukaona Eestis ära ligi 100 miljoni eurot aastas. Aga mida ma siis saaksin teha, sa küsid? - Novembri eelviimane nädal on kuulutatud üleeuroopaliseks jäätmetekke vähendamise nädalaks. Selle raames kutsutakse inimesi üles jäätmeteket vältima ning ressursse
-13.) - mõisted: sotsiaalne struktuur, demograafia, rahvastiku iive, negatiivne iive, positiivne iive, rahvus, integratsioon - rahvastiku analüüsimine: milliste tunnuste alusel? miks? - erinevad marginaalsed rühmad ühiskonnas - erinevate graafikute analüüsimine; tabeli vm andmete põhjal graafiku joonistamine 3) Varanduslik kihistumine (õpik lk 16-19) - mõisted: sotsiaalne kihistus, perekond, leibkond, ülalpeetav, tööjõud - varaliste ja vaimsete resurrside kättesaadavuse vahelised seosed 4) Inimeste huvide mitmekesisus ja selle avaldumisvormid (õpik lk 20-23; TV ül 14.-15.) - mõisted: pluralism, identiteet, tolerantsus, nulltolerants, kompromiss, konsensus - rassilised, rahvuslikud, vanuselised, soolised, perekondlikud ja varanduslikud iseärasused; tolerantsus või nulltolerants nende erinevuste suhtes
ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis sotsiaalne struktuur-mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida isel.avaliku sektori,turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus,rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises,vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine leibkond-majapidamisüksus,mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed) massimeedia-suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm,mis mõjutab suurt osa ühiskonnast massikultuur-laiatarbekunst,mida luuakse kommertslikel alustel ühishüved-kaubad/teenused, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade,kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel pluralism-a)mitmekesisus,paljus...
alalist tööd või kellel on tüüpiline tööleping). Teine lähenemisviis on ebatüüpiliste, nt tähtajalise ja ajutise töölepinguga ning osalise tööajaga töötajate õiguste normaliseerimine, säilitades samal ajal sellist liiki lepingute paindlikkuse.Ühe riigi süsteemi ei ole kerge üle kanda teise liikmesriiki, kuna tegutsemisviisid on seotud just konkreetse riigiga. Arvestama peab eri tasandeid (töötaja, leibkond, äriühing, sektor, riik) ning nende vastastikust mõju. Arvuline või lepinguline paindlikkus tähendab seda, et äriühingud kasutavad paindlikuma tööjõu saavutamiseks rohkem ajutisi lepinguid. Kõige levinum ajutiste töölepingute vorm on tähtajalised lepingud (kaasa arvatud hooajaline töö), ajutine töö (sealhulgas ajutine töö agentuurides) ja töö nõudmisel (Foundation Findings 2009). Alates 2005. aastast on avatud kooskõlastusmeetodi tegevused (suunistes
· Pops maata talupoeg, maaelanike kiht, kellel on ase võõral maal ja ka väike põllulapp. · Vabadik sulane, kes on töökohast peremehe juures loobunud ja soetanud omale onni või elab üürilisena, tal on ka väike põllumaa. Üürilisena peab tegema teopäevi omanikule. · Päeviline kohustuse katteks vastavas lepingus ette nähtud arv päevi töötav tööline. · Moonakas perekonnaga pöllutööline, kes elab peremehe maal. Iseseisev leibkond, töötasu moon ehk loonustasu (põllu-, karjasaadused või teatava maatüki kasutusõigus) · Põllutöölised palgalised inimesed, kes põllumajanduses töötasid, ei võinud olla lapsed alla 12 aasta. Alaealised ja kuni 16 aastased võisid töötada ainult abitöödel. Palka maksti loonuse ja rahaga. · Külakarjane karja hoiti karjakorra järgi ehk pered kordamööda karjas. Hobuseid karjatatati mitmekesi. · Talgud vabatahtlik vastastikune abistamine talutöödel
Advokaat/kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine. Alampalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astmega kohtust. Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsused, ressursid ja tegevus; põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole maha arvutatud. Demokraatia valitsusvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel, valimised regulaarsed. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puh...
2. inimkapital - inimene, kellel on juba teadmised 4) ettevõtlikus- kui arendatakse olemasolevat toodet või tehaja oskused 3. finantskapital kse midagi uut 5) info- muutumatul kuju peale tootmisprotsessi, võib tootesse täiesti ära kaduda Majandusagendid: 1) pere ehk leibkond ehk majapidamine 2) ettevõtted: 1. kasumit taotlevad ettevõtted 2. 3) riik- riigikogu, valitsus, ministeeriumid, ministeeriumite allasutused, riiklike osalusega organitsioonid ja ettevõted Teised riigid koos oma perekondadega ja ettevõtetega majandusagente majandussuhtlus horisontaalne ja vertikaalne suhtlus, Hüvis : 1) tasulised 2) tasuta - õhk, vesi, päike 28.09
Ühiskonnaõpetuse tasemetöö Ühiskond süsteem, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Ühiskonnaelu valdkonnad ja sektorid 1. Avalik sektor 2. Erasektor ehk tulundussektor 3. Kolmas sektor ehk mittetulundussektor 4. Eraelu Majandus tootmise ja kaulpelmise valdkond. Majandus vajab tootmisressursse (loodusvard ja kapital) Poliitika riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. Ühiskonna arengujuhtimise ja kordineerimisega tegelev valdkond. Hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu-ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esindavad asutused. Avalik poliitika inimese igapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik (hariduspoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika). Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi-ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus. Eesmärgiks tagada riigi tõhus toimimine....
leibkondadest pidi tulema toime liikme kohta väiksema sissetulekuga kui seda oli uus absoluutse vaesusepiir. Neis leibkondades elas 16% kõigist leibkonnaliikmetest ning iga viies laps. Viimase kolme aasta võrdluses (joonis 2.5 ja Lisa tabel 17) näeme, et allpool absoluutse vaesuse piiri olevate leibkondade osatähtsus pidevalt vähenes. Nii elas 2006. aastal Eestis allpool absoluutse vaesuse piiri iga kaheteistkümnes leibkond, kus elas 8% kõigist leibkonnaliikmetest ja 11% lastest. http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Statistika/Sotsiaalvaldkond/trendid2007-mai_1_.pdf Oli otsustanud ka koostada küsimused meie kooli tõrjutute laste kohta. Küsimustele vastas Kiviõli 1. Keskkooli sotsiaaltöötaja. Küsimused: 1. Kui palju on KIK tõrjutud lapsi õpilaste poolt? 2. Mis on tõrjutuse peamised põhjused? 3. Kuidas on neid õpilasi aidatud? 4
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Turu definitsioon Turg on majanduse toimimise korraldus, mille vahendusel turuosalised suhtlevad ning kujundavad ostetavate või müüdavate toodete ja teenuste hindu ning koguseid. 2. Millised on majapidamise ehk leibkonna tunnused? Leibkond on ühises põhieluruumis elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid rahalisi ja/või toiduressursse. Leibkonna võib moodustada ka üksikisik. 3. Kes on tarbija? Tarbija on toodete ja teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse 4. Mida tähendab eraomand Eraomand on omand, mis ei kuulu riigile ega omavalitsusele 5. Mis on konkurents? Konkurents on turuosaliste püüdlemine ühise eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu 6. Mida tähendab hind?
1. Turg majanduse toimimise süsteem, mille vahendusel toimub turuosaliste suhtlemine ning kujunevad hüviste ostetavad ja müüdavad kogused ning hinnad. 2. Hüviste turg kaubad (tarbekaubad ja investeerimiskaubad) ja teenused 3. Tootmistegurite turg tööjõud (inimkapital), kapital (füüsiline ja finants), maa (looduskapital) 4. Turuosalised on kõik müüjad ja ostjad, kes turul osalevad (majapidamine e leibkond, ettevõtted, valitsus, välissektor). Eraomand: miks on eraomand oluline majanduse tugisammas; miks on riik halb omanik. 1. Eraomand on turumajanduse tähtis osa loob motiivi oma vara võimalikult efektiivselt kasutada. 2. Riik on halb omanik: 1)majandustegevuses võib olla muid eesmärke peale kasumiteenimise; 2)võib doteerida majanduslikult ebaefektiivseid ettevõtteid. Liigne riig sekkumine pärsib majanduse efektiivsust
Ühiskond-inimeste kooselu vorm Inimühiskonna põhiolemus on olnud läbi aegade üsna ühesugune. Kõikide maade rahvastiku saab iseloomiustada erinevate tunnuste abil-nt. elukoha, rahvuse, sissetuleku, elukutse või vanuse järgi. Ühiskond-tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Süsteem- tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Ühiskond jagatakse mitmesugusteks sektoriteks ja valdkondadeks, mis omavahel põimuvad. Nt: Majandus-tootmine ja kauplemine, see puudutab igaüht ja kõiki. Erasektor-kõik eraomanduses olevad ettevõtted Tulundussektor-majanduse eesmärk tulu saamises Poliitika-riigi või linna juhtimis kunst, hõlmab riidgi toimimist korraldavat tegevutst, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esidavad asutused, kes tasakaalustavad huvisid. Nt otsustavad just poliitikud, kui palju raha eraldada kaitseväele ja haridusele jne.. ...
Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Seminariülesanded mikroökonoomikast Majapidamisteooria seminar 1. Defineerige mõisted pere, majapidamine ja leibkond, ning arutlege nende mõistete sarnasuste ja erinevuste üle. Milline on konkreetselt pere (majapidamine, leibkond), kuhu te ise kuulute? Milline on selle tulude struktuur? Leibkond — ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad, et on ühes leibkonnas. Leibkond võib olla ka üksikisik. (ESA definitsioon).
Perekondade suurus Paldiskis 2000. aastal rahvaloenduse järgi 1-liikmelised - 648 2-liikmelised - 566 3-liikmelised - 387 4-liikmelised - 241 5-liikmelised - 51 6-liikmelised - 10 Kokku: - 1906 Paldiski elanike arv Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Mis on leibkond? Mitu pere (nt õe ja venna pered) või mitu põlvkonda (vanaema, lapsed ja lapselapsed) elab koos. Selline leibkond nõuab suurt elupinda. Lk 17 Vaatame Eesti rahvastiku vanusestruktuuri http://pub.stat.ee Toimetulekust ja sissetulekust Töökoht, amet ja haridustase määravad ennekõike inimeste sissetulekud. Madalad näitajad paigutavad inimesed madalale positsioonile. Sotsiaalne kihistus peegeldab hierarhiat ehk paremusjärjestust.
Jõukus ja vaesus Jõukus palju ressursse(raha, investeeringud, kinnisvara); Saab endaga hakkama. Vaesus Vähe raha; pole heaolu; kodutud; ots-otsga kokku. Inimese rikkust mõjutavad kaks peamist tegurit: 1) Ühiskond SKP; inflatsioon (nominaaltulu; reaaltulu; ostujõud); elukallidus (THI;); 2) Inimene ise toimetulekuressursid (rahaline tulu; füüsiline vara; vaimne vara;); leibkond (suurus; struktuur;); Mida teeb riik vaesuse leevendamiseks? Viib ellu vaesus vastast poliitikat kahel eesmärgil: vaeste inimeste toimetuleku parandamine vaesuse ennetamine Meetmed Toimetulekutoetuse maksmine vaesuse ennetamine hariduse, perepoliitika, majanduspoliitika jne. kaudu. Raha teenimine ja kasutamine Brutopalk palk, mis on töölepingus kokku lepitud (maksud pole veel maha arvestatud)
palli"Svv jutumärkideta ajaloosündmused : Jüriöö ülestõus, I maailmasõda, Esimene maailmasõda. loogia,zanrtaburet,tendents,tolerantsus,totaalne,traagiline,trafaretne,tragöödia,transiitvedu,transport,tärpentin,variant,violetne,virtuoosne,virtuoosse Tähtas, uhkelt, varbsein, kõrgkiht, leibkond, leibki, hertsogkond, vaatabki, kündke, sõudke, kärbse, raudse, soodsa, õudse, röntgen, usbekk, Tähtas, uhkelt, varbsein, kõrgkiht, leibkond, leibki, hertsogkond, vaatabki, kündke, sõudke, kärbse, raudse, soodsa, õudse, röntgen, usbekk,
1. ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM Süsteem tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi e. väärtuse. Majandus valdkond, mille moodustavad tootmine ning kauplemine. Erasektor(tulundussektor) moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Poliitika valdkond, mis tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega; hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu ja õigussuhetega; poliitikute ülesanded: 1) rakendada seadusi 2) Jagada ühiskonna varalisi ja varalisi ressursse 3) tasakaalustada huvisid. Avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, riigi käsutuses olev raha ja vara. Kodanikuühiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Eesmärk: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused ...
ÜHISKOND Demograafia--rahvastikuteadus, uurib rahva koosseisu ja liikumist. Iive- rahvaarvu muutumine ,mis sõltub sündimuse ja suremuse suhtest ning rahvastikurändest. Negatiivne iive-rahvaarv väheneb. Positiivne iive- rahvaarv tõuseb. Rahvus- inimeste ajalooliselt väljakujunenud ühtekuuluvus vorm, mille aluseks on ühtne territoorium. Integratsioon- riikide või rahvastikugruppide lähenemine, milles aluseks on ühised eesmärgid väärtused ja arusaamad. Leibkond-ühise eelarvega koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla sugulased ,tavaliselt perekond. Ülalpeetav- inimene kes on väljaspool tööiga või töövõimetu, nt laps, vanur ,puudega isik. Tööjõud-ühiskonna tööealised ja võimelised inimesed ja töötud. Sotsiaalne struktuur-rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel. Sotsiaalne kihistus- rahvastiku hierarhiline järjestus ressursid jagamise alusel. Pluralism -e. mitmekesisus mitmesuguste ideede, arva...
1. Perekond – perekond on abielu või veresugulusel põhinev väike grupp inimesi, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus Leibkond – ühisel aadressil elav inimeste grupp, kes kasutab ühiseid raha – ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end ühiseks leibkonnaks Tuumperekond – Pere mille moodustab kas mees ja naine või üks neist ning nende lapsed Laiendatud perekond – Pere kus lisaks vanematele ja lastele on ka näiteks mingid sugulased või hõimluskaaslased (läbi abielu) Uuspere – Pere kelle vähemalt ühel pereliikmel on olnud oma tuumperekond ja seekord on järgmine abielu Abielu – sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu – eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed Fiktiivabileu – abielu mille ainsaks eesmärgiks on saada ametlikku paberi...
1.3 Rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel moodustab ühiskonna sotsiaalse struktuuri. Rahvastikku võib jaotada loomulike (vanus, sugu, rass jms) ja omandatud omaduste (elukoht, elukutse, jõukus jms) järgi. Rahvastiku struktuuri, suurenemist/vähenemist ning liikumist uurib rahvastikuteadus ehk demograafia. Rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel nimetatakse rahvastiku iibeks. Negatiive iive tähendab, et rahvaarv väheneb inimesi sureb või rändab välja rohkem kui sünnib ja saabub. Positiivne iive tähendab, et rahvaarv suureneb samade tegurit arvelt. Rahvuslik koosseis iseloomustab, kui suur osa on ühe või teise rahvuse osakaal territooriumi kogurahvastikus. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. Integratsioon on ühtsus, mil riigis on tähtis nii rahvuse püsimajäämine ja kultuuriline areng kui ka ühtekuuluvus, ühiskonnakorra...
1. Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1) Ühiskonnasektorite eristatavus. (avalik sektor, turundus ehk erasektor, kodanikuühiskond ehk mittetulundussektor) 2) Kõik sektroid on vastastikku seotud ( üksikisiku tulumaks ja käibemaks, avalik sektor peab tagama atraktiivse majanduskliima, kodanikuühiskond teenib raha) 3) Tööstuslik kaubatootmine 4) Rahva osalemine ühiskonnaleu korraldamisel (nt. Eesti Vabariigis on rahval võimalus osaleda rahvahääletustel ja riigikogu valimstel, mittekodanikud saavad kaasa rääkida kodanikuühiskonna kaudu) 5) Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes (nt vabaabielud, samsooliste isikute kooselu) 6) Inimõigused (universaalsed-õigus elule ja vabadusele, sotsiaalsed-õigus toidule, joogiveele, kasvatusele jne, kultuurilised-õigus keelele, haridusele jne, majanduslikud-õigus tööle ja tasule) 2. Ühiskonna arenguetapid, nende iseloomustus ja tähtsamad sündmused. PERIOO...
Hea valitsemine peab olema tulemuslik, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Efektiivne valitsemine: kaasatakse huvigrupid poliitikasse juba õigusaktide ja otsuste kujunemise algstaadiumis. 9. Mõisted: 1) polüarhia on tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. 2) ühishüved kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta. 3) leibkond majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (tavaliselt ühe perekonna liikmed). 4) keskklass - kõrge ametialase ettevalmistusega ja stabiilselt kõrge sisse tulekuga inimesed. 5) siirdeühiskond arenguetapp, kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. 6) pluralism arvamuste ja organisatsioonide paljusus. 7) legitiimne ehk seaduslik. Valitsemine seaduste põhjal. 8) Agenda 21 on maailma jätkusuutlikkuse programm
15. Negatiivne iive – Rahvaarv väheneb – sureb ja rändab välja rohkem, kui sünnib. 16. Positiivne iive – Rahvaarv suureneb – Sünnib rohkem kui sisse rändab ja sureb. 17. Rahvus – Inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvuste roll, mis põhineb ühtsel territooriumil, keelel, ajalool. 18. Integratsioon – Erinevate inimgruppide omavaheline lähenemine ehk lõimumine. 19. Leibkond – Sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest, kes ei pruugi omavahel olla suguluses. 20. Ülalpeetav – Inimene, kes ei saa palka – õpilased, lapsed, puuetega inimesed jt. 21. Tööjõud – töövõimelised ja tööealised inimesed. 22. Sotsiaalne struktuur – rahvastikujaotus teatud tunnuste alusel, nt. Haridus, usutunnistus rahvus jt. 23. Sotsiaalne kihistus – rahvastiku paremusjärjestus ressursside alusel.
Kui paljulapselises perekonnas käivad mõlemad vanemad intesiivselt tööl, on näitaja väiksem. Väga kõrge risk absoluutsesse vaesusesse sattuda on peredel, kus mõlemad vanemad on töötud või ei käi intensiivselt tööl. 11 Tabel 1. Suhtelise ja absoluutse vaesuse määr leibkonnatüübi järgi. Suhtelise vaesuse määr Absoluutse vaesuse määr Lastega leibkond 19,3 9,3 Täiskasvanu ja laps(ed) 36,1 15,8 Ühe lapsega paar 20,9 9,9 Kahe lapsega paar 13,1 7,1 Vähemalt kolme lapsega paar 22,9 12 Muu lastega leibkond 15,6 7 Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring 2014 Tabelis on välja toodud 2013. aastal vaesuses elavad leibkonnad protsentides
· keskkonnakaitse · elukvaliteet: inimväärikas sissetulek, eluaseme ja kultuuritarbimise võimaldamine kõigile · osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel · kultuurmitmekesisuse väärtustamine · ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel 1) siirdeühiskond üleminekuühiskondm kus diktaatorlikud võimustruktuurid asendatakse demokraatlikega 2) leibkond majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimsed(enamasti ühest perekonnast) 3) sotsioloogia teadus, mis uurib ühiskonna toimimist ja käitumist 4) ühishüvis kaup/teenus, mida õhiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta, tasuta tarbimine 5) otsene demokraatia dem. Vanim vorm. kodanikud võtavad ise poliitilisi otsuseid vastu. Referendum tänapäeval
· Kogu maailmamajandus põhineb suurelt osalt turumajandusel, kuid peaaegu alati on selliseid tooteid, mille nõudmistpakkumist reguleerib riik. Milline on käsumajandus? · Enamik omandiõigust riigil · Valitsus annab käske mida, kuidas ja kellele otsuste tegemiseks. Milline on tavamajandus? · Majanduslike valikute tegemisel sõltutakse eelkõige tavadest ja kommetest. Mis on majapidamine? · Ühise eelarvega majandav inimeste hulk · Leibkond · Pere · Ressursiomanikud Mis on raha? · Vahetuse, varakogumise ja hindade mõõtmise vahend. Mis on barter? · Kindel vahetustehing Millised on turumajanduse 7 eesmärki? · Täielik tööhõive · Majandusareng · Hindade stabiilsus · Majandusvabadus · Sotsiaalsed tagatised · Õiglus · Tõhusus Mis on nõudlus? · Toodete ja teenuste kogus, mida inimesed soovivad ja suudavad osta erinevate hindadega
Minu nägemus energeetiliselt sõltumatust Saaremaast tugineb kolmele sambale : 1. Võimsad tuulegeneraatorid ( tuugenid ) Vestas V-164 on maailma suurim ja võimsaim tuulegeneraator, tema kõik kolm tiiba ulatuvad kuni 80 meetrini. Võrdluseks 24 kordne korrusmaja. Turbiin on mõeldud töötamaks avamerele või rannikuvetes. Tuugeni võimsus on 8 mW mis katab ära umbes 8000 majapidamist. [1] Seega kui Saaremaal on 32800 elanikku, ning Eesti keskmine leibkond koosneb 2,3 liikmest, siis piisaks 1.8st sellisest tuugenist, et kõik Saaremaa elanikud oleksid elektriga varustatud.[2,3] Lisaks sellele lisanduvad veel tööstuse jaoks ning eriolukordade lahendamiseks 2 tuugenit. Vestas tuugen on test faasis olnud alates 2013 aasta jaanuarist, ning esmalt võetakse kasutusse Oesterlidis Taanis 2014. aasta jooksul. Riskide maandamiseks oleks kasulik tuugenid
mille kõlblik kuni on möödas, ei tohi müüa. 5. Ei tohi seada tingimust, et ühe kauba ostmisel peab ostma ka teise. Sisemajanduse koguprodukt SKP üldine rahvuslik tulu, mis näitab ühiskonna rikkuse taset. Inflatsioon üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse langus ja ostujõu vähenemine. Nominaaltulu rahasumma, mida inimene palgana saab. Reaaltulu kaupade ja teenuste hulk, mida inimene saab osta rahalise sissetuleku eest. Elukallidus elatusmaksumus, summa, mille leibkond kulutab aasta jooksul. Tarbijahinna indeks THI, statistiline näitaja elukalliduse mõõtmiseks. Toimetulekuressursid vahendid, ehk ressursid, mis mõjutavad inimese toimetulekut. Absoluutne vaesus; Sotsiaalne tõrjutus on olukord, kus inimesel napib toitu, riideid, vahendeid elamiseks. Leibkond sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb koos elavatest inimestest, kes ei pea olema sugulased. Toimetulekupiir vaesuspiir rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused.
Riigivõimu otsused on kohustuslikud. Esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigis on selge võimuasutuste hierarhia. PLURALISM mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus POLÜARHIA kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel LEIBKOND majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid lengetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed) KESKKLASS kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria DEMOGRAAFIA ehk rahvastikuteadus; teadusharu, mis uurib rahvastikku arvu, koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid DEMOKRAATIA POSITIIVNE: Rahvas on iseseisev. Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused.
MUUTUSED ÜHISKONNAS Inim geograafia e. ühiskonna geograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahe...
1. Ühiskonna komponendid - nimeta! Püsiv territoorium, ajalugu, täienemine laste sündimisega ja/või immigratsiooniga, arenenud kultuur ja rahvuslik indentiteet, poliitiline sõltumatus 2. Ühiskonna jaotuvus tootmisviiside järgi: nimeta +kirjelda AGRAAR: põhiliselt tegeletakse põlluharimise/karjakasvatuse/kalastusega TÖÖSTUS: tööstus kui tööhõive peamine valdkond (pikk tööpäev, konveier), linnastumine, väikepereline leibkond,maj.jõukuse jagunemine (rikkad ja vaesed) NÜÜDIS: tööstuslik kaubatootmine, demokraatia (rahvas osaleb ÜK korraldamises),vabameelsus inimsuhetes, heaoluühiskond, inimõigused, ÜK sektorite eristatavus ja seotus 3. Tööstusühiskonda käsitlevad teooriad: nimeta kuulsamad teoreetikud ja kirjelda nende teooriat4tk · Adam Smith vabaturumaj; rõhutas et väärtusi loob majanduses inimtöö.Indiviidid peavad
materiaalsete väärtustega (edastatakse järgmistele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele; on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis) majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Erinevad tasandid: ühiskond, majandussüsteem; tööstusharu, turg; organisatsioon; leibkond, perekond; üksikisik. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Tugevalt seotud kultuuriga, suhteliselt kestvad. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Roll – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga.
Kontrolltöö Vastused: 1. Kõik valdkonnd põimuvad omavahel. Struktuurid on järgmised: AVALIK SEKTOR POLIITIKA RIIK ERASEKTOR MAJANDUS TURG tulundussektor KOLMAS SEKTOR KODANIKUÜHISKOND KODANIKUÜHENDUSED mittetulundussektor ERAELU KODU PERE Kui neid vaadata siis on näha et need struktuurid põimuvad omavahel. 2. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimupartei Infoallikaid on palju Lubatud on 1-2 infoallikat Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on avalik, läbipai...
tarbijad kulutavad sadu miljardeid dollareid toidule, riietusele, reisimisele, meelelahutusele ja mitmetele teistele tarbekaupadele ning teenustele, eriti suur on Jaapanis nõudlus luksuskaupade järele. Jaapani tippfirmad kuuluvad maailma efektiivseimate ja paremini juhitavate firmade hulka. 2005. aasta lõpu töötuse tase 4,5%, on Jaapani kohta kõrge. Võrreldes 2003 aastaga on see siiski protsendi võrra väiksem ja jääb alla teiste arenenud riikide omale. Keskmine jaapani leibkond omab 100 000 USD jagu sääste ja 3800 dollari suurust kuusissetulekut. 2004. ja 2005. aastal on Jaapani majanduses jätkunud mõõdukas, kuid kindel kasvutempo. Majanduskasv toetub eelkõige firmades toimunud kulukärbetele ja ekspordi kasvule ning soodsatele laenutingimustele kui ka kodumaise nõudluse suurenemisele. Tööstustoodangu väljalase on taastumas. 2005. aastal jätkas jaapani börsiindeks Nikkei hoogsas tõusutempos: dollaritesse ümberarvestatuna kasvas börsiindeks 2005
* avalik arvamus ühiskondlik arvamus, inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikkusesse * sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel * sotsiaalne kihistus rahvastiku hierarhiline järjestus ressursside jagunemise alusel; kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse (võimu, vara, teadmisi, tutvusi, oskusi), madalamatesse kihtidesse kuulujatel vähem, nad on ühiskonnas tõrjutud * leibkond ühise majapidamisega kooselavad inimesed, kes ei pruugi omavahel sugulased olla * perekond abielupaar koos järglaste (ja lähisugulastega); perekonnasuhteid reguleerivad seadused ja tavad * ülalpeetav see, kes ei saa palka; pensionär, laps, puudega inimene * tööjõud ühiskonna töövõimelised inimesed Ühiskonna vanus: 5-6 miljonit aastat Algsed kooselu põhjused: toiduhange, turvalisus, järglaste saamine Kooselu vormid:
1 -2- 20 sajandi lõpus arvutati esimest korda Eestis välja vaesuspiir, mida iga aasta vastavalt inflatsioonile korrigeeriti. Kõik leibkonnad kelle sissetulek on alla vaesuspiiri arvatakse vaesteks. Uuringud näitavad, et vaesuses elavate leibkondade arv on alates 1997.a, mil vaesust Eestis esimest korda hinnati, järjest vähenenud. Siiski oli veel 2004 a. vaesuses iga seitsmes leibkond. Peamisteks põhjusteks on leibkonnapea tööta olek, madal haridustase, elamine maapiirkonnas või riigikeele valdamatus. Suurim vaesuse risk on mitme lapsega üksikvanema leibkonnas. Eriti siis kui peres on vanemaid õppureid. Lasterikaste perede puhul aitavad vaesusriskist välja laste- ja sotsiaaltoetused. Läbiviidud küsitlused näitavad, et hoolimata elujärje paranemisestei ole suur osa Eesti elanikest oma elujärjega rahul.
esmaspäevast reedeni. Seevastu nädalavahetusel kulutatakse tasustatud tööle suhteliselt vähem aega ning vabanenud aja arvelt tõuseb isiklikule tegevusele, vabale ajale ning majapidamisele ja perekonnale kulutatud aeg. Ka õppimise puhul on märgata mõlemal perioodil tendentsi, et sellele kulutatakse aega rohkem esmaspäevast reedeni, samas kui laupäeval ja pühapäeval õpitakse võrreldes argipäevadega oluliselt vähem. Seega võib järeldada, et keskmine Eesti leibkond on võrdlemisi traditsioonilise ajakasutuse rütmiga nädala sees on olulisel kohal tasustatud tööga seotud tegevus, samas kui nädalavahetustel tegeletakse sellega oluliselt vähemal määral. Lisaks toimub põhiline õppetegevus esmaspäevast reedeni ning nädalavahetusel on õppimise osa pigem marginaalne. Kokkuvõttes võib öelda, et ajakasutuse statistika on äärmiselt huvitav ja tegelikult ka ühiskondlikke muutusi laiemas plaanis kajastav andmestik
Perekond - Abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. - Leibkond ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha ja/või toidu ressursse. Jagavad ühist eluruumi ja majapidamistöid. Kooseluvormid · Ühisabielu (vanim) 1) sugulusabielu (õed/vennad; vanem/laps) · Hõimudeabielud ei saadud määrata lapse isa; põlvnemine toimus emaliini kaudu · Paarisabielu polügaamia. Üks mees, mitu naist: naistel puudusid õigused.
TÄHEORTOGRAAFI A EESTI KIRI JA TÄHESTIK Meil on ladina kiri. Kasutame alustähestikuna ladina tähestikku, millel põhineb üle 500 keeletähestiku, sh läti, leedu, soome, vietnami, inglise, hispaania, türgi, hausa ning eestigi tähestik. Ladina tähestik põlvneb kreeka tähestikust ja see omakorda foiniikia tähestikust. Algul olid ainult suurtähed, keskajal lisandusid väiketähed ja kirjutuskirja tähed. Trükikiri oli meil varem gooti kiri (fraktuur), mis 1940. aastaks taandus lõplikult antiikva eest. Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü TÄHEORTOGRAAFIA TÄHESTIKUST Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü. Võõrtähed: Cc Čč Qq Ww Xx Yy. EESTI HÄÄLIKUD Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, s, t, v Helilised häälikud: täishääl...
Eufemismid- tabuteemade väljendamiseks kasutatakse pehmendavaid väljendeid või peitesõnu. NT: raseduse katkemine, nägemis, kuulmis, liikumispuudega inimene, hinnatundlik(vaene), turvalisuse tagamine(nuhkimine), töötajate arvu optimeerimine(koondamine) Tähendusnihked- NT: kooliõpetaja- kirikuõpetaja, lasterikas pere- palju lapseline pere, migrant- muulane, neeger- mustanahaline- afroameeriklane, abielu- püsisuhe, perekond- leibkond. Kriitiline diskursuseanalüüsis selgitatakse keelekasutuse põhjuseid kas piiratud ulatuses või ei tehta seda üldse. Otsitakse kõneleja või kirjutaja eesmärkidest konkreetse keelekasutuse põhjuseid. Kriitiline diskursuseanalüüs õpetab, kuidas kindlate grammatiliste struktuuride ja sõnavara valik lugejaga manipuleerida võivad. Kriitilise analüüsimise eesmärk on kindlaks teha stereotüübid, eelarvamused ja arutlusvead.
Õppematerjal: „Eesti keele käsiraamat“ (klõpsa lingil), ÕS (klõpsa lingil), „Eesti ortograafia“ (Tiiu Erelt) Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baškiir. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g: 1. liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool; 2. liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige); liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; 3. sama sõna muutevormides: sead/ma – sead/sin, sead/ke, kärb/es – kärb/sed, üleaed/ne – üleaed/sed, mood/ne – mood/sa, mood/salt, õud/ne – õud/sed, õud/selt Üks p, t, k kirjutatakse: 1
Ühiskonnaõpetus lk 152-183 va. Eesti demokraatia tugevus ja nõrkus 1. Mõisted: 1) Tööturg- turg, kus pakutakse ja nõutakse töökohti ja tööjõudu. 2) Brutopalk- inimese väljateenitud palk ilma maksusid maha arvestamata (enne tulumaksu ja maksete maksmist) 3) Netopalk- palk, mis laekub töötaja pangaarvele ja millelt on maksud maha arvestatud. 4) Miinimum palk- ehk alampalk on tasu, millest vähem ei tohi täistööajaga töötavale inimesele maksta. Eestis 27 kr /h ehk 4350 kr /kuus. 5) Tulemuspalk- töötasu, mida saadakse lisaks põhipalgale ja mille suurus oleneb töö headusest. 6) Preemia- Ühekordne väljamakse, mida makstakse lisaks põhipalgale, mille suuruse määrab tööandja ja mis ei pruugi olla seotud tööalase edukusega. 7) Pank- koht, mis pakub inimestele töötasu hoidmisteenust, tagades turvalisuse ja kokkuhoiu. 8) Deebe...
elavad allpool ühiskonnas sotsiaalselt vastuvõetavaks elustandardiks tunnistatud vajalikku sissetulekute taset. Ametlik vaesuspiir tähistab ressursside taset, millest madalama ressursitaseme korral laienevad subjektile täiendavad majanduslikku toimetulekut kindlustavad meetmed. Ametlik vaesuspiir kehtestatakse poliitilise otsusega seadusandja või valitsuse poolt ning see toimib riiklike sotsiaalpoliitiliste regulatsioonide alusena. Iga seitsmes leibkond Eestis oli 2006 aasta andmete põhjal nii absoluutse kui suhtelise vaesuse näitaja järgi vaene. Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv on kümmekond aastat kahanenud jõudes 2007 aastal 6,6%-ni elanikkonnast, samas on vaesuspiir jõudnud 2341 kroonini inimese kohta. Prognoositakse, et 2010 aastaks on absoluutse vaesuse osakaal elanikkonnast ca 20%, ehk, et iga viies inimene on vaene. Mina arvan, et see võib isegi kõrgemaks kujuneda kui praegust majandusolukorda arvestada
Demograafia uurimis- ja õppetöös uurimisteemad: välisränne, siseränne, linnasisene geograafia ehk segregatsioon, eluasememuutused (tähtsamad uurimisprojektid: rahvastiku ruumiline mobiilsus ja linnaregioonide areng, rände ja lõimumise väljakutsed Eesti ühiskonnale) Demograafia koht geograafias- inimgeo alusaine, kuna pole inimühiskonda ilma inimesteta. Põhifookus on planeerimine: kuidas luua paremat (linna)keskkonda, kuidas arengu väljakutsetele vastu astuda. Demograafia sisu Rahvastikuteadusele pani aluse inglise kaupmees John Graunt(1620-1674), temalt on päris rahvastiku seaduspärasused, millest kirjutas oma esimeses raamatus, uuris kiriku surnute nimekirju ja tegi omad avastused. Demograafia ehk rahvastikuteadus on teaduslik analüüs, mis hõlmab rahvastiku suurust, struktuuri/koosseisu ja arengut/muutusi, keskendub ajadimensioonile ning küsimustele palju on? Kes on? Kuidas ajas muutuvad? Allharud- geograafia, majandus, sotsioloogia,...
Aga muidu käis kogu pere tants ikka Underi ümber. Kui Under kirjutas, ei tohtinud teised trepiastmeid nagistada. ............................................................................................................................ 9 Iga suure ande õnnestumise taga on just lähedaste eriline hool. Underi toeks olid lisaks mehele veel õde, tütred, ema, isa. Kogu perekond austas väga Underi annet ja vaimset tööd, aga kogu see suur leibkond elas valdavalt ka poetessi sissetulekuist. Underi preemia rahadest ja honoraridest toideti seitsmesuine pere ja ehitati Rahumäele maja. Tütred olid aastate kaupa tööta, isa ja ema vanad, varasurnud venna laps nende ülalpidamisel. Under tegi tõlkijana väga palju n-ö leivatööd. Ta on tõlkinud Estonia teatrile ja mujale mitukümmend näidendit, sealhulgas palju klassikat, Ibsenit, Shaw'd, Schillerit, Maeterlincki jt. Mitu suurt, rasket värssdraamat võis tal olla korraga töös.........
elamuehituseks Teine etapp: massiliselt ehitatud korruselamud tõid 60-ndail kaasa ekspluatatsioonikorralduse probleeme, muutus ka esteetiline arusaam selliste ehitiste sobivusest elukeskkonnaga, mistõttu hakati väärtustama uute elamute ehitust ja vananenud asumite kadumise linnadest Kolmanda etapi kujunemisel oli määravaks turusüsteem, mil rõhk asetus eluasemete jaotussüsteemile. Kasutust leidis põhimõte, et leibkond majutatakse tema vajadustest ja võimalusest vastavalt, kuivõrd suudetakse eluaseme eest täies ulatuses maksta, millest tulenevalt riiklikud subsiidiumid vähenesid ja seega vähenes ka uuselamuehitus Neljandat etappi määratletakse uue eluasemepuuduse lainena, mis ei väljendu eluasemefondi tehnilises kvaliteedis, vaid vastuvõetavuses ja sobivuses Kui esimest etappi iseloomustab riiklike reguleerivate finantsvõimaluste kasutamine
Töötus e tööpuudus esineb ühiskonnas siis, kui inimesed, kes soovivad ja suudavad olemasoleva palgataseme juures tööd teha, ei ole võimelised leidma sobivat tööd. Tööjõu-uuringuga kogutakse andmeid Eestis alaliselt elavatelt tööealistelt isikutelt, s.o 1574- aastastelt elanikelt. Juhusliku valiku teel valitakse 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse aadressbaasist leibkonnad, mille tööealisi liikmeid küsitletakse. Leibkond on põhiliselt ühel aadressil elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse. Igas kvartalis on uuringusse kaasatud umbes 2200 leibkonda. Töötuks (unemployed) loetakse isik, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust: · on ilma tööta (ei tööta hetkel mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt); · on töö leidmisel valmis kohe (2 nädala jooksul) tööd alustama; · otsib aktiivselt tööd. Tööpuudse põhjused:
Heaolu tagamisel on oluline inimeste kooselu viis. Võib juhtuda, et lapsed ja/või abikaasad ei elagi koos. Ühes majas või korteris võib elada vaid osa perekonnast, aga ka mitu perekonda või põlvkonda näiteks täiskasvanud õed-vennad oma perekondadega või siis vanavanemad koos laste ja lastelastega. Sellist ühise majapidamisega kooslust nimetatakse leibkonnaks. Mitmel juhul võetakse toetuste maksmise ja majandusliku analüüsi aluseks just leibkond. See võimaldab tõepäraselt hinnata inimeste tulusid ja kulusid. Inimese ja leibkonna sissetulek oleneb põhiosas sellest, kas tegemist on töötavate või ülalpeetavatega. Ülalpeetav on laps ja pensionär aga ka puudega tööealine inimene, ühesõnaga too kes ise palka ei saa. Tööealised ja võimelised inimesed moodustavad ühiskonna tööjõu. Tööjõus eristatakse omakorda töötavaid ehk hõivatud inimesi ja töötuid. Põhjustest, miks kõik inimesed ei tööta, räägib
säästlikult elada või keskharidusega inimesed oskavad majandada kõige paremini, kuna haridustasemete arv oli vastajate järgi erinev ja selleks, et teha kindlaks, kas haridus ja rahaline toimetulek on omavahel seotud, on vaja lisaks suuremale ja võrdsemale vastajate grupile muid täpsustavaid näitajaid (nt harjumused, sissetulek jne) Statistikaamet leidis, et kõrgharidusega leibkonnapea puhul kulutab leibkond keskmiselt kuus 345 eurot liikme kohta. Alg- või põhiharidusega leibkonnapea puhul 206 eurot ning kesk- ja kutseharidusega perepea puhul 241 eurot liikme kohta kuus. (2011. aasta statistika stat.ee) Kuu töötasu alammäär on 2012. aastal 290 eurot. Kahekümnest vastanust elaks ainult üks isik pakutud miinimumsummaga kuu aega ära (250 eurot), kui tema kuu sissetulek oleks miinimumpalk, kusjuures mainitud isik on elab koos naise ja lapsega. KOKKUVÕTE
Ühiskonna kt 1 Mõisted Ühishüve – Hüved, mis on mõeldud kõigile kasutuseks (haridus, tänavavalgustus, teed) Anarhism – Riigi ja valitsuse kaotamine/puudumine Tööstusühiskond – Tööstuspöörde tagajärjel tekkinud ühiskond, kus suurem osa inimesi töötab tootmisalal Tööstuslik pööre – Üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. Vabrikute suur levik ja linnastumine Agraarühiskond – Külaühiskond, kus enamik inimesi teeb põllutööd Postindustriaalne ühiskond – Ühiskond, kus enamik inimesi töötab teenindussektoris Infoühiskond – Tänapäevane ühiskond, kus maksab oluline info ning selle liikumine Riik – Organiseeritud kogukond (territoorium, rahvas, võim) Vabariik – Valitsevad rahva poolt valitud isikud ning esindavaks isikuks on president Monarhia – Riigivõim, kus riigipeaks saab pärilikul teel (kuningas/kuninganna) Unitaarriik – Kõrgema võimu keskus Föderaalriik – Liitriik, mille haldusüksustel on sam...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
